Apellatsioon sidehankes

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtujurist Aire Maiste Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-2325 Haldusasi Tele2 Eesti AS kaebus Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse 19.09.2022 käskkirja nr 5-1/22/41-1 osaliseks tühistamiseks, 19.09.2022 käskkirja nr 5-1/22/42-1 tühistamiseks ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.10.2022 otsuse vaidlustusasjas nr 131-22/238890 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 06.12.2022 otsus Menetlusosalised Kaebaja – Tele2 Eesti AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Vastustaja (hankija) – Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, esindajad vandeadvokaadid Tarmo Peterson ja Keidi Kõiv Kolmas isik – Telia Eesti AS, esindajad vandeadvokaadid Arne Ots ja Martin-Johannes Raude Menetluse alus ringkonnakohtus Tele2 Eesti AS apellatsioonkaebus Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine RESOLUTSIOON 1. Võtta menetlusse Tele2 Eesti AS apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 06.12.2022 otsuse peale haldusasjas nr 3-22-2325. 2. Kohustada Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskust vastama apellatsioonkaebusele 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. 3. Telia Eesti AS-l on õigus esitada kirjalik vastus apellatsioonkaebusele 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1). ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 1. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus avaldas 17.06.2022 riigihangete registris avatud hankemenetlusena toimuva riigihanke „Sideteenus ühishankijatele“  3-22-2325 (viitenumber 238890) hanketeate. Hankija soovib sõlmida raamlepingut ja hankelepinguid teenuste osutamiseks ühe pakkujaga. 2. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse 19.09.2022 käskkirjaga nr 5-1/22/41- 1 tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi Tele2 Eesti AS ja Elisa Eesti AS pakkumused (p 2); tunnistati edukaks Telia Eesti AS pakkumus (p 3); otsustati teostada eduka pakkuja osas kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll (p 4). 3. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse 19.09.2022 käskkirjaga nr 5-1-22/42- 1 otsustati mitte kõrvaldada hankemenetlusest Telia Eesti AS ning otsustati kvalifitseerida ta hankemenetluses ja sõlmida temaga raamleping. 4. Tele2 Eesti AS esitas 28.09.2022 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Tele2 Eesti AS pakkumuse tagasilükkamise, Telia Eesti AS pakkumuse edukaks tunnistamise, kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste kehtetuks tunnistamiseks. 5. VAKO 20.10.2022 otsusega vaidlustusasjas nr 131-22/238890 jäeti Tele2 Eesti AS vaidlustus rahuldamata. 6. Tele2 Eesti AS esitas 31.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse 19.09.2022 käskkirja nr 5-1/22/41-1 tühistamiseks osas, millega tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi Tele2 Eesti AS pakkumus, tunnistati edukaks Telia Eesti AS pakkumus ning otsustati teostada Telia Eesti AS osas kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll, 19.09.2022 käskkirja nr 5-1/22/42- 1 tühistamiseks täies ulatuses ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.10.2022 otsuse vaidlustusasjas nr 131-22/238890 tühistamiseks täies ulatuses. 7. Tallinna Halduskohus jättis 06.12.2022 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1), mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud 2566,20 eurot (resolutsiooni p 2) ja kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 3555 eurot (resolutsiooni p 3). Muus osas jättis halduskohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 4). 8. Tele2 Eesti AS esitas 16.12.2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. 9. Haldusasja ettevalmistavaks kohtunikuks apellatsioonimenetluses on Kaire Pikamäe. Kohtujuristi pädevus määruse tegemiseks tuleneb HKMS § 12 lg-st 1, kohtute seaduse § 1251 lg-st 2 ning Tallinna Ringkonnakohtu esimehe 25.03.2015 käskkirjaga nr 11-1/04 kehtestatud Tallinna Ringkonnakohtu kodukorra § 8 lg 1 p-st 1. 