Kiri

KOHILA VALLAVALITSUS KORRALDUS Kohila pp. kuu aasta nr Allika-Mardi ja lähiala maaüksuste detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamaine ja strateegilise hindamise ……….. Vilivere külas Planeerimisseaduse § 128 lg-te 1 ja 5, Kohila Vallavolikogu 25. juuni 2019 määruse nr 9 „Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest, ehitusseadustikust, planeerimisseadusest ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tulenevate ülesannete delegeerimine“ § 3 ja Kohila valla üldplaneeringu nr 40 alusel, Kohila Vallavalitsus annab korralduse: 1. Algatamine 1.1 Algatada Allika-Mardi maaüksuse detailplaneeringu koostamine (edaspidi detailplaneering või planeering) Vilivere külas ligikaudu 8 ha (80 000 m²) suuruse maa-ala osas, mis on tähistatud lisas 1.1 oleval skeemil katkendliku musta joonega. Planeeritav ala asub Kohila vallas, Allika-Mardi (katastritunnus 31701:001:2551) maaüksusel. 1.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk on vastavalt planeerimisseaduse § 126 lõikest 1 tulenevatele ülesannetele: 1.2.1 planeeringuala kruntideks jagamine; 1.2.2 kruntide hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine üksik-, kaksik-, ja ridaelamute ning ärihoonele; 1.2.3 detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; 1.2.4 ehitiste ehituslike, arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; 1.2.5 liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 1.2.6 kujade, kuritegevuse riski vähendavate tingimuste ning müra-, vibratsiooni-,  saasteriski, insolatsioonitingimusi ja muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete sea dmine; 1.2.7 sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine; 1.2.8 muud planeeringu korraldaja poolt määratud ülesanded. 2. Üldplaneering 2.1 Planeeritava ala asukohaks on Kohila Vallavolikogu 28. novembri 2024 otsusega nr 40 kehtestatud Kohila valla üldplaneeringu kohaselt Vilivere arenguala. Allika-Mardi kinnistu asub Kiisa-Kohila maantee ja Vilivere tee ristmiku piirkonnas, kus on lubatud:  10% kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B);  kuni Abrami kinnistuni: pere- ja ridaelamumaa (EV), kus on lubatud ühepere-, kahepere- ja ridaelamuid ning korterelamuid. 2.2 Detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas üldplaneeringuga. 3. Lähteseisukohad 3.1 Detailplaneering koostada vastavalt järgmistele lähteseiskohtadele. 3.2 Tingimused linnaruumile (sh avalikule ruumile) 3.2.1 elamukruntidel lubatud peahoone korruselisus kuni 2 täiskorrust ja kõrgus kuni 8,5 m, abihoone kõrgus kuni 6 m; 3.2.2 ärimaa (Kiisa-Kohila tee servas) lubatud hoone kõrgus kuni 10 m; 3.2.3 määrata planeeritavate kruntide sihtotstarve (elamumaa, ärimaa, transpordimaa, sotsiaalmaa); 3.2.4 planeeringus esitada ühtne väliruumi põhimõtteline lahendus. 3.3 Tingimused liikuvusele 3.3.1 juurdepääs planeeritavale alale on Vilivere tee L1 kaudu; 3.3.2 parkimine lahendada oma krundil; 3.3.3 parkimiskohtade arv, 2 tk elamuühiku kohta; 3.3.4 kavandada elamukvartali siseselt kergliiklustee lahendus, mis ulatub planeeritava Kiisa-Kohila kergliiklustee pääsuni. 3.4 Tingimused keskkonnale ja haljastusele 3.4.1 arvestada III kaitsekategooria taimeliigi Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) kaitse-, hooldamis- ja taastamistegevuste vajadusega (ohutegurid: võsastumine, metsastumine, raie, korjamine); 3.4.2 haljastatud pinna osakaal elamukrundil peab olema vähemalt 30%; 3.4.3 parkimisalad liigendada haljastusega väiksemateks osadeks; 3.4.4 sademevesi kavandada immutusena enda krundil; 3.4.5 tagada mürauuring, hinnates Kiisa-Kohila teest tulenev liiklusmüra vastavalt üldplaneeringu punktile 5.3; 3.4.6 kavandada planeeringuala kergliiklustee sidumine väljapoole planeeringuala. 3.5 Asjaõigusi puudutavad tingimused 3.5.1 analüüsida planeeritava ala ühendusi olemasoleva ning naaberaladele planeeritud  avaliku kõnni- ja sõiduteede võrguga; 3.5.2 teha ettepanek tee/ala/krundi avalikuks kasutamiseks määram ise osas; 3.5.3 avalikuks kasutamiseks määratavate alade korral selgitada välja maaomaniku ja tulevase valitseja seisukoht ning tingimused rajatiste valmisehitamise, remondi ja hoolduse osas. 3.6 Olulised planeeringulised nõuded (üldised) 3.6.1 määrata planeeringuala kruntide jaotus vastavalt eskiislahendusele (ligikaudu 5 korterelamumaa krunti, 15 elamumaa krunti, transpordimaa, sotsiaalmaa, puhastusseadmete krunt); 3.6.2 määrata hoonestusalad ja ehitisealune pind; 3.6.3 üksikelamumaa minimaalne pindala 1500 m², kaksikelamumaa minimaalselt 2000 m², ridaelamumaa (3 ja enam korterit) minimaalselt 800 m² elamuühiku kohta; 3.6.4 lubatav elamuhoonete arv krundil kuni 2 (peahoone + abihoone); 3.6.5 lubatav katusekalle 0°–45°, hoonete katuste kalle ühtne; 3.6.6 lahendada üldkasutatava maa-ala mänguväljaku/rekreatsiooniala osa; 3.6.7 lahendada vertikaalplaneerimine, välisvalgustus, talvise lumehoolduse alad; 3.6.8 lahendada juurdepääsud avalikult teelt ja liikluskorraldus; 3.6.9 anda sademevee ja liigvee ärajuhtimise lahendus; 3.6.10 sooja- ja küttelahendus näha ette lokaalselt, päikesejaama lahendused kirjeldada seletuskirjas; 3.6.11 veevarustus ja kanalisatsioon näha ette lokaalselt (puurkaev, väikepuhasti); 3.6.12 määrata maaüksuste piirdekonstruktsiooni lahendus (kõrgus kuni 1,6 m); 3.6.13 koostada eraldi ehitusõiguse tabel ja maakasutuse bilanss; 3.6.14 koostada kruntide aadressi ettepanek; 3.6.15 koostada servituutide seadmise koondtabel; 3.6.16 seada tingimus, et hoonete projekti eskiisid kooskõlastatakse Kohi la vallavalitsusega enne ehitusloa menetlust. 3.7 Olulised ehituslikud ja arhitektuurilised nõuded 3.7.1 hoonete paiknemine krundil: hoonestusviis, hoonete arv, paigutus, vajadusel kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoonet e paigutus; 3.7.2 kitsendused hoonetele: elamu peahoone korruselisus kuni 2 täiskorrus t ja kõrgus kuni 8,5 m, abihoone kõrgus kuni 6 m; ärihoone kõrgus kuni 10 m; 3.7.3 lubatav katusekalle 0°–45°, hoonete katuste kalle ühtne; 3.7.4 hoonete välisviimistlus: materjal (nt laudis, murtud paas, tellis, betoon, krohv), värvilahendus (naturaalne, värvitud, tooniprintsiibid); 3.7.5 krundi piirded: lubatud materjal (puit, metall, kivi), konstruktsioon, viimistlus, kõrgus; 3.7.6 näidata tuletõrje veevõtukohad; 3.7.7 määrata ehitiste tehnovõrkude lahendused (elekter, vesi, kanalisatsioon, sademevesi, drenaaž, side, küte); 3.7.8 seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks; 3.7.9 esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused; 3.7.10 esitada planeeringu ajaline elluviimise tegevuskava. 4. Uuringud 4.1 Detailplaneeringu koostamisel tuleb koostada järgmised uuringud: 4.1.1 keskkonnaseisundi ülevaade (sh kaitsealuse taimeliigi Platanthera bifolia kasvutingimuste hindamine); 4.1.2 haljastuse inventuur; 4.1.3 mürauuring vastavalt üldplaneeringu punktile 5.3 (liiklusmüra); 4.1.4 geodeetiline alusplaan (vanus kuni 2 aastat, mõõtkava 1:500 või 1:1000 või 1:2000, minimaalselt 20 m ulatuses väljaspool planeeringuala piire); 4.1.5 maaparandussüsteemi eesvoolu (TOHISOO2) mõju hindamine. 4.2 Detailplaneeringu koostamisel võivad tekkida täiendavad uuringute vajadused (nt pinnase tingimused, drenaaž, sademevesi). 5. Nõuded planeeringu kooskõlastamiseks ja kehtestamiseks 5.1 Kooskõlastused ja arvamused 5.1.1 Detailplaneering tuleb kooskõlastada järgmiste asutustega:  Transpordiamet;  Keskkonnaamet;  Terviseamet;  Maa- ja Ruumiamet;  Päästeameti lääne päästekeskus;  võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Kohila Vallavalitsus. 5.1.2 Kooskõlastused ja arvamused esitada projekteerija poolt allkirjastatud koondtabelis – kooskõlastuste ja koostöö koondtabel. 