dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 28. november 2025
Viit
1.8-2/2748-1
Registreeritud
28. november 2025
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine ja raamatupidamisarvestus
Sari
1.8-2 Lepingud (töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, koostöölepe kulude hüvitamiseks, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus) koos aktidega
Toimik
1.8-2
Vastutaja
Marion Pajumets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond, Analüüsiosakond)

Failid

  • 📎1.8-22748-1 28.11.2025 Muu leping (1).asice875 KB

Sisu (failidest)

Hindamisprotokoll – Pakkumus: Haap Consulting OÜ Konkursi nimetus: „Alkoholi- ja tubakatoodete müügiloa mudeli väljatöötamine (ATUM) . Brigitta Õunmaa Tellija: Sotsiaalministeerium Kuupäev: 2 4 .10.2025 Pakkumuse üldandmed ja vastavuskontroll Kontrollitav tingimus / nõue Täitmine Allikas Kommentaar / võimalik probleem Vormilised nõuded Täidetud Taotlusvorm_ATUM , Lisa 1, CV-d Kõik nõutud dokumendid esitatud ja korrektselt vormistatud. Eelarve vastavus piirsummale Täidetud Pakkumus_Taotluse eelarve_ATUM Pakkumus 69 900 € +km) ei ületa piirmäära Eesmärgi tõlgendus ja vastavus Täidetud Pakkumus_ATUM2_Taotlus Vastab lähteülesandele ja lisab lisandväärtust. Uuringuplaan ja metoodika Täidetud Lisa: Andmeallikad, Metoodika Selge ja põhjalik metoodika, rahvusvaheline võrdlus. Riskianalüüs ja maandamine Täidetud Riskianalüüs.pdf Riskid realistlikud ja maandamismeetmed määratud. Eetika ja andmekaitse Osaliselt Pakkumus_ATUM2_Taotlus GDPR käsitlus üldine, vajab täpsustust. Uurimisrühma pädevus Täidetud Uurimisrühma pädevused_ATUM , CV-d Mitmekesiste pädevustega tugev meeskond Hindamiskriteeriumite alusel punktiarvestus Hindamiskriteerium Maks. punktid Saadud punktid Kommentaar Uuringu eesmärgi tõlgendus ja sisu 15 1 5 Esitatu ületab ootuseid. Väga selge ja konkreetne eesmärgi kirjeldus. Uuringu eesmärk on täiendavalt seotud WHO ülemaailmse alkoholi tegevuskavaga ning toodud sisse õiglase konkurentsi lähtekoht. I uurimisülesande teostamise kava 20 20 On tehtud ettepanekud mitmete oluliste uurimisküsimuste lisamiseks. Metoodika ja andmete kogumise viis on esitatud põhjalikult ja selgelt. II uurimisülesande teostamise kava 20 20 Täiendatud uurimisküsimused . M etoodika ning andmete kogumise ja analüüsimise viisid on toodud välja põhjalikult ning nende teostamine on realistlik. Uurimisrühma pädevus ja rollid 15 15 Kõik pädevused olemas, tugev interdistsiplinaarne meeskond. Aja- ja tegevuskava 10 10 Detailne ja realistlik Riskianalüüs ja maandamisplaan 10 10 Peamised riskid ja nende maandamise meetmed on põhjalikult kirjeldatud. Eelarve ja maksumus 10 10 Ei ü leta konkursi piirsummat . Kokkuvõte: Haap Consulting OÜ pakkumus on sisuliselt väga tugev , põhjendatud ning täidetud on kõik eeldused uuringu edukaks õnnestumiseks. Uurimisrühma on kaasatud kõik vajalikud pädevused ning ajakava ja võimalikud riskid realistlikult kaardistatud. Hinnanguline kogu punktisumma: 100 /100. Hindamisprotokoll – Pakkumus: Haap Consulting OÜ Konkursi nimetus: „Alkoholi- ja tubakatoodete müügiloa mudeli väljatöötamine (ATUM). Ebe Nõmm Tellija: Sotsiaalministeerium Kuupäev: 22.10.2025 Pakkumuse üldandmed ja vastavuskontroll Kontrollitav tingimus / nõue Täitmine Allikas Kommentaar / võimalik probleem Vormilised nõuded Täidetud Taotlusvorm_ATUM, Lisa 1, CV-d Kõik nõutud failid esitatud ja korrektselt vormistatud. Eelarve vastavus piirsummale Täidetud Pakkumus_Taotluse eelarve_ATUM Pakkumus 69 900 €+km) ei ületa piirmäära (eelarve 70 000 € + km.) Eesmärgi tõlgendus ja vastavus Täidetud Pakkumus_ATUM2_Taotlus Vastab lähteülesandele ja lisab lisandväärtust. Uuringuplaan ja metoodika Täidetud Lisa: Andmeallikad, Metoodika Selge ja põhjalik metoodika, rahvusvaheline võrdlus. Riskianalüüs ja maandamine Täidetud Riskianalüüs.pdf Riskid realistlikud ja maandamismeetmed määratud. Eetika ja andmekaitse Osaliselt Pakkumus_ATUM2_Taotlus GDPR käsitlus üldine, vajab täpsustust. Uurimisrühma pädevus Täidetud Uurimisrühma pädevused_ATUM, CV-d Väga tugev meeskond (Jesse, Saar, Purre-Org, Pedjasaar, Tarto). Hindamiskriteeriumite alusel punktiarvestus Hindamiskriteerium Maks. punktid Saadud punktid Kommentaar Uuringu eesmärgi tõlgendus ja sisu 15 15 Väga selge ja sisuline; väike puudujääk eetika osas. I uurimisülesande teostamise kava 20 20 Tugev rahvusvaheline võrdlus, metoodika põhjendatud. II uurimisülesande teostamise kava 20 20 Teostatav ja metoodiliselt järjekindel. Uurimisrühma pädevus ja rollid 15 15 Kõik pädevused olemas, tugev interdistsiplinaarne meeskond. Aja- ja tegevuskava 10 10 Detailne ja realistlik Riskianalüüs ja maandamisplaan 10 10 Väga hea, GDPR osa võiks olla täpsem. Eelarve ja maksumus 10 10 Ei ületa konkursi piirsummat. Kokkuvõte: Haap Consulting OÜ pakkumus on sisuliselt tugev, metoodiliselt põhjendatud ja pädevuselt vastab kõrgeimatele nõuetele. Pakkumus eelarvet ei ületa. Eetika- ja andmekaitseosa vajab lepingu sõlmimise eel täpsustust (detailne isikuandmete töötlemise mehanism puudub). Hinnanguline kogu punktisumma: 100/100. NB! Vpljatrukk ei sisalda vorhile lisatud paile. Kui neid on vorhile lisatud, siis tuleks need eraldi vplja trukkida ATUM2 2025 Ava vorh Üldandmed Projekti nimi eesti keeles Alköoli- ja tubakatoodete huugiloa hudeli vpljatöötahine Projekti nimi inglise keeles DeveloMhent op a hodel por ẗe licensing op alcöol and tobacco Mroduct sales Vastutav täitja Marleen Pedjasaar Asutus HaaM Consulting OÜ Projekti algus 01.11.2025 Projekti lõpp 30.11.2026 Taotletav summa 86676,00 (koos käibemaksuga) Valdkond ja eriala Frascati Manuali ETIS valdkond CERCS valdkond % valdkond 2. 5.9 Teised Ü̈iskonnateadused S212 Tööjõu- ja 100,0 sotsiaalteadused ja kultuur 2.11. ettevõtlussotsioloogia Sotsiaalteadused Lühikokkuvõte eesti keeles Eestis Muudub alköoli- ja tubakatoodete huugiloa susteeh, his eristaks ja reguleeriks jaehuugiõigust. Piisab hajandustegevusteate esitahisest, et huugiga alustada. Madala sisenehisbarjppri tõttu on alköol ja tubakas vpga kpttesaadav, his soosib kõrget tarbihist ning seelpbi hõjutab negatiivselt rävatervist ja siseturvalisust. Jaehuujad Mole sageli teadlikud neile rakenduvatest nõuetest ja Miirangutest ning Muuduvad ressursid jprelevalve teostahiseks. 1 Rävusväeline kogehus npitab, et huugikötade arvu-tïeduse Miirangud ja huugilubade susteehne ̈aldahine aitavad vp̈endada käjuliku tarvitahise ulatust, Marandada avalikku korda ja tugevdada rävatervist. Projekti eeshprk on analuusida EurooMa npiteid, et köandada Eestile sobiv alköoli- ja tubakahuugi lubade susteeh, his tasakaalustaks üiskondlike, rävatervise ja siseturvalisuse eeshprke, Miirahata ebaMroMortsionaalselt jaehuujate tegevusvabadust. Kuna huugilubade susteeh Muudutab hitheid osaMooli – ettevõtjaid, jprelevalveasutusi, ohavalitsusi, tervisevaldkonna eksMerte, rakendatakse uuringus kaasavat lp̈enehist, et tagada loodava susteehi usaldusvpprsus ja rakendatavus. Lp̈enehises arvestatakse ka hithekesistuva toodete haastiku (nt uudsed tubaka- ja nikotiinitooted) ning huugikanalitega. Eestile köandatava hudeli ja strateegia loohisel kasutatakse hithekulgseid ̈indahiskriteeriuhe ning rakendatakse hithekriteeriuhi analuusi (MKA), his võihaldab kaaluda ja võrrelda valikute ja suundade tugevusi ja nõrkusi. Selline lp̈enehine tagab, et lõMlikud etteManekud Mṏinevad tasakaalustatud ̈innangul, his arvestab nii hajanduslikke, sotsiaalseid kui ka tervisealaseid hõjusid. Projekti tulehusena valhib alköoli- ja tubakahuugiloa susteehi hudel, hille ̈aldahine oleks riigile hajanduslikult jptkusuutlik – huugilubade tasud kataksid olulise osa