Kiri

Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 11.03.2024 nr 1-4/24/1317 Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" muutmise määruse eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1. Määruse muutmise eelnõu 2. Määruse muutmise eelnõu lisa 3. Määruse muutmise eelnõu seletuskiri Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit Teadmiseks: Transpordiamet, Eesti Taristuehituse Liit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eduard Kärstna, 639 7643 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  15.02.2024 Kliimaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 03. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 96 lõike 3 alusel. Eelnõu on koostatud majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ muutmiseks, et likvideerida määruses olevad spetsiifilised insenertehnilised sätted, mis on sätestatud vastavates standardites, ning viia määrus vastavusse tehnoloogia ja viimasel ajal kasutatavate meetodite ja võtetega ning arengusuundumustega tee- ehituse valdkonnas, et võimaldada suuremat keskkonnahoidu ja energiasäästu tee- ehitussektoris. Määrusest jäetakse välja mõned teemad, mis on korraldatud muude normdokumentidega, eelkõige standartidega. Eelnõu koostamisel lähtuti põhimõttest, et määrus kui õigusakt peab sisaldama olulisemaid nõudeid võimalikult palju, soodustades parimate praktiliste meetodite ja võtete rakendamist ning innovatsiooni. Üks tähtsamaid muudatusi ongi see, et eelnõus on loobutud juhiste detailsusest, piirdudes olulisemate põhinõuetega, mis tagavad ehitatud tee ohutuse ja kvaliteedi. Muudatused võimaldavad kasutada nüüdisaegseid ja keskkonnasäästlikumaid tee ehitusmaterjale ning rakendada väiksema CO2 heitega tehnoloogiaid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna peaspetsialist Eduard Kärstna ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anna-Liisa Kotsjuba ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõukohase määrusega muudetakse ehitusseadustiku § 96 lõike 3 alusel kehtestatud määruse „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ redaktsiooni RT I, 20.11.2020, 3. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega muu menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 51 punktist. Punktiga 1 asendatakse määruses läbivalt sõna „asfaltbetoonsegu“ sõnaga „asfaltsegu“. Muudatus on tingitud sellest, et ka soojade, külmade või muude asfaltsegude jaoks tarnitud materjali tuleb samamoodi kontrollida. Tehnoloogiline areng on viinud uute, 1 energiatõhusamate tehnoloogiate kasutuselevõtuni. Need uuendused on muutnud igapäevaelu ja tööstust energiakasutuselt märkimisväärselt säästvamaks ning aidanud kaasa keskkonnasõbralikumale lähenemisele tehnoloogia arengus. Kuumade asfaltsegude asemel soojade asfaltsegude tootmine vähendab oluliselt tootmiseks kasutatava kütuse kogust. Mõiste „asfaltsegu“ on eelnõu raames korrektsem kui „asfaltbetoonsegu“, kuna asfaltbetoon on kitsam määratlus ja hõlmab ainult AC tüüpi segusid. Mõiste „asfaltbetoon“ alla ei kuulu killustikmastiksasfalt (SMA), dreenasfalt (PA) ja valuasfalt (MA). Määrus PA ja MA segusid ei käsitle, kuid käsitleb SMA segusid. Seetõttu ei ole õige kasutada terminit „asfaltbetoonsegud“, kuna see ei hõlma kogu käsitlusala. Punktiga 2 muudetakse § 1 lõiget 2. Lisatakse säte, mille kohaselt võib tee omanik tööde vastuvõtmisel kontrollida nõuetele vastavust akrediteeritud laboris. Määruses on läbivalt kasutusel akrediteeritud labori mõiste. Kehtivas redaktsioonis mainitakse mõistet esmakordselt alles § 2 lõikes 15. Loogilisem on sätestada akrediteeritud labori kasutamise võimalus määruse reguleerimisalas. Kui tee omanik näeb (või ei näe) mõne konkreetse katse puhul akrediteeritud labori kasutamise vajadust, siis lisatava sättega see võimaldatakse. Samuti annab täpsustus paindlikkust tulevikus. Kui akrediteeringu vajadus muutub, ei pea määruses iga kord muutma, kas ja millisel puhul akrediteering on nõutud. Punktiga 3 lisatakse § 1 lõige 21. Lõige kehtestab võimaluse kasutada teetöödel alternatiivseid lähtematerjale tingimusel, et on tagatud nõuded tee kasutusajale, püsivusele ja ohutusele. Silmas on peetud eelkõige alternatiivseid lähtematerjale ja sideaineid (näiteks ligniin, klaas jne) mida on võimalik kasutada tavapärase lähtematerjali või sideaine osalise asendusena. Säte on vajalik eelkõige valdkonna arengu ja innovatsiooni toetamiseks. Sätte eesmärk on ka suurendada erinevates katendikihtides võimalike lähtematerjalide valikut, mille omadused ei kahjusta või ei langeta võrreldes tavapäraste lähtematerjalidega katendikihtide omadusi. Kliimaneutraalsuse ja CO2 jalajälje vähendamiseks tuleb rohkem ringlusse võtta taaskasutatavaid materjale, kui need ei põhjusta lõpptoote kvaliteedi langust ja kasutusaja lühenemist. Punktiga 4 muudetakse § 1 lõiget 3. Arvestades määrusega reguleeritud tööliikide hulka ja nende erisusi, ei ole kehtivas redaktsioonis võimalik kõiki ehitustegevusjärgseid olukordi teetööde vastuvõtmisel üheselt hinnata, et oleks tagatud nõutud kvaliteet. Lõikest jäetakse välja kindlad mõõtmistulemused ja hälbed ning keskendutakse üldistele mõistlikele insenertehniliste ja/või majanduslikult otstarbekamate lahenduste rakendamisele. Uus sõnastus võimaldab osalistel võtta vastu optimaalseid otsuseid, kui töö on vaja ümber teha. Punktiga 5 muudetakse § 2 lõiget 8. Lõikest jäetakse välja nõue, et teetöödel peab vältima sideainete sattumist pinnasesse. Teetöödel, näiteks pindamisel, satub olenevalt tehnoloogiast sideainet ka teekonstruktsiooni alumistesse kihtidesse, mis on ka pinnas. Teekonstruktsioonist väljapoole sideainet sattuda ei tohi. Punktiga 6 muudetakse § 2 lõiget 12. Kehtiva sõnastuse järgi ei tohiks haardetegur erineda kogu tee ristlõikes (nii sõidu- kui ka vastassuunas) üle 0,1 ühiku võrra. Muudetud sõnastuse järgi ei tohi haardetegur ühel sõidusuunal erineda üle 0,1 ühiku võrra. Haardetegurit mõõdetakse ühe sõiduraja/sõidusuuna kaupa. Oluline on, et ühes sõidusuunas ei erineks haardetegur vasakus ega paremas ääres üle 0,1 ühiku võrra. Punktiga 7 muudetakse § 2 lõikeid 14–16. 2 Lõige 14. Välja jäetakse tekstiosa, mis käsitleb nõudeid teetöödest põhjustatud ümbersõiduteedele, kus liikleb üle 1000 auto ööpäevas. Kehtiva redaktsiooni sõnastus on administratiivselt koormav ega vasta tegelikule vajadusele. Iga ajutise ümbersõidu korral lähtutakse konkreetsest asukohast ning võimalustest. Oluline on iga ajutise ümbersõidu korral tagada vähemalt 1. seisunditase. Lõige 15. Täpsustatakse sõnastust. Sätestatakse, et muldkeha ja katendi kihte võib rajada tee omaniku kinnitatud korra kohaselt, hetkel viide tee omanikule puudub. Välja jäetakse nõue, et külmakindluse hindamisel on vajalikud akrediteeritud labori andmed ning viide omanikujärelevalvele katendikihi tööde vastuvõtmisel. Kehtiv sõnastus võimaldab erinevaid tõlgendusi ja tekitab valdkonna osaliste vahel põhjendamatuid vaidlusi. Muudetud sõnastuse sisu jääb samaks. Lõige 16. Kehtiva määruse kohaselt on seadmete kontrollimise ja kalibreerimise nõuded kirjeldatud standardites EVS-EN 932-5 ja EVS-EN 12697-38. Välja jäetakse liigne viide nendele standarditele, katsestandardites on konkreetsed nõuded kirjeldatud. Nimetatud standardid on laboriseadmeid reguleerivad standardid ja neid määruses eraldi ei ole vaja nimetada. Punktiga 8 muudetakse § 3 lõikeid 3 ja 4. Lõige 3. Muudetakse vananenud sätet. Praktikas ei saa enam partiiks arvestada ühte saadetist. Sõnastusega on selgemaks tehtud, et partii on asfalditehasesse tarnitud 3000 t materjali. Materjali on vaja kontrollida, et see vastaks nõuetele. Ei saa väita, et imporditud täitematerjali üks partii on ainult siis, kui see tuleb ühest laeva- või raudteesaadetisest. Lõige 4. Sõnastust korrigeeritakse täpsemaks ja loogilisemaks. Välja jäetakse nõue, et kulumiskindlust Nordic katsel määratakse tera kuju plaatsusteguri järgi, ja nõue, et jämetäitematerjali, mille purunemiskindlus on alla või võrdne 25-ga, kasutamisel ülemises kihis kontrollitakse ka Nordic katsel. Pole oluline, kas jämetäitematerjali purunemiskindlus on alla või üle 25, sest jämetäitematerjali terastikulist koostist kontrollitakse olenemata materjali paiknevusest teekonstruktsiooni kihis. Kulumiskindlust katsetatakse ainult vajaduse korral, st ainult asfaldi kulumiskihis kasutamisel (kõige ülemises kihis). Kui sama materjali kasutatakse vahekihis (BIN kiht) või alumises kihis (BASE kiht), siis Nordicu määramise vajadus puudub. Nordic katset ehk kulumise katset tehakse täitematerjalidele ainult siis, kui neid kasutatakse kõige ülemistes kihtides asfaltsegudes ja pindamisel. Teema on täpsemalt reguleeritud standardis EVS 901-3 ja EVS-EN 1097-9. Punktidega 9 ja 25 muudetakse § 3 lõiget 7, § 9 lõiget 10 ja § 12 lõiget 3. Materjali eemaldamine ei ole alati põhjendatud ega otstarbekas. Materjali omadusi on võimalik parandada ja sobivaks töödelda kohapeal. Eemaldamine ja väljavahetamine on suurema keskkonnakoormusega, kui on objektil kohapeal materjalide parendamine. Muudatusel on positiivne mõju keskkonnale. Punktiga 10 muudetakse § 4 lõiget 2. Lõike 2 kolmandast lausest jäetakse välja osa teksti, et vältida liigset detailsust. Vajaduse korral määrab kiiruspiirangutega liiklemisaja pikendamise tee omanik. Uus sõnastus annab tee omanikule suurema kaalutlusõiguse. Punktiga 11 muudetakse § 5 lõiget 1. Nõue sõnastatakse lihtsamini ja muudetakse tee omanikule/tellijale majanduslikult vähem koormavaks. Alati pole tellijal võimalik tagada, et 3 kruusakihi kogupaksus on 20 cm, kuid vähemalt 12 cm paksune ülakiht peab olema konkreetse terakoostisega. Muudatusega väheneb materjalivajadus, see koormab keskkonda vähem. Sõela ava suurus muudetakse 32 mm-lt 40 mm-le, kuna standardite EVS-EN 13285, 13286 ja 933-1 kohaselt võib 32 mm materjal sisaldada ka üksikuid jämedamaid osiseid. Punktiga 12 muudetakse § 5 lõike 2 punkti 4, § 12 lõiget 10, § 13 lõike 12 punkti 7 ja § 23 lõiget 4. Lisatud INSPECTOR-tüüpi seade analoogsete mõõteseadmete mõõtetulemuste võrdlemiseks. Kuna elastsusmoodulit võib määrata nii LOADMAN- kui ka INSPECTOR-tüüpi seadmega, võib samade seadmetega võrrelda ka analoogsete mõõteseadmete mõõtetulemusi. Punktiga 13 muudetakse § 6 pealkirja, sest mõiste „asfaltkate“ on eelnõu raames korrektsem kui „asfaltbetoonkate“, kuna asfaltbetoon on kitsam määratlus ja hõlmab ainult AC tüüpi segusid. Mõiste „asfaltbetoon“ alla ei kuulu killustikmastiksasfalt (SMA), dreenasfalt (PA) ja valuasfalt (MA). Määrus PA ja MA segusid ei käsitle, kuid käsitleb SMA segusid. Seetõttu ei ole õige kasutada terminit „asfaltbetoonkate“, kuna see ei hõlma kogu käsitlusala. Punktiga 14 muudetakse § 6 lõike 1 punkti 1. Sätestatakse suurim lubatud põikkalde hälve ka kergliiklusteedele sarnaselt kahepoolse põikkaldega teedele. Punktiga 15 muudetakse § 6 ja § 20 lõike 1 punkti 3. Tõstetakse katte serva kauguse alumist väärtust tee teljest 0 cm-lt 5 cm-le. Asfaldi laotamine ei toimu GPS-seadme järgi ega sellise täpsusega, et oleks võimalik tagada 0 cm hälvet. Leevendatakse katte laiuse hälvete nõudeid eeldusel, et katte kogulaius ei muutu. Kitsamalt ehitamine jääb endiselt keelatuks. Punktiga 16 muudetakse § 6 lõiget 3. Välja jäetakse nõue, et haardetegurit peab mõõtma vähemalt kord kuus, sh ka talveperioodil. Lõige 3 käsitleb haardetegurit tööde vastuvõtmisel, mitte talveperioodil. Haardeteguri mõõtmise nõudeid kohaldatakse teehooldele. Pärast talvise naastrehvide kasutamise lõppu (naastrehvid parandavad talve jooksul haardetegurit, nn katte karestamine) tuleb endiselt mõõta haardetegurit ja viia haardetegur vastavusse nõuetega. Punktiga 17 muudetakse § 6 lõiget 6. Võrreldes kehtiva versiooniga on elastsusmooduli nõue uutele ja olemasolevatele tugipeenardele edaspidi erinev. Uue sõnastuse järgi olemasolevatele tugipeenardele lõikes 6 nimetatud elastsusmooduli nõue enam ei kehti. Lõikesse lisati ka INSPECTOR-tüüpi seade analoogsete mõõteseadmete mõõtetulemuste võrdlemiseks. Kuna elastsusmoodulit võib määrata nii LOADMAN- kui ka INSPECTOR-tüüpi seadmega, siis samade seadmetega võib võrrelda ka teiste analoogsete mõõteseadmete mõõtetulemusi. Punktiga 18 lisatakse § 6 lõige 61. Kuna § 6 lõige 6 katab edaspidi ainult uute tugipeenardega seonduvat, siis tähendab see sisuliselt seda, et edaspidi ei pea elastsusmooduli nõue olema täidetud olemasoleva tugipeenra uuendamisel. Mõõteseade mõõdab sügavamalt kui peenra pealispind ning uut konstruktsiooni ehitamata või seda tugevdamata ei ole elastsusmooduli nõuet võimalik täita. Mõõteseadet kasutatakse näiteks katte taastusremonttöödel tugipeenra vajumi likvideerimiseks, mil tugipeenrale lisatakse ca 5 cm uut peenramaterjali olemasolevat konstruktsiooni tugevdamata. Punktiga 19 muudetakse § 6 lõiget 7. Muudatusega sätestatakse teepeenarde põikkalde hälbeks ±1,0%. Peenraid ehitatakse sidumata segudest (nt fr 0/32 mm). Sellist tüüpi materjali korral on 0,5% hälbe tagamine tehnoloogiliselt põhjendamatu, mis on saanud kinnitust ka ehitus- ja kasutuspraktika kaudu. Peenarde tavalaius on 0,5 meetrit, 0,5% hälve tähendab 0,5 meetri kohta 2,5 mm. Teepeenarde põikkalde hälve ±1,0% tagab vajaliku ohutustaseme ja tee kvaliteedi. 4 Punktiga 20 muudetakse § 8 lõiget 5. Muudatuse kohaselt võib sõltuvalt mulde aluspinnase erinevatest omadustest ette näha eri lahendusi. Mulde aluspinnas on looduslik ehk nn nullpind, kuhu teekonstruktsiooni hakatakse rajama. Aluspinnas võib olla paas, kruus, savi vm materjal. Sõltuvalt aluspinna materjalist ja asukohast veetaseme suhtes võib aluspinna tihendustegur olla erinev. Madalama tihendusteguri korral peab projektis olema ette nähtud tehnoloogiline erilahendus. Punktiga 21 muudetakse § 9 lõiget 3. Tegemist on sätte täpsustusega. Kehtiva sõnastuse korral võiks alla 5-meetriseid muldeid rajada nõudeid järgimata. Täpsustus on vajalik alla 5 m kõrguste mullete kvaliteedi tagamiseks. Suurendatakse kihtide paksust 0,5 meetrilt 0,6 meetrini, kuna nüüdisaegne tehnoloogia seda võimaldab, et vähendada tee-ehitusmasinate kütusekulu. Punktiga 22 muudetakse § 9 lõikeid 5 ja 6 ning § 11 lõikeid 3 ja 4. Kuna elastsusmoodulit võib määrata nii LOADMAN- kui ka INSPECTOR-tüüpi seadmega, võib samade seadmetega võrrelda ka analoogsete mõõteseadmete mõõtetulemusi. Punktiga 23 muudetakse § 9 lõiget 8. Välja jäetakse viide nivelleerimisandmetele ja sellega seotud valemile. Objektidel tehakse muldkeha geodeetilisi mõõdistusi. Teekonstruktsiooni kihte antakse üle geodeetiliste mõõdistuste alusel. Nivelliiriga tavaliselt enam ei mõõdeta. Nivelleerimine ei ole keelatud, aga uus sõnastus lubab kasutada ka uuemaid vahendeid. Punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõige 9. Lõige tunnistatakse kehtetuks, kuna selle sisu sätestatakse sama paragrahvi lõikes 8. Kehtiva lõike 9 sõnastus dubleerib lõikes 8 sätestatut muldkeha tasasuse kontrollimise kohta. Punktiga 26 muudetakse § 9 lõike 12 punkte 2 ja 3. Punktis 2 on mulde serva kaugus viidud vastavusse § 9 lõike 1 punktis 3 kattele esitatud nõudega. Tõstetakse ülemine väärtus 5 cm võrra 10 cm-lt 15 cm-le. Katte serva kaugus tee teljest võib erineda -0/+15 cm, mistõttu ei saa nõuda allpool asfaltsegukihti asetsevalt muldekihilt väiksemat hälvet. Punktiga 3 suurendatakse muldkeha ristprofiili lubatud hälvet ühepoolse põikkaldega teel +/-0,2% võrra +/-0,3%-lt +/-0,5%-le. Lähtudes mulde ehitamiseks kasutatava materjali terasuurusest ja mõõtetäpsusest on hälbe +/-0,3% tagamine ebaotstarbekas. Punktiga 27 muudetakse § 11 lõike 8 punkte 2 ja 3. Dreenkihi ristprofiili lubatud hälve viiakse vastavusse muldekeha ristprofiilile kehtestatud nõuetega. Väärtused muudetud analoogselt punktis 24 kirjeldatud § 9 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatuga. Punktiga 28 muudetakse § 12 lõike 6 punkti 3. Parandatud on varasem eksitus. C50 kategooria asendatud kategooriaga C50/30. Kategooria C50 puudub. Punktiga 29 muudetakse § 12 lõike 8 punkte 2 ja 3. Aluskihi paigaldamise lubatud hälve viiakse vastavusse muldekeha ristprofiilile kehtestatud nõuetega. Väärtused muudetud analoogselt punktis 24 kirjeldatud § 9 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatuga. Punktiga 30 muudetakse § 12 lõike 8 punkti 6. Välja jäetakse liigne täpsustus „mis tahes punktist“, mille tulemusena sätte sisu ei muutu. 5 Punktiga 31 täiendatakse § 12 lõikega 81. Normitehniline muudatus, kuna lõige peab koosnema ühest lausest. Punktiga 32 muudetakse § 12 lõiget 9. Sõnastust täpsustatud, et vältida võimalikku ebakõla mõõtmisseadme ja nõutud väärtuste vahel. Punktiga 33 asendatakse § 13 lõikes 2 sõna „asfaltbetoonkatte“ sõnaga „asfaltkatte“, sest mõiste „asfaltkate“ on eelnõu raames korrektsem kui „asfaltbetoonkate“, kuna asfaltbetoon on kitsam määratlus ja hõlmab ainult AC tüüpi segusid. Mõiste „asfaltbetoon“ alla ei kuulu killustikmastiksasfalt (SMA), dreenasfalt (PA) ja valuasfalt (MA). Määrus PA ja MA segusid ei käsitle, kuid käsitleb SMA segusid. Seetõttu ei ole õige kasutada terminit „asfaltbetoonkate“, kuna see ei hõlma kogu käsitlusala. Punktiga 34 muudetakse § 13 lõike 9 punkti 1. Muudatus võimaldab kasutada ka jäigemaid sideaineid. Sideaineid kasutatakse stabiliseeritud kihtide paigaldamisel. Vahustamise tehnoloogiat kasutades saab ka jäigemate teebituumenitega (70/100 või 100/150) toota kvaliteetseid stabiliseerimissegusid. Muudatus võimaldab laiendada kasutatavate sideainete hulka. Jäigemate sideainete kättesaadavus on parem, valik laiem ning hinnad mõnevõrra odavamad. Punktiga 35 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõike 12 punkt 8. Punktis 8 sätestatud stabiliseeritud kihi niiskusesisaldus ei ole lõppkvaliteedi seisukohalt määrav. Punktiga 36 asendatakse paragrahvi 13 lõikes 13 sõna „asfaltbetooniga“ sõnaga „asfaltseguga“, sest mõiste „asfaltsegu“ on eelnõu raames korrektsem kui „asfaltbetoon“, kuna asfaltbetoon on kitsam määratlus ja hõlmab ainult AC tüüpi segusid. Mõiste „asfaltbetoon“ alla ei kuulu killustikmastiksasfalt (SMA), dreenasfalt (PA) ja valuasfalt (MA). Määrus PA ja MA segusid ei käsitle, kuid käsitleb SMA segusid. Seetõttu ei ole õige kasutada terminit „asfaltbetoon“, kuna see ei hõlma kogu käsitlusala. Punktiga 37 muudetakse § 14 lõiget 1. Väärtus vähendatakse 30 mm-lt 20 mm-le ning seega ka karmistatakse nõuet, mille korral teekattes olevad augud ja praod peavad olema täidetud ja tihendatud. Välja jäetakse nõue, et täitmine ja tihendamine peab olema tehtud teekatte materjaliga vähemalt võrdväärse materjaliga. Muudetud sõnastus võimaldab erinevate tee- ehitusmaterjalide laiemat kasutamist. Teekatte aukude ja pragude täitmiseks ja tihendamiseks ei pea alati kasutama sama kattematerjali. Näiteks vanas asfaldikihis olevaid pragusid/auke ei pea (mõnikord ka ei saa) täitma asfaldiga. Kasutatakse ka peenpindamist, mastikseid, spetsiaalseid emulsioone jmt. Punktiga 38 muudetakse § 14 lõiget 2. Korrigeeritakse sõnastust. OTTA (fraktsioneeritud täitematerjaliga ehk ridakillustikuga pindamine) pindamist tehakse fr 0/16 materjaliga. Pole korrektne öelda, et pinnatakse ainult fraktsioneeritud killustikuga. Fr 0/16 on standardi järgi fraktsioneerimata materjal. Punktiga 39 muudetakse § 14 lõikeid 10 ja 11. Lõige 10. Korrigeeritakse sõnastust tegeliku praktika põhjal. Tee pindamiseks lubatakse kokkuleppel tellijaga kasutada bituumenit pehmendavaid, parafiine mitte sisaldavaid, õlisid või muid sarnasel põhimõttel toimivaid lisandeid. Praegu ei ole see lubatud. Tekstist jäetakse välja lauseosa, mille kohaselt ei või tee pindamiseks kasutada põlevkivibituumenit, sest seda enam pindamisel ei kasutatagi. 6 Lõige 11. Laiendatakse pindamiseks kasutatavate materjalide loetelu materjalidega, mis võimaldavad pikendada tee kavandatud eluiga. Sajuga seotud sõnastus korrigeeritud selgemaks ja üheselt arusaadavaks. Muudatusega välditakse negatiivset mõju keskkonnale, kuna sajuga võib pindamisel kasutatav emulsioon valguda ka teekonstruktsioonist väljapoole. Punktiga 40 tunnistatakse kehtetuks § 14 lõiked 12–16. Lõiked jäetakse välja, kuna neis on sätestatud detailsed tööjuhised, mis ei kuulu määruse reguleerimisalasse. Määrusega sätestatakse põhinõuded, mis tagavad kavandatava tee ohutuse ja kvaliteedi. Punktiga 41 muudetakse § 15 lõikeid 2 ja 3. Lõige 2. Välja jäetakse nõue, mis ei ole tehnoloogiliselt põhjendatud, kuna 0,002 mm osised (savi) ei taga kruuskatte kvaliteeti. Kontrollsagedust tõstetakse 500 m3 võrra 1000 m3-lt 1500 m3-le, kuna 1500 m3 on piisav kontrollsagedus. Lisaks kontrollitakse materjale ka tootmise käigus ja kontrollimise tulemusi saab tellija vajaduse korral taotleda. Lisatud on paigaldatud ebakvaliteetse materjali parandamise võimalus tellijaga kooskõlastatult. Materjali eemaldamine ei ole praktikas alati põhjendatud ega otstarbekas. Materjali omadusi on võimalik parandada ja sobivaks töödelda kohapeal. Eemaldamine ja väljavahetamine on suurema keskkonnakoormusega, kui on objektil materjalide parandamine. Lõige 3. Lisatud on purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade sisalduse kategooria nõue C50/30, mida pole varem reguleeritud. Punktiga 42 muudetakse § 16, § 17 ja § 18. Paragrahv 16. Paragrahvist jäetakse välja määruse tasandil ebavajalikud tehnilised täpsustused. Kehtivate lõigete 4 ja 5 (tunnistatakse kehtetuks) nõuded on kirjeldatud standardis EVS 901-3 üksikasjalikumalt, vastav ladustamise nõuete viide on lisatud lõikesse 6. Lõigetes 8 ja 9 sätestatud nõuded ei ole asjakohased. Poolgraniitsegud on kloriididele vastupidavad ja nendes kasutatakse lubjakivist või kruusast toodetud materjali. Sätestatakse uus nõue, et kloriidide kasutamisel on miinimumnõue poolgraniitsegu kasutamine. Lõike 12 nõue ei ole põhjendatud ega taga kuidagi SMA segu paremaid omadusi. Lisaks on selle nõude täitmine ja kontrollimine võimatu, sest asfalditehastel puudub eraldi tolmumahuti ainult SMA segust pärineva tolmu eraldi kogumiseks ja ladustamiseks. Lõigetes 13 ja 14 sätestatud miinimumnõuded lubatavatele hälvetele on standardis EVS 901-3. Määrusest jäetakse välja lisa 15 (viide lõikes 18), milles on sätestatud üksnes kuumade asfaltsegude tootmistemperatuurid. Tootmistemperatuure käsitleb standard EVS 901-3. Muude asfaltsegude (nt soojade) puhul deklareerib tootja tootmistemperatuuri ise. Esineb positiivne keskkonnamõju, kuna lisa 15 sõnastuse järgi võib ainult kuumasid asfaltsegusid toota ja paigaldada, kuid sooje ehk väiksema jalajäljega segusid ei või, kuid tegelikkuses väiksema jalajäljega segusid toodetakse. Paragrahv 17. Kehtivate lõigete 1, 2 ja 3 muudatuste eesmärk on asfaltsegude veol võimaldada ja soodustada lükandseinaga kastiga veokite kasutamist. Praegu neid Eestis ei kasutata, kuid 7 kasutatakse mujal Euroopas ja ülejäänud maailmas. Asfaltsegu vedamiseks kohandatud veok on näiteks ümara kastipõhja, lükandseinaga või muu veok. Asfaltsegu vedamiseks kohandamata veok on näiteks soojustamata kandilise kastipõhjaga veok. Paragrahvis asendatakse viide lisale 15 viitega standardile EVS 901-3. Paragrahv 18. Paragrahvist jäetakse välja määruse tasandil ebavajalikud tehnilised täpsustused. Välja jäetud nõuded on üksikasjalikult kirjeldatud standardis EVS 901-3. Välja jäetakse ka nõue, et SMA segusid võib laotada õhutemperatuuril +10 ºC. Kvaliteetse katte tagab siiski nõuetekohane paigaldustehnoloogia, asfaltsegu lisandid jms, mitte välistemperatuur. Uue sõnastuse järgi loetakse SMA kiht kulumiskihiks, mida – nagu ka muide kulumiskihi segusid – saab paigaldada õhutemperatuuri +5 ºC kraadi juures. Nõue, et laotatava kihi koostises polümeermodifitseeritud sideaine kasutamisel peab allolevat kihti kruntima naket tagava sideainega, jäetakse samuti välja. Sõltumata segus kasutatavast sideaine tüübist peab kruntimiseks kasutama naket tagavat sideainet (emulsiooni). Lisatakse kuumvuugi või vuugilindi kasutamise võimalus, sest kulumiskihid on parema kvaliteedi tagamiseks mõistlikum ehitada kuumvuugina või kasutades selleks ette nähtud bituumenvuugilinte. Punktiga 43 muudetakse § 19 lõiget 2. Lõikest jäetakse välja nõuded tihendustehnoloogiale. Tihendustehnoloogia valik määruse kontekstis ei ole vajalik, küll aga on oluline roobaste tekke vältimiseks teekatte temperatuur tee liiklusele avamisel. Punktiga 44 tunnistatakse kehtetuks § 20 lõike 1 punkt 2. Täpselt sama nõue asfaltsegude kohta on sätestatud § 6 lõike 1 punktis 2, seega välditakse dubleerimist. Punktiga 45 muudetakse § 24. Paragrahv sõnastatakse uuesti. Kliimaministri 17.11.2023 määruses nr 71 „Tee projekteerimise normid“ on mõisted truup, altläbipääs, viadukt ja sild sisustatud, seetõttu määruses neid mõisteid ei käsitleta, küll aga kasutatakse silla mõistet kui ühisnimetajat silla, viadukti, tunneli ja estakaadi kohta. Sildadena käsitatakse ka 2-meetrise läbimõõduga truupe. Lisatakse vastavusdeklaratsiooniga seotud täpsustus, kuna kõik materjalid ei ole reguleeritud Euroopa Liidu normdokumentidega ja neil võib puududa toimivusdeklaratsioon. Lisatakse betoonkonstruktsiooniga seotud täpsustus, sest § 24 lõike 4 punktis 2 sätestatud nõuded kehtivad ka kohapeal rajatavatele betoonkonstruktsioonidele. Kehtivas sõnastuses on need nõuded puudu ja lisatud standardidmoodustavad ühtse terviku. Töödeldavus on töövõtja valitav parameeter ja mõjutab ainult paigaldamist. Tihtipeale tuleb seda betoneerimise käigus muuta. Teisi näitajaid, nagu külmakindlus ja survetugevus, mõjutab see suhteliselt vähe. Proovidega seotut määruses ei ole vaja sätestada, sest vajalikud nõuded on kirjas standardites, millele viidatakse uues sõnastuses. Lisatakse betooni hooldamise nõuded, et tagada betooni pikaealisus. EVS-206 kirjeldab betooni elueaga 50 aastat, aga rajatistel on eluiga 100 aastat, seega just järelhooldus on üheks oluliseks eelduseks betooni pikemale elueale. Lisatakse nõuded sildade ja truupide metallitöödele ja tugiosadele. 8 Punktidega 46 ja 47 muudetakse § 25 lõiget 2 ja lisatakse uus lõige 21. Piiretele ja tähispostidele tehakse eraldi lõiked nõuete loetavuse ja selguse huvides. Lisatakse nõue tähispostide vertikaalsuse määramiseks. Punktiga 48 muudetakse § 26 lõiget 2. Muudatus võimaldab täita kaeviku vähemalt samaväärsete omadustega materjaliga ning kasutada ka paremat materjali. Punktiga 49 tunnistatakse kehtetuks § 26 lõige 13. Nõutud sõnastus on juba sätestatud § 1 lõikes 3 (eelnõu punkt 3). Punktiga 50 muudetakse määruse lisasid 3, 10 ja 12 eelnõu lisa kohaselt. Lisa 3: tabelis olevad väärtused viiakse vastavusse standardis EVS 901-3 sätestatuga. Lisa 10: tabelis olevad väärtused viiakse vastavusse standardis EVS-EN 13285 sätestatuga. Lisa 12: tabel uuendatakse, kuna valdkonna standardid on ajakohastatud. Punktiga 51 tunnistatakse kehtetuks lisa 15. Lisa 15 sisaldab ainult kuumade asfaltsegude tootmistemperatuure. Tootmistemperatuure käsitleb standard EVS 901-3. Muude asfaltsegude (nt soojade) puhul deklareerib tootja tootmistemperatuuri ise. Esineb positiivne keskkonnamõju, kuna kehtiva lisa 15 sõnastuse järgi võib ainult kuumasid asfaltsegusid toota ja paigaldada ning sooje ehk väiksema jalajäljega segusid ei või, kuid tegelikkuses väiksema jalajäljega segusid toodetakse. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Arvestades, et eelnõus sätestatakse tehnilised normid, saadetakse määruse eelnõu Euroopa Komisjonile, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1–15). 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega majandusele. Määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale, kuna muudatused võimaldavad kasutada nüüdisaegseid ja keskkonnasäästlikumaid tee ehitusmaterjale ning rakendada väiksema CO2 heitega tehnoloogiaid. Muudatused suunavad võimaluse korral hoiduma materjalide eemaldamisest ja väljavahetamisest, kuna see on suurema keskkonnakoormusega, kui on objektil materjalide parendamine. Seoses laialdasemate võimaluste kasutamise lubamisega (näiteks tee pindamine) saab pikendada tee eluiga. Võimaldatakse kasutada lisaks kuumadele asfaltsegudele ka sooje asfaltsegusid. Soojade asfaltsegude tootmistehnoloogia ei ole nii energiamahukas ja on seega väiksema CO2 heitega. Lisaks kasutatakse soojade asfaltsegude tootmisel keskkonnasõbralikumaid tooraineid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei eelda lisategevusi ega -kulusid. Rakendamise eeldatav kaudne tulu on nüüdisaegsema, ohutuma ja keskkonnasäästlikuma teetaristu kavandamine ja ehitamine. 6. Määruse jõustumine 9 Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu töötati välja koostöös Transpordiametiga, konsulteerides Eesti Taristuehituse Liidu esindajatega. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Transpordiametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Taristuehituse Liidule ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 10  EELNÕU 15.02.2024 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS 11.03.2024 nr 1-4/24/1317 Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 96 lõike 3 alusel. Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses ning selle lisa 14 pealkirjas asendatakse läbivalt sõna „asfaltbetoonsegu“ sõnaga „asfaltsegu“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse viimase lause järel lausega „Tööde vastuvõtmisel võib tee omanik nõuetele vastavust kontrollida akrediteeritud laboris (edaspidi labor).“; 3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Teetöödel võib teeomaniku nõusolekul kasutada alternatiivseid lähtematerjale kui tagatakse nõuded tee kasutusajale, püsivusele ja ohutusele. Alternatiivsete lähtematerjalide kasutamise nõuetele vastavus peab olema tõendatud.“; 4) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Erandina võib teetööde tee omaniku määratud tingimustel teetöid vastu võtta, kui tööde ümbertegemine ei ole insenertehniliselt, majanduslikult või mõlemal juhul otstarbekas.“; 5) paragrahvi 2 lõikes 8 asendatakse sõnad „pinnasesse ja veekogudesse“ sõnadega „teekonstruktsioonist väljapoole“; 6) paragrahvi 2 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt: „(12) Teekatte haardetegur ei või liikluseks avatud sõiduteel, kus lubatud sõidukiirus on üle 50 km/h, erineda tee sõidusuuna ristlõikes üle 0,1 ühiku võrra tee ristsuuna haardeteguri keskväärtusest.“; 7) paragrahvi 2 lõiked 14–16 sõnastatakse järgmiselt: „(14) Teetöödest põhjustatud ümbersõiduteed peavad vastama vähemalt 1. seisunditasemele ehitusseadustiku § 97 lõike 2 alusel sätestatud nõuete kohaselt. (15) Muldkeha ja katendi kihte võib rajada üksnes valmis ehitatud ja tee omaniku kinnitatud korra kohaselt vastu võetud alumistele kihtidele. Külmakindluse nõude olemasolul tuleb üle 2% veeimavuse korral määrata kasutatava materjali külmakindlus. 1 (16) Kvaliteedinõuete täitmise kontrollimisel kasutatavad seadmed ja mõõtja erialane pädevus peavad vastama kehtestatud nõuetele. Seadmed peavad olema kalibreeritud või taadeldud ning vastama katsestandarditele.“; 8) paragrahvi 3 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Asfaltsegude jaoks tarnitud täitematerjali üks partii on kuni 3000 tonni. (4) Iga partii vastavushindamise dokumentatsioonile vastavuse kontrollimisel hinnatakse peentäitematerjali terastikulist koostist ja peenosiste sisaldust. Jämetäitematerjalil kontrollitakse terastikulist koostist, peenosiste sisaldust, plaatsustegurit ja purunemiskindlust. Kulumiskindlus määratakse vajaduse korral Nordic katsega. Jämetäitematerjalide külmakindlust kontrollitakse vähemalt üks kord enne materjalide paigaldamist. Külmakindluse hindamisel on labori andmed vajalikud ning materjale võib paigaldada juhul, kui materjali veeimavus on labori andmete kohaselt alla 2%.“; 9) paragrahvi 3 lõike 7 neljandat lauset ja § 12 lõike 3 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „eemaldama“ sõnadega „või tellijaga kooskõlastatult kasutama parandusmeetmeid“; 10) paragrahvi 4 lõike 2 kolmandast lausest jäetakse välja tekstiosa „ettenägematu saju kestusaja võrra või tee katte pinnal ootamatult alla 5 ºC langenud õhutemperatuuri puhul 24 tunni võrra“; 11) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kruusatee kruusakihi kogupaksusest vähemalt 12 cm paksune ülakiht peab olema määruse lisas 10 sätestatud positsiooni 5 või 6 terakoostisega. Kruusakihi ülakihti mõõdetakse tee teljel ja tee servast 1 meetri kaugusel. Tihendatud kattel ei tohi olla lahtisi osakesi, mis ei läbi 40 mm avaga sõela.“; 12) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 4 viimast lauset, § 12 lõiget 10, § 13 lõike 12 punkti 7 viiendat lauset ja § 23 lõike 4 kolmandat lauset täiendatakse tekstiosa „LOADMAN-“ järel tekstiosaga „või INSPECTOR-“ ja asendatakse sõnad „korrutatud üleminekuteguriga“ sõnadega „teisendatud võrreldavaks“; 13) paragrahvi 6 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Asfalt- ja mustkattega tee“; 14) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) põikkalle kahepoolse põikkaldega teel ja kergliiklusteedel ±0,5% ning ühepoolse põikkaldega teel ±0,3%;“; 15) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 3 ja § 20 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) katte serva kaugus tee teljest võib erineda –5/+15 cm, kusjuures katte kogulaius ei tohi olla projekteeritust kitsam ja kahe järjestikuse mõõtmise vahe ühtlase laiusega sirgetel lõikudel ei või olla üle 5 cm.“; 16) paragrahvi 6 lõike 3 viies lause sõnastatakse järgmiselt: „Kui haardetegur ei vasta nõuetele, peab paigaldama asjakohased liiklusmärgid.“; 17) paragrahvi 6 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Projekteeritud konstruktsiooniga rajatud uute tugipeenarde elastsusmoodul mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tugipeenra keskelt peab olema vähemalt 130 2 MPa. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema võrreldud LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega ja mõõtetulemused teisendatud võrreldavaks.“; 18) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: 1 „(6 ) Olemasolevate tugipeenarde täitmise korral tuleb peenrad tihendada, kuid käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud elastsusmooduli nõue ei kehti.“; 19) paragrahvi 6 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „±0,5%“ tekstiosaga „±1,0%“; 20) paragrahvi 8 lõike 5 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Mulde aluspinnase tihendustegur peab olema ≥ 0,94, kui projektis ei ole ette nähtud erilahendust.“; 21) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Muldkehale võib katendi paigaldada enne ühe aasta möödumist mulde vastuvõtmisest, kui muldkeha on tihendatud kuni 0,3 meetri paksuste kihtidena ja kõikide kihtide tihedus vastab nõuetele või kuni 0,6 meetri paksuste kihtidena, kui teetööde tegija tõendab, et nõutav tihedus on kogu tihendatava kihi paksuses saavutatav.“; 22) paragrahvi 9 lõigetes 5 ja 6 ning § 11 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad „korrutatud üleminekuteguriga“ sõnadega „teisendatud võrreldavaks“; 23) paragrahvi 9 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Muldkeha tasasust kontrollitakse ühtlase pikikaldega teelõikudel tee teljel ja vähemalt ühe meetri kaugusel mõlemal pool muldkeha iga 25 meetri järel geodeetiliselt või 3-meetrise latiga. Suurim lubatud ebatasasus piki- ja põiksuunas on < 30 mm.“; 24) paragrahvi 9 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 9 lõike 10 teist lauset täiendatakse pärast sõna „eemaldada“ sõnadega „või tellijaga kooskõlastatult kasutada parandusmeetmeid“; 26) paragrahvi 9 lõike 12 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) mulde serva kaugus tee teljest –5 cm / +15 cm; 3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,5%.“; 27) paragrahvi 11 lõike 8 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) dreenkihi serva kaugus tee teljest –5 cm / +15 cm; 3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,5%.“; 28) paragrahvi 12 lõike 6 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) jämetäitematerjali purustatud pindadega terade sisaldus peab vastama vähemalt kategooriale C50/30 ja purunemiskindluse maksimaalväärtuse kategooria peab olema vähemalt LA40.“; 29) paragrahvi 12 lõike 8 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) aluse serva kaugus tee teljest –0/+15 cm; 3) põikkalle kahepoolse kaldega teedel ±0,5% ja ühepoolse kaldega teedel ±0,5%;“; 30) paragrahvi 12 lõike 8 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: 3 „6) tihendatud alusest võetud killustikuproov ei tohi sisaldada üle 7% osiseid, mis on väiksemad kui 0,063 mm.“; 31) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 6 nimetatud killustikuproov tuleb võtta EVS-EN 932-1 kirjelduse järgi.“; 32) paragrahvi 12 lõike 9 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „pinnal“ sõnaga „mõõdetuna“; 33) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse sõna „asfaltbetoonkatte“ sõnaga „asfaltkatte“; 34) paragrahvi 13 lõike 9 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „margiga“ tekstiosaga „70/100, 100/150 või“; 35) paragrahvi 13 lõike 12 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 36) paragrahvi 13 lõikes 13 asendatakse sõna „asfaltbetooniga“ sõnaga „asfaltseguga“; 37) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pindamiseks peab teekate olema tasandatud. Teekattes olevad augud ja praod, mis on sügavamad kui 20 mm, peavad olema täidetud ja tihendatud.“; 38) paragrahvi 14 lõikest 2 jäetakse läbivalt välja sõna „fraktsioneeritud“; 39) paragrahvi 14 lõiked 10 ja 11 sõnastatakse järgmiselt: „(10) Tee pindamiseks võib kasutada kokkuleppel tellijaga teebituumenit pehmendavaid ja parafiine mitte sisaldavaid õlisid või muid sarnasel põhimõttel toimivaid lisandeid. (11) Pindamistööd on lubatud, kui õhutemperatuur on teebituumenite kasutamisel vähemalt +15 ºC ja bituumenemulsioonide kasutamisel vähemalt +10 ºC ning teekatte temperatuur on vähemalt +10 ºC. Polümeermodifitseeritud bituumeni kasutamisel on soovitatav õhutemperatuur > +25 kraadi ja katte temperatuur > +40 kraadi ning polümeermodifitseeritud lähtebituumeniga bituumenemulsiooni kasutamisel õhutemperatuur soovitatavalt > +20 kraadi ja katte temperatuur > +30 kraadi. Madalamatel õhutemperatuuridel on pindamistööd lubatud tellija nõusolekul, kui tööde tegija on tõendanud, et kasutab uut materjali või tehnoloogiat, mis tagab samaväärse kvaliteediga pindamiskihi. Saju korral tuleb pindamistööd peatada.“; 40) paragrahvi 14 lõiked 12–16 tunnistatakse kehtetuks; 41) paragrahvi 15 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kruuskatte täitematerjali terastikuline koostis peab vastama määruse lisa 10 positsiooni 5 või 6 nõuetele. Nõuded täitematerjalidele on kirjeldatud standardis EVS-EN 13285. Täitematerjali terastikulise koostise vastavust nõuetele kontrollitakse iga 1500 m³ paigaldatud materjali korral vähemalt üks kord. Nõuetele mittevastava materjali peab konstruktsioonist eemaldama või tellijaga kooskõlastatult kasutama parandusmeetmeid. (3) Kasutatava jämetäitematerjali purunemiskindluse kategooria peab olema vähemalt LA35 (Los Angelese tegur ≤ 35), purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade sisalduse kategooria C50/30 ja külmakindluse kategooria vähemalt F4. Purunemiskindluse nõuded on kirjeldatud standardis EVS-EN 13242 ja külmakindluse nõuded standardis EVS-EN 1367-1.“; 4 42) paragrahvid 16–18 sõnastatakse järgmiselt: „§ 16. Asfaltsegu valmistamine (1) Asfaltsegu peab valmistama ja paigaldama niisugusel viisil, et see peaks vastu ette nähtud kasutusaja jooksul. Asfaltsegude valmistamise nõudeid on kirjeldatud standardis EVS 901-3. (2) Töövõtja peab paigaldatava asfaltsegu retsepti kooskõlastama omanikujärelevalvega. (3) Asfaltsegu retsept tuleb koostada standardi EVS 901-3 järgi. (4) Asfaltsegudes kasutatavate täitematerjalide ja nende ladustamise nõuded on kirjeldatud standardis EVS 901-1 ja standardis EVS 901-3. (5) Töö tegija peab laboris enne asfaltsegu koostise kooskõlastamist ning tööde käigus vähemalt üks kord iga täitematerjali partiil kontrollima tarnitud täitematerjalide kõikide fraktsioonide (välja arvatud fraktsioonid, mille D jääb alla 5 mm) purunemiskindluse, kulumiskindluse ja terastikulise koostise vastavust vastavushindamise dokumentatsioonile (kui nimetatud omadused on nõutavad ja deklareeritud) ning bituumeni penetratsiooni ja naket tardkivimist jämetäitematerjaliga. Nõuded purunemiskindlusele, kulumiskindlusele ja terastikulisele koostisele on kirjeldatud standardis EVS 901-1. Bituumeni penetratsiooni ja naket segus kasutatavate jämetäitematerjalidega kontrollitakse vähemalt üks kord iga 200 tonni bituumeni kohta. Kaevetöödega seotud katendi taastamisel katte pindalaga kuni 1000 m² võib aluseks võtta asfaltsegu tootja toimivusdeklaratsiooni. (6) Tard- ja moondekivimist ning tehistäitematerjalidest asfaltsegudes võib asfalditehase tolmupüüdurite tolmu kasutada kuni 50% ulatuses lisatava filleri ja tolmu kogumassist. Nõue ei kehti AC base tüüpi asfaltsegu puhul. Asfalditehase tolmupüüdurite tolmu kasutamise nõuded asfaltsegus on kirjeldatud standardis EVS 901-3. (7) Iga asfalditehase, sealhulgas mobiilse vahetus läheduses peab olema labor, milles määratakse täitematerjalide ja asfaltsegude terastikulist koostist ning asfaltsegude sideaine sisaldust. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud labor ei pea olema akrediteeritud. (9) Asfaltsegude segamistemperatuur valitakse vastavuses sideaine margiga ning lubatud temperatuurid on esitatud standardis EVS 901-3. Asfaltsegude tootmisel lubatust madalamatel temperatuuridel kasutatakse segu töödeldavust parandavaid lisandeid. Olenevalt bituumeni margist on kokkuleppel teetööde tellijaga lubatud kasutada standardis EVS 901-3 toodud segamistemperatuuridest erinevaid segamistemperatuure. § 17. Asfaltsegu vedu (1) Asfaltsegu vedava veoki kast peab enne laadimist olema puhas. Veol ei tohi segu maha pudeneda ega kihistuda. Asfaltsegu võib vedada selleks kohandatud veokiga. Asfaltsegu koorma peab katma. (2) Kui asfaltsegu veetakse selleks kohandamata veokiga, on suurim lubatud veokaugus SMA segudel 15 km ja AC segudel 40 km. (3) Kui asfaltsegu veetakse selleks kohandatud veokiga kaugemale, kui SMA segudel lubatud 15 km ja AC segudel lubatud 40 km, siis suurim lubatud veokaugus sõltub veo ajast, 5 ilmastikutingimustest ja segu koostisest, kuid segu töödeldavus paigaldamisel peab olema tagatud. Asfaltsegu temperatuuri peab kontrollima iga saabuva veoki kastis vahetult enne selle tühjendamist laoturisse ja fikseerima kirjalikult protokollis. Protokoll peab sisaldama koorma paigaldamise kellaaega ja piketaažilist asukohta ning asfaltsegu temperatuuri. Laoturi punkris võib asfaltsegu temperatuur olla kuni 10 ºC madalam standardis EVS 901-3 esitatud seda liiki segu kõige madalamast lubatud segamistemperatuurist. Tellija nõusolekul võib madalamatel temperatuuridel paigaldada segu juhul, kui töö tegija tõestab segu töödeldavust. § 18. Asfaltsegu paigaldamine (1) Asfaltsegu paigaldatakse nõuetekohaselt ehitatud ning omanikujärelevalve tegija vastu võetud alusele. (2) Katte kulumiskihte võib laotada õhutemperatuuril üle +5 ºC ja aluskihte (siduv- ja kandekihte) üle 0 ºC. Asfaltsegu laotamisel temperatuuridel 0 kuni +5 ºC peab kasutama segu töödeldavust parandavaid (paigaldustemperatuuri alandavaid) lisandeid. Katte peab paigaldama kuiva ilmaga ja tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud. Sideainega töödeldud alusele võib kattekihte paigaldada siis, kui alus on kuiv. (3) Kattekihtide omavahelise nakke parandamiseks peab asfalt- ja mustkatte aluskihte kruntima bituumeni või bituumenemulsiooniga. Bituumeni ja bituumenemulsiooni omadused on kirjeldatud standardis EVS 901-2. Emulsiooni vesi peab enne kihi laotamist olema välja aurunud. Krundi kulunorm arvestatuna bituumenile on 0,10 kuni 0,30 l/m². (4) Kruntimist vajavad külmad, varem paigaldatud asfaltsegu vuugid, mille kruntimiseks kasutatakse alumistes kihtides sama krunti, mida alumiste kihtide kruntimiseks, kuid kulumiskihivuukide kruntimiseks kasutatakse spetsiaalseid vuugiliime, vuugilinte või ehitatakse kuumvuugina, kasutades spetsiaalseid seadmeid. (5) Laotatava kihi minimaalne ja maksimaalne paksus sõltub kasutatava segutüübi täitematerjali suurimast teramõõdust D. Laotatava kihi minimaalsed ja maksimaalsed paksused on esitatud standardis EVS 901-3. (6) Mitmekihilise ühepoolse kaldega asfaltkatte puhul tuleb iga järgneva kihi pikivuuk nihutada vähemalt 15 cm võrra eelnevate asfaldikihtide pikivuukide suhtes. Kahepoolse kaldega kahe- või enamarajalise sõidutee katte alumise ja ülemise kihi murdepunktil asuvad pikivuugid peavad olema üksteise suhtes nihutatud vähemalt 5 cm. Pikivuuk ei või asetseda põhilise liiklusvoo sõidujäljes.“; 43) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Liiklust võib kattele lubada, kui katte temperatuur on langenud alla +40 ºC.“; 44) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 45) paragrahv 24 sõnastatakse järgmiselt: „§ 24. Truupide ja sildade ehitamine (1) Sillana käsitatakse käesoleva määruse mõistes silda, viadukti, tunnelit, altläbipääsu, estakaadi. Truup on rajatis tee muldkehas tee alt vee läbijuhtimiseks. (2) Sildade ja truupide ehitamise kvaliteedinõuded peavad projektis olema esitatud mahus, mille järgi on rajatist võimalik lõplikult valmis ehitada ja tehtud töid kontrollida. Lubatud 6 kõrvalekalded projektist truupide ehitamisel on esitatud määruse lisas 16 ja sildade ehitamisel lisas 17. (3) Truupide ja sildade ehitamisel kontrollitakse järgmiste mõõdete vastavust projektile: 1) rajatise kõrgust ja plaanilist asetust; 2) piirmõõtmeid rajatise peal ja all; 3) truubi ja silla peal asuva tee piki- ja põikkaldeid; 4) konstruktsioonielementide paiknemist ja mõõteid (sealhulgas vuugid ja põrkepiirded); 5) alus- ja täitepinnase tihendatust; 6) toodete ja materjalide toimivusdeklaratsiooni või vastavusdeklaratsiooni olemasolu; 7) konstruktsioone (sealhulgas nõlvakindlustust) ja nende pinnakatteid; 8) vee ärajuhtimissüsteemide toimivust (näiteks hüdroisolatsioon ja veeviimarid). (4) Truupide ja sildade betoonitöödel lähtutakse järgmisest: 1) betoonist valmistoodete nõuetest, mis on kirjeldatud standardites EVS-EN 12794, EVS-EN 14844, EVS-EN 14991, EVS-EN 15050 ja EVS-EN 15258; 2) betooni ja betoonkonstruktsiooni nõuetest, mis on kirjeldatud standardites EVS-EN 206; EVS-EN 1536; EVS-EN 12350; EVS-EN 12699; EVS-EN 13670 ja EVS 814; 3) objektile toodava külmakindlusnõuetele vastava betoonisegu õhusisalduse vastavust esitatud nõuetele peab kontrollima igal kohale toodud koormal kohtproovina vahetult enne paigaldamist; 4) betooni hooldamis- ja kaitsmisperiood ilmastiku eest peab olema vähemalt 120 h (viis päeva), mis vastab hooldusklassile 4, kusjuures hooldusklass sõltub betooni pinnatemperatuurist kuni betooni 70% normsurvetugevuse saavutamiseni. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud nõuetele mittevastavat betoonisegu ei tohi kasutada ja paigaldatud mittevastava materjali peab eemaldama. (6) Truupide ja sildade metalltööde tegemisel lähtutakse järgmisest: 1) konstruktsiooniteraste nõuetest, mis on kirjeldatud standardis EVS-EN 10027; 2) konstruktsiooniterase deklareeritud katsetemperatuur peab olema vähemalt –20 kraadi; 3) terasekonstruktsioone atmosfääris kaitsev värvikaitsesüsteem peab vastama standardi EVS- EN 12944 nõuetele, keskkonnaklass C3; 4) teraskonstruktsioone kaitsva värvkattesüsteemi kestvusklassi uutel sildadel ja truupidel peab olema vähemalt H ja remonditavatel sildadel ja truupidel M. (7) Sildade detailide paigaldamisel lähtutakse järgmisest: 1) sildade tugiosade nõuetest, mis on kirjeldatud standardis EVS-EN 1337; 2) silla deformatsioonivuuk ei tohi olla kõrgemal teekatte pinnast; 3) vuugi pealispinna sügavus teekatte pinnast võib olla kuni 5 mm.“; 46) paragrahvi 25 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Teepiirdesüsteemide kõrguse lubatud hälbed katte serva kõrgusest on ±0,05 meetrit ning lubatud kõrvalekalle vertikaaltasapinnast 50 meetri pikkusel sirgel teelõigul on ±0,02 meetrit.“; 47) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Tähisposti asend risti teega võib paigaldusjoonest erineda ±0,1 meetrit, helkurite kõrgus teekattest ±0,05 meetrit, kõrvalekalle vertikaalist ±3°.“; 48) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „sügavuses“ sõnadega „olemasoleva muldega vähemalt“; 7 49) paragrahvi 26 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks; 50) määruse lisad 3, 10 ja 12 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 51) määruse lisa 15 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) Minister Keit Kasemets Kantsler Lisa 3. Katte tihendustegur ning jäävpoorsus Lisa 10. Sidumata segude terastikulise koostise üldised piirid Lisa 12. Minimaalsed nõuded pindamisel kasutatavatele täitematerjalidele 8  Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Lisa 3 KATTE TIHENDUSTEGUR NING JÄÄVPOORSUS Katteproovi keskmine Vuugiproov Seguliik EVS 901-3 Tihendus- Jäävpoorsus, % Tihendustegur Jäävpoorsus, % tegur MSE ≥ 0,96 4–11 ≥ 0,90 ≤ 14,0 AC 16 base AC 20 base ≥ 0,96 4–12 ≥ 0,91 ≤ 15,0 AC 32 base AC 8 bin AC 12 bin ≥ 0,97 1–6 ≥ 0,92 ≤ 8,5 AC 16 bin AC 20 bin AC 8 surf AC 12 surf ≥ 0,97 1–6 ≥ 0,94 ≤ 8,0 AC 16 surf AC 20 surf SMA 8 SMA 12 ≥ 0,98 1–6 ≥ 0,94 ≤ 8,0 SMA 16  Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Lisa 10 (muudetud sõnastuses) Lisa 10 SIDUMATA SEGUDE TERASTIKULISE KOOSTISE ÜLDISED PIIRID EVS-EN Sõela ava mõõt, mm 13285 Pos Segu kategooria Kasutus 80 63 40 31,5 20 16 8 4 2 1 0,5 0,063 Läbib sõela, massi% 1 0/31,5 Go Side- 100 85–99 - 50–78 31–60 18–46 10–35 6–26 0–20 0–5 ainega 2 0/31,5 Gp töötlemata 100 85–99 - 43–81 23–66 12–53 6–42 3–32 0–20 0–5 3 0/63 Go alus 100 85–99 - 50–78 - 31–60 18–46 10–35 6–26 0–20 0–20 0–-5 4 0/63 Gp 100 85–99 - 43–81 - 23–66 12–53 6–42 3–32 - 0–20 0–5 5 0/16 - Kruuskate - – 100 85–99 65–90 50–75 35–60 20–45 10–40 5–15 ja tugi- 6 0/31,5 - peenar 100 85–99 – 60–80 40–65 30–55 20–45 10–30 8–20 8–15 Märkus: sideainega töötlemata alustes määratakse terastikuline koostis valmisehitatud alusest võetud materjali proovist. Pos 1–Pos 4 segu puhul peab segu tootja deklareeritud terakoostis jääma standardi EVS-EN 13285 vastava kategooria tootja deklareeritud terakoostise piiridesse. Ehitusel võetud kontrollproovid ei või väljuda lisa 10 terakoostise üldistest piiridest.  Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Lisa 12 (muudetud sõnastuses) Lisa 12 MINIMAALSED NÕUDED PINDAMISEL KASUTATAVATELE TÄITEMATERJALIDELE R1 R2, R3 R4 R5 Katsestandard Omadus < 500 500–2500 2501– > 8000 a/ööp* a/ööp* 8000 a/ööp* a/ööp* Terastikuline koostis Kategooria GC85/20 GC90/15 EVS-EN 13043 Petrograafiline kirjeldus Määratud Määratud Määratud Määratud EVS-EN 932-3 Purunemiskindlus Kategooria LA30 LA30 LA25 LA20 EVS-EN 1097-2 Kulumiskindlus Kategooria PN AN19 AN14 AN10 EVS-EN 1097-9 Külmakindlus 1% NaCl lahuses EVS-EN 1367-6 Kategooria FNaCl 4 FNaCl 4 FNaCl 4 FNaCl 4 EVS-EN 933-3 Plaatsustegur Kategooria Fl25 Fl20 Fl15 Fl15 Nake bituumensideainega löögimeetodil** % ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% EVS-EN 12272-3 Nake rullpudeli meetodil 24 h EVS-EN 12697-11 möödudes** % ≥ 60% ≥ 60% ≥ 50% ≥ 50%  Peenosiste sisaldus Kategooria f2 f1 f1 f1,0 EVS-EN 933-1 * - olemasolev liiklussagedus; ** - nakke tõendamiseks valitakse üks kahest meetodist kasutatava sideaine järgi. Kui pindamisel kasutatakse bituumenemulsiooni, siis lähtutakse nakke hindamisel standardist EVS-EN 12272-3, ja kui kasutatakse bituumenit, siis lähtutakse standardist EVS-EN 12697-11; PN – pole normeeritud.