dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Transpordiamet
KorraldusAvalik

Tee ehitusloa andmine riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Änniste (Eniste) silla (nr 246) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet · 12. juuni 2026
Viit
1.1-3/26/396
Registreeritud
12. juuni 2026
Dokumendi liik
Korraldus
Funktsioon
1.1 Üldjuhtimine
Sari
1.1-3 Korraldused
Toimik
1.1-3/2026
Vastutaja
Marge Kelgo (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus)

Failid

  • 📎1.1-326396 12.06.2026 Korraldus.asice2166 KB

Sisu (failidest)

Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang Eelhinnangu tellija: Stricto Project OÜ Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) Tartu 2024-2025 Publitseerimise üldised andmed; • Töö vormistatud: 25.04.2025. a • Töö nr: Eniste-24. • Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH)) koostajad: o Alar Noorvee (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0098). o Paula Nikolajeva (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant. • Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. 2 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus............................................................................ 5 2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähikonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ..................................................................................... 8 3. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................... 10 4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkus määramine ................................................................................................................................ 13 4.1 Maa ja maakasutus .................................................................................................... 13 4.2 Märgalad.................................................................................................................... 14 4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 14 4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 14 4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 15 4.6 Maavarade kasutus .................................................................................................... 16 4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 16 4.8 Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 17 4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 17 4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................................................... 18 4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................ 19 4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised.............. 19 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 20 Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 22 KMH eelhinnangu lisad: • KMH eelhinnangu lisa 1. Eniste silla rekonstrueerimise eskiis (Stricto Project OÜ, seisuga 07.06.2024) 3 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on Järva maakonnas Türi vallas Vilita külas paikneva Eniste silla põhiprojekt, mille eesmärgiks on silla rekonstrueerimine, tõstmaks liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning võimalusel parandada silla kandevõimet ning määrata tehniliselt vajaliku transpordimaa ulatus. Eelhinnangu tellijaks on Stricto Project OÜ ja töö koostajateks Alkranel OÜ keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja OÜ Alkranel keskkonnakonsultant Paula Nikolajeva. Töö on koostatud Transpordiameti poolt tellitud projektile, mille koostamine toimub KMH eelhinnangu koostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kui kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt: ⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust; ⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; ⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö koostamisel lähtutakse samuti juhendist „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017). 4 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus KMH eelhinnangu objektiks on Järva maakonnas Türi vallas Vilita külas paikneva Eniste silla (vt ka joonist 1) põhiprojekt, mille eesmärgiks on silla rekonstrueerimine, tõstmaks liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning võimalusel parandada silla kandevõimet ning määrata tehniliselt vajaliku transpordimaa ulatus. Joonis 1. Eniste silla asukohaskeem (Transpordiamet, 2024) Olemasolev sild (nr 246; 83604:002:0162 – transpordimaa 100%, geograafilised koordinaadid 58.737085, 25.397568) asub riigitee (kõrvalmaantee) 15170 Parasi-Põikva-Rassi 3,966 kilomeetril. Eniste sild ületab Aruküla jõge (VEE1128600) ning on ehitatud 1971. aastal (sambad varasemast perioodist) ning seejärel remonditud 1998. aastal. Teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2023. aasta seisuga on Teeregistri andmetel 127 autot, millest sõidu- ja pakiautod moodustavad 94%, veoautod ja autobussid 1% ja autorongid 5 %. Silla projektkoormuseks on N-18/NK80. Silla vuukidevaheline kaugus (sh gabariit) on 8,6 m, ava arvutuslik pikkus 7,0 m. Seejuures remondi käigus silda laiendatud pole. Sõidutee laius sillal on 8,5 m, katte laius enne ja pärast silda on 6,0 m, mulde laius 7,0 m. Jalgteed puuduvad, suurim lubatud kiirus on teelõigul 90 km/h.. Lähtuvalt Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti riigihanke tehnilisest kirjeldusest, on olemasoleva Eniste silla samba müüritised rahuldavas seisus, kuid vajavad vuukide tagasitäidet. Kaldasamba tiibade osa on hiljem juurde ehitatud ning on samba põhiosast lahti murdunud. Silla talade alumised vööd ja seinad on rahuldavas seisus – esineb vähest kaitsekihi eemaldumist ja korrosiooni. Silla plaadi osas on puudulikust isolatsioonist tekkinud väga tugevad läbijooksud. Silla koonused koosnevad pinnasest ning on seega uhteohtlikud. Silla samba eest on eemaldamata ehitusaegne laudsein, pealesõidud on ebatasased ning vuugid on üle pinnatud. Eniste silla rekonstrueerimisel kavandatakse uut ava ning rajatakse uus plaatsild olemasolevatele sammastele, mille vuugid (kivide vahed) remonditakse. Sillasammaste remontimine on töö, mis on plaanitud teha osaliselt jões. Muuhulgas uuendatakse teelõigu katend ning laiendatakse olemasolevat muldkeha. Lisaks rekonstrueeritakse teelõik 80 m 5 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 ulatuses enne ja pärast silda ning paigaldatakse uued teepiirded. Sild projekteeritakse elueaga 100 aastat, katendi kasutusajaks võetakse kõigil katenditüüpidel 20 aastat. Teemaalt tagatakse sademevete piki- ja põiksuunaline äravool ning vajadusel projekteeritakse pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel). Projektiga antakse põhimõtteline sademevete äravoolu lahendus. Kergliiklusteed ei kavandata. Liiklusohutuse parandamiseks projekteeritakse teelõigule