P00nsi k0la Taimela maa0ksuse detailplaneering
AS NORD PROJEKT projekt 00030
SELETUSKJRI
0 ULDANDMED
01 Planeeringu objekt ja asukoht
Objekt Piii.insi kiila Taimela maaiiksuse detailplaneering
Asukoht Viimsi vald, Pililnsi killa,Taimela maauksus
02 Tellija
Anne Teenus
Projekteerija
03 AS NORD PROJEKT reg. nr. 10056556
Kaluri tee 5, 74001 Haabneeme
Litsents EE-2468/612/1514
Tel+ 372 6 306 240
Faks+ 372 6 306 241
E-mail: info@nordprojekt. ee
Detailplaneeringu koostamisel osalesid:
Arhitektid Meeli Truu
Viire Ernesaks
lnsenerid Peedu Toom
Villu Kiviorg
Hendo Tamre
00030dpl
Püünsi küla Taimela maaüksuse detailplaneering
AS NORD PROJEKT projekt 00030.
ASENDIPLAAN
11 Sissejuhatus
Püünsi küla Taimela maaüksuse detailplaneeringu projekti koostamise aluseks on
Anne Teenuse avaldus Viimsi Vallavalitsusele 7. mail 1998.a., ViimsiVallavolikogu
otsus 9. detsember 1997.a. nr. 291 ja lähteülesanne detailplaneeringu projekti
koostamiseks (töö nr. 395-98).
12 Lähteandmed
Planeeritud maa-ala asub Püünsi külas Viimsi-Rohuneeme T-251 autotee ääres (piir
idapoolsel küljel). Läänepool on meri.
Krundil on kivist elamu, 4 abihoonet, kaev ja 2 kasvuhoonet. Maa-alal on üksikuid
puid. Geodeetiline alusplaan on koostatud Rakendusgeodeesia ja Ehituegeoloogia
Inseneribüroo poolt 1998.a. (töö nr. 0368). Koordinaadid L-EST 92 süsteemis.
Kõrgused Balti süsteemis. Maapind on ida-läänesuunalise kaldega. Kõrgusarvud on
vahemikus 2.50-0.80.
13 Arhitektuur-planeerimislahendus
131 Olemasolev maakasutus
Kodanik Sinaida Taimelale on õueaiamaa eraldatud S.M. Kirovi nim. NKK juhatuse
otsusega nr. 3, 28.02.91.a. suurusega 0,9 ha. Viimsi Vallavolikogu otsusega nr.291
09. detsember 1997.a. on Anne Teenusel ette nähtud erastada 047 ha maad.
Planeeritud maa-ala asub endisel Kepsu 30 talu maadel, mis on tunnistatud subjektiks.
132 Detailplaneering
Vastavalt planeeringu tellija soovile on koostatud detailplaneering 3 krundi piiri
määramiseks, vastavalt Viimsi valla üldplaneeringule on planeeritud maa-alal koos
ehitusõiguse näitamisega väikeelamumaa ja haljasmaa.
Planeeritud territooriumile on ette nähtud 2 väikeeramut
ja 1 ridaeramu.
Olemasolevad hooned lammutatakse.
Andmed kruntide ehitusõiguse kohta: ehituskeelualad, lubatav krundi täisehituse
protsent ja ehitusalune pindala on antud joonisel AP-4.
Ehituskeelualad on antud arvestades hoone tulepüsivuse klassiks TP-3. Konkreetse
hoone projekteerimiseks tuleb Viimsi Valla Ehitusametisse esitada projekt ja taotleda
ehitusluba.
Krundi piire võib olla puidust või võrkpiire. Piire tuleb täiendavalt kooskõlastada
Viimsi Valla Ehitusametiga.
Planeeritud territooriumi maakasutuse sihtotstarbed on järgmised:
- väikeelamumaa - EE
- haljasmaa -H
- transpordimaa- LT (Viimsi-Rohuneeme tee maa-ala)
(Juurdepääsu tee maa-ala)
4
(00030dpi
Püünsi küla Taimela maaüksuse detailplaneering
AS NORD PROJEKT projekt 00030
14 Teed ja liiklus
Juurdepääs krundile on Viimsi-Rohuneeme T-251 autoteelt. Harju Teedevalitsuse
projektigrupi poolt on koostatud nimetatud autotee rekonstrueerimisprojekt ja
Haabneeme aleviku — Rohuneeme jalgrattatee projekt. Antud detailplaneeringuga on
arvestatud eelpool nimetatud projektidega.
15 Vertikaalplaneerimine
Vertikaalplaneerimise aluseks on olemasolevad maapinna kõrgusarvud ja Viimsi-
Rohuneeme T-251 autotee projekti — kõrgused. Planeeritava hoone +0.00 on
vahemikus 1.80-2.00. Sadeveed juhitakse hoonest eemale haljasaladele.
16 Haljastus
Planeeritud maa-alal on üksikpuid ja puudegruppe: valdavalt kased. Perspektiivis
tuleb täiendavalt rajada kõrghaljastust Viimsi-Rohuneeme autotee poolsele küljele.
17 Keskkonnakaitse
Planeeritud maa-ala keskkonnakaitselised abinõud on järgmised:
- - territooriumil on üksikpuid ja puudegruppe
- - perspektiivis täiendavalt rajada kõrghaljastust
- = majandus-fekaalvete kogumine “Fertil” tüüpi kogumiskevu V = 10 m?, vedu
Pringi puhastusseadmetesse (ajutine lahendus).
- Prügi kogumine konteineritesse
- - Viimsi-Rohuneeme autotee on tolmuvaba — asfaltbetoonkattega.
18 Tuleohutusabinõud
Krundile on märgitud ehituskeelualad. Ehitiste minimaalne kaugus krundi piiridest on
5,0 m. Tuletõrjevee hüdrandid on aiandusühistu Kalur-5detailplaneeringuga
ettenähtud Viimsi-Rohuneeme mnt, Järve tee ning Viimsi-Rohuneeme mnt —Kooli
tee ristmikule.
INSENERVARUSTUS
21 Veevarustus
Veega varustamiseks on planeeritud maa-alal sahtkaev. Perspektiivis on ette nähtud
ühendada AS Tamult kuuluva Pringi tootmistsoonis oleva veesüsteemiga.
22 Kanalisatsioon
Planeeritud maa-ala läheduses puudub praegu majandus-fekaalvete kanalisatsioon.
Projekteeritavatele elamutele on ajutiselt ette nähtud kogumismahuti V = 10 m.
Soovitav on kasutada plastmass-mahutit Fertil 10 m.
Perspektiivselt vastavalt Viimsi valla üldplaneeringule rajatakse majandus-fekaalvete
kanalisatsioon. Aiandusühistu Kalur-2 detailplaneeringus on näidatud perspektiivse
ülepumpla asukoht Viimsi-Rohuneeme autotee ääres.
5
(000304pi
Püünsi küla Taimela maaüksuse detailplaneering
AS NORD PROJEKT projekt 00030
23 Elektrivarustus
Viimsi valla Pringi külas lahe ja Rohuneeme tee vahelisel alal endise Taimela
maaüksuse perspektiivse hoonestuse elektrivarustuse lahendamisel on aluseks võetud
AS Viimsi Elekter tehnilised eeltingimused nr. 3-00 05. jaanuarist 2000.a.
Detailplaneeritaval alal paikneb üks olemasolev amortiseerunud eramu, mis
planeeringuga kuulub lammutamisele. Taimela maaüksusele planeeritakse ehitada
kaks uut eramut ning üks ridaelamu kuue korteriga. Hoonete küte on ette nähtud
individuaalsete katlamajadega kas gaasküttel või vedelküttel.
Vastavalt EEI 12:21995 arvutusmetoodikale on projektiga haaratava ala eeldatav
arvutuslik tarbimiskoormus 95 kW.
Planeeritavate hoonete elektritoiteks on ette nähtud paigaldada mastalajaam
160 (250) kVA trafoga. Alajaam paigaldatakse Rohuneeme teeltkvartalisse
mahasõidu kõrvale tee tsooni.
Mastalajaama 10 kV toide võetakse olevalt Aegna fiidrilt Järvetee alajaama kõrvalt
SAX-tüüpi õhuliiniga puitpostidel. Planeeritav 10 kV õhuliin paigaldatakse Järve tee
ning Rohuneeme tee tsoonidesse väljapoole erakruntide piire.
10 kV õhuliini trassina kasutatakse osaliselt ära olevat 0,4 kV liini trassi piki
Rohuneeme teed, asendades kaks masti alates Järve teest Rohuneeme suunas.
Olemasolev 0,4 kV paljasjuhtmetega õhuliin asendatakse nendel mastidel AMKA
õhukaablitega. Taimela maaüksuse olevat eramut ning eramute gruppi piki
Rohuneeme teed (kahele poole Järve teed) toitev 0,4 KV õhuliin demonteeritakse
alates ristumismastist Suurevälja bussipeatuse taga. Piki Rohuneeme teedolevatele
tee
eramutele tagatakse uus toide planeeritavast mastalajaamast üle Rohuneeme
kaabliga AMKA. Nende koormuse lisandumise tõttu oleks vaja valida planeeritava
alajaama trafo võimsusega 250 kVA. Juhul kui AS Viimsi Elekter realiseerib
trueerimise,
osaliselt Kalur-2 detailplaneeringuga ette nähtud 0,4 kV võrgu rekonsJärveot
mille käigus osa nimetatud Rohuneeme tee äärseid eramuid viiakse sa tee
250 kVA mastalajaama toitele, siis piisaks ka 160 kVA võims usega uuest alajaa mast.
0,4 kV jaotusvõrk Taimela maaüksusel teostatakse AXMK-tüüpi kaablitega krunte pinnases,
kusjuures jaotuskapid paigaldatakse sissesõidutee äärde väljap oole eramut e .
atavad
Jaotuskappidena kasutatakse välja paigaldatavaid ühildatud (eraldi lukustvõi
elektri- ja sideosa) kappe, soovitavalt firmadelt Kabeld on, Harju Elekter Elero.
Jaotuskappidesse paigaldatakse igale eramule (ridaelamu boksile)
kaitseautomaatlülitid vabastiga 25A ning energiaarvestid. Iga hoone sisestusel peab
olema välja ehitatud maandusseade.
AS Rito Elekter poolt on projekteeritud ning väljaehitamisel välisvalgustus piki
Rohuneeme teed kogu detailplaneeritava ala ulatuses, täiendavat tänavavalgustust
käesoleva projekti mahus ei ole kavandatud.
Põhimõtteline elektrivõrkude lahendus ning trafoalajaama paigutus on näidatud
projekti koosseisus oleval insenervõrkude koondplaanil.
Alajaama asukoht Rohuneeme tee tsoonis on eelnevalt kooskõlastatud Harju
Teedevalitsuses 17. veebruaril 2000.a.
24 Sidevarustus
Detailplaneeritava ala sidevarustuse lahendamisel on aluseks võetud Eesti Telefoni
Teleteenuste tehnilised tingimused nr. 22053-2/21 (013) 11. jaanuarist 2000.a.
Käesoleval ajal on antud maaüksusel olemasolevasse eramusse paigaldatud sidekaabel
VMOHBU 3x2x0,5, samuti on välja ehitatud sidekanalisatsioon piki Rohuneeme teed
ning selle ristumine Rohuneeme teega vahetult detailplaneeritava ala naabruses.
6
(00030dpI
Püünsi küla Taimela maaüksuse detailplaneering
AS NORD PROJEKT projekt 00030.
Planeeritaval maaüksusel on ette nähtud välja ehitada sidekanalisatsioon UPOTEL-
tüüpi plasttorudest (9100 mm (piki Rohuneeme teed alates olevast tee üleminekust)
või 950 mm (hargnemised projekteeritavatesse eramutesse ja ridaelamusse).
Hargnemised põhitrassist teostatakse sadulharudega. Rohuneeme tee äärde ülemineku
juurde paigaldatakse väikest tüüpi r/b karpkaev.
Detailplaneeritava ala tarbijad kuuluvad ehitatava telefonijaama DLU MLL
teeninduspiirkonda, vajaliku mahuga sidekaablite paigaldamiseks koostatakseeraldi
tööprojekt. Igale eramule (ridaelamu boksile) arvestatakse 3x2 mahuga sidekaablite
paigaldus.
Kõik sidekaablid otsastatakse KRONE tüüpi otsastusseadmetega.
Põhimõtteline sidevõrgu lahendus on näidatud projekti koosseisus oleval
insenervõrkude koondplaanil.
25 Tulekaitse
Planeerimisel on arvestatud hoonete vahelise vajaliku ehituskeelualaga. Vajalik
tuletõrjevesi saadakse Järve tee algusesse varemplaneeritud tuletõrje hüdrandist.
(000304pi
TINGMÄRGID:
70 Hu AMAND A ü MÄRKUSED : O==mmmmi) — PLANEERITUD KRUNDI PIIR
e = — 0 Sa KR
TTT a -|-1- = ÕIGUSLIKU ALUSEGA MAAKASUTUSE PIIR )
( ÕUEAIAMAA PIIR
N ' A M IS a 1. GEODEETILINE ALUSPLAAN ON KOOSTATUD RAKENDUSGEODEESIA JA EHITUSGEOLOOGIA
(7 N«PRS
A = INSENERIBUROO POOLT 1998 A. ( TÖÖ NR. TT- 0368 ) ——-- KINNISOMANDI PIIRID SEISUGA 1940 A.
W E Ü 30 Hi NE < il 1200 | 2 2. KOORDINAADID ON L-EST 92 SÜSTEEMIS, KÕRGUSED ON BALTI SÜSTEEMIS. pa SOOVITUD PLANEERITAVA MAA=ALA PIIR
i OSNNNSSA, kl
“ N — 2
3. VIIMSI — ROHUNEEME T-251 AUTOTEE REKONSTRUEERIMISPROJEKT ( PROJ. 990601 ) TASA TEE MAA-ALA PIIR
S 20 [4] > KK EE JA HAABNEEME — ROHUNEEME JALGRATTATEE PROJEKT (PROJ. 990706 ) ON KOOSTATUD
AO" SNŠ > SN /L1/1. 1200 | 2 HARJU TEEDEVALITSUSE PROJEKTGRUPI POOLT. [ze] OLEMASOLEV HOONE ( ELAMU ) / LAHMUTATAV
n . KRUNTIDE POSTIAADRESSID ANTAKSE HILJEM. OLEMASOLEV. PIIRE
. KRUNTIDE PIIRIDE MÕÕDUD JA PINDALAD TÄPSUSTATAKSE KATASTRI MÕÕDISTAMISEL. AA OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA TEE
- HOONETE PROJ. TULEPÜSIVUSKLASS OL.OLEVATEL TP 3. EHITUSKEELUALAD (TULETÖRJE- EE SIHTOTSTARVE,
Soome laht KUJAD PIIRINI ) 5 M. PROJEKTEERITUD HOONETE TULEPÜSIVUS— Zi 1200 | 2 |. — SUURIM KORRUSELISUS/EHITUSALUNE PIND/HOONETE ARV
KLASSI MADALAMAKS MUUTMISEL , MUUTUVAD VASTAVALT KA KUJAD, MIS 31 2 12 | ARV
TULEPÜSIVUSASTE = / PARKIMISKOHTADE
FIKSEERITAKSE KONKREETSETES HOONESTUSPROJEKTIDES. KINNITAN (MIN. ) NORM /PLAN.
Viimsi Val i IT -
ööga omi alo EE / EER VÄIKEELAMUMAA / RIDAELAMUMAA
22. GS. 2000. Ar Ao? - (7: da, see viaal a. HALJASMAA «2 Ja a
7 Ni a Koostakaptalad
— :
j Ž NI kr s ag ohus
185 +5: egykloeo
TRANSPORDIMAA
(71-Eklirep, (7.08, Aab
ÄSS m ALAR VALGE 5f PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT krdi 4 |
F —1Ta nii e HARJUMAAPEAINSPEKTI
PÄAPISTUENERB EHITUSKEELUALA (A. TEENUS/
[ 2 “
/ F* A - pe AJUTISED KINNISTUD KRUNDI MOODUSTAMIS LIKVIDEERITAV 0.4 KV ELEKTRILIIN
Ai [200 | 2 '
| PER, E AIA
LY kura mil
V
L (2) KRUNDI NUMBER
1 1%," na' 1e-3 2 | 2
7 i KEPSU 30 L võlikogu odd PROJ. VIIMSI — ROHUNEEME AUTOTEE (PROJ.990601)
RIIGIMAA alal k titt
' | «|< | +4 | SUUET BAN jk kaa PROJ. HAABNEEME-ROHUNEEME JALGRATTATEE
( PROJ. 990706 )
" " kaemsla lähil Jüeolise tab:
lipmrgaL taLiaaimeala EHITUSKEELUTSOON
ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS 1 mamm —-
jutt " KRUNDI| — KRUNDI = [KRUNDI PLANEE — | KRUNDI |MOODUTATAKSE | LIITMISEKS JA OSADE SENINE almtauol TuP | KALDA EHITUSKEELU
-
KOOSKOLASTATUD
NR | AADRESS JRITUD SIHTOTS= | PLANEE- [KINNISTUTEST k.a.| LAHUTAMISEKS | OTSTARVE kalju
TARVE(VASTAVALT| RITUD [RIIGI/LINNA MAA| MOODUSTATAVAD| (VASTAVALT KATAS- mrhe TR
(nv tei üir Ü
alpmee
/
le t
A pa
SÄILITATAV KÕRGHALJASTUS
05. 08 , Moansaanalda Alar gi
M kistasnoaveenvs aj n TÄPSUSTATAKSE KATASTRIÜKSUSELE) °CUBUS [END.KINNISTUD. | AJUT.KINNISTUD aritade/
2, Sw AE 5 (700 / 7 AA
ak A PROJ.KÕRGHALJASTUS
AS Eesti Telefon Tolevõrkldega —
a
€oekekvor jur] 7 lelud004 e 08: t (1) meik
VALLAVALITSUSE
TÄIMELA 1 EE
18 AAK
TOEKAS
E
'
MAATULUNDUS
JA ELAMUMAA 02 .22002a.
|
A LUMME
02»421.4 7)
A
«Solladaapii de prropeteleerimiineka TÄPSUSTATAKSE KIRSTU
CB) +250.0 tank arr
kaotlda ET. poolt korbaeebse VALLA SALITSUSE EE/Ü 1280.0 UK. t ama TT sa
2 £ s n k e E L TINGU ÜLT + 1030.0 JA ELAMUMAA
tehhitgrd A A pall , TAIMELA 2 TAAR EN NM JOONISE NIMETUS MÕÕTKAVA
2 .Tööjoonised kooskõlastada TASA ITSASE
=
kehst 3 NNISTU
+ 4065.0
+260.0
MAATULUNDUS at Bas miisi MN TAIMELA MAAÜKSUSE 1:1000
täiendavalt (3) ib EER/Ü 5765.0 UKAEG + 1440.0 JA ELAMUMAA APESTOMASOVA
JELENA AMOGE pm P2/ DETAILPLANEERING DETAILPLANEERING
VOLDEMAR KOMMER TA A | USL. ALUSEL
Tehnilise dokumentatsigofii ME 1UAMAA rm all A lead
Viimsi vald, Püünsi küla AT TN —
grupi nr.1 insener A/AA TRANSPORDI RAK " MAATULUNDUS DIREK: ORI ASETÄITJA
(4) MAA-ALA L 360.0 AJAKS L! 360.0 JA ELAMUMAA / | AS NORD PROJEKT P.T. 27.01.2000 eskiis.dwg
Reg.nr.10056556 Litsents EE-2468/612[romus
KD 74001 Haabneeme Kaluri tee 5 i MT.
| kl Ri 161.(37 22)790444,Fax.(37 22)63062 [9 00030
0444,Fax.(37 22)6306241 tä c SE 004 ken
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________1/38
1. ÜLDOSA .............................................................................................................................................2
2. ASENDIPLAAN .................................................................................................................................. 4
3. ARHITEKTUUR ................................................................................................................................ 12
4. KONSTRUKTSIOONID ....................................................................................................................16
5. TULEOHUTUS ................................................................................................................................. 18
6. KÜTE JA VENTILATSIOON. ............................................................................................................ 22
7. KESKKONNA- JA TERVISEKAITSE. .............................................................................................. 26
8. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. ........................................................................................ 29
9. SADEMEVEEKANALISATSIOON. .................................................................................................. 32
10. EHITUSE ORGANISEERIMISE LAHENDUS. ...............................................................................32
11. ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS ..................................................................................................... 32
12. ENERGIATÕHUSUS. .....................................................................................................................38
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________2/38
1. ÜLDOSA
1.1 Seletuskirja ülesehitus
Käesolev seletuskiri on koostatud Viimsi vallas, Püünsi külas, Rohuneeme tee 93c krundil
üksikelamu projekti jaoks ning koosneb asjakohastest peatükkidest. Seletuskiri sisaldab
andmeid, mis hõlmavad arhitektuuri ja mida on otstarbekas ja võimalik määrata. Projekt on
koostatud vastavalt tellija ülesandele, soovidele, kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate
projekteerimisnormide ja standarditega ning Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a. RT I,
26.02.2021, 7 määrusega nr. 97 – Nõuded ehitusprojektile. Projekti koostamise aluseks on
kehtiv detailplaneering.
