Pikaajalise välislähetuse administratiivjuhend Kaitseväes. Käskkirja kehtetuks tunnistamine

KINNITATUD Kaitseväe juhataja 28.10.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.1/25/54 PIKAAJALISE VÄLISLÄHETUSE ADMINISTRATIIVJUHEND KAITSEVÄES I. ÜLDSÄTTED Juhend reguleerib Kaitseväe tegevväelaste ja ametnike (edaspidi teenistuja) pikaajalist välislähetust (kestvusega üle 6 kuu), kes on välisteenistuse seaduse (VäTS) alusel lähetatud Eesti Vabariigi välisesindusse või on avaliku teenistuse seaduse (ATS) alusel saadetud pikaajalisse teenistuslähetusse välisriiki. Pikaajalise välislähetusega seotud tasude maksmine ja kulude hüvitamine toimub välisteenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 1. Lähetamise õigust omav ülem 1) Välisteenistuse seaduse alusel lähetab teenistuja välisesindusse Kaitseministeeriumi kantsler Kaitseväe juhataja ettepanekul. 2) Avaliku teenistuse seaduse alusel lähetab teenistuja pikaajalisse välislähetusse Kaitseväe juhataja. 3) Lähetuskäskkiri annab teenistujale võimaluse pikaajalise välislähetusega seotud kulude tegemiseks enne välislähetuse algust. II. ETTEVALMISTUS 1) Teenistujat teavitatakse pikaajalisse välislähetusse saatmisest ette võimaluse korral vähemalt kuus kuud. 2) Teenistuja esitab hiljemalt kolm kuud enne lähetuse algust vajalikud dokumendid lähetuse vormistamiseks ja andmed kaasatulevate perekonnaliikmete (abikaasa, registreeritud elukaaslane, alaealine laps, põhi- või keskharidust omandav või abi vajav vähenenud töövõimega täisealine laps, tugiisik) kohta. 3) Vajadusel algatatakse ametikohal nõutud riigisaladusele juurdepääsu loa ja välisteabele juurdepääsusertifikaatide taotlemist või pikendamist. 4) Teenistuja peab läbima tervisekontrolli vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Kui välislähetusse minnes on tervisekontrolli kehtivuse lõpuni vähem kui 12 kuud, tuleb tervisekontroll läbida enne pikaajalist välislähetust. Teenistuja tagab tervisekontrolli katkematu kehtivuse. 2. Teenistuskohaga tutvumine ja elukoha valik 1) Teenistuskohaga tutvumine ja elukoha valik toimub üldjuhul kaks kuud enne pikaajalisse välislähetusse asumist. 2) Lähetuse kestvus: 2.1) kuni 7 kalendripäeva Euroopas asuvasse asukohariiki; 2.2) kuni 14 kalendripäeva Ameerika Ühendriikidesse.  3) Teenistuskohaga tutvumiseks ja elukoha valikuks vormistab teenistuja Riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIP) lühiajalise välislähetuskorralduse. 4) Välislähetuskorralduse vormistamisel ja reisikulude hüvitamisel juhindutakse Kaitseväes kehtestatud lühiajaliste lähetuste korraldamise juhendist. 5) Teenistuskohaga tutvumise ja elukoha valiku lähetuse korral ei hüvitata perekonnaliikmetega seotud reisikulusid. 6) Teenistuja võib elukoha valikul kasutada vahendaja teenuseid. Vahendaja teenus hüvitatakse ühekordselt vastavate kuludokumentide alusel, kuid mitte rohkem kui ühe kuu üürisumma ulatuses. 7) Eluruumi üürimisel ja sisustamisel lähtutakse välisteenistuse seaduse alusel kehtestatud teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavatest tingimustest ning eluruumi kulude hüvitamise korrast. 8) Üürilepingu lähetusperioodiks sõlmib teenistuja enda nimele. 9) Üürilepingu kehtivuse alguskuupäev ei saa olla varasem lähetuse alguskuupäevast ning lepingu kehtivuse viimane kuupäev hilisem lähetuse lõpukuupäevast. 9.1) Võimalusel peaks üürilepingus olema klausel lepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta üürniku algatusel, ilma et lepingu lõpetamisega kaasneks trahv või üüritagatise tagastamata jätmine. 10) Enne eluruumi üürilepingu sõlmimist esitab teenistuja RTIP majanduskulude moodulis eluruumi üürimise taotluse (valides dokumendivormi „Taotlus kulutuste tegemiseks pikaajalises lähetuses“) ning lisab taotluse juurde üürilepingu projekti. 11) Taotluses kajastada alljärgnevad andmed: • eluruumis elama asuvad isikud; • eluruumi aadress; • eluruumi kirjeldus (andmed sisustuse kohta); • eluruumi üürimisega seotud rahalised kohustused; • muu lisateave (nt andmed gaasi- ja elektrikulu kohta). 12) Pärast eluruumi üürimise taotluse kinnitamist on teenistujal õigus üürileping allkirjastada. 13) Kahepoolselt allkirjastatud üürilepingu koopia edastatakse finantsistile ning säilitatakse RTIPis eluruumi üürimise taotluse juures. 14) Üürilepingu tingimuste muutumisel esitab teenistuja RTIPis uue taotluse. 15) Sisustamata või osaliselt sisustatud eluruumi puhul on teenistujal võimalik asukohariigis rentida loetletud esemeid: • kirjutuslaud, tool, raamaturiiul; • diivan, tugitoolid, diivanilaud; • nõudekapp, söögilaud ja toolid; • magamisasemed, öökapid, riidekapp; • valgustid; • pliit, külmik, pesumasin, pesukuivati, nõudepesumasin. 16) Esemete rentimisel tuleb arvestada sisustatud eluruumi üüri piirmäära ning eelarvelisi vahendeid. 17) Taotluse renditavate sisustusesemete kohta ning rendilepingu projekti esitab teenistuja RTIPis enne lepingu omapoolset allkirjastamist. 3. Tervisekindlustus ja arstiabi asukohariigis 1) Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki, Šveitsi või Ühendkuningriiki lähetatud teenistujale ja kaasasolevatele perekonnaliikmetele taotletakse Eesti Tervisekassast tõend S1. 2) Asukohariiki jõudes esitab teenistuja sihtkohariigi pädevale asutusele tõendi S1 ravikindlustussüsteemi registreerimiseks. 3) Pärast tõendi registreerimist on teenistujal ja kaasasolevatel perekonnaliikmetel õigus saada asukohariigis arstiabi samadel tingimustel sealsete kindlustatutega. 4) Euroopasse lähetuse korral tuleb teenistujal ja kaasasolevatel perekonnaliikmetel enne lähetusse minemist taotleda Euroopa ravikindlustuskaart. Kaardi alusel on õigus saada arstiabi riigis, kuhu tõendiga S1 lähetatud ei olda, vaid kus veedetakse oma puhkust või ollakse lühiajalises lähetuses. 2/7  5) Väljaspool Euroopa Liitu juhindutakse asukohariigi sotsiaalvaldkonna regulatsioonidest. Teenistujale ning tema perekonnaliikmetele hüvitatakse ravikulud taotluse ja kuludokumentide alusel. 6) Kõigile pikaajaliselt lähetatavatele teenistujatele ja kaasasolevatele perekonnaliikmetele tagatakse kogu lähetuse kestel reisi- ja tervisekindlustus, retseptiravimid ning lähetusega seotud kaitsesüstimiste kulud. 7) Enne välislähetuse algust edastatakse teenistujale kindlustuslepingu tingimused ja poliis. 8) Kindlustuslepingu tingimustega tutvumine on teenistujale kohustuslik. 9) Ravikulude hüvitamiseks, mida asukohariigis ei hüvitata kehtivate seaduste, rahvusvaheliste lepingute või kindlustuslepingu alusel, esitab teenistuja RTIP majanduskulude moodulis taotluse. Pärast taotluse kinnitamist esitab teenistuja majanduskulude aruande koos kulutõendavate dokumentidega. 10) Perekonnaliikmete meditsiinikulusid, mis on tehtud enne pikaajalist välislähetust, ei hüvitata v.a lähetusega seotud kohustusliku kaitsesüstimise kulud. 4. Asukohariiki suundumine 1) Pikaajaline välislähetus algab lähetuskäskkirjas määratud kuupäeval. Eelnevalt teenistujalt teenistusülesannete ülevõtmiseks asukohariigis arvestada üldjuhul üks nädal. 2) Vahetult enne välislähetusse asumist on teenistujal lubatud isiklike asjade korraldamiseks kasutada vaba aega kuni üks nädal, mille jooksul ta on teenistuskohustustest vabastatud. 3) Teenistuja ja tema perekonnaliikmete transpordi asukohariiki planeerib teenistuja ning esitab sõidukulude hüvitamiseks taotluse RTIP majanduskulude moodulis (valides dokumendivormi „Taotlus kulutuste tegemiseks pikaajalises lähetuses“). 4) Üldjuhul hüvitatakse madalama klassi sõidupiletid. 5) Põhjendatud taotluse alusel hüvitatakse lennureisil lisapagasi või pagasi ülekaalust tingitud kulu asukohariiki suundumisel ja tagasipöördumisel Eestisse. 6) Kulusid toitlustusele ei hüvitata, samuti ei hüvitata lemmik- ja koduloomadega seotud kulusid. 7) Isikliku sõidukiga lähetusse suundudes hüvitatakse sõidukulud (kütus, teemaksud, sillamaksud, laevapiletid, parkimine, majutus jne) kulu tõendavate dokumentide alusel madalama klassi lennupileti maksumuse ulatuses. Lennupileti maksumuse väljaselgitamiseks võetakse lennupakkumised (koos äraantava pagasiga) reisikorraldusteenuse raamlepingu partneritelt ning valitakse soodsaima pakkumuse maksumus. Teenistuja lisab lennupakkumised RTIPi sõidukulude hüvitamise taotluse juurde. Kui perekonnaliikmed reisivad teenistujaga koos, võetakse lennupakkumised nii teenistuja kui temaga koos reisivate perekonnaliikmete kohta ning lennupiletite maksumused summeeritakse. Isikliku sõiduki kütusekulu hüvitamiseks esitatakse lisaks kütusetšekkidele ka sõiduleht (lisa 1). 8) Teenistujal on võimalus taotleda ajutise elamispinna (nt hotell) hüvitamist endale ja perekonnaliikmetele üldjuhul kuni kaks nädalat, kui asukohariiki saabudes ei ole kohe võimalik üüripinnale elama asuda. 9) Pikaajaliselt Ameerika Ühendriikidesse lähetatud teenistujal on võimalus taotleda rendiauto kasutamist kuni 14 kalendripäevaks lähetuse alguses ja lähetuse lõpus. 10) Asukohariiki jõudes, on teenistuja kohustatud teatama finantsistile enda ja perekonnaliikmete lähetuskohta saabumise tegeliku kuupäeva. 5. Isikliku vara transport 1) Teenistuja ja kaasasolevate perekonnaliikmete isikliku vara transportimine asukohariiki minekul ja tulekul korraldatakse Kaitseväe ja rahvusvahelise kolimisteenuse pakkujate vahel sõlmitud raamlepingu alusel. 2) Teenus tellitakse soodsaima hinnapakkumuse teinud pakkujalt. 3) Teenistuja esitab andmed kolitava vara kohta hiljemalt üks kuu enne kolimist. 4) Kolitava vara mahu piiriks on 21m3 ja alates neljast kaasasolevast perekonnaliikmest on vara mahu piiriks 26m3. Piirmahu ületamisel tuleb ületatud maht teenistujal endal tasuda. 3/7  5) Teenistuja või tema perekonnaliige vastutab, et kolitava vara hulgas ei ole keelatud esemeid ega aineid v.a kui eelnevalt on teenuse osutajat sellest informeeritud ja saadud nõusolek ohtlike esemete transportimiseks. 6) Teenistuja või tema perekonnaliige viibib isiklikult vara pakkimise ja hiljem vara vastuvõtmise juures. Vara kättesaamisel peab vara omanik üle vaatama pakkeüksuste seisukorra ning vara pakendist väljavõtmisel ka vara seisukorra. Tuvastatud kahjustuste või puudujääkide korral tuleb koheselt informeerida teenuse osutajat ning toimida neilt saadud juhiste järgi. 7) Erandkorras hüvitatakse pikaajalise välislähetuse kestel teenistuja isikliku vara kolimine ühelt üüripinnalt teise: 7.1) kui teenistuskoha asukoht muutub ja sellega kaasneb elukoha vahetamine; 7.2) kui elukoht, millel teenistuja algselt elama asus, muutub teenistujast mitteolenevatel põhjustel elamiskõlbmatuks; üürileandja lõpetab ennetähtaegselt üürilepingu või ilmneb mõni muu erakordne asjaolu ja sellega seoses tekib vajadus üürida uus eluruum; 7.3) kui teenistuja kaasasolevad perekonnaliikmed lahkuvad asukohariigist ja sellega seoses on teenistuja sunnitud elupinda vahetama. 8) Väljaspool Euroopa Liitu pikaajalisest välislähetusest tagasipöördumisel kohaldatakse isiklike asjade importimisel maksuvabastust, kui teenistuja välislähetus kestis katkematult vähemalt 12 kuud. Lühema lähetuse korral, või sellise vara importimisel, millele ei kohaldata maksuvabastust, tuleb kehtestatud maksud teenistujal endal tasuda. III. KULUDE KATMINE 1) Pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamiseks vormistab teenistuja RTIPi majanduskulude moodulis taotluse (valides dokumendivormi „Taotlus kulutuste tegemiseks pikaajalises lähetuses“). Pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tekib teenistujal õigus kulude tegemiseks. 2) Kulude tegemisel lähtutakse VäTSist ja seaduse rakendusaktides sätestatust. Kulud, mida VäTS ei reguleeri, kuid on lähetusega seotud, hüvitatakse pikaajalise välislähetuse eelarve eest vastutava isiku otsusel, kas ja kui suures ulatuses kulu kaetakse. 3) Iga kulu aluseks on majandustehingut tõendav algdokument (ostutšekk, arve, kviitung jne) ja tasumist tõendav dokument. Nõuetele mittevastavate dokumentide alusel kulusid ei hüvitata. 4) Majanduskulude katteks on teenistujal õigus taotleda RTIPi majanduskulude moodulis avanssi (valides dokumendivormi „Avansiavaldus“), üldjuhul kord kvartalis. 5) Teenistuja tasub tehtavate kulude eest majandusavansist. 6. Eluruumi kulud 1) Eluruumi kuludest hüvitatakse: • üürilepinguga seotud kulud (sõlmimine, muutmine, pikendamine, lõpetamine); • üüritagatis (deposiit); • eluruumi üür; • kommunaalkulud (küte, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, eluaseme halduskulud). 2) Gaasikulu hüvitatakse: • 100% - kui gaasi kasutatakse ainult eluruumi kütmiseks ja/või vee soojendamiseks; • 90% - kui gaasi kasutatakse eluruumi kütmiseks ja/või vee soojendamiseks ning mujal olmes. 3) Elektrikulu hüvitatakse: • 80% - kui elektrit kasutatakse põhikütteallikana ning eluruumis on täiendavad elektriseadmed (kliimaseade, soojuspump, soojaveeboiler); • 70% - kui elektrit kasutatakse põhikütteallikana; • 10% - kui eluruumis on täiendavad elektriseadmed (kliimaseade, soojuspump, soojaveeboiler). 4/7  4) Eluruumi kindlustamise kulu hüvitatakse ainult juhul, kui kindlustamine on üürileandja poolt nõutud. 5) Kui eluruumi juurde kuulub tasuline parkimiskoht, hüvitatakse ühe sõiduki parkimise kulud. 6) Eluruumi või sisustuse kahjustumisest üürilepingu perioodil, kui kahjustused tekkisid teenistuja enda, perekonnaliikmete, isiklike külaliste või lemmikloomade süül, tuleb tekkinud kahjud teenistujal endal hüvitada. 7) Teenistuja on kohustatud jälgima, et pärast eluruumi üürilepingu lõppemist tagastatakse lepingu sõlmimisel tasutud üüritagatis (deposiit) vastavalt lepingus sätestatule. Kui üürileandja esitab kuludokumendi üüritagatise osalise või täieliku mittetagastamise kohta, edastab teenistuja vastavad dokumendid finantsistile. 7. Lapse põhi- ja üldkeskhariduse omandamise kulud 1) Lapsele kooli asukohariigis valib teenistuja ja vormistab RTIPis koolikulude hüvitamiseks taotluse. 2) Koolikuludest hüvitatakse: • registreerimistasu; • õppemaks (k.a deposiit); • kohustuslik õppematerjal (õpikud, töövihikud); • järeleaitamistunnid õppekeele omandamiseks; • kooli organiseeritud lapse transport kooli ja tagasi 75% ulatuses. 8. Koolieelse lasteasutuse või lapsehoidmise kulud 1) Koolieelse lasteasutuse (lasteaed või lastehoid) tasu asukohariigis hüvitatakse 90% ulatuses. 2) Lapsehoidmise tasu hüvitatakse (kuni 13-aastase kaasasoleva lapse puhul): 2.1) kuni 90% kui teenistuja on asukohariigis ilma abikaasata; 2.2) kuni 50% kui asukohariigis viibib teenistuja koos abikaasaga. 3) Lapsehoidmise tasu ei hüvitata, kui lapsehoidjaks on lähisugulane, kaasasolev perekonnaliige või kui teenistujaga on kaasas tugiisik. 4) Lasteasutuse või lapsehoidmise kulude hüvitamiseks vormistab teenistuja RTIPis kulude hüvitamise taotluse. Taotlusele lisada asjakohased lepingud või kokkulepped. 9. Reisikulud 1) Sõidukulud hüvitatakse teenistujale ja kaasasolevatele perekonnaliikmetele: 1.1) asukohariiki suundumisel ja asukohariigist tagasitulemisel; 1.2) üks kord lähetusaasta jooksul Eestisse puhkusele ja tagasi asukohariiki liikumisel; 1.3) erandkorras isiklikel põhjustel Eestisse ja tagasi asukohariiki liikumisel; 1.4) kui teenistuja perekonnaliige (abikaasa, registreeritud elukaaslane, laps) ei ole temaga asukohariigis kaasas, hüvitatakse üks kord lähetusaasta jooksul perekonnaliikmete asukohariiki ja tagasi sõidukulud ning reisikindlustus. 2) Reisikulude hüvitamiseks vormistab teenistuja enne kulude tegemist RTIP majanduskulude moodulis taotluse. 3) Sõidukulude hüvitamisel lähtutakse käesoleva juhendi punktidest 4.4), 4.6) ja 4.7). 4) Kui lähetusperiood on täisaastast lühem, hüvitatakse sõidukulud lähetusperioodiga proportsionaalselt. 5) Teenistuja enda Eestisse puhkusele tuleku korral vormistab ta RTIP puhkuste moodulis põhi- või lisapuhkuse ja majanduskulude moodulis taotluse sõidukulude hüvitamiseks. 6) Kui kaasasolevad perekonnaliikmed liiguvad Eestisse puhkusele ja tagasi teenistujast erineval ajal, esitab teenistuja RTIP majanduskulude moodulis taotluse perekonnaliikmete sõidukulude hüvitamiseks. 5/7 10. Sidekulud 1) Pikaajalise välislähetuse ajaks väljastab IT-kasutajatugi asukohariiki kaasavõetavad IKT- seadmed (sülearvuti ning vajadusel mobiiltelefoni). 2) Teenistuja esitab IKT-seadmete saamiseks pöördumise IT iseteenindusportaalis. 3) Pikaajalises välislähetuses hüvitatakse teenistuja sidekulud (internet ja ametitelefon) kalendrikuus alljärgnevate piirmäärade ulatuses: 3.1) sõjaline esindaja NATO ja EL juures, sõjaline esindaja SHAPE juures ning nende asetäitjad kuni 150 eurot; 3.2) sõjaline esindaja ACT ja CENTCOM juures kuni 200 eurot; 3.3) väljaspool Euroopa Liitu teenistujad kuni 100 eurot; 3.4) ülejäänud teenistujad kuni 50 eurot; 3.5) pikaajaliselt välisriiki koolitusele suunatud õppijad kuni 30 eurot. 4) Sidekulud kajastatakse igakuises majanduskulude aruandes. 11. Lühiajaline lähetamine, sõjaväelisel väljaõppel osalemine 1) Lühiajaline lähetus vormistatakse, kui teenistujal on pikaajalise lähetuse kestel vaja teenistusülesandeid täita või osaleda sõjaväelisel väljaõppel väljaspool asukohariiki (k.a Eestis), või kui asukohariigi sisese lühiajalise lähetuse korral tekivad lähetusega seotud kulud. 2) Lühiajaliseks lähetuseks või sõjaväelisel väljaõppel osalemiseks vormistab teenistuja RTIPis välislähetuskorralduse. Sõjalise väljaõppe lähetuskorraldusele lisada juurde väljavõte õppuse kirjeldusest. 3) Välislähetuse vormistamisel ja reisikulude hüvitamisel juhindutakse Kaitseväes kehtestatud lühiajaliste lähetuste korraldamise juhendist. 4) Päevaraha lühiajalises lähetuses ei maksta. 5) Perekonnaliikmete lähetusse kaasa võtmist ei hüvitata. Erandina hüvitatakse välisteenistuse ja -koolituse osakonna sõjalise esindaja SHAPE juures ning sõjalise esindaja NATO ja EL juures abikaasa sõidu- ja majutuskulud, kui kutsele on märgitud, et üritus toimub koos abikaasaga. Välislähetuskorraldusele märgitakse abikaasa viibimine lähetuses ning lisatakse kutse. 6) Lühiajalise lähetuse majutuskulu ülemmäärad: 6.1) välisriigis 190 eurot ööpäev; 6.2) Eestis 90 eurot ööpäev. 7) Majutuskulu piirmäära ületamisel tuleb lähetuskorraldusse lisada täiendavad selgitused. 8) Lühiajalise lähetusega tekkivad kulud kajastatakse igakuises majanduskulude aruandes. 9) Sõjaväelisel väljaõppel osalemise eest makstakse lisatasu vastavalt kehtestatud tegevväelaste palgajuhendile. Pärast õppuse lõppemist teavitab teenistuja täpsed õppusel osaletud kuupäevad (õppuse päevade arvestusse ei lähe sõidupäevad õppuse piirkonda ja tagasi). 10) Väliõppustel hüvitatakse toiduraha juhul, kui toitlustus korraldatakse õppusel tsentraalselt. IV. ARUANDLUS 1) Teenistuja on kohustatud pikaajalise välislähetusega seotud aruanded esitama ettenähtud tähtajaks: • perekonnaliikmete asukohariigis viibimise aruanne (lisa 2) 15. kuupäevaks jooksva kuu eest; • majanduskulude aruanne iga kuu 10. kuupäevaks eelneva kuu eest. 12. Perekonnaliikmete kohaloleku aruanne 1) Teenistuja edastab perekonnaliikmete kohaloleku aruande digiallkirjastatult finantsistile. 6/7  2) Kohaloleku aruandes kajastatakse andmed perekonnaliikmete asukohariigis viibitud või puudutud päevade kohta ja abikaasa või registreeritud elukaaslase jooksva kuu teenitud tulu kohta. 3) Kohaloleku aruanne on aluseks välislähetustasu suurenduse ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise arvestamiseks. 4) Teenistuja on kohustatud viivitamata teavitama asjaoludest, mis võivad mõjutada välislähetustasu suurenduse ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmist. 5) Perekonnaliikmete kohta valeandmete teadliku esitamise või lähetusega seotud tasude saamist mõjuvate asjaolude teatamata jätmise korral nõutakse enammakstud summad tagasi või tehakse tasaarveldus. 13. Majanduskulude aruanne 1) Teenistuja esitab majanduskulude aruande RTIP majanduskulude moodulis (valides dokumendivormi „Pikaajalise lähetuse kulude aruanne“). 2) Teenistuja täidab kuluaruande kajastades iga kulu eraldi real. 3) Kuluaruanne esitatakse samas valuutas, milles on välja makstud majandusavanss. Kui teenistujale on avanss makstud erinevas valuutas, esitatakse kuluaruanne iga valuuta kohta eraldi. 4) Kõik majandustehingud peavad olema dokumenteeritud. 5) Tehingut tõendavad algdokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid (maksekorraldused) lisatakse manustena kuluaruandele. V. TEENISTUSE LÕPETAMINE VÄLISRIIGIS 1) Pikaajaline välislähetus lõppeb lähetuskäskkirjas määratud kuupäeval. 2) Ennetähtaegselt lõpetatakse pikaajaline välislähetus järgmistel alustel: 2.1) teenistuja esitatud taotlus (taotlus esitada vähemalt kolm kuud ette); 2.2) asukohariigi või rahvusvahelise organisatsiooni taotlus; 2.3) teenistuja sobimatus ametikohale; 2.4) teenistuja tervis, sealhulgas tema töövõimetus arstitõendi alusel üle kahe kuu lähetusaastas; 2.5) teenistuja vanemapuhkusele jäämine; 2.6) asukohariigis puhkenud kriitiline olukord. 3) Ennetähtaegsest välislähetuse lõpetamisest teatatakse teenistujale ette võimalusel kolm kuud ja isiklike asjade korraldamiseks on lubatud kasutada vaba aega kuni kaks nädalat. 4) Teenistusülesannete üleandmine uuele teenistujale toimub üldjuhul üks nädal enne lähetuse lõppemist. 5) Üüripinna vabastamisel enne lähetustähtaja lõppu on teenistujal võimalus taotleda ajutise eluruumi hüvitamist endale ja perekonnaliikmetele kuni kaks nädalat. 6) Teenistujal on lubatud vahetult pärast pikaajalisest välislähetusest naasmist isiklike asjade korraldamiseks kasutada vaba aega kuni üks nädal, mille jooksul ta on teenistuskohustustest vabastatud. 7) Eestisse jõudes, on teenistuja kohustatud teatama finantsistile enda ja perekonnaliikmete lähetuskohast lahkumise tegeliku kuupäeva. 8) Ühe kuu jooksul peale lähetuse lõppu esitab teenistuja RTIPi majanduskulude moodulis majanduskulude aruande ja tagastab kasutamata avansi, sh deposiidid. LISAD: 1. Sõiduleht 1 lehel 2. Perekonnaliikmete asukohariigis viibimise aruanne 1 lehel 7/7 KÄSKKIRI Tallinn 28.10.2025 nr 0.1-3.1/25/54 Pikaajalise välislähetuse administratiivjuhend Kaitseväes Käskkirja kehtetuks tunnistamine Kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 1, p 7 alusel 1. Kinnitan dokumendi „Pikaajalise välislähetuse administratiivjuhend Kaitseväes“ (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks Kaitseväe juhataja 02.04.2015 käskkirja nr 87 „Pikaajalise välislähetuse administratiivjuhend“. 3. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevatele struktuuriüksuste ülematele ning Kaitseressursside Ametile. (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Merilo kindralleitnant Kaitseväe juhataja  KINNITATUD Kaitseväe juhataja 28.10.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.1/25/54 PIKAAJALISE VÄLISLÄHETUSE ADMINISTRATIIVJUHEND KAITSEVÄES I. ÜLDSÄTTED Juhend reguleerib Kaitseväe tegevväelaste ja ametnike (edaspidi teenistuja) pikaajalist välislähetust (kestvusega üle 6 kuu), kes on välisteenistuse seaduse (VäTS) alusel lähetatud Eesti Vabariigi välisesindusse või on avaliku teenistuse seaduse (ATS) alusel saadetud pikaajalisse teenistuslähetusse välisriiki. Pikaajalise välislähetusega seotud tasude maksmine ja kulude hüvitamine toimub välisteenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 1. Lähetamise õigust omav ülem 1) Välisteenistuse seaduse alusel lähetab teenistuja välisesindusse Kaitseministeeriumi kantsler Kaitseväe juhataja ettepanekul. 2) Avaliku teenistuse seaduse alusel lähetab teenistuja pikaajalisse välislähetusse Kaitseväe juhataja. 3) Lähetuskäskkiri annab teenistujale võimaluse pikaajalise välislähetusega seotud kulude tegemiseks enne välislähetuse algust. II. ETTEVALMISTUS 1) Teenistujat teavitatakse pikaajalisse välislähetusse saatmisest ette võimaluse korral vähemalt kuus kuud. 2) Teenistuja esitab hiljemalt kolm kuud enne lähetuse algust vajalikud dokumendid lähetuse vormistamiseks ja andmed kaasatulevate perekonnaliikmete (abikaasa, registreeritud elukaaslane, alaealine laps, põhi- või keskharidust omandav või abi vajav vähenenud töövõimega täisealine laps, tugiisik) kohta. 3) Vajadusel algatatakse ametikohal nõutud riigisaladusele juurdepääsu loa ja välisteabele juurdepääsusertifikaatide taotlemist või pikendamist. 4) Teenistuja peab läbima tervisekontrolli vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Kui välislähetusse minnes on tervisekontrolli kehtivuse lõpuni vähem kui 12 kuud, tuleb tervisekontroll läbida enne pikaajalist välislähetust. Teenistuja tagab tervisekontrolli katkematu kehtivuse. 2. Teenistuskohaga tutvumine ja elukoha valik 1) Teenistuskohaga tutvumine ja elukoha valik toimub üldjuhul kaks kuud enne pikaajalisse välislähetusse asumist. 2) Lähetuse kestvus: 2.1) kuni 7 kalendripäeva Euroopas asuvasse asukohariiki; 2.2) kuni 14 kalendripäeva Ameerika Ühendriikidesse.  3) Teenistuskohaga tutvumiseks ja elukoha valikuks vormistab teenistuja Riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIP) lühiajalise välislähetuskorralduse. 4) Välislähetuskorralduse vormistamisel ja reisikulude hüvitamisel juhindutakse Kaitseväes kehtestatud lühiajaliste lähetuste korraldamise juhendist. 5) Teenistuskohaga tutvumise ja elukoha valiku lähetuse korral ei hüvitata perekonnaliikmetega seotud reisikulusid. 6) Teenistuja võib elukoha valikul kasutada vahendaja teenuseid. Vahendaja teenus hüvitatakse ühekordselt vastavate kuludokumentide alusel, kuid mitte rohkem kui ühe kuu üürisumma ulatuses. 7) Eluruumi üürimisel ja sisustamisel lähtutakse välisteenistuse seaduse alusel kehtestatud teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavatest tingimustest ning eluruumi kulude hüvitamise korrast. 8) Üürilepingu lähetusperioodiks sõlmib teenistuja enda nimele. 9) Üürilepingu kehtivuse alguskuupäev ei saa olla varasem lähetuse alguskuupäevast ning lepingu kehtivuse viimane kuupäev hilisem lähetuse lõpukuupäevast. 9.1) Võimalusel peaks üürilepingus olema klausel lepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta üürniku algatusel, ilma et lepingu lõpetamisega kaasneks trahv või üüritagatise tagastamata jätmine. 10) Enne eluruumi üürilepingu sõlmimist esitab teenistuja RTIP majanduskulude moodulis eluruumi üürimise taotluse (valides dokumendivormi „Taotlus kulutuste tegemiseks pikaajalises lähetuses“) ning lisab taotluse juurde üürilepingu projekti. 11) Taotluses kajastada alljärgnevad andmed: • eluruumis elama asuvad isikud; • eluruumi aadress; • eluruumi kirjeldus (andmed sisustuse kohta); • eluruumi üürimisega seotud rahalised kohustused; • muu lisateave (nt andmed gaasi- ja elektrikulu kohta). 12) Pärast eluruumi üürimise taotluse kinnitamist on teenistujal õigus üürileping allkirjastada. 13) Kahepoolselt allkirjastatud üürilepingu koopia edastatakse finantsistile ning säilitatakse RTIPis eluruumi üürimise taotluse juures. 14) Üürilepingu tingimuste muutumisel esitab teenistuja RTIPis uue taotluse. 