dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lõuna Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 19. jaanuar 2024
Viit
LÕRP-15/24/151
Registreeritud
19. jaanuar 2024
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
LÕRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
LÕRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
LÕRP-15/2024
Vastutaja
Kersti Kohal (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Teine osakond)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 21278001765.pdf190 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 19.01.2024.a, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond Kriminaalasja number: 21278001765 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXX XXXXXXXX Kuriteo toimepanemise aeg: 09.10.2021.a. Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 21278001765, milles menetlust alustati 02.11.2021.a Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p 2 tunnustel. 22.12.2023.a esitati XXXXX XXXXXXXX´ale kahtlustus selles, et tema 09.10.2021.a kella 10.30 paiku Tartu linnas asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda enda endise elukaaslase XXXX XXXXXX suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et XXXXX XXXXXXXX haaras tekkinud tüli käigus kätega kinni XXXX XXXXXX kaelast ning kägistas teda, misjärel lõi jalaga mitmel korral vastu XXXX XXXXXX mõlema jala reiepiirkonda. Oma sellise tegevusega põhjustas XXXXX XXXXXXXX XXXX XXXXXX´le füüsilist valu. Kriminaalasjas kogutud tõenditega: XXXX XXXXXX esitatud süüteoteate, 09.10.2021.a lähisuhtevägivalla infolehe ja 08.11.2021.a lähisuhtevägivallas riskide hindamise ja maandamise lehe, kannatanu XXXX XXXXXX 02.11.2021.a ja 22.08.2023.a ütluste ning kahtlustatava XXXXX XXXXXXXX´a 22.12.2023.a ütlustega, on tõendamist leidnud XXXXX XXXXXXXX´a poolt vägivallakuriteo toimepanemine XXXX XXXXXX suhtes. Kannatanu XXXX XXXXXX 02.11.2021.a ülekuulamise protokollist nähtub, et 08.10.2021.a palus ta XXXXX XXXXXXXX´al valvata poolte ühist last XXXXX XXXXXXXX´a. XXXXX XXXXXXXX nõustus sellega. Kui kannatanu aga 09.10.2021.a hommikul kella 10.20 paiku enda elukohta tagasi jõudis, siis märkas ta laua peal siidripudeleid, millest järeldas, et XXXXX XXXXXXXX on joonud. Selle peale ütles kannatanu XXXXX XXXXXXXX´ale, et lapse nähes ei ole normaalne juua, võttis spordikoti, kuhu pakkis XXXXX XXXXXXXX´a asjad ning palus tal lahkuda. Selle peale XXXXX XXXXXXXX ärritus, haaras kätega kinni kannatanu kaelast ning kägistas teda. Seejärel lõi XXXXX XXXXXXXX korduvalt jalaga vastu kannatanu mõlema jala reiepiirkonda. Kannatanu sõnul nägi vägivalda pealt poolte ühine laps. Juhtunu järgselt kannatanu vigastusi fikseerimas ei käinud, sest silmaga nähtavaid vigastusi tal ei tekkinud. Kannatanu sõnas, et XXXXX XXXXXXXX´al on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, kainena on ta normaalne inimene. Kannatanu täiendaval ülekuulamisel 22.08.2023.a on XXXX XXXXXX avaldanud, et tal ei ole XXXXX XXXXXXXX´a vastu enam mingeid pretensioone. Kannatanu selgitas, et juhtunust on palju aega möödas ning rohkem tal probleeme XXXXX XXXXXXXX´aga ei ole olnud. Kannatanu on talle andestanud ning ei soovi XXXXXXXXXXXXX´a karistamist. Samuti ei soovi kannatanu osaleda kriminaalasja menetluses ning soovib menetluse lõpetamist. Kannatanu sõnade kohaselt elab XXXXX XXXXXXXX välismaal ning Eestis käib harva, kuid ta hoolitseb poolte ühise lapse eest. Kahtlustatav XXXXX XXXXXXXX on andnud 22.12.2023.a ütlusi, et talle esitatud kahtlustuses märgitud ajal tekkis tüli sellest, et ta oli alkoholijoobes ning kuna juures viibis ka laps, siis ei meeldinud see XXXX XXXXXX´le. Tekkinud tüli käigus läks kahtlustatav närvi ja haaras XXXX XXXXXX kaelast kinni ja toksas teda jalaga, kuid enda sõnul ei kägistanud teda ega löönud jalaga tugevalt. Tänaseks on osapooled selle vana juhtumi unustanud ning ära leppinud ega oma üksteise suhtes pretensioone. Kahtlustatav sõnas, et suhtleb XXXX XXXXXX´ga tihti, nende läbisaamine on hea ning rohkem tülisid ei ole nende vahel olnud. Samuti toetab ta rahaliselt poolte ühist last. Kahtlustatav selgitas, et elab ja töötab Soomes ning Eestis käib ta ainult siis, kui selleks tekib vaba aega. Eesti viibides ööbib ta XXXX XXXXXX juures viimase elukohas ning aitab tal hoida last. Kahtlustatav avaldas, et kahetseb tehtut ning on peale juhtunut hakanud vähem alkoholi tarvitama. 03.01.2024.a suhtles prokurör telefoni teel kannatanu XXXX XXXXXX´ga, kes kinnitas veelkord, et tema läbisaamine XXXXX XXXXXXXX´aga on tänasel päeval hea, mingisuguseid probleeme või tülisid ei ole rohkem nende vahel esinenud ning nad on XXXXX XXXXXXXX´aga ammu ära leppinud. Kannatanu lisas, et kuna juhtunust on praeguseks juba aastaid möödas ning osapooled on leppinud, siis ei soovi ta kriminaalmenetluse jätkamist, menetluses osalemist ega ka XXXXX XXXXXXXX´a karistamist. Kannatanu sõnul ei ole XXXXX XXXXXXXX´al tänasel päeval enam ka probleeme alkoholi ja narkootikumidega tarvitamisega. Kannatanu lisas, et Eestis viibides käib XXXXX XXXXXXXX kannatanul külas ning hoolitseb poolte ühise lapse eest, keda toetab igakuiselt ka rahaliselt. Kannatanu rõhutas, et rohkem ta selle vana kriminaalasjaga kokku puutuda ei taha. Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus XXXXX XXXXXXXX´a suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on XXXXX XXXXXXXX´ale esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni. Nii kannatanu kui ka kahtlustatava ütlustest nähtub, et füüsiline konflikt poolte vahel kasvas välja vastastikusest tülist, mis tekkis seoses XXXXX XXXXXXXX´a alkoholi tarvitamisega. XXXX XXXXXX ärritus selle peale, et XXXXX XXXXXXXX oli alkoholi tarvitanud ning asus tema asju kokku pakkima, mis omakorda ärritas XXXXXXXXXXXXX´a. Kannatanul vägivalla tarvitamise tagajärjel nähtavaid vigastusi ei tekkinud. Seega ei olnud tegemist teoga, millega oleksid kaasnenud rasked 2 tagajärjed. Tänaseks on XXXXX XXXXXXXX tegelenud alkoholi tarvitamise probleemiga ning tarvitab alkoholi oluliselt vähem. Seda on kinnitanud prokurörile ka kannatanu peetud telefonivestluses. Samuti on osapooled ära leppinud, enda eludega rahumeelselt edasi läinud ning minevikust lahti lasknud. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad XXXXX XXXXXXXX´a tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on nii ülekuulamisel kui ka prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud siirast kahetsust. Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid. Käesoleval juhul on esitatud XXXXX XXXXXXXX´ale kahtlustus mitu aastat vanas, s.o 09.10.2021.a toimepandud kuriteoepisoodis. XXXXX XXXXXXXX on selgitanud, et pärast juhtunut on ta tegelenud alkoholi tarvitamise vähendamisega ning rohkem probleeme, samuti konflikte kannatanuga, esinenud ei ole. Nimetatud kinnitab ka asjaolu, et karistusregistri väljatrükist nähtuvalt ei ole 09.10.2021.a asetleidnud sündmuse järgselt XXXXX XXXXXXXX´a suhtes uusi kriminaalmenetlusi alustatud või teda uute kuritegude toimepanemise eest karistatud. XXXXX XXXXXXXX´al puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. Prokuröri hinnangul ei ole XXXXX XXXXXXXX´a puhul tänasel päeval tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega, kelle osas ei oleks võimalik KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärke saavutada ilma teda kriminaalvastutusele võtmata. Kahtlustatav on oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Kuigi XXXXX XXXXXXXX´ale on esitatud kahtlustus vägivallaepisoodis enda endise elukaaslase suhtes, mis on toime pandud poolte ühise lapse juuresolekul, ei ole XXXXX XXXXXXXX´ale etteheidetud teo puhul tema süü olnud suur ning seejuures on tema poolt tarvitatav vägivald olnud väheintensiivne ega ole põhjustanud rasket tagajärge. Seejuures ei soovi ka kannatanu XXXX XXXXXXXXX´a karistamist, vaid ootab eelkõige aastatetaguses juhtumis menetluse lõpetamist. Osapooled on omavahel leppinud ning XXXXX XXXXXXXX´a läbisaamine kannatanu ja nende ühise lapsega on hea. XXXX XXXXXXXXX osaleb senimaani lapse elus ja toetab teda rahaliselt. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul XXXXX XXXXXXXX´a edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. XXXXX XXXXXXXX´a on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates. Kahtlustatav XXXXX XXXXXXXX on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 86,40 eurot ning KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustuse maksta kindel summa, s.o 410 eurot, riigituludesse. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21278001765 menetlus. 3 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: a) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub XXXXX XXXXXXXX hüvitama 6 kuu jooksul, s.o ajavahemikul 19.01-19.07.2024.a, kriminaalmenetluse kulud (advokaadi poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses) summas 86,40 eurot (kaheksakümmend kuus eurot ja nelikümmend senti). Makse tuleb teha määruse lisas – maksedokumendis märgitud arveldusarvele. b) KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustub XXXXX XXXXXXXX tasuma 6 kuu jooksul, s.o ajavahemikul 19.01-19.07.2024.a, riigituludesse 410 eurot (nelisada kümme eurot). Makse tuleb teha määruse lisas – maksedokumendis märgitud arveldusarvele. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: puudub. 4. Asitõendid: puuduvad. 5. Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus ei ole XXXXX XXXXXXXX´a andmeid kantud andmekogusse ABIS ega riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. 6. Kriminaalmenetluse kulud: vandeadvokaat Marko Paabumets´a poolt osutatud õigusabi teenus summas 86,40 eurot tasumine on määratud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega XXXXX XXXXXXXX´ale kohustuseks. 7.Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda kahtlustatavale XXXXX XXXXXXXX´ale ning koopia määrusest saata kannatanule XXXX XXXXXX´le ning kahtlustatava kaitsjale vandeadvokaat Marko Paabumets´ale. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu linn). 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kersti Kohal abiprokurör Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. (nimi, allkiri, kuupäev) 4
Allikas: Lõuna Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel