Kiri

HIGH REPRESENTATIVE OF THE UNION FOR EUROPEAN FOREIGN AFFAIRS AND COMMISSION SECURITY POLICY Brussels, 26.3.2025 JOIN(2025) 130 final JOINT COMMUNICATION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE EUROPEAN COUNCIL, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS on the European Preparedness Union Strategy EN EN Introduction Peace and stability are intrinsic to the European project. Yet, Europe faces a new reality, marked by growing risks and deep uncertainty. Russia’s illegal war of aggression against Ukraine, rising geopolitical tensions, state-sponsored hybrid and cyberattacks, sabotage targeting critical assets, foreign information manipulation and interference, and electronic warfare, have become a permanent feature of today’s reality. This is a wake-up call for Europe. The COVID -19 pandemic exacerbated pre-existing inequalities and showed that the Union’s health services and supply chains, including for energy, medical products, food and critical raw materials, can be profoundly disrupted. In the current context of harsh geopolitical and economic competition, and conflict, they are increasingly vulnerable to economic manipulation and coercion. Moreover, the EU is more and more exposed to the consequences of climate change, continued environmental degradation and the risk of further pandemics. Europe is the continent that is heating the fastest. It has experienced devastating natural disasters, from floods to droughts and forest fires, coastal erosion, heat and cold waves and storms. If not addressed by improving the structural capacity of our societies to manage risks, the human, economic and social costs of climate change will only increase in the years to come including growing pressure from the negative impact of climate change in other parts of the world, for example disruptions in trade routes and global supply chains. Climate, environment and security are strongly interlinked. Europe has responded to these crises with unprecedented speed and determination, showing solidarity and resilience. It has rapidly set up a Health Emergency Preparedness and Response Authority, developed a policy to jointly procure vaccines against COVID-19 and created the SURE1 and NextGenerationEU programmes to address its economic and social impact. The Commission led the way with solutions to alleviate the surge in energy prices and ensure security of supply including with innovative transport solutions. Millions of Ukrainian refugees found shelter and hospitality in the EU. European tools like the Union Civil Protection Mechanism (UCPM) and the EU strategic reserve of European disaster response capabilities and stockpiles (rescEU) have shown their added value. None of the major crises of the past years were isolated or short-lived. They are part of a broader trend driven by long term political, economic, climatic, environmental and technological changes. Europe cannot afford to remain reactive. The Niinistö Report on Preparedness and Readiness of the EU2 concluded that strengthening Europe’s civilian and military preparedness and readiness to address today’s growing challenges and future crises is a matter of urgency. The report called for a profound change of mindset and recognised that preparedness is not only a national responsibility but a shared European endeavour requiring a stronger role for the Union in coordinating and supporting Member States.3 This Strategy builds on the Niinistö Report and provides an action plan towards a Preparedness Union. 1 The temporary Support to mitigate Unemployment Risks in and Emergency 2 Safer Together – Strengthening Europe’s Civilian and Military Preparedness and Readiness 3 This Strategy also builds on the EU Strategic Agenda 2024-2029 and the European Council conclusions of June 2023, March 2024, and December 2024, the Commission Political Guidelines 2024-2029. 1 Why we need a Preparedness Union Over time, the EU has developed and reinforced its multiple tools to build structural resilience to tackle some types of risks and to respond to crises in a number of sectors. However, experience has highlighted a number of shortcomings in the EU preparedness framework. First, the EU crisis management is mostly reactive, rather than pro-active. This is also due to an insufficient use of strategic foresight, anticipation, and early warning tools. An integrated assessment of risks, threats and of their cascading effects, including from outside the Union, is missing. Second, the EU crisis management toolbox is fragmented across different institutions, services and agencies, and suffers from sectoral and cross-border coordination gaps. There is a deficit in civil-military coordination, and the connection between internal and external EU action needs to be strengthened. Third, existing structures and mechanisms at EU level have limits of scale and resources. Crisis response is driven by a limited whole-of-society engagement, including with the private sector. There is a lack of flexibility in Union funding mechanisms and insufficient strategic alignment of national budgets. The Preparedness Union will bring added value to Member States actions, namely by complementing national efforts, enhancing coordination and efficiency and fostering a culture of preparedness and resilience while fully respecting subsidiarity, national competences, and the specificities of Member States. It supports Member States’ obligation to act in a spirit of solidarity and help each other in all types of crises, in line with Art 222 TFEU4. The overall goal of the Preparedness Union is to create a secure and resilient EU with the capabilities required to anticipate and manage threats and hazards, independently of their nature or origin, to ensure that European citizens have adequate protection and preparedness, and to preserve the vital functions of the society in all circumstances. It requires a new preparedness mindset. Raising awareness and empowering all stakeholders, including citizens, to take care of their individual and collective preparedness is critical. A better-prepared Europe requires stronger coordination among Member States, as well as other stakeholders and international partners, particularly enlargement and neighbourhood partners, whose preparedness and resilience are critical to our own security. The EU’s research and innovation sector has an essential contribution to make, allowing continuously adapted, optimised and state-of-the-art responses to crisis. The research and innovation sector should invest in awareness and resilience against security risks and hybrid threats, also when collaborating internationally. How we build a Preparedness Union To address the existing shortcomings in the EU action and moving towards a real Preparedness Union, the Strategy builds on the following principles: = An integrated all-hazards approach, which covers the full spectrum of natural and human-induced risks and threats and brings together all the available tools. = A whole-of-government approach, which brings together all relevant actors, across all levels of government (local, regional, national, and EU), promotes collaboration, policy coherence and sharing of resources. It aims to address in a comprehensive 4 “The Union and its Member States shall act jointly in a spirit of solidarity if a Member State is the object of a terrorist attack or the victim of a natural or man-made disaster (…)” 2  manner increased risks and threats, their interaction, and their cascading effects. It includes effective cooperation between the civilian and defence authorities, and the coherent integration of internal and external dimensions. = A whole-of-society approach, which fosters an inclusive culture of preparedness and resilience involving citizens, local communities and civil society, businesses and social partners as well as the scientific and academic communities. Robust preparedness does not come for free. Investments in preparedness imply costs, but these are outweighed by the long-term gains in resilience, reduced disruptions, lower recovery expenditures, and long-term competitiveness. EU-level financing must operate with flexibility, scalability and be targeted to address all hazards, to allow the Union to act timely and in solidarity throughout all phases of a crisis, in full respect of the respective responsibilities of the EU and Member States. In this respect, factoring in preparedness and resilience considerations in the EU budget programmes from the start, may help reduce vulnerabilities and exposure to risks, reducing the cost of remedial action. To build a Preparedness Union in line with those principles, the Strategy builds on the Disaster Resilience Goals5 to anticipate, prepare, alert, respond and secure. It proposes actions around the seven areas: • Foresight and anticipation • Resilience of vital societal functions • Population preparedness • Public-private cooperation • Civil-military cooperation • Crisis response coordination • Resilience through external partnerships The Strategy sets out 30 key actions addressing one or more objectives under the above areas and is accompanied by an action plan (see Annex). This Strategy complements and is complemented by other key EU initiatives, notably the Internal Security Strategy, the White Paper for European Defence Readiness 2030, the European Climate Adaptation Plan, the Critical Medicines Act, the Clean Industrial Deal, the European Ocean Pact, the European Democracy Shield, the Union of Skills, and the Union of Equality. 1. FORESIGHT AND ANTICIPATION Time is of essence in acute crises, but also for their anticipation. Strategic foresight, situational awareness, and early warning are key and must be further strengthened. Early identification of risks and threats can buy precious time and help avert crises or make it easier to manage them and minimise their impact. Cross-sectoral EU-level risk assessments, based on evidence, informed by scientific advice, and accompanied by regular stress tests and threat assessments, are essential. 5 European Disaster Resilience Goals - European Commission: https://civil-protection-humanitarian- aid.ec.europa.eu/what/civil-protection/european-disaster-risk-management/european-disaster-resilience- goals_en 3 EU capabilities need to include fully interoperable, end-to-end and multi-hazard early-warning systems, fed by timely and reliable data to better inform decision-makers on risks and their potential interrelated effects. An all-hazards approach for pulling together risk and threat assessments needs to provide actionable insights for decision-making, enabling sustained EU action to deter and respond to threats more effectively. This must align national and EU-level risk assessments, integrating data and expert analysis in a cross-sectoral and cross-border approach. A framework for systematic evaluation, stress tests and training should be the cornerstone of a culture of continuous improvement. Regular fitness tests of the EU’s crisis-management mechanisms, tools and instruments need to: (i) ensure their fitness and coherence; (ii) make it possible to identify best practices as well as gaps and redundancies; and (iii) help maximise synergies and efficiency. Key actions 1) Develop an EU comprehensive risks and threats assessment To ensure a fully integrated approach, the Commission and the High Representative, supported by EU Agencies, will develop a comprehensive (cross-sector, all-hazards) EU risk and threat assessment. It will integrate insights from multiple policy areas including internal and external security and will be based on scientific analysis, EU-funded research and innovation, real-time early-warning systems, satellite monitoring and geospatial data, such as Copernicus Emergency Management Service, as well as existing EU-level and national assessments and business insights. The exercise will streamline reporting obligations, avoiding unnecessary administrative burdens while improving efficiency. The Single Intelligence Analysis Capacity’ (SIAC) role as the single point of entry for Member States’ intelligence will be essential. SIAC will be strengthened by the end of 2025 through reinforcements and additional resources, in line with the Joint Paper of the High Representative and Member States. This assessment will be presented to the European Parliament and the Council when relevant. 2) Set up a ‘crisis dashboard’ for decision-makers The Commission and the High Representative, in cooperation with Member States and with the support of relevant EU Agencies, will develop a ‘crisis dashboard’, bringing together sectoral rapid alert systems and improving coordination for decision-makers. This comprehensive EU risks and threats assessment and the ‘crisis dashboard’ will feed into the discussions of the College of Commissioners, in particular in a Security College format, to deepen understanding on Europe’s security and strategic environment and to provide political steer to the Commission action on preparedness and resilience. 3) Strengthen the Emergency Response Coordination Centre (ERCC) To be more proactive in managing emergencies and crises, the ERCC will be further equipped to: (i) produce regular operational-outlook briefings on cross-sectoral, all-hazard risks; (ii) identify and analyse their cascading effects; and (iii) build scenarios. 4) Develop an EU catalogue for training and a platform for lessons learned To ensure a coordinated and effective crisis preparedness and response, the Commission and the High Representative will develop a catalogue of methods and guidelines for Member States to enhance preparedness training. They will also design a comprehensive and inclusive EU- wide plan for training and skills development covering security, defence, and crisis management, to equip professionals, volunteers and decision-makers with the necessary 4 expertise across sectors and Member States. A ‘lessons learned’ exchange platform will be created at EU level, integrating insights from past crises and exercises into future response efforts. 5) Establish an EU Earth Observation Governmental Service (EOGS) The EU will develop an Earth Observation Governmental Service (EOGS) which will notably provide secure, reliable, timely, persistent and targeted satellite sensing, reinforcing existing and planned capabilities and building on the long experience of using Copernicus in support of emergency management and security. 2. RESILIENCE OF VITAL SOCIETAL FUNCTIONS Vital societal functions are fundamental systems and structures that enable a society to operate, while safeguarding our societies, economies, cultures, and democratic institutions in any circumstances. These functions include first and foremost the safety of the EU’s population, including protection from natural disasters, governmental continuity and decision-making, democratic processes, social cohesion and economic stability and internal and external security. They form the foundation of a stable and secure society. The existing EU legal framework6 covers most of the areas (see graph below) ensuring vital societal functions. This includes cross cutting crisis legislation as well as sectoral contingency plans and legislation that increase resilience of our societies such as food security, drinking water, energy supply, telecommunications and transport, waste management, healthcare systems, building standards, nature protection, plans for floods, financial services, and others. 6 Such as the Critical Entities Resilience (CER) Directive and the security of network and information systems (NIS2) Directive, Electricity Regulation, Gas security of supply Regulation, Banking Union, Digital Operational Resilience Act – DORA, Trans-European Transport Network – TEN-T, European Health Union, Internal Market Emergency Resilience Act (IMERA). 