Leping

NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida ANDU2 2025 Ava vorm Üldandmed Projekti nimi eesti keeles Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine Projekti nimi inglise keeles Formulation of a conceptual model for child well-being in Estonia and the development of corresponding indicators Vastutav täitja Oliver Nahkur Asutus Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut Projekti algus 22.09.2025 Projekti lõpp 20.09.2026 Taotletav summa (ilma 96500,00 käibemaksuta) Taotletav summa (koos käibemaksuga) 119660,00 Valdkond ja eriala Frascati Manuali ETIS valdkond CERCS valdkond % valdkond 2. S215 Sotsiaalsed 5.4 Ühiskonnateadused probleemid ja heaolu, 100,0 Sotsioloogia ja kultuur 2.11. sotsiaalkindlustus Sotsiaalteadused Lühikokkuvõte eesti keeles 1 Projekti eesmärgiks on Eesti konteksti arvestava valdkondade ülese laste heaolu mudeli loomine. Selle teostamiseks moodustame asjakohaste kompetentsidega Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi, SA Mõttekoda Praxis analüütikutest ja täiendavatest ekspertidest projekti meeskonna. Töötame 1. uurimis-arendusülesandena (UAÜ1) välja inimese elukaart hõlmava kontseptuaalse mudeli seisukohad, mida arvesse võttes arendame välja laste heaolu spetsiifikat ja Eesti konteksti arvestava valdkondade ülese laste heaolu kontseptuaalse mõõtemudeli (UAÜ2). Seejärel testime loodud mudelit kasutades olemasolevaid andmeid ja indikaatoreid nende võimalikus ulatuses ning pakume välja andmepildi testversiooni (UAÜ3). Projekti täitjatel on pikaaegsed teaduslikud, praktilised ja huvikaitse kogemused laste heaolu valdkonnas, rahvusvahelises ja kohalikus vaates laste heaolu andmete ja indikaatorite eestvedamises-arendamises (nt Islandi laste heaolu mudeli Eestile sobivuse hindamise projekt) ning oskused andmete visualiseerimisel. Jälgime läbivalt projektis sotsiaalse õigluse printsiibi rakendumist. Projekti teostajatel on pädevus töötamises lastega, sh haavatavate sihtrühmadega. Peame oluliseks laste kaastust kogu projekti vältel. Selleks loome Laste Nõukoja eesmärgiga anda lastele hääl neid otseselt puudutavates teemades ja rakendada laste kompetentsust projekti tulemite hindamisel. Projektis kasutame järgnevaid meetodeid: dokumendianalüüs, individuaal- ja grupiintervjuud, aruteluseminarid, nõuanded lastelt. UAÜ tulemuste sobivust hindavad täiskasvanud valdkondade eksperdid ja Laste Nõukoja liikmed ning Tellija poolt kokku kutsutud projekti juhtrühm. Esitame kaks vaheraportit ja projekti lõppraporti. Lisaks laste heaolu kontseptuaalsele mõõtemudelile valmib projekti lõpptulemusena andmepildi testversioon. Projekti tulemeid kommunikeerime avalikkusele koostöös Tellijaga projekti vältel järgides sealjuures sihitatust erinevatele sihtgruppidele ja kasutades erinevaid kanaleid. Lühikokkuvõte inglise keeles The aim of the project is to create a model for the well-being of children that takes into account the Estonian context. We are forming a team with analysts from the University of Tartu, the National Institute for Health Development, and the Praxis think tank with the relevant expertise, and invite additional experts following the project needs. As our first research and development task (RDT1), we will develop a conceptual lifespan model of well-being, which helps to develop a cross-sectoral conceptual measurement model for child well-being in the Estonian context (RDT2). We will then test the created model using existing data and indicators and propose a test version of the data picture (RDT3). The project team has long-term academic, practical, and child advocacy experience in the field of child wellbeing/welfare, in promoting and developing child-centred data and indicators from an international and local perspective and skills in data visualization. Throughout the project, the team takes care of following the principle of social justice. The team is competent in working with children, including vulnerable target groups. Children will participate in the Children's Council with the aim of giving children a voice in matters that directly 2 affect them and utilizing their expertise in evaluating the results obtained at different stages of the project. Methods used in the project: document analysis, individual and group interviews, discussion seminars, consultation with children. The suitability of the RDT results will be assessed by adult experts in the field, members of the Children's Council, and a project steering group convened by the Client. Two interim reports and a final project report will inform about the results of the project (RDT1-3). The results of the project will be communicated to the public, including children in cooperation with the Client using various media channels and in-person methods. Projektikirjeldus Taotleja tõlgendus projekti eesmärkidest ja sisust Vajadus valdkondadeülese Eesti laste heaolu mudeli järele on küpsenud enam kui kümnel aastal. 2014.aastal ilmus esimene lapse heaolu mõõtmise käsitlus (Reinomägi jt). Avaldatud on laste heaolu käsitlevaid interdistsiplinaarseid kogumikke (Kutsar 2013; Kutsar ja Raid 2019; Kutsar 2021). Tartu Ülikooli (TÜ) ühiskonnateaduste instituudi laste ja perede heaolu uurimisrühm on mitmete aastate jooksul tegelenud laste heaolu interdistsiplinaarse uurimisega (nt ETAG PUT1513 ja PRG700) ja toonitanud jätkuvalt vajadust korrastatud ja samas paindliku riikliku lastekeskse statistika süsteemi järele, kaasates aruteludesse erinevate valdkondade spetsialiste. Idee vedajaks sai uurimisrühma teadur Oliver Nahkur, kes alustas valdkondade üleste laste heaolu andmete seminaridega 17.oktoobril 2022.aastal koostöös Sotsiaalministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei ja Statistikaametiga (jätkusem. 20.novembril 2023, mõlemad seminarid ETAG PRG700 toetusel). Seminaridel keskenduti lastekesksete ja lastest lähtuvate andmete vajalikkusele laste elu ja arenguga seotud probleemide ennetamisel ja laste igakülgse arengu toetamisel. Samuti arutleti eetikakomiteede, andmekaitse rolli üle laste andmete kogumisel ja nähtavuse parendamisel. Leiti, et mõistlik oleks koondada ressursse ja esitada andmeid laste kohta senise laialipillutatud praktika asemel ühtses süsteemis. Kasutajasõbralikke laste heaolu näidikulaudu, mis muuhulgas võimaldaks seirata ebasoodsamas olukorras laste heaolu, on soovitanud riikidel arendada ka WHO-UNICEF-Lancet komisjon (Clark jt, 2020) ja häid praktikaid selleks on Eestil aluseks võtta mitmelt riigilt. Näiteks Islandil loodud süsteemiga tutvus 2024. aastal Sotsiaalministeeriumi eestvõttel valdkondade ülene ekspertide rühm eesmärgiga hinnata Islandi praktika rakendatavust laste heaolu eri valdkondades ka Eestis (Nahkur 2024). Kogutud on rikkalik valdkondade põhine materjal, mis on küll oluliseks eeltööks laste ühtse ja dünaamilise näidikulaua loomiseks, kuid seni puudub selleks vajalik valdkondade ülene teaduspõhine Eesti laste heaolu kontseptuaalne mõõtemudel, mille väljatöötamise vajadusele on viidanud ka ÜRO laste õiguste komitee. Käesoleva projekti eesmärgiks on Eesti konteksti arvestava valdkondade ülese laste heaolu mudeli loomine. Selle teostamiseks püstitame kolm teaduspõhist uurimis-arendusülesannet (UAÜ). Esiteks, töötame välja üldisema inimese elukaart hõlmava kontseptuaalse mudeli seisukohad, millele saame positsioneerida teise ülesandena laste heaolu spetsiifikat ja Eesti konteksti arvestava valdkondade ülese laste heaolu kontseptuaalse mõõtemudeli. Kolmanda ülesandena testime laste heaolu mudelit, sh 3 indikaatoreid olemasolevate andmete alusel nende hetke võimalikus ulatuses ja pakume välja saadud andmepildi testversiooni. Projekti edukaks läbiviimiseks jätkame oma asjakohasust tõestanud valdkondade ülesuse põhimõttega. Selleks loome asjakohaseid kompetentse siduva analüütikutest ja ekspertidest koosneva meeskonna. Projekti juhi ja juhtivanalüütikuna jätkab Oliver Nahkur koos TÜ laste ja perede uurimisrühma liikme kaasprofessor Dagmar Kutsari ja sotsioloogia eriala doktorandi, heaolu-uuringute nooremteaduri Kristi Asseriga. Nahkuril ja Kutsaril on lai uurimuslik pagas laste heaolu eri aspektide mõtestamisel ja analüüsimisel. Seda tõendavad nii senised teadus-arendusprojektide kogemus, sh rahvusvaheliselt (nt 2019 a. Kutsari eestvedamisel ülemaailmne laste indikaatorite ühingu konverents Tartus) kui ka pädevus valdkondade üleseks koostööks. Asseril on nii teaduslik kui praktiline kogemus laste heaolu valdkonnast ning ta on koordineerinud omavalitsuse põhise statistika koondamist Sotsiaalkindlustusametis laste heaolu osakonnas. Tema doktoriuurimus “Heasse lapsepõlve sotsiaalse investeerimise mudel sotsiaalse võrdsuse ja õigluse raamistikus: panus Eesti valdkondadeülese laste heaolu näidikulaua arendamisse” (juh. Nahkur ja Kutsar) keskendub võrdsuse ja õigluse põhimõtte rakendamisele laste heaolu mõõtemudelites, sh haavatavas olukorras laste rühmade nähtavaks tegemisele. Õigluse teema on saanud viimasel ajal rahvusvahelistes laste heaolu käsitlustes kasvavat tähelepanu, näiteks on hariduses õiglus seatud üheks põhiväärtuseks ja eesmärgiks (OECD 2023). Projektis peame ka Eesti laste heaolu valdkondade üleses mudelis oluliseks lähtuda õigluse printsiibist. Projekti meeskonnas osalevad analüütikutena laia analüüsipraktikat omavad Hede Sinisaar (Praxis), Merilen Laurimäe (Praxis) ja Karin Streimann (TAI). Sinisaarelt ja Laurimäelt lisandub kompetents registrite ja andmete koondamise, sh üle-euroopalise maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli ehk Euromod kasutamise alal. Streimann panustab teadus- ja arendustööde ning dokumentide metaanalüüsiga ja lisab meeskonda ennetusteaduslikku kompetentsi, sh teadmisi heaolu kujundavatest riski- ja kaitseteguritest ning vaadet spetsialistide vajadustest olemasolevate mõõdikute osas. Projektis osalevad laste heaolu ja õiguste eksperdina praktikud Helika Saar (Lapse Heaolu Arengukeskus), Hannela Teaste (Võru Linnavalitsus) ning vaimse tervise eksperdina Kenn Konstabel (TAI). Helika Saar on aastaid Lastekaitse Liidus koordineerinud lapse õiguste huvikaitse alast tööd ja koostanud mitmeid laia levikuga (ÜRO, EIK) laste õiguste alaseid ülevaateid, omades muuhulgas laia ülevaadet teadus-arendusprojektidest Eestis, lisaväärtusena projektis on tema juristikompetents. Teaste on töötanud alates 2012.aastast lastekaitsevaldkonnas, ta on pereterapeut ja riiklik perelepitaja ning viimati panustanud eksperdina lastekaitse valdkonna e-kursuste juures. Konstabel keskendub laste vaimse tervise, sh eetika temaatikale. Projekti kommunikatsiooni ja lisakompetentside (eksperdid, lapsed/noored) kaasamise eest vastutab Kadi Saar, kes tulenevalt praktilise töö laiast kogemuste pagasist (haavatavas olukorras) lastega panustab ka projekti jaoks loodava Laste Nõukoja tegevustesse (ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgi on lapsed kuni 18-aastased isikud). Laste osalemisel projekti tegevustes (nendega konsulteerimine, lisamaterjali kogumine) peame silmas, et see oleks turvaline ja eetiliselt vastutustundlik, mõtestatud ja nende iseseisvust austav (nt Staksrud jt., 2025). Lähtume mh Lastekaitse Liidu laste tähendusliku kaasamise juhendmaterjalist. Lastega töötavatel uurimisrühma liikmetel on kogemus töös haavatavate sihtrühmadega ja pädevus kasutada taastava praktika meetodeid (turvaline ruum, toetav kuulamine, vastastikune austus, vabatahtlikkus). Meeskonnaliikmed TÜ-st ja TAI-st kuuluvad ka Heaoluteaduste tippkeskusse EstWell, mis annab võimaluse erinevates etappides kaasata ka teisi heaolu-uurijaid. Esimese ja teise ülesande täitmine on omavahel sidus ja osaliselt paralleelne. Toimub rahvusvahelise ja kohaliku teadusliku, rakendusliku ja strateegiamaterjali süntees, silmas pidades heaolu mõjutustasandeid 4 ja valdkonnaülesust Eestis. Eesti konteksti arvestava elukaare ülese mudeli koostamiseks kogume lisaks sisendit kutsutud ekspertidelt ja kodanikelt. Selleks viime läbi vähemalt ühe aruteluseminari ja/või intervjuusid eri valdkondade ekspertidega hõlmates võimalusel sotsiaal-, tervise-, haridus-, kultuur-, majandus, õigus- ja turvalisuse valdkondi. Väärtustades aja- ja ressursisäästlikkuse põhimõtet, teeme kodanikelt sisendi saamiseks koostööd Hea Elu rahvakoguga (otse ja vahendatult mõttekoja Praxis poolt). Mudeli sobivust konsulteerivad kutsutud eksperdid ning projekti jaoks loodud Laste Nõukoda. Projekti esimese ülesande täitmise tulemusena esitame tellijale Eestile kohase inimese elukaart hõlmava valdkondade ülese heaolu kontseptuaalse mudeli kokkuvõtliku raporti koos mudelit illustreeriva skeemiga. Projekti teise ülesande täitmisel on lähtepõhimõtteks Eesti seniste sammude arvesse võtmine, sh Islandi kogemuse analüüs (Nahkur 2024) ja elukaareülese heaolu mudel. Põhineme Eestile sobiliku ja ainuomase laste heaolu mudeli arendamisel rahvusvahelisele ja kohalikule teaduskirjandusele ning koostööle ekspertidega, sh lastega (arvestades laste tähendusliku kaasamise juhendis toodud põhimõtteid) ning loodava andmepildi potentsiaalsete kasutajatega. Peame oluliseks, et sotsiaalse õigluse põhimõte oleks integreeritud loodavasse mudelisse. Mudeli koostamiseks viime lisaks dokumendianalüüsile AKI ja eetikakomiteega kooskõlastatult läbi andmekogumise haavatavas olukorras ja “nähtamatute” (statistikas/uuringutes alakajastatud) laste seas, aruteluseminarid ekspertide, sh lastega ning andmepildi kasutajarühmade esindajatega. Kaardistame Eestile sobituva laste heaolu mudeli indikaatorid, andmed ja allikad ning valmib Eesti laste valdkondade ülese heaolumudelit kirjeldav vaheraport. Kolmanda ülesandena testime eelnevalt loodud laste heaolu mudelit, koondades selleks asjakohased objektiivsed ja subjektiivsed andmed võimalikult suures ulatuses ja töötame välja laste heaolu andmepildi testversiooni. Indikaatorite väljatöötamisel konsulteerime täiskasvanud ekspertidega ja Laste Nõukojaga. Andmepildi testversiooni loomiseks kasutame analüütika ja visualiseerimiskeskkondi (MS Excel või Tableau). Kolmanda ülesande tulemused kajastuvad tellijale esitatavas UAÜ2 ja UAÜ3 koondavas lõppraportis. Kommunikatsiooni ja kaasamistegevuste läbiva põhimõttena peame silmas, et projekti vältel kasutatakse erinevaid kanaleid ja tegevusi, mis aitaksid kommunikeerida projekti tulemusi ja olulisi etappe erinevatele sihtgruppidele, sh lastele, spetsialistidele, teadlastele, laiemale avalikkusele. Projekti algusjärgus koostame kommunikatsiooniplaani, mis arvestab projekti juhtrühma sisendit ja mis kooskõlastatakse Sotsiaalministeeriumi projektijuhi ja ministeeriumi kommunikatsiooni osakonnaga. Tegevusi ja ajakava täpsustame tellijaga projekti elluviimise käigus iga uurimis- ja arendusülesande algusetapis juhtrühma kohtumistel. Oleme paindlikud kommunikatsioonitegevuste osas, sh arvestame Sotsiaalministeeriumi ja laste poolset sisendit ning otsime projekti jooksul aktiivselt võimalusi projekti tegevustest avalikkuse teavitamiseks. 