10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 1 alusel menetlusse võtta. Apellandil on apellatsioonkaebuse esitamise õigus (HKMS § 180), apellatsioonkaebus on tähtaegne (HKMS § 278 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja § 182 lg-tes 1 ja 3 toodud nõuetele. Samuti ei esine HKMS § 187 lg-tes 3 ja 31 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise aluseid. Apellatsioonkaebuselt on tasutud nõutav riigilõiv 1280 eurot (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg-d 5 ja 7, § 258 lg 1 p 2). Apellant on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 11. HKMS § 188 lg 1 p 1 ja § 279 lg 2 alusel kohustab ringkonnakohus Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskust vastama apellatsioonkaebusele 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Vastus apellatsioonkaebusele peab vastama HKMS §-des 50, 52–54 ja 189 sätestatud nõuetele. Sama tähtaja jooksul on vastuse esitamise õigus kolmandal isikul. 12. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). 2(3)  3-22-2325 13. Menetlusosalistel tuleb ringkonnakohtule teatada, kui nad peavad võimalikuks asja läbivaatamist lihtmenetluses või asja lahendamist kokkuleppega või muul viisil eelmenetluses (HKMS § 188 lg 1 p 5; § 133 lg 2 ja § 185 lg 2). Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et HKMS § 279 lg 1 kohaselt võib kohus hankeasjas esitatud apellatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses, sõltumata HKMS § 133 lg-tes 1 ja 2 sätestatust. Kui HKMS § 133 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused ei ole täidetud, ei tee ringkonnakohus hankeasjas otsust ilma kirjeldava ja põhjendava osata. 14. Advokaadil ja haldusorganil tuleb HKMS § 53 kohaselt esitada menetlusdokumendid ringkonnakohtule avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu (www.e-toimik.ee, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 336 lg 6) või mõjuval põhjusel elektrooniliselt aadressil [email protected] (TsMS § 336 lg 5). Samuti tuleb advokaadil ja haldusorganil saata kohtule edastatav avaldus ja selle lisad vahetult teise menetlusosalise advokaadile ja menetluses osalevale haldusorganile, teavitades sellest kohut ja kohaldades sealjuures TsMS §- s 337 sätestatut (HKMS § 53 lg 2). HKMS § 52 lg 6 ja TsMS § 334 lg 2 kohaselt esitavad ka teised menetlusosalised võimaluse korral menetlusdokumendid kohtule elektrooniliselt. Digitaalselt allkirjastatud dokumente ringkonnakohtule täiendavalt paberil esitama ei pea. (allkirjastatud digitaalselt) 3(3) OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 F: 622 9999 eversheds-sutherland.ee Haldusasja nr: 3-22-2325 Adressaat: Tallinna Ringkonnakohus Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn Edastatud kohtule e-toimiku kaudu ning teadmiseks teiste menetlusosaliste esindajate e-posti aadressil Kuupäev: 16.12.2022 Vaidlustusasi: Tele2 Eesti AS-i apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 06.12.2022 otsusele haldusasjas nr 3-22-2325 Apellant: Tele2 Eesti AS (kaebaja ja Registrikood 10069046 vaidlustaja): Valukoja 8/1, 11415 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 [email protected] Vastustaja (hankija): Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Registrikood 77001613 Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn [email protected] [email protected] Esindajad: vandeadvokaat Tarmo Peterson vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Rotermanni 8, 10111 Tallinn Telefon: 618 0820 [email protected], [email protected] Kolmas isik: Telia Eesti AS Registrikood 10234957 Mustamäe tee 3, 15033 Tallinn [email protected] Esindajad: vandeadvokaat Arne Ots vandeadvokaat Martin Raude Ellex Raidla Advokaadibüroo [email protected] [email protected] Apellandi taotlused: 1. Rahuldada apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 06.12.2022 kohtuotsus täies ulatuses. 2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada: 2.1.Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse 19.09.2022 käskkirjad: 2.1.1. nr 5-1/22/41-1 osas, millega tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi Tele2 Eesti AS-i pakkumus, tunnistati Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige Information Classification: Internal  Lk: 2 edukaks Telia Eesti AS-i pakkumus ning otsustati teostada Telia Eesti AS-i osas kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastamise kontrolli; 2.1.2. nr 5-1/22/42-1 täies ulatuses; 2.2.Riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.10.2022 otsus vaidlustusasjas nr 131-22/238890 täies ulatuses. 