Otsus

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 _____________________ (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh jah tema nimi ja kontaktandmed)? Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Eetikakomitee menetlus Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. viiakse läbi samaaegselt Andmekaitse Inspektsiooni taotlusega Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Kristel Vallsalu, [email protected] 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sihtasutus Mõttekoda Praxis (uuringu sisuline aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) läbiviija), registrikood 90005952, Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn telefoninumber 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.  Kontaktisik: Hede Sinisaar, [email protected] telefon:+372 5695 8309 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja [email protected] telefoninumber telefon 612 1360 2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Töötukassa, registrikood 74000085, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress: Lasnamäe tn 2, 11412 Tallinn Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja [email protected] telefoninumber telefon 777 3000 2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet, registrikood 70000332, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Tatari tn 51, 10134 Tallinn Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Kontaktisik: Rauno Temmer, telefoninumber [email protected], 625 9135 [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik 1. Tegemist on uurimisprojektiga, mille alus? läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi mis on kooskõlas teadus- ja viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil arendustegevuse korralduse seaduse § läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest 13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja kõigi ministeeriumide ülesandeks on arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendusprojekti avamise otsus, leping vms. arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine  ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 5. Uuringuprojekt vastab teadus- ja arendustegevuse erandi tunnustele ning Sotsiaalministeerium viis uuringu läbiviija leidmiseks läbi teaduskonkursi. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Isikuandmete töötlemine on vajalik, et analüüsida terviklikult puude raskusastme hindamise süsteemi muutmist ning sellega kaasuvat hüvede ümberkorraldamist ning mõju nii sihtrühmale kui mõju erinevates valdkondades (vt punktid 5 ja 6). Alates 2016. aasta töövõimereformist on Eestis tööealistele inimestele kasutusel kaks paralleelset hindamissüsteemi – töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine. Need süsteemid suures osas dubleerivad teineteist, tekitavad hinnatavates segadust ja on riigile ressursikulu. Arvestades nii uuringute andmeid kui rahvastiku statistikat ja prognoose, siis vanaduspensionieas kasvab märgatavalt inimeste vajadus kõrvalabi ja teenuste järele. Samas on keeruline eristada, kas abivajadus tuleneb vanusega seotud muutustest või puudest. Praegune süsteem tugineb keerukale ja ressursimahukale puude raskusastme tuvastamisele, kuigi tegelikkuses on vajadus kiirema ja paindlikuma süsteemiga toetada kõiki tervisepiirangutega eakaid. Kokkuvõttes on kehtiv puude tuvastamise ja toetuste maksmise süsteem liiga keeruline ja killustatud ning ei jõua alati tegelike abivajajateni. Seetõttu on vaja kujundada lihtsam, arusaadavam ja tõhusam süsteem, mis lähtuks inimese vajadustest ning mis oleks kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega. Uuringu eesmärgiks on analüüsida kehtivat olukorda ja teha ettepanekuid selle kohta, kuidas muuta praegust süsteemi nii, et sihtrühmade õigused, toetused ja seotud hüved oleksid ka uues süsteemis tagatud. Seejuures on vaja hinnata, kas ja kuidas on võimalik kujundada ümber puude raskusastme või liigiga (funktsioonihäirega) seotud hüved ning milliste vajaduste katmiseks oleks kõige mõistlikum suunata tänane puuetega inimeste sotsiaaltoetus kui tööealiste sihtrühmas jääks edaspidi vaid töövõime hindamine ja töövõimetoetus ning vanaduspensioniealistel enam puude raskusastet ei tuvastataks. Uuringu eesmärgist ja uurimusülesannetest tulenevalt kombineeritakse kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid ning kasutatakse registrite ja Statistikaameti andmeid. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Uuringu eesmärkide täitmiseks on isikuandmete töötlemine vajalik järgmiselt: 1) Registriandmete analüüs: a. Esmalt on vaja analüüsida tööealiste puude raskusastmega ja vähenenud töövõimega inimeste sihtrühmade kattuvust ja erinevusi, et seejärel välja töötada ettepanekud süsteemi ümberkorraldamiseks. Kuivõrd tööealiste sihtrühmas on üheks võimalikuks variandiks kui kahe süsteemi asemel jääks edaspidi vaid töövõime hindamine koos töövõimetoetusega, siis on vaja teada, kui suur ja milline on sihtrühma profiil, jaotus, teenuste kasutus jm. Selleks on vaja Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti registrite andmetel hinnata, kui paljudel on 1) hinnatud ainult vähenenud töövõime, 2) kui paljudel tuvastatud ainult puude raskusaste, 3) kui paljudel on tuvastatud nii vähenenud töövõime kui puude raskusaste, 4) kui paljudel on veel kehtiv püsiv töövõimetus (koos ja ilma tööealise puude raskusastmeta) ning mis on nende rühmade taustatunnused. Selline analüüs on oluline töötamaks välja lahendusi erinevate õiguste, hüvede ümberkorraldamiseks, kuid ka võimalike muudatuste mõju hindamiseks. Lisaks sellele, et registriandmed võimaldavad hinnata sihtrühmade kattuvust, sh eristada alarühmade suurused, on aluseks nn persoonide kirjeldamisele, siis teisalt on nt puude määramise otsuste algus- ja lõpuajad olulised hindamaks ka võimalikku väljumist või liikumist töövõime hindamise skeemi uue lahenduse korral (kui jääb vaid üks skeem), kuid ka võimalikku muutust seotud teenuste jm hüvede kasutamisel. Sellele järgnevalt on vaja hinnata võimalike muudatuste mõju eri valdkondades (sh mõju sihtrühmale, riigiasutustele) ning kuluprognoos (mõju riigieelarvele). b. Lisaks on isikuandmete töötlemine vajalik puude raskusastet omavate, kuid ilma töövõime hindamiseta tööealiste isikute intervjueerimiseks (kontaktandmete päring, et kutsuda intervjuul osalema neid, kelle on puue, kuid kellel ei ole registriandmete alusel vähenenud töövõimet). Tegemist on rühmaga, kes on eeldatavalt muudatusest kõige enam mõjutatud. Intervjuude peamiseks eesmärgiks on teada saada, mis põhjustel neil vähenenud töövõimet hinnatud või tuvastatud ei ole. Saadud info on oluline lahendusettepanekute ja ümberkorraldamise lahenduste koostamiseks ning mõju  hindamiseks. c. Registriandmete analüüsi vanaduspensioniealiste sihtrühmas eesmärgiks on analüüsida detailsemalt sihtrühma ja koostada sihtrühma profiil, et hinnata, kas ja kuidas ümber korraldada vanaduspensioniealiste sihtrühmas puude raskusastme või liigiga seotud hüved, kui vanaduspensioniealistel enam puude raskusastet ei tuvastataks. Samuti võimaldab selline analüüs hinnata, milliste vajaduste katmiseks oleks kõige mõistlikum suunata tänane vanaduspensioniealiste puudega inimese toetus. Registriandmete alusel tuuakse välja nii lahenduste kuluprognoos kui mõju puudega vanaduspensioniealistele inimestele. Samuti on vanaduspensioniealiste sihtrühma profiil (sh teenuste kasutus) oluline, et välja töötada terviklahendus, kuidas toimub nö üleminek tööealiste sihtrühmast vanaduspensioniealiste sihtrühma ning milline on puude otsuste järgi nö väljumine senisest skeemist. 2) EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudel ja selle sisendandmete analüüs: Kuigi registriandmed võimaldavad hinnata nii tööealiste kui vanaduspensioniealiste sihtrühma suurust, profiili, teenuste kasutamist, siis need andmed ei võimalda hinnata sihtrühmade jaotust leibkonnatüüpide (nt üksikvanem, üksik pensionär jne), nii individuaalse kui leibkonna kogusissetuleku, sotsiaalmajandusliku seisundi (töötav, töötu, mitteaktiivne) jm lõikes ning hinnata lahendusettepanekute mõju detailsemalt näiteks puuetega inimeste vaesuse ja sissetuleku ebavõrdsuse näitajatele. Selliseks analüüsiks on sobilik EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudel ja selle sisendandmed. Seega on isikuandmete töötlemine vajalik ka EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli ja selle registripõhiste kogu elanikkonda hõlmavate sisendandmete kasutamiseks, sest: a. EUROMODi registripõhine sisendandmestik on ainus andmestik, kus on esitatud ühtselt koos kõik sissetulekute, toetuste, hüvitiste või maksudega seotud andmed. Kui kasutada mõnda muud andmestikku või luua uuringuprojekti tarbeks uus andmestik, läheks analüüsi läbiviimine väga kulukaks nii rahalises kui ajalises mõttes, kuna oleks vajalik sarnane andmestik nullist üles ehitada, mis omakorda tähendaks suurt ajakulu nii andmestiku koostamisele kui valideerimisele. Lisaks oleks selline tegevus dubleeriv, arvestades, et analüüsi vajadustele vastav andmestik on juba olemas. b. Andmestik on juba pseodonümiseeritud ning selle võti on ainult Statistikaametil. Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast Statistikaametiga lepingu sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate kahekordset autentimist. Igal muu andmeallika kasutamise korral on selline andmekoosseis puudu ja seda tuleks hakata koostama ning pseodonümiseerima, mis oleks kõigile osapooltele sh registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat dubleeriv protsess. c. Statistikaameti registripõhine andmestik võimaldab hinnata ka detailsema sihtrühmade lõikes, mis omakorda panustab analüüsi täpsusele. See on kriitiline, kuivõrd hinnatakse mõju haavatavatele ja majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatele elanikele ja nende leibkondadele, kelleks antud juhul on puuetega inimesed (sh puuetega üksikvanemad, üksi elavad puuetega eakad jne). Nendest teatud rühmi on kogu rahvastikust vaid mõni protsent, mistõttu selliste inimeste jõudmine ükskõik millisesse küsimustikku ei ole piisav statistilistelt usaldusväärsete hinnangute andmiseks. d. EUROMODi registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole võimalik muuta, kuna kõikide tunnuste olemasolu andmestikus on vajalik mudeli jooksutamiseks ning kõigi sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse võtmiseks. Vastasel juhul on analüüsi tulemused ebatäpsemad, kuna arvutustest jäetakse välja osa Eestis pakutatavatest toetustest. e. Isikuandmete töötlemine on seega vajalik EUROMODi sisendiks oleva andmestiku kasutamiseks. Seejuures ei oleks mõistlik küsida inimestelt eraldi luba nende isikuandmete töötlemiseks, kuna see võtaks ebamõistlikult kaua aega ning inimeste kontaktandmed ei pruugi olla kas riigi andmebaasides olemas või need ei pruugi olla ajakohased. 3) Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuring 2016–2024 andmete (sh longituudsete) analüüs: Sotsiaalkindlustusameti andmetel on aastate jooksul puuetega inimeste üldarv vähenenud, kuid ei ole teada kuivõrd on muutunud tööealiste jaotus punktis 1 mainitud lõigetes, sh arvestades aega enne ja pärast töövõimereformi. Viimane on oluline, et hinnata võimalike muudatuste mõju edaspidiseks ehk arvestada trendi kuluhinnangute koostamisel ja lahendusettepanekute tegemisel. Lisaks annab Eesti Sotsiaaluuringu ehk ESU kasutamine võimaluse analüüsida nimetatud sihtrühmi täiendavalt inimese enda enesehinnangul põhinevatel andmetel, sh kõrvalabi vajadus, tegevuspiirangute olemasolu, hinnang majanduslikule toimetulekule jm. Samuti sisaldavad ESU 2016 ja ESU 2024 küsimusi koduhoolduse teenuse kasutamisest ja selle mittekasutamise põhjustest, mis annab olulise sisendi eestkätt vanaduspensioniealiste olukorra, vajaduste, kuid ka süsteemi ümberkorraldamise mõju hindamiseks. Ka võimaldab ESU analüüsida mõju leibkonna tegeliku koosseisu alusel (EUROMODis kasutavad leibkonnaandmed on registripõhised, mistõttu ei ühti EUROMODi suhtelise vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse näitajad avaldatud statistikaga). See võimaldab anda hinnanguid sama metoodika alusel, mida on kasutatud nii EL sotsiaalsamba tegevuskava kui Eesti Heaolu arengukavas 2023–2030 esitatud suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärkide hindamisel. ESU uuringut viiakse läbi tagasiulatuvalt ehk ESU 2016–2024 andmed sisaldavad sissetulekuid aastate 2015–2023 kohta. Samas on tegemist longituudse uuringuga ehk üks isik osaleb uuringus neljal järjestikusel aastal ning see võimaldab (piisaval arvul vaatluste korral) hinnata puuetega inimeste püsivaesust nii kehtiva olukorra kui näiteks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste asendumisel töövõimetoetusega. ESU 2016–2024 andmete (sh longituudsete tunnuste) kasutamine võimaldab seega analüüsida neid aspekte, mida ei ole võimalik teostada EUROMODi kasutamisega või registriandmete analüüsis, sest:  Sellise aegrea analüüsi tuleks hõlmata oluliselt enam registrite andmeid, mis tooks kaasa ebamõistliku koormuse nii registripidajatele kui uuringu läbiviijale. Lisaks oleks tegemist dubleeriva andmestikuga, kuivõrd sellist analüüsi on võimalik teha varasemalt kogutud ja pseudonümiseeritud Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) andmete alusel. Nimetatud aegrea analüüsiks ei sobi ka EUROMOD andmestik, kuivõrd selle puhul on tegemist ühe aastapõhise andmestikuga.  ESU on riiklikust statistikast ning selle andmestik on juba pseodonümiseeritud ning selle võti on ainult Statistikaametil. Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast Statistikaametiga lepingu sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate kahekordset autentimist.  Registripõhised andmed ei sisalda inimeste enda hinnanguid tervise, kõrvalabi jm teemadel, kuid mis annavad olulise sisendi lahenduste mõju hindamiseks.  Samas ei piisa ainult ESU andmete analüüsist, kuivõrd tegemist on uuringuga ning aegridade analüüsis ning muude tegurite sh inimeste hinnangute analüüsimisel on peamiseks piiranguks asjaolu, et tegemist on valimipõhise uuringuga ning väiksema sihtrühmade lõikes ei pruugi olla piisavalt vaatlusi. Kokkuvõttes toetavad nimetatud allikatel analüüsid üksteist ning võimaldavad täita uuringu eesmärke ning teostada uuring sellise ajakavaga, et uuringu tulemusi saaks kasutada 2026. aasta alguses vastavate seaduse muudatuste või väljatöötamiskavatsuse koostamisel. Kui registriandmed võimaldavad analüüsida puude raskusastme ja töövõime hindamise otsuseid koos erinevate seotud teenuste kasutamisega, siis EUROMODI mudeli ja selle sisendandmestik võimaldab hinnata detailsemalt uuringu sihtrühmi kogusissetuleku jm lõikes, kuid samas ei võimalda see hinnata teenuste ega puude/töövõime hindamise otsuseid. Samuti võimaldavad registriandmed hinnata mõju toimetulekutoetuse saamisele, kuivõrd teistes andmetes ei ole teada eluruumi suurust vm tegureid, mis on antud sihtrühma ja võimalike muudatuste mõju hindamisel olulised. Nii registriandmed kui EUROMOD andmestik aga ei võimalda analüüsida inimese hinnanguid nt kõrvalabi vajadusele või püsivaesusele (statistiliselt piisavate vaatluste arvu korral). 