Sotsiaalministeeriumi dokumendi edastamine

Harju Maakohus Teie: [email protected] Meie: _.12.2015 nr 4.2-3/4991 Probleemid eestkostja ülesannete täitmisel Lugupeetud kohtuesimees Soovime käesoleva kirjaga Teid informeerida eestkostja rolli täitmisega seonduvast arutelust sotsiaalhoolekandesektoris. Nimelt on sotsiaalministeeriumi poole viimasel ajal pöördunud mitmed ööpäevaringse hoolekandeteenuse osutajad tuues mureks täisealiste piiratud teovõimega isikute eestkostjate poolt täitmata jäänud eestkostja ülesanded. Meile edastatud info kohaselt on hoolekandeteenuste pakkujate pretensiooniks, et eestkostjad jätavad sageli hooletusse oma eestkostetavate jaoks vajalikud toimingud. Selle tulemusena võib eestkostealune jääda ilma kehtivatest dokumentidest, määratud toetustest, kaob õigus saada tema toimetuleku toetamiseks vajalikku teenust või viibib ta teenusel, mis ei vasta enam eestkostetava vajadustele. Konkreetsemalt on hoolekandeteenuste osutajad toonud esile olukordi, kus nende personali poolt täidetakse kõik eestostetavaga seotud vajalikud dokumendid, need saadetakse õigeaegselt allkirjastamiseks eestkostjatele, kuid eestkostjad ei edasta neid asjakohastele asutustele. Sagedased on olukorrad, kus kohalikust omavalitsusest eestkostja ei ole oma eestkostetavatega kordagi kohtunud, ta ei osale eestkostetava hindamiste ja tegevusplaanide koostamisel ning ei oma seega ülevaadet oma eestkostetava tegelikust olukorrast ja vajadustest. Lisaks on märgitud, et eestkostjad jätavad korraldamata ööpäevaringsel teenusel viibivate eestkostetavate rahaliste vahendite kasutamise nende isiklike vajaduste jaoks. Selle tõttu on eestkostetavad ilma võimalusest saada oma vabade rahaliste ressursside eest endale vajalikku. Ülaltoodud olukorra vältimiseks on teenuste osutajad asunud muuhulgas ka ise korraldama eestkostja ülesandeks olevaid toiminguid. Samas koormab see aga nende personali ning ei ole ööpäevaringse hoolekandeteenuse osutaja kohustus. Teenuse osutajad on võtnud oma ülesandeks selgitada eestkostjatele nende kohustusi, kuid olukord ei ole seniajani palju muutunud. Viimase lahendusena on hoolekandeasutused asunud kehtestama hinnakirju ning sõlmima eestkostjatega ööpäevaringse hooldusteenuse lepingu lisasid, milles sätestatakse tasu võtmine hoolekandeteenuse osutamise raamesse mitte mahtuvate teenuste, sh eestkostetoimingute teostamise eest. Gonsiori 29 / 15027 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Sotsiaalministeeriumi hinnangul on probleem mitmest aspektist tõsine. Ühelt poolt jäävad kirjeldatud juhtumitel kaitsmata eestkostetavate õigused ja huvid ning täitmata eestkoste seadmise eesmärk laiemalt. Näiteks ei ole meie hinnangul selline olukord eestkostja ülesannete täitmisel kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevate põhimõtetega. Eesti, ratifitseerides 2012 a. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni koos deklaratsiooniga, et Eestis on puuetega inimeste õigus- ja teovõime piisavalt kaitstud eestkostja määramise kaudu, asus rakendama eestkoste seadmisega piiratud teovõimega inimeste puhul nende õiguste ja huvide kaitsel asendatud otsuse tegemise mudelit. Seetõttu on eriti oluline, et eestkostjad lähtuksid eestkostet teostades ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ning asendatud otsuse tegemise mudeli põhimõtetest, mis arvestavad asjaomase isiku enda väärtusi ja otsustusõigust ning rõhutavad isiku kaasatust ka eestkoste ajal. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) paragrahv 179 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides ning eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Hoolekandeasutuste poolt nimetatud eestkostjate poolt täitmata toimingud on Sotsiaalministeeriumi hinnangul eestkostja ülesanded. Hoolekandeteenuse pakkujal ei ole võimalik võtta endale omal initsiatiivil eestkostja ülesandeid ja nende täitmise eest eestkostjalt täiendavat rahastust nõuda. Sotsiaalministeeriumi hinnangul lasub juhtumitel, kus eestkoste seadmise kohtumääruses on eestkostja ülesanneteks isiku kõikide asjade ajamine ning kohtumääruses ei ole nimetatud eestkostetava õigust teha rahalisi pisitehinguid, õigus ja vastutus eestkostetavate rahaliste tehingute osas eestkostjal, kelle ülesandeks on tagada ka ööpäevaringsel teenusel viibimise ajal eestkostetavatele vajalike ostude sooritamine. Juhtumid, mis kajastava olukorda, kus eestkostetavad oleksid võimelised iseseisvalt sooritama pisitehinguid väiksema rahasumma ulatuses, kuid seda võimalust ei ole nimetatud eestkoste seadmise kohtumääruses, viitavad võimalusele, et eestkostetava seisund või oskused on paranenud, mis võimaldaks eestkostja ülesandeid piirata, kuid eestkostja ei ole sellest kohut teavitanud. Selline olukord võib arvestada eestkostja huve, kuid ei taga eestkostetava huvides tema õigustatud vajadusi. Meie hinnangul takistab ülalpool viidatu ka ööpäevaringse hooldusteenuse pakkujatel eestkostetavatele tema võimetele ja vajadustele vastavalt teenuse osutamist, sest piiratud on olulise igapäevaelu toimetulekuoskuse, nagu ostude sooritamine ning isiklike vahendite piires eelarve planeerimise õpetamine, arendamine. Sotsiaalministeeriumi poolt soovime käesoleva ülevaatega kohtuid, kui eestkostjate üle järelevalvet teostavat institutsiooni, informeerida vajadusest pöörata täiendavat tähelepanu eestkostja tegevusele iga-aastase eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitatava aruande üle vaatamise ja hindamise raames. Samas oleme me teadlikud, et eestkostjate poolt kohtutele esitatav aruande vorm annab pigem ülevaate aruandeaasta jooksul eestkostetava raha, vara ja kohustuste kohta ning vähem sisulist infot eestkostja poolt eestkostetava muude huvide, tema väärtuse ja soovide arvestamise või arenguks vajalikes tegevustes ja elukorralduslikes otsustusprotsessides osalemise kohta. Seetõttu on kohtu käsutuses olev informatsioon tõenäoliselt piiratud. Meie hinnangul võiks ülalpool kirjeldatud olukordade lahendamisele kaasa aidata näiteks võimalus eestkoste aruannetes eestkostjate konkreetsete tegevuste ja toimingute põhjalikum kirjeldamise kohustus koos selgitustega, kas eestkostja on ise eestkostetavaga kohtunud ning milles ja kuidas eestkostja on arvestanud eestkostetava vajaduste, soovide ja huvidega. Sotsiaalministeeriumi soovib, et eestkostele määratud puuetega inimeste õigused ja huvid saaksid kaitstud võimalikult parimal moel ning oleme valmis koostööks olukorra parendamiseks. Ootame kohtutelt tagasisidet, milliste tegevustega ja kuidas saaks Sotsiaalministeerium oma võimaluste piires kaasa aidata esile kerkinud probleemide lahendamisele. Teie ettepanekuid ootame 01.veebruariks 2016. a. Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Katrin Tsuimani e-posti aadressile [email protected] . 2 (3) Täname Teid kaasamõtlemise ja eestkoste teostamise kvaliteedi tõusule kaasaaitamise eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse Sotsiaalala asekantsler Sama: Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Viru Maakohus Katrin Tsuiman 6269227 [email protected] 3 (3) Tere Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi DORA kaudu dokument. Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Gonsiori 29 15027 Tallinn E-post: [email protected] Telefon: 626 9301 Faks: 699 2209