3. Jätta menetluskulud vastustaja kanda, sh apellatsioonimenetluse kulud. I. SISSEJUHATUS 1. Faktilised asjaolud 1.1. Registrite ja Infosüsteemide Keskus viis 2017. aastal läbi avatud hankemenetlusega riigihanke nimetusega „Sideteenus ühishankijatele“ (viitenumber 183307) (edaspidi: 2017 hange), mille tulemusel sõlmiti Tele2 Eesti AS-ga (edaspidi ka: apellant, kaebaja või vaidlustaja) hankeleping, mis hetkel riigihangete registris avaldatud teabe kohaselt kehtib kuni 31.10.2022, kuid 25.10.2022 oli sõlmitud kaebajaga lepingumuudatus, mille tulemusel kehtib antud leping seni, kuni on möödunud üks kuu riigihanke „Sideteenus ühishankijatele“ (viitenumber 238890) tulemusena sõlmitud raamlepingu jõustumisest või kuni on täitunud 50 % lepingu kogumaksumusest, 30.04.2022 seisuga. Tegemist oli riigihankega, mille tulemusel osutab kaebaja käesoleval ajal sideteenust (telefoni- ja andmeside) 30-le riigiasutusele, sh erinevatele ministeeriumitele. Hankelepingu täitmine on toimunud sujuvalt ning teenuse saajatel on seni puudunud olulised pretensioonid seoses osutatud teenusega. 1.2. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi: hankija või vastustaja) viib käesoleval ajal läbi avatud hankemenetluse riigihanget nimetusega “Sideteenus ühishankijatele“ (viitenumber 238890) (edaspidi: Hange), mille objektiks on telefoni- ja andmeedastusteenuse osutamine, mille maht on Riigihangete registris avaldatud kirjelduse järgi kaks korda suurem kui 2017 hankes. 1.3. Hankija on avaldanud riigihanke alusdokumendid (edaspidi: RHAD), sh RHAD Lisa 4 Riigihanke objekti tehniline kirjeldus“ (edaspidi: TK). 2. Vaidlusalused hankija käskkirjad 2.1. Hankija tegi 19.09.2022 esmalt teatavaks käskkirja nr 5-1/22/41-1, mille punktiga 2 tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi Tele2 Eesti AS-i ja Elisa Eesti AS-i pakkumused, punktiga 3 tunnistati edukaks Telia Eesti AS-i pakkumus ning punktiga 4 otsustati teostada eduka pakkuja osas kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastamise kontrolli (edaspidi: Käskkiri I). 2.2. Seejärel tegi hankija 19.09.2022 teatavaks ka käskkirja nr 5-1/22/42-1, millega otsustati mitte kõrvaldada ja kvalifitseeriti edukas pakkuja Telia Eesti AS (edaspidi ka: kolmas isik) ja sõlmida temaga raamleping (edaspidi: Käskkiri II). 3. Vaidlustusmenetlus ja senine halduskohtumenetlus 3.1. Kaebaja esitas 28.09.2022 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi: VAKO) vaidlustuse Käskkirja I (kaebaja õigusi puudutavas osas) ja Käskkirja II kehtetuks tunnistamiseks. 3.2. VAKO 20.10.2022 otsusega vaidlustusasjas nr 131-22/238890 (edaspidi ka: VAKO otsus) jäeti kaebaja vaidlustus täies ulatuses rahuldamata.  Lk: 3 3.3. Kaebaja esitas seejärel Tallinna Halduskohtule kaebuse Käskkirja I ja Käskkirja II ning VAKO otsuse tühistamiseks, mis jäeti Tallinna Halduskohtu 06.12.2022 otsusega rahuldamata (edaspidi ka: halduskohtu otsus), millele kaebaja esitab käesolevaga apellatsioonkaebuse. II. APELLATSIOONKAEBUSE PÕHJENDUSED 4. Menetluslikud küsimused 4.1. Apellatsioonkaebuse tähtaegsus. Halduskohtu otsus tehti avalikult teatavaks 06.12.2022. Seega on apellatsioonkaebuse esitatud HKMS § 278 lg 1 järgi tähtaegselt. 4.2. Apellatsioonkaebuse ulatus. Apellatsioonkaebus on esitatud halduskohtu otsuse tühistamiseks tervikuna ning apellant palub ringkonnakohtul teha asjas uus, millega kaebus täies ulatuses rahuldada (HKMS § 182 lg 1 p 7). 4.3. Riigilõiv. Apellant on riigilõivuseaduse § 60 lg-te 5 ja 7 ning § 258 lg 1 p 2 alusel tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1280 eurot (riigihanke registris avaldatud info kohaselt ületab Hanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära) (vt Lisa). 4.4. Kaebuse läbivaatamise viis. Apellant nõustub apellatsioonkaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). 