5.2 Planeeringu koosseisule esitatavad nõuded 5.2.1 Planeeringu koosseisus esitada:  kontaktvööndi analüüs;  tugiplaan topo-geodeetilisel alusplaanil;  krundijaotuskava ja katastriüksuse plaan;  asendiskeem (M 1:10000 või M 1:5000);  seletuskiri;  põhijoonis;  tehnovõrkude joonis;  3D illustratiivne mahujoonis koos ümbruses paikneva hoonestusega (vähemalt 2 tk);  väljavõte valla üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide seletused. 5.2.2 Planeeringu kausta lisada koopiad kõigist detailplaneeringu menetlemise õigusaktidest. 5.2.3 Kohila Vallavalitsusele esitada menetlemiseks üks paberkandjal kaust ja digitaalne kaust. Paberkandjal kaust ja digitaalne kaust peavad vastama üks-ühele. 5.2.4 Detailplaneeringu kaustas kasutada järjekorda: 1) tekstiline osa; 2) joonised; 3) lisad. 5.2.5 Detailplaneeringu kaustas eristada kehtestamisele kuuluv planeeringu dokumentatsioon (joonised ja tekstiline osa) ning lisad (teave planeeringu koostamise käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta; planeeringu lähteandmed, olemasoleva olukorra  analüüs ja lähteseisukohad, planeeringu koostamise käigus tehtud vaheotsused ja muu planeerimisprotsessi käigus koostatud dokumendid; planeeringu elluviimiseks vajalikud kokkulepped; muu planeeringuga seotud ning säilitamist vajav teave). 5.2.6 Planeeringu kausta lisada koopiad ajalehtede kuulutustest ning teavitamise kirjadest, millistes on avalikkust ning puudutatud isikuid informeeritud detailplaneeringu koostamise korraldamisest. 5.2.7 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt ning saata see aadressile [email protected], lisades koopiasse planeeringute spetsialist. 5.2.8 Detailplaneeringu kontaktvööndi analüüs, krundijaotuskava, põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan ja geodeetiline alusplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg failidena. 5.3 Menetluslikud nõuded 5.3.1 Enne tehnovõrkude ning tee omanike planeeringulahenduse heakskiitmist esitada detailplaneeringu eskiislahendus heakskiidu saamiseks digitaalselt Kohila Vallavalitsusele. Koos detailplaneeringu eskiislahendusega esitab detailplaneeringu koostaja tõendi, et ta vastab planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. 5.3.2 Planeering esitada Kohila vallavalitsusele vastuvõtmiseks (avalikustamiseks) ühe eksemplaris paberkandjal. Avalikustamiseks jätta üks põhijoonis ja illustreeriv joonis köitmata. 5.3.3 Planeering esitada Kohila Vallavalitsusele digitaalselt allkirjastatult nii planeerija kui ka huvitatud isiku poolt enne kehtestamisele suunamist. 5.3.4 Planeering esitada Kohila Vallavalitsusele pärast seadusjärgse menetluskorra läbimist (peale kehtestamist) ühes eksemplaris paberkandjal arhiivitundlikus pappkaustas, ühes eksemplaris elektronkandjal ning ühes eksemplaris digitaalselt, hiljemalt 10 päeva peale kehtestamise kinnitamist. Digitaalne eksemplar peab vastama Rahandusministeeriumi PLANK andmekogu juhendile (www.planeeringud.ee). 6. Kaasamine 6.1 Detailplaneeringu koostamisse kaasata: 6.1.1 Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Transpordiamet, Terviseamet ja Päästeamet; 6.1.2 planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1–3 nimetatud isikud (naaberkinnistute omanikud: Abrami, Kooli, Vilivere tee L1 omanik jt); 6.2 Kohila Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu põhilahenduse tutvustamiseks avalik väljapanek ja avalik arutelu. 6.3 Detailplaneeringust huvitatud isik (Allika-Mardi maaüksuse omanik) kohustub korraldama detailplaneeringu koostamise, vajalikud kooskõlastamised ja tehniliste tingimuste võtmise ning kandma planeeringuga seotud kulutused. 7. Menetlus 7.1 Detailplaneeringu algatamist taotles Allika-Mardi maaüksuse omanik eesmärgiga määrata Allika-Mardi maaüksuse kasutamise tingimused ja ehitusõigused elamu- ja ärihoonete ehitamiseks. 7.2 Planeerimisseaduse § 130 kohaselt on Kohila Vallavalitsus ja maaomaniku vahel  sõlmitud haldusleping nr 4-1.1/4 detailplaneeringu koostamiseks. 7.3 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 7.3.1 Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevust. 7.3.2 Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 10 nimetatud valdkonda (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine), mistõttu tuleb KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 alusel kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang. 7.3.3 OÜ EVOX poolt 12.04.2025 koostatud „Allika-Mardi maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõjude eelhinnangus“ (töö nr EXKSH31072024) on tuvastatud, et:  planeeringuala ei asu kaitsealal, hoiualal ega Natura 2000 võrgustiku alal (lähim kaitseala on Saunaküla maastikukaitseala u 200 m kaugusel);  kinnistul on registreeritud III kaitsekategooria taimeliik Platanthera bifolia (kahelehine käokeel), kuid kavandatav tegevus ei muuda niiskusrežiimi ega halvenda kasvukoha seisundit;  kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes;  võimalikud mõjud (müra, sademevesi, liikluskoormus) on hinnatavad ja leevendatavad detailplaneeringu koostamise käigus. 7.3.4 Kohila Vallavalitsus esitas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 eelnõu koos lisadega seisukoha andmiseks järgmistele asutustele: Asutus Kuupäev ja number Seisukoht Keskkonnaamet [reg nr] [Keskkonnaameti seisukoht… Terviseamet [reg nr] [Terviseameti seisukoht… Transpordiamet [reg nr] [Transpordiameti seisukoht… 7.3.5 Arvestades eeltoodud eelhinnangut ja asutuste seisukohti………….. olulise keskkonnamõju ilmnemist eeldada. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb siiski:  tagada liiklusmüra mõõtmised vastavalt üldplaneeringu punktile 5.3;  säilitada Platanthera bifolia kasvukoha kaitseks vajalikud tingimused;  kavandada sademevee immutus vastavalt keskkonnaministri määrusele;  hinnata vajadusel täiendavate uuringute vajadust. 7.3.6 Keskkonnamõju strateegilist hindamist……………. 7.4 Planeerimisseaduse § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Käesoleva detailplaneeringu algatamine ei ole seaduse kohaselt volikogu pädevuses, seega on algatamise otsustuspädevus Kohila Vallavalitsusel. 8. Teatavaks tegemine 8.1 Kohila vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise korraldus Ametlikes Teadaannetes, ajalehtedes Raplamaa Sõnumid ja Kohila Valla Leht.  8.2 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt teavitada 30 päeva jooksul isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ning isikuid, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Teavitada eelkõige Abrami, Kooli, Vilivere tee L1 valdaja, Kiisa-Kohila tee valdaja (Transpordiamet) ning teiste naaberkinnistute omanikke. 8.3 Planeerimisseaduse § 124 lõike 4¹ kohaselt loetakse korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. 8.4 Korralduse peale võib esitada vaide Kohila Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millel oleks pidanud korraldusest teada saama või kaebuse Tallinna Halduskohtule haldusmenetluse seadusest sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. 9. Lisad Lisa 1.1_Planeeringuala skeem. Lisa 2_Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (OÜ EVOX, 12.04.2025). Lisa 3_Keskkonnaameti seisukoht, reg [nr] [kuupäev]. Lisa 4_Terviseameti seisukoht, reg [nr] [kuupäev]. Lisa 5_Transpordiameti seisukoht, reg [nr] [kuupäev].  Lisa 1.1 ALLIKA-MARDI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING LÄHTESEISUKOHTADE NR 007/22 JUURDE PLANEERINGUALA PINDALA LIGIKAUDU 8 HA Joonis 1. detailplaneeringu planeeringuala - planeeringuala 1 Joonis 2. detailplaneeringu planeeringuala asukoha skeem Kohila vallas, Vilivere külas - planeeringuala asukoht 2  821 (II) 556 (II) 143 (II) 500m 70 133a (II) E N Kahepoolne põrkepiire Mahaviik 4m S W Löögikindel terminal 651 (II) 651 (II) 681 (II 4 4 681 Löögikindel terminal (II) ) Mahaviik 4m PK 41+00 PK 40+50 PK 40+00 PK 39+50 PK 39+00 PK 38+50 PK 38+00 4 435 Projekteeritud LJS-2 (Liitumisega 3x16A) 0.79 (0) 6.00 2.00 PK 3 (II)ARDI" 7+5 7.00 2.50 3.00 0 .00 54 UM 00 R6 7.00 R6. AG 4 a 3.50 1 "JAA "JA 54 GUM (0) (II)ARDI" 445 PK 24+ 1a (I ARDI" * PK 23+50 (0) 4.34 5 GUM 0 0 PK 26+00 I) PK PK 25+50 435 PK 25+00 435 (0) PK 24+50 37+ a A 1 00 4 "JA (II) I" PK 23 541aGUMARD 435 (0) +00 35 R8.0 52. a 0 1 921 30.0 "JAA "JAA 52.27 66 52. 541aGUMAR 00 PK 3 R8. 4.09 PK 2 52.19 .61 0 6+5 20.0 (II) DI" 52 2 0 +50 d 923 Vana aia lammutamie ja uue 3.19 Geoaluse koostaja: Reaalprojekt OÜ Geoaluse töö nr: G21159 Mõõdistamise aeg: Jaanuar 2022 paigaldamine 2.50 6.37 2.42 3.19 TELLIJA Kohila Vallavalitsus 435 PROJEKT Kiisa-Kohila kergliiklustee OBJEKT Kiisa-Kohila (11245) km 1,5 kuni 7,0 / Kohila vald, Harju maakond tee (0) PK PROJEKTEERIS VASTUTAV STAADIUM JOONISE NIMI TÖÖ NR 22+ JAA (II) DI M.E. Eik R. Mäe Põhiprojekt Liikluskorraldus 8821 00 R KUUP. JOONISE NR REV GUM II MÕÕTKAVA 644 A 1:500 0 M 11.03.2024 4-22 644 AGU ARD ViaVelo Inseneribüroo OÜ; reg.kood 11712139; Magasini 29a-18, 10138 Tallinn; Tel: 5172182, [email protected]; www.viavelo.ee; MTR: EEK001192; EPE001115; ELK000063; EEP003424 (0) (  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 14.05.2026 Kehtib kuni: 30.06.2026 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Transpordiamet Kohila Vallavalitsus Teie 14.05.2026 nr 7-1/28 [email protected] Vabaduse tn 1 Meie 12.06.2026 nr 7.2-2/26/8404-2 79804, Rapla maakond, Kohila vald, Kohila alev Seisukohtade väljastamine Allika-Mardi detailplaneeringu koostamiseks Olete taotlenud seisukohti Allika-Mardi detailplaneeringu (katastritunnus 31701:001:2551, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud. Planeeringu eesmärgiks on jagada planeeringuala kruntideks ning määrata kindlaks hoonestusalad ja ehitusõigus ning lubatud on ehitada üksik-, kaksik- ja ridaelamuid ning ärihooneid. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11245 Kiisa-Kohila tee (edaspidi riigitee nr 11245) km 3,42- 3,71. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 977 autot. Riigitee nr 11245 km 3,674 on bussipeatus Jaagumardi (vasak). Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Juurdepääsuna tuleb kasutada kohaliku teed nr 3170008 Vilivere tee. Riigiteele nr 11245 täiendavaid ristumiskohti mitte planeerida. 2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7. Näha ette riigitee nr 11245 ja kohaliku tee nr 3170008 ristmiku rekonstrueerimine, pinnatud kruusa asendamine asfaltkattega. Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. 3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. 5. Planeeringu ruumilises lahenduses arvestada Kohila Vallavalitsuse Kiisa-Kohila kergliiklustee projektiga (Kiisa-Kohila (11245) km 1,5 kuni 7,0 / Kohila vald, Harju maakond), sh kavandatud bussipeatustega. Näha ette riigitee nr 11245 ja kohaliku tee nr 3170008 ristmiku lähedusse teeületuskoht, et planeeringuala kergliiklustee siduda väljapoole planeeringuala projekteeritud kergliiklusteega. 6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 8. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh libeduse- ja tolmutõrjet). 9. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega, millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile. 10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. 11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast. 15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, 2 (3) tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: 1. Lisa 1_Kohila vallavalitsuse korralduse kavand 2. Lisa 1.1_planeeringuala ja asukoha skeem 3. 8821_PP_TL-4-22_Liikluskorraldus Mildred Liinat 58786958, [email protected] 3 (3)