5 To maintain vital societal functions under all circumstances, an appropriate framework must be in place: First, the EU must have appropriate tools to protect democratic governance and decision-making processes, ensuring effective risk mitigation and crisis response at the European level. Second, the integrity of the Single Market, supported by the free movement of people, goods, capital, and service and by sound social, economic and fiscal policies, are essential for economic and financial stability and resilience. Third, the EU must protect the environment, promote nature-based solutions and sustainable management of natural resources. Fourth, to strengthen strategic autonomy and reduce vulnerabilities, the EU must enhance circularity, long-term supply chain security, and resilience to external coercion, ensuring access to raw materials, essential goods, and critical supplies, and optimise the use of space assets and services, while investing in research and innovation to sustain industrial competitiveness and technological leadership. Key actions 6) Embed preparedness by design into EU policies and actions Preparedness and security considerations will be integrated and mainstreamed across EU legislation, policies and programmes. New policies, legislation and programmes will be prepared or reviewed with a preparedness and security perspective in mind, consistently identifying potential impacts of the preferred policy option on preparedness and security. This will be underpinned with regular training for policy makers in the Commission. Sound economic and social policies coordinated under the European Semester are critical for resilience and preparedness. When relevant, progress in implementing structural reforms that are also relevant for preparedness will be assessed in the Semester process. Economic and social policies that are instrumental for preparedness may be further reflected in Country 6 Specific Recommendations, thus incentivising Member States to deliver and implement those reforms. Reducing the related administrative burden and streamlining procedures will facilitate more agile and effective preparedness actions. The Commission will map out the necessary simplification actions in consultation with all relevant stakeholders. The Commission will assess the need and feasibility of an EU Preparedness Law to strengthen the resilience of the vital societal functions by setting joint standards and measurable long-term targets. 7) Adopt minimum preparedness requirements The immediate priority is the urgent and full transposition and implementation of the Union legal framework, in particular the CER and NIS2 Directives as it will be explained as well in the upcoming Internal Security Strategy. Based on the implementation of these Directives, the Commission will assess if additional measures may be necessary. In parallel, the Commission will engage with Member States to identify further sectors and services not covered by the current legislation for which there might be a need to act. Based on this assessment, the Commission will put forward recommendations on minimum preparedness requirements, including a monitoring mechanism. The latter will align with the Disaster Resilience Goals and be complementary with the North Atlantic Treaty Organisation’s (NATO) resilience baseline requirements7. The EU institutions will take actions to enhance their own internal preparedness, notably by upgrading secure communications between the EU institutions and Member States. 8) Revise the Union Civil Protection Mechanism The Commission will revise the legislative framework of the UCPM to further improve the effectiveness and efficiency in high impact emergencies and crises requiring a robust response and coordination at European level. 9) Propose an EU Stockpiling Strategy The Commission will propose an EU-wide stockpiling strategy that will integrate all existing sectorial stockpiling efforts. It will strengthen access to critical resources across the EU, for example for emergency and disaster response, medical countermeasures, critical raw materials, energy equipment, shelter, and potentially agri-food products and water. It intends to combine centralised EU-level reserves with Member States’ contributions, supported by public-private partnerships to ensure efficiency, scalability, and cost-effectiveness. The Commission will also present a Strategy to support medical countermeasures against public health threats to strengthen the EU’s health security, reinforce EU competitiveness, and protect the public from cross-border health threats, including chemical, biological, radiological and nuclear (CBRN) threats. This would be complemented by measures regarding contingency stocks under the recently proposed Critical Medicines Act. 10) Propose a Climate Adaptation Plan The Commission will present a European Climate Adaptation Plan to support Member States in preparing for climate risks and strengthening the resilience of the Union. Building on the European Climate Risk Assessment, the Plan will embed ‘preparedness by design’ across relevant EU sector policies and investments and strengthen proactive climate, environment and 7 NATO - Topic: Resilience, civil preparedness and Article 3 7 water risk management across the EU. It will support people, business and policymakers through the use of common climate reference scenarios. 11) Ensure supply of water and other critical natural resources Water, soil and other natural resources are crucial not only for food supply, but also for the well-functioning of our economy. According to the European Central Bank, almost 75% of bank loans to companies in the euro area are granted to companies that are highly dependent on at least one ecosystem services, notably on water. The Commission will propose a European Water Resilience Strategy that will set out a path towards water security and resilience by ensuring the availability of clean water and better protecting the EU against water-related risks. It will also promote nature-based solutions to enhance preparedness and resilience including against natural disasters. As part of an EU bioeconomy strategy and a Circular Economy Act, the Commission will act to increase circular and biobased materials in our value chains in order to enhance our independence from imports of critical raw materials. 3. POPULATION PREPAREDNESS Preparedness is a collective responsibility. Public authorities, media, education, training and cultural institutions, youth and civil society organisations, social partners, businesses, local networks and communities, and citizens, from an early age, all play a vital role. Recent Eurobarometer surveys8 show that in 2024, almost half of Europeans (49%) did not feel well informed about disaster risks that could affect them and 65% of them need more information to be able to prepare for disasters or emergencies. Awareness of risks and threats is essential to ensuring that EU citizens and communities become active participants in crisis preparedness and response efforts. Inequality is a risk factor for preparedness. Women and groups in situations of vulnerability, such as children, older people and persons with disabilities, those facing discrimination, poverty and/or social exclusion, are disproportionately affected by crises, often exacerbating pre-existing disadvantages and inequalities. Therefore, equality considerations need to be mainstreamed throughout preparedness, in line with the Union of Equality framework and in particular the Roadmap for Women’s Rights. Disinformation and foreign information manipulation and interference (FIMI) are particularly harmful as they undermine public confidence and can exacerbate the impact of crises. Similarly, the lack of accessible information erodes societal preparedness. A paradigm shift is needed to create a mindset that fosters a culture of preparedness and resilience. Foster a culture of inclusive preparedness and intergenerational societal resilience Preparedness must reach all parts of society. Community building and volunteering should be supported. Social services and adequate social protection should ensure that no one is left behind in the preparedness endeavour. Drawing on best practices, including from the Union Civil Protection Mechanism, the Commission and Member States should encourage self- reliance, psychological resilience, and ensure an increased individual, intergenerational and household preparedness. 8 Perceptions of EU crisis management - June 2024 8 The Commission will work towards a European Civil Defence Mechanism9 looking at all facets of crisis and disaster management to support the further development of societal awareness and invest in citizens’ risk education. Empower more resilient citizens Citizens and communities across the EU must be empowered to access quality and reliable information, to have the necessary skills to evaluate it, to engage actively to prevent crises, and to be sufficiently prepared to respond to them. Schools, teachers, youth workers and trainers play a key role in fostering digital and media literacy and critical thinking, promoting civic engagement, and teaching democratic citizenship, as underlined in the Union of Skills. Social partners can contribute decisively to these preparedness efforts, among others by informing and training workers. To counter foreign information manipulation and disinformation more systematically, full use should be made of the EU’s FIMI toolbox, the Digital Services Act and the upcoming European Democracy Shield. Enhance public warning and crisis communication EU-wide public-warning, as well as accessible and inclusive crisis communication systems, both before (risk communication) and during crises (crisis communication), need to be improved to reach all people under all circumstances regardless of age, language, disability, legal status, etc. Recent crisis experiences demonstrate the need to target particularly vulnerable populations, those experiencing discrimination, poverty and social exclusion, and individuals from other countries (from travellers to seasonal workers and migrants) and the need to prevent disinformation. Public warning functionality could be developed within the EU Digital Identity Wallet10 for emergency notifications. This would allow for simple and authenticated way for governments to communicate directly with citizens, proving warnings and alerts. Make available key skills and ensure labour mobility during crises Effective policies in education and training included for critical functions, as underlined in the Union of Skills, are essential to ensure that workers have the right competences and can be mobilised across the EU during emergencies. The Commission will work with Member States and in cooperation with social partners to: (i) ensure the availability and mobility of skilled personnel during emergencies, by drawing up frameworks for the rapid deployment of workers and volunteers across the EU; and (ii) increase the appeal of career paths in the areas of civil protection, emergency services, including healthcare, and security. Key actions 12) Improve early warning systems The Commission will develop guidelines together with Member States to support their communication on various risks and situations before and during a crisis, as part of the PreparEU initiative. The Copernicus Emergency Management Service and the upcoming 9 The notion of a Civil Defence Mechanism is without prejudice to the terminology used by the Member States for instruments or mechanisms that have comparable content to what is referred to in this Strategy as Civil Defence Mechanism. 10 The EU Digital Identity Wallets will provide a safe, reliable, and private means of digital identification for everyone in Europe. Every Member State will provide at least one wallet to all citizens, residents, and businesses allowing them to prove who they are, and safely store, share and sign important digital documents. The EU digital wallets will be available on mobile phone apps and other devices as of end of 2026. 9 Galileo Emergency Warning Satellite Service (EWSS) will enable national civil protection authorities to have timely access to space-based early warning information to disseminate directly alert messages to the population. 13) Increase awareness about risks and threats The Commission will propose an annual EU Preparedness Day to recognise efforts of national, regional and local authorities and communities to enhance preparedness and to raise awareness for preparedness needs in the population. This will be complemented with other communication actions such as guidelines on how to communicate on the various risks and situations, including the needs of vulnerable populations, that will be developed together with Member States. Awareness-raising programmes, such as citizens panels, the EUvsDisinfo portal, online campaigns, and toolkits for strategic communication and countering information manipulation will also be instrumental. 14) Develop guidelines to reach a population self-sufficiency of minimum 72 hours In case of extreme disruptions, the initial period is the most critical. The Commission will propose guidelines for Member States to reach population self-sufficiency of at least 72 hours. As part of the PreparEU initiative, these guidelines will cover the storage of essential supplies, crisis planning, shelter availability, measures to ensure availability of critical ground and space and other measures for protecting people, animals, and property in the event of a crisis and will be accompanied by targeted campaigns and activities. A new EU online platform will provide citizens and travellers with tailored, accessible information on the risks they may face and practical steps to mitigate these risks. 15) Include preparedness in school education curricula and training of educational staff In line with the Union of Skills, the Commission will develop guidelines for curriculum development , starting by early childhood education, to support the acquisition of basic skills on preparedness, including media literacy, as a key for active and informed citizenship and fighting disinformation and information manipulation. Teachers will have access to resources and professional development opportunities on the European School Education Platform. 16) Promote preparedness in youth programmes A new preparedness priority will be created in EU youth programmes, such as the European Solidarity Corps and Erasmus+, to promote preparedness, resilience, participation in democratic life and civic engagement. This will be based on a bottom-up approach, encouraging organisations and institutions (universities, schools, vocational education and training organisations, adult education centres, youth and sport organisations, etc) to apply for funding. 17) Attract talent to reinforce the EU’s preparedness Attracting top research talent to Europe is not only an opportunity but a necessity for ensuring the EU's long-term resilience and preparedness. In this context, the EU will explore urgently concrete measures to attract researchers. The EU Talent Pool will facilitate the recruitment of jobseekers from outside the EU, which could make it easier for skilled workers in critical sectors related to preparedness, where there are shortages, to apply for jobs in the EU. Talent Partnerships could also be used to target skilled workers in critical sectors related to preparedness, also investing in related skills in the partner countries. 10  4. PUBLIC-PRIVATE COOPERATION Public-private cooperation is a critical pillar of the EU’s preparedness, ensuring that resources, expertise, and innovation from all sectors are used effectively and efficiently. Farming and fishing, industry and business have a pivotal role to play in maintaining vital societal functions and essential services. At the same time, the private sector is increasingly exposed to climate and environmental risks and their growing costs (e.g., insurance costs, losses of assets and economic damage due to extreme weather events) and to security threats such as disruption of supply chains and cyber-attacks. By fostering public-private collaboration, the EU can better anticipate risks, secure essential supplies and protect its strategic autonomy. Step up a structured public-private engagement on preparedness The EU, public authorities and industry should reinforce mechanisms for: (i) targeted, two-way information sharing; (ii) participation in strategic foresight or anticipatory initiatives; (iii) joint training; and (iv) coordinated response to crises. Building upon existing arrangements, the EU should reinforce public-private partnerships, to secure critical supplies and services through strategic stockpiles, joint procurement, framework contracts, diversification of sources and circular solutions, reducing risks from global market disruptions and shocks. In addition, public and private solutions need to be created to cope with the growing challenge of insuring natural catastrophes in the EU. The insurance protection gap is expected to widen further due to the increasing risk posed by climate change. The Commission will explore possible solutions to reduce such insurance protection gap, if necessary by following up on the proposals by the European Central Bank and European Insurance and Occupational Pensions Authority. The EU’s existing investment and capacity building programmes should embed preparedness considerations in their support to businesses and Member States, complementing policy measures to root preparedness by design in economic decisions In line with the Union of Skills, the EU needs to promote cooperation between public and private organisations in strategic sectors such as cybersecurity, ensuring the workforce needs and educational offer are aligned. Key actions 18) Establish a public-private Preparedness Task Force The Commission will create a Preparedness Task Force drawing on the Industrial Forum, the Enterprise Europe Network, the European clusters network and other existing structures.11 It will gather key stakeholders from public authorities, industry, business, financial services, the scientific community, social partners and civil society. The aim of the Task Force is to (i) cooperate on strengthening the continuity management of vital functions and essential services; (ii) exchange information on supply-chain vulnerabilities and disruptions; (iii) provide guidance, frameworks and incentives to help private entities to ensure minimum preparedness requirements; (iv) coordinate mitigation actions across the critical sectors providing essential services that ensure the vital societal functions, and (v) support crisis communication efforts. 19) Develop public-private emergency protocols The Commission, together with Member States, will revise the relevant legislative and operational frameworks to enable targeted emergency flexibility, both legal and financial, 11 The European Clusters Network is a collaboration of industry clusters across the EU that fosters innovation, competitiveness, and resilience by connecting businesses, research institutions, and public authorities. It supports cross-sectoral cooperation, facilitates knowledge exchange, and enhances supply chain security, particularly in strategic industries. 11 including public-procurement rules where necessary. This will include justified and time- bound exceptions to ensure the rapid availability of critical materials, goods and services and secure critical production lines. Through emergency protocols and as part of the Public-Private Preparedness Task Force, the Commission and Member States will develop a coordinated preparedness engagement framework of critical private sector actors. 20) Revise the public procurement framework The Commission will make a proposal to revise the Public Procurement Framework building on the current framework and lessons learned during past crises, including the COVID-19 experience. The revision will aim to strengthen preparedness, namely by reinforcing security of supply along key value chains, particularly in times of crises. Already now, specific provisions for emergency situation are in place; for example, contracting authorities can reduce deadlines to accelerate procedures. 21) Establish a European Centre of Expertise on Research Security Research and Innovation (R&I) is particularly vulnerable to foreign interference, security risks and hybrid threats. In line with the Council recommendation on enhancing research security12, the Commission will establish a European Centre of Expertise on Research Security that collects evidence and provides support to Member States and R&I actors. 5. CIVIL-MILITARY COOPERATION We must prepare for large-scale, cross-sectoral incidents and crises, including the possibility of armed aggression, affecting one or more Member States. In most crisis scenarios, national civilian authorities bear primary responsibility. In an increasing number of scenarios (e.g. health emergencies, extreme weather events, hybrid and cyberattacks), civilian authorities need military support. In case of armed aggression, armed forces would require civilian support to ensure the continuous operation of the state and society. Therefore, we need to improve the interaction between civilian and military actors, without calling into question their respective competences and in full cooperation with Member States Furthermore, large-scale exercises are often fragmented and underutilised, and do not consistently involve all relevant civilian and military stakeholders. Develop strategic and sustained deterrence In order to prevent, deter and respond more effectively to security incidents and crises, and deter malicious actors, the EU needs to use its full spectrum of tools, including: (i) cyber diplomacy; (ii) FIMI toolbox; (iii) hybrid toolboxes and (iv) space threat response mechanism architecture; as well as (v) defensive capabilities available to the civilian and military communities, including when appropriate, proactive defensive measures, in accordance with the international law. The High Representative and the Commission will develop strategies to prevent, deter and respond to specific threat actors targeting the EU through hybrid, cyber and FIMI activities. Close coordination with NATO13 and other like-minded partners is necessary to increase the impact and dissuade threat actors. 12 Council Recommendation on enhancing research security: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=OJ:C_202403510. 13 In full respect of the agreed guiding principles of transparency, reciprocity and inclusiveness as well as the decision-making autonomy and procedures of both organisations. 12 Ensure a closer civil-military interoperability The EU will further operationalise the Mutual Assistance (Article 42(7) TEU) and Solidarity (Article 222 TFEU) clauses and strengthen cooperation between the EU and NATO, including in the event that Article 5 of the North Atlantic Treaty is activated. Furthermore, in order to act jointly in the spirit of solidarity, as provided for in Art. 222 TFEU, the EU must become able to deploy all available means and assets in support of Member States. This could include military resources commonly made available by Member States. Promote dual-use by design The EU must integrate dual-use considerations into all of its infrastructure investments and capability planning (where ‘dual use’ means capable of being used by both military and civilian bodies), such as military mobility, mass evacuations, secure communications and connectivity, maritime security, cyber capabilities, and space assets and services. Building on the existing efforts by the Commission and the European Defence Agency (EDA), the EU should continue to promote dual-use infrastructure, communication systems, transport assets, equipment, stockpiles, medical countermeasures, energy supply, and technologies that support both civilian and military needs. Key actions 22) Establish comprehensive civil-military preparedness arrangements The Commission and the High Representative will develop arrangements for civil-military preparedness, which will clarify roles, responsibilities, and priorities of EU institutions, bodies and agencies as well as Member States for preparing for and responding to incidents and crises. This will be complemented by standard operating procedures to reinforce coordination between EU entities and Member States. It will build on the projects under the Permanent Structured Cooperation (PESCO), the White Paper for European Defence Readiness 2030, and existing analysis on resilience and response-capacity gaps under the UCPM and the military Headline Goal Progress Catalogue. The Commission’s work towards a European Civil Defence Mechanism will also contribute to those arrangements. The EU will further strengthen the operational cooperation at staff level with NATO in all crisis contexts, from hybrid campaigns to armed aggression. 23) Develop standards for civilian-military dual use planning and investment The Commission and the High Representative in cooperation with the Member States will identify dual-use infrastructure and assets across Member States to ensure that investments support civilian resilience, societal security, and military needs in a mutually reinforcing manner building on military requirements. Additionally, the Commission will define standards for dual-use actions that are taking into account both civilian and military requirements at their design and planning phase. The Commission and the High Representative will facilitate that Member States, when constructing or upgrading infrastructure on the trans-European transport network, consider the need, relevance and feasibility of going beyond the civilian transport standards for the purpose of accommodating the weight, size or scale of military transport of troops and material in accordance with NATO military requirements. Attention will be paid to the specific requirements and implications under international law, including international humanitarian law. The EU will seek to develop and promote technical standards, taking into account existing NATO standards where applicable, for the design of infrastructure, assets and products with dual-use potential. 13 24) Organise regular EU exercises to promote comprehensive preparedness The Commission and the High Representative will organise regular EU-wide comprehensive and cross-sectoral preparedness exercises. The purpose of these exercises will be to test decision-making, coordination, and operational responses within the EU and across sectors, including in the remit of Article 42(7) TEU and Article 222 TFEU. The exercises will also offer Member States to plug in their national exercises, fostering cross-border collaboration and aligning efforts. Specific scenario-based exchanges will be organised in the Commission and the Council, to test and improve the decision-making procedures for complex and major crises, and to identify structural vulnerabilities. Where relevant, the exercises will include the private sector and the EU’s international partners. 6. CRISIS RESPONSE Effective crisis response coordination is vital during emergencies. Over the past decade, a growing number of EU structures and instruments were established to support Member States before, during, and after a crisis. In the Commission, the ERCC already has a central role during crises, natural and human- induced disasters. In these situations, it supports both the EU institutions and the EU Member States. The ERCC ensures the 24/7 operational capacity of the UCPM, both in preparedness and response, and serves the Member States and the EU when Integrated Political Crisis Response (IPCR) arrangements are activated, or the Solidarity Clause is invoked. In the EEAS, various mechanisms ensure a coordinated and timely EU response to external crises and emergencies with an impact on EU security interests. Among these mechanisms, the Crisis Response Centre (CRC) provides the duty of care for the security of EU staff, business continuity of Delegations in a crisis, and support to Member States in case of a consular crisis. It ensures coherence and coordination in information gathering for situational awareness in a crisis by bringing together all relevant services under the High Representative. In the Council, IPCR arrangements support coordinated decision-making for major and complex crises. They facilitate shared situational awareness among Member States and EU institutions and have shown flexibility and scalability over recent years. Most of these mechanisms remain rooted in a single policy area whereas crises have become increasingly intertwined. As a result, there is a need to ensure greater coordination of existing mechanisms and instruments. Improve central and cross-sectoral crisis response coordination and capability The EU needs to reinforce its crisis coordination, building on existing structures. Coordination mechanisms, such as the IPCR, the Commission’s internal crisis coordination mechanism ARGUS, its ERCC and the EEAS CRC must be upgraded to face the challenges lying ahead. Optimising the IPCR arrangements would improve the capacity of the EU and its Member States to operationalise the Solidarity Clause (Article 222 TFEU), but also simplify its activation. The EU must continue to strengthen its response capabilities and strategic crisis reserves, including stockpiles and deployable assets, to address critical shortages and ensure rapid response, including to hybrid attacks. This includes secure communication channels, and the establishment of the European Critical Communication System. 14 Work towards a European Civil Defence Mechanism should further support the strengthening of cross-sectoral response capabilities. The EU’s external action needs to be linked more effectively with internal crisis response capabilities. Key actions 25) Set up an EU crisis coordination hub The Commission will create an EU crisis coordination hub, building on the structures and the expertise of the ERCC. The ERCC will continue to carry out its civil protection functions, which will remain crucial in responding to crises. Its objective is to continue and further upscale support to Member States in managing the cross-sectoral consequences of crises, based on reinforced planning and more comprehensive analysis and situational awareness. The EU crisis coordination hub within the ERCC will have a role both within the Commission and in supporting interlocutors in Member States, with a focus on anticipating and managing the consequences of crises across sectors. In order to link external action with internal crisis response more effectively, the EU crisis coordination hub will closely coordinate with the EEAS, and in particular with the CRC. Without prejudice to the role of the EEAS, the crisis- coordination hub will: (i) work towards a common understanding at all levels of crises and their implications for various sectors and the entire population; (ii) facilitate work across the sectors by providing crisis-management support to the lead services without taking over sectoral responsibilities; and (iii) monitor the overall response to crises while ensuring constant feedback to the Council including through the IPCR. 26) Boost rescEU – EU-level reserve of response capacities Building on the success of the development of aerial firefighting and other rescEU capacities, the Commission will secure the maintenance and possible scaling up of its existing capabilities (aerial firefighting, medical, CBRN, shelters, transport, energy). It will also finalise setting up a European field hospital. Together with Member States, the Commission will assess the expansion of these strategic reserves to other types of capacities for which gaps are identified (e.g. critical infrastructure repair, telecommunications, etc.). 7. RESILIENCE THROUGH EXTERNAL PARTNERSHIPS The security and resilience of the EU and Member States are increasingly intertwined with those of our partners, in particular our enlargement and neighbourhood partners, who face a similar range of global crises and challenges. They are often the target of hybrid and other hostile activities, including economic coercion from foreign malicious actors, seeking to weaponise their vulnerabilities and dependencies. Working with our partners to anticipate, prepare for, prevent and respond to crises is mutually beneficial, an expression of EU solidarity and fundamental to lower the risk of cascading or spill-over effects for the EU of crises originating elsewhere. In an increasingly volatile geopolitical environment, and to tackle global challenges such as climate change and global health, the EU and Member States should continue to develop and deepen tailored and mutually beneficial bilateral and plurilateral partnerships including in particular by strengthening cooperation and supporting EU candidate and neighbouring countries. The EU should also step up efforts to strengthen effective multilateralism, in particular in NATO and the United Nations. Embed resilience and preparedness in the EU’s external action 15 The EU should build mutual resilience with partners in particular to counter increasing hybrid, foreign information manipulation and interference and cyber threats and in areas such as: (i) economic security, trade, and investment; (ii) the resilience of societies, the rule of law and institutions; (iii) cultural heritage; (iv) health security and pandemic preparedness; (v) climate change and environmental degradation; (vi) energy; (vii) transport and secure supply routes; (viii) development aid and humanitarian assistance14; and (ix) disaster-risk reduction, disaster preparedness and anticipatory action. In order to strengthen resilience globally, EU actions should be aligned with the United Nations Sustainable Development Goals (SDGs) and support the United Nations (UN) Sendai Framework for Disaster Risk Reduction. Key actions 27) Advance mutual resilience with candidate countries The EU will advance mutual resilience with candidate countries, including by associating them in relevant EU preparedness initiatives and crisis management framework, through the enlargement policy and in line with the process of their gradual integration. The EU will reinforce work with these countries in the areas of preparedness, resilience and crisis management, security and defence, in particular to counter hybrid, FIMI and cyber threats 28) Integrate preparedness and resilience into bilateral partnerships and multilateral institutions The EU will use instruments such as Security and Defence Partnerships and Common Security and Defence Policy missions and operations and to enhance cooperation on preparedness and resilience with key partner countries and societies. The EU needs to review and reinforce its crisis communication networks with these partners across the globe to support them in response to complex crises and emergencies. Multilateral engagement will be stepped up with international organisations and regional partners, notably with the UN and its agencies. Cooperation with the UN will include support for peacekeeping, peacebuilding, conflict prevention, stabilisation and post-conflict recovery as a means to build resilience in line with the EU-UN Joint Priorities for 2025-2027. Moreover, the EU will continue to strengthen preparedness through development aid and humanitarian assistance as a key element to increase resilience of the most vulnerable population and to address root causes of fragility. 29) Integrate preparedness and resilience into the cooperation with NATO Preparedness and resilience will be integrated into EU-NATO Structured Dialogues, reciprocal cross-briefings, and training. Particular attention will be paid to military mobility, climate and security, emerging disruptive technologies, cyber, space and the defence industry. Staff exchanges on hybrid and foreign information manipulation and interference, maritime security, operational cooperation, and capacity building for partners will be used for addressing preparedness and resilience. 30) Develop mutual resilience through external economic and development policies The EU will develop mutual resilience with partners and reduce over-dependencies through its external economic and development policies. This will be supported through key initiatives such as the Global Gateway, the Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument (NDICI - Global Europe), Instrument for Pre-Accession III, and the forthcoming New Pact for the Mediterranean. Diversifying and strengthening the integration of supply and 14 In full respect of its specific mandate, in particular international humanitarian principles and international humanitarian law. 16 value chains in partner countries through Free Trade Agreements, Clean Trade and Investment Partnerships, Strategic Partnerships on raw materials, and Digital Partnerships, will also contribute to this effort. CONCLUSION AND WAY FORWARD In a context of increasing human-induced and natural risks and worsening security outlook for Europe, it is a matter of urgency for the EU and its Member States to strengthen preparedness. While Member States remain the primary actors in civil protection, preparedness and crisis response, the Strategy sets out the vision of a Preparedness Union, where EU support will complement national efforts. Jointly, we will be more effective, more agile, with clear responsibilities, stronger in anticipation and response across all relevant sectors. Flexible tools will help Member States respond to unexpected emergencies. The work towards a Preparedness Union will also contribute to make the EU more inclusive, competitive and prosperous. In this way, Europe could tap all the benefits of scale and efficiency coming from acting together at Union level. The implementation of the Strategy will be regularly monitored. Updates will be regularly shared with the Council and the European Parliament to track implementation progress. At the same time, the Commission invites the Council and the European Parliament to work together with the Commission and the High Representative on the Strategy, and the actions set out in the Action Plan and to work together to deliver them. Together we can build a safer, more resilient and secure Europe. 17 HIGH REPRESENTATIVE OF THE UNION FOR EUROPEAN FOREIGN AFFAIRS AND COMMISSION SECURITY POLICY Brussels, 26.3.2025 JOIN(2025) 130 final ANNEX ANNEX to the JOINT COMMUNICATION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE EUROPEAN COUNCIL, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS on the European Preparedness Union Strategy EN EN  Preparedness Union Strategy – Action Plan To achieve the vision presented in the Preparedness Union Strategy, the Commission, the High Representative, and Member States should implement the actions listed in this annex. The actions are listed under each thematic section of the strategy to which they contribute, including indicative timeline for implementation. No Action Indicative Timeline 1. Foresight and anticipation 1. (key action) Develop an EU comprehensive risks and 2026 threats assessment 2. (key action) Set up a ‘crisis dashboard’ for decision-makers 2025 3. (key action) Strengthen the Emergency Response 2025 Coordination Centre (ERCC) 4. (key action) Develop an EU catalogue for training and a 2025 platform for lessons learned 5. (key action) Establish an EU Earth Observation 2027 Governmental Service (EOGS) 6. Establish a European Crisis Management Platform 2027 (ECMP) that integrates and harmonises existing early warning systems and other tools and ensure cross-sectoral information exchange and coordination during emergencies. 7. Develop dedicated threat actor deterrence strategies where 2025 relevant to prevent, deter and respond to specific threat actors targeting the EU through hybrid activities. 8. Foster the use and integration of the Copernicus 2026 Emergency Management Service (CEMS) on natural hazards into national planning, monitoring and early-warning systems 9. Step up the monitoring of foreign information 2025 manipulation and interference and disinformation as part of the upcoming European Democracy Shield, including by reviewing the level of threats and assessing the evolving risks of disinformation campaigns. 10. Establish in the Commission an Integrated Security 2027 Operations Centre (ISOC) to monitor, analyse, and mitigate potential threats to Commission and to secure the continuity of operations in crisis situations. 1 11. Develop a European Cybersecurity Alert System to enhance 2026 the common cyber threat detection and situation awareness at European level. 2. Resilience of vital societal functions 12. (key action) Embed preparedness by design into EU 2025 policies and actions 13. (key action) Adopt minimum preparedness requirements 2026 14. (key action) Revise the Union Civil Protection Mechanism 2025 15. (key action) Propose an EU Stockpiling Strategy 2025 16. (key action) Propose a Climate Adaptation Plan 2026 17. (key action) Ensure supply of water and other critical 2025 natural resources 18. Set-up a European Space Shield to better defend the EU and 2027 its Members States’ security interests. 19. Adopt a Strategy to support medical countermeasures. 2025 20. Develop the Union prevention, preparedness, and response 2025 plan for health crises In line with Reg. 2022/2371, the Commission will publish the Union prevention, preparedness, and response plan on health crises in consultation with Member States and the relevant EU agencies and bodies. 21. Create a platform for demand aggregation and a 2026 matchmaking mechanism for strategic raw materials. As a second step, complementary to the Critical Raw Materials Act, set up of a dedicated EU Critical Raw Materials Centre to jointly purchase raw materials on behalf of interested companies and in cooperation with the Member States. 22. Propose a Circular Economy Act to boost the demand of 2026 secondary materials and goods and services resulting from circular economy activities, improve the functioning of the Single Market for waste and secondary materials, and reduce the landfilling and incineration of waste. 23. Review the energy security of supply framework to 2026 incorporate the lessons from the invasion of Ukraine, adapt it to the geopolitical context and deliver a future framework that is simpler, dynamic and forward-looking. 24. Improve the preparedness and resilience of blue economy 2025 sectors and of coastal communities through the EU Ocean Pact and the Communication on the resilience of coastal communities. 2 25. Assess the level of preparedness in financial services, 2025 notably the capacity to ensure the continuity of critical functions, payments and the funding of the economy under all circumstances. The report shall identify and map potential shortcomings and shall be prepared in coordination with Member States, European Supervisory Authorities, the European Central Bank, the European Systemic Risk Board, the Single Resolution Board and the financial services industry. 3. Population Preparedness 26. (key action) Improve early warning systems 2027 27. (key action) Increase awareness about risks and threats 2026 28. (key action) Develop guidelines to reach a population self- 2026 sufficiency of minimum 72 hours 29. (key action) Include preparedness in school education 2025 curricula and training of educational staff 30. (key action) Promote preparedness in youth programmes 2026 31. (key action) Attract talent to reinforce the EU’s 2025 preparedness 32. Expand and optimise relevant services of the Galileo 2026 Emergency Warning Satellite Service (EWSS) to provide timely and accurate alerts to citizens on imminent risks, threats and safety measures or during crises. 33. Develop guidelines on how to act in emergencies, adapted 2026 to all types of disability (sensorial, physical, intellectual) and training of first responders to recognize the type of disability and how to act accordingly. 34. Step up work on digital and media literacy, including in the 2025 context of the upcoming European Democracy Shield and 2030 Roadmap on the future of digital education and skills to enhance critical thinking and build resilience against disinformation and cyber threats from an early age. 35. Introduce a public warning functionality of the EU Digital 2026 Identity Wallets for simple and authenticated way for governments to communicate directly with citizens during crises. As part of PreparEU, the platform (website, app, etc) will provide EU citizens and tourists with information, warnings and alerts adapted to different risks and threats. 4. Public-Private Cooperation 36. (key action) Establish a public-private preparedness task 2026 force 3 37. (key action) Develop public-private emergency protocols 2027 38. (key action) Revise the public procurement framework 2025 39. (key action) Establish a European Centre of Expertise on 2026 Research Security to invest in the evidence base for policymaking and create a community of practice across the EU. 40. Review the EU crisis instruments to assess whether they 2027 should trigger the EU compulsory licensing scheme and, where relevant to update the list. 41. Develop a tailor-made resilience testing methodology to 2026 assess the preparedness and resilience of Member States’ research and innovation sectors. 42. Organise a Social Partners Preparedness Summit to 2025 enhance involvement of social partners in developing and implementing initiatives on strengthening preparedness and exchange good practices 5. Civil-military Cooperation 43. (key action) Establish comprehensive civil-military 2027 preparedness arrangements 44. (key action) Develop standards for civilian-military dual 2025 use planning and investment 45. (key action) Organise regular EU exercises to promote 2026 comprehensive preparedness 46. Launch a platform for the exchange of national best 2025 practices on civil-military interactions and the mutually supportive use of civil and military assets. 47. Organise regular exercises involving NATO, including under 2026 the EU-NATO Parallel and Coordinated Exercises (PACE) concept. 6. Crisis Response 48. (key action) Set up an EU crisis coordination hub 2027 49. (key action) Boost rescEU – EU-level reserve of response 2026 capacities 50. Establish a Union crisis management protocol to outline the 2026 roles and responsibilities of the various services, clarify the EU strategic-level crisis management arrangements (including IPCR, ARGUS, EEAS CRM, the Solidarity clause activation and their interaction and reinforce/streamline the effectiveness of each sectoral crisis plan. 4 51. Adopt guidelines for the ‘stress testing’ of emergency 2026 response and crisis centres across the EU. 52. Propose legal basis for the European Critical 2026 Communication Systems (EUCCS) for cross-border operations of law enforcement, civil protection, (public) health authorities, and other public security and public safety authorities, and support further technical development, including its link with GOVSATCOM and IRIS2. 53. Review the financial instruments for crisis response to 2028 ensure crisis financing mechanisms are sscalable and can be adapted to evolving risks and crisis. 54. Mainstream the principle of ‘Preparedness by design’ into 2026 the work of EU Delegations, CSDP Missions and Operations, and EU Special Representatives. Strengthen the ability of EU Delegations to support the EU’s diplomatic, political, operational and consular response to crises more effectively. 7. Resilience through External Partnerships 55. (key action) Advance mutual resilience with candidate 2025 countries 56. (key action) Integrate preparedness and resilience into 2026 bilateral partnerships and multilateral institutions 57. (key action) Integrate preparedness and resilience into the 2025 cooperation with NATO 58. (key action) Develop mutual resilience through external 2026 economic and development policies 59. Expand a practitioners' network to enhance third countries', 2025 in particular enlargement and neighbouring partners’, resilience on tackling hybrid, cyber, climate, and FIMI threats. 60. Develop an integrated approach to fragility, ensuring that 2026 humanitarian, development, peace and other policies all work together to respond to the needs of the most vulnerable and to better link urgent relief and longer-term solutions, in line with the EU Integrated Approach to Conflicts and Crises. 61. Strengthen ‘resource diplomacy’ on the EU’s strategic needs 2026 and develop joint strategies with like-minded partners to diversify supplies of critical assets necessary to ensure EUs and partner countries’ strategic autonomy and mutual resilience. 62. Foster cooperation on health security including on One 2026 Health pandemic preparedness, with strategic partners (e.g., 5  joint projects, training, information for EU Delegations), in line with the EU Global Health Strategy. 