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Uuringu tulemusel selgub, kas ja kuidas on võimalik kujundada ümber täisealiste sihtrühmas puude raskusastme või puude liigiga seotud hüved ning milliste vajaduste katmiseks oleks kõige mõistlikum suunata tänane täisealiste inimeste toetus kui tööealiste sihtgrupis jääks edaspidi vaid töövõime hindamine ja töövõimetoetus ning kui vanaduspensioniealistel enam puude raskusastet ei tuvastataks. Uuringu tellijaks on Sotsiaalministeerium ning uuringu läbiviimise juhtrühma on kaasatud nii Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) kui Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa või TK) esindajad. Uuringu läbiviijaks on SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Uuringu tulemused aitavad luua sihtrühmale selgema ja lihtsama hindamise ning toetuste süsteemi. Samuti on uuringu tulemused poliitikakujundajatele aluseks vastavasisulistele õigusloome muudatustele ning võimaldavad andmetele tuginevalt välja tuua, milline mõju võimalike lahendusettepanekutega võib kaasneda (nii sihtrühmale kui riigile). Uuringu tulemused aitavad täita Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki: minna üle sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas inimese eluteekonda ja vajadusi arvestavale lõimitud teenuste pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste keskkonnasäästlike digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ja andmete lõimitud kasutamine. Samuti aitavad uuringu tulemused täita Vabariigi Valitsuse koalitsioonikokkulepet 2025–2027, mille üheks eesmärgiks on muuta riigi teenused lihtsateks, turvalisemateks ja inimeste vajadustest lähtuvateks. Uuring on kooskõlas Eesti 2035 riigi pikaajalise arengustrateegias toodud vajalike muudatustega rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse all „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Eraldi tegevusena on selle punkti all planeeritud tervise-, töö- ja sotsiaalkaitse ning kultuurisektori teenuste (nt abivahendid, rehabilitatsioon, tugiteenused, infoteenused, ligipääs kultuuri- ja spordisündmustele) koordineerimine ja integreerimine, et saavutada nende koostoimes suurem tulemuslikkus. Lisaks on uuringu eesmärgid kooskõlas rahvusvaheliste kohustuste. Nii on Euroopa Liidu puuetega inimeste õiguste strateegia 2021–2030 eesmärgiks tagada puudega inimestele võrdne juurdepääs tööhõivele ja edendada nende osalemist tööturul. See hõlmab meetmeid, mis keskenduvad mittediskrimineerimisele töökohal, sotsiaalsele kaitsele ja töökeskkonna kohandamisele vastavalt puudega inimeste vajadustele. Ka ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärk on kaitsta ja edendada puudega inimeste õiguseid ning tagada, et riik ning teised osapooled astuvad vajalikke samme puudega inimeste õiguste edendamiseks ja toimetuleku parandamiseks, teadlikkuse suurendamiseks, toetuste, teenuste ja muu abi kättesaadavuse tagamiseks. ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee on Eesti esimese aruande järeldusena 2021. aastal soovitanud läbi vaadata puude hindamise süsteem ja viia see kooskõlla puuetega inimeste õiguste konventsiooni mudeliga. Samuti tuuakse järeldustes esile statistika ja uuringute kitsaskohti ning seeläbi rõhutatakse konventsiooni toodut, mille alusel on vajalik analüüs ja statistika nii puuetega inimeste olukorra kui nendele suunatud poliitikamuudatuste mõju hindamiseks. Samuti rõhutatakse puuetega inimeste kaasamist neid puudutavate otsuste tegemisse. Euroopa Liidu sotsiaalõiguste samba kohaselt on puudega inimestel õigus sissetulekutoetusele, mis tagab neile väärika elu ja teenustele, mis võimaldavad neil osaleda tööturul ja ühiskonnaelus ning nende vajadustele kohandatud töökeskkonnas. Samuti on Eesti seadnud sarnaselt teistele Euroopa Liidu riikidele vähendada suhtelist vaesust ja sotsiaalset tõrjutust nii kogu elanikkonna kui vanemaealiste (65-aastased ja vanemad) elanike seas. Ka on uuring kooskõlas ka ÜRO ülemaailmse säästva arengu tegevuskavaga, mille üheks eesmärgiks on ebasoodsas olukorras olevate inimeste (sh puudega inimesed, kellest enam kui 80% elab vaesuses) mõjuvõimu suurendamine. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Sotsiaalministeerium uuringu tellijana on teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi viinud avaliku konkursi ning sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga (Sihtasutus Mõttekoda Praxis). Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Praxis. Volitatud töötlejate andmed on esitatud osas 2. Uuringus on registriandmete analüüsiga seotud andmeandjateks (registripidajad) Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ning Töötukassa (TK), kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis. Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste kategooriate loomiseks (sh on puue, kuid ei ole vähenenud töövõimet), et viia seejärel läbi kvantitatiivne statistiline analüüs. Registriandmed seotakse igale isikukoodile genereeritud umbisikustatud unikaalse koodi ehk UID-ga (andmekoosseis on esitatud lisas 1). Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata. Päringutes palume koondada andmeid, mis on registripidajatel juba olemas. See tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. Nii SKA kui TK teevad registritest päringu statistiliseks analüüsiks vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Päring analüüsiks vajalike andmete osas tehakse vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c)). Intervjuude läbiviimiseks inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet, esitab Praxis Sotsiaalkindlustusametile intervjueeritavate valikuks (kontaktandmete päring) UID- d, kes registriandmete esmase analüüsi alusel vastavad sihtrühma kirjeldusele. Sotsiaalkindlustusamet valib juhuslikkuse alusel intervjueeritavate päringus täpsustatud üldkogumist. Sotsiaalkindlustusametile tehakse puude raskusastet omavate, kuid ilma vähenenud töövõime otsuseta isikute päring 40 kontakti kohta. Päringu maht on suurem kui planeeritud intervjuude arv, et tagada teatav kontaktide varu asendamaks intervjuusid juhul kui osad inimesed ei soovi uuringus osaleda. Kokku viiakse läbi kuni 10 poolstruktureeritud intervjuud (eeldatavalt 5 meest ja 5 naist). Peame oluliseks, et intervjuudes oleks võimalusel meeste ja naiste hinnangud võrdsel määral esindatud. Samas ei ole teada, milline on sooline jaotus nende seas, kellel on puue, kuid ei ole vähenenud töövõimet. Seetõttu lähtume SKA ja TK üldisest statistikast: 2024. a lõpus oli lõpus 18–64-aastastest puudega inimestest 54% mehed ja 46% naised. TK statistika järgi on vähenenud töövõimega inimeste seas 48,4% mehed ja 51,6% naised. Intervjuudesse kaasame võimalusel erineva puudeliigiga inimesi (täpsem valikukriteerium oleneb analüüsi tulemustest, milline on antud rühma suurus ja profiil). Juhul kui ka väljastatud kontaktide põhjal ei ole võimalik ette nähtud intervjuude arvu täita (nt kontaktandmed ei kehti, inimesed ei soovi uuringus osaleda), tehakse SKAle korduspäring üksnes nende intervjuude asendamiseks, mis jäävad puudu. Korduspäring tehakse samal põhimõttel ja samade tunnuste alusel, mis esialgne  päring (4 kontakti ühe intervjuu kohta). Näiteks kui kõigi esialgses päringus väljastatud inimestega ühenduse võtmise järel jääb puudu 3 intervjuud, siis esitatakse SKAle uus kontaktandmete päring 12 kontakti saamiseks, et kutsuda nad uuringus osalema. Hindame, et korduspäringud on siiski vajalikud vaid üksikute intervjuude asendamiseks ning piisab esialgsest kontaktide võtust. Kontaktide päring ja intervjuudes osalemise kutse saadetakse pärast AKI ja eetikakomitee loa saamist ning kontakteerumisel intervjuude valimiisikutega informeeritakse andmesubjekte intervjuu eesmärgist ja selgitatakse võimalust uuringus osalemist loobuda (intervjuul osalemine on vabatahtlik). Teavitus saadetakse kõigile kontaktisikutele hiljemalt ühe kuu jooksul alates kontaktandmete väljastamisest (vt intervjuus osalemise kutse lisa 2, lihtsas keeles kutse lisa 3). Esmaseks kontaktivõtmise viisiks on e-kiri. Vajadusel edastatakse meeldetuletus e-kirja teel. Kui ka meeldetuletusele ei vastata, siis võetakse ühendust telefoni teel. Telefoni teel võetakse ühendust, kuivõrd varasem kogemus näitab, et kõik ei ole regulaarselt e-kirja kasutajad. Kui inimene on vastanud ja avaldanud soovi mitte osaleda, siis temaga ühendust ei võeta. Telefoni teel ühenduse võtmisel kirjeldame uuringu kutses ja infolehes olevat teavet ning selle alusel on võimalik avaldada soovi uuringus mitte osaleda. Nõusolek intervjueeritavana uuringus osaleda antakse e-kirja teel või enne intervjuu algust suuliselt. Andmeid kogutakse vaid sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uurimusküsimustele vastamiseks (vt intervjuukava lisa 4). Samuti esitatakse uuringus osalejale infoleht, milles tutvustatakse uuringut, selle eesmärki, läbiviimist, andmete töötlemise tingimusi ja uuringu vabatahtlikkust (lisa 5). Kui intervjuuga nõus olnud isik intervjuu salvestamist ei soovi, siis teeme intervjuu ajal märkmeid ning koostame kokkuvõtte kohe pärast intervjuud. Intervjuu märkmed ja kokkuvõte ei sisalda andmeid, mis võimaldaksid inimese otsest tuvastamist. Uuringu sihtrühma arvestades koostame lisaks uuringukutsele ka infolehe lihtsas keeles (lisa 6). Kuigi uuringukutse ja infoleht koostatakse ka lihtsas keeles, siis valimis ei eristata, kes peaks saama lihtsas keeles materjalid ja kes mitte. Ka lihtsas keeles info saadetakse kõigile. Kuivõrd intervjuude eesmärgiks on uurida, miks töövõimet ei ole hinnatud või mis tegurid kujundasid või kujundavad töövõime hindamisest loobumise otsust, siis on oluline jõuda ka inimesteni, kes ei ole nii aktiivsed kaasarääkijad näiteks puuetega inimeste organisatsioonides. Registriandmete kasutamine intervjueeritavate leidmiseks avaliku üleskutse asemel võimaldab eeldatavalt jõuda ka nendeni, kes on vähemaktiivsed. Samuti võimaldab selline lähenemine saavutada paremini ka soolist tasakaalu intervjueeritavate seas. Uuringus kasutatakse ka EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudelit, mille sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus Statistikaameti poolt tehtud ning ei vaja täiendavaid päringuid. EUROMOD andmestik (vt uuringu raames kasutatav andmekoosseis lisa 7) on juba varasemalt kokku pandud riikliku statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium) 4 . Uuringu raames kasutame EUROMODi sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. Uuringu raames kasutatav EUROMODi andmekoosseis on kirjeldatud lisas 7. Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel viisil RDP- keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust, millele pääseb ligi vaid uurimistööga seotud isik. EUROMODi andmeanalüüsi viivad läbi andmete ja EUROMODiga varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Merilen Laurimäe ja Hede 4 Kinnitatud statistikatööd on leitavad ka siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004.  Sinisaar on ka EUROMODi Eesti osamudeli iga-aastase arendamise meeskonnas (EU-SILC põhised andmed). Samuti on Merilen Laurimäe konsultandina panustanud EUROMODi registripõhise sisendandmestiku koostamise juures ning aidanud Statistikaametil kontrollida andmete valiidsust ning võimalikke puudujääke. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega. Lisaks on nad varasemalt osalenud paljudes uurimisprojektides, kus on kasutatud registriandmeid nii terve rahvastiku kui ka erinevate sihtrühmade kohta. Nimetatud meetmed toetavad uuringu õigeaegset läbiviimist ja uuringu eesmärkide saavutamist. tagavad selle, et andmete põhjal ei tehta valesid järeldusi ja kasutatakse neid asjakohaselt. Sihtrühma jaotuslike aegridade koostamisel kasutatakse Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) 2016–2024 andmeid (sh longituudsed tunnused). Samuti on nende andmete kasutamise eesmärgiks hinnata lahendusettepanekute mõju erinevates valdkondades (vaesus, ebavõrdsus, elamistingimused jm) – selline lähenemine tagab vastavuse ka ÜRO puuetega inimeste konventsiooniga ehk hinnata laiemalt puuetega inimeste olukorda ja nendele suunatud poliitikamuudatuste mõju. ESU mikroandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete pseudonümiseerimine on juba Statistikaameti poolt tehtud riikliku statistikatööde programmi raames ning ei vaja täiendavaid päringuid (statistikatöö avaliku huvi esindaja on Sotsiaalministeerium)5. ESU küsimustik6 ja metaandmed7 (sh uuringu metoodika) on kirjeldatud Statistikaameti lehel. Uuringu raames kasutame ESU andmestikku sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. Lisas 8 on kirjeldatud uuringu raames kasutatava ESU andmepäringu koosseis (muutujate kirjeldus, mis hõlmab ESU metoodikast tulenevalt leibkonna, liikmete ja isiku küsimustiku tunnuste kirjeldusi, longituudseid tunnuseid). Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel viisil RDP-keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust, millele pääseb ligi vaid uurimistööga seotud isik. ESU andmeanalüüsi viivad läbi andmetega varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Nii Merilen Laurimäe kui Hede Sinisaar on ka varasemates uuringutes, sh EUROMODi arendamisel ESU andmeid kasutanud (ESU on osa Euroopa Liidu riikides läbiviidavast EU-SILC uuringust, mille andmed on sisendiks EL riikide EUROMODile. Samuti ESU andmete analüüsil põhinev (sh tervisega seotud toetuste mõju hindamine ja puuetega inimeste vaesuse analüüsimine) ka Hede Sinisaare doktoritöö. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii andmestiku kui selle võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega. See tagab selle, et andmete põhjal ei tehta valesid järeldusi ja kasutatakse neid asjakohaselt. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul, st tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada (uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus). Seejuures kasutatakse uuringus andmeid, mis on juba registripidajatel olemas või mis on kogutud riikliku statistikatöö raames ning nende andmete osas ei pöörduta andmesubjektide poole eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. Andmesubjektide poole pöördutakse uuringu eesmärgi täitmiseks minimaalsel määral (10 intervjuud), et koguda andmeid nendes uurimusküsimustes, millele ei ole võimalik registriandmete ja riikliku statistika raames kogutud andmete töötlemisega vastata, kuid mis on oluline hindamaks nii sihtrühma hetkeolukorda kui võimalike lahendusettepanekute mõju. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel 5 Vt ka https://stat.ee/et/eesti-sotsiaaluuring 6 https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/kusimustikud?combine=Eesti+Sotsiaaluuring 7 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003  isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaaltoetuste ja -teenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. Info kõigi sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 8 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Isikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsiks kasutatavaid andmeid ning kvalitatiivuuringu läbiviimiseks vajalikke andmeid. Registriandmete analüüsi (nii tööealised kui vanaduspensioniealised) läbiviimisel on hõlmatud järgmised registrid ja registripidajad:  SKA: Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) ja Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR);  Töötukassa andmekogu: varasemalt Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu TETRIS/REDIS, Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS) Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel: 1. Esmalt võtab SKA SKAISst välja puude raskusastmega inimeste valimi ehk koostab valimi isikute nimekirja ning genereerib igale isikule isikukoodile vastava unikaalse umbisikustatud ID ehk UID (vastavustabel 1). SKA krüpteerib viidatud nimekirja ainult analüüsi hõlmatud Töötukassa kontaktisiku(tel)e. Nimekirjas on isikukood ja sellele vastav UID (muud infot ei edastata). 