15) Sisustamata või osaliselt sisustatud eluruumi puhul on teenistujal võimalik asukohariigis rentida loetletud esemeid: • kirjutuslaud, tool, raamaturiiul; • diivan, tugitoolid, diivanilaud; • nõudekapp, söögilaud ja toolid; • magamisasemed, öökapid, riidekapp; • valgustid; • pliit, külmik, pesumasin, pesukuivati, nõudepesumasin. 16) Esemete rentimisel tuleb arvestada sisustatud eluruumi üüri piirmäära ning eelarvelisi vahendeid. 17) Taotluse renditavate sisustusesemete kohta ning rendilepingu projekti esitab teenistuja RTIPis enne lepingu omapoolset allkirjastamist. 3. Tervisekindlustus ja arstiabi asukohariigis 1) Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki, Šveitsi või Ühendkuningriiki lähetatud teenistujale ja kaasasolevatele perekonnaliikmetele taotletakse Eesti Tervisekassast tõend S1. 2) Asukohariiki jõudes esitab teenistuja sihtkohariigi pädevale asutusele tõendi S1 ravikindlustussüsteemi registreerimiseks. 3) Pärast tõendi registreerimist on teenistujal ja kaasasolevatel perekonnaliikmetel õigus saada asukohariigis arstiabi samadel tingimustel sealsete kindlustatutega. 4) Euroopasse lähetuse korral tuleb teenistujal ja kaasasolevatel perekonnaliikmetel enne lähetusse minemist taotleda Euroopa ravikindlustuskaart. Kaardi alusel on õigus saada arstiabi riigis, kuhu tõendiga S1 lähetatud ei olda, vaid kus veedetakse oma puhkust või ollakse lühiajalises lähetuses. 2/7  5) Väljaspool Euroopa Liitu juhindutakse asukohariigi sotsiaalvaldkonna regulatsioonidest. Teenistujale ning tema perekonnaliikmetele hüvitatakse ravikulud taotluse ja kuludokumentide alusel. 6) Kõigile pikaajaliselt lähetatavatele teenistujatele ja kaasasolevatele perekonnaliikmetele tagatakse kogu lähetuse kestel reisi- ja tervisekindlustus, retseptiravimid ning lähetusega seotud kaitsesüstimiste kulud. 7) Enne välislähetuse algust edastatakse teenistujale kindlustuslepingu tingimused ja poliis. 8) Kindlustuslepingu tingimustega tutvumine on teenistujale kohustuslik. 9) Ravikulude hüvitamiseks, mida asukohariigis ei hüvitata kehtivate seaduste, rahvusvaheliste lepingute või kindlustuslepingu alusel, esitab teenistuja RTIP majanduskulude moodulis taotluse. Pärast taotluse kinnitamist esitab teenistuja majanduskulude aruande koos kulutõendavate dokumentidega. 10) Perekonnaliikmete meditsiinikulusid, mis on tehtud enne pikaajalist välislähetust, ei hüvitata v.a lähetusega seotud kohustusliku kaitsesüstimise kulud. 4. Asukohariiki suundumine 1) Pikaajaline välislähetus algab lähetuskäskkirjas määratud kuupäeval. Eelnevalt teenistujalt teenistusülesannete ülevõtmiseks asukohariigis arvestada üldjuhul üks nädal. 2) Vahetult enne välislähetusse asumist on teenistujal lubatud isiklike asjade korraldamiseks kasutada vaba aega kuni üks nädal, mille jooksul ta on teenistuskohustustest vabastatud. 3) Teenistuja ja tema perekonnaliikmete transpordi asukohariiki planeerib teenistuja ning esitab sõidukulude hüvitamiseks taotluse RTIP majanduskulude moodulis (valides dokumendivormi „Taotlus kulutuste tegemiseks pikaajalises lähetuses“). 4) Üldjuhul hüvitatakse madalama klassi sõidupiletid. 5) Põhjendatud taotluse alusel hüvitatakse lennureisil lisapagasi või pagasi ülekaalust tingitud kulu asukohariiki suundumisel ja tagasipöördumisel Eestisse. 6) Kulusid toitlustusele ei hüvitata, samuti ei hüvitata lemmik- ja koduloomadega seotud kulusid. 7) Isikliku sõidukiga lähetusse suundudes hüvitatakse sõidukulud (kütus, teemaksud, sillamaksud, laevapiletid, parkimine, majutus jne) kulu tõendavate dokumentide alusel madalama klassi lennupileti maksumuse ulatuses. Lennupileti maksumuse väljaselgitamiseks võetakse lennupakkumised (koos äraantava pagasiga) reisikorraldusteenuse raamlepingu partneritelt ning valitakse soodsaima pakkumuse maksumus. Teenistuja lisab lennupakkumised RTIPi sõidukulude hüvitamise taotluse juurde. Kui perekonnaliikmed reisivad teenistujaga koos, võetakse lennupakkumised nii teenistuja kui temaga koos reisivate perekonnaliikmete kohta ning lennupiletite maksumused summeeritakse. Isikliku sõiduki kütusekulu hüvitamiseks esitatakse lisaks kütusetšekkidele ka sõiduleht (lisa 1). 8) Teenistujal on võimalus taotleda ajutise elamispinna (nt hotell) hüvitamist endale ja perekonnaliikmetele üldjuhul kuni kaks nädalat, kui asukohariiki saabudes ei ole kohe võimalik üüripinnale elama asuda. 9) Pikaajaliselt Ameerika Ühendriikidesse lähetatud teenistujal on võimalus taotleda rendiauto kasutamist kuni 14 kalendripäevaks lähetuse alguses ja lähetuse lõpus. 10) Asukohariiki jõudes, on teenistuja kohustatud teatama finantsistile enda ja perekonnaliikmete lähetuskohta saabumise tegeliku kuupäeva. 5. Isikliku vara transport 1) Teenistuja ja kaasasolevate perekonnaliikmete isikliku vara transportimine asukohariiki minekul ja tulekul korraldatakse Kaitseväe ja rahvusvahelise kolimisteenuse pakkujate vahel sõlmitud raamlepingu alusel. 2) Teenus tellitakse soodsaima hinnapakkumuse teinud pakkujalt. 3) Teenistuja esitab andmed kolitava vara kohta hiljemalt üks kuu enne kolimist. 4) Kolitava vara mahu piiriks on 21m3 ja alates neljast kaasasolevast perekonnaliikmest on vara mahu piiriks 26m3. Piirmahu ületamisel tuleb ületatud maht teenistujal endal tasuda. 3/7  5) Teenistuja või tema perekonnaliige vastutab, et kolitava vara hulgas ei ole keelatud esemeid ega aineid v.a kui eelnevalt on teenuse osutajat sellest informeeritud ja saadud nõusolek ohtlike esemete transportimiseks. 6) Teenistuja või tema perekonnaliige viibib isiklikult vara pakkimise ja hiljem vara vastuvõtmise juures. Vara kättesaamisel peab vara omanik üle vaatama pakkeüksuste seisukorra ning vara pakendist väljavõtmisel ka vara seisukorra. Tuvastatud kahjustuste või puudujääkide korral tuleb koheselt informeerida teenuse osutajat ning toimida neilt saadud juhiste järgi. 7) Erandkorras hüvitatakse pikaajalise välislähetuse kestel teenistuja isikliku vara kolimine ühelt üüripinnalt teise: 7.1) kui teenistuskoha asukoht muutub ja sellega kaasneb elukoha vahetamine; 7.2) kui elukoht, millel teenistuja algselt elama asus, muutub teenistujast mitteolenevatel põhjustel elamiskõlbmatuks; üürileandja lõpetab ennetähtaegselt üürilepingu või ilmneb mõni muu erakordne asjaolu ja sellega seoses tekib vajadus üürida uus eluruum; 7.3) kui teenistuja kaasasolevad perekonnaliikmed lahkuvad asukohariigist ja sellega seoses on teenistuja sunnitud elupinda vahetama. 8) Väljaspool Euroopa Liitu pikaajalisest välislähetusest tagasipöördumisel kohaldatakse isiklike asjade importimisel maksuvabastust, kui teenistuja välislähetus kestis katkematult vähemalt 12 kuud. Lühema lähetuse korral, või sellise vara importimisel, millele ei kohaldata maksuvabastust, tuleb kehtestatud maksud teenistujal endal tasuda. III. KULUDE KATMINE 1) Pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamiseks vormistab teenistuja RTIPi majanduskulude moodulis taotluse (valides dokumendivormi „Taotlus kulutuste tegemiseks pikaajalises lähetuses“). Pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tekib teenistujal õigus kulude tegemiseks. 2) Kulude tegemisel lähtutakse VäTSist ja seaduse rakendusaktides sätestatust. Kulud, mida VäTS ei reguleeri, kuid on lähetusega seotud, hüvitatakse pikaajalise välislähetuse eelarve eest vastutava isiku otsusel, kas ja kui suures ulatuses kulu kaetakse. 3) Iga kulu aluseks on majandustehingut tõendav algdokument (ostutšekk, arve, kviitung jne) ja tasumist tõendav dokument. Nõuetele mittevastavate dokumentide alusel kulusid ei hüvitata. 4) Majanduskulude katteks on teenistujal õigus taotleda RTIPi majanduskulude moodulis avanssi (valides dokumendivormi „Avansiavaldus“), üldjuhul kord kvartalis. 5) Teenistuja tasub tehtavate kulude eest majandusavansist. 6. Eluruumi kulud 1) Eluruumi kuludest hüvitatakse: • üürilepinguga seotud kulud (sõlmimine, muutmine, pikendamine, lõpetamine); • üüritagatis (deposiit); • eluruumi üür; • kommunaalkulud (küte, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, eluaseme halduskulud). 2) Gaasikulu hüvitatakse: • 100% - kui gaasi kasutatakse ainult eluruumi kütmiseks ja/või vee soojendamiseks; • 90% - kui gaasi kasutatakse eluruumi kütmiseks ja/või vee soojendamiseks ning mujal olmes. 3) Elektrikulu hüvitatakse: • 80% - kui elektrit kasutatakse põhikütteallikana ning eluruumis on täiendavad elektriseadmed (kliimaseade, soojuspump, soojaveeboiler); • 70% - kui elektrit kasutatakse põhikütteallikana; • 10% - kui eluruumis on täiendavad elektriseadmed (kliimaseade, soojuspump, soojaveeboiler). 4/7  4) Eluruumi kindlustamise kulu hüvitatakse ainult juhul, kui kindlustamine on üürileandja poolt nõutud. 5) Kui eluruumi juurde kuulub tasuline parkimiskoht, hüvitatakse ühe sõiduki parkimise kulud. 6) Eluruumi või sisustuse kahjustumisest üürilepingu perioodil, kui kahjustused tekkisid teenistuja enda, perekonnaliikmete, isiklike külaliste või lemmikloomade süül, tuleb tekkinud kahjud teenistujal endal hüvitada. 