Muudatusettepanekud eelnõule 732 SE

Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 07.11.2025 nr 1.2-3/2795-1 Muudatusettepanekud eelnõule 732 SE Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esinaine Sotsiaalkomisjoni menetluses on sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 732 SE. Sotsiaalministeerium esitab vastavalt 04.11.2025 toimunud riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil saavutatud kokkulepetele allolevad muudatusettepanekud. Palume teha eelnõus järgmised muudatused: 1. Palume muuta eelnõu § 1 punkti 10 ja sõnastada see järgmiselt: „10) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Kui taotleja või tema perekonnaliige viibib toimetulekutoetuse taotlemise kuul ajateenistuses, ei võeta ajateenistuses viibiva isiku puhul toimetulekutoetuse arvestamisel aluseks kehtestatud toimetulekupiiri. Kui ajateenistuses viibiv isik on käesoleva seaduse § 133 lõike 5 punktis 11 nimetatud laenusaaja, siis ei arvestata seda eluasemekuluna. Kui ajateenistuses viibiv isik on kaaslaenusaaja, arvestatakse vastavat kulu 50 protsendi ulatuses.“. Selgitus: Muudatuse eesmärk on tagada üheselt mõistetav arusaam, kuidas arvestada toimetulekutoetust juhul, kui taotleja või tema perekonnaliige viibib toimetulekutoetuse taotlemise kuul ajateenistuses. Eelnõus varasemalt pakutud sõnastus võimaldab erinevaid tõlgendusviisi. Uus sõnastus kõrvaldab mitmeti mõistetavuse ja tagab, et ajateenija puhul oleks arvetusreegel üheselt mõistetav: 1. ajateenistuses viibiva isiku puhul ei kohaldata toimetulekupiiri; 2. kui eluasemelaen on ajateenistuja nimel, siis eluasemekulude arvestamisel jäetakse välja eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset (§ 133 lõike 5 punktis 11 nimetatud kulu); 3. kui ajateenistuja on eluasemelaenu osas kaaslaenusaaja, siis arvestatakse vastavat kulu 50% ulatuses. See põhimõte on välja toodud ka kaitseministri 17.03.2023 määruse nr 6 „Eluasemelaenu intresside hüvitise maksmise tingimused ja ulatus ning hüvitise taotlemise ja maksmise kord“ § 1 lõikes 2. Varasemalt väljapakutud sõnastus võimaldas erinevat tõlgendust selle kohta, kas ja kuidas arvestada ajateenija toimetulekupiiri ning millisel hetkel jätta § 133 lõike 5 punktis 11 nimetatud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 kulu arvestusest välja. Uus normitekst vähendab võimalikku ebaühtlast praktikat ning tagab võrdse kohtlemise. Muudatus on täpsustava iseloomuga: see ei laienda ega kitsenda õigusi võrreldes senise mõttega, vaid teeb arvestusreegli selgelt jälgitavaks ja üheselt mõistetavaks. Tegemist on tõlgendusselgust suurendava muudatusega, mis teeb arvestuskorra ühemõtteliseks. Praktiline mõju (näide):  kui peres on ajateenistuses viibiv liige, tema suhtes toimetulekupiiri ei arvestata;  eluasemekulud arvestatakse § 133 lõike 5 alusel ilma punktis 11 nimetatud kuluta (juhul, kui eluasemelaen on ajateenistuses viibija nimel, kaastaotleja puhul 50%);  teiste pereliikmete suhtes arvestatakse toimetulekutoetust tavapärases korras. Selline sõnastus teeb menetlejale ja taotlejale arusaadavaks, millised sammud tehakse ja millised kulud on arvestusest välja jäetud, vähendades vaidluste ja eksituste riski. Punkt on kavandatud jõustuma 1. aprillil 2027. 2. Palume täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 12 järgmises sõnastuses (muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni): „12) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kohalik omavalitsus võib põhjendatud juhtudel toimetulekutoetuse arvestamisel mitte arvestada taotleja ja tema perekonnaliikmete käsutuses olevaid rahalisi vahendeid ulatuses, mis taotlusele eelnenud kalendrikuu kohta kokku ei ületa perekonna esimese liikme puhul kolmekordset ning iga järgmise perekonnaliikme puhul pooleteistkordset Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslikku elatusmiinimumi, ümardatuna täiseuroni.