Hr Tiit Riisalo
Majandus- ja Teie 31.01.2024 nr 2-1/293-1
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie 24.03.2024 nr 2-2/24/0010/0371
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Arvamus väljatöötamiskavatsuse kohta
reklaamiseaduse muutmiseks
Austatud majandus- ja infotehnoloogiaminister
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on tutvunud reklaamiseaduse
muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusega (edaspidi VTK). TTJA tänab võimaluse eest avaldada
arvamust väljatöötamiskavatsuse osas.
TTJA peab põhjendatuks ja toetab VTK eesmärke kehtivas seaduses esinevate probleemide
lahendamiseks nii, et tagatud oleks piirangute eesmärgid – tarbijakaitse, rahvatervise kaitse – ning,
et tulemusena tekiks ajaga kaasas käiv regulatsioon eesmärgipäraste ja ajakohaste piirangutega.
1. Tervitatav on samuti ebaselgete sätete ja mõistete täpsustamine õigusselguse ja praktikas
parema rakendamise eesmärgil. Regulatsiooni lihtsasti mõistetavus aitab vähendada
olukordi, kus nõuete vastu eksimine on tingitud õigusakti valesti tõlgendamisest.
2. TTJA leiab, et valdkonna mõisted, üldnõuded ning keelatud ja piiratud reklaami nõuded
peavad olema kehtestatud õigusaktis. Vastasel juhul ei ole võimalik nõudeid kohaldada
kõigile turuosalistele ega tagada tarbijate majandushuvide ja tervise kaitset.
3. Oluline on, et ka rahvusvahelistel platvormidel täidetaks reklaami nõudeid, sest
rahvusvahelised digiplatvormid moodustavad suure osa reklaamiturust1. Digiteenuste
määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2065) seab platvormidele
kohutuse täita liikmesriigi asutuste antud ebaseadusliku sisu eemaldamise korraldusi (art
9). Ebaseaduslikuks loetakse seejuures sellist sisu, mis on vastuolus EL-i või siseriikliku
õigusega. Ebaseaduslikuks sisuks pole aga turuosaliste loodud eneseregulatsiooni nõuete
rikkumine. Seetõttu eneseregulatsiooniga vastuolus oleva sisu eemaldamist
sotsiaalmeediaplatvormidelt nõuda ei saaks.
1
Interactive Advestising Bureau andmetel kulutati 2022. aastal digireklaamile Eestis 114,3 miljonit eurot, millest
Kantar Emori 2022. aasta reklaamituru ülevaate kohaselt moodustas kodumaine digireklaam 26,88 miljonit eurot.
Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
4. Lisaks liikmesriigi asutustele saavad sotsiaalmeediaplatvormidele ebaseaduslikust sisust
teada anda digiteenuste koordinaatori (Eestis saab selleks TTJA) sertifitseeritud
usaldusväärsed teavitajad (art 22). Usaldusväärse teavitaja teateid ebaseadusliku sisu kohta
tuleb platvormil läbi vaadata eelisjärjekorras. Usaldusväärseks teavitajaks saab olla vaid
valdkonna oskusteabe omaja, näiteks reklaamivaldkonna katusorganisatsioon Turundajate
Liit.
5. TTJA leiab siiski, et reklaamivaldkonna kitsaskohad on tervikuna võimalik kõige
tõhusamalt lahendada reklaamiseaduse muutmise ja eneseregulatsiooni loomise
koostoimes. Seadusega tuleks sätestada see osa, mida riik peab reklaami reguleerimisel
vajalikuks ja oluliseks, nii et vajadusel oleks võimalik regulatsiooni ka kõigi suhtes
jõustada (mh vt ülal p 3).
6. TTJA toetab Turundajate Liidu initsiatiivi eneseregulatsiooni organisatsiooni loomiseks.
Sarnane algatus toimib Eestis juba näiteks meediateenuste valdkonnas, kus
audiovisuaalmeedia teenuse osutajad on loonud eneseregulatsiooni korras reeglid lastele
suunatud saadetes toitude ja jookide reklaamimiseks. Eneseregulatsiooni näideteks on ka
E-kaubanduse Liidu väljastatav „Turvalise ostukoha“ ja FinanceEstonia krediidiandjate
„Hea Tava“ märgised.
7. TTJA usub, et Turundajate Liit reklaamivaldkonna asjatundjate katusorganisatsioonina
suudab eest vedada tõhusa eneseregulatsiooni loomist küsimustes, mida valdkonna seadus
ei reguleeri. Eneseregulatsioon võimaldab vajadusel luua mõnes reklaami valdkonnas
seadusest ka piiravamad nõuded, kui turuosalised seda vajalikuks peavad.
8. Eneseregulatsiooniorganisatsiooni loomisel on kindlasti oluline tagada, et see hõlmaks
võimalikult suurt osa reklaamivaldkonna ettevõtjatest, sh reklaami avaldajatest. TTJA
leiab, et organisatsiooni täpsema vormi, toimise põhimõtted ja muu sarnase võiks jätta
turuosaliste otsustada. Riiklik sekkumine eneseregulatsiooni oleks tarbetu.
9. Mõjuisiku kui reklaami avaldaja tulevase reguleerimise osas leiab TTJA, et reklaamiks
võiks pidada sellist sisu, mille puhul mõjuisik on saanud tasu või muud hüve toote või
teenuse esitlemise eest. Sarnaselt on mõjuisikute reklaami küsimus lahendatud näiteks
Norras2, Soomes3 ja Hollandis4. Teavet, mis käsitleb mõjuisiku igapäevatoiminguid,
samuti kui mõjuisik tasu või muud hüvet saamata annab infot mõne toote või teenuse kohta,
ei peaks TTJA hinnangul käsitlema reklaamina.
10. Mõjuisikute kinniste kontode osas on TTJA varasema praktika põhjal mõistlik siiski
kehtestada põhimõtted, millistel juhtudel ka faktiliselt kinnisel kontol avaldatud teavet
võiks käsitleda reklaamina. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus mõjuisikud muudavad
konto ajutiselt suletuks selleks, et tutvustada toodet või teenust, millele kehtivad reklaami
avaldamise piirangud. Põhimõtete kehtestamisel soovitab TTJA kindlasti konsulteerida
mõjuisikute esindajatega, kuid lisaks sellele võib abiks olla tutvumine videoblogijate
audiovisuaalmeedia teenuste valdkonnas kehtestatud nõuetega. Näiteks on Hollandi
meediaregulaator (Dutch Media Authority) kehtestanud videoblogija audiovisuaalmeedia
teenuseks kvalifitseerimise kriteeriumid5, millest üks on ka jälgijate arv.
2
Norra tarbijakaitseameti sotsiaalmeedia reklaami juhend.
3
Soome konkurentsi ja tarbijakaitse sotsiaalmeedia reklaami juhend.
4
Hollandi meediaregulaatori reklaami avaldamise juhend.
5
Hollanfi meediaregulaatori videoblogija kriteeriumid.
2 (3)
11. Kokkuvõtlikult TTJA toetab ja peab põhjendatuks VTK eesmärki. TTJA peab
oluliseks seejuures kaaluda reklaamiseaduse tervikliku korda tegemise kõrval lisaks
eneseregulatsiooni tekke soodustamist, et tagada ajakohane ja õigusselge regulatsioon
tarbijate õiguste kaitseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Talving
peadirektor
Helen Rohtla
620 1737
[email protected]
3 (3)