erinevaid meetmeid, mh peatumisnähtavust piirava metsa raadamine Türi metskond 206 kinnisasjal (katastriüksuse tunnus 83604:002:0342; riigiomand) (vt ka joonist 2) 764 m2 ulatuses. Joonis 2. Türi metskond 206 kinnistu paiknemine vaadeldava teelõigu ja silla suhtes (alus: Maa-amet, 2024) Eniste silla rekonstrueerimiseks viidi OÜ Rakendusgeoloogia (2024) poolt läbi geotehnilised väliuuringud, mille käigus puuriti viis puurauku sügavusega 1,65-7,55 m ning käsipuuriga sügavusega 0,75 m. Uuringualalt võeti kokku kaheksa veesisaldusproovi ning kolm pinnaseproovi. Uuringust saab välja tuua järgnevat: • uue silla rajamise korral sild tuleks toetada vaivundamendile, otsaga lubjakivile. • halva kandevõimega pinnasekihtide kogupaksus on suurem kui 1 m, mistõttu oleks soovitav kasutada teede all jäika geotekstiili, et ühtlustada vajumeid. • teede alt on soovituslik koorida täitepinnas täies mahus ning asendada ühtlase kiht- kihilt tihendatud mineraalse pinnasega vajaliku kõrguseni. • teele tuleb rajada ka korralik dreenkiht ning liigveed tuleks tee muldest juhtida vertikaalplaneeringuga eemale. • täitepinnas (kiht 3) on nii vertikaal kui horisontaal suunas erineva tiheduse ja koostisega. Täitepinnas on külmaohtlik ning kokkusurutav. • muda (kiht 5), vähe orgaanilist ainet sisaldav mölline peenliiv (kiht 6), vähe orgaanilist ainet sisaldav savine möll (kiht 7) ja turvas (kiht 8) on tugevalt kokkusurutavad pinnased. Turbas kestavad vajumid aastakümneid. 6 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 • tee muldes esinevad vähe orgaanilist ainet sisaldav kruus (kiht 1) ja täitepinnas (kiht 3) 0,3-0,5 meetri sügavusel ei täida etteantud dreenimistingimusi 100% tiheduse ja optimaalse niiskussisalduse juures. Ka uuringualal esinevad looduslikud pinnased ei täida etteantud dreenimistingimusi. Kihtide filtratsioonimoodul jääb tõenäoliselt alla 0,5 m/ööpäevas. • piirkonna külmumissügavus on ca 1,35 meetrit. Talvel võib lumest vabal alal tee mulle läbi külmuda kuni 2,00 meetri sügavuseni. • uuringuala jääb looduslikult niiskesse piirkonda ehk 2. paikkonda. • savipinnased (kihid 7 ja 9) on tundlikud leondumise suhtes. Leondumise vältimiseks ei tohi märjal savipinnasel sõtkuda ehitusmasinatega, ega lasta lahtisel kaevikul seista vee all. • liivpinnas (kiht 6) on tundlik struktuuri rikkumise suhtes ja kaotab kandevõime ümbertõstmisel. Veeküllastunud liivpinnas hoiab nõlva kuni poole meetri sügavuseni. Veeküllastunud liivpinnas on tundlik dünaamilistele mõjutustele ja heljundub kergesti, tagasisettinud liiv- ja möllpinnas kaotab mitmekordselt kandevõimes. 7 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähikonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ (2017) – Vilita küla asub Türi tugi-toimepiirkonnas, Laupa siirdevööndis. Eniste silla piirkond asub riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumalas (tugiala indeks T7;vt ka joonist 3). Rohelise võrgustiku toimimiseks on planeeringus toodud soovituslikud meetmed ning seatud üldpõhimõtted, mh: • planeerimistegevuse (sh üleriigilise taristu planeerimise) korraldamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke; • metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud, kuid teatud juhtudel (nt maavara kaevandamise alal) on raadamine lubatud eeldusel, et raadamise võimalikkus on välja selgitatud ja vajadusel välja pakutud leevendus või vältimismeetmed; • võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus rohelises võrgustikus ei langeks alla 80%. Joonis 3. Rohevõrgustiku ala Eniste silla ümbruses (Järvamaa maakonnaplaneering 2030+, 2017) Järvamaa arengustrateegia 2035+ (2023) ühe arenguvajadusena nähakse maakonna teedevõrgu korrashoidu, st hea ja mugava liikumisvõimaluse tagamine Eesti erinevates suundades kui ka Järvamaa piirkondade vahel. Türi valla üldplaneering (2022) üldplaneeringuga on täpsustatud maakonnaplaneeringuga sätestatut rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks. Toimimist tagavad tingimused ja kitsendused on mh: • säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus, mh metsakooslused. Oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate kraavide, tee- ja metsaservade säilimine; 8 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 • tugialade lõikumisel riigiteega (konfliktikohad) tuleb parandada nähtavust ja kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks ja loomiseks. Olemasolevate teede rekonstrueerimise projekteerimisel tuleb ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks; Liikluskorralduse ühe üldise põhimõttena on toodud, et liikluse piisava läbilaskevõime ja ohutuse tagamiseks tuleb parandada sildade seisukorda. Türi valla arengukava aastateks 2024-2028 (2023) arengukava ellu viimiseks on valdkondade kaupa seatud strateegilised eesmärgid 2035 ning eesmärgid ja tegevussuunad 2024-2028, sh, et järjepidevalt parendatud tehniline taristu tagab elanikkonnale kvaliteetse elukeskkonna. Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid, kuid vaadeldavas asukohas puuduvad nii menetluses olevad või kehtestatud detailplaneeringud. 9 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 3. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1-2, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur, 09.07.2024), Maa-ameti kaardirakendused) sisalduvat teavet. Eniste sild asub Türi vallas Vilita külas. Türi valla kodulehe alusel elab Vilita külas 01.01.2024 seisuga 18 elanikku. Eniste sild ületab Aruküla jõge (VEE1128600). Jõe valgala on 77,4 km2 ning pikkus koos lisaharudega 33,2 km. Tüpoloogiliselt kuulub jõgi heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede hulka. Keskkonnaagentuuri veekogumite kaardirakenduse kohaselt on Aruküla jõe keemiline seisund (vaadeldava lõigu veekogumi pikk nimi Aruküla (Pärnu) suudmeni) 2022. aasta seisuga hindamata, ökoloogiline seisund kesine1 ning koondseisund samuti kesine. Jõe kesise ökoloogilise seisundi elemendiks oli varasemast 2 kalastik, näitajaks varasemast jõgede kalastiku indeks ning põhjuseks varasemast teadmata. Aruküla jõgi on avalikult kasutatav jõgi, mis kuulub Lääne-Eesti vesikonda, Pärnu alamvesikonda. Lääne- Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022-2027 pole aga toodud Aruküla jõega seotud eraldiseisvaid eesmärke, koormusallikaid ega meetmeid. Aruküla jõgi on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (vt ka joonist 4), valgalaga üle 25 km2 (maaparandussüsteemi kood 6112860020000). Jõe põhjapoolne kallas piirneb ka maaparandusüsteemi (kuivendussüsteemi) reguleeriva võrgu (maaparandussüsteemi kood 6112860011160) alaga. 1 Kesise ökoloogilise seisundi puhul on inimtegevusest tulenevad bioloogiliste näitajate muutused võrreldes referentsveekoguga mõõdukad (suuremad kui heas seisundis veekogus), veekogu võib mõjutada nt maaparandus või esineda tõkestusrajatisi. 