7) Teenistuja on kohustatud jälgima, et pärast eluruumi üürilepingu lõppemist tagastatakse lepingu sõlmimisel tasutud üüritagatis (deposiit) vastavalt lepingus sätestatule. Kui üürileandja esitab kuludokumendi üüritagatise osalise või täieliku mittetagastamise kohta, edastab teenistuja vastavad dokumendid finantsistile. 7. Lapse põhi- ja üldkeskhariduse omandamise kulud 1) Lapsele kooli asukohariigis valib teenistuja ja vormistab RTIPis koolikulude hüvitamiseks taotluse. 2) Koolikuludest hüvitatakse: • registreerimistasu; • õppemaks (k.a deposiit); • kohustuslik õppematerjal (õpikud, töövihikud); • järeleaitamistunnid õppekeele omandamiseks; • kooli organiseeritud lapse transport kooli ja tagasi 75% ulatuses. 8. Koolieelse lasteasutuse või lapsehoidmise kulud 1) Koolieelse lasteasutuse (lasteaed või lastehoid) tasu asukohariigis hüvitatakse 90% ulatuses. 2) Lapsehoidmise tasu hüvitatakse (kuni 13-aastase kaasasoleva lapse puhul): 2.1) kuni 90% kui teenistuja on asukohariigis ilma abikaasata; 2.2) kuni 50% kui asukohariigis viibib teenistuja koos abikaasaga. 3) Lapsehoidmise tasu ei hüvitata, kui lapsehoidjaks on lähisugulane, kaasasolev perekonnaliige või kui teenistujaga on kaasas tugiisik. 4) Lasteasutuse või lapsehoidmise kulude hüvitamiseks vormistab teenistuja RTIPis kulude hüvitamise taotluse. Taotlusele lisada asjakohased lepingud või kokkulepped. 9. Reisikulud 1) Sõidukulud hüvitatakse teenistujale ja kaasasolevatele perekonnaliikmetele: 1.1) asukohariiki suundumisel ja asukohariigist tagasitulemisel; 1.2) üks kord lähetusaasta jooksul Eestisse puhkusele ja tagasi asukohariiki liikumisel; 1.3) erandkorras isiklikel põhjustel Eestisse ja tagasi asukohariiki liikumisel; 1.4) kui teenistuja perekonnaliige (abikaasa, registreeritud elukaaslane, laps) ei ole temaga asukohariigis kaasas, hüvitatakse üks kord lähetusaasta jooksul perekonnaliikmete asukohariiki ja tagasi sõidukulud ning reisikindlustus. 2) Reisikulude hüvitamiseks vormistab teenistuja enne kulude tegemist RTIP majanduskulude moodulis taotluse. 3) Sõidukulude hüvitamisel lähtutakse käesoleva juhendi punktidest 4.4), 4.6) ja 4.7). 4) Kui lähetusperiood on täisaastast lühem, hüvitatakse sõidukulud lähetusperioodiga proportsionaalselt. 5) Teenistuja enda Eestisse puhkusele tuleku korral vormistab ta RTIP puhkuste moodulis põhi- või lisapuhkuse ja majanduskulude moodulis taotluse sõidukulude hüvitamiseks. 6) Kui kaasasolevad perekonnaliikmed liiguvad Eestisse puhkusele ja tagasi teenistujast erineval ajal, esitab teenistuja RTIP majanduskulude moodulis taotluse perekonnaliikmete sõidukulude hüvitamiseks. 5/7 10. Sidekulud 1) Pikaajalise välislähetuse ajaks väljastab IT-kasutajatugi asukohariiki kaasavõetavad IKT- seadmed (sülearvuti ning vajadusel mobiiltelefoni). 2) Teenistuja esitab IKT-seadmete saamiseks pöördumise IT iseteenindusportaalis. 3) Pikaajalises välislähetuses hüvitatakse teenistuja sidekulud (internet ja ametitelefon) kalendrikuus alljärgnevate piirmäärade ulatuses: 3.1) sõjaline esindaja NATO ja EL juures, sõjaline esindaja SHAPE juures ning nende asetäitjad kuni 150 eurot; 3.2) sõjaline esindaja ACT ja CENTCOM juures kuni 200 eurot; 3.3) väljaspool Euroopa Liitu teenistujad kuni 100 eurot; 3.4) ülejäänud teenistujad kuni 50 eurot; 3.5) pikaajaliselt välisriiki koolitusele suunatud õppijad kuni 30 eurot. 4) Sidekulud kajastatakse igakuises majanduskulude aruandes. 11. Lühiajaline lähetamine, sõjaväelisel väljaõppel osalemine 1) Lühiajaline lähetus vormistatakse, kui teenistujal on pikaajalise lähetuse kestel vaja teenistusülesandeid täita või osaleda sõjaväelisel väljaõppel väljaspool asukohariiki (k.a Eestis), või kui asukohariigi sisese lühiajalise lähetuse korral tekivad lähetusega seotud kulud. 2) Lühiajaliseks lähetuseks või sõjaväelisel väljaõppel osalemiseks vormistab teenistuja RTIPis välislähetuskorralduse. Sõjalise väljaõppe lähetuskorraldusele lisada juurde väljavõte õppuse kirjeldusest. 3) Välislähetuse vormistamisel ja reisikulude hüvitamisel juhindutakse Kaitseväes kehtestatud lühiajaliste lähetuste korraldamise juhendist. 4) Päevaraha lühiajalises lähetuses ei maksta. 5) Perekonnaliikmete lähetusse kaasa võtmist ei hüvitata. Erandina hüvitatakse välisteenistuse ja -koolituse osakonna sõjalise esindaja SHAPE juures ning sõjalise esindaja NATO ja EL juures abikaasa sõidu- ja majutuskulud, kui kutsele on märgitud, et üritus toimub koos abikaasaga. Välislähetuskorraldusele märgitakse abikaasa viibimine lähetuses ning lisatakse kutse. 6) Lühiajalise lähetuse majutuskulu ülemmäärad: 6.1) välisriigis 190 eurot ööpäev; 6.2) Eestis 90 eurot ööpäev. 7) Majutuskulu piirmäära ületamisel tuleb lähetuskorraldusse lisada täiendavad selgitused. 8) Lühiajalise lähetusega tekkivad kulud kajastatakse igakuises majanduskulude aruandes. 9) Sõjaväelisel väljaõppel osalemise eest makstakse lisatasu vastavalt kehtestatud tegevväelaste palgajuhendile. Pärast õppuse lõppemist teavitab teenistuja täpsed õppusel osaletud kuupäevad (õppuse päevade arvestusse ei lähe sõidupäevad õppuse piirkonda ja tagasi). 10) Väliõppustel hüvitatakse toiduraha juhul, kui toitlustus korraldatakse õppusel tsentraalselt. IV. ARUANDLUS 1) Teenistuja on kohustatud pikaajalise välislähetusega seotud aruanded esitama ettenähtud tähtajaks: • perekonnaliikmete asukohariigis viibimise aruanne (lisa 2) 15. kuupäevaks jooksva kuu eest; • majanduskulude aruanne iga kuu 10. kuupäevaks eelneva kuu eest. 12. Perekonnaliikmete kohaloleku aruanne 1) Teenistuja edastab perekonnaliikmete kohaloleku aruande digiallkirjastatult finantsistile. 6/7  2) Kohaloleku aruandes kajastatakse andmed perekonnaliikmete asukohariigis viibitud või puudutud päevade kohta ja abikaasa või registreeritud elukaaslase jooksva kuu teenitud tulu kohta. 3) Kohaloleku aruanne on aluseks välislähetustasu suurenduse ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise arvestamiseks. 4) Teenistuja on kohustatud viivitamata teavitama asjaoludest, mis võivad mõjutada välislähetustasu suurenduse ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmist. 5) Perekonnaliikmete kohta valeandmete teadliku esitamise või lähetusega seotud tasude saamist mõjuvate asjaolude teatamata jätmise korral nõutakse enammakstud summad tagasi või tehakse tasaarveldus. 13. Majanduskulude aruanne 1) Teenistuja esitab majanduskulude aruande RTIP majanduskulude moodulis (valides dokumendivormi „Pikaajalise lähetuse kulude aruanne“). 2) Teenistuja täidab kuluaruande kajastades iga kulu eraldi real. 3) Kuluaruanne esitatakse samas valuutas, milles on välja makstud majandusavanss. Kui teenistujale on avanss makstud erinevas valuutas, esitatakse kuluaruanne iga valuuta kohta eraldi. 4) Kõik majandustehingud peavad olema dokumenteeritud. 5) Tehingut tõendavad algdokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid (maksekorraldused) lisatakse manustena kuluaruandele. V. TEENISTUSE LÕPETAMINE VÄLISRIIGIS 1) Pikaajaline välislähetus lõppeb lähetuskäskkirjas määratud kuupäeval. 2) Ennetähtaegselt lõpetatakse pikaajaline välislähetus järgmistel alustel: 2.1) teenistuja esitatud taotlus (taotlus esitada vähemalt kolm kuud ette); 2.2) asukohariigi või rahvusvahelise organisatsiooni taotlus; 2.3) teenistuja sobimatus ametikohale; 2.4) teenistuja tervis, sealhulgas tema töövõimetus arstitõendi alusel üle kahe kuu lähetusaastas; 2.5) teenistuja vanemapuhkusele jäämine; 2.6) asukohariigis puhkenud kriitiline olukord. 3) Ennetähtaegsest välislähetuse lõpetamisest teatatakse teenistujale ette võimalusel kolm kuud ja isiklike asjade korraldamiseks on lubatud kasutada vaba aega kuni kaks nädalat. 4) Teenistusülesannete üleandmine uuele teenistujale toimub üldjuhul üks nädal enne lähetuse lõppemist. 5) Üüripinna vabastamisel enne lähetustähtaja lõppu on teenistujal võimalus taotleda ajutise eluruumi hüvitamist endale ja perekonnaliikmetele kuni kaks nädalat. 6) Teenistujal on lubatud vahetult pärast pikaajalisest välislähetusest naasmist isiklike asjade korraldamiseks kasutada vaba aega kuni üks nädal, mille jooksul ta on teenistuskohustustest vabastatud. 7) Eestisse jõudes, on teenistuja kohustatud teatama finantsistile enda ja perekonnaliikmete lähetuskohast lahkumise tegeliku kuupäeva. 