1.2 Üldandmed
1.2.1 Ehitise asukoht
Aadress: Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 93c
Krundi katastritunnus: 89001:003:0567
Kinnistu pindala: 1007 m2
Sihtotstarve: 100% elamumaa
1.2.2 Ehitise lühikirjeldus
Kinnistule juurdepääs tagatakse Viimsi-Rohuneeme teelt. Kinnistule on olemasolev
asfaltkattega mahasõit, mida käesoleva projektiga laiendatakse. Kinnistu parkimisala ja
jalgrajad kaetakse betoonkividest sillutisega. Kinnistu ümber on projekteeritud piirdeaed.
Käesoleva projektiga on kinnistule projekteeritud ühekorruseline üksikelamu. Hoone on
projekteeritud vastavalt detailplaneeringu nõudmistele ja tingimustele. Projekteeritava hoone
kasutamise otstarve on 11101 - üksikelamu.
Ehitise projekteeritud kasutusiga on 50 aastat (projekteeritud kasutusea kategooria 4, EVS-
EN 1990:2002). Elektripaigaldise kasutusiga 30 aastat – aluseks evs-iec 60364 „Ehitise
elektripaigaldised”. Hoonesiseste tehnosüsteemide arvestatav tööiga on 20 aastat.
Välistrasside arvestatav tööiga 20 aastat. Teede ja platside arvestatav tööiga on 10 aastat.
Tehniliste näitajate võrdlustabel:
Projekt DP
Max korruselisus 1 1/2
Max ehitusealune pind (m2) 192,8 200
Max hoonete arv 1 2
Min tulepüsivusaste TP-3 TP-3
Parkimiskohtade arv 2 2
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________3/38
Rohuneeme tee 93c kinnistu asukoht:
1.2.3 Projekteerijad
Peaprojekteerija: Solpro OÜ (Reg nr 11961323)
MTR EEP001952
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn
tel. +372 56649659
[email protected]
Projektijuht: Roman Lebedev
Arhitektuurne osa: Vastutav spetsialist: Aleksandr Bobrov,
Diplomeeritud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 177560
Konstruktsioonide osa: Vastutav spetsialist: Roman Lebedev,
Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,
kutsetunnistus nr 173988
Sisekliima tagamise süsteem: Vastutav spetsialist: Vladimir Krehov,
Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener,
tase 7, kutsetunnistus nr 173893
Elektripaigaldise osa: Vastutav spetsialist: Sergey Khashin,
Pädevustunnistuse nr EL-421-22
1.3 Alusdokumendid
1.3.1 Lähteandmed
Eelprojekti koostamise aluseks on järgnevad lähteandmed:
- Tellija lähteülesanne;
- Taimela maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 15.08.2000).
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________4/38
1.3.2 Ehitusuuringud
Käesolev projekt ei käsitle.
1.3.3 Normdokumendid
Projekti koostamisel lähtuti Eesti Vabariigis kehtivatest normdokumenditest.
2. ASENDIPLAAN
2.1 Üldandmed
2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Hoone projekteerimisel on lähtutud tellija soovist ning krundi suurusest. Asendiplaani aluseks
on geo-mõõdistus, dateeritud juuni 2025.a.
2.1.2 Alusdokumendid
2.1.2.1 Lähteandmed
Olemasolev asendiplaan ja katastriskeem jääb samaks.
2.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid
Geodeetiline alusplaan, töö nr 110/25, Revico Geo OÜ, juuni 2025
2.1.2.3 Normdokumendid
- Siseministeeriumi määrus nr.17, 30.03.2017. RT I, 23.02.2021, 13 - Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded.
- Majandus- ja taristuministri määrus nr.97, 17.07.2015. RT I, 26.02.2021, 7– Nõuded
ehitusprojektile.
- EVS 932:2017 – Ehitusprojekt.
- EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.
- EVS 812-3:2018/AC:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid.
- EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus.
- Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.
- Eesti Standard EVS-EN 16798-1:2019+NA:2019: Hoonete energiatõhusus. Hoonete
ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe
projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast,
valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6.
- Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid; Sotsiaalministri määrus nr. 42, 04.03.2002. RT I,
29.12.2020, 47.
- Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nendele nõuetele
vastavuse tõendamise kord nr. 49, 26.07.2013. RT I, 10.11.2020, 12.
- Sotsiaalministri määrus nr. 61, 24.09.2019 - Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid.
- Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004. RT I, 22.10.2021, 16.
- Viimsi Vallavolikogu 20.09.2022 vastu võetud määrus nr 15 „Viimsi valla
jäätmehoolduseeskiri“.
- Viimsi Vallavolikogu 18.03.2025 määrus nr 6 „Viimsi valla heakorraeeskiri“.
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________5/38
2.2 Olemasolev
2.2.1 Paiknemine
Käsitletav kinnistu Rohuneeme tee 93c paikneb Püünsi külas, Viimsi vallas, Harju
maakonnas.
2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised
Kinnistu on hoonestamata.
2.2.3 Olemasolev refljeef
Krundi reljeef on valdavalt tasane.
2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus
Kinnistul kasvavate puude asukohad on näidatud asendiplaanil. Käesoleva projektiga
kõrghaljastust ei likvideerita.
2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed
Krundi juurdepääs on Viimsi-Rohuneeme teelt. Juurdepääsutee on asfaltkattega. Sissesõit
on näidatud joonisel AS-1.
2.2.6 Krundi kitsendused ja kaitsealused objektid.
Puuduvad.
2.2.7 Krundi pinnase omadused
Käesolev projekt ei käsitle.
2.3 Asendiplaani lahendus
2.3.1 Hoone paigutus
Hoone asukoht on valitud vastavalt detailplaneeringuga lubatud hoonestusalale.
Projekteeritava hoonestuse kaugus naaberhoonetest on vähemalt 8 meetrit.
2.3.2 Ehitusetapid
Ehitusetapid täpsustatakse ehitustööde ettevalmistuse käigus.
2.4 Vertikaalplaneering
2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed
Vertikaalplaneering on näidatud asendiplaanil (joonis AS-1).
2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus
Hoone +-0.00 seotakse ABS kõrgusega +2.35m (kõrgused EH-2000 süsteemis).
Detailplaneeringuga on lubatud hoone +-0.00 vahemikus 1.80-2.00m (kõrgused Balti
süsteemis). Detailplaneeringuga lubatud hoone +-0.00 kõrguse nõudele vastust ei ole
võimalik tõendada, kuna detailplaneering on kehtestatud aastal 2000 ning kõrguse
määramise süsteem on muutunud.
Hoone nurkade projekteeritav maapinna kõrgus on valitud lähtudes olemasoleva maapinna
kõrgustest ning naaberkinnistute maapinna kõrgustest. Projekteeritava hoone asukohad
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________6/38
olemasolev keskmine maapinna kõrgus on 2.04m (ABS). Projekteeritav maapinna ABS
kõrgus hoone nurkades on 2.20m.
Harja kõrgus projekteeritavast maapinnast on 5,8m. Hoone kõrgus keksmisest
olemasolevast maapinnast on 5,9m.
Hoone ABS kõrguseks on 8m.
2.4.3 Sademevee käitlemine
Sademeveed krundi haljasaladelt immutatakse vertikaalplaneerimisega pinnasesse.
Betoonkivisillutisega parklast ja hoone katuselt suunatakse sademeveed
sademeveekanalisatsiooni kaudu sademevee mahutisse (3m2), kust üleliigne vesi
suunatakse imbväljakule. Parklasse on projekteeritud õks restkaev. Täpne lahendus on
antud VKV projektiga - Solpro OÜ töö nr 170526.
Sademevee juhtimine ja valgumine teemaa-alale on keelatud. Sademevee naaberkruntidele
juhtimine ei ole lubatud.
2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine
2.5.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil
Parkimine on lahendatud omal krundil. Parkimiskohti on kokku planeeritud 2.
Parkimiskohtade arv vastab detailplaneeringu nõuetele. Liikluskorraldus puudub.
Mistahes ehitustransport ei tohi transpordimaal oleval sõiduteel, haljasaladel ja teepeenardel
ja kergliiklusteel parkida. Veoteekonna määrimisel tuleb kate puhastada kohe. Määrdunud
teekatet tuleb puhastada survepesuriga.
2.5.2 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused
Käesolev projekt ei käsitle.
2.5.3 Liikluskorraldusvahendid
Käesolev projekt ei käsitle.
2.6 Teed ja platsid
Juurdepääs kinnistule on tagatud asfaltkattega Viimsi-Rohuneeme teelt. Mahasõit on
projekteeritud asfaltkattega. Kinnistusisene parkla kaetakse betoonkividest sillutisega.
Tänavakivid paigaldatakse 30 mm paksusele liivakihile, mille alla on tehtud 200 mm paksune
killustikukiht. Tänavakivide eraldamiseks murukatendist kasutatakse kõnnitee äärekivi.
Pideva terakoostisega kivimaterjaliseguist killustikalused peavad vastama "Maanteede
projekteerimis-normide ja nendega seotud määruste korrektuur" 11.07.2011 tabeli 4.14
nõuetele.
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________7/38
2.7 Haljastus ja heakorrastus
2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus
Kinnistul kasvavate puude asukohad on näidatud asendiplaanil. Käesoleva projektiga
kõrghaljastust ei likvideerita. Säilitatava puu ehitusaegne kaitse tagatakse vastavalt EVS
939-3:2020 standardile.
2.7.2 Projekteeritud haljastus
Kinnistule on projekteeritud 2 puud - nt. serbia kuusk (võra laius 2-4m, kõrgus 8-10m). Puude
asukoht on näidatud asendiplaani joonisel (AS-1).
Serbia kuusk on pinnase suhtes vähenõudlik. Okkad on kahevärvilised - pealt tumerohelised,
alt valged. Käbikandvus algab noores eas.
Hoonestusest ja teedest platsidest vabale alale rajatakse muru. Ehitustööde käigus
taastatakse tänava maa-alal kaevetöödega kahjustatud murupinnad. Murupinna taastamisel
tuleb jälgida, et kasvumulla huumusesisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab
olema mineraalmuld (PH 6,5-7), mis ei sisaldada taimedele kahulikke jäätmeid ning on
tihendatav nii, et ei tekkiks vajumisi ja veelohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast.
Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ja taastada niidukõlbulikuks.
Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku jms.
Haljastuse rajamiseks kasutatakse puukoolis kasvatatud puid, mis on ümberistutamise
suhtes vastupidavamad. Istik peab olema kasvatatud Eestis või lähiriikides, kaugemalt
toodud taim peab olema talvitunud Eestis vähemalt kaks talve.Istutusmaterjal valitakse
võimalikult suuremõõtmeline ja kvaliteetne. Ühte kohta istutatakse ühesuurused istikud.
Kavandatud istutusmaterjal peab vastama Eesti Standardi EVS 939-2-2020 "Puittaimed
haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded’’ nõuetele.
Puude istutamisel tuleb arvestada vastavust EVS 843:2016 normidele ning Viimsi valla
kaevetööde eeskirjale (Viimsi Vallavolikogu 16.03.2021 määrus nr 40).
Nõuded istutamisele:
Istutusaugud teha vastavalt kasutatavate istikute mullapalli/juurepalli suurusele nii, et
stutusauk on vähemalt 1/3 suurem mulla- või juurepallist. Istutusaugud tuleb täita viljaka
kasvumullaga.
Istutustööd teha aprillis-mais või augustis-septembris.
Enne istutamist tuleb mullapalli korralikult kasta ning valada istutusauku minimaalselt 50 l
vett.
Kui taim on istutusauku paika pandud, tuleb traatvõrk või pakkekangas avada pealt ning
külgedelt, seejuures ei tohi mullapall laguneda. Looduslikust materjalist kanga võib jätta
augu põhja. Kunstmaterjalist kangas ja istutusnõu tuleb eemaldada täielikult.
Vigastatud juured tuleb tagasi lõigata ning jalgida, et juured ei jääks istutusauku keerdus
ega otsad ülespidi.
Puud tuleb istutada nii, et juurekael jääks (parast hilisemat pinnase vajumist) maapinnaga
ühele tasandile või sellest 1–2 cm kõrgemale. Istutamisel tuleb kasvumuldkiht-kihilt
suruda vastu taime juurestikku. Istutatud puud ei tohi olla viltu.
Istutamisel lõigata ära kuivanud ja vigastatud oksad.
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________8/38
Enne multšimist tuleb istutusalad hoolikalt umbrohust puhastada, et takistada nende
kasvu läbi multšikihi. Eriti raske on umbrohujuuri eemaldada peenraakanga alt, sest need
tungivad peenravaibast läbi ja nende kättesaamine läbi peenravaiba on võimatu.
Peale istutamist katta põõsaste ja puude istutusala jämedama okaspuu kooremultšiga
(fr20-40 mm) 7-10cm paksuselt. Üksikpuudele teha multširing tüve ümber diameetriga ca
1m, et hõlbustada niitmist puude ümber tüve kahjustamata. Istikute juurekael tuleb jätta
vabaks 10cm raadiuses. Hea kooremultš on valmistatud purustatud männikorbast, ei
sisalda puiduosakesi ning on vähemalt aasta aega seisnud. See on sõelutud ühtlastesse
läbimõõduklassidesse (fraktsioonidesse) ning sellele võib olla lisatud ka orgaanilisi väetisi.
Kooremultš ei tohi sisaldada mürkkemikaale, mulda ja kive, juurumbrohu osakesi ega
umbrohuseemneid.
Peale istutamist rikkalikult kasta. Edaspidi kastetakse kord nädalas. Taimi tuleb kasta
istutusjärgselt regulaarselt vähemalt ühe kasvuperioodi jooksul.
Istutusmulla ja -aja ning hooldusvõtete asjus konsulteerida haljastusspetsialistiga.
Hooldustöödele esitatavad nõuded:
Muru:
Muru hoitakse agrotehniliste võtetega parimas võimalikus seisundis. Hooldusabinõusid
rakendatakse regulaarselt igaaastaselt ja ennetavalt.
Muru hooldamiseks tehakse järgmised tööd:
muru piiratakse nii sageli, et muruala selged piirjooned oleksid tagatud kogu aeg;
umbrohutõrjet tehakse vajadust mööda;
muru kastetakse, väetatakse, tasandatakse (mulla lisamine, muruseemne külv, rullimine)
ja rullitakse vajadust mööda.
Puud:
Puude hooldamiseks tehakse järgmised tööd:
1) kujundus-, hooldus-, harvendus- ja vormilõikust ning raiet tehakse vajaduse ja kasvukoha
nõuete järgi;
2) lõigatud oksad korjatakse kokku ja veetakse ära;
3) kastetakse ja väetatakse vajadust mööda;
4) vajaduse kohaselt tehakse taimehaiguste ja -kahjurite tõrjet;
5) kastmis- ja väetamissüsteemid hoitakse nõuetekohaselt korras;
6) multši kiht hoitakse korras ning puhastatakse regulaarselt prahist ja umbrohust;
7) multši lisatakse juurde vajadust mööda.
8) Lehed korjatakse kokku ja viiakse minema.
2.7.3 Väikeehitised ja -vormid
Puuduvad.
2.7.4 Piirded ja väravad
Kinnistu ida- ja lõunapoolsele küljele on projekteeritud puidust piirdeaed, metallist postidega.
Kinnistule juurdepääs on idapoolsel küljel, kuhu on projekteeritud jalgvärav ming liugvärav.
Väravad ei tohi avaneda tee poole. Põhja- ja läänepoolsele küljele on projekteeritud metallist
võrkpiire.
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________9/38
Piirdeaia kõrgus on planeeritud 1,2m. Läbipaistamatuid plankpiirdeid rajada pole lubatud.
Piirdeaia puitlipid on pleneeritud paigaldada 80mm vahedega. Piideaia läbipaistvus on 40%.
Piirete asukohad on näidatud Asendiplaanil (joonis AS-1).
Puude ja tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb kaevetööd teostada käsitsi!
2.7.5 Prügikonteinerid
Prügikonteinerid rajatakse betoonkividest platsile. Konteinerite asukoht on näidatud joonisel
AS-1. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel,
hoonetest vähemalt 4 meetri kaugusel. Jäätmete sorteeritud kogumise jaoks tuleb
konteinerid tähistada vastavalt jäätmete liigile. Jäätmemahutid ja jäätme käitluse
korraldamine peab lähtuma Jäätmeseadusest ja Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjast.
Kinnistu omanik on kohustatud sõlmima teeninduslepingu kohaliku jäätmekäitlus ettevõttega.
Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele.
Kinnistule rajatavad jäätmemahutid:
- Segaolmejäätmed
- Biojäätmed
2.7.6 Jäätmekäitlus
Käesoleva hoone ehitamiseks vajalikud ehitustööd ei too endaga kaasa märkimisväärset
keskkonna reostust. Tööd tuleb teostada selliselt, et ei kahjustataks ümbritsevat keskkonda.
Kahjustatud haljastus tuleb peale tööde lõppu taastada. Jäätmekäitlus tuleb lahendada
vastavalt kehtivale, jäätmeseadusele ja Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjale.
Jäätmekäitluse üldnõuded:
1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, eeskirjast ja teiste asjakohaste
õigusaktidega kehtestatud nõuetest.
2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi,
samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega
keskkonnale.
3) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liikidest, hulgast ja
päritolust ning jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast
ohust tervisele, keskkonnale või varale.
4) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või
tavajäätmetega.
5) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa
eraldi jäätmemahutitesse või selleks ettenähtud kohta.
6) Nii liigiti kogutud kui segunenud jäätmed, mis ei ole kaetud jäätmekäitluslepingutega, tuleb
viia tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja
keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta või anda need käitlemiseks üle selleks
vastavat luba omavale isikule.
7) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti ja viisidel on
keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult jäätmevaldaja enda tegevuses tekkinud
immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.
8) Üldkasutatavatesse kohtadesse (nt pargid, parklad, ühissõidukite peatused jms) paigutab
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________10/38
jäätmemahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade ning teiste
asutuste ja ettevõtete sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast, mille
tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja.
9) Jäätmete jätmine avalike kogumispunktide kõrvale ja nende lähedusse on keelatud.
10) Üldkasutatavatesse kohtadesse paigutatud liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks
mõeldud jäätmemahutitesse on lubatud panna ainult neid jäätmeliike, mis on jäätmemahutitel
oleval infokleebistel või muul andmekandjal välja toodud.
Jäätmekäitluse korraldamine:
Jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline
kohustuste jaotus jäätmekäitluses vastava lepinguga. Territooriumi haldaja on kohustatud
teavitama elanikke ja oma töötajaid eeskirja nõuetest. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki
võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida
jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub vastav
keskkonnakaitseluba.
Korraldatud jäätmevedu Viimsi vallas teostab AS-iga Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus.
(https://www.viimsivald.ee/teenused/keskkond/jaatmemajandus/korraldatud-jaatmevedu).
Jäätmekava:
Jäätmekäitlus – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis.
Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline Ühik Tegevuse lühikirjeldus
kogus
17 01 01 Betoon ~1,0 Antakse üle taaskasutamiseks
m3 keskkonnaluba omavale
jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
17 02 01 Puit ~0,5 Antakse üle taaskasutamiseks
m3 keskkonnaluba omavale
jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
17 02 02 Klaas ~0,01 Antakse üle taaskasutamiseks
m3 keskkonnaluba omavale
jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
17 04 07 Metallisegud ~0,2 m3 Antakse üle taaskasutamiseks
keskkonnaluba omavale
jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
17 04 11 Kaablid ~0,1 m3 Antakse üle taaskasutamiseks
keskkonnaluba omavale
jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
20 03 01 Prügi(segaolme ~1,0 m3 Antakse üle keskkonnaluba
jäätmed) omavale jäätmekäitlejale, kes
selles jäätmeveo piirkonnas
hanke korras valitud kohalik
omavalitse poolt, nt Ragn-Sells
AS või Radix Hooldus OÜ
15 01 06 Segapakendid ~0,1 m3 Tagastatakse pakendiettevõtjale
pakendijäätmete ringlusse võtuks
või taaskasutusse suunamiseks
või antakse üle taaskasutamiseks
keskkonnaluba omavale
jäätmekäitlejale, nt Ragn-Sells AS
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________11/38
08 01 12 Värvi- ja ~0,1 m3 Antakse üle taaskasutamiseks
lakijäätmed keskkonnaluba ning ohtlike
jäätmete käitluslitsentsi omavale
jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
17 09 04 Ehitus-ja ~2,0 m3 Antakse üle sorteerimiseks
lammutuspraht keskkonnaluba omavale
jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
17 06 04 Isolatsiooni ~1,0 m3 Transportida jäätmekäitluspunkti
materjalid
17 03 02 Bituumenrull ~0,1 m3 Antakse üle taaskasutamiseks
materjalid keskkonnaluba ning ohtlike
jäätmete käitluslitsentsi omavale
jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
Kogused on orienteeruvad ning täpsustuvad ehituse käigus.
PINNAS – pinnasetööde mahtude bilanss
Jäätme- Jäätmeliik Hinnanguline Ühik Tegevuse lühikirjeldus
kood kogus
17 05 04 Kasvupinnas ~110 m3 Ehitisealune pinnas, teede- ja platside all
olev pinnas ning tehnovõrkude rajamise
kaevised. Kooritakse ja kogutakse eraldi,
kasutatakse samal ehitusel haljastuseks.
Ülejäävat kasvupinnast antakse üle
taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba
omavale jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp
OÜ.
17 05 03* Ohtlikke aineid - m3 Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil
sisaldavad
Kivid ja pinnas
17 05 04 Kivid ja pinnas ~50 m3 Taaskasutatakse ehitusobjektil
täitematerjalina.
Mahtude arvutamisel on arvestatud, et jäätmed on tihedalt, ilma õhkvahedeta kokku
pressitud ning nad on tavalise ekspluatatsiooni niiskusega. Jäätmete hulgad on
hinnangulised. Tolmlevad jäätmed tuleb kasta märjaks, lendlevad jäätmed tuleb ladustada ja
transporitda kaetult, rehvidega tänavale kanduv pori ja muda tuleb pühkida kokku ning
ladustada kinnistul, vajadusel tänav puhtaks pesta.
Ehitustööde lõpetamise järel vormistatakse jäätmeõiend ning esitatakse Viimsi
vallavalitsusele. Ehitusjäätmete käitlemist puudutav dokumentatsioon tuleb säilitada 2 aastat
alates käitlemise hetkest (vastavalt Viimsi jäätmehoolduseeskirja §33 lg 2).
2.8 Maa-ala tehnilised andmed
Sihtotstarve 100% elamumaa
Krundi pind 1007 m2
Ehitisealune pind 192,8 m2
Krundi täisehitusprotsent 19,1%
Haljastuse protsent 66,9%
Parkimiskohtade arv 2
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________12/38
3. ARHITEKTUUR
3.1 Üldandmed
3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Arhitektuuri osa hõlmab hoone korruse plaani, katuse ja vundamendi plaane, vaateid ja lõiget
ning avatäidete spetsifikatsioone.
3.1.2 Alusdokumendid
3.1.2.1 Lähteandmed
Lähteandmeteks projekti koostamisel on kehtiv detailplaneering, tellija soov ning kehtivad
ehitusnormid ja projekteerimisstandardid.
3.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid
Puuduvad.
3.1.3 Normdokumendid
- Siseministeeriumi määrus nr.17, 30.03.2017. RT I, 23.02.2021, 13 - Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded.
- Majandus- ja taristuministri määrus nr.97, 17.07.2015 – RT I, 26.02.2021, 7–Nõuded
ehitusprojektile.
- EVS 932:2017 – Ehitusprojekt.
- EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.
- EVS 812-3:2018/AC:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid.
- EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus.
- Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.
- Eesti Standard EVS-EN 16798-1:2019+NA:2019: Hoonete energiatõhusus. Hoonete
ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe
projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast,
valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6.
- Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid; Sotsiaalministri määrus nr. 42, 04.03.2002. RT I,
29.12.2020, 47.
- Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nendele nõuetele vastavuse
tõendamise kord nr. 49, 26.07.2013. RT I, 10.11.2020, 12.
- Sotsiaalministri määrus nr. 61, 24.09.2019 - Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid.
- Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004. RT I, 22.10.2021, 16.
- Viimsi Vallavolikogu 20.09.2022 vastu võetud määrus nr 15 „Viimsi valla
jäätmehoolduseeskiri“.
- Viimsi Vallavolikogu 18.03.2025 määrus nr 6 „Viimsi valla heakorraeeskiri“.
3.2 Olemasolev
Puudub.
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________13/38
3.3 Arhitektuuri üldlahendus
3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud
Hoone on paigutatud kinnistule detailplaneeringuga määratud hoonestusala.
3.3.2 Hoone ehitusetapid
Täpsustatakse ehitustööde ettevalmistuse staadiumis.
3.3.3 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon
Hoone projekteerimisel lähtutakse tellija soovist, krundi suurusest ja maatüki kujust.
Projekteeritud hoone vastab detailplaneeringu kõigile nõudmistele ning selle tulemusena
hakkab see harmooniliselt sobituma teiste ümbritsevate hoonetega.
Projekteerimisel on ühekorruseline üksikelamu. Hoone välisseinte ehitusmaterjaliks on
200mm kergplokk. Fassaad viimistletakse puitlaudisega.
Hoone maksimummõõdud on 15,3x15,2 m.
Lae kõrgus 2,8 m. Elutuba-köögis on lae kõrgus 4,9m.
Hoone kõrgus 5,8 m.
Suletud netopind 145,9 m2.
3.3.4 Hoone ruumid
Plaanilahenduse skeem on lihtne ja võimalikult funktsionaalne. Hoone on 1-korruseline.
Sissepääs viib esikusse, kust edasi on pääsud garderoobi, kolme magamistuppa, vannituppa
ja elutuba-kööki. Elutoast pääseb veel ühte magamistuppa. Köögist pääseb eesruumi, kust
edasi saab minna duširuumi ja leiliruumi. Hoonel on tehnoruum, kuhu on eraldi sissepääs
õuest, lisaks pääseb sinna ka vannitoast. Terrassile või võimalik minna elutoast, köögist,
ühest magamistoast ja eesruumist.
3.3.5 Välisviimistlus
Sokkel - viimistluskrohv - tumehall (nt. Ceresit Tikkurila Mole L487)
Välisseinad - laudvooder - helesinine (nt. Tehnos Woodex T3038)
Aknad ja uksed - plast - tumehall (nt.RR23)
Katus - katusekivid (nt. Benders Carisma Candor) - tumehall
Terrass - puidust terrassilaud - hall (nt. Woodex Aqua oil T8037)
3.3.6 Siseviimistlus
Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama:
- EVS 812-7:2018. Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude,
tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus
- “Eesti ehituses kasutusohutuse nõuetele vastavate kahjulikke ühendeid sisaldavate
toodete ja materjalide loetelule” (Eesti Ehitusteave ET-2 0110-0322) välja antud märts 2000.a.
- Maalritööde RYL2012 esitatud nõuded
Materjalid peavad olema ohutud ja vastama tootja poolt ette nähtud kasutusotstarbele.
Viimistletud pinnad peavad vastama heale ehitustavale. Juhinduda tuleb ka sisetööde
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________14/38
RYL2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest (hoone sisetööd) ja toodete paigaldusjuhistest,
üldistest tuletõrje- ja tervisekaitse nõuetest.
3.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted
Ehitustööde maksumuse määramisel lähtuda üheaegselt nii joonistest kui ka tööseletusest.
Kui käesolev tööseletus või joonised ei võimalda täpselt määrata mõnda ehituslikku
teostatavust või kui nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist
hankima täiendavat informatsiooni projekteerijalt või tellijalt. Ehitustööd teostada vastavalt
Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse, tervisekaitse ning ehitustööde teostamise
normatiividele. Ehitustööde kvaliteet peab vastama RYL 2000 nõudele.
Ehituse käigus tekkivad probleemid lahendatakse eraldi töövõtulepinguga järelvalvetööde
käigus koostöös ehitaja, arhitekti ja elamu omanikuga.
Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest
ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, ehitustööde kvaliteedi
üldnõuetest RYL2010, RYL2013, hoone tehnosüsteemide nõuetest RYL2002, maalritööde
nõuetest RYL2012 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest
ning hooldusnõuetest.
3.4.1 Vundament
Hoonele on projekteeritud plaatvundament.
3.4.2 Põrand pinnasel
- Põrandakate
- Aluskate 3mm
- Ehituskile
- Monoliitne raudbetoonplaat 100mm
põrandaküttetorud
armatuurivõrk
- Vahtpoüstürool EPS100 100mm
- Vahtpoüstürool EPS100 100mm
- Vahtpoüstürool EPS100 100mm
- Tihendatud liiv (tagasitäide)
3.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid
Hoone välisseinte konstruktsioon koosneb 200mm kergplokkidest.
Katuse ja vahelae konstruktsioon puidust fermidel.
3.4.4 Trepid
Hoone sissepääsu trepp on projekteeritud monol. raudbetoonist.
3.4.5 Vahelagi
- Puistevill 400mm
- Katusefermi alumine vöö 50x200mm
- Aurutõkkekile
- Roovitus 25x100mm (S=400mm)
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________15/38
- 2x kipsplaat 13mm
3.4.6 Katus
Katus/KA-1
- Betoonist katusekivi
- Roovitus 45mm (S=450mm)
- Õhkvahe 35mm
- Katuse aluskate
- Katusefermi ülemine vöö 50x200mm
Katus/KA-2
- Betoonist katusekivi
- Roovitus 45mm (S=450mm)
- Õhkvahe 35mm
- Katuse aluskate
- Sarikad 50x200mm/ soojustus 200mm
- Aurutõkkekile
- Roovitus 25x100mm (S=400mm)
- 2x kipsplaat 13mm
3.4.7 Välisseinad
- Voodrilaud 20mm
- Distantsliist 25mm
- Õhkvahe 35mm
- Vahtpolüstürool 200mm EPS60
- Kergplokid Fibo 200mm
- Siseviimistlus/krohv
3.4.8 Siseseinad
Sisesein /SS-1
- Siseviimistlus/krohv
- Kergplokid Fibo 200mm
- Siseviimistlus/krohv
Sisesein /SS-2
- Siseviimistlus/krohv
- Kergplokid Fibo 100mm
- Siseviimistlus/krohv
Sisesein /SS-3 (Leiliruum)
- Kergplokk Fibo 100..200mm
- Isolatsiooniplaat Finnfoam FF-PIR 30mm
- Õhkvahe 20mm
- Voodrilaud 12mm
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________16/38
3.4.9 Avatäited
Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken.
Kõik välisseintes olevad aknad on soojustatud plastprofiilidel tumehalli värvi ning klaasitud
kolmekordse klaaspaketiga: heliisolatsioon Rw=33dB, u=0,5 W/M*K. Akende U= 0,7 W/(M*K).
Kõik välisseintes olevad uksed on soojustatud plastprofiilist tumehalli värvi. Välisuste U= 0,9
W/(m*K)W.
3.5 Hoone tehnilised andmed
TEHNILISED NÄITAJAD
Ehitisealune pind 192,8 m2
Maapealsete korruste arv 1
Maa-aluste korruste arv 0
Absoluutne kõrgus 8m
Kõrgus 5,8 m
Pikkus 15,3 m
Laius 15,2 m
Sügavus 0m
Suletud netopind 145,9 m2
Suletud brutopind 182,8 m2
Maapealse osa maht 935 m3
Köetav pind 145,9 m2
Eluruumide pind 138,4 m2
Tehnopind 7,5 m2
Üldkasutatav pind 0 m2
Tubade arv 5
Tulepüsivusklass TP-3
4. KONSTRUKTSIOONID
4.1 Üldandmed
4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Selles peatükis määratletud koormused on ligikaudsed ning vajavad täpsustust
ehituskonstruktsiivses osas.
4.1.2 Alusdokumendid
4.1.2.1 Lähteandmed
Lähteandmeteks oli tellija suuline soov ning projekteerimistinigmused.
4.1.2.2 Ehitusuuringud
Käesolev projekt ei käsitle.
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________17/38
4.1.2.3 Normdokumendid
Ehituskonstruktsioonide projekteerimisel lähtutakse alljärgnevatest seadustest ja norm-
dokumentidest:
Ehitusseadustik:
EVS 932:2017 – Ehitusprojekt.
Koormused:
EVS-EN 1990:2002+NA:2002/AC:2021 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide
projekteerimise alused.
EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa
1-1: Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.
EVS-EN 1991-1-2:2004/AC:2013 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa
1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus.
EVS-EN 1991-1-3:2006+A1:2016+NA:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide
koormused Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.
EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa
1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.
EVS-EN 1993-1-1:2005+A1:2014/NA:2015 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.
EVS-EN 1993-1-2:2006/AC:2009 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine.
Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus.
EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007/AC:2019 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele
EVS-EN 1992-1-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine.
Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus
Projekteerimisalal, kus Eesti projekteerimisnormid on mittetäielikud või puuduvad, on
kasutatud SNiP ja SP norme.
4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele
4.2.1 Projekteeritud kasutusiga
Kuna ei ole teisiti kokku lepitud, siis loetakse EVS-EN 1990:2002 kohaselt uute
kandekonstruktsioonide kasutusea kategooriaks klass 4 (hooned ja muud sarnased
kandekonstruktsioonid), planeeritav kasutusiga 50 aastat.
4.2.2 Tagajärgede- ja töökindlusklass
Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt töökindluse eristamise eesmärgil on eluhoone
kandekonstruktsioonid määratletud tagajärgede klassiks CC1.
4.2.3 Järelevalve tase
Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on järelevalve tase IL3 ehk teostatakse suurendatud
järelevalvet: kolmanda poole järelevalve.
4.2.4 Koormused
4.2.4.1 Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused
Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-2:2002 liigitakse uusehitise järgmistele kasutusklassile:
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________18/38
klass A – q =2,0 kN/m2, Q =2,0 kN;
ᵏ ᵏ
Horisontaalse koormuse klassid rinnatisele ja barjäärile on standardi EVS-EN 1991-1-2:2002
põhjal:
klass A – q =0,5 kN/m (rinnatisele ja barjäärile kuni 1,2 m kõrguseni);
ᵏ
Koormuse osavarutegur γ =1,5.
G
4.2.4.2 Lumekoormus
Normatiivne lumekoormus maapinnal s =1,5 kN/m2. Katuse lumekoormuse kujutegur μ =0,8.
ᵏ ¹
Lumekoormused ja lumekotid arvutatakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3:2006.
Koormuse osavarutegur γ =1,5.
Q
4.2.4.3 Tuulekoormus
Tuule põhiline baaskiiruse väärtus on v =21,0 m/s ja keskmine tuule baaskiirusrõhk q =0,618
ᵇ ᵖ
kN/m . Maastiku tüüp – II. Välis- ja siseõhutegurid vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-
2
4:2007. Koormuse osavarutegur γ =1,5.
Q
4.2.4.4 Muud koormused
Omakaalukoormused on leitud vastavalt projekteeritud konstruktsioonidele ning tehniliste
seadmete kaaludele. Alalise koormuse osavarutegur γ =1,2.
Q
4.3 Hoone kandeskelett
4.3.1 Kandeelemendid
Vundament - plaatvundament
Välisseinad - 200mm kergplokid
Siseseinad - 200mm kergplokid
Katus - puitfermid
Konstruktsioonide ristlõike, kihid ja samm on vajalik täpsustada litsentseeritud
erialaspetsialisti arvutustega, eraldi tellitatava konstruktiivse projekti koostamise käigus.
5. TULEOHUTUS
5.1 Üldandmed
Tuleohutuse osa hõlmab püstitava hoone konstruktsioonide tuleohutust.
5.2 Alusdokumendid
-Ehitusseadustik
-Tuleohutuse seadus
-Siseministri määrus nr.17, 30.03.2017. RT I, 23.02.2021, 13 - „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“ (edasi „määrus nr. 17“)
-EVS 932:2017 Ehitusprojekt
-EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara
-EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________19/38
- EVS 812-3:2018/AC:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid.
-EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus.
-EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
5.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve
1. Tulepüsivusklass – TP3
2. Ehitise tuleohutusest tulenev ehitise liigitus – I kasutusviis (eluhoone)
3. Kasutusotstarve - üksikelamu
4. Hoone korruste arv - 1
I kasutusviisi puhul ei ole tuleohuklassi määramine kohustuslik.
5.4 Jagunemine tuletõkkesektsioonideks ning materjalide tuletundlikkus
Jagunemine tuletõkkesektsioonideks puudub.