63. Embed preparedness in EU external investments, including 2026 through scaling up implementation of climate adaptation and resilience projects in partner countries through the Global Gateway and Team Europe initiatives 6 LIIDU VÄLISASJADE EUROOPA JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KOMISJON KÕRGE ESINDAJA Brüssel, 26.3.2025 JOIN(2025) 130 final ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi kriisivalmiduse strateegia kohta ET ET Sissejuhatus Rahu ja stabiilsus on Euroopa projekti lahutamatu osa. Paraku seisab Euroopa silmitsi uue reaalsusega, mida iseloomustavad üha suuremad riskid ja ebakindlus. Venemaa ebaseaduslik agressioonisõda Ukraina vastu, kasvavad geopoliitilised pinged, riigi toetatavad hübriid- ja küberründed, kriitilise tähtsusega varade vastu suunatud sabotaaž, välisriigist lähtuvad infomanipulatsioonid ja sekkumised ning elektrooniline sõjapidamine on muutunud tänapäeva reaalsuse lahutamatuks osaks. See on Euroopa jaoks häirekell. COVID-19 pandeemia süvendas juba olemasolevat ebavõrdsust ning näitas, et liidu tervishoiuteenuseid ja tarneahelaid, sealhulgas energia, meditsiinitoodete, toidu ja kriitilise tähtsusega toorainete valdkonnas, on võimalik täiesti rivist välja lüüa. Praeguses karmi geopoliitilise ja majandusliku konkurentsi ja konfliktide tingimustes on need majandusliku manipuleerimise ja survestamise suhtes aina haavatavamad. Lisaks mõjutavad ELi üha enam kliimamuutuste tagajärjed, jätkuv keskkonnaseisundi halvenemine ja uute pandeemiate oht. Euroopa on maailmajagu, kus kliimasoojenemine on kõige kiirem. Siin on esinenud laastavaid looduskatastroofe, alates üleujutustest kuni põudade ja metsatulekahjude, rannikuerosiooni, kuuma- ja külmalainete ning tormideni. Kui me oma ühiskonna struktuurset suutlikkust riske juhtida ei paranda, siis kliimamuutustega seotud inim- , majanduslikud ja sotsiaalsed kulud järgnevatel aastatel üha suurenevad, samuti kasvab surve, mis tuleneb kliimamuutuste negatiivsest mõjust mujal maailmas, näiteks häiretest kaubateedel ja ülemaailmsetes tarneahelates. Kliima, keskkond ja julgeolek on omavahel tihedalt seotud. Euroopa on reageerinud nendele kriisidele enneolematu kiiruse ja otsusekindlusega, näidates üles solidaarsust ja vastupanuvõimet. Pandeemia ajal loodi kiiresti ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus, töötati välja strateegia COVID-19 vastaste vaktsiinide ühiseks hankimiseks ning loodi TERA1 ja taasterahastu „NextGenerationEU“ programmid, et tegeleda selle majandusliku ja sotsiaalse mõjuga. Komisjon töötas välja lahendused energiahindade tõusu leevendamiseks ja varustuskindluse tagamiseks, sealhulgas uuenduslike transpordilahenduste abil. Miljonid Ukraina pagulased on leidnud ELis peavarju ja külalislahkust. Euroopa vahendid, nagu liidu elanikkonnakaitse mehhanism ning ELi katastroofidele reageerimise suutlikkuse ja varude strateegiline reserv (rescEU), on näidanud oma lisaväärtust. Mitte ükski viimaste aastate suur kriis ei ole olnud isoleeritud ega lühiajaline. Need on osa laiemast suundumusest, mida põhjustavad pikaajalised poliitilised, majanduslikud, klimaatilised, keskkonnaalased ja tehnoloogilised muutused. Euroopa ei saa endale lubada jääda ainult muutustele reageerijaks. Niinistö aruandes ELi valmisoleku kohta2 jõuti järeldusele, et Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamine tänapäeva üha kasvavate probleemide ja tulevaste kriisidega tegelemiseks on kiireloomuline küsimus. Aruandes kutsuti üles muutma põhjalikult mõtteviisi ja tunnistati, et valmisolek ei ole mitte ainult liikmesriikide vastutus, vaid ka Euroopa ühine püüdlus, mis eeldab, et liidul oleks liikmesriikide tegevuse koordineerimisel ja toetamisel suurem roll3. Käesolev strateegia tugineb Niinistö aruandele ja selles esitatakse tegevuskava kriisivalmiduse liidu loomiseks. 1 Eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu 2 Ühiselt turvalisem – Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamine 3 Käesolev strateegia tugineb ka ELi strateegilisele tegevuskavale 2024–2029, Euroopa Ülemkogu 2023. aasta juuni, 2024. aasta märtsi ja 2024. aasta detsembri järeldustele ning komisjoni 2024.–2029. aasta poliitilistele suunistele. 1 2 Miks me vajame kriisivalmiduse liitu? Aja jooksul on EL välja töötanud ja tugevdanud mitmesuguseid vahendeid struktuurse vastupanuvõime suurendamiseks, et tulla toime teatavat liiki riskidega ja reageerida kriisidele mitmes sektoris. Kogemused on siiski toonud esile puudusi ELi kriisivalmiduse raamistikus. Esiteks on ELi kriisiohje enamasti reageeriv, mitte ennetav. Selle põhjuseks on ka tulevikusuundade strateegilise analüüsi, prognoosimise ja varajase hoiatamise vahendite ebapiisav kasutamine. Riske, ohtusid ja nende ahelmõju, sealhulgas väljaspool liitu toimuvate sündmuste mõju, ei hinnata integreeritult. Teiseks on ELi kriisiohjevahendid killustunud eri institutsioonide, talituste ja asutuste vahel ning nende valdkondlik ja piiriülene koordineerimine on puudulik. Tsiviil- ja sõjandusvaldkonna tegevuse koordineerimises on puudujääke ning ELi sise- ja välistegevuse vahelist seost tuleb tugevdada. Kolmandaks on olemasolevate ELi tasandi struktuuride ja mehhanismide ulatus ja ressursid piiratud. Kriisidele reageerimise liikumapanevaks jõuks on kogu ühiskonda, sealhulgas erasektorit, hõlmav koostöö, mis on aga liiga vähene. Liidu rahastamismehhanismid ei ole paindlikud ja liikmesriikide eelarved ei ole strateegiliselt piisavalt kooskõlla viidud. Kriisivalmiduse liit annab liikmesriikide meetmetele lisaväärtust, täiendades liikmesriikide jõupingutusi, parandades koordineerimist ja tõhusust ning edendades kriisivalmidust ja vastupanuvõimet, austades samal ajal täielikult subsidiaarsust, riikide pädevusi ja liikmesriikide eripära. Loodava liiduga toetatakse liikmesriikide kohustust tegutseda solidaarselt ja aidata üksteist igat liiki kriiside korral kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 2224. Kriisivalmiduse liidu üldeesmärk on luua turvaline ja vastupidav EL, millel on vajalik suutlikkus ennetada ja hallata ohte, olenemata nende olemusest või päritolust, et tagada Euroopa kodanikele piisav kaitse ja valmisolek ning säilitada ühiskonna elutähtsad funktsioonid igas olukorras. Selleks on vajalik uus valmisolekut väljendav mõtteviis. Äärmiselt oluline on suurendada teadlikkust ja kõigi sidusrühmade, sealhulgas kodanike mõjuvõimu, et nad saaksid hoolitseda oma individuaalse ja kollektiivse valmisoleku eest. Paremini ettevalmistatud Euroopa vajab tugevamat koordineerimist liikmesriikide ning muude sidusrühmade ja rahvusvaheliste partnerite, eelkõige laienemis- ja naabruspoliitika partnerite vahel, kelle valmisolek ja vastupanuvõime on kriitilise tähtsusega ka meie julgeoleku jaoks. ELi teadusuuringute ja innovatsioonisektor annab olulise panuse, et kriisile reageerimine oleks pidevalt olukorrale kohandatud, optimeeritud ja tipptasemel. Teadusuuringute ja innovatsioonisektor peaks investeerima teadlikkusse julgeolekuriskidest ja hübriidohtudest ja nendega toimetuleku võimesse, seda ka rahvusvahelise koostöö puhul. Kuidas me loome kriisivalmiduse liidu? Selleks et kõrvaldada olemasolevad puudused ELi tegevuses ja liikuda tõelise kriisivalmiduse liidu suunas, tugineb strateegia järgmistele põhimõtetele: = Integreeritud kõiki ohte hõlmav lähenemisviis, mis katab kõiki looduslikke ja inimtegevusest tingitud riske ja ohtusid ning koondab kokku kõik olemasolevad vahendid. 4 „Kui liikmesriiki tabab terrorirünnak või kui ta langeb loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse ohvriks, tegutsevad liit ja selle liikmesriigid üheskoos solidaarselt.“ 3  = Kogu valitsemissektorit hõlmav lähenemisviis, mis ühendab kõiki asjaomaseid osalejaid kõigil valitsustasanditel (kohalik, piirkondlik, riiklik ja ELi tasand) ning edendab koostööd, poliitika sidusust ja ressursside jagamist. Selle eesmärk on käsitleda põhjalikult suurenenud riske ja ohte, nende koostoimet ja ahelmõju. See hõlmab tõhusat koostööd tsiviil- ja kaitsesektori asutuste vahel ning sise- ja välismõõtme sidusat integreerimist. = Kogu ühiskonda hõlmav lähenemisviis, mis edendab kaasavat valmisoleku ja vastupanuvõime kultuuri, ühendades kodanikke, kohalikke kogukondi ja kodanikuühiskonda, ettevõtjaid ja sotsiaalpartnereid ning akadeemilisi ja teadusringkondi. Tugevat valmisolekut ei saavutata tasuta. Valmisolekusse tehtavate investeeringutega kaasnevad kulud, kuid need kaalub pikemas perspektiivis üles vastupanuvõime kasv, häirete ja taastekulude vähenemine ja konkurentsivõime paranemine. ELi tasandi rahastamine peab toimima paindlikult ja skaleeritavalt ning see peab võimaldama tegeleda kõikide ohtudega, et liit saaks tegutseda õigeaegselt ja solidaarselt kriisi kõigis etappides, pidades täielikult kinni nii oma kui ka liikmesriikide vastavatest kohustustest. Kui võtta ELi eelarveprogrammides algusest peale arvesse valmisoleku ja vastupanuvõimega seotud kaalutlusi, võib see aidata vähendada haavatavust ja riskidele avatust ning parandusmeetmete kulusid. Et luua nende põhimõtetega kooskõlas olev kriisivalmiduse liit, tugineb strateegia viiele õnnetustele vastupidavusega seotud eesmärgile5: ennetada, valmistuda, hoiatada, reageerida ja turvata. Strateegias tehakse ettepanek võtta meetmeid seitsmes valdkonnas: • Tulevikuanalüüsid ja ennetamine • Elutähtsate ühiskondlike funktsioonide vastupanuvõime • Elanikkonna valmisolek • Avaliku ja erasektori koostöö • Tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostöö • Kriisile reageerimise koordineerimine • Vastupanuvõime välispartnerluste kaudu Strateegias on esitatud 30 põhimeedet eespool nimetatud valdkondades ühe või mitme eesmärgi saavutamiseks ning sellele on lisatud tegevuskava (vt lisa). Käesolev strateegia ja muud olulised ELi algatused, eelkõige sisejulgeoleku strateegia, valge raamat Euroopa kaitse tuleviku kohta aastani 2030, Euroopa kliimakohanemise kava, esmatähtsate ravimite õigusakt, puhta tööstuse kokkulepe, Euroopa ookeanipakt, Euroopa demokraatia kaitse programm, oskuste liit ja võrdõiguslikkuse liit, täiendavad üksteist vastastikku. 1. TULEVIKUANALÜÜSID JA ENNETAMINE Aeg on ülioluline tegur nii ägedate kriiside ohjamise kui ka nende ennetamise seisukohast. Tulevikusuundade strateegiline analüüs, olukorrateadlikkus ja varajane hoiatamine on seejuures keskse tähtsusega ning neid tuleb veelgi tugevdada. Riskide ja ohtude varajane kindlakstegemine võib juurde anda väärtuslikku aega ning aidata kriise ära hoida või lihtsustada nende ohjamist ja nende mõju minimeerimist. Väga olulised on ELi tasandi 5 Euroopa suurõnnetustele vastupidavusega seotud eesmärgid – Euroopa Komisjon: https://civil-protection- humanitarian-aid.ec.europa.eu/what/civil-protection/european-disaster-risk-management/european-disaster- resilience-goals_en 4 valdkondadevahelised riskihindamised, mis põhinevad tõenditel ja teaduslikel nõuannetel ning millega kaasnevad korrapärased stressitestid ja ohuhinnangud. EL peab olema muu hulgas varustatud täielikult koostalitlusvõimeliste, terviklike ja mitut ohtu hõlmavate varajase hoiatamise süsteemidega, mida toetavad õigeaegsed ja usaldusväärsed andmed, et poliitikakujundajaid riskidest ja nende võimalikust vastastikusest mõjust paremini teavitada. Kõiki ohte hõlmav lähenemisviis riski- ja ohuhinnangute koondamiseks peab andma praktiliselt kasutatavaid teadmisi otsuste tegemiseks, et ELil oleks võimalik võtta järjepidevaid meetmeid ohtude tõhusamaks ärahoidmiseks ja neile reageerimiseks. Liikmesriikide ja ELi tasandi riskihindamised tuleb vastavusse viia, integreerides andmed ja eksperdihinnangud sektoriülesesse ja piiriülesesse lähenemisviisi. Pideva täiustamise kultuuri aluseks peaks olema süstemaatilise hindamise, stressitestide ja koolituse raamistik. ELi kriisiohjemehhanismide ja -vahendite korrapärase toimivuskontrolliga tuleb: i) tagada nende sobivus ja sidusus; ii) võimaldada kindlaks teha nii parimad tavad kui ka lüngad ja liiasused ning iii) aidata maksimeerida koostoimet ja tõhusust. Põhimeetmed 1) Töötada välja ELi põhjalik riski- ja ohuhinnang Et tagada täielikult integreeritud lähenemisviis, koostavad komisjon ja kõrge esindaja ELi asutuste toetusel põhjaliku (sektoriülese, kõiki ohte hõlmava) ELi riski- ja ohuhinnangu. Sellesse koondatakse teadmised mitmest poliitikavaldkonnast, sealhulgas sise- ja välisjulgeolekust, ning see põhineb teaduslikul analüüsil, ELi rahastatud teadusuuringutel ja innovatsioonil, reaalajas toimivatel varajase hoiatamise süsteemidel, satelliitseirel ja georuumilistel andmetel, nagu Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenus, samuti olemasolevatel ELi ja liikmesriikide hinnangutel ja äriteabel. Seeläbi ühtlustatakse aruandekohustusi, vältides tarbetut halduskoormust ja suurendades samal ajal tõhusust. Ühtse luureandmete analüüsivõime (SIAC) roll liikmesriikide luureteenistuste ühtse kontaktpunktina on väga oluline. SIACi tugevdatakse 2025. aasta lõpuks lisaressursside abil kooskõlas kõrge esindaja ja liikmesriikide ühisdokumendiga. Hinnang esitatakse vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 2) Luua poliitikakujundajatele kriisi tulemustabel Komisjon ja kõrge esindaja töötavad koostöös liikmesriikidega ja asjaomaste ELi asutuste toetusel välja kriisi tulemustabeli, mis koondab valdkondlikke kiirhoiatussüsteeme ja parandab poliitikakujundajate jaoks koordineerimist. ELi põhjalikku riski- ja ohuhinnangut ning kriisi tulemustabelit kasutatakse volinike kolleegiumi aruteludes, eelkõige julgeolekukolleegiumi koosseisus, et süvendada arusaamist Euroopa strateegilisest ja julgeolekukeskkonnast ning anda poliitilisi suuniseid komisjoni valmisoleku- ja vastupidavusmeetmete rakendamiseks. 3) Tugevdada hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskust (ERCC) Et ERCC oleks hädaolukordade ja kriiside ohjamisel ennetavam, antakse talle täiendavad vahendid, et: i) koostada korrapäraseid operatiivseid ülevaateid sektoriüleste ja kõiki ohte hõlmavate riskide kohta; ii) teha kindlaks nende ahelmõju ja seda analüüsida ning iii) koostada stsenaariume. 4) Koostada ELi koolituskataloog ja luua platvorm saadud kogemuste vahetamiseks 5 Et tagada koordineeritud ja tõhus kriisivalmidus ja kriisidele reageerimine, koostavad komisjon ja kõrge esindaja liikmesriikidele kataloogi, mis sisaldab valmisolekukoolituse tõhustamise meetodeid ja suuniseid. Nad töötavad välja tervikliku ja kaasava kogu ELi hõlmava oskuste arendamise ja koolitusprogrammi, mis käsitleb julgeolekut, kaitset ja kriisiohjet, et anda kõigis sektorites ja liikmesriikides spetsialistidele, vabatahtlikele ja poliitikakujundajatele vajalikke eksperditeadmisi. ELi tasandil luuakse kogemuste vahetamise platvorm, mis lõimib varasematest kriisidest ja õppustest saadud teadmised tulevastesse reageerimispüüdlustesse. 5) Luua ELi Maa seire valitsustasandi teenus EL töötab välja Maa seire valitsustasandi teenuse, mis pakub eelkõige turvalist, usaldusväärset, õigeaegset, püsivat ja sihipärast satelliitseiret, tugevdades olemasolevaid ja kavandatavaid võimeid ning tuginedes pikaajalistele kogemustele, mis on saadud, kasutades hädaolukordade ohjamise ja julgeoleku toetamiseks Copernicust. 2. ELUTÄHTSATE ÜHISKONDLIKE FUNKTSIOONIDE VASTUPANUVÕIME Elutähtsad ühiskondlikud funktsioonid on põhisüsteemid ja -struktuurid, mis võimaldavad ühiskonnal tegutseda, kaitstes samal ajal igas olukorras meie elanikkonda, majandust, kultuuri ja demokraatlikke institutsioone. Nende funktsioonide hulka kuuluvad eelkõige ELi elanikkonna turvalisus, sealhulgas kaitse loodusõnnetuste eest, valitsuse järjepidevus ja otsuste tegemine, demokraatlikud protsessid, sotsiaalne ühtekuuluvus ja majanduslik stabiilsus ning sise- ja välisjulgeolek. Need moodustavad stabiilse ja turvalise ühiskonna aluse. Praegu kehtiv ELi õigusraamistik6 hõlmab enamikku valdkondi (vt allolev graafik), millega tagatakse elutähtsad ühiskondlikud funktsioonid. Sinna kuuluvad valdkonnaülesed kriisialased õigusaktid, samuti valdkondlikud erandolukorra lahendamise plaanid ja ühiskonna vastupanuvõimet suurendavad õigusaktid sellistes valdkondades nagu toiduga kindlustatus, joogivesi, energiavarustus, telekommunikatsioon ja transport, jäätmekäitlus, tervishoiusüsteemid, ehitusstandardid, looduskaitse, üleujutusriski maandamise kavad, finantsteenused jne. 6 Näiteks elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiiv (küberturvalisuse 2. direktiiv), elektrimäärus, gaasivarustuskindluse määrus, pangandusliit, digitaalse tegevuskerksuse määrus (DORA), üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T), Euroopa terviseliit, siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus (IMERA). 6 Et tagada elutähtsate ühiskondlike funktsioonide toimimine igas olukorras, tuleb kehtestada asjakohane raamistik. Esiteks peavad ELil olema asjakohased vahendid, et kaitsta demokraatlikku valitsemistava ja otsustusprotsesse, tagades Euroopa tasandil tõhusa riskide maandamise ja kriisidele reageerimise. Teiseks on majandusliku ja finantsstabiilsuse ning vastupanuvõime tagamiseks oluline ühtse turu terviklikkus, mida toetab inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumine ning usaldusväärne sotsiaal-, majandus- ja eelarvepoliitika. Kolmandaks peab EL kaitsma keskkonda, edendama looduspõhiseid lahendusi ja loodusvarade säästvat majandamist. Neljandaks peab EL strateegilise autonoomia tugevdamiseks ja haavatavuse vähendamiseks suurendama ringluspõhisust, pikaajalist tarneahelate turvalisust ja vastupanuvõimet välisele survestamisele, tagades juurdepääsu toormele, esmatähtsatele kaupadele ja elutähtsatele varudele, ning optimeerima kosmosevarade ja -teenuste kasutamist, investeerides samal ajal teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et säilitada tööstuse konkurentsivõime ja tehnoloogiline juhtpositsioon. Põhimeetmed 6) Juurutada ELi poliitikas ja meetmetes lõimitud valmisoleku põhimõte 7 Valmisoleku- ja julgeolekukaalutlused integreeritakse ELi õigusaktidesse, tegevuspõhimõtetesse ja programmidesse. Uute tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja programmide ettevalmistamisel või läbivaatamisel peetakse silmas valmisolekut ja julgeolekut, tehes järjepidevalt kindlaks eelistatud poliitikavariandi võimaliku mõju valmisolekule ja julgeolekule. Seda toetatakse komisjoni poliitikakujundajate korrapäraste koolitustega. Vastupanuvõime ja valmisoleku seisukohast on otsustava tähtsusega usaldusväärne majandus- ja sotsiaalpoliitika, mida koordineeritakse Euroopa poolaasta raames. Kui see on asjakohane, hinnatakse Euroopa poolaasta protsessis ka valmisoleku seisukohast oluliste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusamme. Valmisoleku seisukohast olulist majandus- ja sotsiaalpoliitikat võib kajastada ka riigipõhistes soovitustes, et motiveerida liikmesriike neid reforme ellu viima ja rakendama. Sellega seotud halduskoormuse vähendamine ja menetluste ühtlustamine aitab võtta paindlikumaid ja tulemuslikumaid valmisolekumeetmeid. Komisjon teeb kindlaks vajalikud lihtsustamismeetmed, konsulteerides kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Komisjon hindab vajadust ja võimalust võtta vastu ELi kriisivalmiduse õigusakt, et tugevdada elutähtsate ühiskondlike funktsioonide vastupanuvõimet, kehtestades ühised standardid ja mõõdetavad pikaajalised eesmärgid. 