1. uurimis- ja arendusülesande teostamise kava Eesti elukaart hõlmav valdkondadeülene heaolu kontseptuaalne mudel Heaolu on erinevad autorid määratlenud erinevalt, levinud on ka sünonüümid, nagu näiteks õnnelikkus, eluga rahulolu, räägitakse heaolu erinevatest vormidest (subjektiivne, objektiivne, individuaalne, sotsiaalne, psühholoogiline jne), heaolu riski- ja kaitseteguritest erinevates elukeskkondades (nt perekond, haridusasutus, töömaastik, tervishoid jne) ja nende omavahelisest seotusest. Ka elukaare käsitlusi 5 (psühholoogilisi, sotsioloogilisi, õiguslikke, hariduslikke jne) on aegade jooksul kogunenud palju. Kõik see raskendab kogutud andmete kasutatavust ja võrreldavust. Projekti esimene ülesanne on äärmiselt ambitsioonikas: välja töötada elukaarepõhine valdkondade ülene heaolu mudel. Tegemist on projekti vajadustest lähtuva kontseptuaalse mudeliga, mis võiks olla võimalikult universaalselt rakendatav inimese mistahes elukaare osale, oleks teaduspõhine ja suuniseks nii praktikas kui ka poliitikakujundamisel. Esimese teadaoleva Eesti konteksti arvestava heaolu ehk “inimliku õndsuse ehk täiuslikkuse” mudeli visandas 1795. aastal tulevane keiserliku Tartu ülikooli rektor Georg Friedrich Parrot (1767-1852), kes rõhutas oma mudelis inimese jõudude arendamist ja looduse jõudude tundmist ning kasutamist (vt novaator.err.ee/256827). Viimase aja heaolukäsitlustega võrreldes on tema mudelis palju sarnast: heaolu on protsess, mida luuakse igapäevaselt ja erinevates keskkondades, st heaolu on suhtepõhine ja heaolu loome toimub erinevatel suhtetasanditel. Rahvusvahelises teaduskirjanduses on erinevaid heaolu käsitlusi, mis on loodud täiskasvanutele mõeldes ega pruugi alati olla otseselt lastele ja noortele üle kantavad. Kõige laiemaks aruteluteemaks on valiku tegemine hedoonilise (õnnelikkus, hea elu) ja eudaimoonilise (tulevikku suunatud) heaolu käsitluse diskursuste vahel. Sellele lisandub suhetepõhisuse ehk sotsiaalsuse aspekt. Inimestele on omane püüelda hea elu poole. Kuigi teatavad universaalsed omadused on ühised kõigil, siis inimesed ei ole juba sünnieelselt omavahel võrdsed. Samuti sünnivad nad ebavõrdsetesse oludesse, mis tulevikku vaatavalt võib riskide teostudes ja kaitsefaktorite ebapiisavuse korral viia tulevikku suunatud (arengulise) heaolu potentsiaali ebatäieliku teostumiseni, halvimal juhul kaotsimineku ehk “raiskamiseni”. Kahju saavad sellest nii inimene ise kui ka kogu ühiskond. Seega, lisaks võrdsuse põhimõtete rakendamisele on nii poliitikakujundamisel kui ka sotsiaalse heaolu praktikas vaja silmas pidada sotsiaalse õigluse ja ennetuse põhimõtteid. Järgnevalt esitame uurimisülesande teostamise provisoorse tegevuskava. Alategevused: A. Teoreetilised lähenemised (1) Koostame ülevaate teoreetilistest heaolu käsitlustest ja asetame selle inimese heaolu elukaarele. Elukaare käsitluste mõned näited: Erik Eriksoni psühhosotsiaalne arenguteooria (tähtsustas ühiskonna ja kultuuri rolli), Robert Havinghursti bio-psühho-sotsiaalne teooria (elukaare igas etapis on arenguülesanded, mille täitmine loob aluse eduks järgmises eluetapis), Urie Bronfenbrenneri ökosüsteemide teooria (sotsiaalne õppimine toimub vanusega laienevates ökosüsteemides), mis loob väga hea silla heaolukäsitluste analüüsile: enesemääratlusteooria (Deci ja Ryan: autonoomia, seotus, kompetentsus kui inimese psühhoogilised põhivajadused); Eric Allardti heaoludimensioonid; Corey Keyes analüüsib eudaimoonilist heaolu kolmes dimensioonis - psühholoogilises, sotsiaalses ja emotsionaalses, mis sobib hästi heaolu arengulise käsitlusega (ingliskeelne mõiste flourishing). Püüame integreerida Aafrika Ubuntu filosoofia põhimõtteid, mis rõhutavad kollektiivset heaolu, seotust ja kogukondlikku tuge (teistele head tehes lood endale heaolu) lääne individualistliku lähenemisega (autonoomia, individuaalsed saavutused), kuna leiame, et heaolutase püsib vastastikusel toetusel, solidaarsusel ja jagatud vastutusevõtul, mille vajadus kasvab seoses sotsiaalse ja poliitilise elu üha keerukamaks muutumisega. Individuaalse ja kollektiivse arusaama integreerides viime rõhuasetuse laialt levinud agendikesksetelt käsitlustelt kaasagentsuse (inglise k. co-agency) ehk koostoimimise käsitlustele. Seega, heaolu mudelis võiksid kokku saada individuaalsed, suhtepõhised ja strukturaalsed mõõtmed. Sarnaseid põhimõtteid kannab ka näiteks vaimse tervise püramiid Eestis (Vaimse tervise roheline raamat 6 2021). (2) Analüüsime rahvusvahelisi heaolu raamistikke (nt OECD, UNICEF Card16), mis pakuvad kontseptuaalseid (paradigmaatilisi) suuniseid mudeli ülesehitamiseks ning arendamiseks. Tutvustame Global Flourishing Study alusmudelit (VanderWeele et al. 2025); Lomas (2019) mudelit ja Lyubomirsky ja Layous (2025) mudelit, mis kannavad psühholoogilisi seletusi, kuid seome sotsioloogiliste lähenemistega (nt relational sociology – Pierpaolo Donati). (3) Eesti teadus- ja rakendustööde, strateegiliste dokumentide analüüs Analüüsime Eesti teaduskirjandust heaolu ja selle mõjutegurite kohta ja strateegilisi dokumente (Eesti 2035 arengustrateegia, valdkondlikud (nt rahvatervis, heaolu, haridus, noorsootöö valdkond) arengukavad ja nendega seotud programmid (nt Laste ja perede programm, Tervist toetavate valikute programm) ja tutvume kohaliku tasandi strateegiliste dokumentidega). B. Eesti kontekstis uudsete tõendite kogumine Heaolu on osaliselt elukaart läbivalt kajastatud küll mitmetes sotsiaaluuringutes (nt Eesti Sotsiaaluuring; tagasivaateliselt rahvusvahelises uuringus SHARE - analüüsid töö- ja vanemaealiste seas vanusegruppide lõikes, rahvusvahelised valitud vanusegruppidele suunatud laste küsitlusuuringud ISCWeB, HBSC ), kuid meile teadaolevalt puudub ülevaade, kuidas erinevas vanuses (sh lapsed) inimesed mõtestavad head elu ja kuivõrd seovad seda individuaalsete, suhtepõhiste ja strukturaalsete teguritega. Kavatseme teha koostööd eeldatavalt septembris 2025 kokku kutsutava Hea Elu Rahvakoguga (vt allpool), kus saame teavet eri vanuses kodanikelt hea elu mõtestamise kohta. Selleks osaleme “Hea elu” mõtestamise päeval, kus saame vajadusel kokku leppida või juba läbi viia intervjuusid osalejatega. Samuti saame analüüsida Hea elu Rahvakogu konsensuslikku tulemit (kollektiivne vaade heale elule; koostöös mõttekoda Praxisega). Laste arusaamu heaolust elukaarel uurime lastelt endilt individuaal- või rühmaintervjuudes. Kogutavat materjali analüüsime kvalitatiivset metodoloogiat kasutades ja eetika põhimõtteid järgides. (1) Koostöö ekspertidega Koostöö ekspertidega toimub mitmes järgus ja lähtub otseselt projekti vajadustest. Esimeses faasis (projekti alguses) konsulteerime omi ideid projekti juhtrühmaga ja kohendame oma edasist plaani vastavalt. Eesti konteksti arvestava elukaare ülese mudeli koostamiseks kogume sisendit kutsutud ekspertidelt (mh üheks võimaluseks valdkonnaülese ennetuse töörühma liikmed) läbi aruteluseminari ja/või intervjuude. Teises faasis arutame loodud mudeli versiooni kutsutud erinevate valdkondade (nt sotsiaal, tervis, haridus) ja ühiskonna toimetasandite (kohalik, riiklik) ekspertidega ning Laste Nõukoja liikmetega. Kolmandas faasis ootame tagasisidet projekti juhtrühmalt. (2) Kodanike vaate kaasamine Hea Elu Rahvakogu koosneb juhuvalimi alusel valitud 30 eestimaalasest, kes oma mitmekesisuses peegeldavad läbilõiget Eesti elanikkonnast. Rahvakogu kohtub käesoleva aasta sügisel kokku viiel päeval, et kuulata eksperte ja huvirühmi ning arutada omavahel. Kohtumiste tulemusena sõnastatakse ühised ettepanekud, mida on hea elu tagamiseks ühiskonnas vaja teha. Meie vaateväljas on septembrikuusse kavandatud (lõplikud kuupäevad veel kinnitamata) sotsiaalse hea elu käsituste päev. C. Mudeli kokkupanemine ja hindamine Lähtuvalt dokumendianalüüsist, ekspertide ja kodanike sisendist pakume välja elukaareülese heaolu mudeli visiooni ja illustreeriva skeemi. Mudeli (ÜMv1 aja- ja tegevuskava tabelis) sobivust hindavad 7 täiskasvanud eksperdid ja Laste Nõukoda. Selleks korraldame silmast-silma töötoa formaadis aruteluseminari (VK1-valideerimiskohtumine nr 1), kus täiskasvanud ekspertidest ja lastest koosnevad laudkonnad avaldavad arvamust mudeli kohta ja teevad omapoolseid ettepanekuid. D. Kokkuvõtva raporti koostamine ja tellijale esitamine Eelneva töö tulemusena koostame Eesti konteksti arvestava inimese elukaart hõlmava valdkondade ülese heaolu mudeli (ÜMv2) kohta kokkuvõtva raporti, mis sisaldab skemaatilist visiooni elukaareülese heaolu mudeli kohta. Juhtrühma tagasiside alusel raportile, sh mudelile loome selle lõpliku versiooni (ÜMv3). E. Väljundid ja nende kommunikeerimise esialgne kava Projekti algusjärgus teavitame avalikkust projekti toimumisest kasutades TÜ, Sotsiaalministeeriumi ja võimalusel muid kanaleid (nt ERR). Kasutame läbivaid sõnumeid, mis rõhutavad projekti uudsust ja erinevate huvipoolte koostööd, sealhulgas laste osalust. Elukaareülest heaolu mudelit esitame vähemalt kahes kanalis. Sealhulgas tutvustame projekti ja selle esmaseid tulemusi (elukaareülene heaolu mudel) laste heaolu andmete seminaril. 2. uurimis- ja arendusülesande teostamise kava Eesti laste valdkondadeülene heaolu kontseptuaalne mõõtemudel Alategevused (1) Rahvusvaheliste teadus- ja rakendustööde dokumendianalüüs Analüüs toimub paralleelselt UAÜ1 analoogse alategevusega. Võtame vaatluse alla teoreetilised käsitlused ja mudelid, mis pakuvad kontseptuaalseid (paradigmaatilisi) suuniseid mudeli ülesehitamiseks ning arendamiseks. Saamaks värsket ülevaadet laste heaolu mõjuteguritest analüüsime rahvusvahelisi teadusuuringuid rõhuasetusega eeskätt süstemaatilistel kirjandusülevaadetel ja meta-analüüsidel. Lisaks kirjeldame lähemalt kuni 5 välisriigi praktikaid, mis võiksid õigluse printsiibist lähtumise osas olla eeskujuks Eesti laste heaolu mudeli loomisel. 2022. aasta OECD laste heaolu poliitikauuringu andmete esmaanalüüsi (teostatud Kristi Asseri poolt doktoritöö raames) kohaselt on Iirimaa, Šotimaa, Uus-Meremaa, Island, Soome (tiimi liige Helika Saar on juba tõlkinud Soomes kasutatavad indikaatorid eesti keelde) ja Kanada (Magdalena Janus, Equity from the Start uurimisrühm, kontakt loodud) riikideks, kus laste heaolu indikaatorid lubavad seirata poliitikakujundamisel haavatavatesse sihtgruppidesse määratletud laste heaolu. Riikide lõpliku valiku kinnitame juhtrühmaga. (2) Eesti teadus- ja rakendustööde, strateegiliste dokumentide analüüs Lähtekohaks on Islandi kogemust peegeldav dokument (Nahkur 2024) ja elukaareülese heaolu mudel. Analüüsime Eesti kontekstis läbi viidud olulisemaid üksikuuringud ja rakendustöid ning strateegilisi dokumente. Lisaks tutvume laste arvamusi käsitlevate uurimustega (nt üliõpilaste lõputööd rahvusvahelise CUWB uurimisprotokolli alusel ja Eesti laste raport ÜRO lapse õiguste komiteele); õigluse põhimõtet silmas pidades vaatame üle olemasolevad tööd/analüüsid kõrges haavatavusriskis elavate (sh “nähtamatute”) laste heaolust ja arusaamadest hea elu kohta. (3) AKI ja eetikakomitee taotluse koostamine Projekti algusjärgus koostame taotluse Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteele ja andmekaitse inspektsioonile (AKI), mis hõlmab (1) Laste Nõukoja loomist ja uute andmete kogumist lastelt ning (2) ligipääsu: 8 1. kogu rahvastiku registriandmeid ühendavale Euromod sisendandmestikule; 2. teistele registriandmetele, mille kasutamise vajadus ilmneb laste heaolu mudeli indikaatorite ja andmeallikate nimekirja 1. versioonist (NKv1); 3. Statistikaameti isiku- ja leibkonnauuringute, nt Eesti Sotsiaaluuringu ja Eesti tööjõu-uuringu andmetele; 4. vajadusel Eesti laste küsitlusuuringute andmetele, kui juba avaldatud andmed ei võimalda NKv1 toodud indikaatoreid arvutada. Anname sisendi kooskõlastuste (ja vajadusel lisakooskõlastuse) taotlemiseks reeglite kohaselt projekti vastutavale töötlejale ehk tellijale. Esmase taotluse puhul oleme arvestanud 30päevase vastuse saamise perioodiga ning ühe taotluse täiendamise ringiga; täiendava kooskõlastuse puhul 30päevase vastuse saamise perioodiga. (4) Lastelt (alla 18a) sisendi kogumine Lapsed osalevad projektis (1) nõuandjatena (Laste Nõukoda) ja (2) uue teabe allikatena (intervjuud, loovmeetodid). Projekti alguses asutame 8-10st erinevas vanuses lapsest (kuni 18a) koosneva nõuandva kogu eesmärgiga anda lastele neid otseselt puudutavas temaatikas sõna ja konsulteerida nendega projekti kõikides etappides. Maksimaalselt näeme ette 7 võimalikku kohtumist: eelkohtumine, kolm valideerimiskohtumist seotuna iga eraldiseisva uurimis- ja arendusülesandega, laste heaolu andmeseminar, arendusseminar ja lõppkohtumine. Kavandame laste aktiivset osalust ka projekti meediakajastuste puhul. Laste Nõukotta laste leidmisel kasutame organisatsioonide (nt Lastekaitse Liit, MTÜ Sa Suudad, Teeviida noored, Eesti Õpilasesinduste Liit) abi. Eelkokkuleppe (vt kinnituskirjad) oleme teinud Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikute ja MTÜ Sa Suudad õigus-, tervishoiu-, hariduse- ja sotsiaalsüsteemiga kokku puutunud laste kaasamise osas. Laste perspektiivide mõistmisel kasutame sekundaarallikaid (nt lasteaedadest ja koolidest unistamistalgutel kogutu). Need võivad aidata mõista lastele olulisi eluvaldkondi ning vaateid tuleviku osas. Soovime anda võimaluse “nähtamatutele” ja haavatavates situatsioonides (nt asendushooldusel, kinnises lasteasutuses, erivajadusega) olevatele lastele kaasa rääkida, olla kuuldud ja nende arvamust ka sisuliselt arvestada. Konsulteerime Laste Nõukojaga, et kujundada lapsesõbralikud lähenemised uurimaks erinevatesse sihtrühmadesse kuuluvate laste arvamusi heaolu osas. Kasutame lastelt sisendi saamiseks intervjuusid ja loovuurimismeetodeid. (5) Eestile omase laste heaolu mudeli loomine, sh olemasolevate allikate, andmete ja indikaatorite kaardistamine; testimine ja arendamine koostöös kutsutud täiskasvanud ekspertide ja Laste Nõukojaga Laste heaolu mudeli loomine toimub järk-järgult. Mh sisaldab mudel kontseptuaalset raamistikku ning sellega seotud indikaatorite ja andmeallikate nimekirja. Indikaatorite ja nende andmeallikate nimekirjas toome iga indikaatori kohta selgituse ja põhjenduse, miks indikaatori jälgimine on vajalik, mida näitab- tähendab, millega on seotud (näiteks riiklikud strateegiad), millistel alusandmetel (sh detailsus, uuenemise sagedus) ja allikatel põhineb. UAÜ2 raames valmib 7 laste mudeli versiooni (LMv1-7 aja- ja tegevuskava tabelis), sh vastavad indikaatorite ja nende andmeallikate nimekirja versioonid (NKv1-7 tabelis): * Rahvusvaheliste ja Eesti teadus- ja rakendustööde dokumendianalüüsi põhjal valmib LMv1, sh NKv1. Mh on lähtekohaks Eesti elukaart hõlmav valdkondade ülene heaolu mudel, Islandi praktikat analüüsinud projekti ettepanekud (Nahkur 2024) ja täiendav ülevaade kõrge haavatavuse riskiga laste 9 andmetest/indikaatoritest. LMv1 ootame juhtrühma tagasisidet, mille tulemusena valmib LMv2. * LMv2, sh NKv2 testime laste heaolu andmeseminaril, mille tulemusena valmib LMv3, sh NKv3. Töötoa formaadis koondame osalejate teadmisi ja mõtteid, kuidas Eesti laste heaolu mudelis “nähtamatuid” lapsi pildile tuua. * Võtame LMv3 aluseks kahel arendusseminaril, tulemiks LMv4. Arendusseminaridele kutsutud täiskasvanud ekspertideks on laste heaoluga kokkupuutuvad eksperdid, mh andmepildi (potentsiaalsed) kasutajarühmad. Täpsemalt plaanime läbi viia arendusseminari järgnevate rühmade esindajatega: (1) poliitikakujundajad riigi tasandil (nt valdkonnaülese ennetuse töörühm), (2) kohalike omavalitsuste ja maakondade/omavalitsusliitude esindajad (mh tervisedendajate võrgustik), (3) praktikud, (4) lapsevanemad, (5) lapsed ja noored. Eesmärk on saada laste heaolu mudel (LMv3) kasutajasõbralikumaks, praktilisemaks, asjakohasemaks jms. Plaanis on kasutada disainmõtlemise tööriistu. Lapsevanemate vaate esindamiseks teeme koostööd nt Lapse Heaolu Arengukeskuse ja Perepesade võrgustikuga ning laste/noorte vaadet esindab Laste Nõukoda. * LMv4 arendame edasi LMv5-ks võttes arvesse Eesti haavatavamas olukorras (mh “nähtamatute”) laste heaolu käsitlust. * LMv5 testime aruteluseminaril (VK2 ehk valideerimiskohtumine nr 2) ekspertide, sh Laste Nõukojaga, tulemiks LMv6. * LMv6 ootame juhtrühma tagasisidet, mille tulemusena valmib LMv7. (6) Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli sh riskirühmade heaolu kaardistav vaheraporti koostamine Kontseptuaalne mudel (LMv7) on kirjeldatud koos indikaatorite ja andmeallikate nimekirjaga (NKv7) raporti vormis, mis on kompaktne ja sisaldab ka mudeli joonist. Lisaks antakse tellijale üle muud protsessi käigus koostatud ja valminud materjalid (järgides andmekaitse ja eetikakomitee soovitusi), koostatud artiklid ja meediakajastused. Teoreetilised lähenemised Tugineme mudeli koostamisel teoreetilistele käsitlustele, mis aitavad mõista lapse heaolu mitmemõõtmelisust. Lähtume Bronfenbrenneri ökoloogiliste süsteemide teooriast, mis toob esile lapse, tema perekonna ja laiema sotsiaalse ja kultuurilise konteksti omavahelised suhted. Sarnaselt käsitleb UNICEF’i Innocenti Report Card 16 raamistik lapse ümber olevaid mõjusfääre ning loob seose lapse õigustega, mis on seotud lapsepõlve tingimustega igas süsteemis ja lapse heaolu tulemustega. Eelnevaga kooskõlas olevalt käsitleb Nahkuri (2024) laste haavatavuse ja säilenõtkuse teoreetiline raamistik haavatavust kui kahju riski lapse heaolule ning sisaldab süstemaatilist riski- ja kaitsetegurite kaardistust erinevatel tasanditel, mis saab olla üheks potentsiaalseks lahenduseks andmepildi kokkutoomisel. Nahkur (2024) pakub raamistiku laste heaolu mõõtmiseks, sh süsteemsed riske hindavad viisid. Andmed, andmekogumisemeetodid, andmeallikad UAÜ2 tugineb mitmetele andmeallikatele, sh siseriiklikud ja rahvusvahelised teadusuuringud ja rakendustööd, strateegilised dokumendid; uued andmed laste heaolu valdkonna ekspertidelt, lapsevanematelt ja lastelt. Kasutame kvalitatiivseid andmekogumismeetodeid, sealhulgas dokumendianalüüsi ja intervjuumeetodit, laste puhul ka lapsesõbralikke loovuurimismeetodeid ja projektiivtehnikaid nende arusaamade mõistmiseks. Analüüsimeetodid, lähtekohad 10 Uurimuses osalejate unikaalse maailma ja arusaamade paremaks mõistmiseks lähtume induktiivsest andmete analüüsist. Kommunikatsiooni esialgne kava Tulemuste tutvustamisel avalikkusele arvestame sihtgruppidele sobivaid kanaleid ja sõnakasutust. Kirjutame laste heaolu mudelit tutvustava artikli avaldamiseks ajakirjas Sotsiaaltöö (sihtgrupp: spetsialist, teadlane). Laste ja noorteni jõudmiseks rakendame Laste Nõukoja liikmeid kõneisikutena, kes räägivad laste heaolu teemadel neile suunatud kanalites (Nova, Teeviida ja lasteabi podcastid). Oleme valmis andma sisendit SoM planeeritud/rahastatavale lastele ja noortele sihitatud esitlusvideole, toetame vajadusel laste osalust selle valmimisel. Soovitame video avaldamist lastekaitsepäeval ja aitame levitada erinevates kanalites (TÜ, Lastekaitse Liit, lasteabi jm). Oleme valmis kaasuma SoM meediakajastustesse. Oleme suhelnud lasteabi, Lastekaitse Liidu ja Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonnaga, kes saavad meid kursis hoida haldusala üritustega ning kaasa aidata tulemuste tutvustamisel. 3. uurimis- ja arendusülesande teostamise kava Eesti laste valdkondade ülese heaolu mudeli andmetega sisustamine ja indikaatorite väljatöötamine Alategevused: (1) Täiendavate andmete kasutamiseks AKI/eetikakomitee taotluse koostamine ja esitamine; Indikaatorite ja andmeallikate nimekirja versioon 7 (NKv7 aja- ja tegevuskava tabelis) alusel täiendame projekti käigus taotlust täiendavaks kooskõlastuseks. Oleme arvestanud 30 päevase vastuse saamise perioodiga. (2) Andmete koondamine; Indikaatorite sisustamine andmetega toimub mitmes etapis. 1. etapis lähtume indikaatorite ja andmeallikate nimekirja versioonis 1 (NKv1) ehk Nahkur (2024; Islandi projekt) kaardistatud (nii muutmata kujul sobivad, kohandust vajavad kui ka uued) ja dokumendianalüüsist (sh strateegilised dokumendid) ilmnevatest indikaatoritest. Koondame andmeid järgnevatest allikatest: 1. Arvestades andmekaitse ja isikuandmete kasutamise minimaalsus printsiipi, näeme, et esimeseks allikaks on EUROMODi ühendatud registrite andmed. EUROMOD tunnused on arvutatud järgmiste registrite põhjal: töötamise register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister (RR), Tervisekassa andmekogu (KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E- Toimik), äriregister (ARIREG), aadressiandmete süsteem (ADS), kaitseväekohustuslaste register (KVKR). Samuti on tuginetud tunnuste arvutamises Statistikaameti andmestikele (Statreg). See katab suure osa registripõhistest näitajatest, mis on kirjeldatud ka Islandi projekti kaardistuses. Kuivõrd tegemist on aastapõhiste eri liiki sissetulekuid ja leibkonna infot sisaldavate andmetega kogu elanikkonna kohta (uuringu ajakava arvestades saab taotleda ligipääsu 2024.a andmetele), siis võimaldab see arvutada ka KOVde põhiseid näitajaid ning ka näitajaid, mis uuringu andmetel ei ole avaldatavad vähese vaatluste arvu 11 tõttu (nt puudega laste vaesus). EUROMOD võimaldab võtta arvesse erinevaid taustatunnuseid (nt kodakondsus, haridustase, puude olemasolu, elukoha piirkond (maa/linn, KOV), leibkonnainfona nt üksikvanemaga leibkonnad, lasterikkad pered jne). EUROMODi mudeli sisendandmeid ei ole varasemalt kasutatud laste heaolu näitajate arvutamiseks, mistõttu on tegemist uuendusliku lähenemisega ning teisalt aitab kaasa, et riikliku statistika raames kogutud andmeid ja tehtud töid kasutataks suuremal määral. 2. Muud registriandmed või statistika, mille kasutamise vajadus ilmneb NKv1-st. Piisava detailsusega andmete olemasolul kasutame avalikku statistikat või pärime kirjeldava statistika asutustelt (nt Eesti Töötukassalt, Tervisekassalt), et kiirendada andmete saamise protsessi. 3. Statistikaameti isiku- ja leibkonnauuringud – arvestades Islandi projekti kaardistust, siis üheks võimalikuks allikaks on Eesti Sotsiaaluuringu ja Eesti tööjõu-uuringu andmed. 4. Laste küsitlusuuringute andmed – esmalt hindame HARNO koolirahulolu, HBSC, PISA jt uuringute avaldatud andmete alusel, kas on vaja taotleda täiendavat ligipääsu uuringute andmestikule (nt lapse vanuse lõikes andmete väljatoomiseks kui seda ei ole uuringu raportis, avaldatud andmebaasides avaldatud). 2. etapis lähtume andmete koondamisel indikaatorite ja andmeallikate nimekirja versioonist 7 (NKv7). Vajadusel teeme täiendava AKI/(vajadusel eetikakomitee) taotluse ja võimalusel koondame puuduolevad andmed. Kui indikaatorile sobilikud alusandmed Eestis puuduvad, siis teeme ettepanekud vajalike andmete kogumiseks. Vastav lõplik ettepanekute loend kajastub projekti lõppraportis. (3) Indikaatorite väljatöötamine, sh empiiriline testimine; Indikaatorite väljatöötamine, sh empiiriline testimine toimub kahes etapis. 1. etapis lähtume NKv1 toodud allikatest, sh EUROMODis ühendatud registrite sisendandmetest, teistest vajalikest registriandmetest, Statistikaameti isiku- ja leibkonnauuringute andmetest ning laste küsitlusuuringute andmetest. Statistikaameti turvatud veebikeskkonnas saame registriandmete pealt arvutada KOV põhiseid (võimalusel täpsemaid) näitajaid. Mh on oluline välja selgitada HARNO riikliku koolirahulolu uuringu võimalused KOV põhiste näitajate arvutamiseks. 2. etapis lähtume täiendavatest registri- ja uuringute (kättesaadavatest) andmetest, mis on toodud NKv7. Analüüs hõlmab viimaseid kättesaadavaid andmeid, kuid selle juures kirjeldame ära ka aegrea loomise võimalused. Kui indikaator põhineb KOV tasandi andmetel, saame teha nt selle sisemise kooskõla analüüsi. (4) Konsulteerimine kutsutud täiskasvanud ekspertidega ja lastega indikaatorite loomisel; Indikaatorite väljatöötamisel, sh andmeanalüüsi läbiviimisel on mh järgmised otsustamist vajavad küsimused: 1. Kui varasemalt on sarnast näitajat mõõdetud eri allikatega, siis on vaja koostöös tellija ja ekspertidega teha valik, millist allikat kasutada (nt andmete kogumise sagedus, detailsus). 2. Millisel juhul on asjakohane kasutada registripõhiseid ja millal uuringute andmeid (nt kas registripõhine leibkond või uuringutes kirjeldatud tegelik leibkond). 3. Millised on peamised lõiked, mida kõikide näitajate puhul arvutada (nt lapse vanuserühmad: 0-17) ning millised lõiked on valdkonna, näitaja spetsiifilised. 12 1. etapis arutame neid ja teisi asjakohaseid küsimusi 2. juhtrühma kohtumisel ning laste heaolu andmeseminaril. 2. etapis arutame neid ja teisi asjakohaseid küsimusi valideerimiskohtumistel nr 2 ja 3 ning 4. ja 5. juhtrühma kohtumistel. (5) Mudeli/indikaatorite vaheliste suhete empiiriline testimine ja lõpliku versiooni valik; UAÜ2 raames välja pakutud laste heaolu mudeli (LMv7) empiirilisel testimisel analüüsime olemasolevate andmete ulatuses indikaatorite vahelisi seoseid (nt millised emp. kattuvad või sobilikumad). Vajadusel uuendame mõõtmismudelit, sh indikaatorite nimekirja (LMv8, sh NKv8). Empiiriliselt testitud LMv8, sh NK8 testime valideerimiskohtumisel 3, mille tulemusena valmib LMv9, sh NKv9. Viimase esitame juhtrühmale tagasisidestamiseks, mille tulemusena valmib lõplik Eesti laste heaolu mudel (LMv10, sh NKv10). Uurime Eesti laste heaolu alaindeksite loomise teostatavust. (6) Eesti laste valdkondade ülene heaolumudeli andmepildi testversiooni loomine; Andmepildi testversiooni loome Excelisse või Tableau’sse. Andmepilt on Eestile kohandatud valdkondade ülene ja terviklikult lapse heaolu kajastav, Eesti konteksti arvestav, objektiivse ja subjektiivse (sh lapsest lähtuv) tasakaalustatust taotlev. Võimalusel anname Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli andmepildi vähemalt KOV tasandil (suuremates linnades võimalusel täpsemalt). Kui see pole andmelünkade tõttu suures ulatuses võimalik, anname võimalikult realistliku pildi kõrgemal tasandil (Eesti kokku, maakond/piirkond). Andmepilt sisaldab lõikeid, mis võimaldab tuua esile laste sihtrühma sisesed olulisemad erisused. Kõrge haavatavuse riskiga laste andmepilti on andmete olemasolul võimalik saada kahel moel: (1) läbi haavatavamas olukorras olijate eriindikaatorite ja/või (2) universaalsete riskiindikaatorite kumulatiivse taseme kaudu. Projekti käigus tekkinud täpsemaid küsimusi seoses andmepildi testversiooniga arutame hiljemalt 5. juhtrühma kohtumisel. Ülevaate andmepildi koostamisest ja koorunud ettepanekutest (sh andmeaukudest) anname lõppraportis. (7) Eesti laste valdkondade ülese heaolumudelit kirjeldava lõppraporti koostamine Lõppraportis toome välja ülevaate andmepildi koostamisest ja koorunud ettepanekutest (sh andmeaukudega seoses), lõpliku empiiriliselt testitud laste heaolu mudeli, sh indikaatorite ja nende andmeallikate nimekirja. Teoreetilised lähenemised: Lähtume lapse heaolu mitmemõõtmelisest käsitlusest (Ben-Arieh jt, 2014), pidades silmas viimaseid arenguid lapse heaolu ja indikaatorite uuringutes, sh lisaks objektiivsetele ka subjektiivsete, lapsest lähtuvate andmete; negatiivsete kõrval ka positiivsete indikaatorite arvestamine; õigluse põhimõtteid järgiv lapse heaolu mõõtmine (Adams ja Savahl, 2022). Lisaks otsestele lapse heaolu indikaatoritele peame oluliseks arvesse võtta ka kaudseid indikaatoreid (nt kogukonna, ühiskonna tasand). Andmed, andmekogumisemeetodid ja andmeallikad: Islandi projektis kaardistatud indikaatorid ja nende andmeallikad, tehnilise kirjelduse lisas toodud andmeallikad, UAÜ2 dokumendianalüüsis ning ekspertide sisendist tulenevad andmeallikad. Nii registri- kui statistilised ning uuringute andmed. 13 Analüüsimeetodid või põhimõtted, millest lähtutakse: Indikaatorite ja nendevaheliste suhete empiirilisel testimisel kasutame statistilisi analüüsimeetodeid. Väljundid ja nende kommunikeerimise esialgne kava: UAÜ3 tulemused avaldame UAÜ2-3 tulemusi koondavas Eesti laste valdkondade ülest heaolumudelit kirjeldavas lõppraportis (sisaldab muuhulgas ka inglise keelset kokkuvõtet). Lisaks anname tellijale üle Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli andmepildi testversioon (tellijale kättesaadava e-lahendusena tagades sealjuures piiratud avaliku juurdepääsu). Planeerime min. 3 tulemuste esitlust projekti lõpus: 1. Tulemuste esitlus veebis, mida salvestatakse ja mis jääb järelvaadatavaks (kasutades Sotsiaalministeeriumi/UTTV kanaleid). Veebisalvestuse täpne ülesehitus pannakse paika koostöös Sotsiaalministeeriumiga, kuid esialgse ettepanekuna pakume välja ühe võimalusena arutelupaneeli korraldamist erinevate ettekandjatega, sh lapsega. 2. Koos Laste Nõukojaga esitleme projekti tulemusi poliitika kujundajatele, nt ennetusnõukogule, õiguskantslerile või ministeeriumile. 