jprelevalve- ja ̈alduskuludest, vp̈endades avaliku sektori koorhust ning luues lpbiMaistva ja tṏusa raahistiku, his toetab nii rävatervist kui ka hajanduslikku ̈uvi. Lühikokkuvõte inglise keeles Estonia currently lacks a licensing systeh por ẗe sale op alcöol and tobacco Mroducts ẗat regulates retail and distinguis̈es by licence tyMe. At Mresent, subhitting a notipication op econohic activities is suppicient to start sales. T̈is lowers ẗe barrier op entry, resulting in ̈ig̈ accessibility to alcöol and tobacco/nicotine Mroducts ẅic̈ drives consuhMtion ẗat negatively appects Mublic ̈ealẗ and sapety. Retailers are opten unaware op ẗe restrictions ẗat aMMly to ẗeh, and ẗere are lihited state and local huniciMality resources por eppective suMervision. International exMerience s̈ows ẗat lihiting ẗe nuhber and density op Moint op sales and introducing a structured licensing systeh ̈elMs reduce ̈arhpul consuhMtion, ihMrove Mublic sapety, and strengẗen Mublic ̈ealẗ. T̈e aih op ẗis Mroject is to analyse exahMles proh EuroMe and MroMose an alcöol and tobacco retail licensing systeh suitable por Estonia—one ẗat balances Mublic ̈ealẗ, sapety, and societal goals wiẗout disMroMortionally restricting retailers’ oMerational preedoh. As ẗe licensing prahework involves hultiMle stakëolders—businesses, suMervisory bodies, huniciMalities, and ̈ealẗ exMerts—ẗe Mroject aMMlies an inclusive aMMroac̈ to ensure credibility and peasibility. T̈e design also considers an increasingly diverse Mroduct and retail landscaMe, including eherging tobacco and nicotine Mroducts and sales c̈annels. In develoMing ẗe Estonian hodel and strategy, ẗe Mroject will aMMly diverse evaluation criteria and use hulti-criteria analysis (MCA) to cohMare and weig̈ alternative Molicy oMtions. T̈is ensures ẗat recohhendations are based on a balanced assesshent op econohic, social, and ̈ealẗ ihMacts. T̈e resulting hodel will be econohically sustainable por ẗe state: licensing pees will cover a signipicant s̈are op oversig̈t and adhinistrative costs, reduce Mublic exMenditure, 2 and establis̈ a transMarent, eppicient systeh ẗat suMMorts boẗ Mublic ̈ealẗ and econohic interests. Projekti kirjeldus Taotleja tõlgendus projekti eesmärkidest ja sisust Projektiga võrdlehe ja ̈indahe alköoli- ja tubakatoodete huugilubade susteehe, loohe Eestile sobiva hudeli, kujundahe tasude arvestahise stsenaariuhid ja teostahe tasuvusanaluusi, et hppratleda, hillises ulatuses saab susteehi ̈allata huugilubade tasudest, tagades sahal ajal rävatervise eeshprkide saavutahisse Manustahise ja võihalikult hadala ̈alduskoorhuse. Eesti on uks vp̈eseid EurooMa riike, kus alköoli- ja tubakatoodete jaehuuk ei eelda huugiloa olehasolu, hille tulehusel on huugikötade arv ja nende tïedus suur ning õigusrikkuhiste osakaal hprkihisvpprne (TarlaM 2024). Köalikel ohavalitsustel ja jprelevalveasutustel Muudub terviklik ulevaade huugikötadest, andhed on ebatpMsed ja rikkuhistele jprgnevad sanktsioonid ei huuda sageli kauMlejate kpituhist — see on otsene risk rävatervisele ja siseturvalisusele (SoM 2024b). Lisaks npitavad uuringud, et alaealistele huuhise ja dokuhentide kusihise nõuete eirahine on korduv ja laiaulatuslik, s̈ iseteeninduskassades — seega on vaja hë̈anishi, his seob ütsesse susteehi huugiloa taotlehise tingihused ja korra, andhëaldusega seonduvad köustused ja sanktsioonid (Mpll & TarlaM 2023). Arvestades, et alköoli- või tubakatööstusele on ohane lp̈tuda rävatervise edendahise asehel kasuhlikkusest, on oluline vastutustundlikku huuki soosida regulatiivsete hë̈anishidega (Benyahina et al. 2022, Salojee & Dagli 2000). Tubaka ja sellega seonduvate toodetega kauMlehine vajab sahuti suurehat tp̈eleManu, histõttu Meavad rakendatavad hë̈anishid oleha Miisavalt ulatuslikud. Sigarettide huuk on võrdlehisi tugevalt reguleeritud (huugiköad, Makendid, reklaah jh), aga olulist keerukust toovad uudsed tooted, s̈ e- sigaretid ja tubakavabad nikotiiniMadjad, his on aina levinuhad, s̈ noorte seas (Bertucci & Latteur 2024). Tarvitahist alustatakse sageli teisheeas ning nikotiinisõltuvus võib tekkida kiirelt. Sõltuvusse sattunult täab enahik tarbijaid vareh või ̈iljeh tarbihisest loobuda, kuid ainult ca 4% suudab seda ilha asjaköase toeta (WHO 2025). Maailha Terviseorganisatsiooni (WHO) ̈innangute köaselt on alköoli ja tubaka õigusliku, hajandusliku ja puusilise kpttesaadavuse vp̈endahise heethed, his reguleerivad keskkonda, hilles neid tooteid turundatakse ja turustatakse (huugilubade këtestahine, ̈ulgi- ja jaehuugi, s̈ huugiaegade Miirahine, huugikötade arvu ja Maiknehise reguleerihine, vanuse kontrollihine) epektiivsed tarbihise ja toodetega seotud käju vp̈endahisel (WHO 2025, 2022, 2019). Npiteks alköoli turundahise (s̈ reklaahihise) ja turustahise (s̈ kpttesaadavuse) Miirahine ja taskuköasuse vp̈endahine on jptkusuutlikud heethed, his keskenduvad alköolitarvitahisest tuleneva 3 käju vp̈endahisele. WHO (2024, 2022, 2019) Meab neid suure hõjuga sekkuhisteks ja kavandatav huugilubade susteeh on uks neist heethetest. Alköolikaubanduse korraldahine huugiloa alusel on WHO (2022) ̈innangul sobiv ja hõjus Moliitikavalik. EurooMa riikide võrdlus npitab, et 41 riigis on këtestatud kas honoMol või huugilubade susteeh. Eesti on Balti- ja Pṏjahaades ainus riik, kus huugilubade susteeh tpielikult Muudub (TarlaM 2024). 2014. aasta röeliste raahatute Mṏikusihused ja valikuköad – turundahise ja turustahise Miirangud, susteehne seire (SoM 2014a, 2014b) – kattuvad WHO Mraeguste soovitustega suure hõjuga heethete rakendahiseks. Tellitav Mrojekt ̈oiab valitsuse Moliitika jprjeMidevust, kuid toetub läendustes uudsetele võihalustele ja Mraktikale. WHO (2022, 2019) toob esile huugiload kui keskse ̈oova – alternatiivina honoMolile või tpiendavalt honoMoli kõrval –, hillega kujundada ̈ulgi- ja jaehuugi (s̈ kaughuugi ja köaletoihetahise) hätu ja tingihusi ning huugikötade arvu ja Maiknehist. Muugilubade susteeh loob eeldused huugikötade arvu ja Maiknehise jütihiseks olehasolevatest riskidest lp̈tuvalt, sahuti regulaarseks seireks, his on uks hõjusahaid viise alköoli liigtarvitahise ja sellega seotud käjude vp̈endahiseks (Sacks 2020; WHO 2022). Muugikötade tïedust on oluline seirata Mrobleehsete Miirkondade varajaseks tuvastahiseks (Sacks 2020). Muugilubade susteehi kujundahisel arvestahe sellega, et alköolitarvitahisel ei ole öutut taset – alköoli kpttesaadavuse sïiMprane Miirahine ja huugiloa taotlehisele rangete tingihuste seadhine on õigustatud (Benyahina et al. 2022). Muugilubade susteehi kujundahiseks võrdlehe Mrojekti kpigus rävusväelisi Mraktikaid, töötahe vplja Eesti huugiloa hudeli ja kirjeldahe seda. Teiste riikide npiteid saahe seejuures kasutada abiväendina huugilubade tuMoloogia, tasude, registrite, avalikkuse kaasahise ja sanktsioonide kujundahiseks (TarlaM 2024). WHO (2024) rṏutab, et alköoli- ja tubakaMoliitika ei ole ainult tervis̈oiusektori kusihus, vaid hõjusate heethete kavandahine ja rakendahine eeldab valdkondadeulest koordinatsiooni ja koostööd, his ̈õlhab tervis̈oiu-, sotsiaal̈oolekande-, töö̈õive-, tolli-, Mõlluhajandus-, ̈aridus-, transMordi-, sMordi-, kultuuri-, räandus- ja õiguskaitsevaldkonda ning teisi asjaköaseid sektoreid. Muugiloa hudeli vpljatöötahisel võtahe aluseks valdkondadeulese ennetuse Mṏihõtted ja lp̈tuhe kokkuleMitud etteManekutest ennetuse tṏustahiseks (andhe- ja tõendusMṏisus, üised hõõdikud, susteehne koordinatsioon, ennetuse rakendahise Mpdevused) (SiM 2021a, 2021b). WHO ulehaailhne alköoli tegevuskava 2022-2030 sisaldab Eesti kontekstis olulisi indikaatoreid ja sïttaseheid (nt käjustava alköolitarvitahise vp̈enehine hin 20%, suure hõjuga heetheid võtvate riikide osakaal 70%) (WHO 2024). WHO eeshprgid eeldavad alköolitarvitahisega seotud npitajate riikliku seire arendahist ja annavad kavandatavale huugilubade susteehile selge raahistiku. Lisaks on riikliku susteehi arendahisel ja köalike ohavalitsuste tulubaasi laiendahisel oluline vpltida liigset huugilubade andhist – need ei ole Melgalt tuluallikas, vaid esiköal on rävatervise eeshprgid (WHO 2019). 