Teie nr Meie 16.09.2013 nr 10-3/2419 Margit Veskimäe õigusloome ja arenduse talituse nõunik justiitshalduspoliitika osakond Justiitsministeerium
[email protected] Arvamus justiitsministri määruse „Menetlusabi taotlus ning sellele lisatava teatise näidisvorm ja näidisvormis sisalduvate andmete loetelu“ eelnõu kohta Käesolevaga esitan Tallinna Ringkonnakohtu arvamuse pealkirjas nimetatud eelnõu kohta. Ühest küljest on hea, et vormi järgi on täpselt mõistetav, millist menetlusabi me netlusosaline taotleb (p. 2. 1), teise st küljest aga, kui kõik need menetlusabi liigid on selliselt välja toodud ja pi isab vaid „ linnukesest“, et teatud liiki menetlusabi taotleda, siis võidakse hakata mõnda menetlusabi liiki taotlemagi lihtsa lt igaks juhuks. Näiteks võib menetlusabi taotleja täita kõik lahtrid puhtalt selleks, et tagatud oleks talle menetlusabi kogu menetluse kestel igas küsimuses (saamata aru, millises menetluses üldse mingi menetlusabi liik võib vajalikuks osutuda – näiteks ka täitemenetlusega seotud kulude kandmiseks, et kui tulevikus peaks tema suhtes tehtama lahend, mida hakatakse täitma, samas kui tegemist ei ole üldse menetlusega, kus see oleks aktuaalne – näiteks tavalises kohtuasjas, mille menetlus on pooleli ja otsus tegemata). See võib tuua kohtule kaasa lisatööd, sest iga menetlusliigi puhul tuleb hakata selle vajalikkust ja põhjendatust eraldi hindama. Ehk saaks neid menetlusabi liike kokku võtta või siis vormile selgitused märkida, millises menetluses üht või tei st liiki üldse taotleda saab vms . Kui see siiski nii jät ta, siis peaks kusagil (näiteks kas või p. 2. 2 all lisaks taotluse määra põhjendusele) taotleja ka põhjendama, miks ta vajab just seda liiki menetlusabi (see sunnib taotleja vähemalt läbi mõtlema, millist liiki abi ta tegelikult vajab). P. 2. 5 on igati asjakohane, aga sulgudes antud sisu selgitus jääb ebaselgeks (kui jutt on asjaoludest, siis mis puutub siia pealtnägemine või ka muud tõendid). Füüsilise isiku kohta käiva vormi puhul ei saa päris selgelt aru, kas p. 3. 2. 2 all olevas tabelis 3 on peetud silmas seda elatist, mida taotleja kelleltki saab (p. pealkiri eeldab seda) või seda, mida ta maksab ja kuidas tuleb mõista sulgudes olevat selgitust (mida loetakse kindlaksmääratud elatiseks), aga samuti, miks on andmeid tahetud üksnes kindlaksmääratud elatise kohta, mitte tegelikult makstava elatise kohta. Kui on peetud silmas menetlusabi taotleja ülalpeetavatele kolmandate isikute poolt makstavat elatist, siis tuleks märkida ka see isik, kes seda elatist maksab. Samas punktis 3. 3. 2 on peetud silmas igasuguseid taotleja ülalpeetavate ülalpidamiseks vajalikke kulutusi. Vahetegu punktiga 3. 2. 2 ei ole päriselt selge. P. 3. 3. 2 juures jääb veidi mõistetamatuks see, millises kontekstis võiks meil olla vaja teada, kes perekonnas just täpselt ja mis ulatuses kulud kannab. Ei oska praegu niisugust olukorda konstrueerida, kus see võiks vajalikuks osutuda. P. 3. 4. 2 tuleks muuta selliselt, et selles ei kajastuks üksnes pangas hoiustatu (mis eeldab hoiukontot), vaid kogu raha, mis taotlejal pangas on (sealhulgas arvelduskontodel). Enamusel inimestest ei ole hoiuseid ja nii võib taotleja mõista, et oma kontodel olevaid rahasummasid ei pea ta deklareerima. P. 3. 4 alt võiks ka nähtuda, kellele konkreetselt - taotlejale või perekonnaliikmele või neile ühiselt – vastav vara kuulub. P. 3. 5. 1 ja 3. 5. 2 – korrektsem oleks märkida kohustatud isik (mitte kohustuse omanik). Juriidilise isiku kohta käiva vormi puhul lisaks eespoololevatele märkustele, mis käivad ka füüsilise isiku vormi punktide 2. 1 ja 2. 5 kohta, on kahtlus p. 3. 1 ja 3. 2 osas, mis puudutab juriidilise isiku taotluse esitamisele eelneva nelja kuu alusel arvutatud ühe kuu keskmist tulu ning taotleja püsi- ja muid kulutusi ühe kuu kohta välja tooduna. Ei ole kindel, et taolise tulu väljaarvestamine on igal ajahetkel võimalik, seda tuleks kindlasti asjatundjatega arutada. P. 3. 3. 2 kohta – sama, mis füüsilise isiku vormi p. 3. 4. 2. Lugupidamisega Urmas Reinola Tallinna Ringkonnakohtu esimees