2 Sõna "varasemast" viitab sellele, et mittehead elemendid on kandunud üle varasematest aastatest, mitte viimasest seireaastast. 10 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Joonis 4. Maaparandusehitised Eniste (kaardil märgitud kui Änniste) silla piirkonnas. Seejuures punane joon märgib riigi poolt korrashoitavat eesvoolu (Aruküla jõgi), erksinine maaparandussüsteemi eesvoolu ning triibutatud ala märgistab süsteemi reguleerivat võrku (Maa-amet, 2024) Vaadeldav teelõik asub Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise uuringu alal. Uurimistöö eesmärgiks on geoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1:50 000 koos digitaalse andmestiku loomisega ning Järva maakonna ehitusmaavarade varustuskindluse aruande koostamine3. Eniste sillal asub ka geodeetiline märk (520). Lähim puurkaev (PRK0058502; töötav; olmevee saamiseks) asub linnulennult ligikaudu 830 meetri kaugusel loode suunas. Lähim eluhoone asub Eniste sillast linnulennult 410 m kaugusel edela suunas. Eniste silda ümbritsevad maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused. Silla vahetus ümbruses esinevad gleistunud lammimullad. Piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Lähtuvalt geotehnilisest uuringust (2024) on tingimused Eniste silla rekonstrueerimiseks keerulised. Raskendavaks asjaoluks on tüseda (orgaanilise aine sisaldusega) nõrkade pinnaste kompleksi (kihid 5-9: muda, vähe orgaanilist ainet sisaldab mölline peenliiv, vähe orgaanilist ainet sisaldav savine möll, turvas, savine möll) esinemine. Halva kandevõimega pinnasekihtide kogupaksus on suurem kui 1 m. Lähimad looduskaitselised objektid: • Eniste kuusk (üksikobjekt; KLO4000374) ligikaudu 430 m kaugusel linnulennult; • metsise (Tetrao urogallus; II kategooria kaitsealune liik; KLO9102224) leiuala ligikaudu 1 km kaugusel linnulennult; • Vilita metsise püsielupaik (KLO3000112) ligikaudu 1 km kaugusel linnulennult; • projekteeritav Vilita metsise püsielupaik (PLO1000657) ligikaudu 1 km kaugusel linnulennult. Vaadeldav teelõik on osa Põikva uuest teest (kokku 8,5 km), mis on liigitatud pärandkultuuri objektiks (reg. nr 835:MNT:006). Kultuurimälestisi silla lähiümbruses pole. 3 Keskkonnaameti 22.05.2020 korraldus nr DM-110021-2 11 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Maa-ameti kaardirakendusele (2024) on Eniste sillast 19 ja 23 m kaugusele märgitud karuputke hävinud kolooniad (koloonia ID HJR139; vt ka joonist 5). Joonis 5. Karuputke hävinud kolooniad Eniste silla vahetus läheduses (Maa-amet, 2024) 12 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne) suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab kas tegevuse elluviimisega kaasneb olulisi keskkonnaprobleeme ehk ebasoodsaid mõjusid (mh koosmõjus muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate teiste tegevustega) ja vajadusel mõjude tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal): 1) maa ja maakasutus; 2) märgalad; 3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad; 4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale; 5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale); 6) maavarade kasutus; 7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke; 8) maastik (sh pinnavormid); 9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad); 10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–3 toodud teavet. Peatükis 4.12 võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas. 4.1 Maa ja maakasutus Aruküla jõgi, mida Eniste sild ületab, on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (maaparandussüsteemi kood 6112860020000). Jõe põhjapoolne kallas piirneb ka maaparandusüsteemi (kuivendussüsteemi) reguleeriva võrgu (maaparandussüsteemi kood 6112860011160) alaga. Liiklusohutuse parandamiseks projekteeritakse teelõigule erinevaid meetmeid, mh peatumisnähtavust piirava metsa raadamine Türi metskond 206 kinnisasjal (katastriüksuse tunnus 83604:002:0342) 764 m2 ulatuses. Teema leiab täpsemat käsitlust ptk-s 4.9. Kuna tegemist on olemasoleva silla rekonstrueerimisega olemasoleval Parasi-Põikva-Rassi kõrvalmaanteel (nr 15170), ei mõjuta Eniste silla rekonstrueerimine maa ja maakasutuse aspekte pikemas perspektiivis ebasoodsalt ehk negatiivselt. Silla rekonstrueerimine mõjub pigem positiivselt piirkonna maakasutusvõimalustele. Rekonstrueerimise käigus võidakse ajutiselt seada maakasutusele piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud (nt 13 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 liikluskorralduslikud muudatused). Tööde teostamise aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist. 4.2 Märgalad Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos märgaladega, mistõttu puudub ka mõju eeldus. 4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad Kavandatud tegevusega hõlmatud sild ületab Aruküla jõge (VEE1128600), millel puuduvad seosed randade ja jõesuudmetega. Olemasoleva silla koonused koosnevad pinnasest ning on seega uhteohtlikud. Maalihked jõgede kallastel on paratamatus ja enamasti kutsuvad maalihkeid esile looduslikud protsessid, eelkõige kaldaerosioon. Siiski võib teatud juhtudel nö päästikuks kujuneda inimtegevus jões või kaldatsoonis. Kavandatava tegevuse asukohas viidi läbi geotehniline uuring, mille tulemusi on täpsemalt avatud ptk-s 1 ning suuniseid, mis kohalduvad ka antud teemavaldkonda, on esitatud ptk-s 4.5. Rekonstrueeritud silla koonused kindlustatakse maakividega (vt ka KMHEH lisa 1), mis tagavad kindlama konstruktsiooni ning vähendavad uhteohtlikkust. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel ptk-s 4.5 toodud suuniseid. 4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale Eniste sild ületab avalikult kasutatavat Aruküla jõge (VEE1128600). Aruküla jõe keemiline seisund oli 2022. aasta seisuga hindamata, ökoloogiline seisund kesine (seotud kalastikuga) ning koondseisund samuti kesine. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022-2027 pole toodud Aruküla jõega seotud eraldiseisvaid eesmärke, koormusallikaid ega meetmeid. Kehtiva veemajanduskava kohaselt avaldavad pinnaveekogumitele koormust erinevad asjaolud ja tegevused, kuid ükski neist pole kavandatava tegevuse seisukohalt oluline, mistõttu siinkohal neid ka ei käsitleta. Projektiga antakse põhimõtteline sademevete äravoolu lahendus. Lisaks võib ka välja tuua, et lähtuvalt AS Maves 2013. aasta tööst „Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring“, tuleb liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas ning (soovituslikult) sademevee käitlemise vajadust analüüsida alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas. Vaadeldava teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2023. aasta seisuga on Teeregistri andmetel 127 autot. Arvestades eelnevat, pole sademevee (mitte)käitlemine käesoleva objekti puhul olulisi mõjueeldusi põhjustav. Silla rekonstrueerimisel rajatakse uus plaatsild olemasolevatele sammastele, mille vuugid (kivide vahed) remonditakse. Sillasammaste remontimine on töö, mis on plaanitud teha osaliselt jões. Lähtuvalt veeseaduse § 196 lg 2 p 4 tuleb tee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamisel avalikult kasutataval veekogul registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena. Sammaste remont ei kuulu KeHJS mõistes vooluveekogusse tahkete ainete uputamise ja vooluveekogu põhja süvendamise tegevuste hulka. Silla koonuste tarvis maakividega kindlustamisel toimub tahkete ainete uputamine veekogusse, kuna osaliselt ulatuvad silla 14 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 koonused jõkke. Vastavalt KeHJS §6 lg 1 p 171 on vooluveekogusse tahkete ainete uputamine üle 2000 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus. Rekonstrueerimise käigus kindlustatakse kividega silla ümbrus (eeskätt jõe kaldad), vette uputatavate kivide maht ei ületa 100 m3. Kaevetöid jõe sängis tehakse minimaalselt olemasolevate sillasammaste remondiks ligikaudse mahuga 10 m3. Maakividest sillakoonuse kindlustuse rajamine ja silla sammaste remont on kavandatud madalveeperioodile. Kuna kasutatakse maakive, mis ei sisalda peenosakesi, siis on selle käigus heljumi sattumine jõkke minimaalne ning olulist ebasoodsat mõju pole ette näha. Piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud, kuid kavandatava tegevusega pole ette näha mõju eeldust. Eniste silla rekonstrueerimise lühiajalisi väheseid mõjutegureid võimaldab ohjata veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisprotseduur. Pikaajalises vaates ei mõjutata veestiku (sh oht keskkonnale) aspekti aga negatiivselt silla ehitus ega kasutus. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat: • Eniste sild on tee koosseisus ning Aruküla jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mistõttu tuleb silla rekonstrueerimine registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena. • tööd jões teostada madalveeperioodil soovitavalt ajavahemikus 01.06-15.09. 4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) Ptk-st 1 ja 3 nähtub, et piirkonna geotehnilised tingimused silla rekonstrueerimiseks on keerulised. Eniste sillast 19 ja 23 m kaugusele on Maa-ameti kaardirakenduses (2024) märgitud karuputke hävinud kolooniad (koloonia ID HJR139). Karuputke võõrliigid on ohtlikud invasiivsed võõrliigid, mis oma kiire leviku ja suure kasvu tõttu ohustavad meie looduslikke kooslusi4. Seetõttu on oluline ehitustööde käigus jälgida, et piirkonnas poleks karuputke säilinud. Pinnase kaevamisel ning hiljem selle transportimisel mujale on oht karuputke levitada. Seetõttu tuleb olla tähelepanelik ning leiukoha kahtluse korral võtta ühendust Keskkonnaametiga. Piirkonna õhukvaliteeti mõjutab eelkõige ehitusaegne ehitusmasinate liikumine (heitgaasid, tolm), kuid tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest. Mõjud on lühiajalised ja lokaalsed. Olemasoleva silla rekonstrueerimine ei too kaasa liiklussageduse suurenemist ja seeläbi võimalikku kasutusaegse heitgaaside hulga suurenemist. Teisalt on sild oluline lüli Parasi- Põikva-Rassi kõrvalmaantee koosseisus ning silla puudumine antud asukohas suurendaks märgatavalt ümbersõiduteede pikkust ja seeläbi vajadust täiendavate kütuste kasutamiseks. Eniste silla rekonstrueerimine ei mõjuta üldiselt mulla, õhu ja kliimaga (sh oht keskkonnale) seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat: • suunised lähtuvalt geotehnilisest uuringust: o vajumite ühtlustamiseks kasutada teede all jäika geotekstiili; 4 Keskkonnaamet. (2024). Karuputke võõrliigid ja nende ohjamine. Link 15 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 o teede alt koorida täitepinnas täies mahus ning asendada ühtlase kiht-kihilt tihendatud mineraalse pinnasega vajaliku kõrguseni; o teele rajada korralik dreenkiht, liigveed tuleks tee muldest juhtida vertikaalplaneeringuga eemale; o leondumise vältimiseks ei tohi märjal savipinnasel sõtkuda ehitusmasinatega ega lasta lahtisel kaevikul seista vee all. • ehitustööde käigus olla tähelepanelik ning igasuguse kahtluse korral karuputke leiukoha osas võtta ühendust Keskkonnaametiga e-posti [email protected] teel või esitada teated/küsimused Järvamaa piirkonna spetsialistile Roman Zuzjonokile ([email protected]). 4.6 Maavarade kasutus Vaadeldav teelõik asub Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise uuringu alal, mille eesmärgiks on geoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1:50 000 koos digitaalse andmestiku loomisega ning Järva maakonna ehitusmaavarade varustuskindluse aruande koostamine. Eelhinnangu koostamise hetkel teadaolevalt vaadeldavas piirkonnas maavarad puuduvad. Geotehnilise uuringuga anti suunis teede alt koorida täitepinnas täies mahus ning asendada ühtlase kiht-kihilt tihendatud mineraalse pinnasega vajaliku kõrguseni. Uuringu kohaselt on täitepinnas (kiht 3) nii vertikaal- kui horisontaalsuunas erineva tiheduse ja koostisega, külmaohtlik ning kokkusurutav. Pinnase asendamisega tagatakse tugevam ja vastupidavam aluspõhi silla rekonstrueerimiseks ja kasutamiseks. Silla rekonstrueerimiseks ning pinnase asendamiseks vajaminevat materjali ei hangita silla vahetust ümbrusest. Materjalide (betoon, maakivid) ja maavarade (mineraalpinnas) kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole näha. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid maavarade kasutamisel. Pinnase asendamisega on ette näha hoopiski soodsa ehk positiivse mõju eelduseid. 4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke Silla rekonstrueerimine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt Jäätmetest tekivad tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed ning pakendid, mille nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus, samuti kaasneb ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke. Silla kasutusperioodil jäätmeid olulistes kogustes ei teki. Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt kehtivale korrale. Eelnevat arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju ressursside säästliku kasutuse ja jäätmetekke osas. Kavandatava tegevusega ei kaasne heidet vette, va arvatud sademevee juhtimine silla ja tee kasutusperioodil. Nagu ptk 4.4. kirjeldatud, ei ole Parasi-Põikva-Rassi kõrvalmaantee liiklussagedus selline, kus oleks vajalik rakendada sademevee puhastust, kuna tee ja silla kasutusega ei kaasne märkimisväärset sademevee saastumist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat: 16 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 • tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida silla rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses, Türi valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine; • ehitusmasinate hooldust mitte teostada jõe veekaitsevööndis. 4.8 Maastik (sh pinnavormid) Eniste silla rekonstrueerimine ei mõjuta maastikku (sh pinnavorme) ebasoodsalt ehk negatiivselt, kuna rekonstrueeritakse olemasolevat silda ega rajata olemasolevast sillast oluliselt erinevat uut silda, mis muudaks praegust maastikuilmet. 4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) Ptk-st 1 nähtub, et liiklusohutuse parandamiseks projekteeritakse teelõigule erinevaid meetmeid, millest üks näeb ette riigiomandis oleval Türi metskond 206 kinnisasjal (katastriüksuse tunnus 83604:002:0342) metsa raadamist 764 m2 ulatuses piirava peatumisnähtavuse tõttu. Eniste sild asub riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumalas (tugiala indeks T7). Rohelise võrgustiku peamisteks eesmärkideks on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine5, millede saavutamist planeeritava tegevusega, juba olemasoleva silla rekonstrueerimisega, ei takistata. Järvamaa maakonnaplaneeringuga (2017) on seatud tingimus, mis ütleb, et metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel pole üldjuhul lubatud, samuti, et võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohiks looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus langeda alla 80% (Türi valla üldplaneeringus (2022) täpsustatud, et arvestus käib katastriüksuse põhiselt). Türi metskond 206 kinnistu pindala on 10,48 ha (9,4 ha on metsamaa, 1,07 ha muu maa), mis tähendaks, et metsa raadamise järgselt peaks kinnistul säilima 8,38 ha looduslikku ja poollooduslikku maad, tagamaks rohelise võrgustiku toimimise. Seega, kui kinnistul raadatakse metsa 764 m2 ulatuses, säilib 10,40 ha (99,2 %) looduslikku ja poollooduslikku maad. Türi valla üldplaneeringuga on ka sätestatud, et tugialade lõikumisel riigiteega tuleb parandada nähtavust, kuid samas kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks. Antud juhul on tegemist olemasoleva Eniste silla rekonstrueerimisega olemasoleval Parasi- Põikva-Rassi kõrvalmaanteel (nr 15170) ning minimaalse metsa raadamisega teemaal ei mõjutata rohevõrgustiku toimimist negatiivselt. Lähim looduskaitsealune objekt, üksikobjekt Eniste kuusk (KLO4000374), asub ligikaudu 430 m kaugusel vaadeldavast asukohast. Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu ja mastaapi ning looduskaitsealuste objektide kaugust sillast, pole ebasoodsa ehk negatiivse mõju esinemist piirkonna looduskaitsealustele objektidele ette näha. 5 OÜ Hendrikson & KO. (2018). Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Link 17 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat: • silla rekonstrueerimisel kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks vähemalt senisel kujul. 4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Silla rekonstrueerimine ei mõjuta piirkonna (hajaasustuslik) elukorraldust (lähim eluhoone linnulennult 410 m kaugusel) ning sellega seonduvat maakasutust (sh maaparandusega seonduvad aspektid) pikaajaliselt negatiivselt. Eniste silla rekonstrueerimistööde käigus seatakse maakasutusele ajutised piirangud, mis on tööde teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused). Tööde teostamise aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist. Samuti tagavad rekonstrueerimistööd pigem pikaajaliselt positiivse mõju esinemise eeldused (sh ohutum ja garanteeritum ligipääs ehk silla ületus). Silla rekonstrueerimisega ei kavandata kergliiklusteed, mida erinevate arengudokumentide alusel polegi vaadeldavasse asukohta ja selle piirkonda lähitulevikus plaanis rajada. Vaadeldav teelõik on osa Põikva uuest teest (kokku 8,5 km), mis on liigitatud pärandkultuuri objektiks (reg. nr 835:MNT:006). Objekti säilimist ohustavad seejuures ehitustööd, mis kahjustavad objekti algupära6. Eniste silla seisukorrast tingituna on vaja seda rekonstrueerida. Silla rekonstrueerimisprojekt ei muuda oluliselt Eniste silla algupära. Ka Türi valla üldplaneeringus on liikluskorralduse ühe üldise põhimõttena toodud, et liikluse piisava läbilaskevõime ja ohutuse tagamiseks tuleb parandada sildade seisukorda. Silla rekonstrueerimine võimaldab teelõigu pikaajalist säilimist täies ulatuses, andes seejuures võimaluse selle väärtustamiseks. Kuigi silla rekonstrueerimine on paratamatu, on seda võimalik teha nii, et säiliks võimalikult algupärane lahendus ja välimus. Eniste sillal asub geodeetiline märk (520). Lähtuvalt Keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“, on ehitisele paigaldatud geodeetilise märgi kaitsevöönd 0,5 m ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3,2 m vertikaalsuunas (§ 17 lg 4). Määruse § 18 lg 1 kohaselt tuleb ruumiandmete seaduse § 26 lg-s 1 nimetatud tegevuseks, sh ehitamiseks, taotleda luba, st tuleb vähemalt 30 päeva enne planeeritud tööde alustamist esitada geodeetilise märgi omanikule (Maa-ametile) sellekohase kirjaliku taotluse koos tegevuse kirjelduse ja põhjendusega. Müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna häiringud ei ole käesoleval juhul aktuaalsed (arvestades ka asustuse paiknemist ümbruskonnas ning väikest liiklussagedust teel). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat: • Eniste sillale paigaldatud geodeetilise märgi kaitsevööndis töötamiseks taotleda luba vähemalt 30 päeva enne planeeritud tööde alustamist, selleks tuleb esitada geodeetilise 6 Keskkonnaagentuur. EELIS infoleht (2024). Pärandkultuuri objekt: Põikva uus tee (835:MNT:006). Link 18 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 märgi omanikule (Maa-ametile) kirjalik taotlus koos tegevuse kirjelduse ja põhjendusega. 4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh ka tegevuse mastaabiga. 4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine. Lähtudes ptk-s 4.1–4.11 esitatud infost, ei ole Eniste silla rekonstrueerimisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 4.4, 4.5, 4.7, 4.9 ning 4.10 toodud meetmeid. Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmisel. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle. Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. 19 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Kokkuvõte Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks oli Järva maakonnas Türi vallas Vilita külas paikneva Eniste silla põhiprojekt, mille eesmärgiks on silla rekonstrueerimine, tõstmaks liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning võimalusel parandada silla kandevõimet ning määrata tehniliselt vajaliku transpordimaa ulatus. Sõltuvalt asjaolust, et Eniste silla ehitusprojekti piirkond asub tundliku keskkonnaga ala naabruses, koostatakse projektiga paralleelselt ka eelhinnang. Eelhinnangu vajadus tuleneb seega eelkõige KeHJS § 6 lg 2 (p 10, 18 ja 22) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu § 11 p 5 ja 7, § 13 p 8 ning § 15 p 8. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse (vt ka ptk teine lõik) osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh KeHJS § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad osapooled või vajadus tuvastatakse. Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine. Lähtudes ptk 4.12 esitatud infost, ei ole Eniste silla rekonstrueerimisega negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-s 4.4, 4.5, 4.7, 4.9 ning 4.10 toodud meetmeid. Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Seega otsustaja saab otsustada ka esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, mis eelhinnangu järgselt olid alljärgnevad: • Ptk 4.4: o Eniste sild on tee koosseisus ning Aruküla jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mistõttu tuleb silla rekonstrueerimine registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena. o tööd jões teostada madalveeperioodil soovitavalt ajavahemikus juuni-august. • Ptk 4.5: suunised lähtuvalt geotehnilisest uuringust: o vajumite ühtlustamiseks kasutada teede all jäika geotekstiili; o teede alt koorida täitepinnas täies mahus ning asendada ühtlase kiht-kihilt tihendatud mineraalse pinnasega vajaliku kõrguseni; o teele rajada korralik dreenkiht, liigveed tuleks tee muldest juhtida vertikaalplaneeringuga eemale; o leondumise vältimiseks ei tohi märjal savipinnasel sõtkuda ehitusmasinatega ega lasta lahtisel kaevikul seista vee all. suunised karuputke leviku takistamiseks o ehitustööde käigus olla tähelepanelik ning igasuguse kahtluse korral karuputke leiukoha osas võtta ühendust Keskkonnaametiga e-posti [email protected] teel või esitada teated/küsimused Järvamaa piirkonna spetsialistile Roman Zuzjonokile ([email protected]). • Ptk 4.7: o tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud 20 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida silla rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses, Türi valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine; o ehitusmasinate hooldust mitte teostada jõe veekaitsevööndis. • Ptk 4.9: o silla rekonstrueerimisel kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks vähemalt senisel kujul. • Ptk 4.10: o Eniste sillale paigaldatud geodeetilise märgi kaitsevööndis töötamiseks taotleda luba vähemalt 30 päeva enne planeeritud tööde alustamist, selleks tuleb esitada geodeetilise märgi omanikule (Maa-ametile) kirjalik taotlus koos tegevuse kirjelduse ja põhjendusega. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle. Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. 21 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Kasutatud materjalid Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita): • EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Andmed 09.07.2024 seisuga; • Järvamaa arengustrateegia 2035+ (2023) • Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ (2017) • Keskkonnaagentuur. (2024). Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart. https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97 eee82891873c41 • Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 • Maa-ameti geoportaal. (juuli 2024 seisuga). https://geoportaal.maaamet.ee/ • OÜ Rakendusgeoloogia. (2024). Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Änniste (Enniste) silla rekonstrueerimine Põikva küla, Türi vald, Järva maakond. Geotehnilise uuringu aruanne (töö nr 24-040). https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=37191 • Türi valla arengukava aastateks 2024-2028 (2023) • Türi valla koduleht. (juuli 2024 seisuga). https://www.tyri.ee/uldinfo • Türi valla üldplaneering (2022) 22 Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Änniste (Eniste) silla (nr 246) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/26/396 Tee ehitusloa andmise kuupäev 12.06.2026 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Enne ehitustöödega alustamist peavad olema sõlmitud kinnisasja omanikega kokkulepped kinnisasjal ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks. 2. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Änniste (Eniste) silla (nr 246) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 3. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid põhiprojekti keskkonnamõju eelhindamise tulemusena välja töötatud ehitusaegseid keskkonnameetmeid: 3.1. Tööd Aruküla jões teostada madalveeperioodil, soovitavalt ajavahemikus juuni-august. 3.2. Tööde maa-alalt karuputke kasvukoha leidmisel, või selle kahtluse korral, võtta ühendust Keskkonnaametiga. 3.3. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida silla rekonstrueerimistöödel uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses, Türi valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine. 3.4. Ehitusmasinate hooldust mitte teostada jõe veekaitsevööndis. 4. Projektalale jääb 1 muu varasema võrgu märk 520 (GPA ID 29166; 63-181-90520; muu 1 kõrguslik võrk). Geodeetilise märgi kaitsevöönd on 0,5 m ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3,2 m vertikaalsuunas. Nimetatud geodeetiline märk tuleb võimalusel säilitada selle praeguses asukohas, looduses tähistada geodeetiline märk ja selle kaitsevöönd ning kaitsta ehitustööde ajaks. Samuti peab olema tagatud juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste läbiviimine geodeetilisel märgil. Kui tööde käigus ei ole võimalik nimetatud geodeetilist märki praeguses asukohas säilitada, võib märgi kõrvaldada ja asendama ei pea. Geodeetilise märgi kõrvaldamisest teavitada Maa- ja Ruumiametit. 5. Ehitustööde teostamisel tagada projektiga seotud maaparandussüsteemide toimimine ning maaomanike maade veerežiimi ja ökoloogilise seisundi säilimine. 6. Kasutada riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu Aruküla jõgi reostuse vältimiseks setteekraane ja vajadusel settekraanid puhastada settest. 7. Näha ette ehitustööde käigus vigastatud maaparandussüsteemi rajatiste taastamine (MaaParS § 44 lg 3). 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuv Änniste (endise nimega Eniste) sild (nr 246) ja silla pealesõidud 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Stricto Project OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12175455 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Kadaka tee 42b, 12915 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 58 100 608 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number S2403 (allkirjastatud digitaalselt) 2 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Änniste (Eniste) silla (nr 246) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas 1 Keskkonnaamet Esitasite1 Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 42 lg Põhjendus: 7 ja keskkonnamõju hindamise ja Keskkonnaameti kirjas p 1 ja 2 toodud tähelepanekutega Kiri 27.05.2026 nr 6- keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg on sisuliselt arvestatud korralduse eelnõu ptk 4 p 4 „Täita 3/26/9685-2 22 alusel arvamuse andmiseks Transpordiameti kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15170 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Änniste keskkonnanõudeid“ ja korralduse lisas 1 Tee ehitusluba (Eniste) silla (nr 246 ) ümberehitamiseks ja p 3 „Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ alljärgnevaid põhiprojekti keskkonnamõju eelhindamise eelnõu (edaspidi korralduse eelnõu) koos tee ehitusloa tulemusena välja töötatud ehitusaegseid eelnõu ja keskkonnamõju hindamise Parasi-Põikva- keskkonnameetmeid:“ alapunktides 3.1-3.5. Rassi (edaspidi KMH) eelhinnanguga „Riigitee 15170 km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise Otsus: põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang“2 (edaspidi 1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt eelhinnang). kooskõlastatuks. 