Martin Noorsalu Teie 07.11.2025
MTÜ Eesti kiirabikopter
[email protected] Meie 21.11.2025 nr 19-5/25/4664-4
Vastus selgitustaotlusele seoses kopteri
kiirabilendudega
Lugupeetud Martin Noorsalu
Olete esitanud täpsustavad küsimused Kliimaministeeriumi poolt Teile 07.11.2025 edastatud
vastusele (19-5/25/4664-2), millele esitame vastused alljärgnevalt:
1. Kas Kliimaministeerium on saanud Transpordiametilt päringuid, teateid või tähelepanekuid
seoses järelevalve teostamisega meditsiinilendude üle ning nende lennutegevuse õiguspärasuse
ja ohutusega? Kui sellised pöördumised on olnud, palume esitada nende sisu või kokkuvõtte.
2. Kas Kliimaminister või ministeeriumi juhtkond on andnud Transpordiametile konkreetseid
juhiseid või suuniseid meditsiinilendude järelevalve, menetluste või õigusliku tõlgenduse osas,
arvestades, et teenust osutab riigiasutus väljaspool tavapärast lennundusteenuse mudelit?
Kliimaministeerium ei ole saanud päringuid ega andnud ka Transpordiametile eraldiseisvaid
juhiseid lennundusseadusest (LennS) tuleneva järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Nagu eelnevas
vastuskirjas selgitasime, on Tarnspordiamet oma järelevalvemenetluse läbiviimisel sõltumatu ja
erapooletu. Ministeerium ei sekku sisulisse järelevalvemenetlusse. Kõnealust teemat puudutavate
õigusnormide osas on ministeeriumi selgitused leitavad seaduseelnõu muutmise menetlusest
(Lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu -
menetluskäik–Riigi Teataja), mis vaieldamatult sai ettevalmistatud koostöös Transpordiameti, kui
ka teiste puutumust omavate asutustega.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et LennS ei erista kopteri kiirabilende teistest Politsei- ja
Piirivalveameti (PPA) poolt teostavatest lendudest ehk regulatiivselt räägib norm PPA
lennutegevusest ning selle üle teostavast järelevalvest.
Märgime juurde, et hetkel on toimumas lennundusõiguse revisjon (olete olnud ka kaasatud
ettevalmistavasse etappi) ning kõnealuse protsessi ettevalmistamisel sai suuremahuliselt
kaardistatud LennS-i rakendamisel esinevad probleemkohad. Kinnitame, et hetkeseisuga omame
väga head ülevaadet LennS-i (sh selle alusel antavate rakendusaktide) kitsaskohtadest ning
muutmisvajadustest. Kuna lahendamist vajavate küsimuste maht on ulatuslik, näeme probleemide
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
lahendamist vaid tervikliku ja süsteemse lennundusseaduse analüüsimise tulemusena, mistõttu on
ka ministeeriumi peamine fookus selle protsessi kiirel menetlemisel.
Mis puudutab kitsalt Teie poolt tõstatatud kopteri kiirabilende küsimust, siis soovitame tutvuda
revisjoni töörühma tegevuskavaga (leitav:
https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/lennundus/lennundusoiguse-revisjon), millest nähtub
punkti 13 analüüsitav teema „Tervishoiuteenuse valdkonnas osutatavate lendude õigusliku
regulatsiooni korrastamine“. Selle analüüsi valmimise tähtaeg on 27.02.2026 ning koostaja
Sotsiaalministeerium. Seega lähikuudel saab analüüsitud ka Teile huvi pakkuva valdkonna
regulatsiooni muutmise vajadused.
3. Arvestades asjaolu, et meditsiinilendude õiguslik regulatsioon põhineb Tervishoiuteenuste
korraldamise seadusel, mitte Lennundusseadusel, palume selgitada:
a) kas Kliimaministeerium peab sellist regulatsiooni piisavaks ja kooskõlas rahvusvaheliste
nõuetega
b) kas ministeerium on hinnanud riski, et see võib tekitada halli ala järelevalves ning praktikas
viia olukorrani, kus lennutegevuse üle teostab järelevalvet tervishoiuvaldkonna regulatsioon,
millele Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) inspektoritel ei pruugi olla otsest
juurdepääsu
c) millised meetmed on planeeritud või rakendamisel, et vältida õigus vaakumit ja tagada ühtne
lennundusohutuse järelevalve raamistik.
