Justiits- ja Digiministeerium Teie 14.07.2025 nr 8-1/8228-10
[email protected]
Meie 28.08.2025 nr 6-3/25-921-4
Tartu Maakohtu arvamus
Justiits- ja Digiministeerium saatis Tartu Maakohtule arvamuse avaldamiseks
tsiviilkohtumenetluse seadustiku, pankrotiseaduse, riigi õigusabi seaduse ja täitemenetluse
seadustiku muutmise eelnõu. Eelnõu koos sellele lisatud dokumentidega edastati kohtunikele
ja kohtujuristidele. Esitatud seisukohad olid järgmised.
Esimene arvamuse avaldaja märkis seoses eelnõu § 2 kirjeldatud muudatustega, et PankrS § 94
täiendamine lõikega 11, mis täpsustab tarbijakrediidilepingute puhul esitatavate dokumentide
nõudeid, on vajalik. Sellest tulenevalt on oluline täiendada (nagu kavandatakse PankrS § 10 lg
5, aga ka § 94 lg 11) ka FiMS § 25. Kui eelnõu eesmärk on, et tarbijakrediidinõuete
kontrollimine toimuks sisuliselt, siis peab see sõnaselgelt olema reguleeritud ka FiMS-is.
Tarbija on ju füüsiline isik ja füüsilise isiku maksejõuetuse seadus reguleerib ka võlgade
ümberkujundamise menetlusi. Isikutel, kes on esitanud avalduse võlgade ümberkujundamise
menetluse algatamiseks, on valdaval enamusel nõuded läbinud maksekäsu kiirmenetluse või
tehtud tagaseljaotsus, nõuded on täitemenetluses. Ja neiski menetlustes tõuseb küsimus sellest,
et vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole kontrollitud. Võlausaldajad keelduvad
nõutavaid dokumente esitamast, kuna on olemas jõustunud kohtulahend. Nõuete
ümberarvestamine, mida usaldusisik või kohus neis menetlustes teeb, on jätkusuutmatu
töömahuga ülesanne, kuna võlausaldajad ei esita neid dokumente, mida käsitletav eelnõu
võlausaldajalt pankrotimenetluses nõudma hakkab. Siit ka ettepanek viia PankrS § 10 lg 5 ja §
94 lg 11 kavandatavad muudatused sisse FiMS §-i 25. Kaaskirjas loetletud eelnõu muudatused
(p 1-9), mille kohta eelkõige tagasisidet oodati, on arvamuse avaldaja hinnangul hästi läbi
mõeldud, väärivad sisseviimist.
Teine arvamuse avaldaja leidis, et seletuskirjas toodud eesmärke optimeerida kohtute
töökoormust, tõhustada kohtute tööd ja kiirendada kohtumenetlusi, on eelnõuga võimalik
saavutada vaid osaliselt. Kindlasti tehti 2024. aastal kohtute poolt palju kaalukamaid
ettepanekuid küsimuses, mis kohtute töökoormust vähendaks, kuid mida käesolev eelnõu ei
kajasta. Eelnõus on tegemist vaid kosmeetiliste muutustega. Mitmed plaanitud muudatused
vähendavad reaaluses ministeeriumite (Justiits-, Sise- ja Rahandusministeeriumi)
halduskoormust, sest nad jäetakse määrusi saavate isikute ringist välja. Kohtu töökoormust
need sätted tegelikult ei vähenda.
Positiivselt puudutavad kohtuid mõnede vaieldavate olukordade lihtsustamine ja täpsustamine.
Näiteks hagi tagamise taotluse läbi vaatamise tähtaja pikendamine (eelnõu § 1 p 8),
määruskaebuse lahendamise võimalus ringkonnakohtus ühe kohtuniku poolt (eelnõu § 1 p 20).
Aadress: J. Liivi tn 4, Tartu 50409; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; e-post:
[email protected].
Lisainfo: www.kohus.ee
Eelnõuga plaanitud tarbijakrediidi sätete muutmise tulemusel aga kohtute töökoormus alguses
kindlasti hoopis suureneb ning asjade menetlemine ei kiirene. Samas on nendel muudatustel
hoopis muu eesmärk, mida seletuskirja sissejuhatavas osas ei ole üldse esile toodud. Viimased
rohkem kui 1,5 aastat on kohtud pidanud leidma ise võimalusi ja kulutama suurt energiat, et
tagada tarbijakrediidilepingutest esitatud nõuete puhul tarbijatele vajalik kaitse, kusjuures
makskäsumenetluses ei ole see seaduslikult üldse võimalik olnud. Paraku on
Justiitsministeeriumil kulunud probleemi lahendava eelnõu koostamiseks 1,5 aastat (selles
küsimuses ebaefektiivsele maksekäsu menetlusele on viidatud juba Riigikohtu 24. novembri
2023 lahendis 2-21-13098/50).
Kuigi plaanitavad muudatused suurendavad ilmselt (vähemalt alguses) kohtute töökoormust ja
kindlasti maksekäsuosakonna töökoormust, on muudatused õigusselguse huvides kindlasti
vajalikud ja annavad kohtutele lõpuks seadusest tulenevad selged hoovad probleemi
lahendamiseks, mis omakorda vähendab krediidiandjate loomingulist tegevust ja vaidlusi
kohtutega, kas ja mida ikkagi esitama peab.
Arvamuse avaldaja hinnangul on ebaselge, miks on eelnõust jäetud välja võlgade
ümberkujundamist puudutavate samalaadsete olukordade lahendamine- võlgade
ümberkujundamiskavasse minevate tarbijakrediidil põhinevate maksekäskude ja
tagaseljaotsuste õiguspärasuse hindamise lihtsustamine analoogselt PankrS § 1003 lg 4 p 1.
Praegu on vastavalt FiMS § 25 lg 4 võimalik jätta vaieldav nõue kindlaks määramata ja kavasse
võtmata, st kui võlausaldajal on nõue maksekäsust või tagaseljaotsusest ja ta ei ole
vabatahtlikult nõus usaldusisikule nõude õiguspärasuse kontrollimiseks lisatõendid esitama, ei
saagi seda nõuet kavasse panna ja tuleks siis eraldi hagi esitada või tuleb olla võlausaldaja
nõudega nõus suuruses nagu esitatakse makskäsu / TSO alusel. Kuna nõude suuruse kindlaks
määramise osas ei ole FiMS § 25 lg 6 võlausaldajal kaebeõigust, mis tähendab, et kui
usaldusisik määrab nõude omal äranägemisel (ka ilma tõenditeta näiteks) väiksemaks kui
makskäsust / TSO-st otse tuleneb ja teeb selle alusel kava, ning kui kohus selle käsitlusega
nõustub, on võlausaldajal ainsaks võimaluseks kogu kava peale kaebus esitada. Ei nõude uus
hagemine võlgniku poolt ega ka kaebamine kogu kava peale võlausaldaja poolt ole
menetluslikult ökonoomsed. Seega tuleks ka FiMS § 25 kuidagi täiendada (näiteks
kaebeõigusega) või siis täiendada FiMS § 24 analoogsete sätetega nagu plaanitakse Pankr §
1003 lg 1.
Lisaks oodatakse seadusesse konkreetset lahendust elulise olukorra lahendamiseks, kus võlgnik
on esitanud maksejõuetuse avalduse, palub võlgade ümberkujundamist ja peab tasuma
usaldusisiku ettemaksu (FiMS § 19 lg 2), kuid tema kontod on täitemenetluses arestitud ja
kohus on täitemenetluse menetluse alustamisel peatanud. Sellises olukorras on võlgnikul kontol
raha (laekub näiteks igakuine palk), kuid ta seda soovitud ja vajalikus ulatuses kasutada ei saa,
sest kontol on arestisumma piirmäär, mille on määranud täitur. Täiturid ütlevad, et nemad
kontol enam midagi muuta ei saa, sest kohus on täitemenetluse peatanud, pangad aga hoiavad
võlgniku raha aresti all, sest keegi pole vastavat korraldust andnud. Olukord on vastuolus TMS
§ 47 lg 12 teise lausega, mille kohaselt peaks põhimõtteliselt võlgnik oma sissetuleku ju ise
kasutada saama, sh tasuma ka usaldusisiku tasu ettemaksu. Praegu läheb kohtul suur energia
nende olukordade lahendamisele ja võimalike variantide otsimisele, et menetlus toimida saaks.
Seejuures toimivad eri täituritega ja eri pankadega erinevad variandid. Probleem on kestnud
juba alates FiMS jõustumisest, s.o alates 1. juulist 2022).
Kolmandas arvamuses toodi eelnõu puuduseks tarbijakrediidi mõiste täpsustamata jätmine ning
millised nõuded tarbijakrediidi alla kuuluvad. Ka kohtupraktikas on kõnealune küsimus kohati
jätkuvalt ebaselge. See võib tuua suure tõenäosusega kaasa esmalt kohtuvaidlused, millised on
tarbijakrediidinõuded, st milliste nõuete suhtes kavandatavad muudatused üldse kehtivad.
Lisaks märkis arvamuse avaldaja, et muudatuse järgi saab edaspidi maksekäsu kiirmenetluses
nõuda ainult põhivõlga ja seadusjärgset intressi/viivist. Kaheldav on, selline muudatus oma
eesmärki täidab, st tagab nö õiguspärased maksekäsud ja hoiab ära süsteemi kuritarvitamise.
Praktikas on levinud, et laenuandjad laiendavad põhivõla mõistet, lisavad tegelikule põhivõlale
juurde muu, nt refinantseerimiste korral loevad nad põhivõlaks mh kõrvalkulud (intress,
viivised jne).
Muudatuse järgi ei loeta edaspidi maksekäsu või tagaseljaotsuse alusel esitatud nõudeid
pankrotimenetluses automaatselt kaitsmiseta tunnustatavateks, kui need põhinevad
tarbijakrediidilepingul. Ebaselgeks jääb ja ka seletuskirjas puudub igasugune analüüs, millisel
alusel või põhjendusel on tagaseljaotsus võrdsustatud maksekäsuga. Tegemist on õiguslikult
erinevate menetluste (sh kaebekorra osas) ja kohtulahenditega. Küsitav on, kas tagaseljaotsus
peaks olema võrdsustatud maksekäsuga, st kas ja mis põhjusel tagaseljaotsust kui kohtulahendit
peaks saama "lihtsalt uuesti ümber vaadata". See vajaks täiendavat sisulist analüüsi. Ka puudub
analüüs selle kohta, kas tagaseljaotsuse puhul ei oleks kohasem meede tagasivõitmise instituut
(tuleb küll möönda, et see võib olla kulukas vaidlus).
Sama küsimus tekib muudatuse puhul, mille kohaselt saab võlgnik täitemenetluses sarnaselt
maksekäsule tagaseljaotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamist tarbijakrediidiasjades nõuda
ka selliste asjaolude alusel, mis esinesid juba enne kohtulahendi jõustumist- kas ja mis põhjustel
on need kohtulahendid kõnealuses olukorras võrdsustatud.
Lisaks on küsitav, kas seadus peaks olema ühtne kõikide tagaseljaotsuste osas. Kui
tagaseljaotsuses on näha, et nt vastutustundliku laenamise põhimõtet on kohus kontrollinud, on
kaheldav, et sellise kohtulahendiga nõuet tuleb pankrotihalduril ja kohtul uuesti
pankrotimenetluses nõuete kaitsmisel sisuliselt kontrollida ja täitemenetluses on võimalik
esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
Täielikult puudub analüüs, kas ja kuidas peaks FIMSi alusel võlgade ümberkujundamise
menetluses tarbijakrediidiasjades maksekäskusid ja tagaseljaotsuseid kontrollima või mitte
kontrollima, st kas usaldusisik saab nõuet kontrollida sisuliselt sarnaselt pankrotimenetluses
nõuete kaitsmisele ning paluda kohtul nõude suurus kindlaks määrata FIMS § 25 alusel
sisuliselt. Võlgade ümberkujundamise menetluses on see olulisemgi küsimus, kuna võlgnik
maksab reaalselt raha nõuete katteks. Usaldusisik saab võlausaldajaga nõude
ümberkujundamisel kokku leppida nõude vähendamises (nt intressi, viivise jms arvel), kuid
võlausaldajad, kellel on kohtulahend, sellega üldjuhul ei nõustu.
Sarnaselt eelpool märgitule leiab arvamuse avaldaja samuti, et kavandatavate muudatustega
tekib kohtule täiendav töökoormus ning selleks vajab kohus täiendavat ressurssi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Vahing
kohtu esimees