8) Ühe kuu jooksul peale lähetuse lõppu esitab teenistuja RTIPi majanduskulude moodulis majanduskulude aruande ja tagastab kasutamata avansi, sh deposiidid. LISAD: 1. Sõiduleht 1 lehel 2. Perekonnaliikmete asukohariigis viibimise aruanne 1 lehel 7/7 Seletuskiri Kaitseväe juhataja käskkirja „Pikaajalise välislähetuse administratiivjuhend Kaitseväes“ kinnitamise juurde 01.01.2025 muudeti välisteenistuse seadust ning ajakohastati seadusega kehtestatud määrusi. Ühtlasi muudeti avaliku teenistuse seaduse alusel pikaajalise välislähetuse regulatsioone nii, et ametniku pikaajalise välislähetuse tasustamine ja lähetuskulude hüvitamine toimub välisteenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 2015. aastal kui Kaitseväes kinnitati „Pikaajalise välislähetuse administratiivjuhend“, on selle aja jooksul välisteenistuse seadusesse lisandunud mõningad uued mõisted (nt kaasasolev registreeritud elukaaslane, kaasasolev tugiisik, vähenenud töövõimega täisealine laps) ning muudetud eluruumi üürimisega seotud sätteid. Samuti on vahepeal muutunud Kaitseväe struktuur, kui likvideeriti Kaitseväe peastaabi personaliosakond, kellele oli 2015. aasta juhendis antud pikaajalises välislähetuses tekkivate kulude otsustamise ja kooskõlastamise õigus. Vahepealsete aastate jooksul on need õigused edasi liikunud valdkonna ostujuhile. Samuti on pikaajalise välislähetusega seotud taotluste ja majanduskulude aruannete esitamine liikunud dokumendihaldussüsteemist Riigitöötaja Iseteenindusportaali (RTIP). Kaitsevägi on neid muudatusi praktikas juba jooksvalt rakendanud, muutmata on seni kehtinud juhend ise. Lähtuvalt eelnevast ja muudatuste mahust kehtestatakse uus juhend ning eelnev tunnistatakse kehtetuks. I peatükis (Üldsätted) on ära toodud, et juhend reguleerib Kaitseväe teenistujate, kelleks võivad olla nii tegevväelased kui ametnikud, üle kuue kuu kestvat välislähetust ja -teenistust. Need on teenistujad, kes asuvad teenistuskohale Eesti Vabariigi välisesindustesse, NATO või EL struktuuridesse või välisriigi staapidesse, või on suunatud koolitusele rahvusvahelistesse õppeasutustesse. P 1.1) – 01.01.2025 jõustunud välisteenistuse seaduse muudatuses anti erialadiplomaatide ja Välisministeeriumi koosseisuväliste haldusteenistujate kohta teenistusalaste käskkirjade väljaandmise õigus lähetajaministeeriumi kantslerile. Selleks esitab Kaitseväe juhataja Kaitseväest välisesindustesse lähetatavate teenistujate kohta ettepaneku Kaitseministeeriumi kantslerile, mille järel vormistatakse Kaitseministeeriumi kantsleri allkirjaga lähetuskäskkiri. P 1.2) – Kaitseväest NATO või EL struktuuridesse, välisriigi staapidesse või rahvusvahelistesse õppeasutustesse koolitusele lähetatakse teenistuja Kaitseväe juhataja käskkirjaga. P 1.3) – alles peale seda, kui teenistuja kohta on välja antud lähetamise käskkiri, tekib teenistujal õigus võtta rahalisi kohustusi, mis on pikaajalise lähetusega seotud nt eluruumi deposiidi, üüritagatise tasumine, laste koolidega seotud ettemaksed (registreerimise tasu) jne. II peatükk (Ettevalmistus) P 1) – eelmises juhendis oli etteteatamise perioodiks määratud 4 kuni 6 kuud, käesolevasse juhendisse määrati 6 kuud, mis jätab teenistujale rohkem ettevalmistusaega. Etteteatamise tähtaeg on seotud ka rotatsioonikavade kinnitamisega. Üldjuhul kinnitatakse rotatsioonikavad eelneva aasta detsembrikuus, mis jätab lähetuse ettevalmistavaks ajaks 7 kuud. P 2) – eelmises juhendis oli andmete esitamise tähtajaks määratud hiljemalt 2 kuud, aga see jättis liiga lühikese ajaraami, et teenistuja jõuaks vajalikud toimingud enne lähetust korda ajada (nt elukoha otsimine, lastele sobivate koolide otsimine, vajadusel viisade taotlemine jne), seega uude juhendisse määrati tähtajaks hiljemalt 3 kuud. Üldjuhul on teenistujad ise esitanud vajalikud dokumendid ja andmed isegi varem. P 3) – pärast rotatsioonikavade kinnitamist kontrollitakse lähetatavate teenistujate RS lubade tasemeid ja tähtaegu ning vajadusel algatatakse lubade pikendamise või tasemete tõstmise protseduuridega. P 4) – tervisekontrolli nõue tuleneb välisteenistuse seaduse § 73. Lähetusse asudes peaks teenistuja tervisekontrolli otsus kehtima kogu lähetuse perioodi. Kui otsuse tähtaeg saabub enne lähetuse lõppu, tuleks teenistujal tervisekontrolli läbimine teostada kas Eestis puhkusel viibides või ühildada tervisekontroll Eestis lühiajalises lähetuses olles. Eraldi sõidukulusid Eestisse ja tagasi ainult tervisekontrolli läbimiseks ei hüvitata. Tegevväelased läbivad terviseseisundi hindamise vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele ning ametnikud töötervishoiukontrolli. Punkti lisati lisaklausel, et kui teenistuja välislähetusse asudes tema tervisekontrolli otsuse tähtaja lõpuni jääb alla 12 kuu, tuleks teenistujal enne lähetusse minekut tervisekontroll läbida. See on vajalik, et tervisekontroll oleks kehtiv vähemalt esimese lähetusaasta lõpuni. P 2.1) – tähtaega muudetud. Eelmise juhendiga oli teenistuskohaga tutvumise ja elukoha valiku läbiviimiseks enne pikaajalise lähetuse algust määratud üks kuu, siis nüüd määratakse kaks kuud, kuna praktikas jääb üks kuu liiga hiliseks. P 2.2) – punktiga kehtestatakse teenistuskohaga tutvumise ja elukoha valiku lähetuse kestvuse tähtajad, mis eelmise juhendiga võrreldes ei ole muutunud. Nimetatud kalendripäevade sisse jääb ka liikumine asukohariiki ja tagasi. P 2.3) - 2.5) – lähetus teenistuskohaga tutvumiseks vormistatakse lühiajalise välislähetuskorraldusega Riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIP). Lähetuse vormistamisel ja reisikulude hüvitamisel juhindutakse Kaitseväe lühiajaliste lähetuste juhendist. Kuna tutvumislähetus ei ole pikaajaline lähetus, siis perekonnaliikmete lähetusse kaasavõtmisel nende reisikulusid ei hüvitata. P 2.6) – asukohariigis elukoha otsimisel võib kasutada maakleriteenust, kuid teenuse hind ei tohi olla suurem kui ühe kuu üürisumma. P 2.7) – 01.01.2025 jõustus välisministri määrus, milles kehtestati eluruumi üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ning eluruumi kulude hüvitamise kord ning üüri piirmäärad. Kaitseväest lähetatavatele kehtivad teenistujatele kehtestatud eluruumi üüri piirmäärad. P 2.8) – üürilepingu asukohariigis sõlmib teenistuja isiklikult ning enda nimele. P 2.9) – üürileping saab kehtida ainult lähetuse käskkirjas määratud lähetusperioodil, lepingu varasem või hilisem kehtivus ei ole lubatud. Teenistuja peaks üürileandjalt nõudma, et lepingus oleks punkt, mis lubab üürnikul lepingut ennetähtaegselt lõpetada. P 2.10) - 2.13) – kui teenistuja on sobiva eluruumi väljavalinud ja üürileandjalt saanud lepingu projekti, siis enne üürilepingu allkirjastamist esitab ta eluruumi üürimise taotluse. Punktis 2.11 on ära mainitud alapunktid, mis andmeid peab taotluses kajastama ja taotluse juurde manusesse tuleb lisada ka lepingu projekt. Finantsist ja valdkonna ostujuht vaatavad taotluse ja lepinguprojekti üle ja kui nad on andnud oma kooskõlastuse, alles siis võib teenistuja lepingu omapoolselt allkirjastada. Allkirjastatud üürilepingu edastab teenistuja e-kirja teel finantsistile, kes lisab allkirjadega lepingu RITPis eluruumi taotluse juurde. P 2.14) – kui algselt sõlmitud üürilepingu tingimustes toimub muudatusi (nt muutub lepingu tähtaeg, üürisumma jne), tuleb teenistujal esitada uus taotlus. P 2.15) - 2.17) – kui eluruumis, mille teenistuja asukohariigis üüris, puuduvad punktis 2.15 loetletud sisustusesemed, on teenistujal võimalik asukohariigis neid rentida. Renditavate esemete kuusumma sõltub eluruumi üüri piirmäärast ja eelarveliste vahendite võimalustest. Enne lepingu allkirjastamist tuleb esitada taotlus, pärast taotluse kooskõlastamist finantsisti ja kinnitamist valdkonna ostujuhi poolt võib teenistuja omapoolselt lepingu allkirjastada. Allkirjastatud lepingu saadab teenistuja e-kirja teel finantsistile. P 3.1) - 3.3) – Euroopa riiki lähetatud teenistuja ja temaga kaasasolevad perekonnaliikmed saavad asukohariigis arstiabi võrdsetel tingimustel sealsete kindlustatutega, kuid ravikulude eest tasub Eesti riik. Selleks taotletakse Eesti Tervisekassalt vastavad tõendid (S1). Kui Tervisekassa saadab tõendi S1 paberkandjal, tuleb teenistujal see asukohariiki jõudes kohe viia vastavasse asutusse registreerimiseks. Kui aga Tervisekassa edastab ise tõendid elektroonilist kanalit pidi vastava riigi kindlustusasutusele, siis teenistuja peab kohapealse asutusega ühendust võtma. P 3.4) – tõendiga S1 on arstiabi kaetud ainult selles riigis, kuhu ollakse lähetatud. Selleks et saada arstiabi teistes Euroopa riikides (nt lühiajalise lähetuse, puhkuse korral), on vaja kaasa võtta Euroopa ravikindlustuskaart. Selle kaardi tellib teenistuja ise nii endale kui perekonnaliikmetele. P 3.5) – kolmandatesse riikidesse lähetatud teenistujate ja perekonnaliikmete ravikulude korral tuleb kulude hüvitamiseks teenistujal esitada taotlus ja kuludokumendid. P 3.6) - 3.8) – pikaajaliselt lähetatud teenistuja ja kaasasolevate perekonnaliikmete kindlustamine toimub Kaitseväega sõlmitud reisi- ja tervisekindlustuse raamlepingu alusel ja tingimustel. Kindlustusperioodi algul saadetakse teenistujale e-kirjaga kindlustuspoliis ja - tingimused. Teenistujale on kindlustustingimustega tutvumine kohustuslik. P 3.9) – kui teenistuja või temaga kaasasolevate perekonnaliikmete ravikulusid ei hüvita asukohariigi ravikindlustus või reisi- ja tervisekindlustus, siis hüvitatakse Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud raviteenuste kulud esitatud taotluse ja arvete alusel. Raseduse ja sünnitusega seotud kulude korral hüvitatakse asukohariis ainult sõlmitud kindlustuslepingu maksumus. P 3.10) – hüvitamisele