2. SKA lisab väljavõetud nimekirjale nimetatud isikute kohta SKAISi ja STAR päringu alusel vajalikud tunnused. SKA eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st. SKA edastab krüpteeritult uuringu läbiviijale ehk Praxisele andmestiku ainult UID-dega. 3. Töötukassa töötleb SKAst saadud nimekirjaga faili eraldi ning lisab edastatud nimekirjas nimetatud isikute kohta päringu alusel vajalikud tunnused. 4. Töötukassa koostab eraldi nimekirja tööealiste isikute kohta, keda SKA saadetud nimekirjas ei ole, kuid kellel on läbi viidud töövõime hindamine ning lisab isikutele päringu alusel vajalikud tunnused. Töötukassa genereerib selles nimekirjas olevale igale isikukoodile vastava unikaalse umbisikustatud ID ehk UID (vastavustabel 2). 5. Töötukassa eemaldab koostatud andmestikest isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st. 8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.  6. Töötukassa edastab krüpteeritult uuringu läbiviijale ehk Praxisele andmestikud ainult UID-dega. 7. Pärast andmete vastuvõtmist ja analüüsi läbiviimist teavitab Praxis andmeesitajaid/registreid kirjalikult, kas andmestikud (SKA ja TK koostatud andmestikud; SKA koostatud isikute nimekiri koos UID vastavusega (vastavustabel 1); TK koostatud nimekiri koos UID vastavusega (vastavustabel 2) vähenenud töövõimega isikutest, keda ei ole SKA nimekirjas sh SKA koostatud ja TK-le edastatud nimekirja) võib hävitada. Hävitamine toimub hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks. Perioodi määratlemisel on arvestatud uuringu tähtaega ning seda, et selle aja jooksul oleks võimalik teostada andmekvaliteedi kontroll, mis on vajalik analüüsi edukaks läbiviimiseks. Selline vajadus võib olla kuni lõppraporti koostamiseni (st andmekvaliteedi probleemid võivad ilmneda andmeanalüüsi käigus), mistõttu näeme, et vastavustabelid kustutatakse SKA ja TK poolt hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks (ehk 2 kuu jooksul pärast lõppraporti vastuvõtmist). SKA ja Töötukassa hävitavad vastava teate saamisel uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-de vastavust sisaldavad nimekirjad ja teostatud päringu andmestikud. 8. Registritelt saadud andmestike kontrollimine toimub Praxise poolt UID-e alusel, kuid registripidaja saab andmeid isikukoodide alusel kontrollida, mis tähendab, et kuni Praxiselt kirjaliku teate saamiseni ja andmestike kustutamiseni, on võimalik andmete töötlemine registripidajate endi poolt, kuid omavahel täiendavalt andmeid ei vahetata. 9. Andmete ühendamine ja lõplik analüüs toimub pseudonüümitud andmetega, mida ei ole võimalik enam Praxisel isikuga otse siduda. Selline protsess tagab minimaalsuse ja eesmärgipärasuse kõige paremini (registrite omanikud näevad üht osa). Pseudonüümitud andmete kasutamine võimaldab täita uuringu eesmärk: a. SKA ja TK registrite anonüümsed andmed ei võimalda koostada andmetest ühendandmestikku hindamaks terviklikult puude raskusastmega ja vähenenud töövõimega inimeste sihtrühmade kattuvust ja erinevusi ning lahendusettepanekute mõju. b. Pseudonüümitud andmete kasutamine on vajalik täiendavaks andmekogumiseks nende seas, kellele on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet (kvalitatiivuuring – 10 intervjuud inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet) valimi väljavõtuks (valimi koostamine ja kontaktandmete päring – vt täpsemalt „Kvalitatiivuuring“). c. Andmepäringud ja pseudonüümine on kavandatud nii, et registrite omanikud ei vaheta omavahel kogu päringut, vaid üht osa sellest, mis aitab tagada protsessis minimaalsust ja eesmärgipärasust kõige paremini. Isikukoodidega andmestikku ega vastavustabeleid ei tehta Praxisele kättesaadavaks. 10. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. 11. Praxis hoiab ja töötleb saadud pseudonüümitud andmeid Praxise OneDrive pilveteenuses (pilveteenuse server asub Euroopa Liidus, vt ka punkt 10). Andmetele pääsevad ligi vaid Praxise uurimistiimi liikmed, kellel on personaalne kasutajanimi ja parool. Kolmandatele isikutele saadud andmestikke ei edastata. Kvalitatiivuuringu (intervjuud inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet) jaoks vajalike kontaktandmete edastamise protsess: a) Intervjuude läbiviimiseks inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet (vt ka osa 7), esitab Praxis Sotsiaalkindlustusametile intervjueeritavate valikuks (kontaktandmete päring) UID-d, kes registriandmete esmase analüüsi alusel vastavad sihtrühma kirjeldusele. Praxis esitab päringu intervjueeritavate kontaktandmete (telefon, e-post) saamiseks SKAle. Päring sisaldab infot nii valimi mahu (40 kontakti) kui intervjueeritavate taustatunnuste kohta (sugu, võimalusel jaotus  puudeliigi vm alusel). Lõplik taustatunnuste valik sõltub esmase registriandmete analüüsi tulemustest. b) SKA teeb väljavõtte registrist vastavalt kokku lepitud valimi mahule ja taustatunnustele (kontaktid arv 40, vajadusel täiendav kontaktide päring – vt osa 7.). c) SKA edastab valimisse kuuluvate isikute kontaktandmed koos päringus kirjeldatud taustatunnustega läbi TEHIKU NextCloud turvalise andmevahetuse keskkonna krüpteeritult Praxise kontaktisiku isikukoodile. Failivahetuskeskkond on failide turvaliseks vahetamiseks SKA partneritega. d) Praxis hoiab SKAlt saadud intervjueeritavate andmeid Onedrive (SharePoint) kaustas (pilveteenuse server asub Euroopa Liidus). Andmed hoitakse eraldi intervjuu salvestustest ja intervjuu kokkuvõtetest. Kontaktandmed kustutatakse koheselt peale intervjuu läbiviimist, intervjuu salvestused kustutakse hiljemalt pärast vaheraporti esitamist tellijale 2 kuu jooksul peale uuringu lepingu lõppemist ehk 2026. aasta I kvartalis. EUROMODi maksude ja toetuste mudeli ja selle sisendandmestiku ning Eesti Sotsiaaluuring 2016–2024 andmete kasutamise protsess: a) EUROMODi mudeli sisendiks olev andmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku pandud ning pseudonümiseeritud, seega erinevatest allikatest andmete sidumise protsessiga selle projekti raames kokku ei puututa. EUROMODi mudel on üks riikliku sta- tistikatöödest. EUROMOD andmestik on juba varasemalt kokku pandud Rahandusminis- teeriumi tellimusel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil). EUROMODi andmestik on koostatud kasutades andmeid erinevatest registritest, mille kirjeldus on esita- tud punktis 9.3. Kõiki EUROMODis kasutatavaid registriandmeid haldab Statistikaamet. Registriandmed on juba Statistikaameti varasema projekti raames (EUROMODi arenda- mine) ühendatud üheks andmestikuks, mis sobib EUROMODi mudelis sisendandmesti- kuna kasutamiseks. Andmestik on ka juba varasemalt pseudonümiseeritud, seega on and- metega kokku puutuvate inimeste arv minimaalne. b) Eesti Sotsiaaluuringu 2016–2024 mikroandmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku pandud ning pseudonümiseeritud. Eesti Sotsiaaluuring on üks riikliku statistikatöö- dest. Eesti Sotsiaaluuringu andmestik koosneb nii Eesti elanikelt küsitlusega kogutud and- metest kui registriandmetest. ESU täpsem kirjeldus9 on esitatud Statistikaameti lehel. c) Nii EUROMODi kui ESU pseudonümiseeritud andmestikud tehakse kättesaadavaks voli- tatud töötlejatele (Praxisele) Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Nende andmete liiku- mise protsess on järgmine:  Uuringu läbiviija ehk SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis) teeb andmete päringu taotluse Statistikaametile10.  Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud Praxisele analüüsiks kasuta- tavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.  Andmeid analüüsitakse Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaa- meti töötaja. Seega väljastatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnast analüüsi tulemu- sena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kont- rollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid). Lõpparuandes esitatakse kõik tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. 9 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003 10 Vt ka https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul- eesmargil 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Puude raskusastmega oli 31.12.2024 seisuga 107 944 inimest (8% elanikkonnast), neist 40 404 olid 16–64-aastaseid ja 58 888 olid 65-aastaseid või vanemad. Vähenenud töövõimega inimesi oli 31.12.2024 seisuga 91 866, kellest osalise töövõimega oli 54 998 ja puuduva töövõimega 36 868. Seega 10,7% tööealistest inimestest on vähenenud töövõimega. Kvalitatiivuuringus intervjueeritakse 10 tööealist, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet (kontaktide päring tehakse varuga, mistõttu kontaktide päringu suurus on 40). EUROMODi kasutamisel ja mõju hindamisel kogu Eesti elanikkonna seas, on ka uuringu sihtrühmaks terve Eesti elanikkond, valim suurusega 1,3 miljonit. ESU valimi suuruseks on 8200 leibkonda. ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad tavaleibkonnad, kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis (laste- või hooldekodu, klooster, vangla jms). ESU uuringu valim saadakse süstemaatilise juhusliku kihtvalikuga. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Registriandmete analüüsi andmete perioodiks on 2024. aasta (vt lisa 1). Kvalitatiivuuringu intervjuude valimi aluseks 2024. aasta andmed (vt osa 7 ja 8). EUROMOD sisendandmestik on perioodi 1.01.2024–31.12.2024 kohta (vt lisa 7). Statistikaameti ESU andmed on aastate 2016–2024 (uuringuaastad, kuivõrd uuringut viiakse läbi tagasiulatuvalt, siis sissetulekuaastad on 2015–2023) kohta. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Registriandmete analüüsi andmete koosseis on andmeandjate lõikes esitatud lisas 1. Sünnikuust ja -aastast sõltuva pensioniea eristamiseks on andmekoosseisus isikukoodist genereeritud sünnikuu ja sünniaasta. Inimese elukoht on maakonna täpsusega, et oleks võimalik võrrelda elukoha lõikes sihtrühma jaotust, teenuste kasutamist ning hinnata lahendusettepanekute mõju piirkonniti. Registriandmete esmase analüüsi järel teeb Praxis intervjuude läbiviimiseks inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet kontaktandmete (nimi, telefon, e-post) päringu SKAle (vt ka osa 7 ja 8). Selleks esitab Praxis SKAle intervjueeritavate valikuks UID-d, kes registriandmete esmase analüüsi alusel vastavad sihtrühma kirjeldusele. Statistikaameti EUROMOD andmete koosseis 1.01.2024–31.12.2024 perioodi kohta on esitatud lisas 7. EUROMODI andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud. ESU 2016–2024 metaandmed, uuringu metoodika jm on avaldatud Statistikaameti lehel. Uuringu andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Registriandmete analüüs:  SKA: Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) ja Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR);  Töötukassa andmekogu: varasemalt Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu TETRIS/REDIS, Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS). EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendmestik on koostatud kasutades andmeid järgneva- test registritest:  Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohus- laste register);  Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);  Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoe- tuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osuta- mise register, töötuskindlustuse andmekogu);  Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse info- süsteemi andmed);  Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister);  Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);  Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süs- teemi andmed, äriregister);  Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem). Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu andmete ja metoodika kirjeldus on avaldatud Statistikaameti lehel: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms- metaandmed/40003#18-Statistiline-tootlemine-17 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, andmeandjatega (andmekogude vastutavad töötlejad) on konsulteeritud ning nad on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. SKA koostab nimekirja puude raskusastmega isikutest koos isikukoodi ja UID-dega. Töötukassa koostab nimekirja tööealistest isikutest, kellel ei ole puuet, kuid on vähenenud töövõime. (vt ka osa 8) Nii SKA kui TK hävitavad uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID- de vastavust sisaldavad nimekirjad hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks, ehk täpsemalt toimub kustutamine pärast seda, kui uuringu läbiviija on teostanud andmekvaliteedi kontrolli ja teavitanud registripidajaid/andmeandjaid kirjalikult, kas andmestikud võib hävitada. Samuti hävitab SKA intervjuude kontaktandmete päringu aluseks olnud UIDd ja väljavõtu hiljemalt 2026. a I kvartali lõpuks. EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud. Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Registriandmete analüüsi andmepäringu koosseis on toodud lisas 1. EUROMOdi pseudonümiseeritud andmete koosseis, mida uuringus kasutatakse on toodud lisas 7 (EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus). ESU andmed on kirjeldatud Statistikaameti lehel: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms- metaandmed/40003#18-Statistiline-tootlemine-17 ning uuringus kasutatava ESU andmepäringu andmekoosseis on esitatud lisas 8. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Registriandmete analüüsis isikukoode ei säilitata (vt ka osa 8). Iga registripidaja/andmeesitaja (SKA, Töötukassa) hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-de vastavust sisaldava nimekirja peale seda, kui uuringu läbiviija on andmekvaliteedi kontrolli läbi viinud ja vastava teate välja saatnud. Kõik krüpteeritud vastavustabelid ning Praxisele saadetud andmestikud peavad olema hävitatud hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks. Kvalitatiivuuringu kontaktandmed ehk tööealistega, kellel on puue, kuid ei ole vähenenud töövõimet intervjuude läbiviimiseks saadud kontaktandmed ning intervjuu salvestused kustutatakse koheselt pärast intervjuu läbiviimist. hävitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale uuringu lepingu lõppemist ehk 2026. aasta I kvartalis. Intervjuule omistatakse kohe pärast intervjuu läbiviimist anonüümne nimi/kood ning kõik salvestused kustutatakse hiljemalt peale vaheraporti vastuvõtmist (eeldatavalt detsembri lõpp 2025). Tellija tagasisidest lähtuvalt võib olla vajalik täpsustada vaheraporti analüüsi, mistõttu toimub salvestuste kustutamine pärast seda kui vaheraport on vastu võetud. EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud. Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Kõik krüpteeritud vastavustabelid ning Praxisele saadetud registriandmete andmestikud peavad olema hävitatud hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks. Vt ka osa 10.2. Kuivõrd uuringuprojekti kirjeldus vastas teadus- ja arendustegevuse erandit tunnustele, siis viis Sotsiaalministeerium läbi teadusuuringu konkursi. Teadus- ja arendustegevuse erandi üheks tunnuseks on ülekantavus ja/või korratavus, mille saavutamiseks on oluline avalikustada uuringu tulemusi lisaks meedia jm artiklitele (uuringuprojekti üks ülesannetest) ka teaduspublikatsioonina, et leida teadmistele uusi rakendusalasid. Seejuures võimaldab teadusartiklina avaldamine võtta uuringu tulemusi arvesse ka teistes riikides, kus on sarnased väljakutsed ja soovitakse uurida sarnaste lähenemiste rakendamise võimalusi. Uuringu lõppraport on süntees ning hõlmab piiritletud mahus tabeleid ja jooniseid. Teadusartikli avaldamiseks (olenevalt teadusajakirja fookusest) võib olla vajalik lisada täiendavaid arvutusi lähtuvalt ajakirja fookusest, samuti on teadusartikli koostamisel oluline lisada nt tulemustele ka statistilise vea, usaldusväärsuse vm tunnused. Teadusartikli koostamine ühildub ka avatud teaduse põhimõtetega ning on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt kõigi ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine. Teadus- ja arendustegevuse üheks liigiks ongi rakendusuuringud, sh poliitikakujundamise eesmärgil. Teadusartikli koostamiseks ei ühendata ega lisada uusi andmestikke, vaid kasutatakse neid andmeid, mis on aluseks uuringu lõppraporti koostamisel. Samas on piiritletud teadusartikli koostamiseks ajaline peruood ehk vahetult peale lõppraporti vastuvõtmist ja tutvustamist. Projekti  (aruande) lõputähtaeg on jaanuaris 2026, millele järgneb tulemuste esitlus meedias, sihtrühmadele kahe kuu jooksul pärast lõppraportit. Kuivõrd tegemist on teadusuuringuga, siis on kavas uuringu tulemuste alusel koostada võimalusel teadusartikkel, milleks võib olla vajalik teostada täiendav statistiline analüüs (sh usaldusvahemikke vm statistiliste näitajate lisamiseks). Sellest tulenevalt on planeeritud nii registriandmete kui Statistikaameti andmete kasutamise kestuseks kuni 6 kuud pärast uuringu lõppemist lõppraporti vastuvõtmist ehk juulini 2026. Selle arvestamisel on lähtutud võimalikult minimaalsest ajast, mis on vajalik teadusartikli koostamiseks. EUROMODi ja ESU andmete kasutamiseks lõpeb volitatud töötlejal (SA Mõttekoda Praxis) ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule (sarnaselt registriandmetele näeme vajadust teadusartikli koostamise tõttu andmete kasutamist kuni kuus kuud pärast projekti lõppu). Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale. Uuringu käigus loodud analüüsikaustu säilitatakse kuni kuus kuud pärast projekti lõppu ehk kuni 2026. aasta juulini. Samas on oluline mainida, et töös kasutatava EUROMODi sisendandmestiku, ESU andmete säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna sisendandmestik on loodud teise projekti raames (EUROMOD mudel ja ESU on osa riikliku statistikatöödest). Säilitamise kuupäev puudutab seega vaid praeguse uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid kokkuvõtvaid andmeid, kuid mitte EUROMODi ja ESU sisendandmestikku ennast. Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja töö tegijate vahel kokku andmete kasutuslepingus. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse ei jah, teavitatakse üldiselt (vt punkt 11.2.). isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage11 Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetööt- lusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouurin- gute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et ar- tikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavita- mise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral“. Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav tea- dusuuring, mille tellijaks sotsiaalministeerium. Uuringuga hõlmatakse paljusid andmesubjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitseeritud, sest kõigi andmesubjektide kontaktandmeid eraldi ei koguta, kõigi kontaktandmed ei ole teada või need ei ole (enam) kehtivad. Eelnevat arvesse võttes teavitatakse andmesubjekte isikuandmete töötlemisest üldiselt (vt eelnev punkt) ei teavi- tata. 11 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.  Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudo- nüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaada- vaks. Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalu- sel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalmi- nisteeriumi kodulehel. 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Info uuringu läbiviimisest ja uuringus töödelda- teavitatakse. vatest andmetest avaldatakse Sotsiaalministee- riumi kodulehel. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. Intervjuude valimiisikutele saadetakse interv- juus osalemise kutse hiljemalt ühe kuu jooksul alates kontaktandmete väljastamisest. Kutsele lisatakse infoleht, millega informeeritakse and- mesubjekte intervjuu eesmärgist ja selgitatakse võimalust uuringus osalemist loobuda (interv- juul osalemine on vabatahtlik). 11.3. Kust on leitavad - andmekaitsetingimused12? 12. Kas isikuandmeid edastatakse ei kolmandatesse riikidesse13 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)14 (allkiri ja kuupäev) 12 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 13 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 14 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). Taotluse lisad15: Lisa 1: Registriandmete analüüsi päringu koosseis Lisa 2: Intervjuukutse Lisa 3: Intervjuu kutse lihtsas keeles Lisa 4: Intervjuukava Lisa 5: Infoleht intervjuudes osalejatele Lisa 6: Infoleht intervjuudes osalejatele lihtsas keeles Lisa 7: EUROMODi andmete kirjeldus 15 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.  Lisa 7 EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2024 Valikukriteerium: Eesti residendid 2024. aastal Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Statistikaameti poolt koostatud tunnused on arvutatud järgmiste registrite põhjal: töötamise register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister (RR), Tervisekassa andmekogu (KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik), äriregister (ARIREG), aadressiandmete süsteem (ADS), Kaitseväekohustuslaste register (KVKR). Samuti on tuginetud tunnuste arvutamises Statistikaameti andmestikele (Statreg). Kõik andmestikus olevad tunnused ei ole arvutatud vaid ühe andmeallika põhjal, vaid nende kokkupanekuks on kasutatud mitmeid erinevaid allikaid. Seetõttu on tunnuste arvutamisel allikad väljatoodud pärast andmevälja kirjeldust lühendina sulgudes. Samuti on osad tunnused agregeeritud teiste EUROMODi andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on aastases lõikes. Statistikaameti registripõhiste EUROMODi sisendandmete koosseis, millele päringuga ligipääsu taotleme on järgmine: indiviidi pseudo-ID (RR) isa pseudo-ID (RR) leibkonna pseudo-ID (RR) ema pseudo-ID (RR) partneri pseudo-ID (RR) omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg) omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg) kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg) kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg) kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg) hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg) sugu (Statreg) vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg) kodakondsus (Statreg) kodakondsus detailne (Statreg) maalises piirkonnas elamine (Statreg) linnalises piirkonnas elamine (Statreg) perekonnaseis (RR) rahvus (Statreg) olemasolu rahvastikus eelmisel sissetulekuaastal (RR, Statreg) maakond (RR, Statreg) kohalik omavalitsus (RR, Statreg) väikelinn (Statreg) eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS) avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg) sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, Skais, EHIS, Statreg, MKR) eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg) eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS) finantsvarad – agregeeritud tunnus aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg) isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR) isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg) kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS) eluruumi tubade arv (EHR, Statreg) eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR) eluruumi tüüp ehk kas korter või eramu (Statreg, RR) muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR) aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS) aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR) aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS) aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS) aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud Kredex toetused (Kredex) aasta jooksul saadud energiahüvitise kogusumma (KOV, STAR) aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR) aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS) kuud aastas, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS, MKR) kuud aastas, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS, MKR) aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST) aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR) aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg) mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg) aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA) aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS) mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS) mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS) aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS) mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS) püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg) töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS, Statreg) töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS) institutsionaalne leibkond (Statreg) sünnikuu (Statreg, RR) leibkonna tüüp (agregeeritud) ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg) tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg) tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg) tegevusala (detailne) (EMTAK) mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR) mitmel kalendrikuul töötas (MKR) mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR) kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR) Ametiala (TÖR, MKR, Statreg) ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg) töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR) kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg) kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg) kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg) töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg) kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg) kas isik vahetas aasta jooksul töökohta mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS) registreeritud töötu (EMPIS) töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (sh töötamine) (TÖR, TSD, EHIS, Kaitseväekohustuslaste register (KVKR)) töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (v.a. töötamine) (EHIS, Kaitseväekohustuslaste register (KVKR)) aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR) madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR) milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR) Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR) välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR) töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR) III samba tööandja sissemaksed (MKR) III sambaga liitumise aasta (MKR) Maamaks (MKR) töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR) tööandja sotsiaalmaks (MKR) tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR) eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus kingitused ja annetused (MKR) koolituskulud (MKR) eluaseme intressid (MKR) eluaseme üür (MKR) maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik) maksed erapensioniskeemidesse (MKR) rahaline palgatulu (bruto) (MKR) rahaline palgatulu (neto) (MKR) rahaline palgatulu Eestist (MKR) rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR) rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR) mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR) varasem rahaline palgatulu (MKR) tunnipalk (MKR) intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus dividendid (MKR) intressid (MKR) intressid (neto) (MKR) kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR) muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR) erapensionid – agregeeritud tunnus pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR) pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR) investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR) II samba väljamaksed pensionieas (MKR) III samba väljamaksed pensionieas (MKR) II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR) III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR) kinnisvara või maa renditulu (MKR) kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR) eluruumi renditulu (MKR) litsentsitasud (MKR) muu renditulu (MKR) siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik) siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik) puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR) tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR) tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR) mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg) tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR) tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR) koondamishüvitised - agregeeritud tunnus koondamishüvitis (EMPIS) tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS) koondamisega seotud tulud (MKR)  Lisa 1 Tabel 1. Registriandmete analüüsi päringu kirjeldus Sotsiaalkindlustusameti Töötukassa andmekogu Töötukassa andmekogu andmed (SKAIS, STAR) (TETRIS/REDIS) andmed (EMPIS, TKIS) andmed - Isikukood*, UID - Isikukood*, UID - Isikukood*, UID - Sugu isikukoodist - Sugu (isikukoodist) - Sugu (isikukoodist) - Sünniaeg isikukoodist: - Sünniaeg isikukoodist: - Sünniaeg isikukoodist: (kuu, aasta) (kuu, aasta) (kuu, aasta) - Elukoha maakond - Elukoha maakond - Elukoha maakond - Surmaaeg: kuu, aasta - Surmaaeg: kuu, aasta - Surmaaeg: kuu, aasta Määratud puue (31.12.24 Töövõime hindamine Tööalane rehabilitatsiooni- seisuga kehtiva otsusega (31.12.2024 seisuga kehtiva teenus (vähemalt üks päev isikud ning isikud, kelle otsusega isikud ning 2024. a): viimane otsus kehtis 2024. isikud, kelle viimane otsus a vähemalt ühe päeva): kehtis 2024. a vähemalt ühe - teenuse osutamise päeva): ajavahemik (alguse- ja - otsuse kuupäev lõppkuupäev) (viimane isiku kohta) - otsuse kuupäev - maksumus, eurot - esmane/korduv - määratud töövõime taotlemine ulatus (puuduv, - puude kehtivus osaline, töövõime ei (viimane määratud, ole vähenenud) alguse- ja - osalise või puuduva lõppkuupäev) töövõime kestus (nt - puudeliik (viimane, 1a, 2a, 5a, …., kõik liigid ehk vanaduspensionieani) funktsioonide - vähenenud töövõime kõrvalekalded isiku peamine diagnoos kohta viimase (kood ja nimetus) määramise alusel) - vähenenud töövõime - peamine puudeliik algus- ja lõpp kuupäev (kui on eristatav) - puude raskusaste (viimane määratud isiku kohta; keskmine, raske, sügav) Isiku püsiva töövõimetuse Töövõimetoetus (sh kui oli Tööturukoolitusel osalemine või töövõime andmed õigus saada ühe päeva eest (vähemalt üks päev 2024. a): (31.12.24 seisuga kehtiva 2024. a, väljamakse võis otsusega isikud ning jääda muusse perioodi): - õppesuund, õppekava isikud, kelle otsus kehtis rühm, osalemise aeg 2024. a vähemalt ühe - töövõimetoetuse (alguse- ja päeva): periood (alguse- ja lõppkuupäev) lõppkuupäev) - maksumus, eurot - otsuse kuupäev - ekspordi kuupäev (viimane isiku kohta) (töövõimetoetuse - kestus (alguse- ja väljamaksmise lõpp kuupäev) kuupäev) - püsiva töövõimetuse - väljamakse summa, % (viimane) eurot (välja jäetakse 0-maksed)  - pensioniliik kolmekohalise koodina (viimane) Puuetega inimeste Tervisest tuleneva sotsiaaltoetus perioodil takistusega inimeste 2024 (sh kui oli õigus teenused (vähemalt üks saada ühe päeva eest päev 2024. a): 2024. a, väljamakse võis jääda muusse perioodi): - nimetus, alguse- ja lõppkuupäev - toetuse liik ja - maksumus, eurot kuupäev (algus, lõpp) - toetuse saamise periood (kuu) - määratud toetuse summa (kuu), eurot - väljamakse kuupäev ja summa, eurot NB! Kui isik on aasta jooksul saanud mitu erinevat puudetoetust, siis on ta nii mitu korda. Näiteks isik on saanud 2024.aastal raske puudega täiskasvanu toetust ja keskmise puudega täiskasvanu toetust, siis on ta kaks korda mõlema toetuse liigiga. Puudega vanema toetus Töötukassa tööturuteenused perioodil 2024 (sh kui oli (vähemalt üks päev 2024. a): õigus saada ühe päeva kõik kokku (v.a eest 2024.a, väljamakse tööturukoolitus, tööalane võis jääda muusse rehabilitatsiooni teenus, perioodi): tervisest tuleneva takistusega inimeste - toetuse liik ja teenused): kuupäev (algus, lõpp) - toetuse saamise - nimetus periood (kuu) - periood ja maksumus, - määratud toetuse eurot summa (kuu), eurot - - väljamakse kuupäev ja summa, eurot Õppetoetus, Töötutoetus (vähemalt ühe täienduskoolitustoetus päeva eest 2024.a): (PISTS alusel): - töötutoetuse alguse- ja - toetuse liik ja lõppkuupäev kuupäev (algus, lõpp) - töötutoetuse - toetuse saamise lõpetamise põhjus periood (kuu) - arvutatud töötutoetuse - määratud toetuse suurus, eurot summa (kuu), eurot - väljamaksmise - väljamakse kuupäev kuupäev ja suurus, ja summa, eurot eurot  Õppelaenu kustutamine: Töötuskindlustushüvitis (vähemalt ühe päeva eest - alguse- ja 2024. a): lõppkuupäev - summa, eurot - arvestamise - alguskuupäev - määratud päevade arv - tegelik hüvitise maksmise lõpetamise kuupäev - arvestuse aluseks olev isiku keskmine päevatasu - määratud ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus ühest kuni 100. kalendripäeva-ni ja 101-st kalendripäevast alates - väljamaksmise kuupäev ja suurus, eurot Puudega isiku kaardi väljastamise andmed (kas üldse on väljastatud): - jah/ei - maksumus, eurot (väljastamise kulu, sh toorikud, tööjõukulu) vajadusel eraldi päringuga isikute kohta kokku (isikute arv, summa) Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks (TLS § 651): - kas on sügava puudega isik, kelle hooldajale (täisealine töötaja) on hüvitatud hoolduspuhkuse tasu (jah/ei) - hüvitatud summa kokku 2024. a Sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse tuvastamine/ määramine (tegevuskava, rehabilitatsiooniplaani või rehabilitatsiooniprogrammi olemasolu 2024. a –  vähemalt ühe päeva kehtinud): - jah/ei - kuupäev (algus ja lõpp) Kasutatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused teenuse koodide lõikes (SRT teenused) kulu – 2024.a vähemalt üks päev teenust kasutanud: - teenuse kood ja nimetus - teenuse saamise kuupäev (algus, lõpp) - väljamakse kuupäev ja summa, eurot Abivahendid: - väljamakse kuupäev ja summa, eurot Toimetulekutoetus kui isik oli rahuldatud taotluses nimetatud leibkonnas 2024. aastal (STAR), - taotluste lõikes: - - toimetulekutoetuse saamise kuu (aasta on 2024) - menetluse unikaalne ID - leibkonna unikaalne ID - toimetulekutoetuse suurus, eurot - toimetulekupiir, eurot - toetuse arvesse minev tulu, eurot - tulu tegelik suurus, eurot - leibkonnaliikmete arv taotluses - 0–17a liikmete arv - 18–64 liikmete arv - 65+ liikmete arv - Osalise/puuduva töövõimega liikmete arv - Eluruumi üldpind (m2)  - Eluruumi kohta arvestatud normpind (m2) - Üksi elava pensionäri normpind (ruutmeetrit) - Kokku üldkulud, eurot - Kokku normkulud, eurot Hooldajatoetus ja hooldaja määramine (STAR): - hoolduse liik - hooldaja vanus 31.12.24 seisuga - toetus hooldamise eest: - toetuse liik ja väljamakse kuupäev ja summa, eurot - arvestuslik sotsiaalmaks (hooldaja eest), eurot Ööpäevaringsel üldhooldusteenusel (väljaspool kodu) viibimine 2024. a jooksul vähemalt ühe päeva: - jah/ei Erihoolekande teenusel viibimine 2024. a jooksul vähemalt ühe päeva: - jah/ei *isikukoodi kasutatakse andmete väljavõtmisel, kuid seda ei esitata analüüsi läbiviijale (Praxisele).  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/25/35-5 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2025 Tallinnas Mart Uusjärv Taotluse esitaja Sotsiaalministeerium [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus "Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest" 16.09.2025 taotluses ja lisades esitatud tingimustel ja mahus; 2. Sotsiaalministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktidele 10.2. ja 10.3. hiljemalt 31.03.2026. Lisaks edastada Andmekaitse Inspektsioonile teadmiseks e-kiri, millega taotleja teavitab andmekogude vastutavaid töötlejaid uuringu jaoks koostatud nimekirjade kustutamisest. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED: Esitatud otsuse lisades: Lisa 1 „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“; Lisa 2 „Registriandmete andmepäringu kirjeldus“; Lisa 3 „EUROMOD andmepäringu kirjeldus“; Lisa 4 „ESU andmepäringu kirjeldus“. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED: IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. IKS § 6 lg-s 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Inspektsioon on käesoleva uuringu kooskõlastamisel arvestanud ka Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee otsusega (eetikakomitee 28. koosoleku protokoll 02.10.2025). Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 16.09.2025 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses ning selle lisades. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Suviste jurist peadirektori volitusel Lisad: 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus; 2. Registriandmete andmepäringu kirjeldus; 3. EUROMOD andmepäringu kirjeldus; 4. ESU andmepäringu kirjeldus. 2 (2)  Muutuja nimi Muutuja selgitus LEIBKOND Leibkonna number HARUNR Leibkonna harunumber ESU_LK Leibkonda identifitseeriv kood Y Leibkonnaliikmete arv YD20 Kodune keel – lühike jaotus YD20K Kodune keel – kood ESUB19 Lapsehoiu eest maksmine ESUB20 Lapsehoiu eest makstud summa kuus ESUB20_MIS Lapsehoiu eest makstud summa kuus, vastuseta ESUT6 Lapsehoiuteenuse eest maksmisega toimetulek ESUTE13 Lapsele tervishoiuteenuse vajamine ESUTE14 Lapsele tervishoiuteenuse saamine ESUTE15 Lapsele tervishoiuteenuse mittesaamise põhjus ESUTE16 Lapsele hambaravi vajamine ESUTE17 Lapsele hambaarstilt abi saamine ESUTE18 Lapsele hambaarstilt abi mittesaamise põhjus ESUT18 Abi vajamine leibkonnaliikme terviseprobleemi tõttu ESUT19B Koduhooldus- või koduse õendusabiteenuse kasutamine ESUT21C Koduhooldus- või koduse õendusabiteenuse maksja Koduhooldus- või koduse õendusabiteenuse maksmisega ESUT22 toimetulek ESUT23 Koduhooldus- või koduse õendusabiteenuse kasutamise soov Koduhooldus- või koduse õendusabiteenuse mittekasutamise ESUT24 põhjus YD4 Eluruumi tüüp YD5 Maja ehitusaasta YD5_MIS Maja ehitusaasta, vastuseta YD6 Tubade arv YD6_MIS Tubade arv, vastuseta Eraldi köögi olemasolu lisaks tubadele – kasutusel ka muu kui YD6A söögitegemise kohana YD7 Eluruumi pind YD7_MIS Eluruumi pind, vastuseta YD8 Eluruumi seisund YD1 Eluruumi omanik ESUDV3 Eluruum on ametikorter YD3 Üürilepingu sõlmimise viis YD2 Eluruumi kasutamise tingimused ESUDV1A Liikme järjekorranumber, kelle nimel on üürileping ESUDV1A_MIS Liikme järjekorranumber, kelle nimel on üürileping, vastuseta ESUD02 Üürisumma kuus kommunaalmakseteta ESUD02_MIS Üürisumma kuus kommunaalmakseteta, vastuseta Kommunaalkulude maksumuse vähenemine riigi või ESUD02A omavalitsuse toel ESUD22A Majanduslikel põhjusel üürimaksete tähtajaks mittetasumine ESUDV2A Liikme järjekorranumber, kes eluruumi omab või valdab Liikme järjekorranumber, kes eluruumi omab või valdab, ESUDV2A_MIS vastuseta ESUD08A Kodulaenu või muu kinnisvara tagatisel laenu olemasolu ESUD08F Laenu seotus eluruumiga ESUD22B Majanduslikel põhjusel laenumaksete tähtajaks mittetasumine ESUD08G Laenu seotus praeguse eluruumiga ESUDV4A Teenuste maksumus kuus – vesi ja kanalisatsioon ESUDV4A_MIS Teenuste maksumus kuus – vesi ja kanalisatsioon, vastuseta ESUDV4B Teenuste maksumus kuus – keskküte ESUDV4B_MIS Teenuste maksumus kuus – keskküte, vastuseta ESUDV4C Teenuste maksumus kuus – elekter ESUDV4C_MIS Teenuste maksumus kuus – elekter, vastuseta ESUDV4D Teenuste maksumus kuus – gaas ESUDV4D_MIS Teenuste maksumus kuus – gaas, vastuseta ESUDV4E Teenuste maksumus kuus – prügivedu ESUDV4E_MIS Teenuste maksumus kuus – prügivedu, vastuseta ESUDV4F Teenuste maksumus kuus – maja või korteri kindlustusmakse Teenuste maksumus kuus – maja või korteri kindlustusmakse, ESUDV4F_MIS vastuseta Teenuste maksumus kuus – hoolduse ja regulaarse remondiga ESUDV4G seotud kulud Teenuste maksumus kuus – hoolduse ja regulaarse remondiga ESUDV4G_MIS seotud kulud, vastuseta Teenuste maksumus kuus – küttepuud, brikett ja muu ESUDV4I küttematerjal Teenuste maksumus kuus – küttepuud, brikett ja muu ESUDV4I_MIS küttematerjal, vastuseta ESUDV4H Teenuste maksumus kuus – muud eluruumiga seotud kulud Teenuste maksumus kuus – muud eluruumiga seotud kulud, ESUDV4H_MIS vastuseta Majanduslikel põhjusel kommunaalmaksete tähtajaks ESUD22C mittetasumine ESUD07A Tagasimaksete tegemine – õppe- või hariduslaen ESUD07B Tagasimaksete tegemine – väike-, soovi-, kiir- või SMS-laen ESUD07C Tagasimaksete tegemine – krediitkaart ESUD07D Tagasimaksete tegemine – liising või järelmaks ESUD07E Tagasimaksete tegemine – muu laen ESUD08 Tagasimaksete rahaline koormavus ESUD22D Majanduslikel põhjusel tagasimaksete tähtajaks mittetasumine YD16F Auto olemasolu YD16FARV Autode arv YD16FARV_MIS Autode arv, vastuseta YD16FEI Auto mitteomamise põhjus YD16G Personaal- või sülearvuti olemasolu YD16GARV Personaal- või sülearvutite arv YD16GARV_MIS Personaal- või sülearvutite arv, vastuseta YD16GEI Personaal- või sülearvuti mitteomamise põhjus ESUD09 Sissetuleku olemasolu omandi rentimisest ESUD11M1 Kohalikult omavalitsuselt lastetoetuste saamine ESUD11M Kohaliku omavalitsuse lastetoetuste summa ESUD11M_MIS Kohaliku omavalitsuse lastetoetuste summa, vastuseta ESUD11RA1 Välismaalt laste- või peretoetuse saamine 1 ESUD11RA Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 1 ESUD11RA_MIS Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 1, vastuseta ESUD11RB1 Välismaalt laste- või peretoetuse saamine 2 ESUD11RB Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 2 ESUD11RB_MIS Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 2, vastuseta ESUD11RC1 Välismaalt laste- või peretoetuse saamine 3 ESUD11RC Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 3 ESUD11RC_MIS Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 3, vastuseta ESUD11RD1 Välismaalt laste- või peretoetuse saamine 4 ESUD11RD Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 4 ESUD11RD_MIS Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 4, vastuseta ESUD11RE1 Välismaalt laste- või peretoetuse saamine 5 ESUD11RE Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 5 ESUD11RE_MIS Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 5, vastuseta ESUDA1 Elatisraha maksmine endisele abikaasale ja/või lastele ESUDA1A Makstud elatisraha kogusumma eelmisel aastal ESUDA1A_MIS Makstud elatisraha kogusumma eelmisel aastal, vastuseta Muude regulaarsete maksete tegemine teise leibkonna ESUD14 liikmele ESUD14A Muude regulaarsete maksete summa eelmisel aastal ESUD14A_MIS Muude regulaarsete maksete summa eelmisel aastal, vastuseta ESUDA2 Regulaarse elatisraha saamine endiselt abikaasalt ESUDA2A Saadud regulaarse elatisraha summa ESUDA2A_MIS Saadud regulaarse elatisraha summa, vastuseta ESUD16 Saadud muud regulaarsed maksed teise leibkonna liikmelt ESUD16A Saadud muude regulaarsete maksete summa ESUD16A_MIS Saadud muude regulaarsete maksete summa, vastuseta ESUD19 15-aastase või noorema lapse sissetuleku olemasolu palgatööst ESUD19A 15-aastase või noorema lapse sissetuleku netosumma 15-aastase või noorema lapse sissetuleku netosumma, ESUD19A_MIS vastuseta ESUD19B 15-aastase või noorema lapse muud liiki sissetuleku olemasolu 15-aastase või noorema lapse muud liiki sissetuleku ESUD19BA netosumma ESUD201 Materiaalsed võimalused – puhkusereis kord aastas ESUD202 Materiaalsed võimalused – süüa üle päeva liha ESUD203 Materiaalsed võimalused – hoida eluruum piisavalt soojana Ootamatu vajaduse korral suhtelise vaesuse piirile vastava ESUD21D summa kokku saamine ESUD25 Ühistranspordi kulutustega toimetulek YD17 Subjektiivne toimetulekuhinnang ESUF02AK Enda tarbeks toodetud piima kogus ESUF02AK_MIS Enda tarbeks toodetud piima kogus, vastuseta ESUF02BK Enda tarbeks toodetud munade kogus ESUF02BK_MIS Enda tarbeks toodetud munade kogus, vastuseta ESUF02CK Enda tarbeks kasvatatud kartuli kogus ESUF02CK_MIS Enda tarbeks kasvatatud kartuli kogus, vastuseta ESUF02DK Enda tarbeks toodetud sealiha kogus ESUF02DK_MIS Enda tarbeks toodetud sealiha kogus, vastuseta ESUF02EK Enda tarbeks toodetud looma- või lambaliha kogus ESUF02EK_MIS Enda tarbeks toodetud looma- või lambaliha kogus, vastuseta ESUF02FK Enda tarbeks kasvatatud õunte või pirnide kogus ESUF02FK_MIS Enda tarbeks kasvatatud õunte või pirnide kogus, vastuseta ESUF02GK Enda tarbeks kasvatatud kapsa või lillkapsa kogus ESUF02GK_MIS Enda tarbeks kasvatatud kapsa või lillkapsa kogus, vastuseta ESUF02HK Enda tarbeks kasvatatud tomati kogus ESUF02HK_MIS Enda tarbeks kasvatatud tomati kogus, vastuseta ESUF02IK Enda tarbeks kasvatatud kurgi kogus ESUF02IK_MIS Enda tarbeks kasvatatud kurgi kogus, vastuseta ESUF02JK Enda tarbeks kasvatatud kõrvitsa kogus ESUF02JK_MIS Enda tarbeks kasvatatud kõrvitsa kogus, vastuseta ESUF02KK Enda tarbeks kasvatatud peedi või kaalika kogus ESUF02KK_MIS Enda tarbeks kasvatatud peedi või kaalika kogus, vastuseta ESUF02LK Enda tarbeks kasvatatud porgandi kogus ESUF02LK_MIS Enda tarbeks kasvatatud porgandi kogus, vastuseta ESUF02MK Enda tarbeks kasvatatud ploomi, kirsi vm puuvilja kogus Enda tarbeks kasvatatud ploomi, kirsi vm puuvilja kogus, ESUF02MK_MIS vastuseta ESUF02NK Enda tarbeks toodetud linnuliha kogus ESUF02NK_MIS Enda tarbeks toodetud linnuliha kogus, vastuseta ESUF02OK Enda tarbeks kasvatatud maasika, sõstra vm marja kogus Enda tarbeks kasvatatud maasika, sõstra vm marja kogus, ESUF02OK_MIS vastuseta ESUF02PK Enda tarbeks toodetud mee kogus ESUF02PK_MIS Enda tarbeks toodetud mee kogus, vastuseta ESUF02RK Enda tarbeks kasvatatud mugulsibula kogus ESUF02RK_MIS Enda tarbeks kasvatatud mugulsibula kogus, vastuseta ESUF02SK Enda tarbeks kasvatatud muu juurvilja kogus ESUF02SK_MIS Enda tarbeks kasvatatud muu juurvilja kogus, vastuseta Enda tarbeks kasvatatud muu aedvilja (sh maitsetaimede) ESUF02TK kogus Enda tarbeks kasvatatud muu aedvilja (sh maitsetaimed) ESUF02TK_MIS kogus, vastuseta ESUF02UK Enda tarbeks toodetud muude toiduainete kogus ESUF02UK_MIS Enda tarbeks toodetud muude toiduainete kogus, vastuseta ESUF03AK Enda tarbeks korjatud metsamarjade kogus ESUF03AK_MIS Enda tarbeks korjatud metsamarjade kogus, vastuseta ESUF03BK Enda tarbeks korjatud seente kogus ESUF03BK_MIS Enda tarbeks korjatud seente kogus, vastuseta ESUF04K Enda tarbeks püütud kala kogus ESUF04K_MIS Enda tarbeks püütud kala kogus, vastuseta ESUF05K Enda tarbeks jahil saadud liha kogus ESUF05K_MIS Enda tarbeks jahil saadud liha kogus, vastuseta ESUK1 Läbikulunud mööbli asemele uue muretsemine ESUK2 Läbikulunud mööbli asemele uue mittemuretsemise põhjus ESUK3 Lastele uute riiete ostmine ESUK4 Lastele uute riiete mitteostmise põhjus ESUK5 Lastele välisjalanõude ostmine ESUK6 Lastele välisjalanõude mitteostmise põhjus ESUK7 Lasteraamatute omamine ESUK8 Lasteraamatute mitteomamise põhjus ESUK9 Laste õuemänguasjade omamine ESUK10 Laste õuemänguasjade mitteomamise põhjus ESUK11 Laste sisemänguasjade omamine ESUK12 Laste sisemänguasjade mitteomamise põhjus ESUK13 Lastel vaba aja harrastuse olemasolu ESUK14 Lastel vaba aja harrastuse puudumise põhjus ESUK15 Laste puu- ja aedviljade söömine ESUK16 Laste puu- ja aedviljade mittesöömise põhjus ESUK17 Laste liha-, taimetoidu või nende ekvivalendi söömine Laste liha-, taimetoidu või nende ekvivalendi mittesöömise ESUK18 põhjus ESUK19 Laste tähtpäevade tähistamine ESUK20 Laste tähtpäevade mittetähistamise põhjus ESUK21 Lastele sõprade küllakutsumine ESUK22 Lastele sõprade külla mittekutsumise