3. Artikkel ajakirjas Sotsiaaltöö (või muu huvitatud väljaanne), milles kirjeldatakse projekti raames toimunud laste kaasamise kogemust. Lisaks planeerime projekti lõppkohtumist uurimis- ja juhtrühmale, Laste Nõukoja liikmetele ning olulisematele koostööpartneritele, mille eesmärgiks on tagasipeegelduse pakkumine ja osalejate tänamine. Uuringu aja- ja tegevuskava Uuringu nädala täpsusega aja- ja tegevuskava ning peamised vastutajad on toodud eraldi failina lisatud Gantti tabelis. Järgnevalt esitame ülevaate (ajalises järjestuses) projekti olulisematest kohtumistest, sh juhtrühmaga kohtumiste planeeritud sisust ning projekti vahe- ja koondraportite üleandmisest. Juhtrühmaga avakohtumine (JRk1 aja- ja tegevuskava tabelis) *tutvustada-läbi rääkida projekti plaan *arutada elukaareülese heaolu mudeliga seotud algseid ideid, sh keda kaasata ekspertidena *kinnitada/saada soovitusi, milliseid Eesti ja rahvusvahelisi strateegilisi dokumente hõlmata dokumendianalüüsi *kinnitada laste heaolu mõõtmise praktikate ülevaatesse hõlmatud välisriigid, kus arvestatakse õigluse printsiibiga *soovitused, keda ekspertidena kaasata uurimis- ja arendusülesannetes 1-3, sh mõeldes laste heaolu andmepildi (potentsiaalsetele) kasutajarühmadele (kes, kuidas ja millistes tööprotsessides saaks seda andmetööriista kasutada) *kooskõlastada kommunikatsiooniplaan Valideerimiskohtumine nr 1 (VK1) Eesti elukaart hõlmava valdkondade ülese heaolu mudeli (1. versioon=ÜMv1) sobivuse hindamiseks korraldame kutsutud ekspertidega ning Laste Nõukojaga aruteluseminari. Selle tulemusena teeme mudeli 14 2. versiooni (ÜMv2). JRk2 * esitleme ekspertide, sh Laste Nõukoja poolt valideeritud Eesti elukaart hõlmavat valdkondade ülest heaolu mudelit (ÜMv2); enne kohtumist esitame juhtrühmale vaheraporti tagasiside saamiseks, eesmärgiga arendada välja mudeli lõplik versioon (ÜMv3). *tutvustame Eesti laste heaolu mudeli kõige esimest versiooni (LMv1), sh indikaatorite ja nende andmeallikate nimekirja versiooni (NKv1) tagasiside saamiseks (nt kas mõni indikaator ei ole Eesti kontekstis vajalik või on midagi puudu; kas mõni andmeallikas on konkreetse indikaatori jaoks sobilikum kui teine; kas mõni oluline andmeallikas on jäänud tähelapanuta) *vajadusel AKI/eetikakomitee taotluse täiendatud versiooni arutelu Eesti elukaart hõlmava valdkondade ülese heaolu mudeli lõpliku versiooni (ÜMv3) ja vaheraporti esitame hiljemalt 2025. a detsembri esimesel nädalal. Üleandmisakti digiallkirjastamine ja esimese vahemakse algatamine on samuti planeeritud samale nädalale. Laste heaolu andmeseminar (LHAS) *esitleme Eesti elukaart hõlmava valdkondade ülese heaolu mudeli lõpliku versiooni (ÜMv3), sh küsime täiskasvanud ekspertidelt ja lastelt, mille poolest võiks arendamisel olev Eesti laste heaolu mudel (LMv2) sellele sarnaneda ja erineda *kogume ideid, kuidas Eesti laste heaolu mudelis “nähtamatuid” lapsi pildile tuua *laste heaolu dimensioonide ja indikaatorite valikukriteeriumide arutelu *tutvustame Eesti laste heaolu mudeli indikaatorite ja nende andmeallikate nimekirja (NKv2) eesmärgiga arutleda, nt kas mõni indikaator ei ole Eesti kontekstis vajalik või on midagi puudu; kas mõni andmeallikas on konkreetse indikaatori jaoks sobilikum kui teine; kas mõni oluline andmeallikas on jäänud tähelapanuta Arendusseminarid 1 ja 2– riigi tasandi esindajatega, KOV esindajatega, praktikutega, lapsevanemate/hooldajate esindajatega, Laste Nõukojaga. JRk3 *anname ülevaate projektitegevuste hetkeseisust, sh tekkinud küsimuste arutelu. * kooskõlastada kommunikatsioonitegevused Valideerimiskohtumine nr 2 (VK2) Eesti laste valdkondade ülese heaolu mudeli (5. versioon=LMv5) valideerimiseks korraldame kutsutud ekspertidega ning Laste Nõukojaga kohtumise. Selle tulemusena teeme mudeli 6. versiooni (LMv6). JRk4 * esitleme ekspertide, sh Laste Nõukoja poolt valideeritud Eesti laste valdkondade ülest heaolu mudelit (LMv6); enne kohtumist esitame juhtrühmale vaheraporti tagasiside saamiseks, eesmärgiga arendada välja mudeli 7. versioon (LMv7). Eesti laste valdkondade ülese heaolu mudeli (LMv7) vaheraporti esitame hiljemalt 2026. a aprilli esimesel nädalal. Üleandmisakti digiallkirjastamine on planeeritud hiljemalt aprilli lõppu. 15 Valideerimiskohtumine nr 3 (VK3) Esitleme empiiriliselt testitud laste heaolu mudelit (LMv8), sh indikaatorite (NKv8) nimekirja kutsutud ekspertidele ning Laste Nõukojale. Saame soovitusi mudeli kohendamiseks (LMv9) ja indikaatorite nimekirja uuendamiseks (NKv9). JRk5 *Esitleme empiiriliselt testitud ja ekspertide, sh Laste Nõukoja poolt valideeritud laste heaolu mudelit (LMv9), sh indikaatorite (NK9) nimekirja. Juhtrühma tagasiside alusel loome lõpliku mudeli (LMv10) ja indikaatorite nimekirja (NKv10). *Laste heaolu test andmepildiga seotud küsimused *Kooskõlastada kommunikatsioonitegevused. JRk6 * Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli andmepildi testversiooni ja koondraporti (mh sisaldab lõplikku empiiriliselt testitud laste heaolu mudelit (LMv10), sh indikaatorite nimekirja (NK10) esitlemine koos Laste Nõukojaga; vahetult enne kohtumist esitame juhtrühmale lõppraporti tagasiside saamiseks. Eesti laste valdkondade ülese heaolumudelit kirjeldava lõppraporti üleandmisakti digiallkirjastamine ja viimase vahemakse algatamine on planeeritud hiljemalt septembri kolmandale nädalale. Uuringuga seotud riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus Uuringuga seotud riskid ja nende maandamise kava on esitatud eraldi failina. Lisafailid Aja- ja tegevuskava_Gantti tabel.xlsx Riskid ja nende maandamise meetmed.pdf Kasutatud allikad.pdf Projektijuht ja täitjad (10) Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste Oliver valdkond, ühiskonnateaduste Vastutav doktorikraad 22.09.2025 20.09.2026 Nahkur instituut, sotsiaalse heaolu täitja uuringute teadur (1,00) Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste Kristi valdkond, ühiskonnateaduste Põhitäitja 22.09.2025 20.09.2026 Asser instituut, heaolu-uuringute nooremteadur (1,00) 16  Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste Dagmar valdkond, ühiskonnateaduste doktorikraad Põhitäitja 22.09.2025 20.09.2026 Kutsar instituut, sotsiaalpoliitika kaasprofessor (1,00) Tervise Arengu Instituut, Teadur Karin (1,00), doktorikraad Põhitäitja 22.09.2025 20.09.2026 Streimann Tervise Arengu Instituut, Ennetuse valdkonna juht (1,00) Kenn Tervise Arengu Instituut, doktorikraad Põhitäitja 22.09.2025 20.09.2026 Konstabel Juhtivteadur (1,00) Sihtasutus Mõttekoda Praxis, Hede Töö- ja sotsiaalpoliitika Põhitäitja 22.09.2025 20.09.2026 Sinisaar programmi juht (1,00) Merilen magistrikraad Põhitäitja 22.09.2025 20.09.2026 Laurimäe Helika Põhitäitja 22.09.2025 20.09.2026 Saar Kadi Saar magistrikraad Põhitäitja 22.09.2025 20.09.2026 Hannela Põhitäitja 22.09.2025 20.09.2026 Teaste Projektijuhi ja täitjate CV-d eesti keeles Kutsar_CVlühike_august-2025.pdf CV (K. Asser).pdf CV (K. Streimann).pdf CV (M. Laurimäe).pdf CV (H. Sinisaar).pdf CV (H. Teaste).pdf CV (H. Saar).pdf CV (K. Saar).pdf cv Konstabel 2025.pdf CV_Nahkur.pdf Uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus Uurimisrühma pädevused.pdf 17 Kinnitused koostööpartneritelt Koostöökinnitused partneritelt Kinnituskiri (Praxis).asice Kinnituskiri (H.Saar).asice Kinnituskiri MTÜ Sa Suudad.asice Kinnituskiri Lastekaitse Liit.asice Kinnituskiri TAI.asice Kinnituskiri (H. Teaste).asice Kinnituskiri (K. Saar).asice Eelarve Projekti eelarve Eelarve.xlsx 18  TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.1-5/2732-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“), ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, Tartu 50090 , keda esindab grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi „töövõtja“) ning Tervise Arengu Instituut, registrikood 70006292, asukoht Paldiski mnt 80, 10617, Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Annika Veimer, ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis, registrikood 90005952, asukoht Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn, keda esindab juhatuse liige Urmo Kübar (edaspidi ühiselt nimetatud „töövõtja partnerid“), Sõlmisid lepingu pooltena käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu esemeks on uuringu „Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine“ (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus, sh uurimis- ja arendusülesannete loetelu on toodud uuringu tehnilises kirjelduses (Lisa 1) ning taotluses (Lisa 2). Kui taotluse metoodikat on täpsustatud avakoosolekul, loetakse see taotluse lahutamatuks osaks. 1.2. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 alusel teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad 2.1. Töövõtja kohustub lõpparuande esitama kuni 12 kuud pärast lepingu sõlmimist. Hiljemalt koos lõpparuandega tuleb esitada ka muud uurimis- ja arendusülesannete raames valminud tulemid (esitlused, infomaterjalid jne). Poolte volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata ülal toodud tähtaega. Tööd teostatakse etappide kaupa järgmiselt: 2.1.1. I uurimis- ja arendusülesande tulemi üleandmine, milleks on Eestile kohane inimese elukaart hõlmav kokkuvõttev raport valdkondade ülese heaolu mudeli kohta, tähtajaga 12.12.2025; 2.1.2. II uurimis- ja arendusülesande tulemi üleandmine, milleks on Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli vaheraport ja Eestile sobituva laste heaolu mudeli andmete ja allikate kaardistus, tähtajaga 30.04.2026; 2.1.3. III uurimis- ja arendusülesande tulemi ja kõigi uurimis ja arendusülesannetega kaasuvate tulemite üleandmine, milleks on Eesti laste valdkondade ülese heaolumudelit kirjeldav lõppraport, Eesti laste valdkondade ülene heaolumudeli andmepildi testversioon (e-fail/ e-lahendus), esitlusmaterjalid jm valminud materjalid - 12 kuud pärast lepingu sõlmimist; 2.2. Kui tulenevalt taotluses esitatud metoodikast on õigusaktide kohaselt vajalik lubade taotlemine, tagab töövõtja, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud load, õigused ja nõusolekud. Töövõtja esitab või valmistab tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada loa saamiseks Andmekaitse Inspektsioonilt või eetikakomiteelt. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada. 2.3. Pooltel on õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada kui: 2.3.1.Loa taotluse või töövõtjale vajalike andmete esitamine tellija poolt on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (7 tööpäeva); 2.3.2.Lepingu punktis 2.2. nimetatud loa saamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 kalendripäeva). 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel on töövõtja ja tema partnerite poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks 96 500 eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2. nimetatud juhul (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Kui taotluse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslased või neil ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast taotluse esitamist või lepingu täitmise käigus, peavad töövõtja ja/või tema partnerid arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest ja uuringu tulemuste tutvustamise eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse töövõtjale pärast iga töö etapi vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvetele osamaksetena etappide kaupa järgmiselt:. 3.4.1. pärast I uurimis- ja arendusülesande tulemi üleandmist 28 950 eurot + KM; 3.4.2. pärast II uurimis- ja arendusülesande tulemi üleandmist 48 250 eurot + KM; 3.4.3. pärast III uurimis- ja arendusülesande ja kõigi kaasuvate uurimis- ja arendusülesande tulemite üleandmist 19 300 eurot +KM. 3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 3.6. Töövõtja tasub partneritele lisas 3 sätestatud eelarve jaotuse alusel nende osad vastava etapi tasust partnerite väljastatud arve alusel hiljemalt 14 päeva jooksul pärast tasu maksmist tellija poolt ja selle laekumist töövõtja arvelduskontole. 3.7. Töö rahastamine toimub Sotsiaalministeeriumi tegevusest „Valdkondade ülese laste heaolu indikaatorite väljatöötamine Eestis 2025-2027“, mida kaasrahastab Euroopa Liit (2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatud toetuse andmise tingimused (TAT) “Laste ja perede toetamine”). 4. Erisätted 4.1. Töövõtja ja töövõtja partnerid kohustuvad täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas konkursidokumentide ja esitatud taotlusega. Konkursidokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja ja töövõtja partnerid peavad tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole konkursidokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud tööde hulka. 4.2. Töövõtja ja töövõtja partnerid vastutavad igas uuringu etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest, isikuandmete kaitse ja uuringu korralduse eetiliste aspektide eest. 4.3. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustuvad töövõtja ja töövõtja partnerid: 4.3.1. kandma pärast lepingu sõlmimist töö kohta informatsiooni Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) ning töö lõppedes lisama sinna lõpptulemuste lühikirjelduse; 4.3.2. kandma lepingu tulemusel või lepinguga kogutud teadmistel tuginevad valminud publikatsiooni(de) kirje(d) ETISesse 1 (ühe) kalendrikuu jooksul peale publikatsiooni ilmumist. Publikatsiooni kirjes tuleb seotud asutuste hulgas ära nimetada Sotsiaalministeerium; 4.3.3. taotluses esitatud uurimisrühma liikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad vähemalt taotluses esitatud pädevuse ja kogemusega isikud. Uurimisrühma liikme vahetumise vajadustest tuleb tellija esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue liikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Uurimisrühma liikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 4.3.4. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja ja töövõtja partnerid kohustuvad lepingu täitmisel tagama, et mistahes nende poolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt ja/või töövõtja partneritelt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada; 4.3.5. järgima lepingu rahastaja tingimusi teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale: Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine (RT I, 17.05.2022, 12). 4.4. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 4.4.1. tegema töövõtjale kättesaadavaks kõik tellija käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud materjalid, analüüsid vm. Vajadusel annab tellija töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kümne tööpäeva jooksul arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh e-kirjaga) kättesaamisest. 4.4.2. moodustama uuringuprojekti juhtrühma, mis regulaarsete koosolekute või e-konsultatsioonide vormis jälgib uuringu läbiviimise kulgu ja toetab uuringu läbiviijaid oma valdkonna ekspertsusest lähtuvalt. Juhtrühmal on õigus teha tellijale ettepanekuid, et ta kontrolliks täiendavalt töö käiku ja kvaliteeti. Juhtrühmal on õigus nõuda, et töövõtja esitaks selgitused ja info töö käigu ja kvaliteedi kohta juhtrühma koosolekul. Pooled võivad juhtrühma ja töövõtja koostöövorme ja regulaarsust e- kirja teel täpsustada. 4.5. Pooled on kokku leppinud, et üldtingimuste punkti 11 kohaldatakse järgmise erisusega: Töövõtjal ja töövõtja partneritel on õigus töö tulemusi kasutada teaduslikel eesmärkidel ning teaduslikes publikatsioonides, uurimistöödes, ettekannetes ja ülikooli läbiviidavas õppetöös tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke ja materjalide kasutamisel on viidatud tellijale. Kasutamiseks sellisel eesmärgil loetakse, et tellija on kooskõlastuse andnud lepingu sõlmimisega. 4.6. Töövõtja esitab iga etapi valmimisel (lepingu punkt 2.1) töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija vaatab töö üle 12 tööpäeva jooksul töö ülevaatamiseks esitamisest. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada, teavitades sellest töövõtjat e-kirjaga. Tellija esitab sama tähtaja jooksul enda ja juhtrühma seisukohad töövõtjale. Töös puuduste esinemisel võib tellija jätta töö vastu võtmata ja esitada pretensiooni ja/või teha töö osas parandusettepanekud, määrates puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta lepingule ning puudust ei ole võimalik mõistliku ajaga kõrvaldada või töövõtja ei kõrvalda puudust määratud tähtaja jooksul. 4.7. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis poolte aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 4.8. Tellijal on esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus anda töövõtjale juhiseid või teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks. Tellijal on koosolekutel jagatud info ja esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus teha ettepanekuid töö tegevuste ja ajakava osas, metoodika kohandamiseks ja/või uurimisküsimuste täpsustamiseks. 4.9. Töövõtja ja töövõtja partnerid kohustuvad tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu, kui see on vajalik taotluses esitatud uuringu läbiviimise metoodikast tulenevalt. Lepingu ja andmetöötluse lepingu vastuolude korral lähtutakse lepingust. 4.10. Töövõtja ja töövõtja partnerid sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. 4.11. Töövõtja partnerid on kaasatud lepingu täitmisse ja neil on kõik lepingust tulenevad töövõtja õigused ja kohustused lepingu lisas 3 toodud ülesannete osas, kuid tellija ees jääb lepingu täitmise eest vastutavaks töövõtja. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Mari Sarv, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Tartu Ülikooli sotsiaalse heaolu uuringute teadur Oliver Nahkur, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Uuringu tehniline kirjeldus; 6.2. Lisa 2 – Töövõtja taotlus; 6.3. Lisa 3 – Töö- ja eelarvejaotus töövõtja ja töövõtja partnerite vahel; 6.4. Lisa 4 – Andmetöötlusleping. 7. Muud sätted 7.1. Leping loetakse sõlmituks allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingu p 2.1 sätestatud tähtpäevani või kuni lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni mõlema poole poolt. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 7.2. Pooled võivad lepingut mõjuval põhjusel muuta, kui muudatus ei ole oluline või sellega ei muudeta lepingu üldist olemust. 7.3. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja ja töövõtja partnerid kinnitavad, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf ning neil oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.4. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.5. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: 737 6215 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Partnerid Tervise arengu instituut Sihtasutuse Mõttekoda Praxis /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  Töövõtulepingu Lisa 4 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lisa 4 (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa uuringukonkursi „Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine“ tulemusena sõlmitud töövõtulepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja) ning Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Sihtasutus Mõttekoda Praxise (edaspidi: volitatud töötlejad) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: 3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele. 3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku 1 taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. 3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed. 3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid. 3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms). 3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et: 3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. 3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel. 4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. 4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 2 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes. 6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui: 6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest. 7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutava töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti. Vastutav töötleja Volitatud töötleja 3 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4 5  Konkursi „Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine“ tehniline kirjeldus TA-projekti tellija andmed Organisatsiooni nimi Sotsiaalministeerium Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Organisatsiooni esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Maarjo Mändmaa; Sotsiaalministeeriumi kantsler, [email protected]; 58506184 Projektitaotluse kontaktisikud (nimed, ametikohad, e-posti aadressid, telefonid) Mari Sarv, laste ja perede osakonna nõunik ([email protected]; 5916 0909), Marion Pajumets, teadusnõunik ([email protected]) Projekti andmed Projekti pealkiri Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad / käivituvad projektid (Eestis või välismaal, kui asjakohane) Laste heaolu mõõtmise ja selleks mõõdikute väljatöötamisega on tegeletud mitmed kümnendeid nii praktiliste projektide, statistiliste andmete korje ja kaardistuste kui ka uurimis- ja teadustööde raames nii välisriikides kui Eestis. Alljärgnevalt on toodud vaid mõned viited töödele, projektidele ja seonduvatele uuringutele, mis on valdkondadeülest laste heaolu käsitlenud: - Child Well-Being in an Unpredictable World (ÜRO raport; 2025); - Ettepanekud valdkondade ülese laste heaolu näidikulaua väljatöötamiseks Eestis Islandi kogemuse näitel (2024), Oliver Nahkur, Sotsiaalministeerium, Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“; - Child Vulnerability and Vulnerable Subjectivity. Interdisciplinary and Comparative Perspectives (2024),Dagmar Kutsar, Mai Beilman, Oliver Nahkur; - Eesti laste vaimse tervise uuring (2024), konsortsium: Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut, Turuuuringute AS; Sotsiaalministeeriumi tellimus; - Laste ja noorte vaimse tervise parandamise ettepanekud. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevuse 9.2.2 täitmiseks ennetusnõukogu 29.05.2023 otsusega volitatud ministeeriumite ülese töörühma raport; - Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon (Siseministeerium 2021);  - Lapsed Eesti ühiskonnas (2021), toimetaja: Dagmar Kutsar ; Õiguskantsleri Kantselei; - Measuring What Matters for Child Well-being and Policies, OECD (2021); - Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates (2019), Koostajad ja teadustoimetajad Dagmar Kutsar (Tartu Ülikool) ja Kadri Raid (Statistikaamet), Statistikaamet; - Euroopa lastegarantii: Eesti lastegarantii tegevuskava aastani 2030. Vaata lisaks ka Eestis toimunud ja toimuvate laste heaolu puudutavate uuringute ja seonduvate tegevuste loetelu (Lisa 1). Projekti seotus Sotsiaalministeeriumi prioriteetsete ülesannetega (tööplaaniga) Projekt on seotud Laste ja perede programmiga 2024-2027, mille kohaselt arendatakse valdkondade ülese laste ja perede heaolu puudutava teabe kogumist ja avaldamist, sealhulgas panustatakse lapsest lähtuvate andmete nähtavale toomisse peavoolustatistikas (lk 16). Samuti panustab käesoleva konkursi projekt Tervist toetavate valikute programmi 2025-2028, mille töösuundade seas on laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamine ja varajane märkamine ning inimeste vaimse tervise ja seda mõjutavate tegurite seire ja avaldamine. Konkursi projekt on osa Sotsiaalministeeriumi tegevusest „Valdkondade ülese laste heaolu indikaatorite väljatöötamine Eestis 2025-2027“, mida kaasrahastab Euroopa Liit (2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatud toetuse andmise tingimused (TAT) “Laste ja perede toetamine”). Probleemi või olukorra kirjeldus, mis nõuab projekti tellimist Kuigi laste heaolu mõõtmise ja selleks mõõdikute väljatöötamisega on tegeletud Eestis ka varem, siis seni ei ole veel välja töötatud konkreetset teaduslikule ja ekspertteadmisele tuginevat Eestile omast laste heaolu mudelit. Selline mudel peaks kajastama laste heaolu järjepidevalt ja terviklikult, tuginedes andmetele ja olles valdkondade üleselt tasakaalustatud, sh võimalikult kohaliku tasandini ulatuv. Laste heaoluga kokkupuutumuses andmelaudu või profiile on loodud, need sisaldavad aga vaid osaliselt või mitte-terviklikult laste heaolu, nt: Noorteseire juhtimislaud; Tervise- ja heaoluprofiil; Haridussilm; valdkondade üleselt kohalikul tasandil kajastav teenustasemete töölaud Minuomavalitsus; Tervise Arengu Instituudi kogutavat statistikat visualiseerivad töölauad (Profile - tervise.arengu.instituut | Tableau Public) või ka Statistikaameti Laste heaolu rubriik andmebaasis jt. On ka rahvusvahelisi laste heaolu kajastavaid raporteid või juhtimislaudasid (nt OECD Child Well- being Dashboard), mis võimaldavad laste heaolu võrrelda erinevates riikides, kuid ei anna siseriikliku pilti, mis toetaks just riigisiseselt laste heaolu kujundamist ja positiivset mõjutamist sh enam rohujuure tasandilt ehk kohaliku elu ja laste heaolu otseselt mõjutavate otsustajate jaoks. Laste heaolu edendamine ja tagamine tänases päevas aitab luua lastele turvalise ja võimalusterohke elu praegu ning mõjutab ka tuleviku Eesti ühiskonda. Tänast laste heaolu mõjutades suuname ka seda, kuivõrd on 20-30 aasta pärast Eestis tark, paindlik tööturu vajadustele vastav, vaimselt ja füüsiliselt terve ja toimetulev rahvas ning kuivõrd ollakse ettevõtlikud ja ühiskonnaelus aktiivsed, kuivõrd edukad majanduses või ka kuivõrd on Eestimaa loodus hoitud jne. Nii isiku kui ühiskonna jaoks on sageli oluliselt ressursse säästvam probleemkohtade ennetamine ning varane märkamine ja abivajajate aegsasti toetamine, selmet probleemide märkamine ja neile reageerimine alles siis, kui need on juba suureks kasvanud. Selleks aga, et osata märgata ja panustada laste heaolu edendamisse sihitatult ja targalt, on vaja tugineda andmetele ja tõenditele. Lapse heaolu on mõjutatud nii lapse tervisest kui keskkonnast sh nii lähedaste kui ka ühiskonna üldisemast toimimisest ja korraldusest. Näiteks mõjutavad lapse heaolu lapse ja vanema suhe, pere majanduslik ja sotsiaalne toimetulek, lapse võimalused haridust omandada, tegeleda oma huvidega või ka lapse võimalused vabale ajale. Niisamuti mõjutab lapse heaolu teda ümbritsev füüsiline  keskkond: kodu, kodutänav, lasteaed/kool jne. Ühtlasi on lapse heaolu mõjutatud ühiskonna toimesüsteemidest, näiteks milline on tervise-, sotsiaal-, haridusesüsteem, õiguskeskkond, üldine turvalisus ühiskonnas ning ka looduskeskkond. Laste heaolu terviklik andmepilt ei saa seega kajastada ainult nt tervise-, hariduse- või sotsiaalnäitajaid, vaid peab olema kõiki valdkondi ja tasandeid läbiv. Tuues laste heaolu kajastavad andmed nähtavale tasakaalustatult, valdkondiläbivalt ja oma mitmekesisuses, saame tõugata tagant ka laste heaoluga arvestamist just läbivamalt eri tasandite ja -valdkondade otsustes ja mõjuhinnangutes Oluliseks probleemiks on laste heaolu jälgimisel riskirühmade üles leidmine ja kaardistus. Sageli jäävad just suuremat abi või tuge vajavad lapsed märkamata üldisi või keskmisi kajastavast andmepildist, kuna need grupid võivad olla marginaalsed ja väiksed ning nende uuringutesse hõlmamine on keerulisem. Üks võimalus on kaardistada riskirühmad läbi riski- ja kaitsetegurite ning leida eriuuringud vm meetodid suuremas riskis laste heaolu eraldi jälgimiseks. Sihitatum heaolu mõõtmine võimaldab paremini ja kokkuvõttes ka säästlikumalt ressursse suunata nii ennetusse kui tagajärgede leevendamisse. Nii saaks kiiremalt reageerida riskis laste heaolu ja turvalisuse tagamiseks, mis oleks ka ühiskonna jaoks mõistlikum ja säästlikum. 2023-2024. aastal vedas Sotsiaalministeerium projekti “Valdkondade ülese laste heaolu indikaatorite väljatöötamine Eestis – võimalused Islandi praktika näitel”, mille raames selgitati välja, kas ja kuidas sobituks Islandi praktika laste heaolu indikaatorite väljatöötamise osas Eestile. Projekti tulemused võtab kokku koostatud ettepanekute dokument, mis toob ka välja täpsemalt, kuidas laste heaolu tervikliku ja mitmekülgse ülevaate saamiseks on vaja eri valdkondades ja valdkondadeüleselt laste ja perede olukorda seirata ning poliitikameetmete tõhusust ja mõju hinnata. Koostatud ettepanekute dokument1 on eeltööks ja üheks oluliseks aluseks tellitavale teadustööle: Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine. Valdkondade ülese laste heaolu andmepildi väljatöötamine Eestis on kokku kolmeaastane projekt (2025-2027), mille eesmärk on teaduslikule heaolu kontseptsioonile tuginev, Eestile iseloomuliku, valdkondi läbiva ja tervikliku laste heaolu kajastava, ajas järjepidevalt jälgitava andmepildi kokku toomine ja ülesehitamine. Loodav andmepilt peab toetama teadmispõhiste otsuste tegemist ja erinevate valdkondade arengute mõju mõistmist laste heaolule nii täna kui tulevikus. Selle konkursiga tellitakse Eestile omase laste heaolu kontseptuaalne mudeli loomine ja selle indikaatorite välja töötamine, mis on kogu kolmeaastase projekti aluseks. Uurimis- ja arendusülesanded Kokkuvõtvalt on uurimis- ja arendusülesandeks teaduslikule heaolu kontseptsioonile tugineva, Eestile iseloomuliku, valdkondi ja tasandeid läbiva, terviklikult laste heaolu kajastava mudeli koostamine ning ka mudelist lähtuvate indikaatorite välja töötamine, mis põhineksid ajas järjepidevalt kogutavatel näitajatel (andmetel / ettepanekutel andmekorjet täiendada) sh võimalikult kohaliku tasandini iseloomustavate andmete kajastust taotledes. Samuti on ülesandeks mudel läbi testida st mudel sisustada andmetega ja kajastada võimalikus ulatuses laste heaolu hetkepilt ja kujundatud indikaatorid võimalikus ulatuses. Uuringul on vähemalt järgmised kolm uurimis- ja arendusülesannet: I Inimese elukaart hõlmavate üldiste valdkondade üleste teadustöödele põhinevate heaolu mudelite analüüsimine ja Eestile sobiva väljatöötamine (elukaare ülene üldine heaolu mudel); 1 Ettepanekud valdkondade ülese laste heaolu näidikulaua väljatöötamiseks Eestis Islandi kogemuse näitel (2024), Oliver Nahkur, Sotsiaalministeerium, Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“  II Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli väljatöötamine (laste heaolu mudel, mis mh kaardistab riskirühmade heaolu); III Eesti laste valdkondade ülese heaolu mudeli andmetega sisustamine ehk alusnäitajatega täitmine ja neist lähtuvate indikaatorite väljatöötamine (sh mudeli sisustamine andmetega võimalikus ulatuses). Projekti eeldatav mõju / projekti tulemuste rakendamine Projekti tulemusena valmib teaduslikule heaolu kontseptsioonile tuginev, Eestile iseloomulik, valdkondi läbiv ja terviklik laste heaolu kontseptuaalne mudel ning sellest lähtuvate indikaatorite ja näitajate korrektselt viidatud / seotud loetelu ja selle heaolu mudeli andmetega võimalikus ulatuses sisustamine. Projekti tulemus saab olema aluseks edaspidiselt väljaarendatava laste heaolu andmepildi töölauale ning on lähtepunktiks kõigile järgnevatele hankeprojektidele: 1. Laste heaolu puudutava andmekorje / - turbe tagamise analüüs ja ettepanekud; 2. Laste heaolu andmepildi töölaua tehniliste lahenduste alternatiivide kaalumine sh kuluanalüüs; 3. Laste heaolu näidikulaua loomine. Projekti metoodiline lähenemine Uurimis- ja arendusülesannete elluviimiseks peab taotleja kombineerima kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid. Kasutada tuleb nii dokumendianalüüsi (teadus- ja uurimiskirjanduse, uuringuandmete jm teemaga seonduva materjali sekundaaranalüüs) kui ka poolstruktureeritud intervjuusid vm arutelu ja peegeldust võimaldavaid meetodeid. Oodatud on ka uuenduslike nt sihtrühma spetsiifikast lähtuvate lähenemiste kasutamine erinevate uurimis – ja arendusülesannete läbiviimisel. Erinevate lähenemiste pakkumisel on tellija ootus uurimistööde ja materjali kogumise puhul rakendada viise ja meetodeid, mis kaasatute (uuritavat sihtrühma laiemalt sh eksperte, spetsialiste jt inimesi) aega ja ressurssi säästaks ja iga kogutava sisendi puhul oleks ka läbimõeldud sihtrühmale kohane tagasipeegeldus. All on toodud uurimis- ja arendusülesannete kaupa tellija minimaalsed metoodilised ja korralduslikud ootused. Tellija julgustab taotlejat pakkuma välja oma visiooni, mis võib erineda tellija visioonist või täiendada seda. Taotleja loomingulisust uurimis- ja arendusülesannetele lahenduskäikude pakkumisel väärtustatakse taotluste hindamisel. Metoodilised valikud peavad lähtuma taotleja visioonist selle kohta, kuidas tellija püstitatud uurimis- ja arendusülesanded kõige paremini lahendada. Oma visiooni asjakohasust tuleb taotluses põhjendada. I Uurimis- ja arendusülesanne on inimese elukaart hõlmavate üldiste valdkondade üleste teadustöödele põhinevate heaolu mudelite analüüsimine ja Eestile sobiva väljatöötamine (elukaare ülene üldine heaolu mudel). Elukaare ülese Eestile sobiva üldise heaolu mudeli välja töötamisel tuleb lähtuda heaolu mõjutustasanditest: individuaalne, pere-/ lähikondlik, kogukondlik, ühiskondlik (kohalik omavalitsus ja riik) ning jälgida valdkondande ülest lähenemist (hõlmates vähemalt sotsiaal-, tervise-, haridus-, kultuur-, majandus, õigus- ja turvalisuse valdkondi). Mudeli loomisel tuleb arvestada olemasoleva praktikaga ehk Eesti kohasusega sh arvestades tänastes strateegilistes dokumentides kajastuvate inimeste heaolu valdkondade ja näitajatega. Kuigi selle uurimisülesande puhul ei ole eesmärk minna sügavuti kajastavate näitajate ja indikaatorite väljapakkumiseni, siis tuleks siiski ka siin kaaluda läbi inimeste heaolu erisused tulenevalt erinevas eluetapis või erinevas sihtrühmas olemisest ja kujundada Eesti elukaare ülene üldine heaolu mudel viisil, et see hõlmaks katusena kõiki dimensioone sh mis saaks olla aluseks ka edasises etapis detailsemalt väljatöötatava Eesti laste heaolu mudelile.  Tellija näeb selle uurimisülesande lahendamiseks eelkõige meetodina kasutada dokumendianalüüsi: asjakohaste ja kaasaegsete teadus- ja rakendustööde sekundaaranalüüsi (rahvusvahelised ja Eesti sisesed). Võimaluste piires tuleks kaasata ka töid või uurimusi, mis kirjeldavad inimeste endi subjektiivset nägemust heaolust sh elukaareüleselt. Kaasnevalt võib läbi viia arutelusid või intervjuusid erinevate valdkondade ekspertidega, huvikaitseorganisatsioonide esindajatega või erineva taustaga inimestega (elukoht, kultuur vm erisus), kes saavad ka peegeldada erinevaid vaateid ja tunnetust inimese heaolust tänases Eestist. Selle uurimisülesande peamine eesmärk on anda Eestile kohase elukaare ülese üldise heaolu mudeli näol kontekst ja koht laste heaolu mudelile, kuid ühtlasi peaks töö võimaldama ka edasiminekut teistes sihtrühmades sarnaselt nagu selle töö puhul laste heaolu mudeliga sügavuti minnakse järgmiste uurimis- ja arendusülesannete raames. Tulemusena koostatakse Eestile kohane inimese elukaart hõlmav valdkondade ülese heaolu mudeli kohta kokkuvõttev raport, mis peaks oleme lühike ja kompaktne, keeleliselt ja sisuliselt korrektne, viidete, kasutatud allikate loeteluga ja kujundatud sh sisaldama ka illustreeritud heaolu mudeli joonist. II Uurimis- ja arendusülesanne on Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli väljatöötamine (laste heaolu mudel sh riskirühmade heaolu kaardistav). Eesti laste valdkondadeülese heaolu mudeli väljatöötamisel tuleb lähtuda eelmise uurimis- ja arendusülesande raames valminud Eestile kohase elukaare ülese üldise heaolu mudeli kontekstist ja kasutada sisendina ka eeltööna valminud materjali, mille alusdokument on „Ettepanekud valdkondade ülese laste heaolu näidikulaua väljatöötamiseks Eestis Islandi kogemuse näitel“ (2024), Oliver Nahkur). Nii nagu eelmise arendusülesande puhul, siis ka Eestile omase laste heaolu mudeli väljatöötamisel tuleb lähtuda heaolu mõjutustasanditest: individuaalne, pere-/ lähikondlik, kogukondlik, ühiskondlik (kohalik omavalitsus ja riik) ning jälgida valdkondande ülest lähenemist (hõlmates vähemalt sotsiaal- , tervise-, haridus-, kultuur-, majandus, õigus- ja turvalisuse valdkondi). Laste heaolu mudeli kujundamisel peab Eesti laste ja noorte nägemus olema pilti toodud koostöös laste ja noortega (laste kaasamine alates laste heaolu mudeli väljatöötamisest sh selle valideerimisse). Mudeli loomisel tuleb arvestada olemasoleva praktikaga ehk Eesti kohasusega sh arvestades tänastes strateegilistes dokumentides kajastuvate laste heaolu valdkondade ja näitajatega, kuid hinnates neid ka kriitiliselt kohasuse ja sobivuse osas.2 Selle uurimisülesande puhul on eesmärk edasi minna sügavuti Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli kajastavate näitajate ja indikaatorite väljapakkumiseni, mistõttu on oluline mudeli loomisel ka kaardistada heaolu mõjutavad erisused. Esiteks on laste heaolu erinev täiskasvanute omast, nt kui mõtleme mängimise aja võimaldamisele, turvalise ruumi või tervist- või toitumist puudutavate valikutele, siis täiskasvanute ja laste vajadused on neis küllaltki erinevad ja seega ka heaolu tagatus neis erinev. Laste puhul on aga tegemist mõneti veelgi heterogeensema sihtrühmaga, sest lapsed muutuvad kasvavades ja arenedes ning nii on ka laste heaolu erinevalt kirjeldatav erinevas vanuses laste puhul. Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli väljakujundamisel peab arvestama lapse-ea muutustega, kuid ka selgitama ja arvesse võtma muud laste heaolu mõjutavad tegurid (nt sugu, kultuuriline- või keeleline taustast vm, mis on laste ja Eesti kontekstis olulisemad). Lisaks on laste seas ka erinevaid riskirühmi, kelle hääl ja heaolu ei pruugi ilma erilähenemiseta esile tulla. Siinkohal on töö teostajal vajalik välja pakkuda lähenemine, mis kaardistab olulised laste riskirühmad Eestis või läheneb nt riski- ja kaitsetegurite 2 Strateegiliste dokumentide puhul on silmas peetud nt Eesti 2035 riigi pikaajalist arengustrateegia dokumenti, valdkondlike arengukavasid nt Rahavastikutervise, Heaolu, Haridusvaldkonna, Noortevaldkonna jt arengukavasid või nendega seotud programme (nt Laste ja perede programm, Tervist toetavate valikute programm) või ka muid valdkondlike või kohalike tasandite strateegilisi dokumente.  kaudu ning pakub nende kohaselt laste heaolu mõõtmiseks süsteemsed sh riske hindavad viisid. Eesmärk on luua laste heaolu andmepilt, mis võimaldaks märgata hästi ka riskikohti, et toetada sihitatult ja teadmispõhiselt ressursside suunamist laste heaolusse. Oluline on, et Eesti laste heaolu andmepilt tooks esile ka suuremas ohus või riskis viibivad haavatavamad väiksemad riskirühmad ja püüaks ka võimalikult ennetavalt suuremasse riski või ohtu sattumise märke andmeliselt esitada. Tellija näeb selle uurimisülesande lahendamiseks rakendada alljärgnevates punktides toodud metodoloogilisi lähenemisi. Taotlejalt on oodatud nende täiendamine ja täpsustamine sh erinevate kaasavate lähenemiste pakkumist sõltuvalt kaasatavate profiilist (eksperdid, lapsed jne). Lähenemised ja tingimused II uurimisülesande lahendamiseks: - Asjakohaste ja kaasaegsete teadus- ja rakendustööde sekundaaranalüüs (rahvusvahelised ja Eesti sisesed sh eelviidatud eeltöö (Nahkur, 2024)). Võimaluste piires võib kaasata ka töid või uurimusi, mis kirjeldavad inimeste (sh laste või noorte) endi nägemust heaolust sh lapse heaolust. - Intervjuude / aruteluseminaride vm viisil kaasamiste ja sisendi korjamiste läbiviimine valdkondi ja tasandeid läbivalt laste heaoluga kokkupuutuvatelt ekspertidelt (riik, KOV, kogukond, teenuseosutaja, laste heaoluga kokku puutujad, pere/ vanem, laps-noor) sh taotluses tuleb kirjeldada kaasatavad rühmad ja põhjendada nende rühmade kaasamine, kavandatavate intervjuude, aruteluseminaride jt kaasamiste ajakava ning eesmärk (sh arvestades ka valideerimise ja kohendamise vajadusega), osalejate profiilid, kaasamise viis ja maht. Kõiki kaasamisi sh intervjuude ja arutelude kaudu sisendi korjamisi tuleb teha võimalikult kaasatute aega ja ressursse säästes ning pakkudes ka neile tagasi mingit väärtust (kaasatud peaks saama vähemalt tagasipeegelduse). Eelistada tuleks sisendi andjatelt lisaaega mitte nõudvaid viise, nt kirjaliku tagasiside korjamise asemel eelistada lühi- intervjuusid või kasutada võimalikult palju olemasolevat kirjalikku materjali ja küsida ekspertidelt vaid täpsustusi / täiendusi, tehes seda taas ajasäästlikul viisil. Laste ja noorte puhul tuleb lähtuda lapse osalemise põhimõtetest (vt „Lapse osalusõiguse rakendamine – Juhend laste tähenduslikuks kaasamiseks“, Laste osalemise 10 põhimõtet - Lastekaitse Liit). Lastele tuleks pakkuda erinevaid eakohaseid köitvaid vorme sisendi korjamiseks, nt mänguliste tegevustega integreeritud vormis või korraldada noortele suunatud kaasamisprojekte või üritusi (nt toetades noori sisendi korjamisel, kus noored ise teistelt noortelt ja lastelt sisendit korjaksid sh ise valides neile kohase / hea viisi sisendi korjamiseks). Võib ka kasutada kombineeritud viise, kus toetatakse või korraldatakse huvitegevust või koolitööd, mis pakuvad noortele tegevust ja mille raames saab ka laste heaolu andmepildi mudel sisendit. Kõigi ekspertide sh laste-noorte kaasamise osas toetab Sotsiaalministeeriumi poolne projektijuht uurimisrühma sh aitab ühildada nt aruteluseminaride, intervjuude vm koostöö-kaasamistegevuste läbiviimist haakuvalt teiste Sotsiaalministeeriumi või allasutuste kavandatavate tegevustega. - Novembris või detsembris 2025. aastal Laste heaolu andme seminari korraldusse panustamine ja selle seminari sisuline kasutamine laste heaolumudeli väljatöötamisse nt saab seminari sisu toetada valdkondade ülese laste heaolu mudeli koostamise dilemmade lahendamist vm sobituvat, kus kokku kutsutud saavad oma ekspertiisile vastavat sisendit anda ja lahendusi pakkuda3. Seminari korraldus tehakse koostöös Sotsiaalministeeriumi projektijuhiga (seminari korralduskulusid käesolev taotlus ei pea sisaldama, need katab Sotsiaalministeerium). 