Jürgen Ligi
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 12.11.2025 nr 1.1-8/2832-1
Ettepanekud 2026. a riigieelarve seaduse
eelnõule
Lugupeetud rahandusminister
Käesolevaga esitame 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu muudatusettepanekud eelnõu
kolmandale lugemisele. Eelarve summade muudatused ja selgitused ning eelnõu sõnastuse
muudatusettepanekud on toodud kirja lisades. Eelarve summade muudatused on sisestatud
kuluarvestuse infosüsteemi KAIS.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Lisad:
1. Vorm 2926RE eelnõu muutmine;
2. Ettepanek 2026RE eelnõu sõnastuse muutmiseks.
Jaak Rohtsalu
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Teeme ettepaneku muuta 2026. aasta riigieelarve seaduse §2 lõiget 5 järgmiselt:
5) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
1) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav psüühiliste erivajadustega inimeste
kogukonnas elamise teenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne
maksumus 2026. aasta 31.märtsini 405 eurot kalendrikuus, alates 1. aprillist 446 eurot
kuus;
2) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav ööpäevaringset erihooldusteenust saama
suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 2026. aasta 31.märtsini 405
eurot kalendrikuus, alates 1. aprillist 446 eurot kalendrikuus, kui ööpäevaringset
erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones
korraga rohkem kui 12 isikule;
3) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav ööpäevaringset erihooldusteenust saama
suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 2026. aasta 31.märtsini 477
eurot kalendrikuus, alates 1. aprillist 525 eurot kalendrikuus, kui ööpäevaringset
erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones
kuni 12 isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid
kõige rohkem 30 isikule ühes hoones;
4) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav päeva- ja nädalahoiuteenust saama
suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 2026. aasta 31.märtsini 360
eurot kalendrikuus, alates 1. aprillist 396 eurot kalendrikuus;
5) seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese
liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus;
6) seaduse § 1393 lõike 1 alusel kehtestatav üksi elava pensionäri toetuse suurus on
200 eurot kalendriaastas.
Muudatus on seotud:
Vabariigi Valitsusele esitatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esitamisel jäid
Sotsiaalhoolekande seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatavad määrad muutmata,
kuna sooviti teha täiendav analüüs omaosalusega ja erihoolekandeteenuste
hindadega seotud teenuste tegelike kulude osas AS Hoolekandeteenuste andmete
alusel. Ettepaneku alusel suurenevad omaosaluse maksimaalsed määrad alates 1.
aprillist võrreldes 01.01.2025 kehtestatud määradega 10%. Omaosalusega tasutakse
isiku toitlustamise kulu, sealhulgas toitlustamisega seotud personali palgakulu ja isiku
majutamisega seotud kulud ning majutusega seotud ruumide kulu, mida isik kasutab
teiste teenust saavate isikutega ühiselt, sh hügieenitoimingutega seotud ruumide
hooldus- ja kommunaalkulu ning nende ruumide hooldusega seotud personali
palgakulu. Alates 2026. aastast lisandub omaosaluse piirmäära arvestusse ka
voodiriiete ja nende pesemise kulu. Varem kattis need kulud riik, kuid tegelikult on need
1
otseselt seotud majutusteenusega. Kulud majutusele ja toitlustule on viimastel aastatel
suurenenud ning omaosaluse tõstmine on vajalik nende kuludega toimetulekuks ja
teenuse kvaliteedi säilitamiseks. Omaosaluse kasv 10% sisaldab THI kasvu 3,3% ning
6,7% tagab omaosalusega teenuste jätkusuutlikkuse.
Ettepaneku alusel tõstetakse hindasid aprillist, kui muutuvad töövõimetoetuse
päevamäär ja rahvapension, mis vähendab hinnakasvu mõju sihtrühmale. Samuti
kehtib endiselt reegel, et inimesele peab peale omaosaluse maksmist alles jääma
vähemalt 15% tema sissetulekust ning Sotsiaalkindlustusamet hüvitab ka edaspidi
tasu nende eest, kes omaosalust täies mahus maksta ei jõua.
Muudatusega tuuakse erinevad sihtrühmad eraldi punktidena välja, mistõttu lõike 5
punktide arv suureneb, sh muutuvad ka punktide numbrid, mille osas tekstilist
muudatust ei tehta (punktid 5 ja 6).
2