7) Võtta vastu valmisoleku miinimumnõuded Esmane prioriteet on liidu õigusraamistiku, eelkõige elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi ja küberturvalisuse 2. direktiivi kiire ja täielik ülevõtmine ja rakendamine, nagu seda selgitatakse ka tulevases sisejulgeoleku strateegias. Nende direktiivide rakendamise põhjal hindab komisjon, kas on vaja võtta lisameetmeid. Samal ajal teeb komisjon liikmesriikidega koostööd, et selgitada välja, kas on veel sektoreid ja teenuseid, mida kehtivad õigusaktid ei hõlma ja mille puhul võib olla vaja tegutseda. Selle hindamise põhjal esitab komisjon soovitused valmisoleku miinimumnõuete ning järelevalvemehhanismi kohta. Need on kooskõlas õnnetustele vastupidavusega seotud eesmärkidega ja täiendavad Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) vastupanuvõime põhinõudeid7. ELi institutsioonid võtavad meetmeid oma sisemise valmisoleku parandamiseks, eelkõige ajakohastades turvalist teabevahetust ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel. 8) Vaadata läbi liidu elanikkonnakaitse mehhanism Komisjon kavatseb läbi vaadata liidu elanikkonnakaitse mehhanismi õigusraamistiku, et parandada tegevuse tulemuslikkust ja tõhusust suure mõjuga hädaolukordades ja kriisides, mis nõuavad Euroopa tasandil jõulist reageerimist ja koordineerimist. 9) Esitada ettepanek ELi varude loomise strateegia kohta Komisjon kavatseb esitada ettepaneku kogu ELi hõlmava varude loomise strateegia kohta, millesse koondatakse kõik olemasolevad valdkondlikud varude loomise meetmed. Sellega parandatakse kõikjal ELis juurdepääsu elutähtsatele ressurssidele, milleks on näiteks vahendid hädaolukordadele ja katastroofidele reageerimiseks, meditsiinilised vastumeetmed, kriitilise tähtsusega tooraine, energiaseadmed ja peavari ning võimalik, et ka põllumajanduslikud toiduained ja vesi. Strateegia eesmärk on ühendada ELi tasandi tsentraliseeritud reservid ja liikmesriikide panus, mida toetavad avaliku ja erasektori partnerlused, et tagada tõhusus, skaleeritavus ja kulutasuvus. 7 NATO - Topic: Resilience, civil preparedness and Article 3 8 Komisjon esitab ka strateegia rahvatervise ohtude vastu suunatud meditsiiniliste vastumeetmete toetamiseks, et tugevdada ELi terviseturvet ja konkurentsivõimet ning kaitsta üldsust piiriüleste terviseohtude, sealhulgas keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude (KBRT) eest. Seda täiendaksid hiljuti esitatud esmatähtsate ravimite õigusakti kohased meetmed, mis on seotud ettenägematuteks juhtudeks loodavate varudega. 10) Esitada ettepanek Euroopa kliimakohanemise kava kohta Komisjon esitab Euroopa kliimakohanemise kava, et toetada liikmesriike kliimariskideks valmistumisel ja liidu vastupanuvõime tugevdamisel. Tuginedes Euroopa kliimariskide hindamisele, juurutatakse kavaga asjaomastes ELi valdkondlikes poliitikameetmetes ja investeeringutes lõimitud valmisoleku põhimõte ning tugevdatakse kliima-, keskkonna- ja veeriskide ennetavat juhtimist kogu ELis. Sellega toetatakse inimesi, ettevõtjaid ja poliitikakujundajaid, kasutades ühiseid kliimaalaseid võrdlusstsenaariume. 11) Tagada vee ja muude elutähtsate loodusvarade piisavus Vesi, muld ja muud loodusvarad on üliolulised mitte ainult toiduga varustamise, vaid ka majanduse hea toimimise seisukohast. Euroopa Keskpanga andmetel on peaaegu 75 % euroalal ettevõtjatele antud pangalaenudest läinud ettevõtetele, kes sõltuvad suurel määral vähemalt ühest ökosüsteemiteenusest, peamiselt veest. Komisjon teeb ettepaneku Euroopa veemajanduse kriisivalmiduse strateegia kohta, milles nähakse ette sammud veega kindlustatuse ja veemajanduse kriisivalmiduse saavutamiseks, tagades puhta vee kättesaadavuse ja kaitstes ELi paremini veega seotud riskide eest. Samuti edendatakse strateegiaga looduspõhiseid lahendusi, et suurendada valmisolekut ja vastupanuvõimet, sealhulgas loodusõnnetuste suhtes. Osana ELi biomajanduse strateegiast ja ringmajanduse määrusest võtab komisjon meetmeid, et suurendada ringmajanduse ja bioressursipõhiste materjalide osakaalu väärtusahelates ja muuta liit seeläbi kriitilise tähtsusega toorainete impordist vähem sõltuvaks. 3. ELANIKKONNA VALMISOLEK Valmisolek on ühine vastutus. Selles on võrdselt oluline roll nii ametiasutustel, meedial, haridus-, koolitus- ja kultuuriasutustel, noorte- ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel, sotsiaalpartneritel, äriühingutel, kohalikel võrgustikel ja kogukondadel kui ka kodanikel (juba varasest east peale). Hiljutiste Eurobaromeetri uuringute8 kohaselt tundsid 2024. aastal peaaegu pooled eurooplastest (49 %), et nad ei ole neid mõjutada võivatest katastroofiohtudest hästi informeeritud; 65 % vastanutest leidis, et nad vajavad katastroofideks ja hädaolukordadeks valmistumiseks rohkem teavet. Teadlikkus riskidest ja ohtudest on oluline selleks, et tagada ELi kodanike ja kogukondade aktiivne osalemine kriisivalmiduses ja kriisile reageerimises. Ebavõrdsus on valmisoleku seisukohast riskifaktor. Kriisidel on ebaproportsionaalselt suur mõju naistele ja haavatavas olukorras olevatele rühmadele, nagu lapsed, eakad ja puudega inimesed ning diskrimineerimise, vaesuse ja/või sotsiaalse tõrjutuse all kannatavad inimesed. Sageli halvendavad kriisid juba algselt ebasoodsaid tegureid ja ebavõrdsust veelgi. Seetõttu tuleb kooskõlas võrdõiguslikkuse liidu raamistiku ja eelkõige naiste õiguste tegevuskavaga võrdsuse aspekti valmisoleku puhul laiemalt arvesse võtta. Eriti kahjulik on desinformatsioon ja välisriigist lähtuvad infomanipulatsioonid ja sekkumised, kuna need õõnestavad üldsuse 8 Seisukohad ELi kriisiohje kohta – 2024. aasta juuni. 9 usaldust ja võivad kriiside mõju süvendada. Ühiskondlikku valmisolekut vähendab ka kättesaadava teabe nappus. Valmisoleku ja vastupanuvõime kultuuri edendamiseks on vaja muuta mõtteviisi. Edendada kaasava valmisoleku ja ühiskonna põlvkondadevahelise vastupanuvõime kultuuri Valmisolek tuleb saavutada kõigis ühiskonnakihtides. Toetada tuleks kogukondade loomist ja vabatahtlikku tegevust. Sotsiaalteenuste ja piisava sotsiaalkaitsega tuleks tagada, et kedagi ei jäeta valmisoleku nimel tegutsedes kõrvale. Komisjon ja liikmesriigid peaksid parimatele tavadele, sealhulgas liidu elanikkonnakaitse mehhanismist saadud kogemustele toetudes soodustama iseseisvat toimetulekut ja psühholoogilist vastupidavust ning tagama üksikisikute, eri põlvkondade ja majapidamiste parema valmisoleku. Komisjonil on kavas luua Euroopa elanikkonnakaitse mehhanism,9 mille eesmärk on võtta arvesse kriisi- ja katastroofiohje kõiki tahke, et toetada ühiskonna teadlikkuse parandamist ja investeerida kodanike riskikoolitusse. Anda kodanikele võimalus oma vastupidavust suurendada Kodanikele ja kogukondadele kõikjal ELis tuleb anda võimalus saada kvaliteetset ja usaldusväärset teavet ning vajalikud oskused saadud teabe hindamiseks, samuti võimalused kriiside ennetamises aktiivselt osaleda ja olla piisavalt valmis neile reageerima. Vastavalt oskuste liidu algatuses rõhutatule on koolidel, õpetajatel, noorsootöötajatel ja treeneritel oluline roll digikirjaoskuse, meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise arendamisel ning kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku kodakondsuse edendamisel. Valmisoleku saavutamisele saavad otsustavalt kaasa aidata sotsiaalpartnerid, muu hulgas töötajate teavitamise ja koolitamise kaudu. Selleks et välisriigist lähtuvatele infomanipulatsioonidele ja desinformatsioonile süsteemsemalt vastu seista, tuleks täiel määral ära kasutada välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastast meetmekogumit, digiteenuste määrust ja kavandatavat Euroopa demokraatia kaitse programmi. Tõhustada üldsuse hoiatamist ja kriisikommunikatsiooni Üldsuse ELi-ülese hoiatamise ning kättesaadava ja kaasava kriisikommunikatsiooni süsteeme nii enne kriisi (riskikommunikatsioon) kui ka kriisi ajal (kriisikommunikatsioon) tuleb tõhustada, et jõuda mis tahes olukorras kõigi inimesteni, olenemata nende vanusest, keelest, puudest, õiguslikust olukorrast jne. Hiljutised kriisikogemused osutavad vajadusele keskenduda eelkõige haavatavatele elanikkonnarühmadele, diskrimineerimise, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse all kannatavatele isikutele ning muudest riikidest pärit isikutele (alates reisijatest kuni hooajatöötajate ja rändajateni), ning vajadusele ennetada desinformatsiooni. Üldsuse hoiatamise funktsiooni saaks arendada ELi digiidentiteedikukru10 raames hädaabiteadete saatmiseks. See annaks valitsustele võimaluse suhelda kodanikega otse, lihtsal ja autenditud viisil ning saata neile hoiatusteateid ja märguandeid. Teha kättesaadavaks põhioskused ja tagada kriiside ajal töötajate liikuvus 9 Euroopa elanikkonnakaitse mehhanismi mõiste ei mõjuta terminoloogiat, mida liikmesriigid kasutavad vahendite või mehhanismide kohta, mille sisu on võrreldav käesolevas strateegias elanikkonnakaitse mehhanismiks nimetatud mehhanismi omaga. 10 ELi digiidentiteedikukruga luuakse Euroopas kõigile turvaline, usaldusväärne ja privaatsust säilitav võimalus enda digitaalseks tuvastamiseks. Kõik liikmesriigid annavad kõigi kodanike, residentide ja äriühingute kasutusse vähemalt ühe digiidentiteedikukru, mis võimaldab neil oma identiteeti tõendada ning olulisi digitaalseid dokumente turvaliselt talletada, jagada ja allkirjastada. ELi digiidentiteedikukruid saab mobiiltelefonirakendustes ja muudes seadmetes kasutama hakata alates 2026. aasta lõpust. 10 Nagu on rõhutatud oskuste liidu algatuses, on kriitilisi töökohti käsitlevad hariduse ja koolituse alased tulemuslikud tegevuspõhimõtted väga olulised, et töötajatel oleksid õiged pädevused ja neid oleks võimalik hädaolukorras ELi-üleselt rakendada. Komisjon teeb koostöös liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega järgmist: i) tagab hädaolukordades oskustööliste kättesaadavuse ja liikuvuse, koostades selleks ELi-ülesed töötajate ja vabatahtlike kiire lähetamise raamistikud, ning ii) suurendab elanikkonnakaitse, hädaabiteenistuste (sealhulgas tervishoiuteenuste) ja julgeoleku valdkonna karjäärivõimaluste atraktiivsust. Põhimeetmed 12) Tõhustada varajase hoiatamise süsteeme Komisjon töötab osana „PreparEU“ algatusest koos liikmesriikidega välja suunised, millega toetatakse liikmesriike eri riskidest ja olukordadest teavitamisel nii enne kriisi kui ka kriisi ajal. Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenus ja kavandatav Galileo hädaolukorrast hoiatamise satelliitteenus (EWSS) võimaldab liikmesriikide elanikkonnakaitseasutustel pääseda kiiresti ligi kosmosepõhisele varajase hoiatamise teabele, et saata elanikkonnale otse häiresõnumeid. 13) Suurendada teadlikkust riskidest ja ohtudest Komisjon teeb ettepaneku korraldada ELis iga-aastast valmisoleku päeva, et tunnustada riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste ja kogukondade tööd valmisoleku suurendamisel ja parandada elanikkonna teadlikkust valmisoleku vajalikkusest. Seda täiendavad muud teabevahetusmeetmed, nagu koos liikmesriikidega eri riskidest ja olukordadest teavitamise kohta koostatavad suunised, mis hõlmavad ka haavatavate elanikkonnarühmade vajadusi. Olulised on ka teadlikkuse suurendamise programmid, nagu kodanike paneelarutelud, EUvsDisinfo portaal, veebikampaaniad ning strateegilise kommunikatsiooni ja infomanipulatsioonidele vastuseismise töövahendid. 14) Töötada välja suunised selleks, et elanikkond saaks vähemalt 72 tundi iseseisvalt hakkama Ekstreemsete olukordade korral on kõige kriitilisem esialgne ajavahemik. Komisjon pakub liikmesriikidele välja suunised, et saavutada elanikkonna iseseisev hakkamasaamine vähemalt 72 tunni jooksul. Suunised, mis on osa algatusest „PreparEU“, käsitlevad esmatarbekaupade säilitamist, kriisiplaneerimist, varjupaikade olemasolu, elutähtsa maapealse ja kosmosetaristu kättesaadavuse tagamise meetmeid ja muid meetmeid, millega kaitsta inimesi, loomi ja vara kriisi korral, ning neile lisanduvad sihipärased kampaaniad ja meetmed. Uus ELi internetiplatvorm hakkab jagama kodanikele ja reisijatele sihipärast ja kättesaadavat teavet riskide kohta, millega nad võivad kokku puutuda, ja praktilisi nõuandeid selliste riskide maandamiseks. 15) Lisada valmisolek koolide õppekavadesse ja haridustöötajate koolitusse Komisjon töötab kooskõlas oskuste liidu algatusega välja suunised, mille alusel töötada välja õppekavad alates alusharidusest, et toetada valmisolekualaste põhioskuste omandamist, sealhulgas meediapädevust, kuna see on oluline kodanikuaktiivsuse ja -teadlikkuse seisukohast ning desinformatsiooni ja infomanipulatsioonidega võitlemiseks. Õpetajad saavad Euroopa koolihariduse platvormi kaudu juurdepääsu allikatele ja kutsealase arengu võimalustele. 16) Edendada noorteprogrammides valmisolekut Valmisolek lisatakse uue prioriteedina ELi noorteprogrammidesse, nagu Euroopa solidaarsuskorpus ja programm „Erasmus+“, et edendada valmisolekut, vastupanuvõimet, demokraatlikus elus osalemist ja kodanikuaktiivsust. Aluseks võetakse alt-üles lähenemisviis, 11 et julgustada organisatsioone ja asutusi (ülikoolid, koolid, kutseharidusasutused, täiskasvanuhariduse keskused, noorte- ja spordiorganisatsioonid jne) rahalisi vahendeid taotlema. 17) Meelitada ELi valmisoleku tugevdamiseks liitu talente Andekate teadlaste Euroopasse meelitamine ei ole lihtsalt võimalus, vaid ELi pikaajalise vastupanuvõime ja valmisoleku tagamiseks hädavajalik. Seetõttu valmistab EL kiiremas korras ette konkreetsed meetmed teadlaste ligimeelitamiseks. ELi talendireserv hõlbustab väljastpoolt ELi pärit tööotsijate värbamist, mis võib tööjõunappuse korral lihtsustada oskustööliste kandideerimist ELis asuvatele töökohtadele valmisolekuga seotud kriitilistes sektorites. Valmisolekuga seotud kriitilistes sektorites võib oskustööliste leidmiseks kasutada ka talendipartnerlusi, mis võib tähendada ka investeerimist asjaomastesse oskustesse partnerriikides. 4. AVALIKU JA ERASEKTORI KOOSTÖÖ Avaliku ja erasektori koostööl on ELi valmisoleku seisukohast kriitiline tähtsus, kuna see tagab, et kõigi sektorite vahendeid, eksperditeadmisi ja innovatsiooni kasutatakse tulemuslikult ja tõhusalt. Elutähtsate ühiskondlike funktsioonide ja oluliste teenuste alalhoidmisel on keskne roll nii põllumajandusel ja kalandusel kui ka tööstusel ja ettevõtlusel. Samas mõjutavad erasektorit järjest enam kliima- ja keskkonnariskid ja nende tõttu suurenevad kulud (nt kindlustuskulud, varaline kahju ja ekstreemsetest ilmastikunähtustest tulenev majanduslik kahju), samuti julgeolekuohud, nagu tarneahelate häired ja küberründed. Avaliku ja erasektori koostöö tugevdamine aitab ELil paremini riske ennetada, olulisi tarneid kindlustada ja strateegilist autonoomiat kaitsta. Tõhustada avaliku ja erasektori struktureeritud kaasamist valmisoleku valdkonnas EL, ametiasutused ja tööstus peaksid tugevdama järgmisi mehhanisme: i) sihipärane kahesuunaline infojagamine; ii) osalemine tulevikusuundade strateegilises analüüsis ja ennetavates algatustes; iii) ühised koolitused, ja iv) koordineeritud reageerimine kriisidele. EL peaks kehtivale korrale tuginedes tugevdama avaliku ja erasektori partnerlusi, et kindlustada elutähtsad tarned ja teenused strateegiliste varude, ühishangete, raamlepingute, tarneallikate mitmekesistamise ja ringluspõhiste lahenduste kaudu. See vähendab ülemaailmsetest turuhäiretest ja šokkidest tulenevaid riske. Lisaks tuleb luua avaliku ja erasektori lahendused, et tulla toime loodusõnnetuste vastu kindlustamisega ELis, mis kujutab endast järjest suuremat probleemi. Kuna kliimamuutustest tulenevad riskid suurenevad, prognoositakse ka kindlustuskaitse lõhe täiendavat süvenemist. Komisjon uurib võimalikke lahendusi kindlustuskaitse lõhe vähendamiseks ja võtab vajaduse korral Euroopa Keskpanga ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ettepanekute põhjal meetmeid. ELi olemasolevatesse investeerimis- ja suutlikkuse suurendamise programmidesse tuleks äriühingutele ja liikmesriikidele toetuse andmisel lisada valmisoleku kaalutlused, mis majandusotsuseid tehes täiendavad poliitikameetmeid rohujuure tasandi valmisolekuga. Selleks et tööjõuvajadused vastaks pakutavale õppele, peab EL kooskõlas oskuste liidu algatusega edendama strateegilistes sektorites, nagu küberturvalisus, avaliku ja erasektori organisatsioonide vahelist koostööd. Põhimeetmed 18) Luua avaliku ja erasektori valmisolekualane rakkerühm 12 Komisjon loob valmisolekualase rakkerühma, võttes selle aluseks tööstusfoorumi, Euroopa ettevõtlusvõrgustiku, Euroopa klastrite võrgustiku ja muud olemasolevad struktuurid11. Rakkerühm ühendab ametiasutuste, tööstuse, ettevõtjate, finantsteenuste, teadusringkondade, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna peamisi sidusrühmi. Rakkerühma eesmärk on i) teha koostööd elutähtsate funktsioonide ja oluliste teenuste talitluspidevuse haldamise tugevdamise valdkonnas; ii) vahetada teavet tarneahelate haavatavuse ja häirete kohta; iii) pakkuda suuniseid, raamistikke ja stiimuleid, mis aitavad eraõiguslikel üksustel tagada minimaalsete valmisolekunõuete täitmise; iv) koordineerida kriitilistes sektorites leevendusmeetmeid, pakkudes olulisi teenuseid, millega tagatakse elutähtsad ühiskondlikud funktsioonid, ning v) toetada kriisikommunikatsiooni. 