3 Laste heaolu andmeseminar on toimunud juba kolmel korral, kus tulevad kokku erinevate valdkondade laste ja noortega ja nende uuringutega kokkupuutuvad spetsialistid ministeeriumitest, kohalikest omavalitsustest, uuringukeskustest, arendusasutustest, mittetulundusesektorist ja ka laste-noorte tegevprojektidest ning viimatisel seminaril lõid kaasa ka noored ise. Vt viimatise seminari kajastust siit: Laste ja noorte eluolu kajastavad andmed aitaks kaasa teadmispõhise poliitika kujundamisele  - Avalikkusele ja sihtrühmadele laste heaolu mudeli kujundamise ning kaasnevate toimuvate või toimunud tegevuste osas info andmine sh kavandada vähemalt 1 mudelit tutvustav artikkel (nt Sotsiaaltöö ajakirjas), kuid oodatud on kasutada ka muid viise ja erinevaid meediakanaleid (nt NOVA vm noorte suunatud kanalite kasutus), kuid ka Sotsiaalministeeriumi kodulehte või blogi kasutades. - Kaasamiseks või tutvustuseks on teretulnud ka lühifilmide või animatsioonide kasutus või visuaalselt efektsete või animeeritud esitluste või teavituste kasutamine protsessi läbiviimsel või ka lõpufaasis. Taotleja võib ise pakkuda luua projekti raames selliseid materjale ja kavandada ka nende kasutamist. Arvestama peab, et projekti jooksul tellitakse vähemalt üks efektne lastele ja noortele sihitatud esitlusvideo ja projekti lõppedes teine laiemale avalikkusele mudelit tutvustav lühivideo (mõlemad Sotsiaalministeeriumi eelarvest). Taotleja saab anda sisulisi soovitusi esitlusvideode tellimisel (nt, mis eesmärgi ja suunitlusega video teha, milline teema või sõna ja pildi kasutus valida jne). Lastele ja noortele suunatud klipi pikkus on eelduslikult 1-5 min (lühem on parem), näiteid: Understanding Trauma | Phoenix Australia; Rights and Responsibilities of Children, Lapse õiguste saadikud: laste raport ÜRO Lapse Õiguste Komiteele, Eesti laste sõnumid ÜRO Lapse Õiguste Komiteele. Taotlejal tuleb arvestada lastele ja noortele sihitatud klipi kasutamisega projekti teises pooles. Kaastöö on oodatud ka laiemale avalikkusele mudelit tutvustava lühivideo tellimisel projekti lõpus (Sotsiaalministeerium tellib), vt näiteid: Iceland, Kopavogur: CFC-Index: Dashboard monitoring children´s quality of life; Noorteseire juhtimislaud. - Taotleja peab arvestama, et alates 4-6 kuud pärast töödega alustamist tuleb tal teha koostööd Laste heaolu puudutava andmekorje / - turbe tagamise analüüsi hanke võitjaga, kes vajab andmekorje ja – turbe sh õigusliku analüüsi ja ettepanekute tegemiseks konkursi võitjalt sisendit, millised potentsiaalsed allikad ja andmed on vajalikud laste heaolu andmepildi põhise näidikulaua ülesehitamisel (esmane sisend selleks on juba ettepanekute dokumendi Lisas 3 „Ettepanekud valdkondade ülese laste heaolu näidikulaua väljatöötamiseks Eestis Islandi kogemuse näitel“ (2024), Oliver Nahkur). Eestile sobituva laste heaolu mudeli andmed ja allikad on vaja kaardistada ka selleks, et otsustada, kas tuleb asuda taotlema AKI / eetikakomitee vastavaid lube andmete kasutamiseks (3. uurimisülesande teostamiseks). II uurimis- arendusülesande tulemusena koostatakse terviklik Eesti laste valdkondade ülene heaolumudel, mis hõlmab ka laste erisusi ja kaardistab peamiste riskirühmade heaolu. Mudel on kirjeldatud sisuliselt põhjendatud koos andmeliste näitajatega raporti vormis, mis on kompaktne, keeleliselt ja sisuliselt korrektne, viidete, kasutatud allikate loeteluga ja kujundatud sh sisaldama ka illustreeritud mudeli jooniseid. Tulemuseks on ka protsessi käigus koostatud ja valminud materjalid, nagu nt intervjuude ja seminaride kavad, esitlusmaterjalid, kokkuvõtted või transkriptsioonid, vm viisil kogutud kaasamiste sisendid, koostatud artiklid või tutvustused. Taotleja saab oma metoodilisest lähenemisest lähtuvalt pakkuda taotluses ja ka tööde teostamise käigus tellijaga täiendada, millised 2. uurimis- arendusülesande tulemused veel oleks tellijale mõistlikud üle anda (kasutatavad edaspidi tellijal või avalikkusel). III Uurimis- arendusülesanne Eesti laste valdkondade ülese heaolu mudeli andmetega sisustamine ehk alusnäitajatega täitmine ja neist lähtuvate indikaatorite väljatöötamine (sh mudeli sisustamine andmetega võimalikus ulatuses). Lähtudes eelmise uurimis- ja arendusülesande raames valminust ja valmivast sisustatakse Eesti laste valdkondade ülene heaolu mudel andmetega ja pakutakse neist lähtuvalt välja ka indikaatorid ehk testitakse esmakordselt Eesti laste heaolu andmepilti (lihtsustatud viisil, mis ei pruugi veel olla ülesehitatud interaktiivse näidikulauana). Seda uurimis- ja arendusülesannet saab täita paralleelselt eelmise ülesandega, kuivõrd andmetega sisustamise ja indikaatorite leidmise protsessist võib eeldatavasti tulla ka vajadus heaolu mudeli valdkondi või dimensioone kohendada ehk eelmise ülesande tulemusse panustada. Niisamuti tuleb selle ülesande täitmisest pinnale ka andmete võimalikud lüngad ja neist ettepanekud nende täitmiseks. Lähenemised III uurimisülesande lahendamiseks: - Laste heaolu mudeli andmetega sisustamine ja neist lähtuvate indikaatorite väljatöötamise protsessi tuleb kaasata ka eksperdid. Taotleja pakub oma nägemuse ja põhjenduse ekspertrühmade kohta, keda kaasatakse ning selgitab, kas neilt kogutakse infot põimitult koos mudeli väljatöötamise või valideerimisega intervjuude / aruteluseminaride vm viisil. Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas andmepilti kujundatakse valdkondi ja tasandeid läbivalt laste heaoluga kokkupuutuvaid eksperte kaasates (riik, KOV, kogukond, teenuseosutaja, laste heaoluga kokku puutujad, pere/ vanem, laps-noor) sh millises ajakavas, osalejate profiilide, viisi ja mahuga. - Valdkondade ülese Eesti laste heaolu mudeli andmetega sisustamisel, alusnäitajate koondamisel ning neist lähtuvate indikaatorite väljatöötamise ja testimise (mudeli sisustamine andmetega võimalikus ulatuses) tulemused tuleb üles-ehitada laialdaselt kättesaadava e-lahendusena (Excel vm tellijale kättesaadav lahendus), kuid samal ajal tagades piiratud juurdepääs (mudel ja andmed selles faasis ei saa olla avalikult kättesaadavad). - Testitav andmepilt peab olema nagu mudelgi - Eestile kohandatud valdkondade ülene ja terviklikult lapse heaolu kajastav ning andmete poolelt taotlema objektiivsuse /subjektiivsuse tasakaalustatust ehk tooma ka pilti subjektist s.t lapsest lähtuvad andmed võimalikus ulatuses. - Andmepilt peab olema Eesti konteksti arvestav st ka maksimaalselt võimalikus ulatuses püüdma kasutada juba olemasolevat andmekorjet, uuringuid ja registrite andmeid, kuid kõigi nende puhul leidma ikka tasakaalu ja taotlema objektiivsust (hinnangust või sildistamisest sõltumatust). - Andmepildis tuleb luua ka peamised lõiked või filtrid, mis toovad esile laste sihtrühma sisesed erisused, samuti tuleb mudeli raami kohaselt tuua pilti ka peamiste riskirühmade heaolu riski- ja kaitsetegurite kaudu vm pakutud süsteemsel viisil. - Andmed ja näitajad tuleb mudeli jaoks tuua võimalusel vähemalt kohaliku omavalitsuse tasandil (nt Tallinna puhul võib püüda taotleda ka taset allapoole), kuid kui andmete kättesaadavus allpool tasandil on piiratud või ongi kaardistatud andmeauguna, siis 3. uurimis- arendusülesande raames koostatav test andmepilt ei pea veel olema kõigis tasandites reaalsete andmetega sisustatud. Taotletakse küll võimalikult realistliku pildi loomist sh vähemalt kõrgemal tasandil (Eesti kokku, maakond või piirkond). Kui andmete kasutus eeldab Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) luba / uurimiseetika komitee luba, siis arvestatakse sellega ajakava koostades ja esitatakse vastav taotlus ning püütakse reaalandmed saada kasutamiseks, et realistlikult saaks valideerida ka näitajaid ja indikaatoreid. Samas tulenevalt andmete korjest ja andmekaitse reeglitest on tellija teadlik, et valdkondade ülene tasakaalustatud terviklik laste heaolu andmepilt sh võimalikult kohaliku tasandini ulatuv, mis saaks ka ajas järjepidevalt uueneda, võib esialgu olla teostatav piiratud ulatuses. III uurimis- arendusülesande tulemusena valmib Eesti laste valdkondade ülene heaolumudeli andmepildi testversioon ehk väljatöötatud mudel on võimalikus ulatuses andmetega sisustatud ja neist lähtuvad indikaatorid väljatöötatud ja andmeliselt kuvatud. Töö tulemuseks on elektrooniline väljund, mis on sisuliselt ja keeleliselt korrektne, näitajate kirjeldustega, andmeallika viidetega ja visuaalselt kujundatud optimaalsel viisil (nt Excel lahendus) – andmepilt peaks olema tavaekraanil hoomatavas vormis. Taotleja koostab andmepildi koostamisest ja koorunud ettepanekutest (sh andmeaukude või puuduseid kajastades) ka raporti, mis võib olla üks osa lõppraportist ehk avaldatav koos II uurimis- ja arendusülesande raames valmiva raportiga, kuid võib ka olla eraldisesvalt koostatud raport. Nii nagu andmepildi näitajad ja indikaatorid, siis ka see raport lähtub väljatöötatud laste heaolu mudeli kontseptsioonist. Raport sisaldab näitajate ja indikaatorite kirjeldusi, iseloomustust ning annab ka näitajatest ja indikaatoritest andmelise ülevaate võimalikus ulatuses (minimaalselt Eesti kohta keskmiselt ning neis piirides, mis andmete kättesaadavus võimaldab), lisaks toob raport ka välja andmepildi koostamisest koorunud probleemkohad ja ettepanekud nende lahendamiseks (sh lähtudes andmeaukudest vm puudustest). Kõigi uurimis- ja arendusülesannete raames tuleb taotlejal arvestada, et kommunikatsioon avalikkusele tehakse koostöös Sotsiaalministeeriumi projektijuhi ja ministeeriumi kommunikatsiooni osakonnaga. Konkursi taotluses tuleb pakkuda üldine kava ja viisid tulemuste ja oluliste etappide või kaasamiste kommunikeerimiseks, kuid ajakavas tuleb ette näha aeg need tegevused täpsustada tellijaga projekti elluviimise käigus. Taotlejal tuleb arvestada kogu projekti jooksul ka avalike esinemiste või meedias sõnavõtmisega. Eelarves tuleks sellele kuluva ressursiga arvestada ja näha seda kui metoodilise lähenemise osa, mis on soovitav igas olulises etapis ette kavandada. Tööde läbiviimiseks vajadusel Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI / uurimiseetika komitee lubade saamiseks koostab taotlused taotleja. Arvestada tuleb vastavate taotluste koostamisega ja tellija poolse täiendamisega. Ajakavas peab arvestama, et AKI-lt teadusuuringu loa saamiseks kulub vähemalt 30 päeva ning sama palju aega kulub eetikakomitee menetlusele (saab paralleelselt taotlused sisse anda). Taotlejal tuleb arvestada kõigi võimalike aja- ja rahaliste ressurssidega, mis andmete saamisega võivad kaasneda. Kõik andmete saamisega seotud kulud tasub taotleja. Kõigi uuringu raames kasutatavate ja avaldatavate materjalide puhul (sh nii sihtrühmades või suletud gruppides esitatavate kui avalikkuses avaldatavate materjalide puhul) tuleb viidata tellijale ja rahastajale sh tuleb järgida rahastaja tingimusi teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale: Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine (RT I, 17.05.2022, 12). Kuidas vastab tellitav projekt teadus- ja arendustegevuse tunnustele (on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav) Uudne: Kuigi laste heaolu mõõtmise ja selleks mõõdikute väljatöötamisega on tegeletud Eestis ka varem, siis seni ei ole veel välja töötatud konkreetset teaduslikule teadmisele tuginevat Eestile omast valdkondadeülest laste heaolu mudelit kui tervikut. Loominguline: Taotlejale jäetakse kõigi kolme uurimis- ja arendusülesande kavandamiseks palju metodoloogilist vabadust. Loomingulisusega arvestatakse taotluste hindamisel. Ettemääramatu tulemusega: Tellija ei tea, kas kõigi dimensioonide andmeid (nt riskirühmade lõikes), mis laste heaolu mõjutavad, kogutakse. Teadlased võivad pakkuda välja ka selliseid indikaatoreid, mis kombineerivad olemasolevaid andmeid andmetega, mida tuleb alles koguda, et tekiks terviklik mudel. Seega, laste heaolupildi kokkusaamine, mida tellima minnakse, pole täielikult andmetega tagatud. Süstemaatiline: Kõik metoodilised otsused, mida tehakse, peavad toetama üksteist. Vajadusel arutatakse need läbi tellija ja juhtrühmaga. Metoodilised valikud, mida tehti fikseeritakse raportites. Ülekantav või korratav: Valimite ja andmekogumis- ja analüüsimeetodite kirjeldus esitatakse raportites. See muudab uuringu korratavaks. Pole välistatud, et teiste riikide kolleegid, kes töötavad sarnase ülesande kallal võtavad tulevikus õppust Eesti kogemusest. Teisel riikidel on juba praegu huvi Eesti projekti ja loodava mudeli vastu. Eesti mudel ja selle indikaatorid pole siiski otseselt ülekantavad; iga riik peab arvestama ka oma institutsionaalset konteksti. Taotlejal tuleb taotluses esitada  1. Kolme uurimis- ja arendusülesande teostamise metoodilised kavad, sh: a) loetelu uurimis- ja arendusülesande alategevustest; b) teoreetilised lähenemised ja põhimõtted, millele toetutakse; c) andmed, andmekogumisemeetodid ja andmeallikad; d) analüüsimeetodid või põhimõtted, millest lähtutakse; e) väljundid ja nende kommunikeerimise esialgne kava. 2. Uurimisrühma kirjeldus ja koosseis, sh uurimisrühma liikmete pädevused ja nende vaheline tööjaotus (koos kõigi uurimisrühma liikmete CV-dega); 3. Koostööpartnerite roll, sh koostööpartnerite vabas vormis kinnitused valmisoleku kohta projektis osaleda (kui ajakohane); 4. Aja- ja tegevuskava (nädala täpsusega, koos osalejate ja vastutajate nimedega ning koos eelarvega uurimis- ja arendusülesannete ja peamiste tegevuste lõikes). Kavas tuleb märkida ära olulisemad arutelud tellija ja juhtrühmaga ning nende eesmärk (nt tööde üleandmine; valikute langetamine); 5. Projekti käigus esineda võivad riskid ja nende maandamise kava koos vastutajatega k.a eetilised väljakutseid ja nende maandamise viisid ja koostöö eetikakomitee ja AKIga ning ajavarud selleks; 6. Projekti eelarve. Taotlejal tuleb esitada projekti eelarve uurimis- ja arendusülesannete ja peamiste kululiikide lõikes nii käibemaksuga kui ka käibemaksuta. Projekti orienteeriv aja- ja tegevuskava ning tulemid uurimis- ja arendusülesannete kaupa Taotluse esitajal on võimalik pakkuda välja oma metodoloogilisest lähenemisest ja tegevuskavast lähtuv kõikide uurimisülesannete peamisi etappe sisaldavana ja nende eest uurimisrühmast vastutajate nimedega täpsem aja- ja tegevuskava, mis on esitatud nädala täpsusega ja arvestab kogupikkusega kuni 12 kuud. Erinevate valdkondade ekspertide, laste heaoluga kokku puutuvate spetsialistide ja laste-noorte sihtrühmadega aruteluseminare, intervjuusid, valideerimisi vm viisil kaasamisi ja sisendi kogumisi on soovitav ajakavas planeerida projekti algusest peale ja regulaarselt, samuti kohtumised ja arutelud tellija esindajaga ja juhtrühmaga4. Kommunikatsiooni, avalikke esinemisi või meedias sõnavõtmisi on ajakavas mõistlik paindlikult kavandada kogu projekti ajas, kuid suurema kaaluga paaril viimasel kuul sh vähemalt kaks tulemuste esitlust projekti lõpus. Ajakavas tuleks arvestada ka alates 4-6 kuud peale töödega alustamist koostöö tegemine Laste heaolu puudutava andmekorje / - turbe tagamise analüüsi hanke võitjaga regulaarselt projekti lõpuni (ajakavva soovitav plaanida paindlikuna kord kuus kohtumine projekti lõpuni). Ajakavas tuleb kajastada ka Laste heaolu andmeseminari korraldus koostöös Sotsiaalministeeriumiga novembris-detsembris 2025. Ajakavas tuleb kavandada vähemalt järgmiste raportite või materjalide üleandmine tellijale: 4 Juhtrühma paneb kokku tellija. Sinna kuuluvad lisaks tellijale asjakohaste asutuste esindajad (nt Haridus- ja teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi jt asjakohaste asutuste esindajad). Juhtrühm aitab teha valikuid mudeli väljatöötamisel ja annab soovitusi oma valdkonna aspektidest lähtuvalt (nt keda kaasata, millele tähelepanu pöörata jne). Juhtrühma ressurss on piiratud, u kord 6-e nädala tagant on võimalik arvestada juhtrühma kaasamine sisukamaks aruteluks, lisaks võimalik väiksem tugi kirjalikult vm e-kanali kaudu.  1. Eestile kohane inimese elukaart hõlmav valdkondade ülese heaolu mudeli kohta kokkuvõttev raport (I uurimis- ja arendusülesande tulem). 2. Eestile sobituva laste heaolu mudeli andmete ja allikate kaardistus (II uurimisülesande raames ja III uurimisülesande ettevalmistuseks). 3. Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli sh riskirühmade heaolu kaardistav vaheraport (II Uurimis- ja arendusülesande tulem). 4. II ja III uurimis- ja arendusülesande tulemusena valminud (ühine või eraldi ülesannete lõikes koostatud) Eesti laste valdkondade ülese heaolumudelit kirjeldav lõppraport sh võib taotleja ja tellija koostöös otsustada, kas liita kõik uurimis- ja arendusülesande tulem ühte lõppraportisse või avaldada eraldiseisvatena. 5. Eesti laste valdkondade ülene heaolumudeli andmepildi testversioon (e-fail/ e-lahendus). 6. Muud esitlusmaterjalid. Tellija poolne esindaja või juhtrühm peab saama raportitele või muudele üleantavatele materjalidele tagasiside andmiseks aega vähemalt 12 tööpäeva. Tulemite vormistamine - Lõppraport või lõpptulemuste eraldi raportitite mustand(id) peavad sisaldab kõiki vastava uurimis- ja arendusülesande tulemi osiseid ja kogutud ja analüüsitud materjali ja sisendeid; - Lõppraport või lõpptulemuste eraldi raportitite avaldatavad lõplikud versioonid peavad olema korrektselt koostatud e-väljaandena avaldatavad, sisuliselt ühtsed ja keeletoimetatud, kujundatud / illustreeritud, vastama lihtsama teadustöö või uurimisraportite vomistusnõuetele ning sisaldama ka inglise keelset kokkuvõtet. - Kõik avaldatavad materjalid peavad sisaldama korrektseid viiteid tellijale ja rahastajale sh tuleb järgida rahastaja tingimusi teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale: Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine (RT I, 17.05.2022, 12). Aja- ja tegevuskavas tuleb tuua ka oluliste tegevuste eelarve (võib grupeerida) ja eeldatavad vahemaksed. Vahemakseid võib kavandada mitu, arvestusega, et vähemalt üks vahemakse jääks 2025. aastasse ja vahemakse enne seitset kuud ei saa olla suurem kui 50% kogumaksumusest. Vahemakse summa mis tahes perioodis ei saa olla etteulatuv st et õigus tasule tekib tegevuste eelarves määratud summas, kui uuringu läbiviija on tegevused teinud ja need on tellija poolt vastu võetud (aktiga). Viimane makse tehakse kõikide tööde üleandmise ja teostamise järgselt (sh peavad olema läbi viidud tulemuste tutvustused sihtrühmadele). Taotleja saab teha taotluses ettepanekud üleantavate ja valmivate materjalide ja tööde eest vahemaksete tegemise osas, mille osas lepingu sõlmimisel tehakse poolte vahel konkreetsed kokkulepped. Kogumaksumus peab vastama tööde mahule. Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks (nt tulemused publitseeritakse ja/või tulemusi kasutatakse mitme organisatsiooni töö parandamiseks)? Projekti tulemusena valmivad materjalid avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel (heaolumudeli andmepildi testversiooni avaldamine sõltub tulemusest ning AKI ja eetikakomitee soovitustest). Projekti töö tulemus saab olema aluseks edaspidiselt väljaarendatava laste heaolu andmepildi töölauale ning on lähtepunktiks kõigile järgnevatele hankeprojektidele: 1. Laste heaolu puudutava andmekorje / - turbe tagamise analüüs ja ettepanekud; 2. Laste heaolu andmepildi töölaua tehniliste lahenduste alternatiivide kaalumine sh kuluanalüüs; 3. Laste heaolu andmepildi ehk näidikulaua loomine.  Eestile omane valdkondade ülene laste heaolu andmepildi mudel toetab laste heaoluga arvestavaid teadmispõhiste otsuste tegemist erinevates valdkondades. Andmete välja toomine oma mitmekesisuses tõukab tagant laste heaoluga arvestamist läbivamalt eri tasandite ja -valdkondade otsustes ja mõjuhinnangutes st nii sotsiaal-, haridus-, tervise- kui ka majandus-, keskkonna- , kultuuri- või justiitsvaldkonnas toimuvate arengute mõju laste heaolule saab parmini mõistetud ning see omakorda kumuleerib loodavat heaolu. Kasvab koosmõjust teadmus ja seeläbi ka valmidus koostööks laste heaolu nimel täna ja homme. Laste heaolu andmepildist peaks sündima kasu kõigile laste heaoluga kokkupuutuvatele ja seda kujundavatele arendusasutustele sh valdkonnakujundajatele ministeeriumitele ja kohalikele omavalitsustele, kuid ka laste – noortega otseselt tegelevatele asutustele nagu koolid, noortekeskused jne. Uuringu eest tasub töövõtjale vaid Sotsiaalministeerium. Nõuded uurimisrühmale Taotlejal tuleb ülesannete läbiviimiseks moodustada mitmekülgne uurimisrühm, mille puhul on vajalik teadustöö kogemuse ja rakendusliku kogemuste kokku toomine ning oodatud on taotluse esitamine teadus- ja rakendusasutuste koosöös. Uurimisrühma peab kuuluma vähemalt 6 põhiliiget (sh lähevad arvesse koostööpartneri põhiliikmed), kes on peamised uurimis- ja arendusülesannete elluviijad, vedajad ja vastutajad ning kelle kompetentsid katavad kõigi tegevuste läbiviimise võimekuse. Üks uurimisrühma liige võib katta ka mitut pädevust/kogemust. Uurimisrühma võib tuua lisapädevusi kui taotleja peab seda vajalikuks ja seob lisapädevused uurimisülesannete ja vastutustega. Lisapädevuste sissetoomine peab olema ka tellija jaoks veenev. Kõigi meeskonnaliikmete roll ja vastutus peab olema selgelt taotluses esitatud ja nende eest vastutuse peavad katma uurimisrühma põhiliikmed. Uurimisrühmas peab olema: a) Projektijuht Tema vastutab kogu projekti üldise juhtimise, korralduse ja tööde läbiviimise kvaliteedi eest sh kõigi uurimisülesannete korrektse läbiviimise ja tulemuseni jõudmise eest. Projektijuht koordineerib uurimisrühma tööd ja suhtleb tellijaga ning vastutab uurimisprojekti sujuva ja tähtaegse läbiviimise eest. Projektijuht võib täita ka sisulisi teisi uurimisrühma rolle (analüütiku, koordineerija, ärianalüütik-eksperdi või visuaalkujundaja) kui ta vastab nendele esitatud nõuetele. Projektijuhil peab olema:  varasem kogemus vähemalt kahe uurimis- või teadusprojekti juhtimises viimase viie aasta jooksul5 taotluse esitamise kuupäevast arvates;  sh neist üks peaks hõlmama sotsiaalvaldkonda ja olema seotud sotsiaalse heaoluga (soovitavalt laste heaolu / õigustega);  varasem kogemus suhtlemises meediaga, (arvamus)artiklite koostamisel või ekspertarvamuste avaldamisel;  kõrgharidus, vähemalt magistrikraad sotsiaalteadustes või haakuvates valdkondades. 5 Tellija arvestab kõigi uurimisrühma liikmete akadeemiliste kellade seiskumise ajaga, mis on olnud seotud nt rasedus- ja sünnituspuhkusel v lapsehoolduspuhkusel viibimise v kaitseväeteenistusel viibimisega. Akadeemilise kella seiskumisega arvestamise vajadusele tuleks taotluses viidata.  b) Analüütikud Uurimisrühmas peab olema vähemalt kaks analüütikut. Analüütikud vastutavad Eestile omase valdkondade ülese (laste) heaolu mudeli välja töötamise eest (laste heaolu valdkondi ja tasandeid läbiv mudel sh erinevaid rühmi ja riskirühmi arvestav) tuginedes vastavatele teadustöödele, ekspertarvamustele jm viisil kogutavale sisendile, kvaliteetsele sünteesanalüüsile ja analüütilistele järeldustele. Analüütikud rakendavad taotluses välja pakutud metoodikat ning tegelevad aktiivselt sisendi kogumisega (sisendi kogumist võivad toetada ka teised uurimisrühma liikmed). Analüütikutel peab olema:  varasem uurimistöö kogemus laste heaolu teemadel (viimasel viiel aastal vähemalt kahes uurimisprojektis); o sh viimasel viiel aastal vähemalt kaks teaduspublikatsiooni laste heaolu teemal; sh vähemalt ühel analüütikul peab olema viimasel viiel aastal ilmunud publikatsioone, riskirühma või haavatavatesse sihtrühmadesse kuuluvate lastega ja nende heaolu teemal; o sh vähemalt ühel analüütikul peab olema viimasest viiest aastast kogemust inimeste intervjueerimise / aruteluseminaride läbiviimisega tundlikel teemadel.  viimasel viiel aastal kogemus laste sihtrühma puudutavate andmete sekundaarkasutusega Eestis;  kõrgharidus, vähemalt magistrikraad sotsiaalteadustes või haakuvates valdkondades. c) Andmeanalüütik Andmeanalüütik vastutab laste heaolu andmepildi testversiooni modelleerimise ja kokkupanemise eest, toob korrektsesse vormi andmemudelisse valitud näitajad, käitleb ja analüüsib koos meeskonnaga andmeid ja töötab välja indikaatorid. Vastutab ka laste heaolu andmepildi testversiooni visuaalselt kujundatud hästi mõistetavasse vormi saamise eest (projekti lõpuks). Andmeanalüütikul peab olema:  varasem uurimistöö kogemus sotsiaal-, tervise-, hariduse-, õiguse- / majandusvaldkonnas sh vähemalt kahes valdkonnas või nende kombinatsioonis;  varasem kogemus kvantitatiivsete andmete kokku panemise / mudeldamise ja visualiseerimisega (viimasel viiel aastal vähemalt kahes projektis);  soovitavalt kogemus indikaatorite väljatöötamises;  kõrgharidus sotsiaal-, informaatika-, majandusteadustes või haakuvates valdkondades (andmeanalüütikaga seonduv). d) Kaasamise ja kommunikatsiooni koordineerija Koordineerija roll on korraldada kaasamist ja kommunikatsiooni, toetada meeskonda nii kaasamise kui uurimustööde läbiviimise korraldamises. Koordineerijal peab olema:  varasem kogemus viimasest viiest aastast uurimis- või rakendusprojektides erinevate partnerite erineval viisil kaasamisel ja koostöö tegemisel;  kogemus viimasest viiest aastast suhtlemisest meediaga;   kogemus viimasest viiest aastast kommunikatsiooniplaani koostamises või selle koostamises osalemisest. e) Laste heaolu / õiguste ekspert Uurimisrühma tuleb kaasata ka ekspert, kel on viimasel viiest aastast vähemalt paari aasta pikkune praktiline kogemus Eestis laste heaolu ja õiguste teemadega tegelemisel, sh soovitavalt erinevaid valdkondi puudutavalt (nt lastekaitse spetsialist või muu spetsialist, kes lapse abivajadusest, tervisest, hariduslikust erivajadusest vm tegurist tingituna on olnud lapse abivajaduse kompleksne hindaja või taolise hindamisraamistiku loomisega tegelnud). Eksperdi ülesanne on suunata ja juhendada uurimisrühma valdkondades spetsiifikatega arvestama / õigete ekspertidega konsulteerima, mis tagaks just Eesti praktikale omaselt ja lapse heaolu võimalikke erinevaid tahke arvestavalt mudelit looma. Eksperdil peab olema magistrikraad v sellega samaväärseks tunnistatud haridus ja tema ekspertiisi tuleb taotluses põhjendada. Uurimisrühma komplekteerides on taotlejal õigus rolle erineval moel ja oma metoodilisest ja praktilisest lähenemisest lähtuvalt jaotada. Kui taotleja toob, lähtudes oma uurimis- ja arendusülesannete elluviimise visioonist uurimisrühma lisapädevusi, arvestatakse seda taotluste hindamisel, kui lisaliikmete vajadust on põhjendatud tellijale veenval viisil. Samuti võetakse taotluste hindamisel arvesse seda, kui uurimisrühmas on liige / liikmeid, kes on avaldanud asjakohaseid teaduspublikatsioone6 laste heaolu teemades viimasel viiel aastal. Taotlus hõlmab uurimisrühma liikmete CV-sid, mis sisaldab piisavat informatsiooni, mille alusel saab tellija veenduda uurimisrühma nõuetele vastavuses. Projekti rahaline maht ja eelarve jaotus käibemaksuta Taotlejal tuleb esitada projekti eelarve uurimis- ja arendusülesannete ja peamiste kululiikide lõikes nii käibemaksuga kui ka käibemaksuta. Projekti eelduslik eelarve on koos käibemaksuga 120 000 eurot. 6 Arvesse lähevad publikatsioonid, mis on seotud pädevuste ja rolliga, mida konkreetne uurimisrühma liige selles projektis täidab. Publikatsioonide taseme hindamisel lähtutakse ETISe klassifikatsioonist.  Lisa 3. Töö- ja eelarvejaotus Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Sihtasutuse Mõttekoda Praxis vahel Käesolev lisa on osa töövõtulepingust nr 1.1-5/2732-1 sisaldades tööjaotust uuringuprojektis „Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine“ kolme osapoole vahel: - Tartu Ülikool (töövõtja) - Tervise Arengu Instituut (töövõtja partner) - Sihtasutus Mõttekoda Praxis (töövõtja partner) Tööjaotus on esitatud tegevuste ja asutuste lõikes, kus rollide tähendused on järgnevad: - Vastutab – juhib tegevust ja vastutab selle tulemuse eest. - Panustab sisuliselt – osaleb aktiivselt sisulises töös (nt analüüs, kirjutamine, andmete kogumine). - Konsulteerib – toetab nõu ja soovitustega, kuid ei osale otseselt sisulises töös. - Osaleb – osaleb tegevuses (nt kohtumised, arutelud) ilma otsese vastutuseta - Osaleb vajadusel– osaleb tegevuses (nt kohtumised, arutelud) eelneval kokkuleppel kui asutuse ekspertiis toetab tegevuse eesmärki. - .. – ei osale või roll ei ole määratletud. Tabel 1. Tööjaotus Tartu Ülikooli (TÜ), Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Sihtasutuse Mõttekoda Praxis (Praxis) vahel Tegevus TÜ TAI Praxis Projekti koordineerimine, koostöö ja kommunikatsioon Projektitiimi töö korraldamine Vastutab Osaleb Osaleb Koostöö Vastutab Osaleb Osaleb Sotsiaalministeeriumiga vajadusel vajadusel Kohtumised juhtrühmaga Vastutab Osaleb Osaleb vajadusel vajadusel Kommunikatsioon avalikkusele Vastutab Osaleb Osaleb vajadusel vajadusel Tulemuste esitamine Vastutab Osaleb Osaleb vajadusel vajadusel I uurimis- ja arendusülesanne: Eesti elukaart hõlmav valdkondade ülene heaolu mudel Rahvusvaheliste teadus- ja Vastutab .. Konsulteerib rakendustööde dokumendianalüüs Eesti teadus- ja Vastutab Panustab Konsulteerib rakendustööde, strateegiliste sisuliselt dokumentide analüüs Sisendi kogumine ekspertidelt Vastutab .. .. Sisendi kogumine kodanikelt Vastutab .. .. Mudeli kokkupanemine Vastutab Konsulteerib Konsulteerib Mudeli testimine Vastutab .. .. Kokkuvõtva vaheraporti Vastutab Konsulteerib Konsulteerib koostamine II uurimis- ja arendusülesanne: Eesti laste valdkondadeülene heaolu mudel Rahvusvaheliste teadus- ja Vastutab Panustab Konsulteerib rakendustööde sisuliselt dokumendianalüüs Eesti teadus- ja Vastutab Panustab Konsulteerib rakendustööde, strateegiliste sisuliselt dokumentide analüüs Laste kaasamiseks ja andmete Vastutab Panustab Panustab kasutamiseks sisuliselt sisuliselt AKI/eetikakomitee taotluste koostamine Laste sisendi kogumine ja Vastutab .. .. analüüs Laste heaolu mudeli Vastutab Panustab Konsulteerib kokkupanemine sisuliselt Indikaatorite, andmete ja Vastutab Panustab Panustab allikate kaardistus sisuliselt sisuliselt Mudeli testimine Vastutab Osaleb .. Eesti laste heaolumudeli Vastutab Konsulteerib Konsulteerib vaheraporti koostamine III uurimis- ja arendusülesanne: Eesti laste valdkondade ülese heaolu mudeli andmetega sisustamine, indikaatorite väljatöötamine, mudeli valideerimine Täiendava AKI/eetikakomitee Vastutab Panustab Panustab taotluse koostamine sisuliselt sisuliselt Andmete koondamine Panustab Panustab Vastutab sisuliselt sisuliselt Indikaatorite väljatöötamine ja Vastutab .. Panustab testimine sisuliselt Mudeli testimine, arendamine Vastutab Osaleb Osaleb Eesti laste heaolumudeli Vastutab .. Panustab andmepildi testversiooni sisuliselt loomine Eesti laste heaolumudelit Vastutab Konsulteerib Panustab kirjeldava lõppraporti sisuliselt koostamine Partnerite vaheline eelarvejaotus Töövõtja ja töövõtja partnerid TÜ TAI Praxis kokku I uurimis- ja arendusülesanne Eesti elukaart hõlmav valdkondade ülene heaolu mudel (30% kogukulust) 24789 1941 2220 28950 II uurimis- ja arendusülesanne Eesti laste valdkondadeülene heaolu mudel (50% kogukulust) 34864 8030 5356 48250 III uurimis- ja arendusülesanne Eesti laste valdkondade ülese heaolu andmetega sisustamine, indikaatorite väljatöötamine, mudeli valideerimine (20% kogukulust) 11704 1063 6533 19300 Uurimisülesanded kokku 71357 11034 14109 96500 Kõik summad on KM-ta