ei kuulu enne lähetuse algust perekonnaliikmetele Eestis teostatud meditsiinilised uuringud või protseduurid. Hüvitatakse ainult kohustuslik vaktsineerimine kui see on asukohariiki sisenemise eelduseks. P 4.1) – rotatsioon ametikohtadel toimub üldjuhul iga aasta 1. augustil, seega pikaajaline välislähetus peaks ka algama 01.08. Kui eelnevalt teenistujalt on vaja asukohariigis üle võtta tööülesanded ja asjaajamine, on lubatud asukohariiki liikuda varem sellise arvestusega, et eelnevalt teenistujalt tööülesannete ülevõtmiseks jääks üks nädal, enne kui eelnev teenistuja Eestisse tagasi pöördub. Lähetuskäskkirja märgitakse see lähetuse alguskuupäev, mil teenistuja alustab Eestist ära liikumist. P 4.2) – enne pikaajalise välislähetuse algust on lubatud võtta üks vaba nädal isiklike asjade korraldamiseks. Vaba nädala kasutamise lepib teenistuja kokku oma vahetu ülemaga isiklikult. P 4.3) - 4.4) – taotlus sõidukulude hüvitamiseks esitatakse RTIPis. Taotlusesse tuleb märkida kõik teadaolevad kululiigid (nt lennupiletid, majutus, laevapiletid jne) ja nende maksumused. Sõidupiletid (nt lennuk, rong, buss jne) tellitakse turistiklassi. P 4.5) – pikaajalisse välislähetusse asudes ja tagasi tulles on lennureisil lubatud kaasa võtta lisapagas või hüvitatakse pagasi ülekilod eelnevalt esitatud taotluse alusel nii teenistujale endale kui kaasatulevatele perekonnaliikmetele. P 4.6) – toitlustamisega seotud kulusid ei hüvitata, kui toitlustamine on nt laevas, lennukis, majutusasutuses eraldi juurde tellitud. Kui toitlustus kuulub piletihinna sisse või on majutusasutuse hommikusöök toamaksumuse hinnas, siis nimetatud punkti ei rakendata. Lemmik- ja koduloomade kaasavõtmisel pikaajalisse välislähetusse, tuleb kõik nendega seotud kulud teenistujal endal tasuda. P 4.7) – isikliku sõidukiga reisimise kulude hüvitamine viiakse vastavusse välisteenistuse seadusega ning VV määrusega nr 256, et isikliku sõiduki kasutamise kulud hüvitatakse madalama klassi lennupileti maksumuse ulatuses. Punktis on kirjeldatud protsess hüvitatava kulu maksumuse väljaselgitamiseks. P 4.8) – kui teenistuja ei ole tutvumislähetuse ajal sobivat üüripinda leidnud või kui üürilepingu kehtivuse algus on hilisem asukohariiki jõudmise kuupäevast, on eelneva taotluse alusel võimalik ajutise elamispinna (nt hotell) hüvitamine. P 4.9) – Ameerika Ühendriikidesse teenistusse või õpingutele lähetatud teenistujatele on lubatud USAs lähetust alustades ja lähetuse lõpetades vahetult enne tagasipöördumist Eestisse kasutada rendiautot administratiivseteks toiminguteks. P 4.10) – kuigi lähetuse käskkirjaga on määratud lähetuse alguskuupäev, võib see erineda tegelikust kohale jõudmise kuupäevast, kuna nt isikliku sõidukiga asukohariiki liikumine võib aega võtta mõned päevad. Kohale jõudmise täpne kuupäev on aluseks välislähetustasu ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmiseks, kuna neid tasusid hakatakse maksma alates lähetuskohta jõudmise kuupäevast. Seetõttu on teenistuja kohustatud teatama finantsistile enda ja perekonnaliikmete lähetuskohta saabumise tegeliku kuupäeva. Kui teenistuja on lähetuses ilma perekonnaliikmeteta, saadab ta finantsistile e-kirjaga teate. Kui teenistuja on lähetuses perekonnaliikmetega esitab ta finantsistile perekonnaliimete asukohariigis viibimise aruande. P 5.1) - 5.3) – pikaajalisse välislähetusse minevate ja lähetusest naasvate teenistujate ning nende perekonnaliikmete isiklike asjade kolimine toimub Kaitseväega sõlmitud rahvusvahelise kolimisteenuse raamlepingute alusel ja tingimustel. Hinnapäringud esitatakse kõigile raamlepingu partneritele ja teenus tellitakse majanduslikult soodsama pakkumise teinud pakkujalt. Hinnapäringute küsimiseks pakkujatelt esitab teenistuja esmased kolimise korraldamiseks vajalikud andmed kaasavõetava vara kohta hiljemalt üks kuu enne, kui ta soovib asjad kolimisfirmale üle anda. P 5.4) – kolimise mahu määrad on kehtestatud Vabariigi Valituse määrusega. Kui aga teenistuja soovib kaasa võtta kolimiseks ettenähtud kogusest enam asju, siis ületava osa eest tuleb tal endal tasuda. P 5.5) – keelatud esemeteks võivad olla toiduained, alkohol, ravimid, toataimed, jalgrataste/ kodumasinate/tööriistade liitiumakud jne, samuti ohtlikud ained/esemed. Siia alla kuuluvad ka teatud esemed, mis võivad transportimisel vajada erinõudeid. Kolmandatest riikidest sisse- väljaveo keelatud asjade loetelu võib olla suurem kui Euroopa siseselt. Teenistuja peab nimetatud esemete transportimise soovist kolimisfirmat teavitama ning kolimisfirma otsustab, kas selliseid esemeid on lubatud transportida või mitte. P 5.6) – kolitava vara pakib kolimisteenuse osutaja oma pakkematerjalidega, et tagada vara säilimine. Teenistuja või tema perekonnaliige (vara omanik) viibib pakkimise juures ning kolija pakib vara lähtuvalt omaniku poolt antud juhistele. Kolitud vara üleandmisel sihtkohas vaatavad teenuse osutaja ja vara omanik üle pakkeüksuste seisukorra ning vara pakendist väljavõtmisel ka vara seisukorra. Tuvastatud kahjustuste või puudujääkide korral vormistab teenuse osutaja kahepoolselt allkirjastatud akti ja hüvitab tekkinud kahjud. Juhul, kui tekkinud kahju ilmneb pärast vara üleandmist vara omanikule (nt juhtudel kui vara selle üleandmisel pakendist välja ei võeta), kohustub vara omanik teenuse osutajat sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama mõisliku aja jooksul. Teenuse osutaja hüvitab vara kadumisest, kahjustumisest või hävinemisest tuleneva kahju vara omanikule. P 5.7) – kui tavaliselt toimub kolimine asukohariiki asudes ja tagasipöördumisel Eestisse, siis selle punktiga on lubatud erandkorras kolimisteenust kasutada ka pikaajalise välislähetuse kestel ning alapunktides on kirjeldatud, mis tingimustel see on lubatud. P 5.8) – teenistujad, kes olid pikaajalises lähetuses kolmandates riikides ehk väljapool EL-i, nt USAs, Suurbritannias ja nende lähetus kestis vähemalt 12 kuud, siis tagasikolimisel Eestisse on neil võimalik isiklike asjade importimisel kohaldada maksuvabastust. Kui aga lähetuse kestus oli alla 12 kuu, või kui lähetus oli küll pikem, aga Eestisse tuuakse sellised asjad, mis ei liigitu maksuvabastuse alla, siis kehtestatud maksud tuleb teenistujal endal Eesti tollile tasuda. III peatükk (Kulude katmine) P 1) – pikaajalises lähetuses tekkivate kulude hüvitamiseks tuleb teenistujal kõigepealt esitada kulude hüvitamise taotlus. Alles pärast seda, kui taotlus on kooskõlastatud/kinnitatud, tekib õigus kulutuste tegemiseks. P 2) – pikaajalise lähetusega seotud kulud ja hüvitamise ulatus on ära toodud välisteenistuse seaduses ja selle määrustes, kuid on ka kulusid, mida seaduses/määruses ei ole loetletud, aga mida võib lugeda lähetusega seotud kuludeks (sellised kulud võivad näiteks olla seotud laste hariduse omandamisega, eluasemega jne). Selliste kulude hüvitamise otsustab valdkonna ostujuht. P 3) – kõik hüvitatavad kulud peavad olema dokumentaalselt tõestatavad. Kulu aluseks võib olla leping, arve, tšekk, kviitung jne koos tasumist tõendava dokumendiga (maksekorraldus). P 4) - P 5) – pikaajalise lähetusega seotud kulude katteks on teenistujal võimalik taotleda majandusavanssi, mille summa ei ületaks ühe kvartali kulude ulatust. Vajadusel saab avanssi juurde taotleda. Teenistuja võib tasuda tehtavate kulude eest majandusavansist. P 6.1) – P 6.3) – majutuskulude (eluruumi-, gaasi- ja elektrikulu) hüvitamise põhimõtted ja ulatus tulenevad Vabariigi Valituse määrusest. P 6.4) – kui üürileandja ise ei ole eluruumi kindlustanud ja nõuab seda eluruumi kasutajalt, siis hüvitatakse teenistujale eluruumi kindlustamise kulud. Vastav nõue peab kajastuma eluruumi üürilepingus. P 6.5) – isikliku sõiduki parkimise kulud hüvitatakse, kui tasuline parkimiskoht kuulub üüritava eluruumi juurde. Hüvitamisele kuulub ainult ühe sõiduki parkimise kulu. P 6.6) – teenistuja peab üüritavat eluruumi ja selle sisustust kasutama heaperemehelikult ning hoidma seda nii, et selle väärtus ei väheneks, välja arvatud harilik kulumine. Kui eluruumile on tekitatud kahju teenistuja enda, perekonnaliikmete, isiklike külaliste või lemmikloomade süül, tuleb kulud teenistujal endal tasuda. P 6.7) – üürilepingu lõpetamisel peab teenistuja tegema kõik endast oleneva, et üürileandja tagastaks lepingu sõlmimisel tasutud deposiidi. Kui üürileandja tagastab deposiidi teenistujale, on teenistuja kohustatud deposiidi Kaitseväele tagasi maksma. Kui aga üürileandja ei tagasta või osaliselt ei tagasta deposiiti, siis peab üürileandja selle kohta esitama kuludokumendi, mille teenistuja lisab viimasele aruandele. P 7.1) - P 7.2) – kaasasolevale lapsele asukohariigis kooli valides tuleks arvestada õppekeelt ja õppekava sobivust lapse seniste ning tulevaste õpingutega. Hariduse omandamise kulud kaetakse alates asukohariigis kehtestatud koolikohustuslikust east kuni keskhariduse omandamise lõpuni. Enne igat õppeaastat esitab teenistuja lapse koolikulude hüvitamiseks taotluse. P 8.1) – kaasasoleva lapse lasteaia või lastehoiu tasu hüvitatakse 90% ulatuses. Juhul kui teenistuja katta jääv osa (10%) on suurem kui alusharidusseaduses sätestatud piirmäär (20% töötasu alammäär), siis teenistuja enda hüvitada jääv osa vastab sätestatud piirmäärale. P 8.2) - P 8.3) – lapsehoiuteenust 0-12 aastasele kaasasolevale lapsele hüvitatakse 90% ulatuses, kui teenistuja on asukohariigis ilma abikaasata või 50%, kui teenistuja on asukohariigis abikaasaga. Kui teenistujaga on kaasas tugiisik, siis lapsehoiuteenust ei hüvitata. Lapsehoidajaks ei saa olla lähisugulane, abikaasa ega registreeritud elukaaslane. P 8.4) – nii lasteasutuse kui ka lapsehoiuteenuse kulude hüvitamiseks tuleb enne kulude tegemist vormistada taotlus, mille juurde lisada asjakohased lepingud või kokkulepped. P 9.1) - P 9.3) – reisikulud hüvitatakse nii asukohariiki suundudes kui tagasi tulles; üks kord lähetusaastas Eestis puhkusel käies; kui teenistuja perekonnaliikmed ei ole temaga kaasas, siis nende sõidukulud ja kindlustus asukohariiki ja tagasi reisimisel; erandkorras isiklikel põhjustel Eestisse ja tagasi liikumisel. Enne kulude tegemist tuleb esitada sõidukulude hüvitamiseks taotlus. Hüvitatakse madalama klassi sõidupiletid ilma toitlustuskuludeta ja isikliku sõiduki kasutamisel hüvitatakse kulud madalama klassi lennupileti maksumuse ulatuses. P 9.4) – lähetusaasta on arvestuslikult 12 kuud, kui aga lähetuse kogukestvus või mingi periood lähetusest on täisaastast lühem, siis sõidukulud hüvitatakse proportsionaalselt lähetusperioodiga. Arvutatakse välja %, mille ulatuses kulud hüvitatakse. Punkti ei rakendata lähetuse alguses asukohariiki suundudes ja lähetuse lõppedes tagasipöördumisel Eestisse. P 9.5) – teenistuja Eestisse puhkusele tuleku ja tagasisõidu kulude hüvitamise aluseks on teenistuja poolt vormistatud puhkus ja sõidukulude hüvitamise taotlus. P 9.6) – perekonnaliikmete Eestisse tuleku ja tagasisõidu kulude hüvitamise aluseks on teenistuja poolt vormistatud sõidukulude hüvitamise taotlus. P 10.1) - P 10.2) – kui teenistujal on asukohariiki vaja kaasa võtta IKT-seadmeid (tööarvuti, vajadusel ametitelefon), siis enne lähetusse asumist vormistab ta IT-kasutajatoe iseteenindusportaalis seadmete saamiseks taotluse. P 10.3) - P 10.4) – punktis on ära toodud sidekulude hüvitamise piirmäärad ühe kuu kohta. Tekkivad kulud kajastada kuluaruandes. Perekonnaliikmete sidekulud ei kuulu hüvitamisele. P 11.1) - P 11.3) – kui pikaajalise lähetuse kestel on vaja täita teenistusülesandeid, osaleda konverentsil/seminaril, kursusel või õppusel jne teises välisriigis, Eestis või kui asukohariigi piires lähetamise korral tekivad kulud, tuleb vormistada välislähetuskorraldus. Õppuse lähetuse vormistamisel tuleb lähetuskorralduse manusesse lisada väljavõte õppuse kirjeldusest või kinnitus, mis tõendab õppusel osalemist. P 11.4) – lühiajalises lähetuses päevarahasid ei maksta kuna teenistujale makstakse välislähetustasu. P 11.5) – lühiajalise lähetuse korral perekonnaliikmete kaasatulekul nende kulusid ei hüvitata. Punktis on eraldi välja toodud ametikohad, kelle abikaasade lähetuses viibimise kulud hüvitatakse, aga seda juhul, kui ürituse kutsel on märgitud, et üritus toimub koos abikaasaga. P 11.6) - P 11.7) – majutuskulu määrad on kehtestatud Kaitseväe lühiajaliste lähetuste korraldamise juhendiga. Kui majutuskulu ületab määratud piirsummat, tuleb lähetuskorralduse märkuste lahtrisse lisada selgitused. P 11.8) – lühiajalise lähetusega tekkinud kulud tuleb kajastada majanduskulude aruandes, välislähetuskorralduse juurde kuuluvat kuluaruannet eraldi ei vormistata. P 11.9) – kui tegemist on sõjaväelisel väljaõppel osalemisega, siis selle eest makstakse õppusel osalemise lisatasu. Maksmise tingimused ja lisatasu summad on ära toodud Kaitseväe juhataja käskkirjaga kinnitatud tegevväelaste palgajuhendis. Õppusetasu vormistamiseks edastab teenistuja õppusel osaletud täpsed kuupäevad üldjuhul e-kirja teel. Kui õppuse piirkonda ja tagasi liikumine ei toimunud õppuse päeval, siis nende päevade eest õppusetasu ei maksta. P 11.10) – kui väliõppuse raames toimus õppusel toitlustamine tsentraalselt (nt katlatoit), siis hüvitatakse toidukulud esitatud arve alusel. Kui aga ühist toitlustamist ei toimunud ja nt toidu pidi ise hotellist ostma, siis seda toitlustamist ei hüvitata. IV peatükk (Aruandlus) P 1) – punktis on ära toodud igakuiselt esitatavad aruanded, milleks on perekonnaliikmete asukohariigis viibimise aruanne ja majanduskulude aruanne ning nende esitamise tähtajad. Samuti kehtestatakse uus perekonnaliikmete asukohariigis viibimise aruande vorm. P 12.1) – teenistuja poolt täidetud perekonnaliikmete kohaloleku aruanne tuleb digiallkirjastada ja saata finantsistile e-kirjaga iga kuu 15. kuupäevaks jooksva kuu andmetega. Kui digiallkirjastamine ei ole võimalik, tuleb aruanne välja printida, allkirjastada käsitsi ja saata skaneeritult. P 12.2) – aruandes esitatakse andmed iga kaasasoleva perekonnaliikme kohta eraldi, märkides perekonnaliikme ees- ja perenime ning täites kalendripäevade lahtrites kas pereliige on asukohariigis kohal või asukohariigist ära. Samuti tuleb aruande vastavas lahtris täita abikaasa või registreeritud elukaaslase aruandekuul teenitud tulu bruto summa eurodes. Kui abikaasa/registreeritud elukaaslane tulu aruandekuul ei saanud, tuleb lahtrisse märkida 0. P 12.3) – esitatud aruande alusel toimub kuu lõpus lähetustasude ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu arvestus ning viimasel tööpäeval väljamaksmine. P 12.4) – teenistuja teavitab e-kirja teel, kui on toimumas muudatused temaga kaasasolevate perekonnaliikmete suhtes, nt pereliige lahkub alaliselt asukohariigist, täisealine laps lõpetab keskkooli, toimub abielu või kooselu lõppemine või mõni muu asjaolu, mis mõjutaks välislähetustasu suurenduse ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmist. P 12.5) – kui teenistuja ei ole perekonnaliikmete kohalolu või puudumist õigesti kajastanud ja talle on alusetult makstud lähetusega seotud tasusid, siis tehakse tasaarveldus järgnevate kuude arvestuses, või kui see ei ole võimalik, määratakse kindel tähtaeg, mil enammakstud summa tuleb tagasi maksta. P 13.1) - P 13.5) – pikaajalises välislähetuses tekkivate majanduskulude kohta peetakse aruandlust RTIPi majanduskulude moodulis. Iga kuu 10. kuupäevaks tuleb esitada eelneval kuul tehtud kulutused. Kuluaruannet täites tuleb iga kululiik näidata eraldi real. Igal kulul, mida aruandes kajastatakse, peab olema alusdokument, nt arve, tšekk ning maksekorraldus, mis skaneeritakse ja lisatakse aruande manusesse. Kui kulud on tasutud erinevas valuutas, tuleb iga valuuta kohta esitada eraldi ka kuluaruanne. V peatükk (Teenistuse lõpetamine välisriigis) P 1) – pikaajaline välislähetus kestab kuni lähetuse käskkirjas määratud kuupäevani, ehk sellel kuupäeval peaks teenistuja tagasi jõudma Eestisse. Kui aga juhtub, et tagasisõidu liikumise kuupäevad on hilisemad (tavaliselt isikliku sõiduvahendiga liikumisel maad mööda kulub selleks ca 2-3 päeva), siis hüvitatakse reisikulud. Muud lähetusega seotud kulud ja tasud lõppevad asukoriigist lahkumise kuupäeval, kuid mitte hiljem kui käskkirjas määratud kuupäeval. P 2) – lähetuse ennetähtaegse lõpetamise loetelu tuleneb välisteenistuse seadusest. P 3) – punktis määratakse etteteatamise tähtajaks võimalusel 3 kuud, mis peaks olema piisav, et teenistuja jõuaks asukohariigis lepingud lõpetada (nt üürileping, sideteenuste leping, kommunaalkulude lepingud jne) ja tagasipöördumise asjaajamise korraldada. Samuti antakse nimetatud punktis teenistujale isiklike asjade korraldamiseks kaks nädalat vaba aega, mil ta on tööülesannetest vabastatud. P 4) – teenistusülesannete ja asjaajamise üleandmine uuele teenistujale toimub üldjuhul ühe nädala jooksul või asukohariigi regulatsioonides määratud tähtaja jooksul. P 5) – kui üürileping lõppeb enne lähetuse lõpukuupäeva või on mõni muu asjaolu, et üüripinnalt tuleb varem välja kolida, on võimalus enne Eestisse tagasitulekut taotleda ajutist elamispinda (nt hotell) kuni kaheks nädalaks. Enne kulutuste tegemist tuleb esitada vastav taotlus. P 6) – lähetusest naastes vaba nädala kasutamise lepib teenistuja kokku oma vahetu ülemaga isiklikult. P 7) – kui teenistuja jõuab Eestisse tagasi, on ta kohustatud teatama finantsistile enda ja perekonnaliikmete lähetuskohast lahkumise tegeliku kuupäeva. Lahkumise kuupäevale järgnevast päevast lõpetatakse välislähetustasu ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmine. Kui teenistuja on lähetuses ilma perekonnaliikmeteta, saadab ta finantsistile e-kirjaga teate. Kui teenistuja on lähetuses perekonnaliikmetega esitab ta finantsistile perekonnaliimete asukohariigis viibimise aruande. P 8) – lähetusega seotud viimane kuluaruanne tuleb esitada hiljemalt 1 kuu pärast Eestisse jõudmist, samuti tuleb tagasi maksta järelejäänud avanss ning tagastatud deposiidid.