põhjus ESUK23 Lastele puhkuse võimaldamine ESUK24 Lastele puhkuse mittevõimaldamise põhjus ESUK26 Lastel kodusteks ülesanneteks koha omamine ESUK27 Lastel kodusteks ülesanneteks koha mitteomamise põhjus ESUK28 Laste kooli- ja lasteaiaüritustel osalemine ESUK29 Laste kooli- ja lasteaiaüritustel mitteosalemise põhjus ESUD11N1 KREDEXilt lasterikaste perede kodutoetuse saamine ESUD11N KREDEXilt saadud lasterikaste perede kodutoetuse summa KREDEXilt saadud lasterikaste perede kodutoetuse summa, ESUD11N_MIS vastuseta ESUD11R1 KREDEXilt väikeelamute rekonstrueerimistoetuse saamine KREDEXilt saadud väikeelamute rekonstrueerimistoetuse ESUD11R summa YD6C Eraldi köögi olemasolu lisaks tubadele ESUD30 Leibkonna sissetuleku muutus viimase 12 kuu jooksul ESUD31 Leibkonna sissetulekute suurenemise põhjus ESUD32 Leibkonna sissetulekute vähenemise põhjus A06 Küsitluse keel A08 Küsitlusele vastanud liikme veerunumber A08_NR Küsitlusele peamiselt vastanud vastaja järjekorranumber A09 Hinnang küsitluse kulgemisele KVIIS Küsitlusviis LK_ELUKOHT Leibkonna elukoht HH_S11 Leibkonnaliikmete arv – 0–17-aastased HH_S12 Leibkonnaliikmete arv – 0–2-aastased HH_S13 Leibkonnaliikmete arv – 3–6-aastased HH_S14 Leibkonnaliikmete arv – 7–17-aastased HH_S2 Leibkonnaliikmete arv – 4-aastased ja nooremad HH_S3 Leibkonnaliikmete arv – 5–13-aastased HH_S4 Leibkonnaliikmete arv – 14- ja 15-aastased HH_S5 Leibkonnaliikmete arv – 16–24-aastased õpilased HH_S5_MIS Leibkonnaliikmete arv – 16–24-aastased õpilased, vastuseta HH_S7 Leibkonnaliikmete arv – 65-aastased ja vanemad Leibkonnaliikmete arv –16–24-aastased mitteõppivad HH_S8 leibkonnaliikmed Leibkonnaliikmete arv – 16–24-aastased mitteõppivad HH_S8_MIS leibkonnaliikmed, vastuseta HH_TYYP Leibkonna tüüp HH_TYYP17 Leibkonna tüüp – sõltuv laps kuni 17-aastane Leibkonna tüüp – sõltuv laps kuni 24-aastane Eurostati HH_TYYP_HT metoodika järgi HH_EC1 Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased töötavad isikud Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased töötavad isikud, HH_EC1_MIS vastuseta  Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased mittetöötavad isikud HH_EC2 (töötud ja mitteaktiivsed) Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased mittetöötavad isikud HH_EC2_MIS (töötud ja mitteaktiivsed), vastuseta HH_Y_OECD Leibkonna suurus OECD skaala järgi HH_Y_OECDM Leibkonna suurus OECDMi skaala järgi HH_EQM_INC_ABSVLeibkonna ekvivalentsissetulek – absoluutne vaesus HH_EQM_INC Leibkonna ekvivalentnetosissetulek (OECDM) HH_INC_QUINT Leibkonna tulukvintiil HH_INC Leibkonna netosissetulek SUHTV_LK Leibkonna suhtelise vaesuse piir HH_EQM_INC_D Leibkonna ekvivalentnetosissetuleku (OECDM) detsiil HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil HH_S1 Leibkonnaliikmete arv, korduv HH_S6 Leibkonnaliikmete arv – 25–64-aastased HH_DC Leibkonnast sõltuvate laste arv HH_DC_MIS Leibkonnast sõltuvate laste arv, vastuseta HH_CHILD Leibkonnaliikmete arv – alla 18-aastased lapsed HH_CHILDR Alla 18-aastaste laste olemasolu leibkonnas HH_C_ABI Leibkonnaliikmete arv – alla 25-aastased lapsed DU Leibkonna elukoht asustustiheduse järgi – 3-ne jaotus HH_ELOMAND Eluruumi kasutamise alus HH_KEEL Peamine kodune keel LK_DEP_CH Leibkonnas on sõltuv laps – kuni 24-aastane LK_DEP_CH17 Leibkonnas on sõltuv laps – kuni 17-aastane TINT Tööintensiivsus leibkonnas LK_RAHVUS Leibkonna rahvus LKP_NR Leibkonnapea liikmenumber LKPEA_SUGU Leibkonnapea sugu LKPEA_VAN Leibkonnapea vanus – uuringuaasta 1.jaanuari seisuga Leibkonnapea vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp LKPEA_VAN_GR5 uuringuaasta 1. jaanuari seisuga LKPEA_AGE Leibkonnapea vanus – küsitlushetke seisuga Leibkonnapea vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp LKPEA_AGE_GR5 küsitlushetke seisuga LKPEA_HAR Leibkonnapea haridustase LKPEA_S_SEIS Leibkonnapea sotsiaal-majanduslik seisund MAAK Isiku elukoha maakond LK_PK Leibkonna elukoht piirkonna järgi LK_LM Leibkonna elukoht – linn või maapiirkond HH_ELTYYP Leibkonna eluruumi tüüp HH_ELTUBE_K Leibkonnaliikmete ja tubade arvu suhe köögiga eluruumis HH_ELTUBE_T Leibkonnaliikmete ja tubade arvu suhe köögita eluruumis ELPIND Eluruumi pind leibkonnaliikme kohta WORK_INT Tööintensiivsus leibkonnas – Eurostati metoodika järgi LWI Tööintensiivsus leibkonnas: madal – Eurostati metoodika järgi HH_SOC Leibkonna hõiveseisund KAAL_LK Leibkonna lõppkaal HY010 Leibkonna sissetulek – brutosumma HY020 Leibkonna sissetulek – netosumma Leibkonna sissetulek ilma siireteta (v.a pensionid ja HY022 toitjakaotushüvitis) – netosumma Leibkonna sissetulek ilma siireteta (sh pensionid ja HY023 toitjakaotushüvitis) – netosumma HY040G Renditulu omandi rentimisest – brutosumma HY040N Renditulu omandi rentimisest – netosumma HY050G Saadud perehüvitised – brutosumma HY050N Saadud perehüvitised – netosumma Saadud perehüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid, HY051G sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma Saadud perehüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid, HY052G sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma Saadud perehüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata skeemid, HY053G sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma Saadud perehüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata skeemid, HY054G sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma HY060G Saadud muud sotsiaalhüvitised – brutosumma HY060N Saadud muud sotsiaalhüvitised – netosumma Saadud muud sotsiaalhüvitised: sotsiaalmaksuga seotud HY061G skeemid, sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma Saadud muud sotsiaalhüvitised: sotsiaalmaksuga seotud HY062G skeemid, sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma Saadud muud sotsiaalhüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata HY063G skeemid, sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma Saadud muud sotsiaalhüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata HY064G skeemid, sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma HY070G Saadud toimetulekuhüvitised – brutosumma HY070N Saadud toimetulekuhüvitised – netosumma Saadud eluasemehüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid, HY071G sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma Saadud eluasemehüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid, HY072G sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma Saadud eluasemehüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata HY073G skeemid, sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma  Saadud eluasemehüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata HY074G skeemid, sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma Saadud regulaarsed maksed teise leibkonna liikmelt – HY080G brutosumma Saadud regulaarsed maksed teise leibkonna liikmelt – HY080N netosumma HY081G Saadud elatis teise leibkonna liikmetelt – brutosumma HY081N Saadud elatis teise leibkonna liikmetelt – netosumma Intressi- ja dividenditulu, kasum kapitaliinvesteeringutest – HY090G brutosumma Intressi- ja dividenditulu, kasum kapitaliinvesteeringutest – HY090N netosumma HY100G Laenuintresside tagasimaksed – brutosumma HY100N Laenuintresside tagasimaksed – netosumma HY110G Alla 16-aastase lapse sissetulek – brutosumma HY110N Alla 16-aastase lapse sissetulek – netosumma HY120G Regulaarsed kinnisvaramaksud – brutosumma HY120N Regulaarsed kinnisvaramaksud – netosumma Leibkonna põhieluruumi omandilt makstud maksud – HY121G brutosumma Leibkonna põhieluruumi omandilt makstud maksud – HY121N netosumma Makstud regulaarsed maksed teisele leibkonnale – HY130G brutosumma HY130N Makstud regulaarsed maksed teisele leibkonnale – netosumma HY131G Makstud elatis teise leibkonna liikmele – brutosumma HY131N Makstud elatis teise leibkonna liikmele – netosumma Leibkonnaliikmete töötasult makstud tulu- ja sotsiaalmaks – HY140G brutosumma Leibkonnaliikmete töötasult makstud tulu- ja sotsiaalmaks – HY140N netosumma HY145N Tulumaksu tagasi- või juurdemakse summa HY170G Enda tarbeks toodetud toodete maksumus – brutosumma HY170N Enda tarbeks toodetud toodete maksumus – netosumma  Muutuja nimi Muutuja selgitus LEIBKOND Leibkonna number HARUNR Leibkonna harunumber ESU_LK Leibkonda identifitseeriv kood LIIKMENR Leibkonnaliikme number YX1 Leibkonnaliikme järjekorranumber YA1 Sugu (y) YA3 Seaduslik perekonnaseis YA4 Kooselu seadusliku abikaasaga YA5 Vabaabielus olemine YA6 Sotsiaal-majanduslik seisund Hariduse omandamine üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses YA7 või kõrgkoolis ESUBA1 Uus liige leibkonnas ESUBA2 Leibkonda sündimine ESUBA4 ESUs osalemine eelmisel aastal YC1 Rahvus – lühike jaotus YC1K Rahvuse kood YC2 Kodakondsus – lühike jaotus YC2K Kodakondsuse kood ESUB07B Teise kodakondsuse olemasolu ESUB07A Teine kodakondsus YC3 Sünniriik – lühike jaotus YC3K Sünniriigi kood ESUB08 Leibkonnaga koos/eraldi elamine ESUB09 Eraldi elamise põhjus ESUB13 Lapse huviringis käimine ESUB13A Huviringi tundide arv nädalas ESUB13A_MIS Huviringi tundide arv nädalas, vastuseta ESUB14 Huviringis mittekäimise põhjus ESUB15 Lapse koolis käimine ESUB15A Koolitundide arv nädalas ESUB15A_MIS Koolitundide arv nädalas, vastuseta ESUBL1 Lapse pikapäeva- vm rühmas käimine ESUBL1A Pikapäeva- vm rühma tundide arv nädalas ESUBL1A_MIS Pikapäeva- vm rühma tundide arv nädalas, vastuseta Ametliku lapsehoiu eest maksmine – pikapäeva- vm rühmas ESUT3A käimise eest ESUB16 Lapse lasteaias, sõimes või eelkoolis käimine ESUB16A Lasteaia, sõime või eelkooli tundide arv nädalas ESUB16A_MIS Lasteaia, sõime või eelkooli tundide arv nädalas, vastuseta ESUBL3 Lapse muus pere- või hoiukeskuses käimine tavapäeval ESUBL3A Pere- või hoiukeskuse tundide arv nädalas ESUBL3A_MIS Pere- või hoiukeskuse tundide arv nädalas, vastuseta Ametliku lapsehoiu eest maksmine – pere- või hoiukeskuses ESUT3B käimise eest Lapse muus pere- või hoiukeskuses käimine lisaks lasteaiale või ESUBL7 koolile  Pere- või hoiukeskuse tundide arv nädalas lisaks lasteaiale või ESUBL7A koolile Pere- või hoiukeskuse tundide arv nädalas lisaks lasteaiale või ESUBL7A_MIS koolile, vastuseta Ametliku lapsehoiu eest maksmine – pere- või hoiukeskuses ESUT3C käimise eest (lisaks lasteaiale või koolile) ESUBL5A Tasuta hoidja tundide arv tavalisel koolinädalal ESUBL5A_MIS Tasuta hoidja tundide arv tavalisel koolinädalal, vastuseta ESUBL5B Tasulise hoidja tundide arv tavalisel koolinädalal ESUBL5B_MIS Tasulise hoidja tundide arv tavalisel koolinädalal, vastuseta ESUB17A Tasuta hoidja tundide arv tavanädalal ESUB17B Tasulise hoidja tundide arv tavanädalal ESUB17B_MIS Tasulise hoidja tundide arv tavanädalal, vastuseta ESUB17D Lastehoiuasutuse tundide arv tavanädalal ESUB17D_MIS Lastehoiuasutuse tundide arv tavanädalal, vastuseta ESUBL6 Lapse täiskasvanud järelevaatajata kodus veedetud tundide arv Lapse täiskasvanud järelevaatajata kodus veedetud tundide ESUBL6_MIS arv, vastuseta Ametliku lapsehoiu eest maksmine – lastehoiuasutuses käimise ESUT3D eest ESUT7A Ametliku lapsehoiuteenuse kasutamise soov ESUT8A Ametliku lapsehoiuteenuse mittekasutamise põhjus ESUTE9 Üldine hinnang lapse tervisele Leibkonnast eemal viibimine eelmisel aastal vähemalt 6 kuud ESUBA7A järjest – kordusisik YCR Leibkonnaliikme elamine välismaal vähemalt ühe aasta järjest YC4A Eestisse elama asumise aasta YC4A_MIS Eestisse elama asumise aasta, vastuseta YC4B Eestisse elama asumise kuu YC4B_MIS Eestisse elama asumise kuu, vastuseta ESUTE12A Terviseprobleemi tõttu piiratud tavategevus - laps Terviseprobleemist põhjustatud tavategevuse piirangute ESUTE12B kestus 6 kuud - laps YB1_1 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 1 YB1_2 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 2 YB1_3 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 3 YB1_4 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 4 YB1_5 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 5 YB1_6 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 6 YB1_7 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 7 YB1_8 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 8 YB1_9 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 9 YB1_10 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 10 YB1_11 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 11 YB1_12 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 12 YB1_13 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 13 YB1_14 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 14 YB1_15 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 15 YB1_16 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 16 YB1_17 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 17 YB1_18 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 18 YB1_19 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 19 YB1_20 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 20 YX2AASTAALG Vanus küsitlusaasta alguses YX2PAEV Vanus küsitlushetkel DEP_CH Leibkonnaliige on kuni 24-aastane sõltuv laps DEP_CH17 Leibkonnaliige on kuni 17-aastane sõltuv laps EMA_LIIKMENR Leibkonnaliikme number – ema ISA_LIIKMENR Leibkonnaliikme number – isa PARTNERI_LIIKMENR Leibkonnaliikme number – partner HH_EQM_INC Leibkonna ekvivalentnetosissetulek (OECDM) EQM_INC_QUINT Isiku ekvivalentsissetuleku kvintiil SUHTV Isiku suhtelise vaesuse piir ABSV Isiku absoluutse vaesuse piir SUHTV2 Suhtelise vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid, k.a pensionid SUHTV3 Suhtelise vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid, v.a pensionid Absoluutse vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid, k.a ABSV2 pensionid Absoluutse vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid, v.a ABSV3 pensionid Suhteline vaesus või sotsiaalne tõrjutus – Eurostati metoodika AROPE järgi INC_D Leibkonna netotuludetsiil – leibkonnaliikme järgi TPER_SEIS Tegelik perekonnaseis – pikk jaotus MARITAL Tegelik perekonnaseis SEC_I Enesehinnanguline sotsiaal-majanduslik seisund – 4-ne jaotus ILMAJAETUS Isiku ilmajäetus S_ILMAJAETUS Isiku sügav ilmajäetus S_SEISUND Isiku sotsiaal-majanduslik seisund eelmisel nädalal RAHVUS Rahvus – 2-ne jaotus CITIN Kodakondsus – 3-ne jaotus, EL LK_PEA Leibkonnapeaks olemine Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp uuringuaasta 1. VANUS_GR5 jaanuari seisuga Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp küsitlushetke AGE_GR5 seisuga LIIKME_ST Leibkonnaliikme isikliku sissetuleku suurus PUE Puude raskusaste TVM Töövõimetuse protsent TOOVOIME_ULATUS Määratud töövõime ulatus KAAL_ISIK Isiku lõppkaal KAAL_LAPS14 Lapse lõppkaal – kuni 14-aastased PYSIV_SUHTV Isiku püsiva suhtelise vaesuse piir – longituud baasil PYSIV_ABSV Isiku püsiva absoluutse vaesuse piir – longituud baasil Longituud kaal (neli aastat), kõik praegused leibkonnaliikmed RB064 (igas vanuses)  Muutuja nimi Muutuja selgitus LIIKMENR Leibkonnaliikme number LEIBKOND Leibkonna number HARUNR Leibkonna harunumber ESU_LK Leibkonda identifitseeriv kood YX1 Leibkonnaliikme järjekorranumber YA1 Sugu (y) YE1 Üldhariduskoolis omandatud haridustase YE2 Üldhariduskooli lõpetamise aasta YE2_MIS Üldhariduskooli lõpetamise aasta, vastuseta YE3 Kõrgeim lõpetatud erialaharidus YE4 Kõrgeim lõpetatud kõrgharidus YE4A Bakalaureuseõppekava pikkus YE6K Omandatud eriala kood YE7 Kutseõppeasutuse või kõrgkooli lõpetamise aasta YE7_MIS Kutseõppeasutuse või kõrgkooli lõpetamise aasta, vastuseta YE8 Nõutav haridustase kutsekooli astumisel YE9 Koos kutseharidusega omandatud üldharidus Nõutav haridustase kutsekesk-, keskerikooli või tehnikumi YE10 astumisel YE19 Koolitusel osalemine õpilase või õpipoisina ETUK02A Isa kuulumine leibkonda YC3I Isa sünniriik YC3IKOOD Isa sünniriik – täpsustus ETUK02E Ema kuulumine leibkonda YC3E Ema sünniriik YC3EKOOD Ema sünniriik – täpsustus ETUK02A Isa kuulumine leibkonda YC3I Isa sünniriik YC3IKOOD Isa sünniriik – täpsustus ETUK02E Ema kuulumine leibkonda YC3E Ema sünniriik YC3EKOOD Ema sünniriik – täpsustus YF17 Töö olemasolu minevikus ESUF02 Töötatud aastate arv ESUG01 Töötamine eelmisel nädalal ESUG02 Tegutsemine ettevõtjana eelmisel nädalal ESUG03 Töötamine pereettevõttes otsese tasuta eelmisel nädalal ESUG04 Põllumajandussaaduste tootmine müügiks eelmisel nädalal ESUG05 Ajutine töölt puudumine eelmisel nädalal ESUG06 Töölt puudumise põhjus eelmisel nädalal ESUG07 Võimalus pöörduda pärast puudumist töökohale tagasi ESUG08 Ajutise töölt puudumise kestus kokku ESUG09 Tasu saamine puudutud aja eest eelmisel nädalal YF1 Praegune sotsiaal-majanduslik seisund YF3K Praeguse töökoha majandusüksuse peamise tegevusala kood  Töötamine praeguse töökoha allüksuses, millel on erinev YF4 aadress Töötamine praeguse töökoha allüksuses, millel on erinev YF5 tegevusala YF7K Praeguse töökoha allüksuse tegevusala kood YF9K Ameti kood praegusel töökohal YF23 Põhitöökoha töökoormus YF13 Tavaline töötatud tundide arv nädalas praegusel töökohal Tavaline töötatud tundide arv nädalas praegusel töökohal, YF13_MIS vastuseta YF14 Juhtimiskohustuste olemasolu praegusel töökohal TOOANDJA_OM_VORMTööandja omandivorm (50701) ESUGB9 Keskmine netokuutöötasu põhitööl ESUGB9_MIS Keskmine netokuutöötasu põhitööl, vastuseta ESUGB1 Võimalus kaotada praegune töökoht järgmisel aastal ESUGB1 Võimalus kaotada praegune töökoht järgmisel aastal Võimalus leida töökoha kaotuse korral oskustele ja ESUGB2 kogemustele vastav töökoht ESUGB15 Põhitöökoha kaotusel õigus saada – töötuskindlustushüvitist ESUGB16 Põhitöökoha kaotusel õigus saada – haigushüvitist ESUG21 Kõrvaltöökoha olemasolu eelmisel nädalal lisaks põhitööle ESUG22 Tavaline töötatud tundide arv nädalas kõigil kõrvaltöödel Tavaline töötatud tundide arv nädalas kõigil kõrvaltöödel, ESUG22_MIS vastuseta ESUG32 Töö otsimine viimase nelja nädala jooksul ESUG33 Võimalus kahe nädala jooksul tööle asuda ESUG35A Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta jaanuaris ESUG35B Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta veebruaris ESUG35C Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta märtsis ESUG35D Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta aprillis ESUG35E Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta mais ESUG35F Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta juunis ESUG35G Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta juulis ESUG35H Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta augustis ESUG35I Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta septembris ESUG35J Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta oktoobris ESUG35K Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta novembris ESUG35L Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta detsembris ESUG27A Viimati töötamise aasta ESUG27A_MIS Viimati töötamise aasta, vastuseta ESUG27B Viimati töötamise kuu ESUG27B_MIS Viimati töötamise kuu, vastuseta ESUGD7K Viimase töökoha majandusüksuse tegevusala kood ESUGD8 Töötamine viimase töökoha allüksuses, millel oli erinev aadress Töötamine viimase töökoha allüksuses, millel oli erinev ESUGD9 tegevusala ESUGD11K Viimase töökoha allüksuse tegevusala kood YF19K Ameti kood viimasel töökohal YF20 Tööalane seisund viimasel töökohal YF21 Juhtimiskohustuste olemasolu viimasel töökohal ESUGD5 Töölepingu sõlmimise viis viimasel töökohal ESUGD3 Ajutine või alaline töö viimasel töökohal Viimase töökoha töölepingu kestus rohkem või vähem kui ESUGD4 aasta YF22 Töötajate arvu vahemik viimasel töökohal ESUH001 Tasu saamine palgatöö eest ESUH05G1 Tööandja poolt tasutud lähetustes viibimine ESUH05G2 Lisatasu summa – lähetuskulude kulutamata ja kättejäänud osa Lisatasu summa – lähetuskulude kulutamata ja kättejäänud ESUH05G2_MIS osa, vastuseta ESUH05M Lisatasu saamine – muu ESUH05M2 Lisatasu summa – muu ESUH05M2_MIS Lisatasu summa – muu, vastuseta ESUH18 Tööandja sõiduki kasutamine isiklikul otstarbel ESUH20 Tööandja sõiduki kasutamine isiklikul otstarbel – kuude arv Tööandja sõiduki kasutamine isiklikul otstarbel – kuude arv, ESUH20_MIS vastuseta ESUHB1 Tööandja poolt autokompensatsiooni maksmine ESUHB1A Saadud autokompensatsioon – summa ESUHB1A_MIS Saadud autokompensatsioon – summa, vastuseta ESUHB1B Saadud autokompensatsioon – kuude arv ESUHB1B_MIS Saadud autokompensatsioon – kuude arv, vastuseta ESUHB1C Autokompensatsiooni kulumine üksnes ametisõitudeks ESUHB1D Saadud autokompensatsioon – ametisõitude osatähtsus ESUH21A1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – autokütus Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud autokütuse ESUH21A2 väärtus Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud autokütuse ESUH21A2_MIS väärtus, vastuseta ESUH21B1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – ühissõiduki kasutamine Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud ühissõiduki ESUH21B2 kasutamise väärtus Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud ühissõiduki ESUH21B2_MIS kasutamise väärtus, vastuseta ESUH21C1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – toit töökohal Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud toidukordade ESUH21C2 väärtus  Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud toidukordade ESUH21C2_MIS väärtus, vastuseta ESUH21N1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – kommunaalmaksed Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud ESUH21N2 kommunaalmaksete väärtus Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud ESUH21N2_MIS kommunaalmaksete väärtus, vastuseta ESUH21D1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – ametikorter Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud ametikorteri ESUH21D2 väärtus Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud ametikorteri ESUH21D2_MIS väärtus, vastuseta ESUH21E1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – sideteenused Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud sideteenuste ESUH21E2 väärtus Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud sideteenuste ESUH21E2_MIS väärtus, vastuseta Mitterahaline sissetulek tööandjalt – meditsiiniteenused ja - ESUH21F1 kaubad Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud ESUH21F2 meditsiiniteenuste ja -kaupade väärtus Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud ESUH21F2_MIS meditsiiniteenuste ja -kaupade väärtus, vastuseta Mitterahaline sissetulek tööandjalt – tööga mitteseotud ESUH21G1 koolitus Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud tööga ESUH21G2 mitteseotud koolituse väärtus Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud tööga ESUH21G2_MIS mitteseotud koolituse väärtus, vastuseta ESUH21H1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – sportimisvõimalus Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud ESUH21H2 sportimisvõimaluste väärtus Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud ESUH21H2_MIS sportimisvõimaluste väärtus, vastuseta ESUH21I1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – puhkusereis Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud puhkusereisi ESUH21I2 väärtus Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud puhkusereisi ESUH21I2_MIS väärtus, vastuseta ESUH21J1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – toiduained Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud toiduainete ESUH21J2 väärtus Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud toiduainete ESUH21J2_MIS väärtus, vastuseta ESUH21K1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – soodne liising või laen Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud laenu või liisingu ESUH21K2 väärtus  Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud laenu või liisingu ESUH21K2_MIS väärtus, vastuseta ESUH21L1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – seadmete vm kasutamine Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt kasutada saadud ESUH21L2 seadmete väärtus Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt kasutada saadud ESUH21L2_MIS seadmete väärtus, vastuseta ESUH21M1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – muu Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud muu soodustuse ESUH21M2 väärtus Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud muu soodustuse ESUH21M2_MIS väärtus, vastuseta ESUH22 Tegutsemine FIEna ESUHC3 FIEna registreeritud kuude arv ESUHC3_MIS FIEna registreeritud kuude arv, vastuseta ESUHC4 Ettevõtluse seotus eluruumide või maa rentimisega ESUH30 Ettevõtlusega seotult sõiduki kasutamine isiklikul otstarbel Ettevõtlusega seotult sõiduki kasutamine isiklikul otstarbel – ESUH32 kuude arv Rahaline tulu registreerimata ettevõtlusest – eraviisilised ESUH46A1 teenused Registreerimata ettevõtlusena eraviisiliste teenuste tulu ESUH46A2 summa Registreerimata ettevõtlusena eraviisiliste teenuste tulu ESUH46A2_MIS summa, vastuseta Rahaline tulu registreerimata ettevõtlusest – omavalmistatud ESUH46B1 tarbekaupade müük Registreerimata ettevõtlusena omavalmistatud tarbekaupade ESUH46B2 müügi tulu summa Registreerimata ettevõtlusena omavalmistatud tarbekaupade ESUH46B2_MIS müügi tulu summa, vastuseta Rahaline tulu registreerimata ettevõtlusest – omatoodetud ESUH46C1 toidukaupade müük Registreerimata ettevõtlusena omatoodetud toidukaupade ESUH46C2 müügi tulu summa Registreerimata ettevõtlusena omatoodetud toidukaupade ESUH46C2_MIS müügi tulu summa, vastuseta ESUH46D1 Rahaline tulu registreerimata ettevõtlusest – vahendustegevus ESUH46D2 Registreerimata ettevõtlusena vahendustegevuste tulu summa Registreerimata ettevõtlusena vahendustegevuste tulu ESUH46D2_MIS summa, vastuseta Rahaline tulu registreerimata ettevõtlusest – põllu- ja ESUH46E1 metsamajandusliku tegevus Registreerimata ettevõtlusena põllu- ja metsamajandusliku ESUH46E2 tegevuse tulu summa  Registreerimata ettevõtlusena põllu- ja metsamajandusliku ESUH46E2_MIS tegevuse tulu summa, vastuseta ESUH46F1 Rahaline tulu registreerimata ettevõtlusest – muu ESUH46F2 Registreerimata ettevõtlusest saadud muu tulu summa Registreerimata ettevõtlusest saadud muu tulu summa, ESUH46F2_MIS vastuseta Rahaline tulu registreerimata ettevõtlusest – muu täpsustus, ESUH46FM_MIS vastuseta ESUHK1 Liitumine III pensionisambaga ESUHK4 Liitumine muu kogumiskindlustussüsteemiga ESUHK5 Muu kogumiskindlustuse enda eest tehtud maksete summa Muu kogumiskindlustuse enda eest tehtud maksete summa, ESUHK5_MIS vastuseta Liitumine muu erakindlustusskeemiga ja selle maksete ESUHK7 tegemine ESUHK8 Muu erakindlustuse enda eest tehtud maksete summa Muu erakindlustuse enda eest tehtud maksete summa, ESUHK8_MIS vastuseta ESUHK9 Liitumine tööandja kindlustusega ja selle maksete tegemine ESUHK10 Tööandja kindlustuse maksete summa ESUHK10_MIS Tööandja kindlustuse maksete summa, vastuseta ESUHF10 Tallinna linna ühekordse pensionäride toetuse saamine ESUH52C Kohalikult omavalitsuselt hooldajatoetuse saamine ESUH52D Kohaliku omavalitsuse hooldajatoetusena saadud summa Kohaliku omavalitsuse hooldajatoetusena saadud summa, ESUH52D_MIS vastuseta ESUH57I1 Õppimishüvitise saamine – õppetoetus ESUH57I2 Õppimishüvitisena saadud õppetoetuse summa ESUH57I2_MIS Õppimishüvitisena saadud õppetoetuse summa, vastuseta ESUH57B1 Õppimishüvitise saamine – Eestis asuva organisatsiooni toetus Õppimishüvitisena saadud Eestis asuva organisatsiooni toetuse ESUH57B2 summa Õppimishüvitisena saadud Eestis asuva organisatsiooni toetuse ESUH57B2_MIS summa, vastuseta ESUH57C1 Õppimishüvitise saamine – välisriigi toetus ESUH57C2 Õppimishüvitisena saadud välisriigi toetuse summa ESUH57C2_MIS Õppimishüvitisena saadud välisriigi toetuse summa, vastuseta ESUH57D1 Õppimishüvitise saamine – õppelaenu (osaline) kustutamine ESUH57D2 Õppimishüvitisena saadud kustutatud õppelaenu summa  Õppimishüvitisena saadud kustutatud õppelaenu summa, ESUH57D2_MIS vastuseta ESUH57H1 Õppimishüvitise saamine – muu toetus ESUH57H2 Õppimishüvitisena saadud muu toetuse summa ESUH57H2_MIS Õppimishüvitisena saadud muu toetuse summa, vastuseta Välisriigist pensioni või hüvitise saamine, tulumaksu tagasi- või ESUH65A1 juurdemaksed 1 ESUH65A Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 1 ESUH65A_MIS Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 1, vastuseta Välisriigist pensioni või hüvitise saamine, tulumaksu tagasi- või ESUH65B1 juurdemaksed 2 ESUH65B Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 2 ESUH65B_MIS Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 2, vastuseta Välisriigist pensioni või hüvitise saamine, tulumaksu tagasi- või ESUH65C1 juurdemaksed 3 ESUH65C Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 3 ESUH65C_MIS Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 3, vastuseta Välisriigist pensioni või hüvitise saamine, tulumaksu tagasi- või ESUH65D1 juurdemaksed 4 ESUH65D Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 4 ESUH65D_MIS Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 4, vastuseta Välisriigist pensioni või hüvitise saamine, tulumaksu tagasi- või ESUH65E1 juurdemaksed 5 ESUH65E Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 5 ESUH65E_MIS Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 5, vastuseta ESUH58A1 Muu eelkirjeldamata toetuse saamine 1 ESUH58A2 Muu eelkirjeldamata toetuse summa 1 ESUH58A2_MIS Muu eelkirjeldamata toetuse summa 1, vastuseta ESUH58B1 Muu eelkirjeldamata toetuse saamine 2 ESUH58B2 Muu eelkirjeldamata toetuse summa 2 ESUK30 Läbikulunud riiete asemele uute muretsemine ESUK31 Läbikulunud riiete asemele uute mittemuretsemise põhjus ESUK32 Vähemalt 2 paari välisjalatsite olemasolu ESUK33 Vähemalt 2 paari välisjalatsite puudumise põhjus Vähemalt korra kuus sõprade-sugulastega koos söömine- ESUK34 joomine Vähemalt korra kuus sõprade-sugulastega koos mitte söömise- ESUK35 joomise põhjus ESUK36A Regulaarse tasulise vabaajaharrastuse olemasolu ESUK37 Regulaarse vaba aja harrastuse puudumise põhjus ESUK38 Igal nädalal teatud summa ainult endale kulutamine Igal nädalal teatud summa ainult endale mittekulutamise ESUK39 põhjus ESUK40 Kodus internetivõimaluse olemasolu ESUK41 Koduse internetivõimaluse puudumise põhjus YG1 Üldine hinnang oma tervisele YG2 Pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu YG3A Terviseprobleemi tõttu piiratud tavategevus Terviseprobleemist põhjustatud tavategevuse piirangute YG3B kestus 6 kuud YG4 Kõrvalise abi vajadus toimetulekuks ESUI20 Tervishoiuteenuse vajamine viimase 12 kuu jooksul – perearst ESUI21 Tervishoiuteenuse saamine vajadusel iga kord – perearst ESUI05 Perearsti vastuvõtule mittesaamise põhjus ESUI22 Tervishoiuteenuse vajamine viimase 12 kuu jooksul – eriarst ESUI23 Tervishoiuteenuse saamine vajadusel iga kord – eriarst ESUI09 Eriarsti vastuvõtule mittesaamise põhjus Tervishoiuteenuse vajamine viimase 12 kuu jooksul – ESUI24 hambaarst ESUI25 Tervishoiuteenuse saamine vajadusel iga kord – hambaarst ESUI07 Hambaarsti vastuvõtule mittesaamise põhjus ESUHE30A Üldine rahulolu oma eluga ESUHE38A Üldine hinnang inimeste usaldamisele ESUTL01 Ühistranspordi kasutamise sagedus ESUTL02 Ühistranspordi mittekasutamise põhjus Diskrimineerituna tundmine – suheldes riigi- või ESUTL03 omavalitsusasutusega Diskrimineerituna tundmise põhjus – suheldes riigi- või ESUTL04 omavalitsusasutusega Diskrimineerituna tundmine – üürides või ostes endale ESUTL05 elamispinda Diskrimineerituna tundmise põhjus – üürides või ostes endale ESUTL06 elamispinda ESUTL07 Diskrimineerituna tundmine – suheldes haridusasutusega Diskrimineerituna tundmise põhjus – suheldes ESUTL08 haridusasutusega ESUTL09 Diskrimineerituna tundmine – avalikus ruumis ESUTL10 Diskrimineerituna tundmise põhjus – viibides avalikus ruumis KAAL_ISIK Isiku lõppkaal YX2AASTAALG Vanus küsitlusaasta alguses Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp uuringuaasta 1. VANUS_GR5 jaanuari seisuga YX2PAEV Vanus küsitlushetkel Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp küsitlushetke AGE_GR5 seisuga HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil SUHTV Isiku suhtelise vaesuse piir ABSV Isiku absoluutse vaesuse piir SUHTV2 Suhtelise vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid, k.a pensionid SUHTV3 Suhtelise vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid, v.a pensionid Absoluutse vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid, k.a ABSV2 pensionid Absoluutse vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid, v.a ABSV3 pensionid Suhteline vaesus või sotsiaalne tõrjutus – Eurostati metoodika AROPE järgi ILMAJAETUS Isiku ilmajäetus S_ILMAJAETUS Isiku sügav ilmajäetus EQM_INC_QUINT Isiku ekvivalentsissetuleku kvintiil HH_EQM_INC_D Leibkonna ekvivalentnetosissetuleku (OECDM) detsiil HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil LIIKME_ST Leibkonnaliikme isikliku sissetuleku suurus INC_GR_M Palgatööst saadud brutosissetulek kuus LK_PEA Leibkonnapeaks olemine S_SEISUND Isiku sotsiaal-majanduslik seisund eelmisel nädalal TPER_SEIS Tegelik perekonnaseis – pikk jaotus EC_SC_P Praeguse töökoha (asutus/ettevõte) tegevusala EC_SC_V Viimase töökoha (asutus/ettevõte) tegevusala EC_SC Praeguse või viimase töökoha (asutus/ettevõte) tegevusala OC_1_P Praeguse ametiala ISCO kood – 1-kohaline OC_1_V Viimase ametiala ISCO kood – 1-kohaline OC_1 Praeguse või viimase ametiala ISCO kood – 1-kohaline OC Praeguse või viimase ametiala ISCO kood – 2-kohaline EDUCAT Omandatud haridustase ISCED11 Haridustase ISCED 2011 taseme järgi ISC_3 Haridustase ISCED 2011 taseme järgi – kolmel tasemel ISC_4 Haridustase ISCED 2011 taseme järgi – neljal tasemel HARIDUS_A Hariduse omandamise aasta ISCED2011_OPIB Omandatav haridustase ISCED 2011 järgi OP_TASE Õpitav haridustase ISCED2011 järgi – Eestis ja välisriigis OP_T3 Omandatav haridustase ISCED 2011 järgi – kolmel tasemel OP_VALDK_1 Haridus- ja koolitusvaldkonna kood – 1. tase TERV_4 Hooldamist vajav isik SEC Enesehinnanguline sotsiaal-majanduslik seisund SEC_I Enesehinnanguline sotsiaal-majanduslik seisund – 4-ne jaotus PUE Puude raskusaste TVM Töövõimetuse protsent TOOVOIME_ULATUS Määratud töövõime ulatus A06 Küsitluse keel A09 Hinnang küsitluse kulgemisele KVIIS Küsitlusviis KYSALGUS Küsitluse algusaeg KYSLOPP Küsitluse lõpuaeg A11 Küsitlusele vastaja A11NR Küsitlusele vastanud leibkonnaliikme number II pensionisamba (kohustuslik kogumispension) skeemiga KOP_LIITUNUD liitumine (50701) II pensionisamba (kohustuslik kogumispension) sissemaksed KOP_MAKS_MTA (50701) ERAPENS_MAKS_MTA Maksed erapensioniskeemidesse (50701) PTOO_NETO_MTA Palgatöö – netosumma (50701) PTOO_BRUTO_MTA Palgatöö – brutosumma (50701) MTOET_NETO_SKA Muud liigitamata SKA toetused – netosumma (50701) MTOET_BRUTO_SKA Muud liigitamata SKA toetused – brutosumma (50701) Muud liigitamata SKA toetused – kinnipeetud tulumaks MTOET_TM_SKA (50701) EA_NETO_SKA Elatisabi – netosumma (50701) EA_BRUTO_SKA Elatisabi – brutosumma (50701) EA_TM_SKA Elatisabi – kinnipeetud tulumaks (50701) L1_NETO_SKA Sünnitoetus – netosumma (50701) L1_BRUTO_SKA Sünnitoetus – brutosumma (50701) L1_TM_SKA Sünnitoetus – kinnipeetud tulumaks (50701) L2_NETO_SKA Lapsetoetus – netosumma (50701) L2_BRUTO_SKA Lapsetoetus – brutosumma (50701) L2_TM_SKA Lapsetoetus – kinnipeetud tulumaks (50701) L5_NETO_SKA Üksikvanema lapse toetus – netosumma (50701) L5_BRUTO_SKA Üksikvanema lapse toetus – brutosumma (50701) L5_TM_SKA Üksikvanema lapse toetus – kinnipeetud tulumaks (50701) LB_NETO_SKA Lapsehooldustasu – netosumma (50701) LB_BRUTO_SKA Lapsehooldustasu – brutosumma (50701) LB_TM_SKA Lapsehooldustasu – kinnipeetud tulumaks (50701) LC_NETO_SKA Paljulapseliste perede toetus – netosumma (50701) LC_BRUTO_SKA Paljulapseliste perede toetus – brutosumma (50701) LM_NETO_SKA Muud lastetoetused – netosumma (50701) LM_BRUTO_SKA Muud lastetoetused – brutosumma (50701) LM_TM_SKA Muud lastetoetused – kinnipeetud tulumaks (50701) VP_NETO_SKA Vanaduspension – netosumma (50701) VP_BRUTO_SKA Vanaduspension – brutosumma (50701) VP_TM_SKA Vanaduspension – kinnipeetud tulumaks (50701) VP_M_SKA Vanaduspension – saadud kuude arv (50701) TVP_NETO_SKA Töövõimetuspension – netosumma (50701) TVP_BRUTO_SKA Töövõimetuspension – brutosumma (50701) TVP_TM_SKA Töövõimetuspension – kinnipeetud tulumaks (50701) TVP_M_SKA Töövõimetuspension – saadud kuude arv (50701) TKP_NETO_SKA Toitjakaotuspension – netosumma (50701) TKP_BRUTO_SKA Toitjakaotuspension – brutosumma (50701) TKP_TM_SKA Toitjakaotuspension – kinnipeetud tulumaks (50701) TKP_M_SKA Toitjakaotuspension – saadud kuude arv (50701) VRP_NETO_SKA Välisriigi pension – netosumma (50701) VRP_BRUTO_SKA Välisriigi pension – brutosumma (50701) VRP_M_SKA Välisriigi pension – saadud kuude arv (50701) VH_MUU_BRUTO_SKA Vanemahüvitis, v.a ema vanemahüvitis – brutosumma (50701) VH_MUU_NETO_SKA Vanemahüvitis, v.a ema vanemahüvitis – netosumma (50701) Vanemahüvitis, v.a ema vanemahüvitis – kinnipeetud tulumaks VH_MUU_TM_SKA (50701) VH_EMA_BRUTO_SKA Vanemahüvitis (ema vanemahüvitis) – brutosumma (50701) VH_EMA_NETO_SKA Vanemahüvitis (ema vanemahüvitis) – netosumma (50701) Vanemahüvitis (ema vanemahüvitis) – kinnipeetud tulumaks VH_EMA_TM_SKA (50701) SH_NETO_HK Sünnitushüvitis – netosumma (50701) SH_BRUTO_HK Sünnitushüvitis – brutosumma (50701) TKH_NETO_ETK Töötuskindlustushüvitis – netosumma (50701) TKH_BRUTO_ETK Töötuskindlustushüvitis – brutosumma (50701) TKH_TM_ETK Töötuskindlustushüvitis – kinnipeetud tulumaks (50701) MJH_NETO_ETK Tööandja maksejõuetuse hüvitis – netosumma (50701) MJH_BRUTO_ETK Tööandja maksejõuetuse hüvitis – brutosumma (50701) Tööandja maksejõuetuse hüvitis – kinnipeetud tulumaks MJH_TM_ETK (50701) KH_NETO_ETK Koondamishüvitis – netosumma (50701) KH_BRUTO_ETK Koondamishüvitis – brutosumma (50701) KH_TM_ETK Koondamishüvitis – kinnipeetud tulumaks (50701) TT_NETO_ETK Töötutoetus – netosumma (50701) TT_BRUTO_ETK Töötutoetus – brutosumma (50701) REG_T_PAEV_ETK Registreeritud töötus – päevade arv (50701) Tasemeõppes osalemise toetus Töötukassalt – netosumma TOP_NETO_ETK (50701) Tasemeõppes osalemise toetus Töötukassalt – brutosumma TOP_BRUTO_ETK (50701) Tasemeõppes osalemise toetus Töötukassalt – kinnipeetud TOP_TM_ETK tulumaks (50701) ETTEVAT_NETO_ETK Ettevõtte alustamise toetus – netosumma (50701) ETTEVAT_BRUTO_ETK Ettevõtte alustamise toetus – brutosumma (50701) TVT_BRUTO_ETK Töövõimetoetus – brutosumma (50701) TVT_NETO_ETK Töövõimetoetus – netosumma (50701) TVT_M_ETK Töövõimetoetus – saadud kuude arv (50701) KOONDT_NETO_MTA Koondamisega seotud tulud – netosumma (50701) KOONDT_BRUTO_MTA Koondamisega seotud tulud – brutosumma (50701) KOONDT_TM_MTA Koondamisega seotud tulud – kinnipeetud tulumaks (50701) YEP_NETO_SKA Üksielava pensionäri toetus – netosumma (50701) YEP_BRUTO_SKA Üksielava pensionäri toetus – brutosumma (50701) PUUE_NETO_SKA Puudetoetu – netosumma (50701) PUUE_BRUTO_SKA Puudetoetus – brutosumma (50701) PUUE_M_SKA Puudetoetus – saadud kuude arv (50701)  II pensionisambast (kohustuslik kogumispension) enne KKOP_EPI_BRUTO_MTApensioniiga tehtud väljamaksed – brutosumma (50701) II pensionisambast (kohustuslik kogumispension) enne KKOP_EPI_NETO_MTA pensioniiga tehtud väljamaksed – netosumma (50701) II pensionisambast (kohustuslik kogumispension) pensioniea KKOP_PI_BRUTO_MTA saabumisel tehtud väljamaksed – brutosumma (50701) II pensionisambast (kohustuslik kogumispension) pensioniea KKOP_PI_NETO_MTA saabumisel tehtud väljamaksed – netosumma (50701) EKH_BRUTO_SKA Energiakulude hüvitamise toetus – brutosumma (50701) EKH_NETO_SKA Energiakulude hüvitamise toetus – netosumma (50701) Hinnatõusu leevendamise toetus puuduva töövõimega HLT_BRUTO_ETK isikutele – brutosumma (50701) Hinnatõusu leevendamise toetus puuduva töövõimega HLT_NETO_ETK isikutele – netosumma (50701) Hinnatõusu leevendamise toetus lastetoetuse ja pensioni HLT_BRUTO_SKA saajatele – brutosumma (50701) Hinnatõusu leevendamise toetus lastetoetuse ja pensioni HLT_NETO_SKA saajatele – netosumma (50701) TTT_BRUTO_SKA Toimetulekutoetus – brutosumma (50701) TTT_NETO_SKA Toimetulekutoetus – netosumma (50701) TTT_M_SKA Toimetulekutoetus – saadud kuude arv (50701) HHH_BRUTO_HK Haigus- ja hooldushüvitis – brutosumma (50701) HHH_NETO_HK Haigus- ja hooldushüvitis – netosumma (50701) III pensionisambast ja pensionifondidest tehtud väljamaksed – HK3_MTA netosumma (50701) II pensionisambast (kohustuslik kogumispension) tehtud HK6_MTA väljamaksed – netosumma (50701) PY010G Rahaline sissetulek tööandjalt – brutosumma PY010N Rahaline sissetulek tööandjalt – netosumma PY020G Mitterahaline sissetulek tööandjalt – brutosumma PY020N Mitterahaline sissetulek tööandjalt – netosumma PY021G Tulu tööandja sõiduki kasutamisest – brutosumma PY021N Tulu tööandja sõiduki kasutamisest – netosumma PY030G Tööandja makstud sotsiaalmaksu suurus PY035G Kogumiskindlustuse sissemaksed – brutosumma PY035N Kogumiskindlustuse sissemaksed – netosumma PY050G Sissetulek ettevõtlusest – brutosumma PY050N Sissetulek ettevõtlusest – netosumma PY080N Kogumiskindlustuse väljamaksed – netosumma PY090G Saadud töötushüvitised – brutosumma PY090N Saadud töötushüvitised – netosumma Saadud töötushüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid, PY091G sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma  Saadud töötushüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid, PY092G sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma Saadud töötushüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata skeemid, PY093G sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma Saadud töötushüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata skeemid, PY094G sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma PY100G Saadud vanadushüvitised – brutosumma PY100N Saadud vanadushüvitised – netosumma Saadud vanadushüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid, PY101G sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma Saadud vanadushüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid, PY102G sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma Saadud vanadushüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata skeemid, PY103G sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma Saadud vanadushüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata skeemid, PY104G sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma PY110G Saadud toitjakaotushüvitised – brutosumma PY110N Saadud toitjakaotushüvitised – netosumma Saadud toitjakaotushüvitised: sotsiaalmaksuga seotud PY111G skeemid, sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma Saadud toitjakaotushüvitised: sotsiaalmaksuga seotud PY112G skeemid, sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma Saadud toitjakaotushüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata PY113G skeemid, sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma Saadud toitjakaotushüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata PY114G skeemid, sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma PY120G Haigestumisega seotud saadud hüvitised – brutosumma PY120N Haigestumisega seotud saadud hüvitised – netosumma Haigestumisega seotud saadud hüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid, sissetulekul põhinevad hüvitised – PY121G brutosumma Haigestumisega seotud saadud hüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid, sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – PY122G brutosumma Haigestumisega seotud saadud hüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata skeemid, sissetulekul põhinevad hüvitised – PY123G brutosumma  Haigestumisega seotud saadud hüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata skeemid, sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – PY124G brutosumma PY130G Töövõimetusega seotud saadud hüvitised – brutosumma PY130N Töövõimetusega seotud saadud hüvitised – netosumma Töövõimetusega seotud saadud hüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid, sissetulekul põhinevad hüvitised – PY131G brutosumma Töövõimetusega seotud saadud hüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid, sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – PY132G brutosumma Töövõimetusega seotud saadud hüvitised sotsiaalmaksuga sidumata skeemid, sissetulekul põhinevad hüvitised – PY133G brutosumma Töövõimetusega seotud saadud hüvitised sotsiaalmaksuga sidumata skeemid, sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – PY134G brutosumma PY140N Saadud haridushüvitised – netosumma Saadud haridushüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid, PY141G sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma Saadud haridushüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid, PY142G sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma Saadud haridushüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata skeemid, PY143G sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma Saadud haridushüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata skeemid, PY144G sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma  Muutuja nimi Muutuja selgitus LEIBKOND Leibkonna number HARUNR Leibkonna harunumber LIIKMENR Leibkonnaliikme number XX1 Leibkonnaliikme järjekorranumber (x) X2 Sugu (x) X3D Vanus (x) ISIKU_TYYPK Isiku tüüp uuringus – kombineeritud X4 Leibkonda kuulumine ESUX5 Leibkonda mittekuulumise põhjus ESUX5M_MIS Leibkonda mittekuulumise põhjus – muu, vastuseta UUS_HARUNR Uue haruleibkonna harunumber  Muutuja nimi Muutuja selgitus Year of the survey, all current household members (of any RB010 age) and former household members Country of residence, all current household members (of RB020 any age) and former household members Personal ID, all current household members (of any age) RB030 and former household members RB040 Current household ID RB110 Membership status RB245 Respondent status RB250 Data status Personal base weight, all current household members (of RB060 any age) Longitudinal weight (two-year duration), all current RB062 household members (of any age) Longitudinal weight (three-year duration), all current RB063 household members (of any age) Longitudinal weight four-year duration), all current RB064 household members (of any age) Saatja: [email protected] Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus Kuupäev: 2025-10-09 07:30 Tere! Teile on saadetud Andmekaitse Inspektsiooni dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus Registreerimise kuupäev: 09.10.2025 Registreerimise number: 2.2.-1/25/35-5 Tundliku sisuga elektroonilised pöördumised on võimalik inspektsioonile edastada krüpteeritult kasutades ID- kaarti ja ID-tarkvara <https://installer.id.ee/?lang=est> . Kuidas dokumente krüpteerida, vaata siit <https://www.aki.ee/meist/vota-uhendust/saada-kiri> . Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon: 627 4135 E-mail: [email protected] <http://www.aki.ee> www.aki.ee ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Leia meid <https://www.linkedin.com/company/estonian-data-protection-inspectorate/> LinkedInist või kuula <https://open.spotify.com/show/3zUmUfZZchralr4845AUFJ?si=a94a8df1e9264c92&nd=1&dlsi=d71b67c3014b4ca6> Andmehäälingust