19) Töötada välja avaliku ja erasektori hädaolukorra protokollid Komisjon vaatab koos liikmesriikidega läbi asjaomased õigus- ja tegevusraamistikud, sealhulgas vajaduse korral hankelepingute sõlmimise korra, et võimaldada hädaolukorras nii õiguslikku kui ka rahalist sihipärast paindlikkust. Selle hulka kuuluvad ka põhjendatud ja tähtajalised erandid, et tagada kriitiliste materjalide, kaupade ja teenuste ning turvaliste kriitiliste tootmisliinide kiire kättesaadavus. Komisjon ja liikmesriigid arendavad hädaolukorra protokollide kaudu ning osana avaliku ja erasektori valmisolekualasest rakkerühmast erasektori oluliste osalejate jaoks välja valmisolekualase tegevuse koordineeritud raamistiku. 20) Vaadata läbi riigihangete raamistik Komisjon teeb kehtivale raamistikule ja viimaste kriiside, sealhulgas COVID-19 kogemuse ajal saadud õppetundidele tuginedes ettepaneku vaadata läbi riigihangete raamistik. Läbivaatamise eesmärk on valmisoleku parandamine peamiste väärtusahelate tarnekindluse tugevdamise kaudu, eelkõige kriiside ajal. Juba praegu kehtivad hädaolukordade jaoks erisätted: näiteks võivad avaliku sektori hankijad lühendada menetluste kiirendamiseks tähtaegu. 21) Asutada Euroopa teadusjulgeoleku eksperdikeskus Teadusuuringud ja innovatsioon on välissekkumiste ning julgeoleku- ja hübriidohtude suhtes eriti haavatavad. Kooskõlas nõukogu soovitusega, mis käsitleb teadusjulgeoleku suurendamist,12 asutab komisjon Euroopa teadusjulgeoleku eksperdikeskuse, kus kogutakse tõendeid ning pakutakse toetust liikmesriikidele ja teadusuuringute ja innovatsioonisektori osalejatele. 5. TSIVIIL- JA SÕJANDUSVALDKONNA KOOSTÖÖ EL peab valmistuma suuremahulisteks ja sektoriülesteks intsidentideks ja kriisideks, mis mõjutavad ühte või mitut liikmesriiki, sealhulgas võimaliku relvastatud rünnaku toimumiseks. Suurema osa kriisistsenaariumide puhul lasub peamine vastutus riiklikel tsiviilvõimudel. Järjest rohkemate stsenaariumide puhul (nt tervisealased hädaolukorrad, ekstreemsed ilmastikunähtused, hübriid- ja küberründed) vajavad tsiviilvõimud sõjalist abi. Relvastatud rünnaku korral on relvajõududel vaja riigi ja ühiskonna jätkuva toimimise tagamiseks tsiviiltoetust. Seetõttu tuleb täielikus koostöös liikmesriikidega parandada tsiviil- ja sõjaliste 11 Euroopa klastrite võrgustik põhineb ELi-ülesel tööstusklastrite koostööl, millega edendatakse äriühingute, teadusasutuste ja ametiasutuste kokkuviimise kaudu innovatsiooni ning konkurentsi- ja vastupanuvõimet. Võrgustikuga toetatakse sektoriülest koostööd, hõlbustatakse teadmiste vahetamist ja parandatakse tarneahela turvalisust eelkõige strateegilistes töötussektorites. 12 Nõukogu soovitus, mis käsitleb teadusjulgeoleku suurendamist: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=OJ:C_202403510. 13 osalejate vahelist suhtlust, ilma et seataks küsimuse alla nende vastavaid pädevusi. Suuremahuliste õppuste puhul on sageli probleemiks see, et need on killustatud ja alakasutatud ning neisse ei kaasata järjepidevalt kõiki asjaomaseid tsiviil- ja sõjalisi sidusrühmi. Arendada välja strateegiline ja pidev heidutus Selleks et julgeolekuintsidente ja kriise tulemuslikumalt ennetada ja ära hoida, neile tulemuslikumalt reageerida ning kuritahtlikke osalejaid heidutada, peab EL kasutama kõiki oma vahendeid, sealhulgas järgmisi: i) küberdiplomaatia; ii) välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastane meetmekogum; iii) hübriidmeetmete kogum; iv) kosmoseohtudele reageerimise mehhanism, ning v) tsiviil- ja sõjalistele kogukondadele kättesaadav kaitsevõime, sealhulgas vajaduse korral riikliku õiguse kohased ennetavad kaitsemeetmed. Kõrge esindaja ja komisjon arendavad välja strateegiad, millega takistada ja heidutada vajaduse korral ohusubjekte, kes on võtnud ELi sihikule, seda nii hübriid- ja kübertegevuse kui ka välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste kaudu, ning rakendada nende suhtes meetmeid. Mõju suurendamiseks ja ohusubjektide heidutamiseks tuleb teha tihedat koostööd NATO13 ja teiste sarnaselt meelestatud partneritega. Tagada tihedam tsiviil-sõjaline koostalitlusvõime EL rakendab täiendavalt vastastikuse abi (Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõige 7) ja solidaarsuse (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 222) klauslit ning tugevdab koostööd ELi ja NATO vahel, sealhulgas juhul, kui aktiveeritakse Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5. Lisaks peab EL olema võimeline võtma liikmesriikide toetamiseks kasutusele kõik kättesaadavad vahendid ja varad, et tegutseda üheskoos solidaarselt, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 222. See võib hõlmata liikmesriikide poolt ühiselt kättesaadavaks tehtud sõjalisi vahendeid. Edendada sisseprojekteeritud kahesugust kasutust EL peab lõimima kahesuguse kasutuse kaalutlused kõigisse oma taristuinvesteeringutesse ja võimete planeerimisse (kahesugune kasutus tähendab, et kasutusvõimalus on nii sõjalistel kui ka tsiviilasutustel). Seda tuleks muu hulgas teha sellistes valdkondades nagu sõjaväeline liikuvus, massevakuatsioon, turvaline side ja ühenduvus, merendusjulgeolek, kübervõimekus ning kosmosevarad ja -teenused. EL peaks komisjoni ja Euroopa Kaitseagentuuri käimasolevale tööle tuginedes jätkama kahesuguse kasutusega taristu, sidesüsteemide, transpordivarade, seadmete, varude, meditsiiniliste vastumeetmete, energiavarustuse ja selliste tehnoloogiate edendamist, mis toetavad nii tsiviil- kui ka sõjalisi vajadusi. Põhimeetmed 22) Luua terviklik tsiviil-sõjalise valmisoleku kord Komisjon ja kõrge esindaja töötavad välja tsiviil-sõjalise valmisoleku korra, milles selgitatakse ELi institutsioonide, organite ja asutuste ning liikmesriikide ülesandeid, vastutust ja prioriteete intsidentideks ja kriisideks valmistumisel ja neile reageerimisel. Seda täiendatakse standardsete püsitoimingutega, mis tugevdavad ELi üksuste ja liikmesriikide vahelist koordineerimist. Valmisoleku korra aluseks võetakse alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames läbiviidud projektid, valge raamat Euroopa kaitse tuleviku kohta ning liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ja sõjaliste peaeesmärkide edukataloogi raames olemasolevad analüüsid 13 Austades täiel määral kokkulepitud põhialuseid, milleks on läbipaistvus, vastastikkus ja kaasatus, ning mõlema organisatsiooni otsustusprotsessi sõltumatust ja menetlusi. 14 vastupanuvõime ja reageerimissuutlikkuse lünkade kohta. Valmisoleku korra väljatöötamisele aitab kaasa ka komisjoni töö Euroopa elanikkonnakaitse mehhanismi loomiseks. EL tugevdab kõigis kriisiolukordades alates hübriidkampaaniatest kuni relvastatud rünnakuni veelgi ametnike tasandi operatiivkoostööd NATOga. 23) Töötada välja standardid tsiviil- ja militaarotstarbelise kahesuguse kasutuse kavandamiseks ja sellesse investeerimiseks Komisjon ja kõrge esindaja teevad koostöös liikmesriikidega kindlaks liikmesriikide kahesuguse kasutusega taristu ja varad, et investeeringutega oleks tagatud tsiviilisikute vastupanuvõime, ühiskondliku julgeoleku ja sõjaliste vajaduste toetamine vastastikku tugevdaval viisil ja järgides sõjalisi nõudeid. Lisaks määrab komisjon kindlaks kahesuguse kasutusega meetmete standardid, mille projekteerimise ja kavandamise etapis võetakse arvesse nii tsiviil- kui ka sõjalisi nõudeid. Komisjon ja kõrge esindaja aitavad kaasa sellele, et liikmesriigid kaaluksid üleeuroopalise transpordivõrgu taristu ehitamisel või moderniseerimisel, kas oleks vajalik, asjakohane ja teostatav minna tsiviiltranspordi standarditest kaugemale, et võtta kooskõlas NATO sõjaliste nõuetega arvesse ka vägede ja materjali sõjalise transpordi kaalu, suurust ja ulatust. Tähelepanu pööratakse ka rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevatele konkreetsetele nõuetele ja mõjule. EL püüab arendada välja tehnilised standardid kahesuguse kasutuse potentsiaaliga taristu, varade ja toodete projekteerimiseks, võttes arvesse olemasolevaid NATO standardeid, kui need on kohaldatavad, ja püüab väljatöötatud standardeid edendada. 24) Korraldada korrapäraselt ELi õppusi igakülgse valmisoleku edendamiseks Komisjon ja kõrge esindaja korraldavad korrapäraseid ELi-üleseid igakülgse ja sektoriülese valmisoleku õppusi. Selliste õppuste eesmärk on testida ELi-sisest ja sektoriülest otsuste tegemist, koordineerimist ja operatiivset reageerimist, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 kohaldamisalas. Liikmesriikidele pakutakse võimalust ühendada selliste õppustega riiklikud õppused, mis tugevdab piiriülest koostööd ja tegevuse ühtlustamist. Komisjon ja nõukogu korraldavad konkreetseid stsenaariumipõhiseid arutelusid, et testida ja täiustada keerukate ja suurte kriiside puhul kasutatavaid otsustamismenetlusi ja teha kindlaks struktuurne haavatavus. Vajaduse korral kaasatakse õppustesse erasektor ja ELi rahvusvahelised partnerid. 6. KRIISIDELE REAGEERIMINE Hädaolukordades on kriisidele reageerimise tulemuslik koordineerimine eluliselt tähtis. Viimasel kümnendil on loodud järjest rohkem ELi struktuure ja vahendeid, millega toetatakse liikmesriike enne ja pärast kriise ja nende ajal. Komisjonis on kriiside, looduskatastroofide ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ajal keskne roll hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusel (edaspidi „ERCC“). ERCC toetab sellistes olukordades nii ELi institutsioone kui ka liikmesriike. ERCC tagab liidu elanikkonnakaitse mehhanismi katkematu tegutsemissuutlikkuse nii valmisoleku kui ka reageerimise seisukohast ning teenindab liikmesriike ja ELi juhul, kui aktiveeritakse kriisidele poliitilist reageerimist käsitlev ELi integreeritud kord või kui kasutusele võetakse solidaarsusklausel. Euroopa välisteenistuses tagatakse erinevate mehhanismidega ELi koordineeritud ja õigeaegne reageerimine sellistele väliskriisidele ja hädaolukordadele, mis mõjutavad ELi 15 julgeolekuhuvisid. Nende mehhanismide hulgas on kriisidele reageerimise keskus, mille ülesandeks on ELi töötajate julgeolek, delegatsioonide talitluspidevus kriiside ajal ning liikmesriikide toetamine konsulaarkriiside korral. Keskus tagab, et olukorrateadlikkuse info kogumine kriisi ajal oleks sidus ja koordineeritud, ning selleks koondatakse kõik olulised talitused kõrge esindaja alluvusse. Nõukogus toetab kriisidele poliitilist reageerimist käsitlev ELi integreeritud kord otsuste tegemist suurte ja keerukate kriiside korral. Need mehhanismid hõlbustavad liikmesriikide ja ELi institutsioonide ühist olukorrateadlikkust ning need on viimastel aastatel osutunud paindlikuks ja skaleeritavaks. Suurem osa neist mehhanismidest põhinevad ühelainsal poliitikavaldkonnal, kriisid aga on omavahel üha rohkem põimunud. Seetõttu tuleb tagada olemasolevate mehhanismide ja vahendite parem koordineerimine. Parandada kriisidele reageerimise keskset ja sektoriülest koordineerimist ja suutlikkust EL peab tõhustama kriisikoordineerimist, toetudes olemasolevatele struktuuridele. Koordineerimismehhanisme, nagu kriisidele poliitilist reageerimist käsitlev ELi integreeritud kord, komisjonisisene kriisikoordineerimismehhanism ARGUS, ERCC ja Euroopa välisteenistuse kriisireageerimiskeskus, tuleb eelseisvate probleemidega toimetulemiseks ajakohastada. Kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud korra optimeerimine suurendaks ELi ja liikmesriikide suutlikkust rakendada solidaarsusklauslit (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 222) ja lihtsustaks ka selle aktiveerimist. EL peab jätkama reageerimissuutlikkuse ja strateegiliste kriisireservide, sealhulgas varude ja siirmisvõimeliste ressursside suurendamist, et tegeleda kriitiliste puudustega ja tagada kiire reageerimine muu hulgas hübriidrünnetele. See hõlmab ka turvalisi sidekanaleid ja Euroopa elutähtsa teabevahetuse süsteemi loomist. Euroopa elanikkonnakaitse mehhanismi loomiseks tehtav töö peaks täiendavalt toetama sektoriülese reageerimissuutlikkuse tugevdamist. ELi välistegevus tuleb tulemuslikumalt siduda liidusisese kriisidele reageerimise suutlikkusega. Põhimeetmed 25) Luua ELi kriisikoordineerimiskeskus Komisjon loob ERCC struktuurile ja eksperditeadmistele tuginedes ELi kriisikoordineerimiskeskuse. ERCC jätkab tegevust elanikkonnakaitse valdkonnas, mis on kriisidele reageerimisel jätkuvalt ülioluline. Keskuse eesmärk on jätkata ja suurendada liikmesriikide toetamist kriiside sektoriüleste tagajärgedega tegelemisel, tuginedes paremale planeerimisele ning ulatuslikumale analüüsile ja olukorrateadlikkusele. ERCC raames loodav ELi kriisikoordineerimiskeskus hakkab tegutsema nii komisjonisiseselt kui ka toetama liikmesriikide esindajaid, keskendudes sealjuures kõigis sektorites kriiside tagajärgede ennetamisele ja nendega tegelemisele. Selleks et välistegevus tulemuslikumalt liidusisese kriisidele reageerimisega siduda, kooskõlastab ELi kriisikoordineerimiskeskus oma tegevust tihedalt Euroopa välisteenistusega ja eelkõige kriisireageerimiskeskusega. Ilma et see piiraks Euroopa välisteenistuse rolli, hakkab kriisikoordineerimiskeskus tegema järgmist: i) töötab selle nimel, et kõigil tasanditel oleks ühine arusaam kriisidest ja nende mõjust eri sektoritele ja kogu elanikkonnale; ii) hõlbustab sektoriülest tegevust, pakkudes juhtivatele teenustele kriisiohje valdkonnas toetust, kuid ei võta seejuures üle valdkondlikke kohustusi, ning iii) jälgib üldist reageerimist kriisidele ja tagab pideva tagasiside andmise nõukogule, sealhulgas kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud korra kaudu. 16 26) Tõhustada ELi tasandi reageerimissuutlikkuse reservi rescEU Komisjon kindlustab olemasoleva suutlikkuse (lennutuletõrje, meditsiinivõimekus, keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumasuutlikkus, varjupaigad, transport, energia) säilitamise ja võimaliku suurendamise, tuginedes lennutuletõrje ja rescEU muu suutlikkuse arendamisel saavutatud edule. Komisjon on lõpusirgel ka Euroopa välihaigla loomisega. Koos liikmesriikidega hindab komisjon kõnealuste strateegiliste reservide laiendamist muud liiki suutlikkusele, mille puhul on leitud lünki (nt kriitilise taristu parandamine, telekommunikatsioonid jne). 7. VASTUPANUVÕIME VÄLISPARTNERLUSTE KAUDU ELi ja liikmesriikide julgeolek ja vastupanuvõime on järjest rohkem põimunud meie partnerite, eelkõige laienemis- ja naabruspoliitika partnerite julgeoleku ja vastupanuvõimega, kuna sarnased ülemaailmsed kriisid ja probleemid mõjutavad ka neid. Partnerid on sageli hübriid- ja muu vaenuliku tegevuse, sealhulgas välisriikide kuritahtlikest osalejatest lähtuva majandusliku survestamise sihtmärgiks. Sellise tegevuse eesmärk on kasutada partnerite haavatavusi ja sõltuvusi relvana. Koostöö partneritega kriiside prognoosimisel, nendeks valmistumisel, nende ennetamisel ja neile reageerimisel on vastastikku kasulik, samuti väljendab see ELi solidaarsust ja on põhjapaneva tähtsusega, et vähendada mujalt lähtuvate kriiside ahelefekti või ELile ülekanduva mõju riski. EL ja liikmesriigid peaksid muutlikus geopoliitilises keskkonnas jätkama kohandatud ja vastastikku kasulike kahe- ja mitmepoolsete partnerluste loomist ja süvendamist, sealhulgas eelkõige tihendama koostööd ELi kandidaat- ja naaberriikidega ja neid toetama, et tulla paremini toime ülemaailmsete probleemidega, nagu kliimamuutused ja ülemaailmsed terviseprobleemid. EL peaks ka hoogustama jõupingutusi tõhusa mitmepoolsuse tugevdamiseks, eelkõige NATOs ja ÜROs. Vastupanuvõime ja valmisolek ELi välistegevuses EL peaks arendama partneritega ühist vastupanuvõimet eelkõige selleks, et võidelda suurenevate hübriidohtude, välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste ning küberohtude vastu järgmistes valdkondades: i) majandusjulgeolek, kaubandus ja investeeringud; ii) ühiskonna vastupanuvõime, õigusriik ja institutsioonid; iii) kultuuripärand; iv) terviseturve ja valmisolek pandeemiaks; v) kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine; vi) energeetika; vii) transport ja turvalised tarneteed; viii) arengu- ja humanitaarabi14 ning ix) katastroofiohu vähendamine, katastroofideks valmisolek ja ennetavad meetmed. Selleks et tugevdada vastupanuvõimet kogu maailmas, peaksid ELi meetmed olema kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega ja toetama ÜRO Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku. Põhimeetmed 27) Edendada ühist vastupanuvõimet kandidaatriikidega EL edendab laienemispoliitika kaudu ja kooskõlas kandidaatriikide järkjärgulise integreerimise protsessiga vastastikust vastupanuvõimet kandidaatriikidega, sealhulgas seeläbi, et kaasab neid ELi asjaomastesse valmisoleku algatustesse ja kriisiohjeraamistikku. EL tugevdab kõnealuste riikidega koostööd valmisoleku, vastupanuvõime ja kriisiohje, julgeoleku ja kaitse valdkonnas, 14 Täielikus kooskõlas oma konkreetsete volitustega, eelkõige rahvusvaheliste humanitaarpõhimõtete ja rahvusvahelise humanitaarõigusega. 17 eelkõige selleks, et võidelda hübriidohtude, välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste ning küberohtude vastu. 28) Lõimida valmisolek ja vastupanuvõime kahepoolsetesse partnerlustesse ja mitmepoolsetesse institutsioonidesse EL kasutab peamiste partnerriikide ja ühiskonnaga valmisoleku ja vastupanuvõime valdkonnas tehtava koostöö tõhustamiseks selliseid vahendeid nagu julgeoleku- ja kaitsepartnerlused ja ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonid ja operatsioonid. EL peab läbi vaatama kriisikommunikatsiooni võrgustikud selliste partneritega üle kogu maailma ja kõnealuseid võrgustikke tugevdama, et toetada partnereid keerukatele kriisidele reageerimisel ja hädaolukordades. Tõhustatakse mitmepoolseid suhteid rahvusvaheliste organisatsioonide ja piirkondlike partneritega, eelkõige ÜRO ja selle asutustega. Koostöö ÜROga hõlmab toetust rahuvalvele, rahuloomele, konfliktide ennetamisele, stabiliseerimisele ja konfliktijärgsele taastumisele, mis on vastavalt ELi ja ÜRO aastateks 2025–2027 seatud ühistele prioriteetidele vastupanuvõime arendamise vahendid. Lisaks jätkab EL valmisoleku tugevdamist arenguabi ja humanitaarabi kaudu, kuna need on peamised vahendid kõige haavatavamate elanikkonnarühmade vastupanuvõime suurendamiseks ja ebakindla olukorra algpõhjustega tegelemiseks. 29) Lõimida valmisolek ja vastupanuvõime koostöösse NATOga Valmisolek ja vastupanuvõime lõimitakse ELi ja NATO struktureeritud dialoogidesse, vastastikustesse ülevaadetesse ja koolitustesse. Erilist tähelepanu pööratakse sõjaväelisele liikuvusele, kliimale ja julgeolekule, kujunemisjärgus lõhkuvale tehnoloogiale, kübervaldkonnale, kosmosele ja kaitsetööstusele. Valmisoleku ja vastupanuvõime arendamiseks korraldatakse hübriidohtude, välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste, merendusjulgeoleku ja operatiivkoostöö ning partnerite suutlikkuse suurendamise valdkonnas töötajate vahetusi. 30) Arendada ühist vastupanuvõimet välismajandus- ja arengupoliitika kaudu EL arendab partneritega ühist vastupanuvõimet ja vähendab välismajandus- ja arengupoliitika kaudu liigset sõltuvust. Seda toetatakse peamiste algatuste, nagu strateegia „Global Gateway“, naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“, ühinemiseelse abi instrumendi IPA III ja kavandatava Vahemere piirkonna uue pakti kaudu. Sellele tegevusele aitab kaasa ka partnerriikide tarne- ja väärtusahelate integreerimise mitmekesistamine ja tugevdamine vabakaubanduslepingute, puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike investeeringute partnerluste, strateegiliste toorainepartnerluste ja digipartnerluste kaudu. JÄRELDUSED JA EDASISED SAMMUD Olukorras, kus inimtegevusest tingitud ja looduslikud riskid sagenevad ja Euroopa julgeolekuväljavaated halvenevad, peavad EL ja liikmesriigid kiiremas korras valmisolekut tugevdama. Ehkki liikmesriigid jäävad elanikkonnakaitse, valmisoleku ja kriisidele reageerimise valdkonnas peamisteks osalejateks, esitatakse strateegias visioon kriisivalmiduse liidust, kus liikmesriikide tegevust täiendab ELi toetus. Üheskoos tegutsedes on EL tulemuslikum ja paindlikum, vastutusalad on selgelt paika pandud ning kõigis olulistes sektorites on võimalik kriise paremini prognoosida ja neile reageerida. Paindlikud vahendid 18 aitavad liikmesriikidel reageerida ootamatutele hädaolukordadele. Kriisivalmiduse liidu loomiseks tehtav töö aitab muuta ELi kaasavamaks, konkurentsivõimelisemaks ja jõukamaks. Seeläbi saab Euroopa kasutada kõiki mastaabi ja tõhususe eeliseid, mis tulenevad ühisest tegutsemisest ELi tasandil. Strateegia rakendamise üle tehakse korrapärast järelevalvet. Rakendamise edenemise jälgimiseks jagatakse ajakohastatud teavet korrapäraselt nõukogu ja Euroopa Parlamendiga. Komisjon kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles tegema komisjoni ja kõrge esindajaga strateegia ja tegevuskavas sätestatud meetmete valdkonnas koostööd ja nende saavutamise nimel ühiselt pingutama. Üheskoos saame luua ohutuma, vastupanuvõimelisema ja turvalisema Euroopa. 19 HIGH REPRESENTATIVE OF THE UNION FOR EUROPEAN FOREIGN AFFAIRS AND COMMISSION SECURITY POLICY Brussels, 26.3.2025 JOIN(2025) 130 final ANNEX ANNEX to the JOINT COMMUNICATION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE EUROPEAN COUNCIL, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS on the European Preparedness Union Strategy EN EN  Preparedness Union Strategy – Action Plan To achieve the vision presented in the Preparedness Union Strategy, the Commission, the High Representative, and Member States should implement the actions listed in this annex. The actions are listed under each thematic section of the strategy to which they contribute, including indicative timeline for implementation. No Action Indicative Timeline 1. Foresight and anticipation 1. (key action) Develop an EU comprehensive risks and 2026 threats assessment 2. (key action) Set up a ‘crisis dashboard’ for decision-makers 2025 3. (key action) Strengthen the Emergency Response 2025 Coordination Centre (ERCC) 4. (key action) Develop an EU catalogue for training and a 2025 platform for lessons learned 5. (key action) Establish an EU Earth Observation 2027 Governmental Service (EOGS) 6. Establish a European Crisis Management Platform 2027 (ECMP) that integrates and harmonises existing early warning systems and other tools and ensure cross-sectoral information exchange and coordination during emergencies. 7. Develop dedicated threat actor deterrence strategies where 2025 relevant to prevent, deter and respond to specific threat actors targeting the EU through hybrid activities. 8. Foster the use and integration of the Copernicus 2026 Emergency Management Service (CEMS) on natural hazards into national planning, monitoring and early-warning systems 9. Step up the monitoring of foreign information 2025 manipulation and interference and disinformation as part of the upcoming European Democracy Shield, including by reviewing the level of threats and assessing the evolving risks of disinformation campaigns. 10. Establish in the Commission an Integrated Security 2027 Operations Centre (ISOC) to monitor, analyse, and mitigate potential threats to Commission and to secure the continuity of operations in crisis situations. 1 11. Develop a European Cybersecurity Alert System to enhance 2026 the common cyber threat detection and situation awareness at European level. 2. Resilience of vital societal functions 12. (key action) Embed preparedness by design into EU 2025 policies and actions 13. (key action) Adopt minimum preparedness requirements 2026 14. (key action) Revise the Union Civil Protection Mechanism 2025 15. (key action) Propose an EU Stockpiling Strategy 2025 16. (key action) Propose a Climate Adaptation Plan 2026 17. (key action) Ensure supply of water and other critical 2025 natural resources 18. Set-up a European Space Shield to better defend the EU and 2027 its Members States’ security interests. 19. Adopt a Strategy to support medical countermeasures. 2025 20. Develop the Union prevention, preparedness, and response 2025 plan for health crises In line with Reg. 2022/2371, the Commission will publish the Union prevention, preparedness, and response plan on health crises in consultation with Member States and the relevant EU agencies and bodies. 21. Create a platform for demand aggregation and a 2026 matchmaking mechanism for strategic raw materials. As a second step, complementary to the Critical Raw Materials Act, set up of a dedicated EU Critical Raw Materials Centre to jointly purchase raw materials on behalf of interested companies and in cooperation with the Member States. 22. Propose a Circular Economy Act to boost the demand of 2026 secondary materials and goods and services resulting from circular economy activities, improve the functioning of the Single Market for waste and secondary materials, and reduce the landfilling and incineration of waste. 23. Review the energy security of supply framework to 2026 incorporate the lessons from the invasion of Ukraine, adapt it to the geopolitical context and deliver a future framework that is simpler, dynamic and forward-looking. 24. Improve the preparedness and resilience of blue economy 2025 sectors and of coastal communities through the EU Ocean Pact and the Communication on the resilience of coastal communities. 2 25. Assess the level of preparedness in financial services, 2025 notably the capacity to ensure the continuity of critical functions, payments and the funding of the economy under all circumstances. The report shall identify and map potential shortcomings and shall be prepared in coordination with Member States, European Supervisory Authorities, the European Central Bank, the European Systemic Risk Board, the Single Resolution Board and the financial services industry. 3. Population Preparedness 26. (key action) Improve early warning systems 2027 27. (key action) Increase awareness about risks and threats 2026 28. (key action) Develop guidelines to reach a population self- 2026 sufficiency of minimum 72 hours 29. (key action) Include preparedness in school education 2025 curricula and training of educational staff 30. (key action) Promote preparedness in youth programmes 2026 31. (key action) Attract talent to reinforce the EU’s 2025 preparedness 32. Expand and optimise relevant services of the Galileo 2026 Emergency Warning Satellite Service (EWSS) to provide timely and accurate alerts to citizens on imminent risks, threats and safety measures or during crises. 33. Develop guidelines on how to act in emergencies, adapted 2026 to all types of disability (sensorial, physical, intellectual) and training of first responders to recognize the type of disability and how to act accordingly. 34. Step up work on digital and media literacy, including in the 2025 context of the upcoming European Democracy Shield and 2030 Roadmap on the future of digital education and skills to enhance critical thinking and build resilience against disinformation and cyber threats from an early age. 35. Introduce a public warning functionality of the EU Digital 2026 Identity Wallets for simple and authenticated way for governments to communicate directly with citizens during crises. As part of PreparEU, the platform (website, app, etc) will provide EU citizens and tourists with information, warnings and alerts adapted to different risks and threats. 4. Public-Private Cooperation 36. (key action) Establish a public-private preparedness task 2026 force 3 37. (key action) Develop public-private emergency protocols 2027 38. (key action) Revise the public procurement framework 2025 39. (key action) Establish a European Centre of Expertise on 2026 Research Security to invest in the evidence base for policymaking and create a community of practice across the EU. 40. Review the EU crisis instruments to assess whether they 2027 should trigger the EU compulsory licensing scheme and, where relevant to update the list. 41. Develop a tailor-made resilience testing methodology to 2026 assess the preparedness and resilience of Member States’ research and innovation sectors. 42. Organise a Social Partners Preparedness Summit to 2025 enhance involvement of social partners in developing and implementing initiatives on strengthening preparedness and exchange good practices 5. Civil-military Cooperation 43. (key action) Establish comprehensive civil-military 2027 preparedness arrangements 44. (key action) Develop standards for civilian-military dual 2025 use planning and investment 45. (key action) Organise regular EU exercises to promote 2026 comprehensive preparedness 46. Launch a platform for the exchange of national best 2025 practices on civil-military interactions and the mutually supportive use of civil and military assets. 47. Organise regular exercises involving NATO, including under 2026 the EU-NATO Parallel and Coordinated Exercises (PACE) concept. 6. Crisis Response 48. (key action) Set up an EU crisis coordination hub 2027 49. (key action) Boost rescEU – EU-level reserve of response 2026 capacities 50. Establish a Union crisis management protocol to outline the 2026 roles and responsibilities of the various services, clarify the EU strategic-level crisis management arrangements (including IPCR, ARGUS, EEAS CRM, the Solidarity clause activation and their interaction and reinforce/streamline the effectiveness of each sectoral crisis plan. 4 51. Adopt guidelines for the ‘stress testing’ of emergency 2026 response and crisis centres across the EU. 52. Propose legal basis for the European Critical 2026 Communication Systems (EUCCS) for cross-border operations of law enforcement, civil protection, (public) health authorities, and other public security and public safety authorities, and support further technical development, including its link with GOVSATCOM and IRIS2. 53. Review the financial instruments for crisis response to 2028 ensure crisis financing mechanisms are sscalable and can be adapted to evolving risks and crisis. 54. Mainstream the principle of ‘Preparedness by design’ into 2026 the work of EU Delegations, CSDP Missions and Operations, and EU Special Representatives. Strengthen the ability of EU Delegations to support the EU’s diplomatic, political, operational and consular response to crises more effectively. 7. Resilience through External Partnerships 55. (key action) Advance mutual resilience with candidate 2025 countries 56. (key action) Integrate preparedness and resilience into 2026 bilateral partnerships and multilateral institutions 57. (key action) Integrate preparedness and resilience into the 2025 cooperation with NATO 58. (key action) Develop mutual resilience through external 2026 economic and development policies 59. Expand a practitioners' network to enhance third countries', 2025 in particular enlargement and neighbouring partners’, resilience on tackling hybrid, cyber, climate, and FIMI threats. 60. Develop an integrated approach to fragility, ensuring that 2026 humanitarian, development, peace and other policies all work together to respond to the needs of the most vulnerable and to better link urgent relief and longer-term solutions, in line with the EU Integrated Approach to Conflicts and Crises. 61. Strengthen ‘resource diplomacy’ on the EU’s strategic needs 2026 and develop joint strategies with like-minded partners to diversify supplies of critical assets necessary to ensure EUs and partner countries’ strategic autonomy and mutual resilience. 62. Foster cooperation on health security including on One 2026 Health pandemic preparedness, with strategic partners (e.g., 5  joint projects, training, information for EU Delegations), in line with the EU Global Health Strategy. 63. Embed preparedness in EU external investments, including 2026 through scaling up implementation of climate adaptation and resilience projects in partner countries through the Global Gateway and Team Europe initiatives 6