Saatja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Saaja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Teema: FW: Toidukeskkonna "Hea Tava" koolidele
Kuupäev: 2025-10-31 10:23
From: Gert Reisner <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Thursday, October 30, 2025 10:13 PM
To: Ingrid Põldsaar - SOM <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Cc: Kriste Kald <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
Janek Innos <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Ed: Toidukeskkonna "Hea Tava" koolidele
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Pöördumine Sotsiaalministeeriumi poole seoses dokumendiga „Hea Tava“
Lugupeetud Sotsiaalministeerium,
Esmalt juhime tähelepanu: Sotsiaalministeeriumi tegevus antud dokumendi
menetlemisel on vastutustundetu.
„Hea Tava“ mustand saadeti asutustele tutvumiseks 23. oktoobril kl. 16.45
tagasiside tähtajaga 31 oktoober. Seega jäeti sisuliseks analüüsiks ja
asutuste kooskõlastamiseks kõigest 8 kalendripäeva – periood, mille sisse
jääb ka koolivaheaeg ja nädalavahetus. Pakutud ajaraam ei arvesta teiste
asutuste töökorralduse, töötajate tööplaanide ega sisulise koostöö
vajadusega. Selline praktika ei vasta hea halduse ja kaasamise
põhimõtetele, mille kohaselt peab avalik konsultatsioon olema ajaliselt
proportsionaalne dokumendi mahukuse ja sisulise tähtsusega. Tegemist ei
ole sisulise kaasamise, vaid pelgalt vormilise menetlusega, kus osalus on
näiline ja otsused näivad juba eelnevalt tehtud. Tegemist on suhtumisega,
kus osalust nähakse pigem kohustusliku rituaalina kui teadmiste
rikastamise vahendina. Tulemuseks on demokraatliku vormi, kuid
tehnokraatliku sisu kooseksisteerimine mida võiks nimetada
„kaasamisillusiooniks“.
1. Dokumendi vormiline ülesehitus ja mahulisus
Iga tõeliselt toimiva „Hea Tava“ tunnus on selle kompaktsus ja selgus.
Parim praktika nii avalikus halduses kui erasektoris näitab, et „Hea Tava“
või „Heade tavade koodeks“ ei tohiks ületada üht A4 lehekülge, see tagab
kasutatavuse ja rakendatavuse igapäevatöös. Rahvusvahelised uuringud
kinnitavad, et pikad ja lohisevad tekstid ei täida oma eesmärki: *
Oxfordi ülikooli 2023. aasta uuring näitas, et vastajad katkestavad
lugemise, kui tekst on liiga mahukas või detailne, hoolimata sisu
olulisusest. * Proposia.ai 2022. aasta kasutajakogemuse analüüs tõi esile,
et keskmine lugeja omandab vaid 20–28% tekstist, kui dokument on üle kolme
lehekülje. Antud juhul on „Hea Tava“ nii sisult kui struktuurilt liialt
mahukas, liigne detailirohkus hajutab fookuse ja vähendab tegelikku
kasutusväärtust.
2. Kaaskirja ja dokumendi sisuline vastuolu
Kaaskirjas väidetakse, et „Hea Tava“ on soovituslik kogumik, kuid tekstis
esitatakse reaalsuses kohustuslikke norme ja käitumisreegleid („peab olema
nähtaval“, „peetakse kokkulepetest kinni“, „õpetajad suunavad“ jne). See
loob normatiivse vastuolu, dokument mida esitletakse kui vabatahtlikku
juhendit, muutub sisuliselt kohustuslikuks. Selline varjatud kohustuse
kehtestamine ilma seadusliku aluseta on halduspraktikas probleemne ja
kahjustab usaldust koostööprotsessi vastu. Lisaks on ebaselge, kas
piloteeritakse dokumenti, sisu, protsessi või rakendusmudelit. Kui
dokument on juba „mustandina valmis“, siis ei ole tegemist sisulise
piloteerimisega, vaid pigem vormilise kinnitamisega. See on soovitusliku
regulatsiooni klassikaline probleem – retooriliselt vabatahtlik,
sisuliselt sunduslik. Sotsioloog Pierre Bourdieu nimetas sellist nähtust
symbolic violence tüüpi nähtuseks — süütuna näiv soovitus muutub
tegelikult institutsionaalse surve vormiks.
3. Ressursi- ja töökoormuse arvestamata jätmine
„Hea Tava“ sisaldab hulgaliselt tegevusi, mis eeldavad täiendavat
personali, rahalisi vahendeid ja aega (nt lisatoidukorrad, vahepalad,
farmikülastused, visuaalmaterjalid, õpetajate eeskujuprojektid,
kokandusringid, auhinnafond, vanematega koostöö üritused jmt). Dokument ei
sisalda aga ühtegi hinnangut ressursside vajaduse ega rahastamisallikate
kohta. See muudab dokumendi sisuliselt rakendamatuks. Samuti suurendab
õpetajatele ja koolipersonalile pandud täiendavate tegevuste rohkus
töökoormust, mida koolid ei suuda praeguste ressurssidega kanda.
4. Filosoofiline ja eetiline vastuolu
Kaaskirjas apelleeritakse laste tervise edendamisele ja krooniliste
haiguste ennetamisele, see on iseenesest üllas ja väärt eesmärk. Sellise
eesmärgi tõsidus eeldaks läbimõeldud ja kaasavat menetlust, mitte
kiirustades saadetud dokumenti ja nädalast reageerimisaega. Tekib moraalne
dissonants, räägitakse pikaajalise terviseedenduse vajadusest, kuid
tegutsetakse halduslikus ajasurves, mis on algeesmärgiga vastuolus.
Filosoofiliselt on see pragmaatilise ideaali ja kommunikatiivse
tegelikkuse konflikt, tekst tahab olla korraga kõigile arusaadav ja samas
eksperdi tasemel täpne. See on sama nagu üritada kirjutada luuletust
Exceli tabeli keeles. Räägitakse tuleviku tervisest, kuid tegutsetakse
hetke administratiivses mugavuses. On paradoksaalne, et tervisepoliitika
eesmärk on pikaajaline jätkusuutlikkus, samas töömeetod on lühinägelik.
Selgelt on näha, et tuleviku eetika ja oleviku bürokraatia ei räägi sama
keelt.
Tegemist on hoolikalt pakitud kingitusega milles puudub sisu – ilus, aga
tühjavõitu
Lugupidamisega
Gert Reisner
Toitlustusjuht
Tel: + 372 5625 2120
Laste tn 3, Jüri, Rae vald, Harjuma
[email protected] <mailto:
[email protected]>
_____
Saatja: Ingrid Põldsaar - SOM <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Saadetud: neljapäev, 23. oktoober 2025 16:45
Adressaat:
[email protected]
<mailto:
[email protected]> <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; Kriste Kald <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; Janek Innos <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; Gert Reisner
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
[email protected] <mailto:
[email protected]>
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
[email protected] <mailto:
[email protected]>
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
[email protected] <mailto:
[email protected]>
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
[email protected] <mailto:
[email protected]>
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Teema: Toidukeskkonna "Hea Tava" koolidele
Tere!
Palume teie abi laste- ja haridusasutustele suunatud toitlustamise „Hea
Tava“ piloteerimisel. „Hea tava“ on mustandina valmis, kuid soovime saada
sellele sisulist tagasisidet ja võimalusel ettepanekuid selle
täiendamiseks.
Mis asi on „Hea Tava“?
„Hea Tava“ on laste- ja haridusasutustele suunatud soovituste kogumik,
mille eesmärk on panustada laste tervist toetava toidukeskkonna
parendamisele.
Miks on toidukeskkond oluline?
Teame, et laste tervist mõjutab oluliselt nende toidulaud.
Tasakaalustamata toitumine oluline riskitegur tõsiste krooniliste haiguste
tekkimisel. Panustame üheskoos, et vältida tasakaalustamata toitumisest
tulenevaid tõsiseid kroonilisi haigusi ja pöörata seeläbi negatiivne
arengukäik ümber. Toidukeskkonna parendamine on üks osa selles suunas
liikumisel.
Kellele on „Hea Tava“ mõeldud?
„Hea Tava“ on mõeldud kasutamiseks kogu koolipersonalile, sealhulgas kooli
juhtkonnale, kellel on oluline roll just otsuste juhtimisel.
Kui „Hea Tava“ saab valmis, siis kindlasti on soovituslik seda jagada ka
lapsevanematele, sest see annab ka lapsevanematele suunised, kuidas
liikuda tervist toetavama keskkonna suunas, lisaks aitab see
lapsevanematel enam mõista, miks on see vajalik. Lisaks võiks „Hea Tava“
olla laste- ja haridusasutuses nähtaval kohal, eriti siis, kui soovitakse
järk järgult toidukeskkonna parendamise suunas liikuda.
Oleksime väga tänulikud, kui annaksite tagasisidet ja vastaksite
järgmistele küsimustele:
1. Kas „Hea Tava“ on arusaadav. Kui ei, siis palun täpsustage, mis on
arusaamatu?
2. Kas on midagi, millele „Hea Tava“ üldse tähelepanu ei pööranud,
kuid mis on tervist toetava toidukeskkonna oluline osa? Kui jah, siis
palun tooge välja, mida peaks „Hea tava“ veel sisaldama ja miks?
3. Täiendavad soovitused koos põhjendustega.
Oleksime väga tänulikud, kui saadaksite meile tagasiside hiljemalt 31.10
samale e-mailile. Oma kommentaarid saate lisada otse faili küsimusi
tekitanud lõigu kohta koos teie poolt pakutud lahendustega.
Hea Tava kogumaht on maksimaalselt kuni 4 lehekülge. Hea Tava kujundatakse
pärast piloteerimist.
Ette tänades!
Ingrid Põldsaar
nõunik
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
<https://www.sm.ee/> www.sm.ee