1 ja 2 sendiste ümardamisreeglite eelnõu

Euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on kehtestada 1- ja 2-sendistele euromüntidele kohustuslikud ümardamisreeglid, mis tähendab seda, et füüsilistes müügikohtades on kaupmehel kohustus ümardada sularahamakse korral ostukorvi (mitte eraldi iga toote) maksumus üles- või allapoole lähima viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole. I nimesed saavad 1- ja 2-sendiseid valdavalt poest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ise ostmisel väga vähe. Nii jõuab 1- ja 2-sendiseid keskpanka taasringlusesse saatmiseks tagasi palju vähem kui teisi euromünte. 2022. aastal tagastatud 8,3 miljonist mündist oli 1- ja 2-sendiste osakaal 13%, 2023. aasta 9 kuuga tagastatud 5,4 miljonist mündist 15% on 1- ja 2-sendised. Kuna vahetusrahana tuleb kaupmeestel 1- ja 2-sendiseid münte siiski väljastada, püsib nõudlus suur ning keskpangal tuleb 1- ja 2-sendiseid suure väljalangevuse (ehk teisisõnu ühekordse kasutuse) kompenseerimiseks muude müntidega võrreldes rohkem juurde toota või teiste keskpankadega nimiväärtuses vahetada. Peamised probleemid väikese nimiväärtusega müntidega on, et nende ringlusest väljalangemine on väga suur, mis tingib selle kompenseerimiseks nende ületootmise ; ostujõud on väga väike ja neid kasutatakse vähe (maksta ei saa ka mündiautomaatides); tootmis- ja käitlemiskulud on ebaproportsionaalselt suured võrreldes nende väärtusega sularahatsüklis; tootmise ja käitlemisega kaasneb tarbetu keskkonnakulu. S ularahas maksmisel kaupmeeste jaoks kohustuslik u ümardamisreegli kehtestamine ostukorvi maksumusele lähima viie sendini, kaoks vajadus tagastada kassadest 1- ja 2-sendiseid münte ning s ellisel juhul oleks vajadus neid münte juurde toota märkimisväärselt väiksem. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Jarmo Lilium (e- mail [email protected] , tel 58 … ) . Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-mail [email protected], tel 5885 1493 ). Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-mail [email protected], tel 5885 1468 ). Märkused Eelnõu näeb ette euro kasutusele võtmise seaduse (edaspidi ka EKVS) 1. märtsil 2015. a. jõustunud redaktsiooni RT I, 31.12.2015, 21 , tarbijakaitseseaduse 1. jaanuaril 2024. a. jõustunud redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 95 ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi „ATKEAS“ ) 1. jaanuaril 2024. a. jõustunud redaktsiooni RT I, 01.07.2023, 8 muutmise . Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsuse koostamine, mis saadeti 20. oktoobril 2023. a kooskõlastamiseks ja huvipooltele tagasiside saamiseks. Väljatöötamiskavatsus annab ülevaate eelnõu algatamise põhjuste, selle aluseks olnud uuringute ja kaasamisprotsessi detailidest. Vältimaks dubleerimist ei ole neid seletuskirjas korratud. Väljatöötamiskavatsus koos kooskõlastustabeliga on lisatud eelnõu seletuskirjale. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2023–2027. Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025. a. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 73 võetakse eelnõu seadusena vastu Riigikogu poolthäälte enamusega. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on kehtestada sularahas maksmisel kaupmeeste jaoks kohustuslikud ümardamisreeglid. Ümardamisreeglite kasutuselevõtt tähendab seda, et füüsilistes müügikohtades on kaupmehel kohustus ümardada sularahamakse korral ostukorvi (mitte eraldi iga toote) maksumus üles- või allapoole lähima viie sendini. Sellega kaob vajadus tagastada kassadest 1- ja 2-sendiseid münte. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole. Kauplustes 1- ja 2-sendiseid münte vahetusrahana enam tarbijale ei tagastata. Elektroonilise maksevahendiga nagu pangakaardiga makstes hindu ei ümardata. Kohtades, kus ostja saab valida maksevahendi, saab ta selle kaudu ühtlasi valida, kas ümardamine toimub (sularahamakse) või mitte (elektrooniline makse). Muudatuse tegemiseks on mitmed põhjused. Esiteks on väikese nimiväärtusega müntide ringlusest väljalangemine väga suur, mis tingib selle kompenseerimiseks nende ületootmise . Eesti Pank laseb igal aastal ringlusesse keskmiselt 50 tonni 1- ja 2-sendiseid euromünte. Sellega kaasneva keskkonnajälje ning kulude ja kasu vaatest ei ole väikseima nimiväärtusega müntide tootmise jätkamine otstarbekas. Teiseks on 1- ja 2-sendiste euromüntide ostujõud väga väike ja neid kasutatakse vähe (maksta ei saa ka mündiautomaatides). Inimesed saavad 1- ja 2-sendiseid valdavalt poest vahetusrahana, kuid ise kasutavad neid ostmisel väga vähe – mündid on rahakotis rasked ja tülikad ning ostujõud väike. Kolmandaks on nende tootmis- ja käitlemiskulud ebaproportsionaalselt suured võrreldes nende väärtusega sularahatsüklis. Müntide ringlusesse laskmisega kaasnevad kulud, mis tulenevad toorikute tootmisest, müntide vermimisest, emiteerimisest, käitlemisest, taasringlusesse laskmisest, autentimisest, pakendamisest, transpordist, ladustamisest ja utiliseerimisest. Lisaks kaasnevad arvestatavad kulud sularaha käitlemisega kaubandus- ja toitlustusasutustes ning majanduse muudes sektorites, kus sularahamakseid kasutatakse. Eesti Pangas on 1- ja 2-sendiste müntide tootmiskulud aastas sõltuvalt kogusest 80 000 – 160 000 eurot. Neljandaks kaasneb tootmise ja käitlemisega tarbetu keskkonnakulu. Eesti Pank on alates Eestis euro käibele tulemisest selliseid münte ringlusesse emiteerinud 612 tonni ehk 230 miljonit tükki väärtuses 3,4 miljonit eurot. Kui need mündid jäävad valdavalt ringlusest kõrvale, on selliste müntide tootmine sisuliselt raiskamine, mida oleks ümardamisreegli kehtestamisega võimalik ära hoida või leevendada. Lõpliku ostusumma ümardamist lähima viie sendini ei reguleeri Eestis ega Euroopa Liidus praegu ükski õigusakt. 2023. aasta seisuga on kuus euroala liikmesriiki 1- ja 2-sendiste müntide emiteerimisvajaduse vähendamiseks kehtestanud ümardamisreeglid ja seitsmes riik teatanud sellisest kavatsusest. Soomes, Belgias, Itaalias ja Slovakkias on ümardamisreeglid kehtestatud seadusega, Hollandis ja Iirimaal osapoolte (keskpank, kommertspangad, kaupmehed, tarbijad) vahelise kokkuleppega. Soomes kehtib kohustus ümardada lõplik ostusumma sularahas maksmise korral üles- või allapoole lähima viie eurosendini alates 2022. aastast. Ümardamine on reguleeritud rahandusministeeriumi haldusalas euromaksete ümardamise seadusega . See võeti vastu enne euro müntide ja paberraha ringlusesse laskmist, et jätkata Soomes marga ajal pikka aega kestnud traditsiooni väikesed sularahamaksed lähima 10 pennini ümardada. Elektrooniliste maksete korral ei ole erinevalt sularahamaksetest ümardamine kohustuslik. 1- ja 2-sendised on Soomes ka praegu maksevahend , kuid jaemüüjatel ei ole kohustust neid vastu võtta, kui nad on teavitanud, et nad seda ei tee. Hollandis tegi maksesüsteemide ühiskondlik foorum (rahandusministeeriumi initsiatiivil loodud koostöökogu, kuhu kuuluvad jaekaubandussektori ja tarbijate ühendused, kommertspangad ja Hollandi keskpank) ettepaneku kehtestada 2004. aasta septembrist sularahamaksetele ümardamisreeglid. Reeglite rakendamine on vabatahtlik ning ümardamist kasutavad poepidajad markeerivad selle eraldi märgistusega sissepääsu juures. Ümardamine kehtib vaid sularahamaksetele. Enamus nii suuri kui ka väikeseid jaekaupmehi on muudatusega kaasa läinud ja sente enam ei kasuta. Belgia kehtestas 1- ja 2-sendiste müntide emiteerimisvajaduse vähendamiseks ümardamisreeglid 2014. aastal algselt vabatahtlikuna, kuid kuna see osutus vähetulemuslikuks, muudeti kaubanduse ja tarbijakaitse seadust uuesti 2019. aastal. Alates 2019. aasta algusest muutus ostukorvi hinna ümardamine sularahamaksete korral kohustuslikuks. Muude maksevahendite puhul on jaemüüjal võimalik valida. Ümardamine saab toimuda ainult füüsilises kauplemiskohas nii ostja kui ka müüja juuresolekul. 2015. aasta oktoobrist kehtestas ümardamisreegli Iirimaa . Ostukorvi hinna ümardamine lähima 5 eurosendini toimub vabatahtlikkuse alusel ainult sularahamaksetele. Mõlemad osapooled peavad ümardamisega nõus olema, mõlemal on õigus maksta ka ümardamata summa. Aasta pärast ümardamisreeglite kehtestamist olid need kasutusele võtnud 80% jaekaupmeestest. 93% küsitletud inimestest vastas, et ümardamine on hea või et vahet ei ole. 2018. aasta algusest lõpetas Itaalia 1- ja 2-sendiste euromüntide vermimise. Sularahamakse korral võib kaupmees ostukorvi hinna ümardada lähima viie sendini. Slovakkia läks ümardamisreeglitele üle 2022. aasta suvel. Parlament kiitis 2021. aasta sügisel heaks rahandusministeeriumi esitatud eelnõu muudatuse tegemiseks seaduses hindade kohta11, mille järgi ümardatakse ostukorvi hind sularahamakse puhul lähima viie sendini. Leedus on alanud ümardamisreeglite kehtestamise ettevalmistus. Seimi eelarve- ja rahanduskomisjon toetas 2023. aasta juunis Leedu keskpanga ettepanekut kehtestada aastast 2025 sularahaga maksmisel ostukorvile ümardamisreegel, millega väheneks vajadus 1- ja 2-sendiseid juurde toota. Algatust ja vastava eelnõu koostamist on valmis toetama ka opositsioon . Käesoleva s eaduse eesmärgi saavutamiseks muudetakse euro kasutusele võtmise seadust (edaspidi „EKVS“ ) ning tarbijakaitseseadust (edaspidi „TKS“ ). Seadus t es sätestataks e: 1 ) millistel juhtudel võib tasumisele kuuluvaid summasid ümardada; 2) kas ja kuidas tuleb ümardamise kasutamisest teavitada; 3) millise reegliga leitakse ümardatud summa ning 4) järelevalve regulatsioon. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses pakuti eesmärgi saavutamiseks võimalike variantidena välja EKVS-i, võlaõigusseaduse (edaspidi „VÕS“) ja/või TKS-i muutmist, Eesti Panga seaduse muutmist või siis uue seaduse kehtestamist. Pärast väljatöötamiskavatsusele laekunud tagasiside analüüsimist leiti, et kõige sobivam ja selgem on muuta EKVS-i , kuna ümardamisreeglite põhimõtete kasutuselevõtt hõlmab siiski kõiki sihtgruppe . Euro kasutusele võtmise seaduse täiendamise eelis on selle tingimusteta kohaldumine kõigile eurodes tehtavatele tehingutele ja ümardamisreeglite sisaldumine aktis, mis ongi üheselt mõeldud euro kui seadusliku maksevahendi kasutamise reguleerimiseks. Väljatöötamiskavatsuse kohta oodati arvamusi: E ttevõtlusorganisatsioonidelt (Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Väikekaupmeeste Liit, Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Pangaliit MTÜ) ; T arbijaid esindavatelt organisatsioonidelt (Pensionäride Ühenduste Liit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Puuetega Inimeste Koda) ; M inisteeriumitelt (Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium) ; Riigikogu rahandus- ja majanduskomisjonilt ja kõigilt fraktsioonidelt ; M uudelt huvigruppidelt (kommertspankadele sularahateenust osutavad ettevõtted – Hansab AS ja Brink’s Estonia OÜ, Eesti Looduskaitse Selts). Väljatöötamiskavatsuse kohta esitasid arvamuse Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Pangaliit, Kaupmeeste Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kõik väljatöötamiskavatsusele arvamuse esitanud toetasid 1- ja 2-sendistele erumüntidele ümardamisreeglite kehtestamist. Siiski esitati väljatöötamiskavatsuse kohta ka erinevaid tähelepanekuid, millega on eelnõu koostamisel arvestatud. Kooskõlastustabel on leitav seletuskirja lisana. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega, teiste seadustega ja EL õigusega . 3.1 Eelnõu vastavus p õhiseadusele Ümardamisreeglite kehtestamine ei ole vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Seaduse muudatused on puutumuses põhiseaduse § 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega. Ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse, teisalt ka õiguse teatud positiivsete meetmete järele. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus siiski pidanud riigi kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks. Ettevõtja õigust olla vaba riigi sekkumisest on kohus käsitlenud laialt. Riigikohus peab sisuliselt iga riigi kehtestatud regulatsiooni ettevõtlusvabadust riivavaks . Eelnõuga ei takistata ettevõtlust ega kehtestata ettevõtlusvabadusele piiranguid, kuivõrd seaduse muudatused, millega kehtestatakse sularahas maksmisel kaupmeeste jaoks kohustuslik ümardamisreegel, on tegevust lihtsustavad. Eelnõus esitatud lahendus ümardamisreeglite kohustuslikuks kehtestamiseks vähendab sularahaga arveldavate ettevõtjate halduskoormust, kuna väheneb vajadus käidelda münte, mille makseväärtus on väga väike. Sularaharinglus muutub efektiivsemaks nii keskpanga kui ka teiste sularaharingluses osalevate poolte vahel – pangad, kommertspankadele sularahateenust osutavad ettevõtted, jaemüüjad. Sularahamaksed muutuvad lihtsamaks ja kiiremaks ning arveldamine mugavamaks. 3. 2 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õiguse või rahvusvahelise õigusega. Eurosentide ümardamisreeglid on juba kehtestatud mitmes EL-i liikmesriigis, ilma et sellega oleks kaasnenud regulatiivse valiku vaidlustamine põhiõiguste rikkumise tõttu. Nagu eespool viidatud, peaksid Euroopa Komisjoni 22. märtsi 2010. aasta soovituse „Euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse, ulatuse ja mõju kohta“ (2010/191/EL) punkti 9 kohaselt liikmesriigid hoiduma uute ümardamiseeskirjade kehtestamisest. Põhjuseks tuuakse see, et need reeglid võivad pärssida müntide maksekohustusest vabastamise võimet ja ei võimalda maksta täpset summat. Samuti võivad need mõnel puhul tähendada sularahamakse eest lisatasu nõudmist. VTK autorid on siiski seisukohal, et need riskid sellisel kujul ei realiseeru või ei too ühe või teise õigusliku lahendi kasuks otsustamisel kaasa negatiivset mõju. Lisaks tuleb soovituse hindamisel arvestada, et see ei ole obligatoorne. Põhjendatud juhtudel võib liikmesriik kasutada ka teistsuguseid lahendusi. Hinnatase ja maksetavad euroalal on soovituse andmise ajaga võrreldes muutunud. Niisamuti on muutunud olulisemaks keskkonnahoiuteemad. Seda arvestades alustas Euroopa Komisjon 2020. aasta septembris avaliku arutelu 1- ja 2-sendiste müntide kasutamise üle. Euroopa kodanikke kutsuti nelja nädala jooksul avaldama arvamust selle kohta, kas need tühistada või mitte. Arutelu, kas seadusandlik ettepanek sularahamaksete ühtsete ümardamisreeglite kohta ning võimalusel 1- ja 2-sendisest müntidest loobumine on õigustatud, võib viia Euroopa Komisjoni eelnimetatud soovituse muutmiseni. Et EL-i tasandil toimuva arutelu tulemused ega nende rakendamise ajaraam pole täpselt ennustatavad, ei peaks käesoleva eelnõu menetlemist sellest sõltuvusse seadma. 3.3 Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist: esimesega muudetakse EKVS-i, teisega TKS-i , kolmandaga a lkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadu st ning viimasega nähakse ette seaduse jõustumise aeg. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetaks vastavalt EKVS-i kehtivat pealkirja „Euro kasutusele võtmise seadus“ ning §-s 1 sätestatud seaduse reguleerimisala. Nii seaduse pealkirjas avaldatud kui ka §-s 1 sätestatud reguleerimisala on ümardamisreeglite kehtestamiseks liialt kitsas. EKVS reguleerib Eesti krooni eurodeks vahetamist ja krooni käibelt kõrvaldamist, paralleelkäivet ning sätestab Eesti kroonilt eurole üleminekuks vajalikud seadusemuudatused (§ 1), st euro kasutusele võtmise protsesse. Seetõttu täiendatakse seaduse pealkirja ja reguleerimisala ning hõlmatakse sellesse ka eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse EKVS-i uue peatükiga 1 1 , milles nähakse ette eurodes tehtavata sularahamaksete arveldamise regulatsioon. Eelnõu § 1 punktiga 3 EKVS-i lisatav § 5 1 näeb ette reeglid millistel juhtudel võib tasumisele kuuluvaid summasid ümardada ning millise meetodiga ümardatud summa leitakse. Selles paragrahvis viidatud lõpphinna ümardamise kasutuselevõtt sularahamaksete korral tähenda b seda, et füüsilistes müügikohtades on kaupmehel kohustus ümardada sularahamakse korral ostukorvi (mitte eraldi iga toote) maksumus üles- või allapoole lähima viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole. Kauplustes 1- ja 2-sendiseid münte vahetusrahana enam tarbijale ei tagastata. Elektroonilise maksevahendiga nagu pangakaardiga makstes hindu ei ümardata. Kohtades, kus ostja saab valida maksevahendi, saab ta selle kaudu ühtlasi valida, kas ümardamine toimub (sularahamakse) või mitte (elektrooniline makse). Näited: 1. Ostukorv, mille maksumus kokku on 15,41 eurot või 15,42 eurot, ümardatakse 15,40 eurole. 2. Ostukorv, mille maksumus kokku on 15,43 eurot või 15,44 eurot, ümardatakse 15,45 eurole. 3. Ostukorv, mille maksumus kokku on 15,46 eurot või 15,47 eurot, ümardatakse 15,45 eurole. 4. Ostukorv, mille maksumus kokku on 15,48 eurot või 15,49 eurot, ümardatakse 15,50 eurole. 5. Kui ostukorvis on näiteks neli toodet hinnaga 2,28 eurot, 15,32 eurot, 11,99 eurot ja 1,17 eurot, siis ühegi üksiku toote hinda ei ümardata, küll aga ümardatakse ostukorvi maksumus 30,76 eurot kassas sularahaga maksmise korral 30,75 eurole. Kaardiga makstes tasutakse ostu eest 30,76 eurot. Siis , kui kauba või teenuse eest makstakse nii sularahas kui ka muu maksevahendiga (nt maksekaart, kinkekaart, voucher ), ümardatakse ainult sularahas makstav summa ja seda siis, kui sularahas makstakse viimasena. Seda seetõttu, et ümarda misele kuulub tasumisele kuuluv lõpphind . Seda meetodit on kasutanud kõik ümardamisreeglid kehtestanud euroala riigid. Ümardamisreegli pretsedent on ka Eestis olemas. 1997. aastal lõpetas Eesti Pank Eesti krooni viiesendiste emiteerimise ja alates 2004. aastast kuni euro kasutusele võtmiseni 2011. aastal reguleeris kauba või teenuse lõpphinna ümardamist kaubandustegevuse seaduse § 9 lõige 1, mis lubas kauba või teenuse lõpphinda ümardada 10 sendiga täisarvuliselt jaguva summani. Eesti Panga hinnangul läks tollane muudatus ühiskonnas sujuvalt. 4 Maksevahendina jääksid 1- ja 2-sendised Eestis kehtima, sest ümardamisreeglitega ei saa muuta müntide kui maksevahendi staatust. Ehk lihtsustatult – tarbijad ja muud kliendid saavad oma makseid sooritada edaspidi ka 1- ja 2-sendiste euromüntidega . Maksevahendi staatust saab muuta üksnes EL-i vastava õigusakti muutmisega. Euroalal seaduslikuks maksevahendiks olevad euromüntide nimiväärtused sätestab Euroopa Liidu nõukogu määrus 729/2014 ringlusesse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta. EL-i tasandil ühtsete ümardamisreeglite kehtestamine on olnud viimastel aastatel Euroopa Komisjoni töökavas, kuid jäänud esialgu pandeemia ja seejärel Ukraina sõja tõttu pakilisemate küsimuste varju. Eelnõu § 1 punktiga 3 EKVS-i lisatav § 5 1 lg 3 näeb ette, et ümardamisreegli kehtestamine ei piira kauba või teenuse hinna määramist ning avaldamist sendi täpsusega. See, et eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamisel ümardatakse tasumisele kuuluv lõpphind viie sendiga täisarvuliselt jaguva summani, ei tähenda, et toodete hinnad ei või ka edaspidi olla näiteks 7,99 ja 3,42. Käesolev eelnõu ei piira toote või teenuse hinna määramist. Samasse EKVS §-i lisatav lg 4 sätestab, et elektroonilise maksevahendiga maksmisel tasumisele kuuluvat lõpphinda ei ümardata. See tähendab, et kaardimaksete korral jätkuks kõik nagu seni. Eelnõu § 1 punktiga 3 EKVS-i lisatav § 5 1 lg 4 reguleerib kauba lõpphinna ümardamisest teavitamist. Eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamisel peab tarbijale avaldama teabe kauba või teenuse lõpphinna ümardamise kohta kirjalikult selgelt loetaval ning tarbijale üheselt mõistetaval ja kergesti märgataval viisil. Ümardamisreeglite kasutuselevõtt võib tarbijates alguses segadust tekitada, mistõttu on oluline, et sellest teavitamine oleks selge ja arusaadav ning lõpphinna kujunemine oleks mõistetav. On oluline, et tasumisele kuuluva kauba või teenuse lõpphinna ümardamine peab olema esitatud viisil, et see oleks selgelt eristatav kauba müügihinnast või teenuse lõpphinnast. TKS-i § 7 lg 2 järgi on kauba müügihind kaubaühiku või kaubakoguse eest tarbija tasutav lõpphind. Sama §-i lg 3 sätestab, et ühikuhind on kauba ühe kilogrammi, ühe liitri, ühe meetri, ühe ruutmeetri, ühe kuupmeetri või muu kauba turustamisel laialdaselt ja tavapäraselt kasutatava ühe ühiku lõpphind. Ühikuhinnaks võib olla ka tükihind, kui kaupa ei mõõdeta eelnimetatud ühikutes. TKS § 8 lg 1 kohaselt peab t eenust pakkudes kaupleja teavita ma tarbijat teenuse eest tasutavast lõpphinnast. Kui teenuse lõpphinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, teavitab kaupleja tarbijat teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on võimalik teenuse lõpphinda piisava täpsusega arvutada. Tarbija jaoks peaks olema selgelt arusaadav, et kauba müügi- ja ühikuhind ning teenuse lõpphind võib olla erinev tasumisele kuuluvast lõpphinnast, kui kasutatakse ümardamisreeglit. Näiteks kui kauba maksumus on 3,76 eurot , siis kassas sularahaga maksmise l tuleb tasuda lõpphinnana 3,75 euro t, kuid kaardiga makstes on müügihinnaks endiselt 3,76 eurot, nagu on avaldatud kauba hind. Kuna ümardama peab tasumisele kuuluva lõpphinna, siis saab see toimuda alles kauba või teenuse eest tasumisel. Seetõttu on oluline, et lõpphind avaldatakse tarbijale selgelt ja korrektselt enne ostu eest tasumist kassaaparaadil. Eelnõu § 1 punktiga 3 EKVS-i lisatav § 5 1 lg 5 sätestab, kellele lõpphinna ümardamise kohustus kohaldub. Nende nõuete täitmiseks on kohustatud ettevõtja võlaõigusseaduse ning kaupleja tarbijakaitseseaduse tähenduses. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seadust §-ga 5 4 , mis näeb ette, et riiklikku järelevalvet peatükis 1 1 sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi „TTJA“). TTJA riikliku järelevalve meetmed on sätestatud TKS-i 7. peatükis. Eelnõu §-ga 2 muudetakse ATKEAS-st. Sigarettide maksumärkide tellimisel teatatakse maksuhaldurile sigarettide maksimaalne jaemüügihind, mis trükitakse maksumärgile. Muudatuse kohaselt peab ettevõtja teatama sigarettide maksimaalse jaehinna viiesendi täpsusega, sest sularahaga arveldamisel hakatakse hindasid ümardama. ATKEAS § 59 alusel on keelatud võõrandada sigarette maksimaalsest jaehinnast kõrgema hinnaga. Muudatusega tekib kooskõla hindade ümardamise reegli ja aktsiisiseaduse §-s 59 sätestatud keelu vahel. Eelnõu §-ga 3 muudetakse TKS-i. … Eelnõu § 4 kohaselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2025. aastal. …. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 6. Seaduse mõjud Kaasnev mõju: majandusele Sihtrühm 1 – ettevõtjad Ümardamisreegli kehtestamisel oleks ettevõtjatele (sh turumüüjad, väikekauplused, erinevad teenusepakkujad, toitlustuskohad) eelkõige positiivne mõju, sest - väheneksid sularaha käitlemise kulud kaubandus- jm sektorites, kus kasutatakse sularahamakseid, sest kaoks vajadus 1- ja 2-sendiseid vahetusrahana tagada. Eesti Kaupmeeste Liidu liikmeskonnas, mille hulka ei kuulu väikesed poepidajad, on sularahatehingute osakaal vahemikus 23–35%. Eesti Väikekaupmeeste Liitu kuuluvas OG Elektra AS kauplustes (Grossi kauplused) on sularahatehingute osakaal ligi 40%. Tallinna Kaubamaja Grupi AS-is (Kaubamaja, Selver) vahemikus 17–23%; - klientide teenindamine kassas kiireneks, sest väikeste sentide lugemisele kuluv aeg väheneks; - väheneks töötajate koormus nn kassa tegemise/üleandmisega seotud tegevustel, mis hoiaks kokku ka nappivat tööjõuressurssi. Ettevõtjatele võib avaldada lühiajaliselt negatiivset mõju kassasüsteemide ja majandustarkvara ümberseadistamine, et ostukorvi lõpphinna arvutamisel oleks võimalik rakendada ümardamisreegleid. Kulu suurus sõltub sellest, kui keerukas on praegu kasutatav maksevõimaluste süsteem. Lisaks sularahale ja pangakaardile saab paljudes kauplustes tasuda ka boonuspunktide, kinkekaardi, taaratšeki ja muude vahenditega või neid makseviise kombineerides. Mida rohkem võimalusi, seda keerukam tuleb arvestus ja arendus majandustarkvaras. Nendel kaupmeestel, kellel on kasutusel sama tarkvara, mis eurole üle minnes, on kulud väiksemad, kuna ümardamisloogika oli toona juba välja arendatud. Uutes süsteemides seda funktsionaalsust reeglina ei ole. Kogukulu jaekaubandusele on ühekordne ning võib hinnanguliselt jääda mõnesaja tuhande euro ja ühe miljoni euro vahele. Suures jaekaubandusketis võib kulu olla Eesti Kaupmeeste Liidu hinnangul mõnikümmend tuhat eurot. Nii kinnitab Kaubamaja Grupi AS-i hinnang, et vastav kulu võiks olla 20 000 – 30 000 eurot. Kaubamaja Grupi hinnangul on see kulu suhteliselt väike ja aktsepteeritav, kuid seda tingimusel, et kassasüsteemide ümberhäälestamine puudutab vaid sularahatehinguid. Kui see puudutaks ka muid maksevahendeid, oleks olukord teine. Sihtrühm 2 – kõik isikud, kes potentsiaalselt sularahaga arveldavad Ümardamisreegli kehtestamisel oleks sularahaga arveldajatele eelkõige positiivne mõju, sest - maksed muutuksid kiiremaks ja mugavamaks; - väheneks müntide tagastamisega seotud aja- ja rahakulu; - tarbijatel ja muudel klientidel ei oleks enam vaja maksta kaudselt kinni jaemüüjate müntide käitlemisega seotud kulusid. Hindade ümardamise mõju hinnatasemele oleks minimaalne, sest - väljapakutud ümardamisreegel näeks ette hindade ümardamist poodide kassas sularahatehingu puhul, kus kogu ostukorvi maksumus ümardatakse korraga alla- või ülespoole lähima viie sendini. Iga sularahatehinguga tarbija kaotab või saab kuni kaks senti ostukorvi hinnast. Aja jooksul kasum ja kahjum tasakaalustuvad; - tarbijale jääb võimalus tasuda ostukorvi eest ümardamata täpne summa, kui ta ei tasu sularahas; - tuginedes ka ümardamisreegli kehtestanud riikide kogemustele on järeldatud, et madala ostujõuga müntide kõrvaldamine ringlusest inflatsiooni oluliselt ei tõsta. Slovakkias, kus ümardamisreegel jõustus 2022. aastal, näitasid keskpanga simulatsioonid võimaliku mõju suuruseks keskmises leibkonnas 0–2 senti kuus . Ostuharjumusi muutes, näiteks kaardimakset kasutades, on võimalik mõju veelgi vähendada. Et mõju inflatsioonile on marginaalne, kinnitas Euroopa Keskpank oma hinnangus (20.04.2021) Slovakkia eelnõule ümardamisreeglite kehtestamiseks ja hinnangus Belgia seadusemuudatuse eelnõule (04.09.2018) , millega muudeti ümardamisreeglid kohustuslikuks. Euroopa Keskpank osutas samuti, et ümardamine toimub sümmeetriliselt nii üles- kui ka allapoole; - kauplustel oleks raske tootepõhist ümardamist ka omakasupüüdlikult rakendada, kuivõrd ümardamine toimuks ostukorvi maksumuselt. Kauplusel on raske mõjutada, mitme sendiga ostu lõpphind lõpeb, sest ostukorvis on mitmed erinevad tooted (sh näiteks kaalutooted, mille lõpphind selgub kaalumisel). Sihtrühm 3 – krediidiasutustele ehk kommertspankadele sularahateenust osutavad ettevõtted Ümardamisreegli kehtestamisega väheneks pankadele sularahateenust osutavate ettevõtete töömaht, mis kulub 1- ja 2-sendiste müntidega tegelemiseks, ning selle mõju võib olla mõlemasuunaline , sest - teenuse osutamise vajadus pankadele väheneks, kuna ei oleks vaja enam 1- ja 2-sendiseid münte ringlusesse juurde toota. Ärimahtude vähenemine on olemuselt negatiivse mõjuga, aga selle ulatust on sektori esindajatel hetkel keeruline prognoosida; - väikeste sentide vähenemisel vabaneb ettevõtetes ka tööjõudu muude, potentsiaalselt kasumlikumate tegevuste jaoks. Sularahakäitlejatele on 1- ja 2-sendiste müntide käitlemine sama ressursimahukas kui ükskõik millise teise mündi puhul, aga nende väärtus oluliselt väiksem ja negatiivse ringluse tõttu on keskpangast nende juurde tellimine palju sagedasem. Maksevahendina jääksid 1- ja 2-sendised kehtima, aga vahetusrahana neid ei väljastataks, seega edastaksid sularahakäitlejad müntide piisava koguse täitumisel need Eesti Pangale ja müntide osakaal jääks ringluses järk-järgult vähemaks. Sihtrühm 4 – Eesti Pank Ümardamisreegli kehtestamisel oleks Eesti Pangale positiivne mõju, sest - väheneks vajadus väikese nimiväärtusega münte juurde emiteerida. Kaovad uute 1- ja 2-sendiste müntide tootmisega seotud kulud, mis ulatuvad aastas sõltuvalt nõudlusest 80 000 – 160 000 euroni. Niisamuti ei ole keskpangal vaja teha 1- ja 2-sendiste müntide ringlusesse laskmisega seotud kulusid. Kaasnev mõju: keskkonnamõju Ümardamisreeglite kehtestamisel oleks keskkonnale positiivne mõju, sest 1- ja 2-sendiste müntide tootmise ja emiteerimise protsessil on arvestatav koormus keskkonnale. Eesti Pank tellib neid münte euroalal asuvatest sertifitseeritud rahapajadest, mis kasutavad metallitoorainet mitmetest kaevandustest. Lisaks tootmisele on keskkonnamõju ka nende transpordil Eestisse. Euroalaga liitumisest alates ei ole euromünte Eestis utiliseeritud (kuna neid ei tule piisaval hulgal ringlusest tagasi), aga laialdasemalt euroala riikides ümardamisreegleid kehtestades väheneb nende utiliseerimise vajadus liikmesriikides tervikuna. Niisiis, kuna praegusel ajal jäävad 1- ja 2-sendised mündid valdavalt ringlusest kõrvale, on selliste müntide tootmine sisuliselt ressursside raiskamine, mida oleks ümardamisreegli kehtestamisega võimalik ära hoida või leevendada. Eelnõus esitatud lahendus ümardamisreeglite kohustuslikuks kehtestamiseks vähendab sularahaga arveldavate ettevõtjate halduskoormust, kuna väheneb vajadus käidelda münte, mille makseväärtus on väga väike. Sularaharinglus muutub efektiivsemaks nii keskpanga kui ka teiste sularaharingluses osalevate poolte vahel – pangad, kommertspankadele sularahateenust osutavad ettevõtted, jaemüüjad. Sularahamaksed muutuvad lihtsamaks ja kiiremaks ning arveldamine mugavamaks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud … 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Samuti ei ole vaja muuta ega kehtetuks tunnistada olemasolevaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus j õustub 1. jaanuaril 2025. aastal. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeerium ile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ile ning Kliimaministeerium . Eelnõu edastatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Kaupmeeste Lii dule , Eesti Väikekaupmeeste Lii dule , Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon i MTÜ -le , Eesti Kaubandus-Tööstusko jale , Eesti Pangalii dule ; Pensionäride Ühenduste Lii dule , Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ame ile , Eesti Puuetega Inimeste Ko jale ; Hansab AS ja Brink’s Estonia OÜ -le ja Eesti Looduskaitse Selts ile . Saatja: "Hellika Teder" <[email protected]> Saaja: "TTJA" <[email protected]> Teema: FW: 1 ja 2 sendiste ümardamisreeglite eelnõu Kuupäev: 2024-01-18 10:25 Tere! Palun registreerida deltasse ja siduda olemasoleva toimikuga ja lisada Martti Kangur täitjaks. Terv Hellika From: Jarmo Lilium <[email protected]> Sent: Thursday, January 18, 2024 10:59 AM To: Hellika Teder <[email protected]>; Kristina Jerjomina <[email protected]> Subject: 1 ja 2 sendiste ümardamisreeglite eelnõu Tere Hellika ja Kristina, Eelmise aasta lõpus saatis RAM kooskõlastamisele 1- ja 2-sendite euromüntide ümardamisreeglite VTK. MKM ja TTJA käsitlesid oma vastuskirjas tarbijate teavitamise olulisust ning MKM juhtis tähelepanu järelevalve poolele. Mul on praegu käsil eelnõu koostamine ja meil on plaanis saata eelnõu kooskõlastamisele eeldatavasti jaanuari lõpus. Kui teil on võimalik, siis ma paluksin praegu teie nõu (mõni lause/lühike selgitus) eelnõus tarbijate teavitamise ja järelevalve regulatsiooniga. Kas teie hinnangul on selline lähenemine õige ja piisav või oleks vaja midagi täiendada/muuta. Saaksin sel juhul eelnõu muuta veel enne ametlikule kooskõlastusringile saatmist. Lisasin manusesse EN ja SK – need ei ole veel valmis. Ma SK-sse ei ole veel kirjutanud TKS-i ja riikliku järelevalve kohta sisulisemat selgitust, kuna ei ole kindel, kas praegune lahendus on sobiv või tuleb seda osa ringi teha. Ma olen seda oma kolleegidega arutanud, aga päris üksmeelele ei ole veel jõudnud. Kui on võimalik, olen teie nõuande eest tänulik. Meil on selle eelnõuga ajagraafik väga tihe, ehk õnnestub teil lühike selgitus saata esmaspäevaks. Kui on lihtsam ja kiirem, siis saaks ka telefonitsi suhelda. Lugupidamisega Jarmo Lilium nõunik Finantsteenuste poliitika osakond Rahandusministeerium tel 53 026 3 P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! _____ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. EELNÕU Jaanuar , 202 4 Euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 1. Euro kasutusele võtmise seaduse muutmine Euro kasutusele võtmise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse pealkirja täiendatakse pärast sõna „võtmise“ sõnadega „ning eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise“; 2) paragrahvi 1 teksti täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesolev seadus reguleerib ka eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamist.“; 3 ) seadust täiendatakse peatükiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 . peatükk EURODES TEHTAVATE SULARAHAMAKSETE ARVELDAMINE § 5 1 . Lõpphinna ümardamine sularahamaksetes (1) Eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamisel ümardatakse tasumisele kuuluv lõpphind viie sendiga täisarvuliselt jaguva summani: 1) ülespoole, kui enne ümardamist oleks kauba või teenuse lõpphind lõppenud kolme, nelja, kaheksa või üheksa sendiga; 2) allapoole, kui enne ümardamist oleks kauba või teenuse lõpphind lõppenud ühe, kahe, kuue või seitsme sendiga. (2) Tasumisele kuuluvat lõpphinda ei ümardata, kui see on väiksem kui kolm senti. (3) Käesoleval paragrahv ei piira kauba või teenuse hinna määramist ning avaldamist sendi täpsusega. (4) Elektroonilise maksevahendiga maksmisel tasumisele kuuluvat lõpphinda ei ümardata. § 5 2 . Lõpphinna ümardamisest teavitamine (1) Eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamisel peab tarbijale avaldama teabe kauba või teenuse lõpphinna ümardamise kohta kirjalikult selgelt loetaval ning tarbijale üheselt mõistetaval ja kergesti märgataval viisil. (2) Eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamisel peab tasumisele kuuluva kauba või teenuse lõpphinna ümardamine olema esitatud viisil, et see oleks selgelt eristatav kauba müügihinnast ja ühikuhinnast ning teenuse lõpphinnast. § 5 3 . Sätete kohaldamine Käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmiseks on kohustatud ettevõtja võlaõigusseaduse ning kaupleja tarbijakaitseseaduse tähenduses. “; 4) seadust täiendatakse peatükiga 1 2 järgmises sõnastuses: „1 2 . peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE § 5 4 . Riiklik järelevalve Riiklikku järelevalvet peatükis 1 1 sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“. § 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 62 lõiget 3 täiendatakse pärast esimest lauset lausega „ Sigarettide maksimaalne jaehind teatatakse 0,05 euro täpsusega. § 3 . Tarbijakaitseseaduse muutmine Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) Tarbijakaitseseaduse paragrahvi 65 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Võlaõigusseaduse“ sõnadega „ja euro kasutusele võtmise ning eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seaduse“; 2) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik võib teha ettekirjutuse ja nõuda kauplejalt, kes on rikkunud euro kasutusele võtmise ning eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seaduse §-des 5 1 ja 5 2 sätestatut, rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist.“; 3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse ning nõuda kauplejalt , kes on rikkunud euro kasutusele võtmise ning eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seaduse §-des 5 1 ja 5 2 sätestatut, rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist . “. § 4 . Seaduse jõustumine Käesolevaseadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „….“ ……………… 202 4 Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 202 4 (allkirjastatud digitaalselt)