5. Sissejuhatavad märkused ning algse vaidlustuse ja kaebuse ese 5.1. Hankija oli esitanud põhjendused apellandi pakkumuse tagasilükkamise kohta eraldi dokumendis, mis oli lisatud Käskkirja I juurde (vt algse kaebuse lisas 3 olevat faili „Vastavaks tunnistamise otsus koos põhjendustega“ ning omakorda selles olevat faili „Mittevastavaks tunnistamine_Tele2“). Kokkuvõtlikult olid Käskkirja I põhjendused sellised, et hankija hinnangul ei vastanud apellandi pakkumus RHAD-s sätestatud nõuetele, eelkõige seetõttu, et see rikkus riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 110 lg 3 teisest lausest tulenevat tingimusliku pakkumuse esitamise keeldu. Ühtlasi järeldus Käskkirja I põhjendustest, et hankija hinnangul oli apellant esitanud pakkumuse, mis ei vastanud ka sisuliselt TK-s sätesatud nõuetele iseteeninduskeskkonna (TK II osa punkt 8), VoLTE tehnoloogia (TK II osa punkt 6.39) ja VoWifi tehnoloogia (TK II osa punkt 6.40) osas. 5.2. VAKO otsuses leiti kokkuvõtlikult, et apellant oli tõepoolest esitanud lubamatu tingimusliku pakkumuse ning hankija oli õigesti leidnud, et apellandi pakkumus ei vastanud TK-s sätesatud nõuetele iseteeninduskeskkonna (TK II osa punkt 8) ja VoWifi tehnoloogia (TK II osa punkt 6.40) osas. VAKO otsuse punkti 8.10 viimasest lõigust siiski tulenes, et VAKO hinnangul oli hankija ebaõigesti leidnud, et apellandi pakkumus ei vastanud TK-s sätestatud nõuetele ka VoLTE tehnoloogia osas (TK II osa punkt 6.39). 5.3. Halduskohtu otsuses on sisuliselt nõustutud VAKO otsusega ning halduskohtu otsuse põhjendustes on valdavalt korratud VAKO otsuse põhjendusi. 5.4. Halduskohus on kaebuse lahendamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis on viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Seetõttu ei nõustu apellant halduskohtu otsusega ning esitab käesolevaga halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus täies ulatuses. 5.5. Käskkirja I põhjendustest ning VAKO ja halduskohtu otsustest tulenevalt vaieldakse käesolevas asjas järgnevates küsimustes: - apellandi pakkumusele lisatud dokumendi „Pakkumuse kommentaarid“ sisu ja õiguslik tähendus (vt apellatsioonkaebuse punkti 6); - Hanke objektiks oleva teenuse osutamine alustamise periood (vt apellatsioonkaebuse punkti 7); - apellandi pakkumuse vastavus juba pakkumuse esitamise ajal iseteeninduskeskkonna osas TK-s sätestatud nõuetele (vt apellatsioonkaebuse punkti 8);  Lk: 4 - apellandi pakkumuse tingimuslikkuse küsimus (vt apellatsioonkaebuse punkti 9); - apellandi pakkumuse vastavus TK-s sätestatud tingimustele iseteeninduskeskkonna ning VoWifi tehnoloogia osas (vt apellatsioonkaebuse punkti 10); - RHS § 114 lg 2 kohaste selgituste küsimuse kohustus hankija poolt (vt apellatsioonkaebuse punkti 11). 5.6. Sealjuures on oluline tähtsus asjaolul, et apellant on olnud juba 2017 hanke tulemusel ning jätkuvalt ka käesoleval ajal ministeeriumitele ja riigiasutustele usaldusväärne sideteenuse pakkuja, mida kinnitab muuhulgas asjaolu, et sideteenuse osas ei ole sisulisi pretensioone esinenud ning 2017 hankelepingu kehtivusperioodi on pikendatud seoses käesoleva vaidluse jätkumisega (vt ülal punkti 1.1). Juhul kui apellant ei suudaks osutada Eesti riigi nõudmistele vastavat sideteenust, ei oleks olnud mõeldav, et apellant senist hankelepingut sedavõrd pikalt täidab ning seda ka pikendatakse. Seevastu käesolevas Hankes oli hankija alusetult ning otsitud põhjustel apellandi pakkumuse tagasi lükanud, mille tulemusel osutus vastavaks üksnes kolmanda isiku pakkumus (lisaks apellandi pakkumusele lükati tagasi ka Elisa Eesti AS-i pakkumus), mille maksumus oli ligikaudu kolm korda (!) ja 751 811,31 euro võrra kallim apellandi pakkumusest. Olukorras, kus on sisuline vaidlus küsimuses, kas apellandi pakkumus vastas Hankes sätestatud tingimustele, tuleb eelistada tõlgendusviisi, mis vastab enim RHS-i eesmärgile tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Sellise põhimõttega on kooskõlas tõlgendus, mis lubab võimalikult paljudel pakkujatel hankes osaleda. Seevastu käesolevas Hankes olnud hankija käitumine olnud ristivastupidine, mida on kahetsusväärselt pidanuks lubatavaks ka VAKO ja halduskohus. 5.7. Täpsemalt põhjendame apellatsioonkaebust alljärgnevalt. 