Saatja: "Eesti Puuetega Inimeste Koda" <
[email protected]>
Saaja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Teema: EPIKoja tagasiside heaolutehnoloogiate määrusele
Kuupäev: 2025-11-07 12:46
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Saadame EPIKoja arvamuse heaolutehnoloogiate määrusele.
Lugupidamisega
Kristi Kähär
Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste
Koda
Policy officer of benefits and services | Estonian Chamber of People with
Disabilities
[email protected] <mailto:
[email protected]>
+372 5401 0462
<https://www.epikoda.ee/> <https://www.facebook.com/EPIKoda/>
<https://www.epikoda.ee/uudiskiri> Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja
uudiskirjaga!
Sotsiaal ministeerium Meie: 0 7 . 11 .202 5 nr 6 6
[email protected] Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus sotsiaalministri määrusele „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekande valdkonnas“ Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest . Määruse osas on tekkinud järgnevad küsimused ja ettepanekud: Kuidas on tagatud kodudes elavate tulevaste teenuste kasutajate (eakad, omastehooldajad jt) kaasamine heaolutehnoloogiate arendamisse ja hindamisse? Ettepanek on k aasata kohe protsessi alguses igasse inno-rühma lõppkasutajad ekspertide või mentoritena lõppkasutajad , kes saavad oma panuse eest ka tasu. See tagab, et keskmes oleks tõepoolest inimese vaade, mitte KOVi või teenusepakkuja oma nagu see poliitikakujunduses pahatihti on . Tegelike vajaduste kaardistamiseks tuleks teha protsessi tuleks protsessi alguses koos lõppkasutajatega ajurünnak ühi seid arutelusid ja kohtumisi teha . ühi se . Lisada sihtrühma kirjeldusse ka kroonilis e haigusega inimesed , sest vanus või puue võivad innovatsioonisuunda liigselt kitsendada . Kuidas tagatakse, et sisukad ja vajalikud teenused säilivad ka pärast pilootprojekti lõppu? Kuidas tagatakse, et arendamisele jõuaks ka mõnele kitsale sihtrühmale vajalik tehnoloogia, mille kasutajate hulk ei pruugi olla üle-eestiline, kuid võib lahendada mõne väga olulise kitsaskoha? Kas heaolutehnoloogiad, mille arendamiseks toetust pakutakse, on mõeldud ainult hooldusteenuseid korraldavatele asutustele ? K as ja kuidas on plaanis hinnata toetust saanud heaolutehnoloogia hilisemat reaalset kasutust ja sellest saadavat kasu ? K as on teada, kuidas on plaanis toetust saanud tehnoloogia kasutamise rahastamine peale toote nn turuletoomist ? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Krais-Leosk Tegevjuht Tuuli Seinberg, tervishoiu alase huvikaitse nõunik, +372 5401 0461 ;
[email protected] Kristi Kähär ; t oetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik , +372 5401 0462 ;
[email protected]