Kuniks kopteri kiirabilende tagatakse tervishoiuteenuse osutamise raames või selle toetamiseks,
peame kohaseks PPA poolt lendude tagamise normi kehtestamist just tervishoiuteenuse
korraldamise seaduses (TTKS § 16). Lennundusõiguse reguleerimisalasse jäävad küsimused on
kehtestatud LennS-is. Seega ei ole korrektne väita, et PPA poolt teostatavad lennud on reguleeritud
vaid TTKS-is. Viimane sätestab vaid õigusliku aluse lendude tagamiseks, kõik lennundusõigust
puudutavad küsimused on aga sätestatud LennS-is endas.
Tervishoiuvaldkond ei teosta lennundusõiguse alusel kehtestatud nõuete üle järelevalvet.
Lennundusõigust puudutav järelevalve pädevus kõnealuses küsimuses on selgelt reguleeritud
LennS § 601 lõike 2 punktis 15, mille kohaselt on Transpordiameti pädevuses teostada järelevalvet
PPA lennutegevuse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 ning komisjoni
määruse (EL) nr 965/2012 põhimõtteid järgides.
Ühtlasi ei ole asjakohane PPA lennutegevuse osas rääkida EASA puutumusest ja pädevusest, kuna
PPA poolt kõnealuses küsimuses teostatavad lennud on riiklikud lennud ehk siseriiklikult
reguleerida ning EASA alusmääruse kohaldamisalast väljas. Soovitame Teil sisuliselt tutvuda
2024.a jõustunud LennS muudatustega kõnealuses teemas, mille eelnõu seletuskirjast on leitavad
ministeeriumi selgitused ehk milliste valdkondade nõuete osas on tehtud PPA tegevuses opt-in
(EASA alusmääruse kohaldamisalaotsus) ning millistes mitte (lennutegevus). Nagu ülal mainitud,
on Kliimaministeerium algatanud lennundusõiguse revisjoni ning moodaustanud selleks töörühma
ja komisjoni. Tegemist on meetmega tagamaks terviklikult korrektne lennundusõiguse
rakendamine.
4. Palume täpsustada, kas Kliimaministeerium on teadlik Tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse ja Lennundusseaduse regulatsiooni erinevustest meditsiinilendude käsitlemisel ning
kas ministeerium on nende lahendamiseks astunud samme või algatanud
muudatusettepanekuid.
Kuna küsimuses ei ole avatud erineva käsitluse sisu, ei ole püstitatud küsimusele võimalik sisulist
vastust anda. Kordame siinkohal varasemalt mainitut – Sotsiaalministeeriumil on analüüsimisel
tervishoiuteenuse valdkonnas osutavate lendude regulatiivsed vajadused, seega kõik Teiepoolsed
ettepanekud ja murekohad on Teil võimalik edastada Sotsiaalministeeriumile.
5. Kas Kliimaministeerium on teavitanud Euroopa Lennundusohutusametit (EASA), et Eestis
reguleeritakse meditsiinilend osaliselt tervishoiu seadustiku kaudu ning kas on hinnatud, kas
see vastab EASA ootustele läbipaistvuse ja järelevalve ühtsuse osas?
Nagu ülal minitud, et puutu PPA lennutegevus EASA alusmääruse kohaldamisalasse, mistõttu on
asjakohatu viidata ka EASA puutumusele ja pädevusele. Palume tutvuda LennS § 2 lõikega 2 2,
millest nähtub PPA seotus tsiviillennundusnõuete järgmisega (selle normiga ei ole hõlmatud PPA
lennutegevusega seotud küsimused).
6. Palume selgitust, miks on meditsiinilentude õigusraamistik seatud Tervishoiuteenuste
korraldamise seadusesse, mitte Lennundusseadusesse, mis on Euroopa Liidu riikides
standardne praktika. Kas sellise lahendusega on soovitud lahendada erakorralise meditsiini
logistilisi küsimusi, või kas ministeerium näeb selles ka ohtu, et lennundus järelevalve võiks
muutuda killustatuks ja ebapiisavaks?
Vastus on leitav punktis 3 esitatud selgitustest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taivo Linnamägi
lennundusosakonna juhataja
Lisaadressaadid: Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Transpordiamet, Politsei- ja
Piirivalveamet
Tairi Tonkson, 625 6454
[email protected]