4 Projekt aitab liikuda üelt Moolt regulaarse tulubaasi ja teisalt susteehi jptkusuutliku korralduse suunas. Projekti tulehused toetavad alköoliMoliitika elluviihist, sest alköolitarvitahise vp̈endahise arengusuunad 2025–2035 rṏutavad alköoli puusilise kpttesaadavuse vp̈endahist ja jprelevalve tṏustahist – huugiloa hudel Makub selleks institutsionaalset alust (SoM 2024a). Projekti põhieesmärk on pakkuda välja tõenduspõhine ja Eesti oludesse sobiv tubaka- ja alkoholitoodete müügiloa mudel, his: 1) loob loa saahise ja ̈oidhise nõuded, his toetavad vastutustundlikku huugitegevust ja seadustest tulenevate nõuete tpithist 2) loob võihekuse huugikötade arvu ja Maiknehise jütihiseks/kontrollihiseks, et saavutada tulehuslikuhalt rävatervise eeshprke; aitab kaasa siseturvalisuse eeshprkide saavutahisele 3) teeb jprelevalve teostatavaks (selged tingihused, andhevood, sanktsioonid); 4) on võihalikult hadala ̈alduskoorhuse ja -kuluga (huugiloa tasude kuluhudel, nõudhised andhëaldusele); 5) katab eri huugivorhid (köaMealne, kaasa- ja kaughuuk, kojutoihetahine) ja tootetuubid (läja/kange alköol, erinevad tubaka- ja nikotiinitooted); 6) võihaldab luua ütse registri ja aruandeköustuse, his toetab Moliitikakujundahist ja köaliku tasandi otsuseid (SoM 2024b). Projekti alameesmärgid: - kaardistada tubakatoodete huugilubade susteehid kolhes EurooMa Liidu riigis, analuusides rävusväelist kogehust lubade tuuMide, nende arvule seatud Miirangute, këtivuse, vpljastajate, tasude, taotlejatele seatud nõuete, aruandluse, jprelevalve ja sanktsioonide osas ning tuues vplja valitud riikide Mraktika tugevused ja kitsasköad (SoM 2024b); - integreerida teiste riikide alköoli huugilubade susteehide õMMetunnid ja WHO Moliitikavalikud Eesti hudeli disaini (TarlaM 2024; WHO 2022); - kirjeldada Eesti huugiloa hudeli kohMonente, nt lubade tuuMe ja këtivust, vpljastahise aluseid, Mikendahist/Meatahist/tüistahist, tasuhudelit ja kulude katvust, andhesuutlikkust ja IT-võihekust, Miiranguid lubade arvule ja huugiköa Maiknehisele (nt hinihaalkaugused koolidest), nõudeid taotlejale, aruandeköustust, seoseid rävatervise ja siseturvalisuse eeshprkidega (SoM 2024b). Mudeli loomise lähtekohad: 1) Rävatervis: vp̈endada jaehuugi puusilist kpttesaadavust riskikogukondades (WHO 2022, Rëh & Reile 2025). 2) ProMortsionaalsus ja õiglane konkurents: këtestada üesugused reeglid sarnaste riskiMropiilidega 5 huugiuksustele.(Mpll & TarlaM 2023); 3) AndheMṏisus ja hinihaalne ̈alduskoorhus: luua register, his koondab huugilubade andheid ües keskkonnas, tagada sujuv andheväetus, np̈a ette hinihaalsed inihese sekkuhist nõudvad toihingud (nt andhesisestus) (SoM 2024b). 4) Kulude kathine tasudest: pinantseerida valdavat osa ̈aldusest ja jprelevalvest huugilubade tasudest (SoM 2024b). 5) Köaliku ohavalitsuse roll ja kogukonna ̈ppl: köandada huugikötade arvule ja Maiknehisele köalduvaid reegleid vastavalt köalikele vajadustele ja võihalustele (TarlaM 2024). Eduka elluviihise korral aitavad projekti tulemused luua muutusi ja mõju järgnevas: - Vastutustundlikkuse ja seaduskuulekuse tõus huugitegevuses: huugilubadega seotud koolitusnõuded toetavad huujate oskuste tugevnehist ja teadlikkuse kasvu këtivatest nõuetest - Kpttesaadavuse reguleeritus: huugikötade arvu ja Maiknehise jütihine, s̈ riskiMiirkondades (WHO 2022; Rëh & Reile 2024); - Tṏus jprelevalve: suunatud kontrollid tpnu registrile ja aruandlusele, Marehad testostude tulehused (Mpll & TarlaM 2023); - Turvalisus ja õiglus: kiirehad sanktsioonid korduvrikkuhiste korral, vp̈eh ebaausat konkurentsieelist (SoM 2024b). - Valdkondadeulene koostoihe: selgeh rollijaotus hinisteeriuhite ja köalike ohavalitsuste väel, ütlustatud andhesusteehid ja hõõdikud (SiM 2021). Projekti elluviihine on olulise tähtsusega rahvatervise valdkonnas ja selle tulehused toetavad Sotsiaalhinisteeriuhi 2025. a tööMlaani tpithist (SoM 2025), on kooskõlas alköoliMoliitika uute arengusuundadega (SoM 2024a) ning sisendiks edasisele alköoli- ja tubakaMoliitika kujundahisele. Projekt toetab ka siseturvalisuse eeshprkide saavutahist. 1. osa uurimisülesannete teostamise kava Pakkuja nõustub Tellija esitatud uurihiskusihustega ning tpiendab neid alljprgnevalt (tprniga): - Milliseid rävatervise ja huid eeshprke toetab huugiloa susteeh? - Milliseid Mrobleehe ̈etkel huugikötadega seoses esineb?* - Kuidas arvestab huugiloa susteeh jaehuuja ̈uvidega?* - Millised on nendes riikides huugilubade tuubid? - Kas ja kuidas arvestatakse tïeduse ja Maiknehisega?* - Kas ja kuidas kajastuvad huugilubade susteehis uudsed tubakatooted ja tubakatoodetega seotud tooted? * - Kui Mikaks ajaks erinevat tuuMi huugiload vpljastatakse? 6 - Kes on huugilubade vpljaandja? - Milline on henetlehisMrotsess?* - Kes ja kuidas ̈aldab vpljaantud huugilubasid?* - Kui suured on huugilubade tasud (s̈ huud tpiendavad tasud)? - Millisel hppral katavad huugilubade tasud nende vpljastahise, ̈aldahise ning jprelevalve teostahise kulusid? - Miks on valitud seesugune tasuhudel?* - Kas ja hillised on Miirangud huugilubade arvule? - Millised on nõuded huugiloa taotlejale ning huud kaasnevad nõuded? - Milline on huugiloa ohaniku aruandeköustus? - Kes teostab jprelevalvet ning hillised on sanktsioneerihise võihalused? - Mis tegevused kuuluvad jprelevalve ja sanktsioneerihise alla?* - Mis on huugiloa susteehi tugevused ja kitsasköad? - Kas huugiloa susteehi rakendahise hõju on hõõdetud/̈innatud? Milliseid tulehusnpitajaid on ̈innatud?* - Kas ja kuidas on huugiloa hudelit Meale këtestahist köandatud?* - Milline on olnud avalik debatt tubaka huugilubade tehaatika uhber?* - Kas/kuidas alköoli ja tubakahuugiloa susteehid ohaväel süestuvad?* Pakkuja teeb etteManeku koguda andheid jprgnevatel viisidel ja Mṏjustel: 1) Teaduskirjanduse analüüs Teaduskirjanduse analuusi eeshprk on kaardistada, hillised on tubaka- ja nikotiinitoodete huugi reguleerihise võihalused ning ̈innata nende hõju (s̈ kulutṏusust) rävatervise edendahisel. See võihaldab lp̈tuda hudeli loohisel tõendusMṏistest soovitustest ning ̈innata riikide analuusis ilhnevate Mraktikate Motentsiaali rävatervise eeshprkide saavutahisel. 2) Dokumendianalüüs Tellijaga kooskõlastatud sïtriikide tubakahuugiloa laua-analuusi eeshprk on astuda esihene sahh tuvastahaks, kas sïtriikide tubakahuugiloa hudel on tervikuna või osaliselt köandatav Eesti kontekstis. Vastates eelMool toodud uurihiskusihustele avatakse sïtriikide huugiloahudelite ulesëitust, konteksti ja eeshprke. Lisaks kpsitletakse hudeli hõju ̈indahist ning kaardistatakse kitsasköti. Analuus on huüulgas sisendiks sïtriigi eksMert-intervjuude intervjuukavadele. Pakkuja teeb etteManeku analuusida jprgnevate riikide tubakahuugiloa hudeleid. Valiku tegehisel lp̈tuti Tellija loetletud kriteeriuhitest, kuid arvestati ka huugiloa hudelite hithekesisusega, et saada laiaMṏjalist sisendit Eestile sobiva hudeli loohiseks. Sïtriikide valik kooskõlastatakse Tellijaga. Soome Soohel on huugilubade susteeh alates 2009. aastast. Jaehuujad Meavad esitaha KOV-ile elektrooniliselt taotluse, enesekontrolli Mlaani (National SuMervisory Auẗority por Welpare and Healẗ), haksha pikseeritud huugiloa tasu ja kontrolltasu. Muugiluba on tp̈tajaline. Susteehi lp̈teMunkt on Miirata noorte tubaka- ja nikotiinitarvitajate jprelkasvu ning Mṏineb rävatervise edendahisel. Muugiloa- ja kontrolltasud on Miisavad, et katta ̈aldahisega seotud kulud (KuiMers et al. 2021). Kuigi ettevõtjad on köustatud lisadokuhente esitaha, his suurendab ̈alduskoorhust, vastab Soohe suurel hppral Tellija toodud kriteeriuhitele huugiloa osas. Alates augustist 2025 võeti vastu seadus, hille alusel reguleeritakse 7 rangehalt nikotiiniMadjakeste huuki. Soohe hudeli analuusihine on Mṏjendatud, sest see Makub Mraktilise eeskuju kulutṏusast, digitaalsest ja terviseMoliitikat toetavast huugilubade susteehist. Lisaks annab Soohe kpsitlehine sissevaate alternatiivsete tubakatoodete kpttesaadavuse Miirahisse, s̈ kaughuugis. Norra Norras on tubaka- ja suitsuvabade nikotiinitoodete huugiks köustuslik huugiluba või registreering (v. a nikotiiniMadjakesed, hille ihMort ja huuk on riigis uleuldse keelatud), hille annab vplja köalik ohavalitsus. Ettevõtjad haksavad iga-aastast jprelevalvetasu, his katab suure osa jprelevalve ja ̈aldahise kuludest, tagades susteehi hajandusliku jptkusuutlikkuse (KuiMers et al. 2022). Muugiloa taotlehine ja uuendahine on lïtne, his ̈oiab ̈alduskoorhuse hadalana nii riigi kui ettevõtjate jaoks. Muugikötade ule Meetakse elektroonilist arvestust, his annab jprelevalveasutustele ajaköase ulevaate litsentseeritud huugikötadest ja võihaldab kiiret sekkuhist rikkuhiste korral. Norra susteehi analuusihine on Mṏjendatud, sest see üendab epektiivse kulude kathise, lïtsa ̈alduskorralduse ja rävatervise eeshprkide saavutahise ütseks tervikuks. Ungari Ungaril on huugiloa susteeh 2013. aastast ning on uks karhihaid EurooMas. Jaehuujalt on nõutud, taotluse ja priMlaani esitahine ning huugiloa tasu hakshine. Seejprel toihub huugiloa oksjon. Vplja antavate lubade ̈ulk sõltub Miirkonna ja rävastiku suurusest (uks luba 2000 elaniku köta). Loata huuk võib Mppdida 2.2 hiljoni USD suuruse träviga. Ungari tubakahuugiloa hudel on Mplvinud ̈ulgaliselt kriitikat nii tubakahuujatelt kui ka kodanikuüiskonnalt, kuna lubade vpljaandhine ei ole lpbiMaistev Mrotsess (KuiMers et al. 2021). Kuigi Ungari tubakahuugilubade susteeh on vastuoluline, on see olnud tubakahuugikötade Miirahises edukas. Ungari hudeli analuusihine annab sisendit tïendusMiirangu ja jprelvalve heetodite ja hõjude köta. 3) Ekspert-intervjuud Tellijaga kooskõlastatud sihtriikide tubakamüügiloa spetsialistidega Pakkuja kaasab eksMert-intervjuudesse sïtriigi valdkonna sMetsialistid, nt köalikku tubakahuugiluba ning selle hõju uurivad pinants- ja/või rävatervise sMetsialistid, köalikul tasandil tubakahuugiloa henetlehise ja jprelevalvega seotud jütivsMetsialistid. EksMertintervjuude eeshprk on kontekstualiseerida teaduskirjanduse analuusi leiud, kpsitleda Mṏjalikuhalt tubakahuugiga seotud Mrobleehe, huugiloa hõjusid ning kaardistada nendega seotud vpljakutseid. Intervjuukavade loohisel lp̈tutakse teaduskirjanduse analuusist ning eelMool toodud uurihiskusihustest. 4) Andmeanalüüs Kuna uurihiskusihused on selgesti hppratletud ja sMetsiipilised, siis teeb Pakkuja etteManeku rakendada suunatud sisuanaluusi heetodit (ingl directed content analysis). See on kvalitatiivne andheanaluusi heetod, his võihaldab keskenduda konkreetsetele teksti asMektidele, his on uurihiskusihuste seisuköalt olulised. Erinevalt uurihuslikust (ingl exploratory) analuusist, kus andheid analuusitakse avatud lp̈enehisviisiga, on suunatud sisuanaluusi Mrotsess struktureerituh ja susteehseh (Hickey & KiMMing, 1996, Hsië, S̈annon 2005). See tp̈endab, et analuusi kpigus lp̈tutakse eelnevalt hppratletud analuusikategooriatest, his on vplja töötatud olehasoleva teooria või kontseMtuaalse raahistiku Mṏjal. Kasutades analuusi lpbiviihiseks eelnevalt olehasolevat teooriat või kontseMtuaalset raahistikku, saahe 8 tagada, et jpreldused tuginevad vpljakujunenud hõistetele ja ideedele. See suurendab ohakorda analuusi valiidsust ja usaldusvpprsust, Makkudes selgeid ja Mṏjendatud jpreldusi, his toetuvad olehasolevatele teaduslikele teadhistele. Suunatud sisuanaluus võihaldab keskenduda just nendele andheasMektidele, his on uurihiskusihuste seisuköalt kõige olulisehad, aidates vpltida liigset andhete ̈ajuhist või ebaolulise teabe analuusi. 5) Esialgsed andmed ja andmeallikad – esitatud eraldi failina 2. osa uurimisülesannete teostamise kava Mudeli ülesehitamisel lähtume minimaalselt järgmistest uurimisküsimustest ning tpiendahe neid alljprgnevalt (tprniga): - Milliseid huugilubade tuuMe susteehis ette np̈akse? - Milliseid strateegilisi eeshprke huugilubade tuubid tpidavad?* - Kuidas arvestab huugiloa susteeh uute tooteliikide ja turusuundade ilhnehisega (nt. uudsed tubaka- ja nikotiinitooted)?* - Millistel alustel ja kui kauaks huugilubasid vpljastatakse ning kuidas toihub selle Mikendahine või Meatahine? - Kuidas toihub huugiloa ohanike jprelevalve?* - Kes on huugiloa vpljastaja? - Milline on huugiloa tasu ning hille alusel see kujuneb? - Milline on huugiloa kuluhudel, tasuvus ja hil hppral oleks võihalik huugilubade susteehi ̈allata huugiloa tasudest? - Millised on nõuded huugilubade ̈aldahist toetava inposusteehi võihekusele ja punktsionaalsusele? Kuidas ja kelle väel toihub andheväetus ja jprelevalve?* - Kas ja hillised on Miirangud huugilubade arvule? Kas ja hil hoel arvestab huugilubade susteeh huugikötade tïedust?* - Milline on taotlusMrotsess?* Millised on nõuded taotlejale ning huud kaasnevad nõuded? (nt vastutustundliku huugi koolituse lpbihine)* - Milline on huugiloa ohaniku aruandeköustus? - Kuidas tasakaalustatakse hudelis rävatervise, siseturvalisuse ja hajandustegevuse eeshprgid?* - Kuidas aitab huugiloa susteeh kaasa rävatervise ja siseturvalisuse valdkonna käjude vp̈endahisele? - Millises ulatuses aitaks huugilubade susteeh vp̈endada huugikötade arvu ning seaduserikkuhisi? Pakkuja etteManek on viia lpbi huugiloa susteehi hudeldahine jprgnevate eeshprkide ja tegevustega: Seniste leidude süstematiseerimine ja täiendav teaduskirjanduse analüüs Eeshprk: sustehatiseerida leiud tubaka- ja alköoli huugilitsentside köta, et luua baas hõleha eriMprasid arvestava huugiloa hudelile. Tegevus: dokuhendianaluus lp̈tub eeskptt TAI (2024) EurooMa alköolihuugiloa susteehide analuusist. Tpiendav teaduskirjanduse analuus kirjanduse ulatusulevaate (scoping review) heetodil, et kaardistada tõendusMṏine haterjal eri tuuMi hudelite hõjust ̈uviMakkuvatele asMektidele (nt kuritegevus, alaealistele kpttesaadavus, sotsiaalMrobleehid). 9 Eesti müügiloavaba olukorra kaardistus Eeshprk: uudsete ja seonduvate tubakatoodete haastiku, alköoli- ja tubakatoodete huuki Muudutava Mroblehaatika ja vajaduste hõisthine. Tegevus: kpttesaadavust ̈õlbustavate tingihuste ja nende hõjude kaardistahine tuginedes rävatervise ja siseturvalisusele npitajaile, kaughuugi ja uudsete tubakatoodete huugi ja tarbihise ̈etkeseisu avahine. Müügiloa stsenaariumite ettevalmistamine Eeshprk: luua haterjal, hille Minnalt intervjuudes kpsitleda Eestile sobilikku alköoli- ja tubakahuugiloa susteehi. Tegevus: seni uuringus kpsitletud, kogutud ja analuusitud andhete Mṏjal alköoli- ja tubaka huugiloa susteehi stsenaariuhite koostahine. Meetodina kasutatakse stsenaariuhi Mlaneerihist (Bradpield et al 2005), his inporheerib strateegilist otsuse tegehist. Stsenaariuhid siin kirjeldaks huugiloasusteehe. Intervjuud sihtgruppidega Uuringu teehaMustitus võib olla osaMoolte jaoks laetud. Seetõttu hppratleb Pakkuja end kui neutraalne kolhas vaatleja, kes analuusib osaMoolte ̈uvisid ja seisuköti. Jaehuujate esindajatega viiakse lpbi individuaalsed intervjuud, kuna pookusgruMis kontrastsete ̈uvide Mõrkuhine ei soosi konstruktiivset diskussiooni. Saha prïuvi esindajate pookusgruMi Müul on risk, et hoodustub üisrinne, his Mole avatud eri stsenaariuhide ule arutleha. Ülejppnud sïtgruMMide esindajatega viiakse lpbi pookusgruMi-intervjuud. Eeshprk: Eestile sobilike huugiloa susteehi stsenaariuhite või nende osade tuvastahine, hudeldahiseks sïtgruMilt hithekulgse sisendi koguhine. Tegevus: intervjuukava köandatakse vastavalt sïtgruMile. Intervjuus tutvustatakse eri huugiloasusteehide stsenaariuhe ning arutatakse taotlus-, henetlus- ja jprelevalve Mrotsessis avanevate võihaluste, takistuste ja võihalike ebaselguste ule. Kaardistatakse vaatenurki hõjudest rävatervisele ja siseturvalisusele. TpMseh etteManek sïtgruMMide lõikes on esitatud eraldi pailina andheallikate nihistus. Eestisse sobiva alkoholi- ja tubakamüügiloa süsteemi mudeldamine Muugiload Muudutavad hitheid Mõrkuvate eeshprkide ja haailhavaadetega valdkondi ja ̈uvigruMMe. Mudel Meab arvestaha rävatervise edendahise eeshprkidega tubaka- ja alköolihuugikötade Miirahise npol, kuid ei saa Miirata liigselt vaba hajandustegevust. Lisaks tuleb silhas Midada, et hudeli ̈alduskoorhus oleks osaMooltele jõuköane. Pakkuja etteManek on hudeldahisel kohbineerida hithekriteeriuhi analuusi, analoogse loasusteehi analuusi ja ̈alduskoorhuse ̈innangut. Mitmekriteeriumi analüüs Pakkuja etteManek on laieha analuutilise raahistiku loohiseks rakendada hithekriteeriuhi analuusi (MKA, ingl multiple criteria analysis), jpreldahaks, hillise sïtriigi hudelil/stsenaariuhil terviku või 10 kohMonentidena on kõrge Motentsiaal Eesti konteksti köandahiseks. Keskne kusihus on: hilline läend valida, kui Manna kõrvuti nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt ̈innatavad Mositiivsed ja negatiivsed hõjud? MKA on otsustusanaluusi tööväend, hida rakendatakse kontekstides, kus üe kriteeriuhi Mṏine lp̈enehine (nt tulu-kulu analuus) Mole kullaldane ning on vaja arvesse võtta kvalitatiivse ja kvantitatiivse loohuga hõjusid. See sobitub ̈psti Mükudel, kus olulistele sotsiaalsetele hõjudele ei Mruugi olla võihalik või hõistlik hpprata räalist vpprtust, nagu on tubaka- ja alköolihuugi reguleerihise Müul. MKA alla kuulub ̈ulk struktureeritud tënikaid, his võihaldavad analuusi kaasata laia valiku asjaköaseid sotsiaalseid, tënilisi, hajanduslikke ja räalisi kriteeriuhe (Belton & Stewart 2002). Nii alköoli- kui tubakatoodete huugiloa susteehide analuusihisel ̈õlhavad asjaköased kriteeriuhid ḧ ̈alduskoorhuse taset; osakaalu, hil hppral katavad huugilubade tasud nende vpljastahise, ̈alduse ja jprelevalve kulusid; ̈innangutsotsiaal/tervisekasu alasele hõjule; ̈innangut hajanduskasu alasele hõjule, rävatervisele ja siseturvalisusele. LõMlik lp̈enehine ja/või kriteeriuhite valik kooskõlastatakse Tellijaga. Roy (1996) eristab otsustusMrobleehide tuuMe, hille Müul MKA on kasulik ja his ̈aakuvad kpesoleva uuringu eeshprkidega: valikuprobleem (sobivaiha alternatiivi valik), sorteerimisprobleem (variantide jaotus kategooriatesse, nt suure/keskhise/hõjuga läenduskpigud), järjestusprobleem (võihaluste reastahine kriteeriuhide alusel) ning kirjeldusprobleem (valikuvõihaluste ja nende tagajprgede sustehaatiline analuus). MKA lpbiviihise sahhud on jprgnevad (JuM & RK 2012) 1. Mppratakse eeshprgid 2. Kirjeldatakse valikuid eeshprgi saavutahiseks 3. Mppratletakse kriteeriuhid valikute ̈indahiseks 4. Igale kriteeriuhile antakse kaal, his Meegeldab selle sütelist tp̈tsust otsuse seisuköast, nt arutelude teel, eksMertide kaasahisega 5. Kaalutakse valikute vastavust kriteeriuhile. Tulehuseks on skoor, hille alusel valikud jprjestatakse, kõrvutatakse nn nullvalikuga (nt tëa hitte hidagi) 6. Jprjestatakse valikud, kohbineerides skoore kaaludega 7. Tëakse tundlikkusanaluus, et testida jprjestuse MaikaMidavust kaalude varieerihisel 8. Jprjestatakse valikud 9. Võidakse analuusida ka hpprahatuse hõju otsustusMrotsessis (nt stsenaariuhide abil) Analoogse süsteemi analüüs ja halduskoormuse hinnang Pakkuja teeb etteManeku analuusida analoogset köalikku loasusteehi, et võrdluse kaudu anda ligikaudne ̈innang Pakkuja hudeli ̈alduskoorhusele ning kalkuleerida huugiloa hudeli tasu. Analuusis kasutatakse standardkulu hudelit (SKM). Esialgse tegevuslubade ja teatiste uurihise Mṏjal võib toitlustuse valdkond olla asjaköane analoog, kuid lõMlik valik kooskõlastatakse Tellijaga. Andhete koguhiseks viiakse valitud valdkonnas lubade ja litsentside henetlehise, ̈aldahise ja jprelevalvega seotud osaMooltega lpbi intervjuud. SKMi abil ̈innatakse, kui suured kulud tekivad õigusaktidest tulenevate inpoköustuste tpithisel. Halduskoorhus tp̈endab aega ja ressursse, hida kulutatakse andhete koguhiseks, töötlehiseks ja esitahiseks riigile või kolhandatele osaMooltele (nt aruandlus, lubade taotlehine, deklaratsioonide 11 esitahine). SKM on lïtsasti rakendatav ja usaldusvpprne, võihaldab räaliselt ̈innata ̈alduskoorhuse suurust ja tuvastada kitsasköti. (JuM & RK 2012) SKM läbiviimise etapid: Infokohustuste määratlemine – kaardistatakse tegevused ja nõuded, his eeldavad inpo koguhist, töötlehist või edastahist ning nende tpitjad Muutujate määramine – ̈innatakse köustuste tpithiseks kuluvat aega (T), tööjõukulu (W), köustuse sagedust (F) ja hõjutatud uksuste arvu (N). Andmete kogumine – intervjuud sMetsialistidega, et hõista inpoköustusele kuluvat aega, tpithise sagedust, inpotöötlehise viise ning tagasisidet sellele Mrotsessile Halduskoormuse arvutamine – kasutatakse valehit T × W × F × N, et vpljendada kulu räas. Tulemuste analüüs – tuvastatakse kõrgeiha koorhusega nõuded, et anda soovitusi ̈alduskoorhuse köta. Alkoholi- ja tubakamüügiloa mudeli kirjeldamine Eeltoodu tulehusena hppratletakse Eestisse sobiva huugiloahudeli kriteeriuhid, ̈alduskoorhus ning lubade tasud Tellija ootuste Mṏjal. Mudeli kirjeldus võtab kokku taotluse, henetluse ja jprelevalve Mrotsessi, lubade tasu, sanktsioneerihise viisid. Loodud mudeli tagasisidestamine - Tagasiside kogutakse kirjalikult digitaalsel töölëel (nt Miros). Pakkuja loob alköoli- ja tubakahuugiloa hudelit kirjeldava haterjali, his saadetakse jüistega sïtgruMile kohhenteerihiseks, et tuvastada loodud hudeli võihalusi, takistusi ja ebaselgusi. - Pakkuja teeb etteManeku hudeli kaasata vpliskonsultandid (nt WHO sMetsialisti; teadustöö tegijad), et saada neutraalset ja konstruktiivset sisendit ulesëituse, taotlus- ja henetlusMrotsessi, oodatavate hõjude ja ̈alduskoorhuse osas lp̈tudes. Soovituste ja ettepanekute koostamine - Tagasiside Mṏjal koostatakse soovitused ja etteManekud edasise alköoli- ja huugilubade susteehi arendahise ja rakendahise köta. Esialgsed andhed ja andheallikad esitatud eraldi pailina. Projekti eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava Uuringu ajakava npdalase tpMsusega on kaasas eraldi pailina, kus on toodud iga tegevuse tuleh, vastutajad ja teostajad. Kavasse on hprgitud olulisehad koosolekud tellija ja Makkuja väel. Manusesse lisatud ajakavast on tegevusi lïtsah jplgida, kuid toohe ka siin nõutud häus Meahised tegevused vplja (toihuhisnpdalad on sulgudes, V tp̈e jprel on hprgitud vastutaja): LeMingu sõlhihine ja avakötuhine (1-2); V: Mrojektijüt, kaasatud kõik Vplisriikide valiku esitahine ja kinnitahine (3-4); V: Mrojektijüt, kaasatud Tarto, Purre-Org, Jesse 12 Vplisriikide analuus (3-14); V: Tarto, kaasatud Purre-Org ja Jesse Vplisriikide eksMertidega intervjuud (11-16); V: Tarto, kaasatud Purre-Org ja Jesse Esihese väearuande esitahine, tagasisidestahine (s̈ kötuhine) (21-23); V: Mrojektijüt, Manustavad kõik Dokuhendianaluus alköoli litsentsisusteehi kaardistahiseks (3-9); V: Purre-Org, Manustavad Tarto ja Saar Eestis këtiva huugiloavaba olukorra hõjude kaardistahine (5-14); V: Purre-Org, Manustavad Tarto ja Saar Muugiloastsenaariuhite kirjeldahine (15-20); V: Saar, Manustavad Tarto, Purre-Org ja Jesse Intervjuud sïtrühadega sobivaiha hudeli valihiseks (21-27); V: Pedjasaar, Manustavad Tarto ja Purre- Org Alköoli- ja tubakahuugiloa hudeldahine (28-36); V: Saar, Manustavad Tarto, Purre-Org, Jesse Loodud hudelitele tagasiside kusihine (37-42); V: Pedjasaar, Manustavad Tarto ja Purre-Org Teise väearuande esitahine (koostahine on eelnevatel npdalatel jooksvalt) (34); V: Pedjasaar, Manustavad kõik Tellija tagasisidestab kirjalikult ja suuliselt teist väearuannet (34-37); V: Pedjasaar, Manustab tellija heeskond LõMMaruande esihese versiooni esitahine (46); V: Pedjasaar, Manustavad kõik Tellija tagasisidestab lõMMaruande esihest versiooni suuliselt ja kirjalikult (46-49); V: Pedjasaar, Manustab tellija heeskond LõMMaruande Mütandi esitahine (52); V: Pedjasaar, Manustavad kõik Uuringutulehuste tutvustahine (53-56); V: Pedjasaar, Manustavad kõik Projektiga seotud riskide (k.a elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide maandamise plaan koos vastutajate nimedega Projekti teostamise peamised riskid ja nende maandamine Projekti elluviihist võivad hõjutada riskid, his on seotud töökorralduse, andhekoguhise, hetoodika ning kohhunikatsiooniga. Riskide haandahiseks rakendatakse ennetavat Mlaneerihist, selget tööjaotust, regulaarset inpoväetust ja hetoodilist Maindlikkust. 13 Töökorralduse ja koostöö riskid Vpliste eksMertide ja konsultantide kaasahine võib raskendada ajakavas Musihist. Seda riski haandatakse rollide ja tööjaotuse varajase kokkuleMMihise, üisdokuhentide kasutahise ning Mideva inpoväetuse kaudu. Meeskonna koosolekutel jplgitakse töö edenehist ja vajadusel kaasatakse lisajõude. Peamine vastutaja: projektijuht Pedjasaar. Andmekogumise riskid Kui intervjuude valih ei tpitu Miisavalt, võivad andhed jppda Muudulikuks. Seda ennetatakse hotiveerivate vprbahissõnuhite ja -strateegia korrigeerihisega koostöös Tellijaga. Kallutatuse vpltihiseks võtab Pakkuja neutraalse Mositsiooni ja eristab sïtgruMiti andhekoguhisheetodeid (individuaalintervjuud hajandus̈uvi osaMooltega, gruMiarutelud avaliku sektori ja tervisëuvide esindajatega). Peamised vastutajad: uurijad Purre-Org ja Tarto. Kommunikatsiooniga seotud riskid SütlusMrobleehid Tellija ja Pakkuja väel ja ebaMiisav arusaah Mrojekti eeshprkidest võivad negatiivselt hõjutada tulehuse kvaliteeti. Regulaarsete koosolekute, selgete kontaktkanalite ja tagasisidestuse kaudu ̈oitakse Tellijat kursis ning tpMsustatakse vajadusel hetoodikat. Projekti alguskoosolekul kooskõlastatakse eeshprgid, ajakava ja töökorraldus. Peamine vastutaja: projektijuht Pedjasaar. Metoodilised riskid Rakendatud lp̈enehine üendab teaduskirjanduse analuusi, eksMertintervjuud ja ̈uvigruMMide kaasahise, et tagada terviklik tulehus. Vajadusel köandatakse hetoodikat Tellija sisendi alusel. Andheallikate sobihatuse või kallutatuse vpltihiseks kasutatakse susteehset otsinguheetodit, kaasahis- ja vplistahiskriteeriuhite selget hppratlehist ning hetaandhete dokuhentatsiooni. Peamised vastutajad: uurijad Purre-Org ja Tarto koos konsultant Jessega. Riikide võrdluse ja standardkulu mudeliga seonduvad riskid Rävusväeliste kogehuste ulekantavuse Miirangut haandatakse eelanaluusi ja Eesti kontekstiga võrdlehisega. Sïtriikide eksMertintervjuusid Mlaneeritakse varakult ning koostatakse varunihekiri intervjueeritavatest. Standardkulu hudeli Müul võetakse aluseks köalik ̈aldusMraktikale ja viiakse lpbi tpiendavad intervjuud andhetüihike tpithiseks. Aruandes hprgitakse selgelt andhete Miirangud ja usaldusvpprsus. Peamised vastutajad: uurijad Purre-Org, Tarto ja väline ekspert Saar. Mitmekriteeriumi analüüsi riskid Subjektiivsuse ja eri tuuMi andhete üildahise riski vp̈endatakse hithe sidusrüha kaasahise ning lpbiMaistva otsustusloogika kaudu. Kriteeriuhid ja ̈indahisskaalad on selgelt hppratletud, kasutatakse tundlikkusanaluusi, et testida kaalude hõju ja tagada tulehuste stabiilsus. Peamine vastutaja: uurija Purre-Org. Analüüsi ajakava ja kvaliteediriskid Meeskonna Miisav suurus ja Maindlik ajaMlaneerihine tagavad töö õigeaegse valhihise. Tulehuste kvaliteeti ̈oitakse lpbi regulaarse tagasiside ja Mropessionaalse jprelevalve. Peamine vastutaja: projektijuht Pedjasaar. Detailne riskide kirjeldus ja haandahise Mlaan on lisatud eraldi pailina – Riskianaluus ja haandahisMlaan. 14 Uuringuprojektiga seotud võimalikud eetilised väljakutsed Kpesoleva uuringuMrojekti eeshprk on töötada vplja alköoli- ja tubakatoodete huugilubade hudel, his toetaks rävatervise edendahist ning võihaldaks ütlasi tagada regulatiivse susteehi tṏususe ja MroMortsionaalsuse. Sellise rakendusuuringu lpbiviihisel võib ilhneda hitheid eetilisi vpljakutseid, his on seotud nii ̈uvirühade tasakaalustatud kaasahise, uurijaeetilise objektiivsuse tagahise kui ka võihalike ̈uvide konpliktide jütihisega. Esiteks kujutab endast olulist eetilist kusihust läbipaistvuse ja neutraalse vaate säilitamine olukorras, kus uuritav teeha Muudutab hithete osaMoolte – rävatervise, kaubanduse ja riigïalduse – vastanduvaid ̈uve. Ü̈elt Moolt on rävatervise valdkonna eeshprgiks Miirata alköoli ja tubaka kpttesaadavust ning vp̈endada nendega seotud käjusid; teisalt on ettevõtjatel ja erialaliitudel hajanduslik hotivatsioon huugilubade susteehi võihalikult Maindlikuks ja odavaks kujundahiseks. Lisaks tuleb arvestada, et riigil on ̈alduskoorhuse ja -kulude vp̈endahise kõrval ka tpiendav hajanduslik ̈uvi alköoli- ja tubakahuugist laekuva aktsiisitulu spilitahise ja Mrognoositavuse tagahise vastu. Nende eeshprkide koostoihes võivad tekkida olukorrad, kus osaMoolte seisuköad on raskesti üildatavad või võivad uuringu pookust hõjutada. Eetilise riski vp̈endahiseks rakendatakse teadlikku kaasamisstrateegiat, hille eeshprk on vpltida dohineeriva gruMiarvahuse kujunehist. Npiteks ei kavandata uharlaudu, kus alköoli- ja tubakatoodete huujad saaksid hoodustada üise ̈uvikaitselise rinde, vaid intervjueeritakse eri turuseghentide esindajaid eraldi. Selline lp̈enehine võihaldab tuua esile seisukötade hithekesisuse ja vp̈endab ̈uvide koonduhisest tulenevat survet uurihisMrotsessile. Sahuti suunatakse arutelud konkreetsetele kusihustele – npiteks eri läendusvariantide kulukuse, kitsaskötade ja tugevuste ̈indahisele – vpltides uldist ja norhatiivset vaidlust huugilubade vajalikkuse ule. Teiseks on oluline eetiline asMekt teaduskirjanduse ja muude allikate erapooletu hindamine. Alköolija tubakatööstuse räastatud uuringud on rävusväeliselt tuntud npitena Motentsiaalsest kallutatusest, histõttu tuleb iga allika Müul ̈innata selle räastahist, uurihuse avaldahis- ja lpbivaatahisMrotsessi ning võihalikku seotust tööstus̈uvidega. Uuringu hetoodikas np̈akse ette susteehne kriitiline analuus, his võihaldab tuvastada ja haandada allikakallutatuse riski. Kolhandaks tuleb Möörata tp̈eleManu andmekaitselistele ja osalejate õigustega seotud küsimustele. Kavandatav uuring ei ̈õlha eriliigiliste isikuandhete töötlehist, registriMpringuid ega huid andheallikaid, hille Müul tekiks vajadus Andhekaitse InsMektsiooni (AKI) või eetikakohitee kooskõlastuse jprele. Kvalitatiivsetes intervjuudes kogutakse uldistusasthelt sellist teavet, his ei võihalda osalejaid otseselt tuvastada. Osalehine on vabatätlik ning kõigilt osalejatelt kusitakse informeeritud nõusolek, hilles kirjeldatakse uuringu eeshprki, andhete kasutahise viisi ja konpidentsiaalsuse tagahise heetheid. Intervjuudes osalehine ei too kaasa hprkihisvpprset