2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad Korralduse eelnõu kohaselt paikneb tee ehitusloa vastuväited keskkonnamõju hindamise algatamata menetluse esemeks olev riigitee 15170 Parasi-Põikva- jätmise osas. Rassi tee km-l 3,966 asuv Änniste (Eniste) sild (nr 3. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks. 246) riigi transpordimaa kinnisasjal3 Järva maakonnas Türi vallas Vilita ja Laupa külas. Projekti eesmärk on olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt ei jää projektialale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. 1 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Änniste (Eniste) silla (nr 246) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KMH algatamine ehitusloa taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik4. Ehitusloa eelnõu osas Keskkonnaametil vastuväited puuduvad. Tutvunud esitatud materjalidega peab Keskkonnaamet vajalikuks juhtida tähelepanu järgnevale: 1. Eelhinnangus on toodud, et silla ehitamine on vajalik registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut vajavad tegevused on toodud veeseaduse (VeeS) § 196 lg-s 2. 01.09.2025 jõustunud veeseaduse muudatuse kohaselt silla ja truubi ehitamiseks registreeringut vaja ei ole (VeeS § 196 lg 21 p 2). Kavandatud tööde teostamisel tuleb järgida eelhinnangus ja projektis „Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekt. 03- EK Ehituskonstruktsioonide osa“5 (edaspidi põhiprojekt) kajastatud keskkonnakaitselisi nõudeid. 2. Põhiprojekti alaptk-s 3.8 (lk 15) on kirjas: „Projekti raames on koostatud ka keskkonnamõjude eelhinnang (kaust 00-500, Alkranel OÜ, töö nr Eniste-24), mis on projektile lisatud ning kus on keskkonnakaitsega seonduvat ning keskkonnamõju leevendavaid meetmeid põhjalikult käsitletud. Kindlasti tuleb 2 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Änniste (Eniste) silla (nr 246) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 rakendada eelhinnangu kokkuvõttes mainitud meetmeid negatiivse mõju vältimiseks.“ Soovitame eelhinnangus nimetatud meetmed ka põhiprojektis konkreetselt välja tuua. Helen Manguse, juhataja keskkonnakorralduse büroo 1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldus- süsteemis 20.05.2026 nr 6-3/26/9685 all. 2 Alkranel OÜ töö nr Eniste-24, töö vormistatud 25.04.2025. 3 Katastritunnus 83604:002:0162. 4 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. 5 Stricto Project OÜ projekt nr S2405, kuupäev 11.12.2024. 2 Maa- ja Ruumiamet Edastasite 20.05.2026 kirjaga nr 8-1/23-167/8779-1 Otsus: Geodeesia ja Maa- ja Ruumiametile riigitee 15170 km 3,966 asuva 1. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad kaugseire osakond Änniste (Eniste) silla (nr 246) ümberehitamiseks vastuväited ehitusloa andmise ja keskkonnamõju ehitusloa eelnõu ja KMH algatamata jätmise kohta hindamise algatamata jätmise osas. Kiri 29.05.2026 nr 6- seisukoha küsimise. Projekti eesmärk on olemasoleva 2. Lisada ehitusloale kõrvaltingimus: „Projektalale jääb 3/26/7053-2 silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset ja 1 muu varasema võrgu märk 520 (GPA ID 29166; sõidumugavust. 63-181-90520; muu kõrguslik võrk). Geodeetilise märgi kaitsevöönd on 0,5 m ehitise pinnast Projektalale ei jää riikliku geodeetilise võrgu, riikliku horisontaalsuunas ning 3,2 m vertikaalsuunas. kõrgusvõrgu ega riikliku gravimeetrilise võrgu märke. Nimetatud geodeetiline märk tuleb võimalusel säilitada selle praeguses asukohas, looduses tähistada Projektalale jääb 1 muu varasema võrgu märk 520 geodeetiline märk ja selle kaitsevöönd ning kaitsta (GPA ID 29166; 63-181-90520; muu kõrguslik võrk). ehitustööde ajaks. Samuti peab olema tagatud Geodeetilise märgi kaitsevöönd on 0,5 m ehitise juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste läbiviimine pinnast horisontaalsuunas ning 3,2 m vertikaalsuunas. geodeetilisel märgil. Kui tööde käigus ei ole võimalik nimetatud geodeetilist märki praeguses asukohas Nimetatud geodeetiline märk tuleb võimalusel säilitada, võib märgi kõrvaldada ja asendama ei pea. säilitada selle praeguses asukohas, looduses tähistada Geodeetilise märgi kõrvaldamisest teavitada Maa- ja geodeetiline märk ja selle kaitsevöönd ning kaitsta Ruumiametit.“ 3 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Änniste (Eniste) silla (nr 246) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 ehitustööde ajaks. Samuti peab olema tagatud juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste läbiviimine geodeetilisel märgil. Kui tööde käigus ei ole võimalik nimetatud geodeetilist märki praeguses asukohas säilitada, võib märgi kõrvaldada ja asendama ei pea. Geodeetilise märgi kõrvaldamisest palume teavitada Maa- ja Ruumiametit. Maa- ja Ruumiamet geodeetilise töö korraldajana ei ole vastuväiteid ehitusloa andmise ja keskkonnamõju algatamata jätmise osas. Märgime, et antud seisukoht on käsitletav üksnes Maa- ja Ruumiamet kui geodeetilise võrgu haldaja seisukohast. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna kooskõlastustingimused lisatud eraldi allkirjastatud failina „teenus-2611473“. Liisi Kaleva, peaspetsialist, geodeesia ja kaugseire osakond 3 Maa- ja Ruumiamet Ehitusloa andmise menetluses olev riigitee 15170 Põhjendus: Maaparanduse Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuv Änniste Riigitee 15170 km 3,966 asuva Änniste (Eniste) silla (nr osakond (endise nimega Eniste) sild (nr 246) asub Järva 246) ümberehitamine on kavandatud riigitee 15170 maakonnas Türi vallas Tännasilma, Rassi ja Vilita Parasi-Põikva-Rassi tee katastriüksusel 83604:002:0162 Kiri 29.05.2026 nr külas. ja puudutab riigi poolt korras hoitavat ühiseesvoolu 6.2-2/18070 Aruküla jõgi (6112860020000/001). 4 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Änniste (Eniste) silla (nr 246) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Riigitee 15170 km 3,966 asuva Änniste (Eniste) sild Ehitustööd ulatuvad vähesel määral katastriüksusetele (nr 246) on osaliselt seotud katastriüksuste 83604:002:0970, 83604:002:0950 ja 83604:002:2071, 83604:002:0162; 83604:002:0342; 83604:002:2071 ja millel paiknevad maaparandussüsteemi ehitised (TTP- maaparandussüsteemi ehitistega TTP-598 598) ja riigi poolt korras hoitava ühiseesvooluga (maaparandussüsteemi/ehitise kood Aruküla jõgi (6112860020000/001). 6112860011160/001); TTP-598 (maaparandussüsteemi/ehitise kood Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva 6112880010010/007); Enniste TTP-598 Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekt (töö nr S2405, (maaparandussüsteemi/ehitise kood november 2024) on Põllumajandus- ja Toiduameti 6113510010090/002) ja riigi poolt korras hoitava maaparandusosakonna (Maa ja Ruumiameti ühiseesvooluga Aruküla jõgi (6112860020000/001). õiguseellane) poolt kooskõlastatud 04.12.2024 kirjaga nr 6.2-2/47220. Ehitusloa andmise aluseks oleva projektiga MaRu on tutvunud Riigitee 15170 km 3,966 asuva on ette nähtud olemasoleva silla pealisehitise Änniste (Eniste) sild (nr 246) rekonstrueerimise lammutamine ning asendamine uue raudbetoonist põhiprojekti (töö nr S2403) asuva lõigu pealisehitisega. Olemasolevad maakividest kaldasambad ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa säilitatakse. Projekteeritud lahendusega ei muudeta ning KMH algatamata jätmise eelnõuga. Otsuse olemasolevat sillaava, mistõttu ei muutu hüdroloogilised eelnõu on maaparanduse seisukohast asjakohane ja tingimused. Projektiga ei kavandata maaparandusehitiste piisav ehitusloa väljastamiseks. rekonstrueerimistöid. Maa ja Ruumiamet nõustub ehitusloa väljaandmisega Arvestades eeltooduga, Transpordiameti hinnangul ei ole järgnevaid tingimusi arvestades: punktides 2, 3, 7 ja 8 toodud maaparandussüsteemi 1. Trassilõigu tuleb tagada maaparandussüsteemi rekonstrueerimise tingimused asjakohased. toimimine ning maaomanike maade veerežiimi ja ökoloogilise seisundi säilimine. Otsus: 2. Tagada ehitusprojektiga ehitusloa esemega seotud 1. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad maaparandussüsteemide nõuetekohane vastuväited ehitusloa andmise ja keskkonnamõju rekonstrueerimine (maaeluministri määrus nr 38, hindamise algatamata jätmise osas. vastu võetud 28.03.2019 „Maaparandussüsteemi 2. Lisada ehitusloale kõrvaltingimused: ehitamise täpsemad nõuded“); 2.1. Ehitustööde teostamisel tagada projektiga 3. Tagada ehitusprojektiga ehitusloa esemega seotud seotud maaparandussüsteemide toimimine ning maaparandussüsteemide rekonstrueerimisega seotud 5 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Änniste (Eniste) silla (nr 246) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 ehitustööde dokumenteerimine (maaeluministri maaomanike maade veerežiimi ja ökoloogilise määrus nr 13.12.2018 nr 72, vastu võetud 13.12.2018 seisundi säilimine. „Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide 2.2. Kasutada riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise Aruküla jõgi reostuse vältimiseks setteekraane ja ja üleandmise nõuded"); vajadusel settekraanid puhastada settest. 4. Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu Aruküla 2.3. Näha ette ehitustööde käigus vigastatud jõgi reostuse vältimiseks kasutada setteekraane ja maaparandussüsteemi rajatiste taastamine vajadusel settekraanid puhastada settest. (MaaParS § 44 lg 3). 5. Tagada, et ehitustööde käigus vigastatud maaparandussüsteemi rajatiste saaksid taastatud (MaaParS § 44 lg 3). 6. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada tööprojekt MaRu-le. 7. Pärast maaparandussüsteemide rekonstrueerimist esitada kasutusloa kooskõlastamiseks dokumentatsioon MaRu-le aadressile: [email protected] 7.1 Maaparandussüsteemide rekonstrueerimisega seotud ehitustööde dokumentatsioon (teostusjoonised, pdf ja MapInfo-sse konverteeritavates failides). 7.2 Maaparandussüsteemide ja maaparandussüsteemi eesvoolu rekonstrueerimise tööde kohta tuleb sisse viia eraldi maaparanduse ehitustööde päevik. 8. Ehitustööde maaparanduse osa elluviimisel peab omanikujärelevalvet maaparandussüsteemide ja maaparandussüsteemi eesvoolu rekonstrueerimise osas tegema MATER registrisse kantud ettevõtja. Gerda Lõiv, maaparanduse osakonna maaparanduse kooskõlastuste büroo juhataja 6 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Änniste (Eniste) silla (nr 246) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr osas 1 Türi Vallavalitsus - Põhjendus: *Vt märkus. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr tunnus osas 1 Enniste 83604:002:0970 Põhjendus: *Vt märkus. 2 Hintsu 83604:002:0950 3 - Otsus: Kangimäe 83604:002:2071 Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et piirneva 4 Türi metskond 206 83604:002:0342 kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 7 KORRALDUS 12.06.2026 nr 1.1-3/26/396 Tee ehitusloa andmine riigitee 15170 Parasi-Põikva- Rassi tee km 3,966 asuva Änniste (Eniste) silla (nr 246) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas 20.05.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 15170 Parasi-Põikva- Rassi tee km 3,966 asuva Änniste (endise nimega Eniste1) silla (nr 246) ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuv Änniste (Eniste) sild (nr 246) paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnusega 83604:002:0162) Järva maakonnas Türi vallas Vilita ja Laupa külas. Transpordiameti korraldusega 10.01.2024 nr 1.1-3/24/25 on antud projekteerimistingimused riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi km 3,966 asuva Eniste silla (nr 246) rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd on kavandatud 2026. aastal vastavalt Stricto Project OÜ tööle nr S2403 „Riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekt“. Projektmaterjalid on kuni 01.06.2028 kättesaadavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/V7YuvXp7zTa03wv Projekti eesmärk on olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 1 Silla nimi on muudetud kohanimeseaduse alusel. 2 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga olemasolev sild rekonstrueeritakse - asendatakse pealisehitus, remonditakse talad ja rajatakse koonused. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Eniste silla rekonstrueerimise põhiprojekt puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet ja Türi Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 3 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Änniste (Eniste) silla (nr 246) rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata riigitee 15170 Parasi-Põikva-Rassi tee km 3,966 asuva Änniste (Eniste) silla (nr 246) rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse ida osakonna ehituse üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Tee ehitusluba_Änniste sild; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõjude eelhinnang. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →