Vastus

Hr Oliver Gailan Teie: 25.10.23, 07.12.23 ja 11.12.23 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet e-kirjad Endla 10a 10122, Tallinn Meie: 09.01.24 nr 1-6/2024-001-1 E-post: [email protected] Koopia: Karin Maria Lehtmets, e-post: [email protected] Justiitsministeerium, e-post: [email protected] Tähtajaliste elektri- ja gaasilepingute ennetähtaegse lõpetamise tasust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ja Konkurentsiameti vahel on tõusetunud küsimus tähtajaliste elektri- ja gaasilepingute ennetähtaegse lõpetamise tasu (st leppetrahvi) menetlemiseks pädeva asutuse osas. TTJA on antud küsimust puudutavalt esitanud Konkurentsiametile seisukoha kolmel korral – 25.10.2023 (edastatud ametile Kliimaministeeriumi (KLIM) poolt 31.10.2023), 07.12.2023 ja 11.12.2023. 25.10.2023 seisukohas leiab TTJA (kokkuvõtvalt), et elektrilepingu leppetrahvi mõistlikkuse/põhjendatuse hindamine on Konkurentsiameti pädevuses. Üldiselt on tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel nõutava leppetrahvi (nt sidelepingud) mõistlikkuse hindamine TTJA pädevuses, sest seda reguleerivad TTJA valdkonna õigusaktid (võlaõigusseadus (VÕS) § 42 lg 3 p 5; tarbijakaitseseadus (TKS) § 65 lg 2) ja ilmselt seetõttu eeldatakse, et seda peaks tegema TTJA. Tähtajalise elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamise tasuga on olukord teistsugune, sest seda reguleerib elektrituruseaduse (ELTS) § 88 lg 5. ELTS on eriseadus VÕS-i suhtes. ELTS-is sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet (ELTS § 93 lg 1). 07.12.2023 seisukohas toob TTJA välja (kokkuvõtvalt), et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 (edaspidi direktiiv (EL) 2019/944) art 12 lg-le 3 võib tahtlikul lepingu lõpetamisel tarnija nõuda lepingu lõpetamise tasu, kui: 1) tasu on lepingus ette nähtud; 2) tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud ja 3) tasu peab olema proportsionaalne ega tohi olla suurem kui selline otsene majanduslik kahju tarnijale, mida tekitab lepingu lõpetamine tarbija poolt, kaasa arvatud seotud investeeringute või teenuste kulud, mida lepingu raames juba osutati tarbijale. ELTS § 88 lg-s 5 on kaks esimest eeldust samad, kuid kolmas eeldus on „põhjendatud“. Tähtajalise elektrilepingu lõpetamise tasu puhul ei hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tasu suuruse mõistlikkust, sest kehtib ELTS § 88 lg-s 5 toodud eriregulatsioon ja selle sätte alusel tuleb hinnata, kas elektrilepingu lõpetamise tasu on põhjendatud või mitte. Konkurentsiametil oleks rohkem oskusi selle hindamiseks, sest amet jälgib elektribörsi. TTJA-l puudub teave, kuidas tehakse tehinguid elektribörsil. Sama pädevuse küsimus puudutab ka tähtajalisi gaasilepinguid, mille ennetähtaegse lõpetamise tasu on reguleeritud maagaasiseaduse (MGS) § 101 lg-s 10. 11.12.2022 seisukohas märgib TTJA (kokkuvõtvalt), et leppetrahvidega seonduva üle ei otsusta ainult tsiviilkohus. Direktiivi (EL) 2019/944 art 12 lg 3 näeb ette, et lepingu lõpetamise tasu lubatavuse üle teeb järelevalvet reguleeriv asutus või muu pädev riigiorgan. Seega on elektrilepingu lõpetamise tasu puhul peetud oluliseks, et tasu üle tehakse ka järelevalvet, mitte ei lahendata vaidlusi vaid tsiviilkohtus. Kuna kodutarbija lepingu lõpetamise tasu põhjendatuse nõue tuleneb ELTS-ist, siis tuleks ametite pädevuse osas kohaldada ELTS § 93 lg 1, mis sätestab, et ELTS-i üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet. ELTS ei näe ette, et TTJA saaks teha järelevalvet ELTS-is sätestatud nõuete täitmise üle. ELTS § 93 lg 4 viitab TTJA järelevalve pädevusele ainult TKS-iga sätestatud pädevuse piires. Mis puudutab TTJA veebilehel olevat teavet leppetrahvide kohta, siis see ei ole enam ajakohane, sest on veebilehele pandud üles enne kui ELTS-i tuli vastav regulatsioon, st 25.03.2022. 