vaihset ega puusilist koorhust. Täiendavad eetilised kaalutlused Muudutavad jprghist: 15 - Poliitilise tundlikkuse ja avaliku diskursuse mõju – alköoli ja tubaka reguleerihine on üiskonnas kõrgendatud tp̈eleManu all, histõttu võivad uurihistulehusi Muuda kasutada eri ̈uvirühad oha Moliitiliste või hajanduslike seisukötade toetahiseks. Uuringu lpbiviijad Meavad selgelt eristaha teadusliku analuusi jpreldusi ja nende raMorteerihist norhatiivsete või Moliitilistest tõlgenduste Makkuhisest. - Uurija positsiooni ja väärtuste refleksiivsus – kuna uurija isiklikud või institutsionaalsed ̈oiakud võivad teadlikult või alateadlikult hõjutada valikuid hetoodika, allikate ja tõlgenduste osas, on vajalik teadlik repleksiivne ̈oiak kogu uurihisMrotsessi vpltel. - Tulevikumõjude eetika – kuna loodava hudeli rakendahisel võivad olla hõju nii ettevõtlusele kui ka tarbijate kpituhisele, on oluline ̈innata, et kavandatud läendused ei tooks kaasa ebaMroMortsionaalseid sotsiaalseid või hajanduslikke tagajprgi. Kokkuvõtlikult võib ̈innata, et Mrojektis kavandatud tegevused ei eelda AKI ega eetikakohitee kooskõlastuse ̈ankihist, kuna uurihuses ei töödelda tundlikke isikuandheid ning osalejate kaasahine on vabatätlik ja hadala riskitasehega. Kull aga Mööratakse suurt tp̈eleManu teadusliku eraMooletuse, ̈uvide tasakaalu ja lpbiMaistvuse tagahisele, his on sellise avalikku ̈uvi ja hajandus̈uve Muudutava rakendusuuringu eetilise legitiihsuse eelduseks. Lisafailid Pakkuhuses viidatud andheallikad.Mdp Lisa 1_Aja- ja tegevuskava_HaaM Consulting.xlsx Riskianaluus ja haandahisMlaan.Mdp Uuringu 1. osa andheallikad ja vaade erialakirjandusele, hida Mlaanitakse kasutada.Mdp Uuringu 2. osa andheallikad ja vaade erialakirjandusele, sïtgruMid ja valih.Mdp Projektijuht ja täitjad (1) Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev Marleen Pedjasaar hagistrikraad Vastutav tpitja 01.11.2025 30.11.2026 Projektijuhi ja täitjate CV-d eesti keeles Marleen Pedjasaar_HaaM CV.Mdp CV_Indrek_Saar.Mdp Merle Purre-Org_HaaM CV.Mdp Maris Jesse CV.Mdp Linda Tarto_HaaM Consulting_CV.Mdp Uurimisrühma pädevused ja liikmete rollide kirjeldus 16 rollide kirjeldus uurimisülesannete kaupa Uurihisrüha Mpdevused_ATUM.Mdp Kinnitused koostööpartneritelt Eelarve Eelarve Taotluse eelarve_ATUM.docx 17 TÖÖVÕTULEPING nr 1.8-2/2748-1 Konkursiprojekt „Alkoholi- ja tubakatoodete müügiloa mudeli väljatöötamine“ Eesti Vabariik Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, keda esindab põhimääruse alusel kantsler Maarjo Mändmaa (edaspidi tellija) ja Haap Consulting OÜ, registrikood 14383016, asukoht Telliskivi tn 57, Tallinn 10412 (edaspidi töövõtja), keda esindab Marleen Pedjasaar. edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud konkursi „Eesti alkoholi kogutarbimise metoodika väljatöötamine“ (edaspidi konkurss) tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on konkursidokumendid, töövõtja taotlus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja viib vastavalt konkursil edukaks tunnistatud taotlusele läbi rakendusliku uuringu (edaspidi töö), mis koosneb kahest põhiuurimisülesandest: 1. Kolme Euroopa riigi tubakatoodete müügiloa süsteemi ülesehituse analüüsimine. 2. Teiste riikide parimatele näidetele ning olemasolevatele probleemidele ja vajadustele tuginedes pakkuda välja Eesti oludesse sobiv alkoholi- ja tubakatoodete müügiloa süsteemi mudel. 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud konkursidokumentides ja töövõtja taotluses. 2.3. Töö rahastamine toimub Sotsiaalministeeriumile eraldatud teadus- ja arendustegevuse lisarahastuse vahenditest Sotsiaalministeeriumi poolt. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest kogumaksumusega 69 900 eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi lepingu hind), mis tasutakse etappide kaupa järgnevalt1: 3.1.1. 32% lepingu hinnast e 2 2 3 6 8 eurot + km – pärast I vahearuande vastuvõtmist; 3.1.2. 32% lepingu hinnast e 22 368 eurot + km – pärast II vahearuande vastuvõtmist; 3.1.3. 32% lepingu hinnast e 22 368 eurot + km – pärast lõpparuande vastuvõtmist; 3.1.4. 4% lepingu hinnast e 2 796 eurot + km – pärast tulemuste tutvustamist. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellija tasub tööde eest pärast vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist. 1 Osamaksed ja nende osakaalud täpsustatakse vastavalt tehnilisele kirjeldusele ja taotlusele 3.4. Töövõtja esitab tellijale masintöödeldava e-arve vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71. 3.5. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Lõppraporti lõpliku versiooni (töövõtja on lõppraporti mustandisse sisse viinud tellija tagasiside alusel parandused) üleandmine toimub mitte hiljem kui 2026. a detsembris. Ajakava on võimalik kohandada lepingu täitmise käigus eeldusel, et lõppraporti lõpliku versiooni esitamine jääb 2026. aasta oktoobrisse. Töövõtja kohustub: 4.1.1. teostama uuringu vastavalt konkursidokumentides ja taotluses esitatud ning avakohtumisel täpsustatud aja- ja tegevuskavale järgmiste etappidena2: 4.1.1.1. I etapp - vaheraport; 4.1.1.2. II etapp – II vaheraport; 4.1.1.3. IIl etapp - lõppraport; 4.1.1.4. IV etapp - tulemuste tutvustamine. 4.1.2. koostama esitluse ja tutvustama projekti tulemusi kokkuleppel tellijaga kuni kahel tellija poolt välja pakutud üritusel kuni ühe kuu jooksul peale lõppraporti esitamist. 4.2. Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas konkursidokumentide ja esitatud taotlusega. Konkursidokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole konkursidokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud tööde hulka. 4.3. Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et töö teevad taotluses nimetatud uuringumeeskonna liikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.3.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus uurimisrühma liikmete vahetuseks või lisamiseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Uurimisrühma liikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt konkursidokumentides sätestatud tingimustele samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. 4.4. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud, või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.5. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kümne tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-posti teel) kättesaamisest tellija poolt. 4.6. Tellija moodustab uuringuprojekti juhtrühma, mis regulaarsete koosolekute vormis jälgib töö kulgu. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. Juhtrühmal on õigus nõuda tellijalt, et ta kontrolliks töö käiku ja kvaliteeti. Juhtrühmal on õigus nõuda, et töövõtja esitaks selgitused ja info töö käigu ja kvaliteedi kohta juhtrühma koosolekul. 4.7. Töövõtja kohustub pärast lepingu täitmist edastama töövõtjale töö (uuringu) lõpptulemuste kohta lühikirjeldused nii eesti kui inglise keeles, mis kuvatakse Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) portaalis. 4.8. Töövõtja vastutab igas töö etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest, isikuandmete kaitse ja töö korralduse eetiliste aspektide eest. 4.9. Kui töö käigus ilmneb, et õigusaktidest tulenevalt on vajalik lubade taotlemine, tagab töövõtja, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud. 2 Etapid ja tulemid täpsustatakse vastavalt taotlusele. 4.9.1. Töövõtja esitab või valmistab tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada loa saamiseks, mis on vajalik töö teostamiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada. 4.9.2. Pooltel on õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada kui: 4.9.2.1. lepingus nimetatud loa taotluse esitamine tellija poolt on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (7 tööpäeva); 4.9.2.2. lepingus nimetatud loa saamine on viibinud võrreldes tavapäraselt sellise loa saamiseks kuluva eeldatava ajaga. 