Tallinna Linnavalitsus
AS SEB Pank 14.04.2025 nr 3-3/449-1
Asutaja ootused Sihtasutusele Sakala
Teatrimaja
Kultuuriministeerium soovib kinnitada Sihtasutusele Sakala Teatrimaja riigi poolsed asutaja
ootused. Asutaja ootused on riigi kui sihtasutuse ühe asutaja sõnastatud strateegilised eesmärgid
ja põhimõtted sihtasutuse tulemuslikuks juhtimiseks.
Esitame asutaja ootuste kavandi (lisatud) sihtasutuse teistele asutajatele tutvumiseks. Juhul, kui
teil on nende dokumentide kohta ettepanekuid või küsimusi, siis ootame tagasisidet hiljemalt
5. maiks. Kui nimetatud tähtajaks ei ole tagasisidet laekunud, siis loeme, et teil vastuväited asutaja
ootuste kinnitamisele puuduvad.
Ühtlasi teavitame, et kultuuriministri 08.04.2025. a käskkirjaga nr 77 kinnitati riigi esindajatena
määratud sihtasutuse nõukogu liikmetele tasu – nõukogu esimehe kuutasuks on 75 eurot ja
tavaliikme kuutasuks on 50 eurot. Sihtasutuse Sakala Teatrimaja põhikirja punkti 7.1 kohaselt on
nõukogul kolm Kultuuriministeeriumi määratud liiget.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Alliksaar
kantsler
Lisa: Asutaja ootused Sihtasutusele Sakala Teatrimaja ja selle lisa
Marie Anett Heinsalu 5558 4168
[email protected]
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Asutaja ootused Sihtasutusele Sakala Teatrimaja
Sissejuhatus
Riigi kui asutaja ootused sihtasutusele tulenevad strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri
arengukavast 2021–2030“ ja etendusasutuste seadusest. Ootused on kooskõlas sihtasutuse
põhikirjaga.
Eesti Vabariik seab sihtasutusele kolm peamist eesmärki:
Tagada sihtasutuse ruumide korrashoid ning ruumide rentimise süsteemi ladus korraldus
erinevatele etenduskunstidega tegelejatele;
järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;
tagada organisatsiooni jätkusuutlik majandustegevus ja tagada sihtasutusele kuuluva vara
heaperemehelik kasutamine.
Riigi seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus.
Asutaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne
majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus. Asutaja ootusi uuendatakse vajaduse
korral.
Riigi ja kohaliku omavalitsuse osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel
Riik, Tallinna linn ja SEB pank asutasid Sihtasutuse selleks, et tagada sihtasutuse valduses ja
kasutuses olevate hoonete remont ja hoonekompleksi haldamine ning võimaluste loomiseks
teatrikunsti tutvustamiseks vaatajatele.
Strateegilised valdkondlikud eesmärgid
Võtmeindikaatorid on järgmised1:
1. Rentijate (sh püsirentnikud ja lühiajalised rentnikud) rahulolu;
2. Töötajate rahulolu.
Täpsemad valdkonnapõhised ootused Sihtasutusele Sakala Teatrimaja on järgmised:
1. Suurendada erinevatele teatrigruppidele etendustegevuseks sobivate ruumide
kättesaadavust ning publikule mitmekesist teatrikogemust.
Tulemusindikaatorid:
1.1. Etendustegevuseks ruumi rentinud erinevate institutsioonide arv;
1.2. Etenduste arv aastas
1
Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 1.
2. Säilitada ja arendada sihtasutusele kuuluvat kinnisvara ja vallasvara.
Tulemusindikaatorid:
2.1. Korrasoleva kinnisvara osakaal kogukinnisvarast
3. Vähendada etendusasutuse keskkonnajalajälge.
Tulemusindikaatorid (panustavad „Kultuuri arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi mõõdikusse
„Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju“):
3.1. Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas;
3.2. Vee kasutus aastas;
3.3. Jäätmete liigiti kogumine;
3.4. Keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise minimaalsete nõuete täitmine (vt
keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhend Tartu 2024)
4. Arvestada kõigi teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare
ulatuses: lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga
inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik teised. Analüüsida teenuseid nn
suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist võimekust või suutlikkust iga
konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas on võimalik
suutlikkuste barjääre alandada või alternatiive pakkuda. Suuremaid investeeringuid nõudvate
muudatuste puhul koostada tegevuskava.
Tulemusindikaator:
4.1. Enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks
ja selle täitmine
Finantseesmärgid
Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja
jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste
vahenditega võimalikult kulutõhusalt.
Võtmeindikaatorid:
1. majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused); %
2. avaliku sektori toetus vs majandustegevusest laekunud tulude osakaal; %
3. kohaliku omavalitsuselt laekunud toetuste osakaal kogutulust; %
4. lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja.
Seireindikaatorid:
1. tegevuskulu (v.a investeeringud ja amortisatsioonikulu) külastaja kohta aastas;
2. avaliku sektori toetus (v.a investeeringutoetused) külastaja kohta aastas;
3. majandustegevusest laekunud tulu töötaja kohta (taandatud täistööajale, lisandväärtus
1 töötaja kohta);
4. põhitegevuse tulem nelja-aastases vaates.
Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad
toetama järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted:
1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus:
a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;
b. keskpikas ajahorisondis (3–5 a) ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada
tulude kasvu.
2. Investeerimispoliitika:
a. investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul
sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulust ning avalikest siseriiklikest ja
välisvahendite taotlusvoorudest;
b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning
kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud;
c. üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil
lähtutakse põhimõttest, et projekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama
sihtasutuse püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata;
d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste)
renoveerimist.
3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse
esmajärjekorras asutuse baasteenuste osutamiseks ja asutaja ootuste dokumendis
nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on
teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St sihtasutus võib, aga ei pea neid
pakkuma.
Juhtimiskvaliteedi eesmärgid
1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega;
1.1. kord aastas nõukogu liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet
nõukogu liikmete tööle.
2. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja
arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT
teenuste korraldamise põhimõtetest. Üks tulemusindikaatoritest: küberhügieeni koolituse
(digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse töötajatest, kellele test saadeti.
3. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud asutaja ootuste täitmisega (on sõlmitud
tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).