05.01.2024 pöördus samas küsimuses Konkurentsiameti poole KLIM, kes on seisukohal (kokkuvõtvalt), et kuigi reeglina on tarbijalepingute leppetrahvide tingimused TTJA pädevuses, siis tähtajaliste elektri- ja gaasilepingute leppetrahvide põhjendatuse hindamine on Konkurentsiameti pädevuses, sest neid reguleerivad eriseadused. Seega ELTS § 88 lg 5 ja MGS § 101 lg 10 osas peab järelevalvet teostama Konkurentsiamet. Konkurentsiamet sellega ei nõustu ja ameti seisukoht on järgnev: Direktiivi (EL) 2019/944 art 12 lg 3 sätestab järgmist: „Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid lubada tarnijal või agregeerimisega tegeleval turuosalisel nõuda lepingu lõpetamise tasu tarbijalt, kes tahtlikult lõpetab kindlaksmääratud tähtaja ja kindlaksmääratud hinnaga elektrivarustuslepingu enne tähtaja saabumist, tingimusel et kõnealune tasu on ettenähtud lepingus, mille tarbija on sõlminud vabatahtlikult, ning kõnealusest tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Kõnealused tasud peavad olema proportsionaalsed ega tohi olla suuremad kui selline otsene majanduslik kahju tarnijale või agregeerimisega tegelevale turuosalisele, mida tekitab lepingu lõpetamine tarbija poolt, kaasa arvatud seotud investeeringute või teenuste kulud, mida lepingu raames juba osutati tarbijale. Otsese majandusliku kahju tõendamise koormis lasub tarnijal või agregeerimisega tegeleval turuosalisel ning lepingu lõpetamise tasude lubatavuse üle teeb järelevalvet reguleeriv asutus või muu pädev riigiasutus.“ Ülaltoodust nähtuvalt on liikmesriikidele jäetud leppetrahvide üle järelevalvet teostava asutuse osas valikuvõimalus. Järgnevalt põhjendab Konkurentsiamet, miks kuulub leppetrahvide menetlemine mitte Konkurentsiameti (reguleeriv asutus), vaid TTJA või tsiviilkohtu (muud pädevad riigiasutused) pädevusse. Eesti õiguskorrast tulenevalt eristatakse kolme erinevat kohtumenetlust, mille raames lahendavad kohtud asju vastavalt ettenähtud pädevustele. Leppetrahvi mõiste sätestab VÕS § 158, VÕS §-id 159–163 sätestavad siinjuures täiendavalt leppetrahvi ja kohustuse täitmise nõuet, leppetrahvi rikkumise vabandatavuse korral, leppetrahvi ja kahju vahekorda, leppetrahvi vähendamist ja leppetrahvi lepingu kehtetuse korral puudutavad alused. Kohus (siinkohal ainult tsiviilkohus) saab leppetrahvi suurust vähendada. Kokkuvõtvalt, leppetrahvidega seonduva üle otsustab lõppastmes vaid tsiviilkohus. Ja seda nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute lepingulisi suhteid silmas pidades. Eestis tuleb pädevatel riigiasutustel neile seatud kohustuste täitmisel lähtuda pädevusnormidest, mis tulenevad seadusest. Konkurentsiamet ei saa täita ülesandeid, mida peavad Eesti õiguskorrast tulenevalt täitma teised riigiasutused ja milleks ei ole ametile antud konkreetset seadusest tulenevat volitusnormi (ja ka pädevust) ja millist ei saagi Konkurentsiametile seadusega sätestada. Nii ei anna Konkurentsiamet välja haldusakte, mis on vaidlustatavad tsiviilkohtus, vaid Konkurentsiameti otsused ja haldusaktid on vaidlustatavad ainult halduskohtus, kus aga ei menetleta tsiviilõiguslikke leppetrahve. Lähtudes eeltoodust, juba seetõttu puudub ametil siinkohal seadusest tulenevalt leppetrahvide suuruse menetlemiseks õigus ning selleks ei piisa, kui ELTS-is on välja toodud, et elektrilepingu lõpetamise tasu peab olema põhjendatud (ELTS § 88 lg 5). 2 (4) Seega, võttes arvesse konkreetse volitusnormi puudumist ning mille sätestamine seaduses ei oleks ka vajalik ja mõistlik, ei ole Konkurentsiamet praktikas mitte kunagi ületanud oma volituste piire ja menetlenud füüsiliste või juriidiliste isikute leppetrahve. Amet ei pea ka vajalikuks astuda siinkohal tsiviilkohtu pädevustesse tulevikus. Mis puudutab aga füüsilistest isikutest tarbijaid, on erisuseks asjaolu, et seadus juba annab leppetrahve puudutavalt võimaluse sekkumiseks ning seda TTJA-le: ELTS § 93 lg 4 järgi võrguteenuse osutamise, elektrienergia pakkumise või müümise või muul viisil turul kättesaadavaks tegemise üle teostab järelevalvet TTJA TKS-is sätestatud pädevuse piires. TTJA veebilehelt (https://www.ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus- teenused/uldhuviteenused)1 on leitav järgmine info: „Sulle on alusetult esitatud leppetrahvi või viivise tasumise nõue. Esmalt peaksid hoolikalt lugema lepingutingimusi ja selgitama leppetrahvi või viivisnõude sisu. Seejuures peaksid kontrollima, kas oled arved ikka õigeaegselt tasunud. Alles siis, kui Sa oled lõplikult veendunud, et leppetrahvi või viiviste nõudmiseks puudub alus ning Sa ei jõua elektriettevõttega suheldes omal käel lahenduseni, saad pöörduda nõude vaidlustamiseks TTJA juures tegutsevasse tarbijavaidluste komisjoni või kohtusse.“ Kuigi ülaltoodud info oli TTJA veebilehelt leitav juba enne ELTS § 88 lg 5 jõustumist 25.03.2023, on Konkurentsiamet seisukohal, et see on asjakohane ka käesoleval hetkel. Nimelt tulenevad tarbijavaidluste komisjoni pädevused ja alused TKS-i 6. peatükist. Kuna leppetrahvide menetlemist võimaldavad pädevusnormid on juba hetkel TKS-ist tulenevalt TTJA-l, ei pea Konkurentsiamet põhjendatuks hakata sellist regulatsiooni ELTS-is, MGS-is või muudes seadustes sätestama. Lisaks otstarbetule bürokraatiale, mida peab vältima, läheks see vastuollu ka hea halduse põhimõttega, et üldjuhul ei tohiks erinevad asutused teineteise pädevusi dubleerida. Asjaolu, et TTJA lahendab ELTS-ist tulenevalt otsesõnu tarbijate vahel tõstatunud tsiviilõiguslikke küsimusi, tuleneb ka ELTS § 93 lg-st 11: „Kui käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda ja aktiivseid võrguteenuse kasutajaid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.“ Lähtudes eeltoodust, Konkurentsiamet ei nõustu TTJA seisukohaga, et Konkurentsiamet peaks hakkama TTJA või tsiviilkohtu asemel menetlema leppetrahve. Seda nii pädevute puudumise tõttu kui ka asjaolu arvestades, et siinkohal ei oleks täiendavate TTJA pädevusi dubleerivate aluste väljatöötamine vajalik. On ka oluline, et isegi TTJA tarbijavaidluste komisjonil ei ole Konkurentsiametile teadaolevalt õigust füüsilistest isikutest tarbijaid puudutavate leppetrahvide osas anda välja otsuseid, vaid tegemist on mittesiduvate otsustuste tegemisega, mispeale isikud võivad pöörduda leppetrahvi vaidlustes tsiviilkohtusse. Ammugi ei saa seetõttu Konkurentsiamet välja anda haldusakte taoliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamiseks. Ja vaid tuvastavate mittesiduvate otsustuste tegemiseks puudub Konkurentsiametil seadusest tulenev õigus – siinkohal peab amet järgima ka asjakohast halduskohtupraktikat.2 Konkurentsiamet juhib lisaks ka tähelepanu, et amet tegutseb mh majandusregulaatorina kaheksas erinevas sektoris ning seetõttu on eriti oluline, et menetlusnormides lähtutaks ühtse reguleerimise printsiibist – kui kohustada ametit lahendama leppetrahve puudutavaid küsimusi elektri- ja/või gaasisektoris (mis tähendaks aga nimetatud seaduste muutmise vajadust ning nagu eelpool mainitud, ka kannapööret Eesti õiguskorras), siis peaks amet hakkama seda tegema ka teistes reguleeritavates sektorites, mis tingiks ka siinkohal seaduste muutmise vajaduse ning ka sel juhul tõstatuks sarnane, eelnevalt viidatud õiguskorda puudutav küsimus. See ei ole vajalik. 1 Elektri puhul on tegemist üldhuviteenusega. 2 Riigikohtu halduskolleegiumi 19.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-43-12, punktid 19 ja 20. 3 (4) Lähtudes eeltoodust, jääb Konkurentsiamet seisukohale, et tal ei ole võimalik seadusest tulenevate pädevuste raames tsiviilõigusikke leppetrahve menetleda ning kui ka tulevikus peaks ametile leppetrahve puudutavaid taotlusi laekuma, tagastab amet need läbi vaatamata menetluspädevuse puudumise tõttu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab Regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Karl Jaak Rebane 667 2424 [email protected] 4 (4) Saatja: "Oliver Gailan" <[email protected]> Saaja: "TTJA" <[email protected]> Teema: FW: Väljaminev kiri Kuupäev: 2024-01-09 14:46 Tere! Palun registreerida uus asi. Suunata täitmiseks Martti Kangur. Teadmiseks: Kristi Talving, Oliver, Kädi. Aitäh! Oliver From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, January 9, 2024 4:33 PM To: Oliver Gailan <[email protected]>; Kliimaministeerium <[email protected]> Subject: Väljaminev kiri Tere Konkurentsiamet on saatnud Teile dokumendi. Pealkiri: 09.01.24 Konkurentsiameti kiri elektri- ja gaasilepingute ennetähtaegse lõpetamise tasust Registreerimise kuupäev: 09.01.2024 Registreerimise number: 1-6/2024-001-1 Lugupidamisega Konkurentsiamet [email protected] 667 2400 Tatari 39 | 10134 Tallinn www.konkurentsiamet.ee E-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.