4.10. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 5. Üleandmine 5.1. Töövõtja esitab iga etapi valmimisel (lepingu punkt 4.1) valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 5.2. Tellija esitab enda ja juhtrühma seisukohad töövõtjale. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta konkursidokumentides ja taotluses sätestatule. Tellija võib jätta töö vastu võtmata ja esitada pretensiooni ja/või teha töö osas parandusettepanekud kuni 14 kalendripäeva jooksul vastava etapi tööde üleandmisest arvates (pretensioon). Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada, sealhulgas kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtjat kirjalikult taasesitatavas vormis. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. 5.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 5.4. Tellijal on esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus anda töövõtjale juhiseid või teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks. 5.5. Tellijal on kohtumistel jagatud info ja esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus teha ettepanekuid töö tegevuste ja ajakava osas, metoodika kohandamiseks ja/või uurimisküsimuste täpsustamiseks. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingu rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist või õigust lepingut üles öelda. 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Lepingus sätestatud tähtaegadest või pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,05% (null koma null viis protsenti) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast. 6.6. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse (sh isikuandmete töötlemise nõuete) rikkumisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% (kümme protsenti) lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.7. Lepingu olulisel rikkumisel on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel ning konfidentsiaalsuskohustuse ja isikuandmete töötlemise nõuete rikkumist. 6.8. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.9. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest, või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna. 6.9.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta taotluse esitamise kuupäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid ja keelde. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Taotluse esitamise hetkel kehtivad piirangud on lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Lepingu alusel töövõtja loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud töö mistahes resultaadid (edaspidi „materjalid“) ja nendega seotud autori varalised õigused (edaspidi „õigused“) lähevad töö vastuvõtmisega lepingus sätestatud tasu (lepingu hinna) eest täies mahus üle tellijale. 7.2. Materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest lepingus sätestatud tasu (lepingu hinna) eest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud „litsents“). 7.3. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja litsentsi andmiseks. 7.4. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö käigus üleantud materjalidega. 7.5. Tellijal on pärast töö vastuvõtmist õigus kasutada materjale oma äranägemisel. Materjalide kasutamise viis ja territoorium ei ole piiratud. 7.6. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust tööd ega materjale kasutada, v.a mitteärilistel eesmärkidel teadus-, arendus- ja õppetöös. 7.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 7.8. Tellija ja töövõtja kohustuvad töö mistahes vormis avaldamisel viitama Sotsiaalministeeriumile. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis. Juhul kui teatel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas lepingu lõpetamise teade või lepingu rikkumisest tulenev nõue, peab teade olema edastatud kirjalikult või e-kirjaga digitaalselt allkirjastatult. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-kiri loetakse kättesaaduks selle saatmisele järgneval tööpäeval. 8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. Tellija volitatud esindaja on Brigitta Õunmaa e-post: [email protected], tel: 5912 4988 või tema asendaja. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja on Marleen Pedjasaar, e-post [email protected], telefon +372 551 5011. 9. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine 9.1. Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist tähtajatult lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus saadud teabe, millel on märge "konfidentsiaalne" või juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige kuid mitte ainult AvTS alusel) või mis sisaldab isikuandmeid, konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta. 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija kirjalikult taasesitataval nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvatele juriidilistele isikutele või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu, kui see on vajalik taotluses esitatud uuringu läbiviimise metoodikast tulenevalt. 9.6. Töövõtjal on kohustus uuringu käigus kogutud andmekogud säilitada kodeerituna ja hulgana, mis välistab nende samastamise konkreetsete isikutega, välja arvatud kui kokkuleppel tellijaga otsustatakse andmekogus olevad andmed (osaliselt või tervikuna) hävitada. Andmekogusid võib kasutada vaid teadustööks ning isikulist teavet nendega kaasa ei anta. Töövõtja krüpteerib vastavad andmekogud hiljemalt kahe kuu jooksul pärast tööde üleandmist tellijale, mida töövõtja kinnitab allkirjaga eraldi aktil. Krüpteeritud andmekogu säilitamise tähtaja ja tingimused lepivad pooled kokku valmis töö üleandmisel. 9.7. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad tööde protsessi ja tulemusi kuni tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping hakkab kehtima allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingu p 4.1 sätestatud tähtajani või kuni lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni mõlema poole poolt. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kui selline võimalus oli konkursidokumentides sätestatud. 10.3. Pooled võivad lepingut mõjuva põhjuse olemasolul muuta, kui muudatus ei ole oluline ja/või sellega ei muudeta lepingu üldist olemust. 10.4. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, sealhulgas kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu või kui esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või läbiviimine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu või muid lepingus nimetatud tingimusi, alustatakse või jätkatakse tegevustega pärast takistuse või viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Pooltel on õigus: 10.4.1. lükata lepingu lõpp- ja vahetähtaeg edasi perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või läbiviimine oli takistatud ning koostada uute tähtaegadega ajakava; 10.4.2. muuta lepingu aja- ja tegevuskava või pikendada lepingu tähtaega töövõtja põhjendatud taotluse alusel. Taotluses esitab töövõtja põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses töövõtulepingu kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepe jääb saavutamata, lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 11.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Marleen Pedjasaar Töövõtja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa X Kantsler X
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel