Lp pr Heidy Purga
kultuuriminister
Kultuuriministeerium 25.04.2025 nr A26/059
[email protected];
[email protected]
Eesti Arhitektide Liidu ettepanekud koalitsiooniläbirääkimistele
Hooned ja elukeskkond
1. Loome Eesti riikliku eluasemevaldkonna strateegia, toetudes Kliimaministeeriumi poolt
tellitud uuringule “Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs.
2025” eesmärgiga soodustada taskukohaste kvaliteetsete eluasemete pakkumist linnas ja
maal.
2. Maa- ja ruumiametisse loome riigiarhitekti büroo endise Maaameti baasil, mis koosneb
vähemalt kümnest ruumispetsialistist.
3. “Hea avaliku ruumi” arhitektuurivõistluste võidutööde realiseerimiseks vähendame
tulevastes rahastusmeetmetes kohalike omavalitsuste omafinantseeringu määra ja
suurendame toetuse suurust taotleja kohta.
4. Tagame Ehitusseadustikus ja Planeerimisseadustikus kvaliteetse elukeskkonna
põhimõtete järgimise ja teadlikuma ruumi planeerimise Euroopaga ühtsetel, Davosi
kvaliteedikriteeriumite alustel. Nii tõhustame ja lihtsustame ehitiste kavandamist ja
planeeringute loomist ning vähendame selgusetust ruumi kvaliteedi loomisel.
1. Selgitus:
Eurostati andmetel on Eestis eluasemehinnad alates 2010 kuni 2023 (3 kv-ni) tõusnud üle
kolme korra, mis on Euroopa Liidu kõrgeim näitaja, mistõttu on eluasemehinna kättesaadavus
vähenenud (korterihinnad on kasvanud kiiremini kui keskmised sissetulekud). Võrdluseks, EL-
is tõusid hinnad samal perioodil eluaseme ostujõu indeksi kohaselt keskmiselt 48%.
Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia uuring pakub lahenduseks riigil luua riiklik
eluasemevaldkonna strateegia koos tegevuskavaga ja tegeleda aktiivsemalt
maaplaneerimisega. Keskustes (eelkõige Tallinn, Tartu, Pärnu) tuleb tagada taskukohaste
eluasemete pakkumise soodustamine ja maapiirkondades kvaliteetse kaasaegse eluaseme
tagamisega.
2. Selgitus:
Kvaliteetsem ja teadlikum ruumiline planeerimine ja inimeste liikumisvõimaluste arendamine
saab toimida vaid erialakompetentsi kaasates. Endise Maa-ameti optimeerisega on võimalus
MaRu kompetentsi tõsta tippspetsialistidest arhitektide ja planeerijatega, kes moodustavad
riigiarhitekti büroo. Riigiarhitekt ja riigiarhitekti büroo vähendab riigi tasandil silodes
toimimist, loob selge tervikliku ministeeriumite ülese ruumivaate. Protsessid muutuvad
kiiremaks, kohalikel omavalitsustel tekib üks partner ruumi teemal riigi tasandil.
3. Selgitus:
Programm „Hea avalik ruum“ on väldanud tänaseks 10 aastat ja selle käigus on alates 2024.
aastast korraldatud kokku 38 arhitektuurivõistlust Eesti linnade keskusalade kordategemise,
kaasajastamise ja elukeskkonna elavdamise eesmärgil. Näeme selles suurt võimalust, kuidas
kasvatada kohaliku kogukonna ühtsustunnet, muuta väikelinnade elukeskkond
ligitõmbavamaks ja pidurdada elanikkonna vähenemist. Tänases rahvusvahelises olukorras
rõhutame ka julgeolekuaspekti: tühjenevad linnad ja piirkonnad loovad Eestile selgeid
julgeolekuriske. Peaksime vältima stsenaariume, kus osa Eesti territooriumist on inimestega
hõredalt asustatud või mahajäetud, eriti, kui see puudutab piiriäärseid alasid. Seda
stsenaariumit aitab leevendada elujõuline, ühtlane asustusstruktuur, kus suuremad
linnakeskused võimendavad väiksemaid ja need omakorda katavad laiemaid hõredamalt
asustatud alasid. Selleks peab riik Eesti hierarhilise asustusstruktuuri igasse astmesse
panustama, luues elanikkonnale kindlust, et nende elukvaliteet ja heaolu ei lange, vaid pigem
paraneb ajas.
12 linnakeskust on tänaseks EL meetmete toel valminud. Elukeskkond neis linnades on
oluliselt muutunud, elanikkonna identiteeditunne tõusnud, mitmeid linnakeskusi käiakse
vaatamas ja nautimas nii lähedalt kui ka kaugelt.
26 linnakeskust aga ootavad oma projekti teostumist, enamiku nende väljaehitamist takistab
sobivate rahastusmeetmete puudus. Täna on investeeringud “pooleli” ca 20 omavalitsuses,
kus 2024. aastal avatud olnud rahastusmeede ei toiminud ja ehitatud tulemuseni pole olnud
võimalik jõuda. Viimane, 2024. aastal avatud meede - „Kättesaadavad avalikud teenused“
osutus oma tingimuste poolest väikestele KOVidele liiga karmiks, omafinantseeringu määr oli
selles 40%, toetuse määr kuni 1 miljon eurot. Siit taotles toetust alla 10 programmiga seotud
omavalitsuse. Vt www.avalikruum.ee, kus on avaldatud ka teostatud linnakeskuste
toetussummad ja omafinantseering. Viis aastat tagasi esimeses euromeetmete plokis olid
tingimused oluliselt paremad kui praegu, samas tegeleme praegu just väiksemate linnadega.
Eesti riik peaks olema selgesõnalisem ja väikelinnadele toetavam oma regionaalpoliitika
kujundamisel, kohandades rahastusmeetmeid nii, et need oleksid õiglaste tingimustega ja
kättesaadavad ka väiksematele KOVidele.
4. Selgitus:
Kvaliteetse ruumi põhimõtted tuginevad rahvusvaheliselt tunnustatud Davosi ehituskultuuri
kvaliteediraamistikule, mille kohaselt peab loodud keskkond olema keskkonnasäästlik,
majanduslikku väärtust kasvatav, funktsionaalne, mitmekesisust toetav, koha eripära ja
konteksti arvestav, esteetiline ning loodud kaasaval viisil. Need põhimõtted loovad tugeva
aluse kestlikuks arenguks, mis toob kasu nii elanikele, ettevõtjatele kui ka riigile.
Uuringud näitavad, et kvaliteetse ruumi põhimõtete rakendamine ei ole üksnes väärtuslik
ühiskondlikus ja kultuurilises plaanis, vaid ka selgelt majanduslikult kasulik. Näiteks Londoni
majanduskooli 2022. aasta analüüs ligi 400 rahvusvahelisest juhtumiuuringust kinnitab, et
kvaliteetne ehitatud keskkond suurendab ettevõtlusaktiivsust, kinnisvara väärtust ja kohaliku
elu elujõulisust.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Aet Ader
Eesti Arhitektide Liidu president