“. Selgitus: Teeme ettepaneku täiendada sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 uue lõikega, mille kohaselt luuakse KOV-idele kaalutluspunkt, mis annab toimetulekutoetuse arvestamisel käsutuses olevate rahaliste vahendite arvestamata jätmise võimaluse. SHS § 133 järgi arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel taotleja ja perekonna eelmise kuu netosissetulekuid, millest lahutatakse eluasemekulud. Kehtivas õiguses puudub aga selge regulatsioon selle kohta, kuidas hinnata taotleja käsutuses olevaid rahalisi vahendeid ja millises ulatuses võib kohalik omavalitsus (KOV) neid mitte arvesse võtta. See on viinud ebaühtlase praktikani: mõnes KOV-is välistab väike säästutoetus toetuse, teises jäetakse mõistlik puhver arvestamata, kui see on mõeldud vältimatute kulude katteks. Kohtulahendid (Tallinna HK 3-21-2359; Tartu HK 3-22-531; Tallinna HK 3-24-1797) rõhutavad, et väikeste rahaliste vahendite olemasolu ei võrdu toimetulekuga, nende mittearvestamine võib olla põhjendatud, kui puhver ei kata esmavajadusi, ning KOV peab hindama säästude kasutatavust, tegelikku mõju toimetulekule ja päritolu/eesmärki (sh vältimatud kulud nagu matused, tervis, kolimine). Kavandatav § 133 lg 41 tõstab selle põhimõtte seadusesse ja annab KOV-idele: 1. selge aluse jätta väikesed säästud arvestamata; 2. raamitud kaalutluspiirid (3× ja 1,5× arvestuslik elatusmiinimum), mis ühtlustavad praktikat ja vähendavad vaidlusi. Sotsiaalabi peab jääma viimase abinõu meetmeks ega tohi karistada säästlikkust, kui säästud ei taga püsivat toimetulekut, mistõttu on vajalik üleriigiliselt ühtne ja selge raam, mis säilitab KOV-i kaalutlusõiguse, kuid väldib vaidlusi väikeste summade üle. Muudatusena täiendatakse SHS § 133 lõikega 41, mis loob ühtse ja proportsionaalse raami väikese säästupuhvri käsitlemiseks. KOV võib toimetulekutoetuse arvestamisel jätta arvestamata taotleja ja perekonnaliikmete likviidsed vahendid (nt konto- ja hoiujäägid,  3 investeerimiskonto raha, sularaha) ulatuses, mis taotlusele eelnenud kuu viimase päeva seisuga kokku ei ületa esimese pereliikme puhul 3× arvestuslikku elatusmiinimumi ning iga järgmise pereliikme puhul 1,5× arvestuslikku elatusmiinimum. Tegemist on kaalutlusõigusega, mitte automaatse vabastusega: KOV hindab konkreetset olukorda ja põhjendab otsuse; üle piirmäära jääv osa loetakse toimetulekutoetuse arvestamisel käsutuses olevaks varaks. Säte täpsustab SHS § 134 lg 4 p 7 kohaldamist väikeste likviidsete vahendite osas, muutmata sissetulekute arvestamise üldreegleid. Toimetulekutoetuse eesmärk on tagada viimase abinõuna minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks, mitte kaitsta olulise finantsvara säilimist; samas peab abisüsteem võimaldama säilitada väärika ja mõistliku puhvri, et abi saamiseks ei peaks kulutama viimast säästu ega jääks ilma võimalusest katta vältimatuid kulusid (nt ravimid, toit, matusekulud). Arvestuslikku elatusmiinimum on väikseim summa, millega üheliikmeline leibkond katab 30 päeva vältel igapäevavajadused (absoluutse vaesuse piir), hõlmates toitu, eluaset ja muid vältimatuid kulusid; arvestuslikku elatusmiinimumi korrigeeritakse igal aastal tarbijahinnaindeksi alusel, mistõttu säilib puhvri reaalne ostujõud ega ole vaja seaduses summasid pidevalt muuta. Muudatus toetab Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtet 14 ning on kooskõlas nõukogu 2023. a soovitusega piisavate miinimumsissetulekute tagamiseks (2023/C 41/01), mis rõhutab toetuste piisavust ja kättesaadavust, põhjendamatute tõkete (sh liialt ranged varapiirid) vältimist ning abivajaduse hindamist tegelikust olukorrast lähtudes; see on kooskõlas ka Euroopa sotsiaalharta artikliga 13, mille järgi peab abi olema piisav ja väärikust tagav. Rakendamise näited: Näide 1: Üksi elav inimene, TTT = 200 eurot (2024 aastal). Kolmekordne arvestuslik elatusmiinimumi piir on 1038 eurot. Kui tema kontol on 1000 eurot, võib KOV selle jätta arvestamata; kui 1500 eurot, arvestatakse 462 eurot käsutuses oleva varana. Näide 2: Kaheliikmeline pere: 2 * 346 + 1,5 * 346 = 1211 eurot. Näide 3: Kolmeliikmeline pere: 3 * 346 + 2 * (1,5 * 346) = 2076 eurot. Mõju on koondatult järgmine. Sotsiaalne mõju: muudatus aitab vältida olukordi, kus inimene peab abi saamiseks kulutama viimased säästud, parandab toimetulekutoetuse kättesaadavust ja vähendab sügava vaesuse riski, soodustab vastutustundlikku rahakasutust ja säästlikku käitumist ning toetab finantsstabiilsust ja toimetuleku taastamist. Õiguslik ja halduslik mõju: luuakse ühtne ja läbipaistev raam kooskõlas kohtupraktika ja Euroopa soovitustega, väheneb KOV-idevaheline erinevus ning kohtuvaidluste tõenäosus, lihtsustub menetlus, sest väikeste summade puhul pole vaja eraldi varahindamist. Majanduslik mõju: mõju eelarvele on mõõdukas; SHS §134 lg 4 p 7 toob välja, et kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Siia alla kuulub ka see, kui taotlejal olid pangakontol säästud. 2024.a oli unikaalseid toimetulekutoetuse taotlejaid 15 562, kes esitasid kokku 93 687 taotlust. Kogu taotlustest vähendati või keelduti toimetulekutoetust maksmast SHS §134 lg 4 p 7 alusel 86 taotluse puhul. See moodustas kõigest 0,09% kogu taotlustest. 2023. aastal oli vastav osakaal 0,08%. Kuigi ei ole võimalik täpselt eristada, kui suurel osal neist juhtudest oli tegemist pangakontol olevate säästudega ega kui suured summad olid, võib järeldada, et kavandatav muudatus puudutab väga väikest osa taotlejatest. Seetõttu ei ole oodata toimetulekutoetuse saajate arvu kasvu ega märkimisväärset mõju riigieelarvele. Küll aga saadab muudatus selge ja positiivse signaali, et väikese säästupuhvri omamine ei too  4 kaasa toetuse kaotust, vaid on osa vastutustundlikust majandamisest ning toetab inimeste finantsilist iseseisvust ja säästmiskäitumist. Kui varasemalt KOV vähendas või keeldus toimetulekutoetuse määramisest sellele alusel, et taotlejal oli endal piisavalt elatusvahendeid, siis antud muudatus just laiendab võimalikke taotlejate saajate ringi. Teisisõnu, inimestele muutuvad tingimused soodsamaks. Pikas plaanis toetab muudatus kulutõhusat sotsiaalkaitset, vähendades kriisiolukordadest taastumise kulusid. Kokkuvõte. § 133 lg 41 loob tasakaalustatud ja selge raami väikese säästupuhvri käsitlemiseks TTT arvestamisel: KOV-il on õigus jätta mõistlik kriisipuhver arvestamata, ent säilib sisuline kaalutlus. See ühtlustab praktikat, hoiab abi sihituna ning toetab inimväärikust. 3. Palume muuta eelnõu numeratsiooni muutumisega seoses ka seaduse jõustumissätet. Uus § 1 punkt 12 on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. aprillil. 4. Palume muuta Sotsiaalministeeriumi 29.10.2025 kirjaga nr 4.2-3/2713-1 esitatud muudatusettepanekut. Sotsiaalministeerium esitas 29.10.2025 kirjaga nr 4.2-3/2713-1 Sotsiaalkomisjoni menetluses oleva sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (732 SE), muudatusettepanekud. 04.11.2025 toimunud komisjoni istungi järgselt saavutasid Sotsiaalministeerium ja Eesti Puuetega Inimeste Koda ning Eesti Linnade ja Valdade Liit kokkuleppe, mille tulemusel palume muuta meie 29.10.2025 esitatud esimest muudatusettepanekut nii, et isikule jääks teenusekoha vastuvõtmise otsustamiseks 10 tööpäeva. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada uus sotsiaalhoolekande seaduse § 71 lõike 5 teine lause järgmiselt: „Teenust saama õigustatud isik peab kümne tööpäeva jooksul talle teenusekoha pakkumisest pakutava koha vastuvõtmisest või sellest keeldumisest Sotsiaalkindlustusametit teavitama.“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Merike Võsotskaja [email protected]