Sisepindade nõutud tuletundlikkus:
seinad ja lagi - D-s2,d2 (sisepinna väikseid osi võib katta klassifitseerimata materjalidega)
Põrandad - nõudeid ei esitata
Soojustussüsteem - D,d0
Välisseina välispind - D,d2
Õhutuspilu välispind - D,d2
Õhutuspilu sisepind - nõudeid ei esitata
Katusekate - Broof(t2)
Tehniline ruum:
Seinad ja lagi - B-s1,d0
Põrandad - DFL-s1
Katlaruumi põrand - A2FL-s1
Kaablite tuletundlikkuse nõuded:
Ehitis üldiselt - Dca-s2,d2,a2
Evakuatsioonitee - Cca-s1,d1,a2
Torupaigaldise tuletuletundlikkus - DL-s3,d0
5.5 Ehitise tuleohutuskuja, tulepüsivusajad ja eripõlemiskoormus
Hoonetevaheline kuja 8 meetrit on tagatud.
Nõuded kande- ja jäigastavate konstruktsioonide tulepüsivusaegadele puuduvad.
Hoone eripõlemiskoormus jääb alla 600MJ/m².
5.6 Evakuatsioonilahendus
5.6.1 Maksimaalne inimeste arv
Hoones viibivate inimeste arv on üldjuhul 4.
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________20/38
5.6.2 Evakuatsiooniteed
Evakuatsioonipääsude arv: üks - hoone välisuks, ukse mõõtmed 1400x2100mm, millest
avatav osa on mõõtmetega 900x2100mm.
Väljumistee pikkus evakuatsioonipääsuni ei ületa 30 meetrit.
5.6.3 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele
Kelder puudub. Pööningule pääs tagatud pööninguluugi kaudu, mis asub esiku laes.
Pööninguluugi min mõõtmed 800x600mm. Pääs katusele toimub nõjatusredeli abil. Korstnate
hooldamiseks paigaldatakse katusele redel ja katusesild.
5.7 Suitsu eemaldamine
Suitsueemalduse eesmärk on hoida ruumid suitsuvabad evakuatsiooniks, toetada
päästetööde teostamist, kaitsta seadmeid ja sisustust ning vähendada suitsu ja soojuse
kahjustusi, temperatuuri mõju konstruktsioonidele.
Suitsutõrje toimub avatavate uste ja akende kaudu, loomuliku tõmbega. Suitsutõrje
käivitustase on 1 (käsitsi).
5.8 Tuleohutuspaigaldised
Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur: Paigaldatakse vähemalt ühes eluruumis.
Autonoomne vingugaasiandur: Paigaldatakse vähemalt üks.
Andurite paigaldamine toimub järgides tootja juhiseid. Andurite asukohad täpsustada ehituse
käigus.
Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS): hoones ei projekteerita.
Väljapääsutee valgustus: nõue puudub
Automaatne tulekustutussüsteem (AKS): nõue puudub
Piksekaitse: nõue puudub
5.8 Tehnosüsteemide tuleohutus
5.8.1 Kütteseadmete tuleohutus
Hoone küttesüsteemide tuleohutus peab vastama standardile EVS 812-3:2018.
Hoonel on õhk-vesi soojuspump ja kamin. Kütteseadmed peavad olema paigaldatud,
kasutatud ja hooldatud vastavalt tootja juhendile ning omama CE sertifikaadi.
Üksikelamu lisakütteks on kamin, mis asub elutoas. Leiliruumi köetakse puukerisega.
Ukseta küttekollete ohutuskuja küttekolde ees paiknevate põlevmaterjalist ehitisosadeni on
1500 mm. Põrand kaitstakse kas tihedalt põranda ja küttekoldega liituva metall-lehega või
põlevmaterjalist põrandakate asendatakse mittepõlevaga. Lahtise küttekolde kohal ulatub
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________21/38
ohutuskuja vähemalt 150 mm kolde ava külgedele ja 750 mm selle ette kolde esiservast
mõõdetuna.
Kerise ohutuskujad projekteeritakse vastavalt kerise tüübile ja kasutus- ja paigaldusjuhendile.
Korstna minimaalne kaugus korstna otsast katuse tasapinnani on 800mm. Korstnad on
temperatuuriklassiga T600. Temperatuuriklass peab vastama kütteseadme väljundgaaside
maksimaalsele temperatuurile. Korstna minimaalne kaugus katuse puitkonstruktsioonidest
vastavalt tootja juhendile.
Korsten ja kõik tehaselised kütteseadme osad peavad olema paigaldatud, kasutatud ja
hooldatud vastavalt tootja juhendile ning EVS 812-3:2018. Korstna paigaldus ning korstna
ühendamine kütteseadmega peab toimuma vastava kompetentse isiku poolt.
Põlevmaterjali ei tohi hoida ehitises, selle all või vahetus läheduses selliselt, et see
põhjustaks tuleohu või raskendaks päästetööd. Küttematerjal paigutatakse küttesüsteemist
ohutusse kaugusesse. Põlevmaterjali ohutu kaugus küttesüsteemist või muust kuuma
välispinnaga seadmest määratakse vastavalt küttesüsteemi või muu seadme või nende
komponentide tootja kasutusjuhendile. Põlevmaterjal ladustakse ehitises selliselt, et see ei
põhjustaks tuleohtu, ei takistaks evakuatsiooni, ega raskendaks päästetööde teostamise
võimalikkust.
Juhul, kui korstna tüüp muudetakse, järgida projekteerimisel EVS 812-3:2018 nõudeid!!
5.8.2 Ventilatsioonisüsteemi tuleohutus
Hoone ventilatsioonisüsteemi tuleohutus peab vastama standardile EVS 812-3:2018.
Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, paigaldamisel, hooldamisel ja kasutamisel lähtutakse
asjakohasest standardist.
Ventilatsioonisüsteemi rajamisel kasutatakse materjale, mis vastavad vähemalt A2-s1,d0
tuletundlikkusele. Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema
tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja
väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.
5.8.3 Päikesepaneelide tuleohutus
Hoone katusele paigaldatakse 4 päikesepaneeli. Päikesepnaeelide koguvõimsus on 2 kW
(4x500Wh). Päikesepaneelide asukoht on näidatud joonisel A-8 Katuse plaan.
Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb arvestada teiste tehnosüsteernide toimimiseks vajaliku
ruumiga ning vajadusel juurdepääsuga hooldustööde tegemiseks. Päikesepaneelide tsoonid
peavad olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et nendele oleks tagatud juurdepääs
päästemeeskonnale pääste- ja kustutustööde tegemiseks.
Katusel ja hoone seintel on lubatud moodustada maksimaalselt 300 m2 suuruseid tsoone.
Käesolevas projektis ei ületa päikesepaneelide tsoon 300m2. Tsoonide vahel peab olema
vahemalt 1 m vaba ruumi. Juurdepaasuteed tsoonis, mis viivad teiste seadmeteni, peavad
olema vähemalt 0,8 m laiused.
Päikesepaneelide minimaalsed kaugused suitsueemalduse seadmetest on:
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________22/38
- Suitsuluukidest 1m. Juurdepääsutee laius suitsuluugini peab olema min. 0,8m
- Vertikaalse suitsueemalduse väljapuhketoru otsast 1m.
- Horisontaalselt paigaldatud väljapuhketoru otsast 5m.
Hoonetel, mille katusel on suitsukorstnad, tuleb järgida päikesepaneelide paigaldusel
standardis EVS 812-3 (Ehitise tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid) toodud nõudeid
ohutuskaugustele ja vajalikku juurdepääsu suitsukorstna puhastamiseks.
Potentsiaalselt (võimalikult) pinge alla jäävad kaablid peavad olema kogu nende kulgemise
tee jooksul paigutatud kas kõrisse, renni või kaabliredelisse. Tähistus peab olema tehtud
kontrastse (hästi loetava) sildiga (nt. „PV“). Tähistus peab olema olemas kaabliotsas ja
ligipääsetavates kohtades korrustel, kui kaabel kulgeb korruste vahel kinnises šahtis, ei ole
tähistamine selles osas vajalik.
Päikeseelektri paigaldise projektdokumentatsioon peab asuma peakilbi või inverteri juures.
5.9 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele
Päästetehnikaga peab pääsema hoone sisse-, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna
sisenemistee vahetusse lähedusse. Päästekommando juurdepääs on ette nähtud Viimsi-
Rohuneeme teelt. Tänava laius on piisav ühe tuletõrjeauto juurdesõiduks ning ei takista
evakuatsiooni. Päästemeeskonna sissepääs hoonesse on tagatud välisukse kaudu.
5.10 Väline tulekustutusvesi
Vett väliseks tulekustutuseks tagavad lähimad hüdrandid. Lähima hüdrandi asukoht on
näidatud joonisel AS-2 (Situatsiooniskeem). Lähim hüdrant asub Järve teel, Rohuneeme tee
74 kinnistu vahetus läheduses, kaugus projekteeritavast üksikelamust ~150m.
Vastab standardile EVS 812-6:2012 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.
6. KÜTE JA VENTILATSIOON.
6.1 Üldandmed
6.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Projektis on kirjeldatud Rohuneeme tee 93c kinnistule projekteeritud üksikelamu
ehitusprojekti hoonesisese kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ehitustööd.
Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. KV
süsteemide elementide tööea määrab tootja.
6.1.2 Normdokumendid
- EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1:
Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks,
lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast;
- EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine;
- EVS 812-2: 2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid;
- EVS-EN 1886:2025 Hoonete ventilatsioon. Õhu töötlemisseadmed. Mehaaniline toimimine;
- Soome ehituseeskirjade kogumik D2, 2010 Rakennusten sisäilmasto ja ilmanvaihto
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________23/38
Määräykset ja ohjeet 2010;
- EJKÜ soovitus TS1 /2019Soojussõlmed, juhised ja eeskirjad;
- LVI 05-10440 en CLASSIFICATION OF INDOOR ENVIRONMENT 2008. Target Values,
Design Guidance, and Product Requirements;
- EVS 932:2017 Ehitusprojekt
- EVS-EN ISO 13789:2017 Thermal performance of buildings - Transmission and ventilation
heat transfer coefficients - Calculation method (ISO 13789:2017);
- EVS-EN 12831- 1:2017 Hoonete energiatõhusus. Arvutusliku soojuskoormuse
arvutusmeetod. Osa 1: Ruumi soojuskoormus, moodul M3-3 D2 Ehitiste sisekliima ja
ventilatsioon. Eeskirjad ja juhendid 2012
6.1.3 Siseõhu arvutuslikud parameetrid
6.2 Küttesüsteem
Välisõhu arvutuslikud parameetrid
Talvine arvutuslik temperatuur : -21 °C
Soojusallikas
Eluoas paigaldatakse kamin. Leiliruumi kütteks paigaldatakse puuküttega keris.
Hoone küte on lahendatud õhk-vesi soojuspumba abil (näiteks Bosch Compress 3400i AWS
või analoog). Hoone varustatakse vesikütte süsteemiga. Hoonele on ette nähtud põrandküte.
Soojuspump peab olema paigaldatud, kasutatud ja hooldatud vastavalt tootja juhendile ning
omama kehtivat CE sertifikaadi. Kütteseadmed tuleb ehitada ja paigaldada vastavalt EVS
812-3:2018 nõuetele.
Ruumide optimaalse temperatuuri tagamiseks tuleb paigaldada igasse köetavasse ruumi
ruumitermostaat ja põrandakütteringide jaotuskollektorile termoajamid. Hoone
sanitaarruumidesse tuleb paigaldada ruumitermostaat koos põranda temperatuurianduriga.
Soojuspumba sisemoodul hakkab paiknema tehnoruumis. Soojuspumba välismoodul hakkab
paiknema hoone põhjapoolsel küljel. Välisagregaadi alla paigaldatakse kondensaadi
äravoolu alus, mis kogub soojuspumbast tuleva kondensaatvee kokku, mis juhitakse läbi
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________24/38
vesiluku hoone kanalisatsioonisüsteemi. Vajadusel kasutatakse kandilisi õhukanaleid, kus
kõrgused ei võimalda kasutada ümaraid kanaleid.
Soojuspumba välisosa paigaldatakse betoonist alusele. Kõik välised tehnilised seadmed
peavad olema varjatud. Hoonest eraldi seisvatele välistele seadmetele peab olema rajatud
hoone arhitektuuriga sobiv varjestus. Selles projektis on soojuspumba kaitsevarjestus
puidust. Soojuspumba välisosa on külgedelt ja pealt kaetud. Puidust kate värvitakse hoone
fassaadiga samasse tooni. Värvitoonid on valitud vastavalt hoone toonidele, et sobituda hästi
hoone välisviimistlusega ja soojuspumba kaitsevarjestus ei riku maja välisilmet.
Soojuspumba kate vähendab seadme tekitatud müra keskkonnale.
Soojuspumba paigutus krundil peab olema valitud nii, et see ei häiriks naabreid.
Naaberkinnistule ulatuv müratase ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr
71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid" lisas 1 toodud elamumaa alade piirväärtust.
Soojuspumba välisosa kaitsevarjestus (või analoog):
Välispiirete soojusläbivused (U-arvud):
- välissein – 0,14 W/m²K
- vahelagi - 0,10 W/m²K
- katuslagi - 0,20 W/m²K
- põrand pinnasel - 0,16 W/m²K
- aken - 0,7 W/m²K
- välisuks - 0,9 W/m²K
Hoone energiavajadus:
1. Aastane soojustarve kütteks: 9775 kWh
2. Aastane soojatarve sooja tarbevee valmistamiseks: 3648 kWh
3. Aastane soojustarve ventilatsioonile: 438 kWh
4. Aastane soojustarve ruumi jahutuseks: 0 kWh
6.3 Ventilatsioon
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________25/38
Hoone ventilatsioonisüsteem on soojustagastusega (rootor), välja arvatud köögikubu.
Süsteemi SFP 1.5 kW/(m3/s)
Soojustagastus 80%
Kasutatavate torude materjali valik, ehitus ja seinapaksused peavad vastama EVS 812-2:
2014 nõuetele ja ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B (vastavalt EVS-
EN 1886:2025).
Elu- ja abiruumide ventilatsioon
Hoone elu- ja abiruumide ventilatsioon on lahendatud autonoomse täisautomaatse müra
isoleerivas korpuses sekundaarsoojuse kasutamisega mehaanilise sissepuhke väljatõmbe
agregaadiga SV. Ventilatsiooni agregaat paikneb tehnoruumis. SV1 ventseadet
paigaldatakse seina peale. Agregaadi ette tuleb tagada juurdepääsu hooldamiseks.
Agregaadi tuleb paigaldada nii, et oleks välditud müra ja vibratsiooni levik teistesse
ruumidesse. SV seade võtab värsket õhku läbi välisseina. Agregaadi heitõhk suunatakse läbi
välisseina õue. SV ventilatsiooni masin töötab pidevalt, omanikul on võimalus süsteemi välja
lülitada või muuta ventilaatorite kiirust. Ventilatsiooni agregaat tarnitakse koos komplektse
automaatika ning elektrikilbiga.
Köögi kubu
Köögis oleva pliidi kohale on ette nähtud kubu, mille väljatõmbe õhk juhitakse läbi omaette
kanali otse õue. Süsteemi sisse- või väljalülitamine toimub vastavalt käsitsi.
Ventilatsiooniagregaadid
Ventilatsiooni masinate sissepuhke-väljatõmbe osad on isoleeritud kestas komplektsed
agregaadid. Ventilatsiooniagregaadid on varustatud õhuvõtu ja heitõhu klappidega.
Ventilatsiooni masin SV1 on varustatud rootorsoojustagastitega. Õhu järelsoojenduseks on
ette nähtud elektrilised küttekalorifeerid. Ventilaatorid varustatakse sagedusmuunduritega,
mis võimaldavad hõlpsamat seadistamist ja filtrite rõhulangu muutuse kompenseerimist. Kõik
ventilatsiooni masinad tarnitakse koos komplektse automaatika- ning elektrikilbiga.
Ventilatsiooni masin SV1 on seinapealne. Müra sattumine ümbritsevatesse ruumidesse
välditakse arhitektuur-ehituslike meetmetega ning samuti ka ventilatsiooni kanalitele
paigaldatavate mürasummutajate abil.
Õhukanalid
Õhukanalid valmistatakse tsingitud plekist. Õhutorud paigutatakse pööningul (isoleeritud).
Ventilatsioonitorustik tuleb teha tsinkplekist spiraalvaltsiga ümartorudest. Vajadusel
kasutatakse kandilise ristlõikega torustikku, ning painduva torustikku (kubudest).
Kasutatavate torude materjali valik, ehitus ja seinapaksused peavad vastama EVS 812-2:
2014 nõuetele.
Mürasummutus
Mürasummutid ja ventilatsioonitorustiku lahendus tuleb valida nii, et ventilatsioonitorustikus
leviv ventilatsiooniseadmete poolt tekitatud müra ei põhjustaks teenindavates ruumides ja
seadme suhtes ümbritsevas keskkonnas lubatust suuremat mürataset ning
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________26/38
ventilatsioonisüsteem ei halvendaks piirdekonstruktsioonide minimaalset vajalikku
mürapidavust.
Mürasummutitena tuleb kasutada tehases valmistatud ja sertifitseeritud müra summuteid.
Kasutatakse nii ümara ristlõikega torumürasummuteid kui ka kandilisi plaatmürasummuteid.
Mürasummutid peavad olema tehtud mittepõlevatest materjalidest. Mürasummutid peavad
olema puhastatavad, ning summutusmaterjal ei tohi eraldada osakesi.
Kõik müra ning vibratsiooni tekitavad seadmed tuleb paigaldada vibratsiooni alustele. Aluse
ja seadmete vaheline kontakt teostada kummipuksidega. Ventilatsiooniseadmete ruumide
piirete (laed, seinad, põrandad) õhumüra isolatsiooniindeks peab olema vähemalt Rw ≥ 65
dB.
7. KESKKONNA- JA TERVISEKAITSE.
Ehitustööde käigus tuleb järgida Viimsi Vallavolikogu 18.03.2025 määruses nr 6 „Viimsi valla
heakorraeeskiri“ §9 „Ehitustöö tegija kohustused heakorra tagamisel“ toodut.
Tekkivad jäätmed on valdavalt olmejäätmed ja ehitusjäätmed. Taaskasutatavad jäätmed tuleb
koguda liigiti ning üle anda avalikesse kogumispunktidesse või teistesse nõuetekohastesse
jäätmekäitluskohtadesse. Lisaks valla veebilehele on elanikele abiks ka Eesti
tootjavastutusorganisatsioonide koostöös valminud kaardirakendus „Kuhu
viia“ (https://kuhuviia.ee/).
Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmekäitlust dokumenteerima ja esitama järelevalveametniku
nõudmisel talle ehitusjäätmete käitlemist puudutav dokumentatsioon. Ehitusjäätmete
käitlemist puudutav dokumentatsioon tuleb säilitada kaks aastat alates käitlemise hetkest.
Ehitusloa või ehitusteatise kohustusliku ehitise ehitus- ja lammutustegevuse lõppedes esitatakse
vallavalitsusele jäätmeõiend tõendamaks ehitusjäätmete nõuetekohast käitlemist kas läbi
ehitisregistri või edastades õiend vallavalitsusele vähemalt 1 tööpäev enne kasutusloa või -teatise
esitamist ehitisregistris.
Hoone ehitamisel ja kasutamisel tuleb järgida keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. Ehitis,
ehitamine ja ehitise kasutamine peab olema võimalikult keskkonnasäästlik, sealhulgas tuleb
ehitamisel säästlikult kasutada loodusvarasid. Lähtuvalt keskkonnaseadusest ja
keskkonnamõjude hindamise kriteeriumitest, ei kaasne projekteeritava hoone
ekspluateerimisega ega ka kavandatavate ehitustöödega ümbritsevale keskkonnale
reostusohtu. Katustelt tulev sadevesi juhitakse sajuveekanalisatsiooni ning reoveed
suunatakse ühisvõrkudesse.
Mistahes ehitustransport ei tohi transpordimaal oleval haljasaladel, kergliiklusteel ega
teepeenardel parkida.
Ehitustööde käigus ei tohi lõhkuda ega määrida transpordimaal olevat katet ja veoteekonda.
Juhul kui kate lõhutakse, tuleb taastamine teostada vastavalt Viimsi valla kaevetööde
eeskirjale ja kutsuda enne kasutusloa taotlemist teede seisukorda kontrollima Viimsi
Vallavalitsuse teede vanemspetsialist. Veoteekonna määrimisel tuleb kate puhastada kohe.
Määrdunud teekatet tuleb puhastada survepesuriga. Uue ja olemasoleva teekatendi
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________27/38
kokkuviimine näha ette võimalikult sujuv ning ilma astmeta. Ehitustööde käigus kannatada
saanud haljasala taastatakse kasvumullaga (h= 15 cm), millele külvatakse muruseemet.
Akustika:
Alusdokumendid:
- EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“
- Keskkonnaministri 30.05.2021 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõdistamise määramise ja hindamise meetod“
Tehnoseadmete müra:
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 sätestatu kohaselt
rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust.
Kinnistu asub II müra kategooria alas, kus kehtib päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB.
Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad
nõuded“ kohaselt väljastpool eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase
eluruumis ei tohi päeval ületada 40 dB ja öösel ületada 30 dB taset.
Valida tuleb õhk-vesi soojuspump, mis ei ületakse müra normtasemeid. Õhk-vesi
soojuspumba mürataseme vähendamiseks paigaldatakse välisagregaat betoonist alusele.
Soojuspumba ümber paigaldatakse puidust kate. Õhksoojuspumbast tuleneva vibratsiooni
minimeerimiseks näha ette välisagregaadi kinnistustele ilmastikukindlad kummipuksid.
Vajadusel rakendada täiendavaid meetmeid müra vähendamiseks.
Ventilatsiooni agregaat tuleb paigaldada nii, et oleks välditud müra ja vibratsiooni levik
eluruumidesse või magamistubadesse. Ventilatsiooni seade paigaldatakse eluruumidest
eemal: tehnilises ruumis. Müra sattumine ümbritsevatesse ruumidesse välditakse
arhitektuur-ehituslike meetmetega ning samuti ka ventilatsiooni kanalitele paigaldatavate
mürasummutajate abil.
Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventilatsioonielemendid
(tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde
heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud.
Liiklusmüra:
Tee omanik (Viimsi vald) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest
ning ei võta kohustusi rakendada meetmeid kohaliku tee liiklusest põhjustatud häiringute
leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud
kannab kinnistu omanik.
Liiklusest tulenevad päevased ja öised müratasemed peavad elamualadel vastama
keskkonnaministri 30.05.2021 määrusele nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõdistamise määramise ja hindamise meetod” lisas 1 II kategooria alale
kehtestatud liiklusmüra sihtväärtusele.
Liiklusmüra normtasemed:
päeval 55 LpA,eq,T (dB)
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________28/38
öösel 50 LpA,eq,T (dB)
Liiklusmüra normtasemed hoones tagatakse piirdekontruktsioonidega. Ehitise
piirdekonstruktsioonide mürapidavus peab vastama EVS 842:2003 “Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Piirdekonstruktsioonidest läbiviigud tihendada nii,
et oleks tagatud piirde, kui terviku helisisolatsioon.
Projekteeritavate piirdekonstrutsioonide mürapidavus:
Välisseinad Rw ≥50 dB
Katuslagi Rw≥50 dB
Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R´w≥43dB.
Uksed või ustekompleks R´w≥27 (32) dB.
Tualettruumide ja magamisruumide vaheliste seinte ja vahelagede õhumüra
isolatsiooniindeks peab olema >49db.
Ehitusaegne müratase:
Ehitusaegsed müratasemed ei tohi elamualadel ajavahemikul 21.00-07.00 ületada
keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria tööstusmüra
normtaset - päeval 50 dB ja öösel 40 dB.
Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra
normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha
tööpäevadel kella 7.00–19.00.
Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed:
Võimalikeks avariiolukordadeks alal võib olla rike või õnnetus kasutatava tehnikaga või
tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on võimalikud igasugusel ehitamisel ning seega on need
ennetatavad õigete töövõtetega. Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline
ehitusperioodil järgida üldisi ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil vastutab
töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal. Tulekahju
ennetamiseks peavad ehitised olema varustatud nõuetele vastavate tulekustutusvahenditega.
Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab välistama avariiolukordade tekkimise. Hoone
kasutusperioodil on avariiolukordadeks torustike lekked ja ehitise tulekahju. Peale
ehitustööde lõppu ehitusala heakorrastatakse. Iga ehitis peab olema kena, kestev, ohutu ja
võimaldama teda kasutada sihtotstarbeliselt. Hoonet tuleb ekspluateerida ja hooldada viisil,
et see ei kahjustaks konstruktsioonide püsivust. Hoone peab säilitama oma esteetilisuse ja
hea väljanägemise kogu ekspluatatsiooni aja jooksul. Ehitusaegse valve tagab hoonestaja.
Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud:
Katastriüksusele planeeritav ehitus- ja elutegevus on keskkonda mittehäiriv. Täiendavate
keskkonnakaitse tingimuste rakendamine ei ole vajalik. Projekteeritav hoone on piisavalt
keskkonnasõbralik ning kasutamisohutu. Hoone kasutajate poolt tajutav müra on tasemel,
mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes puhata.
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________29/38
Radoonikaitse:
Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile (2008) projekteeritav hoone asub
normaalse (30-50 kBq/m3) radoonisisaldusega piirkonnas. Radoonitõkke meetmeid
käesoleva projektiga rakendatud ei ole.
Radoonitõkke meetmete rakendamisel lähtutakse Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.
8. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.
Vee- ja kanalisatsiooni välisosa on lahendatud VKV projektiga – Solpro OÜ töö nr 170526.
8.1 Hoonesisene veevarustus ja kanalisatsioon
Normdokumendid:
EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
EVS 835:2022 Hoone veevärk;
EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;
EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;
EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;
EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrjeveevarustus
EVS 843:2016 Linnatänavad;
EVS 812-6:2012/A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje Veevarustus.
EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava tuleohutusnõuded.
EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine
EVS-EN 12201:2024 Plastics piping systems for water supply, and for drainage and
sewerage under pressure - Polyethylene (PE) - Part 1: General
8.1.1 Veevarustus
Veevarustuse üldpõhimõtted
Vett tarbitakse projekteeritavas üksikelamus majandus-joogiveeks ja selle tarbimiskohad on
vannitoad, abiruumid, köögid. Veeühendused nähakse ette ka pesumasinale.
Projekteeritavate süsteemide loetelu:
- külma vee süsteem (KV);
- soojavee süsteem koos ringlustorustikuga (SV / SVR).
Joogivee kvaliteet peab vastama Eestis kehtestatud nõuetele (Sotsiaalministri 24.09.2019.a
määruse nr. 61 lisa „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale
teabe esitamise nõuded“), arvestades võimalusekorral Europa Liidu direktiive ning Euroopa
Vabakaubanduse Assotsiatsiooni EFTA määrusi.
Kõik joogiveega kokku puutuvad ühisveevärgi osad peavad olema projekteeritud ning
ehitatud materjalidest ning osadest, mis ei erita vette ohtlikus koguses tervist kahjustavaid
ained.
Hoonesse kavandatavate veevarustuse süsteemide eluiga peab olema vähemalt nii pikk kui
seda kehtestavad üldtunnustatud ehitusreeglid ehk hea ehitustava. Hoonesse kavandatavate
mittevahetatavate süsteemide eluiga peab olema 50 aastat. Veevarustuse süsteemi eluiga
tagatakse vastupidavate materjalide valikuga, kvaliteetse ehitustöö ning korraliste
hooldustöödega ekspluatatsioonis.
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________30/38
Planeeritud kasutusiga on määratud juhendi KH 90-40016-et „Planeeritavad kasutusead ja
normatiivsed korrashoiuperioodid” alusel, mis põhineb heal ehitusja
kinnisvarahooldustavadel.
Veevarustusallikas
Kinnistu liitumispunktiks on Taimela teele, kinnistu piiri lähedusse paigaldatud maakraan.
Hoonele on ette nähtud üks veesisend.
Hoone veemõõdusõlm
Pea veemõõdusõlme asukoht on ette nähtud üksikelamu esimesel korrusel selleks
ettenähtud tehnilises ruumis. Veemõõdusõlm peab asetama toitetorupoolse väliseina taga ja
vastama veemõõdusõlmede ehitamise, kasutamise ja veearvestite paigaldamise eeskirjadele.
Veemõõdusõlme ühenduste tegemisel ei või kasutada lahtivõetavaid kiirliitmikke. Hoone
sisevõrgule paigaldada tagasilöögiklapp ja arvesti kandur maandada. Ruum peab olema
valgustatud, kuiv ning varustatud vee äravooluga.
Veemõõdusõlme paigaldada konsoolile kinnitatud veemõõtja DN15, veemõõtja ette ja taha
jätta sirged torulõigud, paigaldada sulgemisarmatuur. Veearvesti peab paigaldama selisesse
kohta, et seda oleks keerge lugeda ja vahetada. Arvesti peab kaitstud külma, kuuma ja
muude kahjustuste eest. Veemõõdusõlmes paigaldada veearvesti ja hoone poolse
kuulkraani vahele kolmik koos tühjenduskraaniga.
Veemõõtja paigaldatakse vastavalt “Veemõõdusõlmede ehitamise, kasutamise ja
veearvestite paigaldamise eeskirjadele.”
Kinnistu veemõõtja peab olema plommitud.
Soojaveearvestus
Sooja vee süsteem on ette nähtud tsentraliseeritud ja tsirkulatsiooniga. Üldjuhul peab
vajaliku temperatuuriga vesi jõudma veevõtupunkti vähemalt 30 sekundiga, kuid vee
kokkuhoiu ja mugavuse huvides arvestatakse suurimaks ooteajaks 10 sekundit. Sooja vee
allikaks on hoones asuv projekteeritud õhk-vesi soojuspump tarbeveeboileriga. Sooja veega
varustatakse kõiki santehnilisi seadmeid, v.a WC-id.
Sooja tarbevee temperatuuri hoitakse 50…55 °C juures. Soojavee jahtumine kestvalt alla
50°C ei ole lubatud. Soojavee soojuskoormus on 8kW.
Sanitaartehnilised seadmed (veevõtuseadmed)
Veevõtuseadmed on ette nähtud kasutada tuntud firmade poolt toodetud kaasaegseid
kraane/segisteid. Veevõtuseadmed peavad olema püsivad ja kasutuskindlad. Kõikide
tarbevee süsteemi ühendatavate veevõtuseadmete töörõhk peab olema vähemalt 10 bar.
Torustikud ja armatuur
Kõik torud, toruliitmikud, armatuur peavad vastama standarditele, kasutada võib vaid CE-
märgistust kandvaid tooteid.
Torud valida töörõhuga 10.0 bar, maksimaalse töötemperatuuriga 95°. Konstruktsioonidesse
jäävad torustikud paigaldada soojustuskihti hülsstorusse 25/20 mm. Torustiku magistraal- ja
horisontaalosad tuleb isoleerida.
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________31/38
Torustiku materjaliks magistraalosades ja jaotustorude materjaliks kasutada komposiittorusid
(De16...De32). Seadmete ühendustorudena kasutatakse PEXa joogiveetorusid
(De12...De16), koos hülsstoruga.
Majandus-joogiveetorustik kuni san.sõlmede jaotustorustikudeni on ette nähtud isoleerida.
Torustikud on kavandatud nii, et nende tehniline seisukord oleks hõlpsasti jälgitav ning nende
väljavahetamine ei tingiks konstruktsioonide lõhkumist. Hoone kapitaalsete konstruktsioonide
sisse jäävas osas asuv torustik (st mittevahetatav) on ette nähtud monteerida liitmiketa ja
kasutada hülsstoru (erandjuhtudel võib kasutada mittelahtivõetavaid liitmikke).
Enne seadmete ühendamist tuleb torustikud hoolikalt läbi pesta.
Torustike paigaldamisel järgida tootjapoolseid juhiseid, LVI-RYL 2002 kvaliteedinõudeid.
Ventiilid on ette nähtud paigaldada torustikesse avatavate liitmike või äärikutega kergesti
ligipääsetavatesse kohtadesse, et neid oleks hõlbus kasutada, kontrollida, hooldada ja
vahetada. Ventiil ei tohi põhjustada häirivat müra.
Manomeeter tuleb paigaldada nii, et seda oleks hõlbus lugeda ja hooldada. Koos
manomeetriga tuleb paigaldada hooldamiseks ja vahetamiseks sulgeventiil.
8.1.2 Olmereoveekanalisatsioon
Kanalisatsiooni üldpõhimõtted
Hoone reovee äravool tagada eluruumidesse ja tehnoruumi paigaldatud veevõtuseadmetest
(valamud, WC-potid, dušid/vannid, trapid).
Üksikelamu olmereovesi suunatakse isevoolselt väliskanalisatsiooni.
Hoonesse on ette nähtud järgmised olmekanalisatsiooni süsteemid:
- Olmekanalisatsioon K1
Püstikud ja äravoolu torustikud paigaldada varjatult šahtidesse, põranda sisse. Püstikutele
näha ette õhutusosad. Nähtavalt monteeritavad kanalisatsioonitorud isoleerida müra
tõkestamiseks kivivillkoorik isolatsiooniga.
Reoveed püstikutest kogutakse kogumistorudega ja juhitakse reovee õuekanalisatsiooni.
Olmekanalisatsioonile on ettenähtud üks väljundtoru De110 mm.
Eelvool ja kinnistu liitumispunkt
Ühiskanalisatsiooniga liitumine on ette nähtud vastavalt AS Viimsi Vesi tehnilistele
tingimustele. Kinnistu kanalisatsiooni liitumispunktiks on Kesk-Kaare teele, kinnistu piiri
lähedusse paigaldatud kaev. Olmekanalisatsioonile on ettenähtud üks väljund De110 mm
hoonest.
Torustikud ja materjalid
Hoonesisene olmekanalisatsiooni süsteem lahendatakse õhustatud püstikute ja isevoolsete
kogumistorustikega. Kanalisatsioonitorud hoones paigaldada põrandatesse ja korruste
ruumide põranda peal.
Kanalisatsioonitorustik on projekteeritud plastmasskanalisatsioonitorudest De50...110mm,
lehtservaga ja kummitihenditega.
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________32/38
Kanalisatsioonitorustik lagede all ja šahtides isoleeritakse alumiinium-foolium kattega kivivilla
torukoorikuga paksusega 50mm. Välisõhu tingimustes nähtavale jääv
olmereoveekanalisatsiooni torustik isoleeritakse alumiinium-foolium kattega kivivilla
torukoorikuga paksusega 100mm ja kaetakse PVC kattega.
Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstikute, mis on varustatud kas tuulutusotsikuga.
Tuulutustoru varustatud katusest läbiviiguga. Õhutuspüstikud viia 0,7m üle katuse pinna.
Juhul kui kanalisatsioonipüstik ventileeritakse läbi teisi kanalisatsioonipüstikute tuleb
kanalisatsiooni õhustustorud De110 ühendada kanalisatsioonipüstikutesse 45-se nurga all, et
vältida ülemiste korruste reovee voolamist õhustatavatesse torustikesse.
Õhustustoruna kasutada PP torusid De110mm / De75mm (vastavalt püstiku läbimõõdule).
Valmistajatehase poolt antud torude, toruosade ja tarvikute hoidmise, ladustamise jm juhiseid
tuleb täpselt täita.
Sanitaartehnilised seadmed
Reoveeneelud on ette nähtud ühendada kanalisatsioonitorustikuga läbi haisulukkude. Kui
paigaldatakse sanitaarseade, millel puudub oma haisulukk, siis tuleb see kanaliseerida läbi
teise reoveeneelu haisuluku.
9. SADEMEVEEKANALISATSIOON.
Sademeveed krundi haljasaladelt immutatakse vertikaalplaneerimisega pinnasesse.
Betoonkivisillutisega parklast ja hoone katuselt suunatakse sademeveed
sademeveekanalisatsiooni kaudu sademevee mahutisse (3m2), kust üleliigne vesi
suunatakse imbväljakule. Parklasse on projekteeritud õks restkaev. Täpne lahendus on
antud VKV projektiga - Solpro OÜ töö nr 170526.
Sademevee juhtimine ja valgumine teemaa-alale on keelatud. Sademevee naaberkruntidele
juhtimine ei ole lubatud.
10. EHITUSE ORGANISEERIMISE LAHENDUS.
Tööd ehitusplatsil korraldatakse nii, et oleks tagatud ohutu läbipääs elanikele ning
keskkonna ohutus. Ehitamise ajaks paigaldada piire ohumärkidega. Paigaldada infoplakat
tellija, projekteerija, töövõtja ning omanikujärelevalve esindaja kontaktandmetega. Tööd
viiakse läbi ohutustehnika reeglite ja Eesti Vabariigis kehtivate normatiivide järgi.
11. ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS
11.1 Normdokumendid
- Ehituseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
- Majandus- ja taristuministri määrus nr.97, 17.07.2015. RT I, 26.02.2021, 7– Nõuded
ehitusprojektile.
- Seadme ohutuse seadus 11.03.2015 ja selle alusel kehtestatud nõuded;
- EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard;
- EVS 932:2017 – Ehitusprojekt;
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________33/38
- EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid.
Kaitse elektrilöögi eest;
- EVS-HD 60364-4-42:2011/A1:2015 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42:
Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest;
- EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.
Liigvoolukaitse;
- EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete
valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid;
- EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded;
- EVS-EN 12665:2018 Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku
alused.
11.2 Üldist
Elektrienergiaga varustamine toimub elektrivõrgust allmaaelektrikaabligad – vastavalt Imatra
Elekter AS tehnilistele tingimustele NR. TT-34995H. Tehnosüsteemide kavandatav töö- ja
kasutusiga on vähemalt 20 aastat.
Nõuded elektritöövõtjale:
Elektritöövõtja peab omama tööde teostamisõigust B pädevuspiirkonnas (kuni 1000V
nimipingega vahelduvvoolupaigaldis).
Elektritöövõtja peab olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR) elektritööde
ettevõtjana, ta peab omama piisavalt pädevat personali tööde ohutuks ja õigeaegseks
läbiviimiseks ja kontrolltoimingute korraldamiseks.
11.3 Välistrassid
Tarbimiskoha Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 93c liitumiseks Imatra Elekter AS
projekteerib ja ehitab välja liitumispunkti liitumiskilbi. Liitumispunkti asukoht määratakse
liitumislepinguga. Liitumispunkti asukoht võib muutuda projekteerimise käigus.
Käesolevas projektis on näidatud planeeritava liitumispunkti asukoht (vt. asendiplaan).
Imatra Elekter AS poolt ehitatavast liitumispunktist kuni üksikelamu peajaotuskilbini ehitab
liituja oma vajadustele vastava liini ja ühendab selle liitumispunkti. Liin tuleb markeerida
aadressiga Imatra Elekter AS liitumispunktis. Elektrienergia tarbimise alustamiseks tuleb
sõlmida võrguleping ja tõendada oma elektripaigaldise nõuetekohasust auditi või ehitaja
kinnituskirjaga vastavalt seadme ohutuse seadusele. Elektrienergia arvestus hakkab
toimuma vastavalt liitumislepingule. Liitumiskilpi paigaldatakse arvesti tarbija elektrienergia
arvestamiseks.
Liugvärava automaatika elektritoide saadakse hoone peajotuskilbist. Kilbist väravani
paigaldatakse maa all kaabel kaitsetoruga, diameetriga 50mm. Kaabli min sügavus 0,7m.
Kaablid paigaldada pinnasesse, sügavusele 0,7m, sõelutud pinnasekihtide vahele. Kaabli
alla ja peale paigaldada 0,1 m paksused ehitusliiva kihid. Kaabli paigaldamisel jälgida, et
oleksid tagatud minimaalsed vahekaugused: kaablist hoone vundamendini 0,5m, puutüveni
2m. Teiste trasside ristumisel tagada puhas vahekaugus 0,3m.
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________34/38
Kaabli kohale pinnasesse paigaldada kogu pikkuses plastikust värviline hoiatuslint.
Paigaldatud kaablist tuleb teha täpne teostusjoonis. Vundamendis tuleb teha mõned
reservtorud võimalikele väljas asuvatele elektritarbijatele. Torude asukohad kooskõlastada
Tellijaga. Hoonesisene elektripaigaldis ning välisvalgustus lahendatakse eriprojektiga.
11.4 Hoone elektripaigaldis
Peajaotuskilp PJK projekteeritakse tehnoruumis. PJK valmistatakse TN-S
maandussüsteemile, s.t. neis on nii N-kui ka PE-latt. Alates peajaotuskilbist kasutatakse
elamus TN-S juhistiku süsteemi.
Kilp tehakse kaitseastmega IP31. Avatud ukse korral kaitseaste on IP20. Keskuse latistus ja
aparatuur peab olema vastupidav lühisvoolule vähemalt 6 kA. Väljuvate rühmaliinide
kaitseaparatuuriks on kilpides 1-ja 3-faasilised kaitselülitid.
Elektritarvitite toiteliinid jagatakse faaside vahel nii, et oleks tagatud faaside koormuste
võrdsus. Kilbi toiteliini voolude mõõtmised teostatakse faaside kaupa maksimaalkoormuse
ajal ja vajaduse korral (kui koormuste erinevus on üle 10%) tehakse kilbis ümberühendused
koormuste ühtlustamiseks. Keskuste siseküljel peab olema keskuse skeem, kõigil
aparaatidel peavad olema selgelt loetavad tähised.
Hoone installatsioon teha peamiselt hoone konstruktsioonides peidetult. Horisontaalsed
kaablid kulgevad lae peal või põrandate betoonivalus. Betoonpõrandates ning betoonlagedes
paigaldatakse kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse. Vaheseintes paigaldatakse
kaablid peidetuna hoone konstruktsioonidesse.
Hoone kõik seadmed maandatakse projekteeritud maanduspaigaldise abil. Maandussüsteem
tagab elektri- ja telekommunikatsiooniseadmete ohutu ja katkestusteta töö. Elektrisüsteem
on varustatud maandus-, potentsiaaliühtlustus- ja mõnel juhul lisapotentsiaali-
ühtlustussüsteemiga.
Antud nõuded kehtivad nii elektripaigaldisele kui ka teisaldatavatele ja paiksetele seadmete,
mis hoonesse paigaldatakse, olenemata sellest kes nad tarnib. Kaitse- ja neutraaljuhi
ühendus teostatakse peakeskuses. Kõik elektriseadmete isoleerimata juhtivad osad
maandatakse kaitsejuhiga (PE), mis paikneb kaablis.
11.5 Elektritoite ühendussüsteemid
Pistikupesad
Pistikupesade elektritoide projekteeritakse vastava elektripaigaldise osa piirkonnas olevast
jaotuskeskusest. Pistikupesade kaitseastmed vastavalt ruumide keskkonnale. Kuni 16A
pistikupesade ahelate puhul kasutada liine, mille kaabli soone ristlõige on vähemalt 2,5 mm².
Pistikupesade toiteliinid tuleb kaitsta rikkevoolu kaitselülitiga, mille kaitse rakendusvool on 30
mA. Pistikupesade ühendusliinid on ette nähtud paigaldada süvistatult, juhistikukarbikutes ja
sobivates kohtades ka kaablikandekonstruktsioonidel. Pistikupesade paigalduskõrgused
täpsustatakse põhiprojektis. Pistikupesade kaabeldus teostada XPJ-HF-D tüüpi
halogeenivaba isolatsiooniga kaabliga.
Paigalduskõrgused:
- Pistikupesad üldjuhul 0,2m põrandast
- Lülitid 1,0m põrandast
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________35/38
Üldvalgustus
Üldjuhul ruumide valgustuseks kasutada LED-pirnidega valgusteid. Paigaldatavad valgustid
peavad olema projekteeritud valgustitega sarnaste valgustus-, konstruktsiooni- ja
korrosioonikaitseomadustega. Valgustite paigaldamisel järgida tootjapoolset juhendit.
Valgustid peavad vastama Euroopa Liidu poolt kehtestatud luminofoorlampide liiteseadiste
energiatõhususele ja tehnilisele dokumentatsioonile esitatavatele nõuetele.
Valgustuse rühmaliinid ehitatakse kaabliga XPJ 1,5mm2. Kaitstakse 10A nimivooluga
automaatkaitselülititega. Kõik liinid paigaldatakse paralleelselt ehituskonstruktsioonidega.
Lülitite paigalduskõrgus lüliti keskele on 1,0m. Lülitid paigaldatakse ukse käepideme poolsele
küljele.
Nõutud valgustite kaitseastmed:
• üldjuhul - IP20
• niisketes ruumides ja hoonest väljaspool - IP44
Kaabliteed
Kaablite paigaldamisel on vaja järgida valmistajatehase ja standarditega antud juhiseid.
Kaablid tuleb tähistada mõlemast otsast. Harukabid tuleb paigaldada nii, et oleks võimalik
nende hilisem teenindamine. Harukarbid tuleb tähistada.
Hoone sisemine kaabeldus on ette nähtud süvispaigaldusena.
Paigaldatud kaablid tuleb tähistatakse jaotuskeskuses selgete ning ümbritsevatele mõjudele
vastupidavate kaablimärkidega ning eestikeelsena, vastavalt töövõtja kaabliloetelule, et
juhistik oleks kontrollimisel ning hooldamisel äratuntav.
11.6 Jõuseadmete elektrivarustus
Ventilatsiooniseadmete, õhk-vesi soojuspumba, köögiseadmete elektrivarustus on ette
nähtud hoone jaotuskilbist. Elektritoite ühendusliinid paigaldatakse süvistatult või varjatult
seintes, lagedes. Seadmed ühendatakse elektrivõrku vastavalt seadme paigaldusjuhistele.
Elamu köögis asuv elektripliit jm võimsamad seadmed on ette nähtud ühendada elektrivõrku
spetsiaalse pistikupesa ühendusega, väiksema võimsusega seadmed pistikupesade kaudu.
Kaabeldus toidete osas kuni seadmete juhtimiskilpideni kuulub elektritöövõttu. Juhtimis- ja
reguleerimiskaablid ning ühendused seadmete vahel kuuluvad KVVK töövõttu. Töövõtja
peab täpsustama ennem tehnoloogilistele seadmetele (ventilatsiooni agregaadid,
ventilaatorid, pumbad) toitekaablite paigaldamist seadmete võimsused ja vajadusel
korrigeerima toitekaabli ristlõiget ning kaitseaparatuuri, kõik antud täpsustused
kooskõlastada Tellija ja projekteerijaga. Täpsustada ka toitekaabli sisestuskohta seadmesse
ja vajadusel lõpetada toide klemmliistuga harukarbis.
11.7 Sidevarustus
Käesoleva projektiga sidevarustusega liitumist pole planeeritud. Võimalus on liituda traadita
ühenduse abil. Täpne sidevarustuse lahendus töötatakse välja kliendi ja sideteenuse pakkuja
vahel.
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________36/38
11.8 Päikeseenergia
Normdokumendid:
- Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile”
- Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse
nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse
nõuded ja vastavushindamise kord1“
- EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”
- EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
-EVS-EN 62109-1:2010 fotoelektrilistes elektrivarustussüsteemides kasutatavate
energiamuundurite ohutus Osa 1: Üldnõuded
- EVS-EN 50618:2015 Kaablid fotoelektrilistele süsteemidele
- EVS-EN 50160:2023/A1:2025 Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused
- EVS-HD 60364-1:2008 - Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused,
üldiseloomustus, määratlused;
- EVS-HD 60364-4-41:2017 - Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid.
Kaitse elektrilöögi eest;
- EVS-HD 60364-4-42:2011 - Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid.
Kaitse kuumustoime eest;
- EVS-HD 60364-4-43:2010 - Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.
Liigvoolukaitse;
- EVS-HD 60364-4-444:2010 - Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid.
Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest;
- EVS-HD 60364-5-51:2009 - Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja
paigaldamine. Üldjuhised;
- EVS-HD 60364-5-52:2011 - Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete
valik ja paigaldamine. Juhistikud;
- EVS-HD 60364-5-53:2015 - Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53: Elektriseadmete
valik ja paigaldamine. Lülitusja juhtimisaparaadid;
- EVS-HD 60364-5-54:2011 - Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete
valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid;
- EVS-HD 60364-7-712:2016 - Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7-712: Nõuded
eripaigaldistele ja -paikadele. Solaarfotoelektrilised toiteallikad;
- EVS-EN 61000-6-4:2007+A1:2012 - Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6-4: Erialased
põhistandardid. Tööstuskeskkondade emissioonistandard.
Päikeseelektrijaama rajamine:
Päikesepaneelid paigaldatakse üksikelamu katusele. Katusekalle on 22°. Päikesepaneelide
planeeritav asukoht on näidatud joonisel A-8 Katuse plaan. Päikesepaneelide paigaldusel
jälgida tootjatepoolseid juhendmaterjale. Elektritootmisseade ühendatakse hoone
peajaotuskilbiga.
Hoone katusel on lubatud moodustada maksimaalselt 300 m2 tsoone. Tsoonide vahele peab
jääma vähemalt 1m vaba ruumi. Juurdepääsuteed tsoonis, mis viivad teiste seadmeteni,
peavad olema vähemalt 0,8m laiuse.
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________37/38
Paneelidest saadava alalisvoolu muundamine võrgukvaliteedile vastavaks vahelduvvooluks
toimub inverteriga. Inverter paigaldatakse hoone tehnoruumis. Inverterist suunatakse elekter
üksikelamu peajaotuskilpi. Päikesepaneelidega toodetud elektrit kasutatakse omatarbeks,
ülejääv elektrienergia suunatakse jaotusvõrku. Akupanka esialgu paigaldada ei planeerita.
Kõik elektrilised ühendused tuleb teostada vastavalt nõutud IP-astmele.
Elektrivõrguga liitumine toimub vastavalt Imatra Elekter AS tehnilistele tingimustele.
Päikeseelektrijaama üldised parameetrid:
Päikesepaneelide koguvõimsus 2 kW (4 paneeli - ühe paneeli võimsus 500kW)
Inverter 2kW
Päikesepaneelide planeeritud eluiga: 30-50 aastat
Juhtmestik:
Kaablite valikul ja paigaldamisel tuleb järgida standardites EVS-HD 60364-1, EVS-HD
60364-5-51, EVS-HD 60364-5-52 ja EVS-EN 50565-1 toodud nõudeid. Samuti tuleb järgida
paigalduskaabli tootja paigaldusjuhiseid. Kaablid peavad vastama paigaldustingimustele (UV
kindlus, keskkonna temperatuur jne) ning koormusvooludele.
Alalisvoolukaablitena paneelidest kuni inverterini kasutatakse ainult spetsiaalseid UV-kindlaid
vähemalt 4mm² ristlõikega vasksoonega kaableid. Alalisvoolu juhtmestiku ühendamiseks
kasutada MC4-tüüpi pistikuid, kogu projekti mahus kasutada sama tootja pistikuid.
Vahelduvvoolukaablitena kasutada paigalduskeskkonnale sobivaid vask- või
alumiiniumsoonelisi kaableid. Alumiiniumsoonelised kaablid on lubatud alates kaabli soone
ristlõikepindalast S ≥ 16 mm2.
Maapealne väliselektripaigaldis tuleb rajada materjalidest, mis on selliseks kasutuseks ette
nähtud (vastupidavad ilmastikule ja UV kiirgusele). Kaabeldus paigaldada pinnapealsena
kaabliredelitele, torudesse, kõridesse või karbikutesse. Kaabliredelite korrosioonikaitse peab
vastama keskkonnaklassile, kinnitused tootja juhistele.
PV-paneelide kandekonstruktsioonidele paigaldatavad kaablid kinnitada kohtkindlalt. Otsese
päikesekiirguse eest tuleb kaablid kaitsta vajadusel UV-kindla kaitsekõriga. Kõik
paigaldatavad kaablid, mille alg- ning lõpppunkt ei ole visuaalselt tuvastatavad, tuleb
tähistada mõlemast otsast ning ligipääsetavatest kohtadest selgeltloetavate,
keskkonnatingimustele vastavate ning ajas püsivate siltidega. Sildil peab olema välja toodud
tähistus „PV“, algus- ning lõpp-punkt, mark, ristlõige ning pikkus.
Inverter:
Paneelidest saadava alalisvoolu muundamine võrgukvaliteedile vastavaks vahelduvvooluks
toimub inverteriga (vaheldiga). Inverter paigakdatakse hoone tehnoruumi seinale.
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
Üksikelamu projekt.
________________________________________________________________38/38
Päikesepaneelide täpne lahendus antakse eraldi projektiga, projekteerimise järgmises
staadiumis!
12. ENERGIATÕHUSUS.
Energiatõhususe arvutustel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja määrustest.
Andmed on esitatud vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr. 63 Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded (vastu võetud 11.12.2018).
Energiatõhususe meetmed
hoone paiknemine ilmakaarte suhtes;
soojapidavad välispiirded – U arvud:
- välissein – 0,14 W/m²K
- katuslagi - 0,20 W/m²K
- aken - 0,7 W/m²K
- välisuks - 0,9 W/m²K
- põrand pinnasel - 0,16 W/m²K
hoone soojusenergiaallikaks on õhk-vesi soojuspump (põrandaküte).
hoones on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem (rootor).
katusele paigaldatakse päikesepaneelid - kokku 2kW.
Energiatõhususe klass
Projekteeritava hoone energiaarvutustel põhinev energiatõhususarv on 118 kWh/m2 kohta
aastas. Seega täidab projekteeritud hoone energiatõhususe miinimumnõudeid ning kuulub
vastavalt VV määruse „Energiatõhususe miinimnõuded“ p2 §3 alusel klassi A.
Energiamärgis koos täpsemate lähteandmete ja tulemustega on antud lisas. Antud
energiamärgis on kehtiv 2 aastat. Juhul, kui hoone projektis tehakse edasise projekteerimise
või ehitustööde käigus muudatusi, on antud energiamärgis kehtetu.
____________________________________________________________________
Solpro OÜ 2. aprill 2026
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL
tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP
e-mail:
[email protected]
KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD
Kinni t i tot t r e 100 el m m
Kinni t pind l 1007 m2
Kr ndi täi e it prot ent 1 1
H lj t e prot ent 66
rkimi ko d 2
TEHNILISTE NÄITAJATE VÕRDLUSTABEL
rojekt D
M korr eli 1 12 ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD
M e it e l ne pind m2 1 2 200 E iti e l ne pind 1 2 m2
M oonete r 1 2 M pe l e o l ne pind 1 2 m2
Õ k e i
ooj p mp rojekt j lg är Min t lep i te T T M pe l ete korr te r 1
rkimi ko t de r 2 2
rojekt li g är M l te korr te r 0
A ol tne k rg m
Lik ideerit ltk te
RK21-1 560/500 PE
Maapind 2,03 HOONE NURKADE GEODEETILISED ANDMED K rg 5 m
T t t lj l 1). 1,10 Ø110 PP
setteosa 130 L Nr Ol m pind r m pind ikk 15 m
1.5 1 6601011 5 57 2 12 2 20 L i 15 2 m
15.3 2 660101 1 5 6 1 2 20 S g 0m
15.0
5.1
1.90
30
660100 06 5 6 2 2 20 2 20 S let d netopind 1 5 m2
2.2
2.
5.2
5
660100 5 70 2 20 2 20
1.90
4.5
2.00
2
2.10
S let d r topind 1 2 m2
2.
5 6601001 5 5000 5 1 1 2 20
20
2.20
5
1
2.20
2.
5.1
0
52..15
1
M pe l e o m t 5m
2.15
5
6 6601000 70 5 67 1 2 20
4.
1.
0
0
M t 5m
4
1112 7 6600 7 72 5 5 02 1 2 20
15.2
4.
0
6600 6 5 7 51 1 2 20 Köet pind 1 5 m2
2.15
2.20
2.10
2.05
±0.00=2.3
5m 6600 1 5 7 16 20 2 20 El r mide pind 1 m2
2.00
2.10
tee 93c 10 6600 6 5 5 7 20 2 20
15.2
ohuneeme Te nopind 7 5 m2
1.90
2.4
R
20 11 660100 5 5 2 2 12 2 20
0
2. 5
0
2.1
6 80 0
Üldk t t pind 0 m2
1.
Infiltratsioonikasett 1. 12 660100 72 5 6 11 2 12 2 20
70
7
9 tk. 10 1.
2.20
1.8
Pipelife Stormbox
2.10
7 T de r 5
5
1
5.3
1200x600x300
5 2.00
1.80
1.90
TINGMÄRGID T lep i kl T
A
1.90
9.1
F
rojekt k ikel m
2.20
Ro neeme tee kinni t piir 2.25 rojekt m k rg joon j r
N erkinni t te piirid 2.25
2.20 Ol ole m k rg joon j r
L t d oone t l
rojekt p id t piire 1 2m
rojekt terr
rojekt met ll rk piire 1 2m
rojekt m id k tend
Ol ole M k el
rojekt lj l t t mine 15 m Ol ole idetr
Ol ole ee r t e liit mi p nkt rojekt etoonki i ill ti Ol ole g itr
Ol ole g i r t e liit mi p nkt
Ol ole eetor tik
rojekt p rkimi ko t 2 ko t
käe ole projektig ei liit t l neerit elektriliit mi kilp Ol ole k n li t ioonitor tik
Ol ole k n li t iooni liit mi p nkt Si epää oone e rojekt M k el
Si epää kinni t le l neerit elektriliit mi kil i
ko t
Konteinerite ko t
olmejäätmed iojäätmed
2 2 Ol ole k rg lj t Tingmärgid VKV projekt Solpro OÜ
k it et oonig 2m p t e t töö nr 170526:
rojekt p nt er i k k rojekt eetor tik
r l i 2 m k rg 10m rojekt k n li t ioonitor tik
rojekt k e i ooj p m rojekt deme ee
äli o k n li t ioonitor tik
rojekt re tk e
Revico Geo OÜ Kinni t le l t k it e öönd
SOLPRO OÜ Kuupäev
Reg.NR.11961323 EEP001952 ÜKSIKELAMU PROJEKT
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, 02.04.2025
[email protected] Mõõtkava
Viimsi vald, Harju maakond 1:500
ROHUNEEME TEE 93C tel. +372 56 649 659
Joonise nimetus Staadium
PÜÜNSI KÜLA Arhitekt Aleksandr Bobrov EP
VIIMSI VALD Vastutav spetsialist Aleksandr Bobrov,
Töö nr.
060325AL
diplomeeritud arhitekt, tase 7,
ASENDIPLAAN Joonise nr.
kutsetunnistus 177560 AS-1
SOLPRO OÜ (reg.nr. 11961323 )
Tallinn, Väike-Paala tn 2, kab. 307
Tel :+ 372 5664 9659
MTR: EEP00195
TÖÖ NR: 170526
________________________________________________
TELLIJA Eraisik
PROJEKTI ÜKSIKELAMU LIITUMINE
NIMETUS
ÜHISVEEVÄRGI- JA
KANALISATSIOONIGA
AADRESS Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald,
Harjumaa
OSA Välisvõrgud. Veevarustus ja Kanalisatsioon
STAADIUM Põhiprojekt
__________________________________________________________________
Insener: Andrei Antonov, kutsetunnistus 149386, Diplomeeritud veevarustuse-
ja kanalisatsiooniinsener, tase 7
Kuupäev: 17.05.2026
Muudetud:
Dokumendi nimi Lehekülg/Lehekülgede arv
1/ 18
Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri Vastutav insener
A. Antonov
Projekti nr.
170526
ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA
Kuupäev
KANALISATSIOONIGA
17.05.2026
Staadium Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa Muudatuse kuupäev
PÕHIPROJEKT
Peatükki nr Tekst Rev
Sisukord
Sisukord.........................................................................................................................................1
VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ....................................................3
1. ÜLDANDMED ...............................................................................................................3
1.1 Projekteerimistöö piiritlus ...............................................................................................3
1.2 Alusdokumendid .............................................................................................................3
1.2.1 Lähteandmed ...........................................................................................................3
1.2.2 Normdokumendid ....................................................................................................4
2. VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK .................................................................................5
2.1 Veevarustuse üldnõuded .................................................................................................5
2.2 Projekteeritud veevarustus ..............................................................................................5
2.2.1 Arvutuslikud vooluhulgad .......................................................................................5
2.2.2 Veevarustusallikas ja kinnistu liitumispunkt ...........................................................7
2.2.3 Väline tuletõrjeveevarustus .....................................................................................7
2.2.4 Hoone veemõõdusõlm .............................................................................................7
2.3 Torustikud ja armatuur ....................................................................................................8
2.3.1 Torustike materjal ...................................................................................................8
2.3.2 Armatuur .................................................................................................................8
2.3.3 Veetorustike paigaldus ............................................................................................8
3. REOVEE KANALISATSIOON ...................................................................................10
Dokumendi nimi Lehekülg/Lehekülgede arv
2/ 18
Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri Vastutav insener
A. Antonov
Projekti nr.
170526
ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA
Kuupäev
KANALISATSIOONIGA
17.05.2026
Staadium Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa Muudatuse kuupäev
PÕHIPROJEKT
Peatükki nr Tekst Rev
3.1 Olemasolev ...................................................................................................................10
3.2 Kanalisatsiooni üldnõuded ............................................................................................10
3.3 Projekteeritud kanalisatsioon ........................................................................................11
3.3.1 Arvutuslik vooluhulk..............................................................................................11
3.3.2 Eelvool ja liitumispunkt.........................................................................................11
3.3.3 Kohtpuhastid .........................................................................................................12
3.4 Torustikud ja kaevud .....................................................................................................12
3.4.1 Torustike materjal .................................................................................................12
3.4.2 Kaevud...................................................................................................................12
4. SADEMEVEE KANALISATSIOONIVÕRK JA DRENAAŽ ....................................13
4.1 Olemasolev ...................................................................................................................13
4.2 Arvutusäravool ..............................................................................................................14
4.3 Eelvool.. ........................................................................................................................14
4.4 Sademeveemahuti .........................................................................................................14
4.5 Imbsüsteem ...................................................................................................................15
4.6 Torustikud ja kaevud .....................................................................................................16
4.6.1 Torustike materjal .................................................................................................16
4.6.2 Kaevud...................................................................................................................17
4.7 Projekteeritud drenaaž...................................................................................................17
Dokumendi nimi Lehekülg/Lehekülgede arv
3/ 18
Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri Vastutav insener
A. Antonov
Projekti nr.
170526
ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA
Kuupäev
KANALISATSIOONIGA
17.05.2026
Staadium Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa Muudatuse kuupäev
PÕHIPROJEKT
Peatükki nr Tekst Rev
VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK
1. ÜLDANDMED
1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Käesoleva tööga on koostatud Harju maakonna, Viimsi valla, Rohuneeme tee 93c
kinnistule projekteeritud üksikelamu veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrkude
liitumislahendus (kirjeldus) põhiprojekti mahus vastavuses Eesti Vabariigi
kehtivatele normidele ja eeskirjadele, hoone arhitektuur-ehituslike osade
lahendustele ning võrguvaldajate tehnilistele lähteandmetele.
Käesolevas projektis on kirjeldatud järgmisi väliseid veevarustuse ja
kanalisatsiooni süsteeme:
• Veevarustus (ol.ol. maakraanist kuni hoone veemõõdusõlmeni)
• Reovesi (hoone väljaviigudest kuni ol.ol. kaevuni)
• Sademevesi (lahendatakse krundisiseselt, imbväljak)
Enne torustike ehitustöödega alustamist tuleb kontrollida olemasolevate torustike
ja kaablite asukohti ja paigaldussügavusi ning tähistada nende asukohad.
1.2 Alusdokumendid
1.2.1 Lähteandmed
Käesoleva põhiprojekti koostamise aluseks on järgnevad lähteandmed:
• OÜ Solpro arhitektuurilised joonised, ning asendiplaan
• Tellija lähteülesanne
• AS Viimsi Vesi tehnilised tingimused (13. märts 2026)
• Revico Geo OÜ geodeetiline alusplaan, töö nr. 110-25, 06.2025
Dokumendi nimi Lehekülg/Lehekülgede arv
4/ 18
Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri Vastutav insener
A. Antonov
Projekti nr.
170526
ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA
Kuupäev
KANALISATSIOONIGA
17.05.2026
Staadium Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa Muudatuse kuupäev
PÕHIPROJEKT
Peatükki nr Tekst Rev
1.2.2 Normdokumendid
1) EVS 932:2017 Ehitusprojekt
2) EVS 835:2022 Hoone veevärk
3) EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon
4) EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk
5) EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk
6) EVS 843:2016 Linnatänavad.
7) Hoone tehnosüsteemide RYL2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded
8) EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje Veevarustus
9) EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine
ja katsetamine
10) RIL77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud.
Paigaldusjuhend
11) Maa RYL2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded I osa
12) Ifra RYL2006 Infraehituse üldised kvaliteedinõuded
13) EVS-EN 12201-1:2024 Plastics piping systems for water supply, and for
drainage and sewerage under pressure -
Polyethylene (PE) - Part 1: General
Ehitustööde teostajale on kohustuslik järgida ka muid asjakohaseid kehtivaid eeskirju,
norme, standardeid, milliste järgimine tagab rajatavate torustike pikaajalise kestva
häireteta töö koos madalatehoolduskuludega.
Dokumendi nimi Lehekülg/Lehekülgede arv
5/ 18
Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri Vastutav insener
A. Antonov
Projekti nr.
170526
ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA
Kuupäev
KANALISATSIOONIGA
17.05.2026
Staadium Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa Muudatuse kuupäev
PÕHIPROJEKT
Peatükki nr Tekst Rev
2. VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK
2.1 Veevarustuse üldnõuded
Joogivee kvaliteet peab vastama Eestis kehtestatud nõuetele (Sotsiaalministri
24.09.2019.a määruse nr. 61 lisa „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja
analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“), arvestades võimaluse
korral Europa Liidu direktiive ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni
EFTA määrusi. Kõik joogiveega kokku puutuvad ühisveevärgi osad peavad olema
projekteeritud ning ehitatud materjalidest ning osadest, mis ei erita vette ohtlikus
koguses tervist kahjustavaid ained. Projekteerimisel on arvestatud tehnoseadmete
planeeritavaks kasutuseaks:
Kanalisatsioonikaevud ja vihmaveekaevud, liivapüüdurid, õlipüüdurid
rasvapüüdurid 40 aastat
Torustikud 50 aastat
Kaitseseadmed ja –ventiilid 10 aastat
Planeeritud kasutusiga on määratud juhendi KH 90-40016-et „ Planeeritavad
kasutusead ja normatiivsed korrashoiuperioodid” alusel, mis põhineb heal ehitus-
ja kinnisvarahooldustavadel. Kinnistusiseste VK rajatiste (sh veemõõdusõlme)
ehitamisel pidada kinni AS Viimsi Vesi nõuetest.
2.2 Projekteeritud veevarustus
2.2.1 Arvutuslikud vooluhulgad
Majandus-joogivee tarbimine
Arvutusvooluhulk, max ööpäevane vooluhulk Qd,
Qa, l/s tunnivooluhulk m³/d
Qhmax, m³/h
Üksikelamu 0,55 0,15 0,3 (9,0 m³/kuus)
Arvutuse aluseks on võetud järgmised veenormid ja andmed:
Dokumendi nimi Lehekülg/Lehekülgede arv
6/ 18
Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri Vastutav insener
A. Antonov
Projekti nr.
170526
ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA
Kuupäev
KANALISATSIOONIGA
17.05.2026
Staadium Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa Muudatuse kuupäev
PÕHIPROJEKT
Peatükki nr Tekst Rev
Dokumendi nimi Lehekülg/Lehekülgede arv
7/ 18
Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri Vastutav insener
A. Antonov
Projekti nr.
170526
ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA
Kuupäev
KANALISATSIOONIGA
17.05.2026
Staadium Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa Muudatuse kuupäev
PÕHIPROJEKT
Peatükki nr Tekst Rev
2.2.2 Veevarustusallikas ja kinnistu liitumispunkt
Kinnistule planeeritava eramu veevärgi liitumispunktiks on kinnistu piirile
paigaldatud maakraan Dn25mm (joonisel tähistatud VLP1). Aed peab jääma
liitumispunktidest vähemalt 1m kaugusele, kinnistu sisse.
Hoonele on ette nähtud üks veesisend De32x3,0 mm PE PN10.
2.2.3 Väline tuletõrjeveevarustus
Tagatav tuletõrjeveevarustus on 10l/s. Lähim tuletõrjehüdrant paikneb Pilliroo tee
1 juures.
2.2.4 Hoone veemõõdusõlm
Pea veemõõdusõlme asukoht on ette nähtud üksikelamu esimesel korrusel selleks
ettenähtud tehnilises ruumis. Veemõõdusõlm peab asetama toitetorupoolse
väliseina taga ja vastama veemõõdusõlmede ehitamise, kasutamise ja veearvestite
paigaldamise eeskirjadele. Veemõõdusõlme ühenduste tegemisel ei või kasutada
lahtivõetavaid kiirliitmikke. Hoone sisevõrgule paigaldada tagasilöögiklapp ja
arvesti kandur maandada. Ruum peab olema valgustatud, kuiv ning varustatud vee
äravooluga.
Veemõõdusõlme paigaldada konsoolile kinnitatud veemõõtja DN15, veemõõtja
ette ja taha jätta sirged torulõigud, paigaldada sulgemisarmatuur. Veearvesti peab
paigaldama selisesse kohta, et seda oleks keerge lugeda ja vahetada. Arvesti peab
kaitstud külma, kuuma ja muude kahjustuste eest. Veemõõdusõlmes paigaldada
veearvesti ja hoone poolse kuulkraani vahele kolmik koos tühjenduskraaniga.
Veemõõtja paigaldatakse vastavalt “Veemõõdusõlmede ehitamise, kasutamise ja
veearvestite paigaldamise eeskirjadele.”
Kinnistu veemõõtja peab olema plommitud.
Dokumendi nimi Lehekülg/Lehekülgede arv
8/ 18
Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri Vastutav insener
A. Antonov
Projekti nr.
170526
ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA
Kuupäev
KANALISATSIOONIGA
17.05.2026
Staadium Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa Muudatuse kuupäev
PÕHIPROJEKT
Peatükki nr Tekst Rev
2.3 Torustikud ja armatuur
2.3.1 Torustike materjal
Hoonele projekteeritakse veesisendiks üks veetoru PE De32×3,0 PN10. Torude
vastavus järgmisele standardile peab olema sertifitseeritud: PE torud: EN12201.
PE torude ühendamisel kasutada põkk- või muhvkeevisliiteid, vältida mehaanilisi
liitmikke. Elekterkeevismuhvide surveklass peab olema vähemalt võrdne torude
surveklassiga.
Elekterkeevisühendusliitmike kuumutusniit peab paiknema liitmiku polüetüleenist
seina sees, mitte sisepinnal.
Kasutatavad poldid, seibid ja mutrid peavad olema valmistatud roostevabast
terasest ja kinnistamiseks tuleb kasutada tootja poolt ette nähtud määret.
Plasttorustike paigaldustöödel järgida RIL 77-2013 ja materjalide tootjate
ettekirjutusi.
2.3.2 Armatuur
Sulgarmatuurid ( siibrid, maa-kraanid) varustada pikendatud spindlitega, millised
lõpetada maapinnal ventiilikübaraga ja kaanega (malm, 25t).
Kasutatavad poldid, seibid ja mutrid peavad olema valmistatud roostevabast
terasest ja kinnistamiseks tuleb kasutada tootja poolt ette nähtud määret.
2.3.3 Veetorustike paigaldus
Enne torude paigaldamist kontrollida, et torudel ja tarvikutel ei oleks kahjustusi.
Kaeviku ristlõike kuju ja suurus teha vastavalt sellesse paigaldavate torude ning
pinnaseuuringutest saadud pinnaseomaduste põhjal. Kaevik teha võimalikult
kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi
ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuete kohaselt tihendada.
Dokumendi nimi Lehekülg/Lehekülgede arv
9/ 18
Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri Vastutav insener
A. Antonov
Projekti nr.
170526
ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA
Kuupäev
KANALISATSIOONIGA
17.05.2026
Staadium Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa Muudatuse kuupäev
PÕHIPROJEKT
Peatükki nr Tekst Rev
Toestamata kaeviku põhja laius on 1,2m ja vähemalt 0,4m laiem toru
läbimõõdust.
Kaevikuseina nõlvus ja toestamistarve määratakse vajaduspõhiselt või
tööohutusnõuete järgi. Kaeviku kaevamisel anda nõlvale kasvõi minimaalne kalle
nõlvade püsimise parandamiseks. Vajadusel kasutada teisi meetmeid kaeviku
kaitseks.
Veetorustik paigaldatakse nii, et torustik kulgeks horisontaalsuunas vähemalt 200
mm kaugusel teistest torudest, kaevudest ja muudest konstruktsioonidest, muhvi
kohti arvestamata. Vertikaalsuunaline kaugus ristuvast torust peab olema
vähemalt 100 mm, kui projektis pole antud väiksemat mõõtu.
Veetorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,8m maapinnast toru peale.
Torustiku kohale (30-40cm toru laest) on ette nähtud paigaldada hoiatuslint
(sinine ja tekstiga “VESI“) signaalkaabliga (ristlõikega minimaalselt 2,5mm²).
Veetorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,8 m tuleb soojustada.
Hoone veevarustuse allikast liitumiskohani ehitatakse toru ilma liitmiketa. Hoone
välisseina tehnoruumi läbiv toru paigaldatakse veetoru plastikhülssi De75. Hülss
jääb tühjaks ja isoleeritakse veetihedalt.
Veetorustike läbiminekud tuletõkketarinditest ei tohi vähendada tarindi
tulepüsivust – selleks kasutada tuletõkkevahtu puuravades. Vahu tuletõkke
kasutamisel tuleb lähtuda valmistaja ettekirjutustest. Veetorustiku läbiminekud
tuletõkketsoonide piiridest tuleb varustada spetsiaalsete tuletõkkemähistega
selliselt, et ei väheneks tarindi tuletõkkevõime.
Torustikke pinnases ei isoleerita. Liitmikeks kasutada mittelahtivõetavaid
torutootja pressliitmikke.
Paigaldamise juures järgitakse torude ja tarvikute valmistajate juhiseid. Kui
paigalduskohas on õhutemperatuur madalam torustike või tarvikute valmistajate
poolt soovitatavast minimaalsest paigaldustemperatuurist, siis paigaldustöid ei
tehta.
Dokumendi nimi Lehekülg/Lehekülgede arv
10/ 18
Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri Vastutav insener
A. Antonov
Projekti nr.
170526
ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA
Kuupäev
KANALISATSIOONIGA
17.05.2026
Staadium Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa Muudatuse kuupäev
PÕHIPROJEKT
Peatükki nr Tekst Rev
Enne paigaldamist kontrollitakse, et torustiku alus, so. tasanduskiht on projektile
vastav. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud tasanduskihile. Torud asetatakse
tasanduskihile nii, et nad toetuksid tasanduskihile ühtlaselt terves pikkuses.
Paigaldamistööde ajaks tuleb veetorude otsad sulgeda tihedate kaitsekorkidega, et
vältida mustuse ja võõrkehade sattumist torusse.
3. REOVEE KANALISATSIOON
3.1 Olemasolev
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Sademevee, drenaaživee ning
muu pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud.
3.2 Kanalisatsiooni üldnõuded
Kanalisatsiooni projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida kehtivaid seadusi ja
normides esitatud nõudeid.
Kinnistukanalisatsioon tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et oleks tagatud kogu
juurdevoolava reovee kohene äravool ja torustiku isepuhastus. Kanalisatsioon
tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb hooldada nii, et normaalsel
kasutamisel ei oleks see ohtlik, ei levitaks halba lõhna ega ohustaks kinnisvara
(hoone konstruktsiooni, teisi tehnovõrke või seadmeid).
Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui +40°C ja
pH peab olema 6, 5…8,5. Reovee vooluhulgad ja äravoolurežiim tuleb
kooskõlastada ühiskanalisatsiooni valdajaga, ehk Viimsi Vesi AS-iga.
Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks on maapinna kõrgusarv kanalisatsiooni
liitumiskaevu juures +10 cm. Nimetatud kõrgusarvust allpool asuvate
sanitaarseadmete äravoolud tuleb ette näha üle pumbata või kaitsta uputuse
vältimiseks töökindla tagasilöögiklapi või siibriga.
Paisutustasemest allpool asuvate projekteeritud kinnistusiseste kaevuluukide
juurde näha ette klambrid fiksaatoriga.
Dokumendi nimi Lehekülg/Lehekülgede arv
11/ 18
Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri Vastutav insener
A. Antonov
Projekti nr.
170526
ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA
Kuupäev
KANALISATSIOONIGA
17.05.2026
Staadium Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa Muudatuse kuupäev
PÕHIPROJEKT
Peatükki nr Tekst Rev
3.3 Projekteeritud kanalisatsioon
3.3.1 Arvutuslik vooluhulk
Arvutuslik olmekanalisatsiooni heitvee vooluhulk:
Olmekanalisatsioon
arvutusvooluhulk ööpäevane vooluhulk
Qa, l/s Qd, m³/d
Üksikelamu 2,0 0,3
Arvutused on teostatud vastavalt EVS 846:2021 nõuetele.
3.3.2 Eelvool ja liitumispunkt
Vaakumkanalisatsiooniga liitumine on ette nähtud vastavalt AS Viimsi Vesi
tehnilistele tingimustele.
Kinnistu kanalisatsiooni ja reovee ühiskanalisatsiooni liitumispunkti asukoht on
toodud liitumistingimuste lisaks oleval teostusjoonise väljavõttel (joonisel
tähistatud KLP1).
Kanaliseerida on lubatud ainult olmereovett.
Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse kinnistu poolt esimese
ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10 cm
võrra kõrgem tase.
Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset
paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel äravoolul kaitseseadmed uputuse ja
tagasivoolu vältimiseks.
Olmekanalisatsioonile on ettenähtud üks väljund De110 mm hoonest.
Dokumendi nimi Lehekülg/Lehekülgede arv
12/ 18
Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri Vastutav insener
A. Antonov
Projekti nr.
170526
ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA
Kuupäev
KANALISATSIOONIGA
17.05.2026
Staadium Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa Muudatuse kuupäev
PÕHIPROJEKT
Peatükki nr Tekst Rev
3.3.3 Kohtpuhastid
Olmereoveekanalisatsiooni jaoks kohtpuhastid ei ole ette nähtud.
3.4 Torustikud ja kaevud
3.4.1 Torustike materjal
Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna kasutatavad polüvinüülkloriidtorud peavad
vastama standardile EN1401 ja polüpropüleentorud standardile EN1852 või
EN13476. Kasutatavad torud peavad olema sertifitseeritud ja Töövõtja peab
hankima Tarnijalt sertifikaadid kinnitamaks toru kvaliteeti.
Reoveekanalisatsioon rajada PVC-U isevoolsetest kanalisatsioonitorudest De110
SN8, mis vastavad standardile EVS-EN 1401. Võib kasutada ka PP- või PE
struktuurse seinaga kanalisatsioonitorusid (tüüp B) De110 SN8, mis vastavad
standardile EVS-EN13476-3 ja on ette nähtud kasutada
reoveekanalisatsioonisüsteemides.
Kõikide torude rõngasjäikus peab olema SN8. Kui torustiku lae ning maapinna
vahele jääb vähem kui 1,0 m tuleb kasutada torustikku rõngasjäikusega SN16.
Projekteeritud kanalisatsioonitorustik, mille peale jääb pinnast vähem kui 1,2 m
toru peale tuleb soojustada. Soojustusplaat peab olema niiskuskindel ning ette
nähtud sõiduteealuse paigaldusega ja vastavalt tootja juhistele.
3.4.2 Kaevud
Kontrollkaevudena kinnistul kasutada teleskoopseid plastkaeve läbimõõduga
D400/315 mm. Reoveekanalisatsioonikaevud on ette nähtud torustiku suuna-,
kaldemuutus- ja torustike ühinemiskohtadesse.
Ühiskanalisatsiooni torustiku vahele paigaldatav teleskoopsed polüetüleenkaevud
(PE) peavad vastama standardile SFS3468, EVS-EN 13598-2, EVS 1610,
InfraRYL 2006 II osa nõuetele. Kaped ja kaevuluugid peavad vastama EVS-EN
124:2015 „Restkaevude päised ja hoolduskaevude päised sõiduteede ja jalakäijate
aladele“ nõuetele.
Dokumendi nimi Lehekülg/Lehekülgede arv
13/ 18
Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri Vastutav insener
A. Antonov
Projekti nr.
170526
ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA
Kuupäev
KANALISATSIOONIGA
17.05.2026
Staadium Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa Muudatuse kuupäev
PÕHIPROJEKT
Peatükki nr Tekst Rev
Asfalteeritud ja pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja
eeltöödeldud kontaktpindadega mittekõlksuvaid kaevuluuke ning kapesid.
Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid luuke. Poltkinnitustega luukide
kasutamine ei ole lubatud.
Kasutada võib ainult voolurenniga täispõhjaga kaevusid. Kanalisatsioonikaevu
põhi peab olema selline, et sinna ei koguneks setteid. Reovee ja sademevee
kanalisatsiooni kaevu põhjad peavad olema seest rennpõhjad, väljast
siledapõhjalised.
Kanalisatsiooni plastkaevudes kus kukkumine on kõrgemal kui uks toruläbimõõdu
kõrgust tuleb lahendada 45 kraadi allapöördega.
Hoonevälised reovee ja sademevee kanalisatsioonikaevud peavad omama Nordic
Poly Mark sertifikaati.
Reovee kanalisatsiooni hooldus- ja kontrollkaevude läbimõõdud on ette nähtud
Ø400/315,
Kaev peab olema kaetud malmluukidega tugevusklass C250 ja D400 (EVS-
EN124), mille valik oleneb asukohast.
Malmluugid vastavalt asukohale 25t (haljasala) või 40t (liiklusmaa).
Paigaldatavate kaevude luukidel peab olema sissevalatud tekst “KANAL”.
Kanalisatsioonikaevude rõngasjäikus peab olema SN2. Kaevu ehitatakse kõrguse
poolest sellisena, et kaevukaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis
antud maapinna kõrgusele ja kaldega.
4. SADEMEVEE KANALISATSIOONIVÕRK JA DRENAAŽ
4.1 Olemasolev
Projekteeritud sademeveekanalisatsiooni on ette nähtud juhtida sademeveed
katustelt ja parklast (imbväljak). Kinnistult sademe- ja pinnavee ärajuhtimine
lahendada vastavalt Viimsi valla ehitus- ja kommunaalosakonna nõuetele.
Sademeveed koguda kokku ja kasutada kastmiseks (sademevee mahuti).
Dokumendi nimi Lehekülg/Lehekülgede arv
14/ 18
Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri Vastutav insener
A. Antonov
Projekti nr.
170526
ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA
Kuupäev
KANALISATSIOONIGA
17.05.2026
Staadium Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa Muudatuse kuupäev
PÕHIPROJEKT
Peatükki nr Tekst Rev
4.2 Arvutusäravool
Sademevee arvutusäravoolud
Arvutuslik pind arvutusäravool
A, m2 Qa, l/s
KATUS 180 2,9
PLATS 100 1,6
4,5
Arvutuse aluseks on standardi EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“ ja EVS
848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ olevad andmed.
- Sademevee intensiivsus: q= 163,7 l/s*ha (Tallinn)
- Arvutuslik kanal.uputus 3 aastat /30%
- Vihma kestus 15 min (pikaajaline)
4.3 Eelvool
Kinnistul kogutavad sajuveed on ette nähtud käitleda krundi piires. Selleks
projekteeritakse imbväljak.
Kinnistu loode poolsesse külge on ette nähtud rajada imbväljak. Imbväljaku
suurus tuleb 3,6 m x 1.8 m x 0,6m.
Maapinna kalded korrigeeritakse nii, et sademeveed ei valguks naaberkinnistutele
ega teemaa alale.
4.4 Sademeveemahuti
Sademeveemahuti kujutab endast pumbaga on varustatud 3 m3 paaki. Pumbas
asub kontroller, mis jälgib rõhku torustikus, seega pole vajadust hüdrofoori ja
lisaautomaatika järgi. Mahuti tühjenemisel lülitab ujuklüliti pumba automaatselt
välja. Mahuti saab varustada ka signaalseadmega, mis annab läbi hoones asetseva
kontrollploki teada mahuti tühjenemisest. Pump on varustatud lisaujukiga, mis
Dokumendi nimi Lehekülg/Lehekülgede arv
15/ 18
Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri Vastutav insener
A. Antonov
Projekti nr.
170526
ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA
Kuupäev
KANALISATSIOONIGA
17.05.2026
Staadium Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa Muudatuse kuupäev
PÕHIPROJEKT
Peatükki nr Tekst Rev
hoiab põhjast eemal imisõela, välistades sellega mahuti põhja kogunenud sademe
sattumise survetorusse. Mahutist väljuv survetoru ühendatakse kastmissüsteemiga.
4.5 Imbsüsteem
Imbväljaku suurus tuleb 3,6 m x 1.8 m x 0,6m.
Sademeveetorud ühendavad kaevus (Jaotuskaev). Jaotuskaevust väljuvad 3 torud
läbimõõduga 110 mm, ning jõuavad imbväljakusse (Stormbox plokkid). Vaata
joonis 170526_PP_VK-7-03_imbsysteem.
Imbväljaku jaotuskaevu paigaldamine
Jaotuskaev on varustatud vooluregulaatoritega, mille abil saab reguleerida vee
ühtlast jaotumist imbtorudesse. Ühtlane vee jaotumine suurendab imbsüsteemi
puhastusvõimet ja pikendab eluiga. Jaotuskaevu kasutatakse ka trassi
kontrollkaevuna. Rant kaevu põhjas tagab talle iseankurduvuse. Asetakse
jaotuskaev horisontaalsele tihendatud liivapadjale ja toesta ta külgedelt liivaga.
Ühendatakse jaotuskaev jaotustorudega. Jaotustorude kalle peaks olema 5-10
mm/m. Kui paigas on ka imbtorustik, siis täitakse jaotuskaevu ümbrus 15 mm
tagasitäite kihtide kaupa, neid pidevalt tihendades kuni projektkõrguseni.
Lõigatakse maast väljaulatuv kaevu ots maaga tasapinnas maha ja kinnitatakse
kaevukaane tugivõru.
Imbsüsteemi rajamine
Kassetide paigaldamiseks kaevatakse auk, mille mõõtmed peavad olema kasseti
mõõtmetes 40cm võrra suuremad. Augu põhjale puistatakse 30 cm paksune
kruusakiht. Infiltratsioonikassetti lõigatakse sobivale kõrgusele ava sisendtoru
jaoks. Infiltratsioonikasseti külge paigaldatakse sisendtoru. Geotekstiil
paigaldatakse killustikupadja peale ja selle peale paigaldatakse
infiltratsioonikassetid. Infiltratsioonikassetid mähitakse geotekstiili ülekattega
vähemalt 15 cm. Auk puistatakse igast küljest kruusaga kinni (ei tohi kasutada
teravate servadega kruusa).
Juhul, kui imbkraavi sügavus jääb alla 800 mm, tuleb iifiltratsioonikassett katta
soojustusplaatidega. Soojustamine kaitseb imbväljakut läbikülmumise eest ja
parandab tema puhastusvõimet. Täitatakse imbkraavid täitepinnasega.
Dokumendi nimi Lehekülg/Lehekülgede arv
16/ 18
Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri Vastutav insener
A. Antonov
Projekti nr.
170526
ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA
Kuupäev
KANALISATSIOONIGA
17.05.2026
Staadium Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa Muudatuse kuupäev
PÕHIPROJEKT
Peatükki nr Tekst Rev
Imbsüsteemi hooldus
Kord aastas tuleb kontrollida jaotuskaevus vee jaotumist imbtorudesse. Kui
jaotumine on ebaühtlane, tuleb seda reguleerida vooluregulaatoritega. Kui
jaotuskaevu on kogunenud setet, tuleb ta puhastada. Veeimendumist pinnasesse
saab kontrollida õhutustorudest ja jaotuskaevust. Kui läbi õhutustoru paistab vesi,
on imbtoru täis kasvanud või pinnase imamisvõime on oluliselt vähenenud.
Imbtorusid on vajalik puhastada kord kümne aasta jooksul.Vältida tuleb
suurejuureliste taimede istutamist imbväljaku peale. Talvel tuleb jälgida, et
õhutustorud ei mattuks lume alla. Imbväljaku pealt lume koristamine pole
soovitatav.
4.6 Torustikud ja kaevud
4.6.1 Torustike materjal
Sademeveetorustik paigaldada muhvtorust nt Pipelife PP Stark, Ø110–Ø160 või
analoog. Sademeveetorustik PP peab vastama standardile EN 13476-3. Suurema
läbimõõduga torud paigaldada muhvtorudest nt Pipelife ID PRAGMA SN8 või
analoog (EN 13476-2).
Kasutatavad torud peavad olema sertifitseeritud ja Töövõtja peab hankima
Tarnijalt sertifikaadid kinnitamaks toru kvaliteeti.
Kõikide torude rõngasjäikus peab olema SN8. Liiklusaladel kui torustiku lae ning
maapinna vahele jääb vähem kui 1,0 m tuleb kasutada torustikku rõngasjäikusega
SN16.
Ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Tootja
peab olema selgelt näidatud. STARK PP puhul kasutada PRAGMA liitmikke, mis
on varustatud EPDM kummist tihendiga. Õliste sademevete juhtimiseks
kasutatavad torustikuosadel tuleb tihend vahetada õlikindlate (NBR kumm)
tihendite vastu, mis vastavad standardile EVS-EN 681-1 ja 2.
Kõik kanalisatsioonitorustiku pöörangud ja kõrguse muutused projektis on ette
nähtud teostada kaevus sees. Kaevust-kaevu peab torustik olema sirge.
Käänikute kasutamisel võib maksimaalne kääniku nurk olla 15°.
Dokumendi nimi Lehekülg/Lehekülgede arv
17/ 18
Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri Vastutav insener
A. Antonov
Projekti nr.
170526
ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA
Kuupäev
KANALISATSIOONIGA
17.05.2026
Staadium Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa Muudatuse kuupäev
PÕHIPROJEKT
Peatükki nr Tekst Rev
Kanalisatsioonitorustikele on lubatud paigaldada üksnes tööstuslikult toodetud
plastkaeve. Kõik paigaldatavad kaevud peavad olema veetihedad.
Materjali transpordil ja ladustamisel jälgida vastava tootjafirma ettekirjutusi.
Kanalisatsioonitorustik rajada lähtudes asendiplaanidest ja pikiprofiilidest.
Kõigile ühiskanalisatsiooni lepingulistele klientidele tuleb tagada ühendus
ühiskanalisatsiooniga pärast ehitustööde lõpetamist.
Ehitustööde ajal tuleb peale valguv reovesi pumbata rajatavast torustiku lõigust
mööda või ära vedada.
4.6.2 Kaevud
Sademeveekanalisatsiooni PE hooldus- ja kontrollkaevude läbimõõdud on ette
nähtud järgmised – Ø400/315. Kaevud on ette nähtud teleskoopsed.
Sademeveekanalisatsioonikaevud on ette nähtud torustiku suuna-, kaldemuutus- ja
torustike ühinemiskohtadesse.
Sademevee kanalisatsioonikaevude rõngasjäikus peab olema SN2.
Kaev peab olema varustatud malmist kaanega. Kaevu ehitatakse kõrguse poolest
sellisena, et kaevukaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud
maapinna kõrgusele ja kaldega.
Sõiduteealuse paigaldusega kaevukaante koormustaluvus peab olema vähemalt 40
t ning kõnniteealuse paigaldusega kaevukaante koormustaluvus vähemalt 25 t.
4.7 Projekteeritud drenaaž
Ei ole ette nähtud.
TEHNILISTE NÄITAJATE VÕRDLUST
M
M
M
M T
KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD
K
K
K
RK21-1 560/500 PE
Maapind 2,03 HOONE NURKADE GEODEETILISED AH
1). 1,10 Ø110 PP TEHNILISTE NÄITAJATE VÕRDLUSTABEL
setteosa 130 L N D
ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD
O
M
K21-4 400/315 PE 1.5 M E
Maapind 2,05 15.3 M
M T T
M
M
15.0
1).1,06 Ø110 PP
5.1
2-3). 1,06 Ø110 PP 30 M
1.90
2.2
2.
A
5.2
5
1.90
4.5
2.00
HOONE NURKADE GEODEETILISED ANDMED K
2.
2.10
N O
20
K21-3 400/315 PE 2.20
5
L
2.20
2.
5.1
0 1
52..15
2.15
Maapind 2,10 5
S
4.
1.
1).0,90 Ø110 PP
S
0
0
4
2-4). 0,90 Ø110 PP
15.2
S
4.
0
M
2.15 M
2.20
2.10
2.05
m K
±0.00=2.35 E
2.00
2.10
tee 93c
15.2
m e T
e
1.90
Rohu n e
2.4
20
Ü
0
2.
0
T
2.1
80 0
1.
1.
70
Infiltratsioonikasett 7
1. TINGMÄRGID T T
9 tk. 2.20
1.8
Pipelife Stormbox 2.10
5
1
5.3
1200x600x300 5 1 2.00
1.80 R
2.20
2.25
1.90 N
TINGMÄRGID
2.25
2.20 O
L
A
1.90
9.1
F
K21-2 400/315 PE O M
Maapind 2,00 O
K11-1 400/315 PE 1).1,02 Ø110 PP R O
O
Maapind 2,10 2).1,02 Ø110 PP O
1). 0,73 Ø110 PVC S N M
2). 0,73 Ø110 PVC S
K21-5 560/500PE K L
Maapind 1,95
KLP-1 2 2 O
1). 0,80 Ø110 PP
Maapind 1,97
2-4).0,80 Ø110PP
1). 0,67 Ø110 PVC
Jaotuskaev
Liitumispunkt
K
SOLPRO OÜ ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI JA Kuupäev
Reg.NR.11961323 EEP001952 KANALISATSIOONIGA
Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn
17.05.2026
[email protected]
Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald,
Mõõtkava
tel. +372 56 649 659 Harjumaa 1:250
Staadium
Tellija Eraisik Joonise nimetus PP
Veevarustus ja kanalisatsioon. Töö nr.
Projektijuht
Vk-Projekteerija
Roman Lebedev
S
Välisvõrkude plaan
170526
Joonise nr.
Andrei Antonov, kutsetunnistus
149386 VK-4-01
S
Viimsi Vallavalitsus Teie 26.05.2026 nr 550401
[email protected]
Nelgi tee 1 Meie 17.06.2026 nr 7.1-2/26/9103-2
74001, Harju maakond, Viimsi vald,
Viimsi alevik
Rohuneeme tee 93c kinnistu ehitusloa
eelnõu kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Viimsi valla Püünsi küla
Rohuneeme tee 93c kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 550401).
Kinnistu (katastritunnus 89001:003:0567) asub riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee (edaspidi
riigitee) km 5,21-5,24 kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121454303) ja piirdeaia ning väravate (EHR kood
221507459) ehitamiseks.
Ehitusloa aluseks on Osaühing Solpro koostatud „Üksikelamu projekt. Eelprojekt. Töö nr
060326AL“ ja eriosa projekt Osaühing Solpro koostatud „Üksikelamu liitumine ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooniga. Osa: Välisvõrgud. Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt. Töö nr 170526“.
Alal kehtib Viimsi Vallavolikogu 15.08.2000 otsusega nr 163 kehtestatud „Taimela maaüksuse
detailplaneering“ (koostaja AS Nord Projekt).
Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku
teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa aluseks olevale
projektile.
Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. Piirdeaed tuleb kavandada tervikuna huvitatud isiku kinnisasjale ning riigitee aluse maa
kasutamine selliseks otstarbeks ei ole lubatav.
2. Piirdeaed ei tohi takistada nähtavust kinnistult väljasõidul riigiteele.
3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu riigitee km 5,23.
Materjalide ladustamine riigitee servas ja/või riigitee alusel maal ei ole lubatud.
4. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid
leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
5. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
6. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 550401) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele
projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Prost
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
- Lisa 1. 060326AL_EP_AA-1-02_DP-seletuskiri
- Lisa 2. 060326AL_EP_AA-1-01_DP-pohijoonis
- Lisa 3. 060326AL_EP_AA-3-01_seletuskiri
- Lisa 4. 060326AL_EP_AS-4-01_asendiplaan
- Lisa 5. 170526_PP_VK-3-01_seletuskiri
- Lisa 6. 170526_PP_VK-4-01_ap
Jana Prost
5792 4753,
[email protected]
2 (2)