Seisukoht kohtute seaduse eelnõu osas

Urmas Reinsalu Teie 04.12.2015 nr 10-3/15-13305-1 Justiitsministeerium Tõnismägi 5a Meie 10.12.2015 nr 10-3/15-13305-2 15191, TALLINN [email protected] Seisukoht kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Austatud härra minister Edastan Pärnu Maakohtust kogutud seisukohad kohtute seaduse muudatuste eelnõu kohta. Esmalt käsitletakse advokatuuri, prokuratuuri ja notariaadi eksamite tunnustamise küsimust ning seejärel kohtunikuks saamise piiranguid kohtujuristidele. I Advokatuuri, prokuratuuri ja notariaadi eksamite tunnustamine 1.1 Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, kuidas on kohtunikueksamikomisjoni ja advokatuuri, prokuratuuri ning notariaadi poolt läbiviidavaid eksameid ning nende tasemeid omavahel võrreldud. Kas nimetatud elukutsete eksamid on sama raskusastmega kui kohtunikueksamikomisjoni poolt läbi viidavad eksamid? Kohtunikueksami programmist lähtudes peab eksami sooritaja tundma ühtviisi kõiki õiguse harusid (avalik õigus, karistusõigus, eraõigus ja protsessiõigus kõigis nimetatud valdkondades). Kas ja kui palju on prokuratuuri eksamitel küsimusi näiteks haldusõigusest või notarieksamil karistusõigusest? Eksamite tasemete võrdlus on oluline, et tagada kõigile kohtunikuks pürgijatele võrdsed tingimused. Samuti tuleb siinjuures puudutada eelnõu § 66 lg-t 5, mis sätestab, et kui isikut ei ole nimetatud kohtunikuks viie aasta jooksul pärast kohtunikueksami sooritamist, peab ta kohtunikuametisse kandideerimiseks sooritama eksami uuesti. Säte tähendab, et kohtunikueksami sooritanud isiku teadmisi on kontrollitud vahetult, eeldada võib, et 5 aasta jooksul tema teadmiste tase ei muutu. Samas advokatuuri, prokuratuuri ja notariaadi puhul ei ole eelnõus reguleeritud, millise aja jooksul vastavate erialade esindajad ametisse astumiseks eksami pidid sooritama. Öeldud on üksnes, et vajalik on kolmeaastane vahetu töökogemus. Näiteks võib eelnõu järgi kohtunikuks kandideerida teadmiste kontrolli läbimata ka advokatuuri eksami 20 aastat tagasi sooritanud advokaat. Kui kõik kohtunikuks pürgijad peaksid läbi tegema ühtse eksami, so nii nagu on kirjas kehtivas seaduses, aitab see kontrollida ja võrdsustada kohtunikuks pürgijate õigusalaste teadmiste taset. Osade elukutsete Kuninga 22 Telefon 447 9500 Registrikood 74001883 80099 PÄRNU faks: 447 99590 www.kohus.ee e-post: [email protected] esindajatele eksami kaotamine muudab selle aga võimatuks ning õigusalaste teadmiste vahetu kontroll on tagatud üksnes eksami sooritajatele. 1.2. Samuti pole eelnõus põhjendatud, miks on otsustatud üksnes ja ainult advokatuuri, prokuratuuri ja notariaadi eksamite tunnustamise kasuks. Jääb arusaamatuks, miks ei vabastata kohtunikueksamist sellisel juhul ka kohtujuriste. Niisamuti tuleb kohtujuristi ametikohale saamiseks sooritada eksam (läbi viimise kord on kehtestatud iga kohtu poolt eraldi lähtuvalt kohtu vajadusest, kättesaadavad www.kohus.ee kodulehelt). Siinkohal väärib mainimist, et Pärnu Maakohtu kohtjuristid pidid eksamil tõestama enda teadmisi nii tsiviil- kui karistusõiguse valdkonnas, sooritades esmalt 6 tundi kestnud kirjaliku eksami ning seejärel sooritades suulise eksami. Kirjalikud eksamitööd valmistasid ette kohtunikud ning suulise eksami viisid läbi samuti kohtunikud. Lisaks eelöeldule on kohtujuristi igapäevatöö võrreldes advokaatide, prokuröridega ning notaritega kõige enam sarnane kohtuniku tööga – alustades asjade menetluslikust küljest ning lõpetades sisuliste kohtuotsuste koostamisega. Et kohtujuristid töötavad ise vahetult kohtusüsteemis on kohtunikueksamikomisjonil võimalik ka kohtjuristi teadmisi ja sobivust kohtunikuks hinnata tema seniste töötulemuste põhjal. Seda eelkõige läbi kohtujuristiga koos töötava kohtuniku hinnangu, kuid ka näiteks sisuliste kohtulahenditega tutvudes, mis on kohtujurist kohtunikule ette valmistanud. Eelöeldu tõttu jääb arusaamatuks, miks koheldakse kohtujuriste, kes oma igapäevatöös puutuvad vahetult kokku kohtuniku tööga ning kelle teadmisi on enne ametikohale nimetamist samuti eksamiga kontrollitud, halvemini võrreldes isikutega, kes töötavad väljaspool kohtusüsteemi. II Kohtujuristist kohtunikuks 2.1. Praeguse kohtute seaduse järgi on kohtujuristil võimalus asuda täitma ettevalmistusteenistust, mis kestab kaks aastat (seaduse § 62) ning seejärel sooritada kohtunikueksam. Samuti on võimalus töötada kohtujuristina 2 aastat (seaduse § 64), misjärel kohtunikueksamikomisjon võib vabastada ettevalmistusteenistusest või lühendada seda. Edasi saab teenistuse järgselt sooritada kohtunikueksami. Uue kohtute seaduse järgi kaotatakse ettevalmistusteenistus. Seaduse § 50 näeb aga ette, et kohtunikuks kandideerija peab olema töötanud õigusteaduse magistrikraadi nõudval töökohal vähemalt 5 aastat ning sooritanud kohtunikueksami. Kohtujuristist kohtunikuks saamisel on praeguse seaduse järgi seega olemas variant, et 2 aastat töötatakse juristina ja 2 aastat läheb ettevalmistusteenistusele ning seejärel sooritatakse eksam. Samuti on võimalus, et peale kahe aasta pikkust kohtujuristina töötamist vabastatakse või lühendatakse ettevalmistusteenistust ja eksamile saab minna varem. Kusjuures § 64 kehtivas seaduses arvestab kohtunõuniku või kohtujuristi töötamise aja hulka ka kohtu konsultandina töötamise aega. Eelmise lõigu valguses tundub uue seaduse § 50 lg 1 liiga jäik, sest ei arvesta enam sisuliselt varasemat kohtus töötamise kogemust. Esimese astme kohtus enne kohtujuristi koha loomist magistrikraadi nõudvaid ametikohti ei olnudki (peale kohtunikukoha), mistõttu kohtuametnikud saavad nõutavat 5 aasta pikkust töökogemust asuda täitma alates kohtujuristiks saamisest. Pärnu Maakohtus seega alates 2015. aasta märtsikuust. St Pärnu Maakohtus ka näiteks 10 aastat praktiseerinud juristid on uue seaduseredaktsiooni valguses ametnikud, kes on magistrikraadi nõudval kohal töötanud alla ühe aasta ning peavad kohtunikuks sobimiseks praktiseerima käesoleva hetke seisuga veel enam kui neli aastat. Viidatuga on eelnõu silmis aastaid konsultandina praktiseerinud juristid kohtunikukohale viletsamad kandidaadid kui näiteks ükskõik millise valla vallasekretärina töötanud isikud, sest vastavale ametile loodi magistrikraadi kvalifikatsiooni nõue varem. Uue seaduse redaktsioon eelistab sellega ka kohtuid, kus kohtujuristi konkursid toimusid varem. See, et Pärnu Maakohtus töötati konsultandi ametikohal, ei tähenda, et kogemusi ei oleks omandatud samal tasemel kohtujuristidega. Küll aga töötati siin magistrikraadi mitte nõudval kohal. Väärib ka märkimist, et uue seaduse § 51 ei nõua ringkonnakohtu kohtuniku ametikohale nimetamiseks 5 aastast töökogemust ametikohal, millel töötamise eelduseks on nõutav magistrikraad. Kokkuvõtvalt pikendatakse eelviidatud seadusemuudatusega kohtuametnike aega kohtunikuks saamisel. Kaaluda tuleks, mil moel saaks uue seaduse § 50 arvestada magistrikraadi nõudva töö kõrval ka konsultandina töötatud aega. Võimalik, et rõhuasetuse peaks suunama magistrikraadi omandamise ajale (ja õigusalaseid teadmisi nõudval töökohal töötamisele), mitte just vastavat haridust nõudval kohal töötamisele. Kui eelnõus on ette nähtud võimalus kohtunikueksamist vabastamiseks, siis 5 aastase töötamise staaži vähendamiseks või vastavast nõudest vabastamiseks klausel puudub. Leiame, et kohtujuristidele/konsultantidele eelnõu võrdsemat kohtlemist ega paindlikumat kandideerimisprotsessi ei taga. Selgelt on eelistus ja lihtsustamine suunatud advokatuuri, prokuratuuri ning notariaadi esindajate poole ning kohtujuristist kohtunikuks saamine pigem raskeneb. Eelnõu ei haaku varasemate ministeeriumi seisukohtadega, et kohtujuristidest peaks saama kohtunike uus kasvulava. Nimetatut aitas toetada kehtiva seaduse säte, mis peale kahe aastast juristina praktiseerimist lubas ettevalmistusteenistust lühendada või sellest vabastada. Eelnõuga asutakse vastupidiselt toetama teiste erialade esindajate kergemat pääsemist kohtunikuametisse. Seega võib öelda, et ministeerium on käitunud kohtujuristide osas, sh nende osas, kes on varasemalt töötanud süsteemis konsultantidena, kelle eesmärk on saada kohtunikuks, sõnamurdlikult. Kui algselt oli ministeeriumi seisukoht, et juristi ametikoha eesmärk on mh kohtunikele järelkasvu tekitamine, siis uus kohtute seaduse eelnõu seda eesmärki mingilgi viisil ei toeta. Ministeeriumi poolt pidev seisukohtade muutmine ning süsteemi ümberkorraldamine ei tekita avalikus teenistujas kindlust tuleviku osas ning seab riigi kui tööandja halba valgusesse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rubo Kikerpill kohtu esimees Elo Kirsipuu 447 9504, [email protected]