6. VAKO ja halduskohus sisustasid apellandi pakkumusele lisatud kommentaare ebaõigesti (halduskohtu otsuse põhjenduste punktid 17 ja 18) 6.1. Sissejuhatavad märkused. Apellant oli esitanud ühes pakkumusega RHAD-s nõutud dokumendi „Vastavus tehnilises kirjelduses loetletud tingimustele“, milles apellant oli kinnitanud ja märkinud, et tema pakutav teenus sisaldab kõiki nõutavaid funktsionaalsusi. Sealjuures, kuigi apellant oli TK punkti 8.3.1.6 osas märkinud TK 8.3.1.6 osas „Ei“, ei oma see tähtsust, kuna hankija oli juba VAKO menetluses kinnitanud, et pakkumuse sisulise mittevastavusena ei ole seda puudust arvestatud (vt VAKO otsuse punkti 8.4). 6.2. Täiendavalt oli apellant lisanud TK punktide 8.3.2.1 – 8.3.2.3 ja 8.3.2.5 osas „Jah“ juurde tärniga viite pakkumusele lisatud failile „Pakkumuse Kommentaarid“, mida on käsitletud VAKO otsuse punktides 8.5 ja 8.8 ning halduskohtu otsuse punktides 17 – 18. 6.3. VAKO ja halduskohus leidsid mõlemad kokkuvõtlikult, et tegemist oli õiguslikult siduva dokumendiga, milles apellant oli avaldanud tahet, et TK punktide 8.3.2.1 – 8.3.2.3 ja 8.3.2.5 sätestatud nõuded saavad olema täidetud kolme kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest ning sellest tulenes apellandi siduv tahteavaldus esitada pakkumus üksnes sellistel tingimustel. 6.4. Failil „Kommentaarid pakkumusele“ ei olnud õiguslikku tähendus, VAKO ja halduskohus tõlgendasid seda ebaõigesti. Apellant ei nõustu VAKO ja halduskohtu käsitlusega, kuna nad omistasid kõnealustele kommentaaridele ebaõige tähenduse. 6.5. Esiteks, riigihanke menetlusele on omane formaalne lähenemine, mis näeb muuhulgas ette, et ühes pakkumusega tuleb esitada ammendavalt kõik, kuid samas üksnes riigihanke alusdokumentides ette nähtud dokumendid, et pakkumus vastaks RHS § 114 lg-te 1 ja 2 järgi riigihanke alusdokumentidele. Juhul, kui jätta mõni või kasvõi üks riigihanke alusdokumentides või õigusaktides nõutud dokument esitamata või nõue täitmata, lükatakse pakkumus tagasi. Küll aga ei lükata pakkumust tagasi juhul, kui pakkuja esitab täiendavalt mõne dokumendi, mida riigihanke alusdokumendid ette ei näe. Samas, kui pakkuja mõne sellise dokumendi esitab, ei kompenseeri see puudujääki muude dokumentide esitamata jätmisel, millisel juhul lükatakse pakkumus ikkagi tagasi.  Lk: 5 6.6. Sellest järeldub, et riigihanke alusdokumentides või õigusaktides mitte nõutud dokumendi esitamine ei saa omada mõju pakkumuse vastavaks tunnistamisele või tagasilükkamisele, kuna tähtsust omavad vaid dokumendid, mille esitamist näevad ette riigihanke alusdokumentidest või õigusaktidest tulenevad nõuded. 6.7. Käesoleval juhul oli RHAD punktis 3.3 ning RHAD osaks olevas dokumendis „Vastavustingimus“ ammendavalt loetletud, millised konkreetsed dokumendid tuli ühes pakkumusega esitada. Puudub vaidlus selles, et apellant oli kõik need ühes pakkumusega esitanud. RHAD-is ei ole nõutud, et apellant pidanuks esitama täiendavalt ka mingid selgitused või kommentaarid. Asjaolu, et apellant mingi täiendava faili esitas, milles avaldas enda arvamust TK-s sätestatud kriteeriumitele, ei mõjuta pakkumuse kehtivust või sisu mistahes viisil. Seetõttu puudub ka käesoleva juhul apellandi lisatud kommentaaridel puudub õiguslik tähendus seoses tema pakkumuse vastavuse või kehtivusega. 6.8. Teiseks, isegi kui lähtuda sellest, et kõnealune fail „Kommentaarid pakkumusele“ omas mingit õiguslikku tähendust, ei sisaldanud see apellandi tahteavaldust seada pakkumuse kehtivus sõltuvaks sellest, kas saabuvad või muutuvad mingid asjaolud, näiteks RHAD-i muutmine. Nagu ka antud failist nähtub, sisaldab see eelkõige apellandi kommentaare nõutavate tehniliste funktsioonide osas. Samuti on eksitav halduskohtu otsuse punktis 17 väidetu, et apellant oli kommentaarides avaldanud tahet täita teatud nõuded alles kolme kuu jooksul arvates hankelepingu sõlmimisest. Apellant selgitas kommentaarides küll seda, et teatud funktsioonid on live’is kolme kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist, aga see ei tähenda, et apellant oleks möönnud, et ta ei täida vastavustingimusi (vt selle kohta lähemalt apellatsioonkaebuse punkti 7). Nimelt, hankelepingu sõlmimine ei tähenda ilmtingimata seda, et samal ajal algab ka hankelepingu täitmise periood. Sealjuures, ka VAKO kinnitas apellandi väited (vt VAKO otsuse punkti 8.2), et tehnilised nõuded ei pidanudki pakkumuse kontrollimise ajal täidetud olema. Seevastu Käskkirja I põhjendustest nähtuvalt oli hankija ekslikult leidnud, et juba pakkumuste kontrollimise ajal pidid kõik tehnilised nõuded olema täidetud ning lähtus sellisest ekslikust arusaamast ka apellandi pakkumuse tagasilükkamisel. Ühes sellega ei tulene kommentaaridest, et apellandi pakkumus olnuks tingimuslik või et apellant oleks esitanud selles nõudmisi RHAD-i muutmiseks ja seadnud enda pakkumuse kehtivuse sellest sõltuvaks. 6.9. Kolmandaks, eelnevat ei mõjuta ka asjaolu, et apellant oli TK punktide 8.3.2.1 – 8.3.2.3 ja 8.3.2.5 osas lisanud tärni viitega kommentaaridele. Kommentaaridesse oli lisatud apellandi arvamus nende punktide kohta, sh arvamus, et nõuetekohane on ka selline iseteeninduskeskkond, kus osade teenuste puhul tuleb kasutada halduri abi. Samas, isegi kui halduri abi ei ole lubatud kasutada, vastas apellandi pakkumus esitatud nõuete ka kommentaare arvesse võttes, mida selgitame kaebuses täiendavalt. 6.10. Kokkuvõttes - vaidlusalustel kommentaaridel ei olnud õiguslikku tähendust ja need tulnuks jätta arvesse võtma. Sealjuures, nagu kaebuse järgmistes punktides ka täiendavalt selgitame, isegi kui apellandi selgitusi nende nõuete täitmise osas tuleb lugeda pakkumusega siduvaks, ei saanud see kaasa tuua apellandi pakkumuse tagasilükkamist. 7. Hanke esemeks oleva teenuse osutamine ei pidanud ega saanudki alata koheselt pärast 14-päevase ootaja möödumist eduka pakkuja kvalifitseerimisest, mistõttu oli apellandil võimalik viia lõpuni iseteeninduskeskkonna arendustööd (halduskohtu otsuse punktid 19 ja 20) 7.1. Sissejuhatavad märkused. Jäädes eelneva juurde, siis isegi kui lähtuda VAKO ja halduskohtu arvamusest, et apellandi pakkumusele lisatud kommentaaridest tulenesid pakkumuse osas siduvad tahteavaldused, omab järgnevalt tähtsust küsimus, kas sellisel juhul vastas apellandi pakkumus TK II osa punktides 8.3.2.1 – 8.3.2.3 ja 8.3.2.5 sätestatud nõuetele iseteeninduskeskkonna osas. Sealjuures, VAKO otsuses oli apellandiga nõustutud selles, et pakkumuse vastavuse kontrolli ajal ei pidanudki apellandil olema pakutavate teenuste osutamise võimekus (vt VAKO otsuse punkti 8.2), millise seisukohaga on nähtavasti nõustunud ka halduskohus. Seega, isegi kui lähtuda vaidlusalustes kommentaarides apellandi selgitustest, et teatud tehnilise nõuete osas valmib arendus kolme kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist  Lk: 6 (mitte pärast hankelepingu täitmise perioodi algust), peab sellele küsimusele vastamiseks esmalt kontrollima, millal pidi pakkujatele arusaadavalt algama teenuse osutamine. 7.2. Apellant ei olnud kommentaarides avaldanud, et arendustööd valmivad kolme kuu möödumisel hankelepingu sõlmimisest. Esmalt juhime tähelepanu sellele, et Käskkirja I põhjendustes oli ebaõigesti leitud, nagu oleks apellant lubanud teatud teenuste arenduse valmimist alles kolme kuu möödumisel hankelepingu sõlmimisest. Apellant oli selgitanud, et arendus valmib kolme kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest, mitte kolme kuu möödumisel. On tõenäoline, et arendus valmib oluliselt varem kui kolm kuud pärast hankelepingu sõlmimist. Kuna Käskkirja I põhjendustest tulenevalt põhineski hankija arusaam sellel, et apellandi iseteeninduskeskkonna arendus valmib kolme kuud möödumisel (mitte jooksul), siis põhines Käskkiri I algusest peale ebaõigel faktilisel alusel. 7.3. Halduskohus on antud küsimust mõningal määral küll käsitlenud kohtuotsuse punktis 17 ja nähtavasti nõustunud sellega, et apellant ei olnud silmas pidanud kolme kuu möödumist, vaid kuni kolme kuud. Küll aga, VAKO otsuse punktis 8.8 (vt selle lk 22, teine lõik) oli leitud, et apellandi selgitus kolme kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist võis tähendada aega üks päev, aga ka kolme kuud. Sellega kinnitas VAKO, et kommentaarides väljendatu ei pruukinud ilmtingimata tähendada kolme kuud möödumist, nagu hankija oli ekslikul leidnud, vaid võis tähendada ka ühte päeva. Kuigi apellant pööras sellele tähelepanu halduskohtule esitatud kaebuses, on halduskohtu otsuses jäetud antud küsimus tähelepanuta. Sellest võib järeldada, et halduskohus ei asunud VAKO-st erinevale seisukohale ning möönis samuti, et kommentaarides nimetatud periood võis samahästi olla ka üks päev. Seetõttu, isegi kui lähtuda kommentaaridest, on samaväärne sisustada sõnastus kolme kuu jooksul selliselt, et tegemist võib olla ka ühe päevaga. 7.4. Pakkujad võisid põhjendatult lähtuda eeldusest, et raamlepingu ja hankelepingute täitmise periood algab pärast 31.10.2022. Puudub vaidlus selles, et hankija ja apellandi vahel 2017 hanke tulemusel sõlmitud hankeleping (vt ülal kaebuse punkti 1.1), mille esemeks on ka käesoleva Hanke esemeks olev teenus, kehtib kuni 31.10.2022. Seega on ilmselge ning seda võttis pakkumuse esitamisel arvesse ka apellant, et 2017 hanke tulemusel sõlmitud hankeleping kehtib vähemalt kuni 31.10.2022. Sealjuures ei oma ka tähtsust halduskohtumenetluses esitatud hankija väide, et käesolevas Hankes on maht suurenenud. Sõltumata suurenevast mahust ei ole reaalne, et 2017 hankelepingu pooleks olevatel ametiasutustel oleks korraga ühe ja sama teenuse osas kaks eraldi teenuse osutamise lepingut. Seetõttu oli ühtlasi välistatud, et käesoleva Hanke tulemusel algaks samasisulise teenuse osutamine varem kui 31.10.2022. 7.5. Esmalt oli VAKO otsuse punkti 8.7 esimeses lauses osundatud, et RHAD ei sisalda teavet teenuse osutamise kuupäevalise algusaja kohta. Seejärel leiti VAKO otsuse punktis 8.7, et pakkujad pidid olema valmis osutama teenust 14 päeva möödumisest (ehk siis teisisõnu ooteaja möödumisest) alates hankija otsusest, millega edukas pakkuja kvalifitseeritakse ja jäetakse kõrvaldamata. VAKO arutluskäiguga on nõustutud ka halduskohtu otsuse punktides 19 ja 20. VAKO ja halduskohtu selline arutluskäik ja järeldus on siiski täiesti asjakohatu ja põhjendamatu olukorras, kus oli ilmselge, et enne 31.10.2022 teenuse osutamine niikuinii ei alga. 7.6. Nimelt, esialgu oli Hankes pakkumuste esitamise tähtpäev 18.07.2022, millega apellant oli algselt arvestanud pakkumuse koostamise alustamisel. Hiljem seda korduvalt pikendati ning lõpuks jäi pakkumuste esitamise tähtpäevaks 01.08.2022 (vt algse kaebuse lisasid 8 – 10). Samas lähtus apellant ka sellest, et 2017 hanke tulemusel sõlmitud hankeleping kehtib igal juhul vähemalt kuni 31.10.2022. Sealjuures lähtus apellant pakkumuse esitamisel põhjendatult eeldusest, et hangitavaid teenuseid ei pea osutama pakkumuse vastavuse kontrolli ajal (mille õigsust kinnitati VAKO otsuse punktis 8.2). Nendel põhjustel ei olnud Hankes esitatud nõuetega vastuolus ka apellandi arusaam ning vaidlusalustes kommentaarides väljendatu (kui need olid siduvad), et iseteeninduskeskkonna teenused arendatakse välja hinnanguliselt kolme kuu jooksul (mitte möödumisel), et need oleksid valmis käesolevas Hankes sõlmitava raamlepingu täitmise perioodi alguseks, mis ei alga varem kui 31.10.2022.  Lk: 7 7.7. Ühtlasi, nagu tuleneb ka VAKO otsusest ja millega on nõustunud ka halduskohus, ei olnud apellant teatanud, et arendus valmib kolme kuud möödumisel hankelepingu sõlmimisest, vaid kolme kuu jooksul hankelepingu sõlmimist, mis võis tähendada ka ühte päeva. Seetõttu, võttes arvesse, et algselt oli pakkumuste esitamise tähtpäev 18.07.2022 (mida hiljem küll pikendati), lähtus apellant pakkumuse koostamisel, sh vaidlusaluste kommentaaride koostamisel põhjendatult eeldusest, et raamlepingu täitmise perioodi alguseks on iseteeninduskeskkonna arendustööd igal juhul lõppenud isegi juhul, kui nendega alustada alates raamlepingu sõlmimisest. 7.8. Olukorras, kus pakkumuse esitamise ja vastavuse kontrolli ajal ei pidanudki pakutavate teenuste osutamise võimekust olema ning puudus täpne teave selle kohta, millal edukaks osutumise korral raamleping sõlmitakse ning millal algab selle täitmise periood, ei saanudki apellant täpselt öelda, millal iseteeninduskeskkonna arendus valmib. Ka see põhjendab, miks apellant lubas arenduse valmidust kolme kuu jooksul, mitte möödumisel. Küll aga tagas apellandi kinnitus, et teenuse osutamise algamise perioodiks (mitte varem kui 31.10.2022) pidi apellandi olema vajaminevad arendustööd lõpetanud. 7.9. Jäädes eeltoodu juurde, on VAKO ja halduskohtu järeldus, et hankelepingu täitmise periood pidi algama 14 päeva möödumisel pakkumuste esitamise, põhjendamatu ja asjakohatu juba ainuüksi seetõttu, et hankija tegi Hanke tulemuste kohta Käskkirjad alles 19.09.2022, mis tähendab, juba ainuüksi ooteaeg ei saanud mööduda enne 04.10.2022. See kinnitab, et ka hankijal endal ei olnud mistahes plaani ega kavatsust alustada hankelepingu täitmise perioodi 14 päeva möödumisel pakkumuste esitamise tähtajast, mis oleks olnud 15.08.2022, vaid oluliselt hiljem. Seetõttu oli VAKO ja halduskohtu formaalne lähenemine hankelepingu täitmise perioodi osas täiesti asjakohatu ning põhjendamatu. 7.10. Ühes sellega on arusaamatu ning põhjendamatu halduskohtu otsus punktis 20 sisalduv arutluskäik, nagu oleks apellant kommentaarides väljendanud, et tema poolt osutatav teenus ei ole nõuetekohane ka 31.10.2022. Nähtavasti ei tee sarnaselt hankijaga ka halduskohus vahet sellel, et hankelepingu sõlmimise aeg (mida mainis kommentaarides apellant) ja täitmise periood ei ole sama tähendusega. Nagu selgitasime, ei olnud RHAD-i põhjal tuvastada, millal täpselt algab hankelepingu täitmise periood, kuid apellant lähtus sellest, et enne 31.10.2022 see igal juhul alata ei saa. Seetõttu oligi apellant selgitanud arendustöö keskust pikkusega kolme kuu jooksul, mitte möödumisel. 7.11. Kokkuvõttes – VAKO ja halduskohtu otsused rajanevad ebaõigel järeldusel, et Hankes pidi raam- ja hankelepingu täitmise periood algama 14 päeva möödumisel pakkumuste esitamise tähtajast arvates. 8. Apellandi pakkumus vastas TK-s sätestatud tingimustele iseteeninduskeskkonna osas juba pakkumuse esitamise ajal, kuna halduri kasutamine ei olnud keelatud (halduskohtu otsuse punkt 21) 8.1. Sissejuhatavad märkused. Jäädes ülaltoodu juurde, vastas apellandi pakkumus ka ilma täiendava arenduseta juba niigi iseteeninduskeskkonnale esitatud nõuetele, mis tulenevad TK II osa punktidest 8.3.2.1 – 8.3.2.3 ja 8.3.2.5. Nimelt Käskkirja I põhjendustest võib järeldada, et hankija arvates seisnesid mittevastavused selles, et: a) hankija oli testinud apellandi iseteeninduskeskkonda ning puudub võimalus kõnesid eristada või enda numbrit teisele numbrile suunata jne ning b) toimingud peavad olema tehtavad ilma haldurita. Halduskohtu otsuse punktis 21 sisalduv, milles sellega nõustutakse, on ebaõige. 8.2. RHAD ei keela halduri kasutamist iseteeninduskeskkonnas. VAKO otsuse punktis 8.6 ja halduskohtu otsuse punktis 21.1 oli leitud, et TK I osa punktist 18 tulenevalt pidi antud valdkonnas tegutsevale ettevõtjale olema selge ja arusaadav, et halduri abiga iseteeninduskeskkonda ei saa pakkuda. Selline seisukoht ei ole õige. 8.3. Esiteks, RHAD, sh TK ei sisalda mistahes osas selgitust, et iseteeninduskeskkonna kasutamisel ei tohi kasutada halduri abi. Sealjuures, ka halduskohtu poolt viidatud TK punktid 18 ja 8.3.2 ei sisaldanud otsesõnu sellist keeldu. Mis puudutab halduskohtu viidatud turu-uuringut, siis selles  Lk: 8 väljendatu ei ole hankedokumentide osaks, mistõttu ei ole mistahes turu-uuringus käsitletu samastatav TK-ga. 8.4. Teiseks, nagu oleme välja toonud, osutab apellant käesoleval juhul hankijale 2017 hanke tulemusel juba niigi samasisulist teenust, sh iseteeninduskeskkonna teenust, mille käigus kasutab hankija teatud juhtudel samuti personaalse halduri abi. Hankija kasutab sellist teenust viimased viis aastat ning ei ole kordagi avaldanud, et selline teenus ei vastaks nõuetele, kuigi 2017 hankes on iseteeninduskeskkonna nõuded praktiliselt samad, mis käesolevas Hankes. Seetõttu, kuna RHAD-is ei ole keelatud kasutada halduri abi ning hankija on seda seni teinud, tulnuks hankijal tunnistada apellandi pakkumus RHS § 114 lg 2 alusel vastavaks, kuna see vastab sisuliselt TK-s sätestatud nõuetele. 8.5. Kokkuvõttes – VAKO ja halduskohus leidsid ebaõigesti, et apellandi pakutav teenus ei vastanud TK II osa punktide 8.3.2.1 – 8.3.2.3 ja 8.3.2.5 juba pakkumuse esialgsel kontrollimisel. 9. Apellandi pakkumus vastas TK-s sätestatud nõuetele ka VoWifi tehnoloogia osas (halduskohtu otsuse punkt 22) 9.1. Sissejuhatavad märkused. Käskkirja I põhjendustes oli algselt ka leitud, et apellandi pakkumus ei vastanud TK II osa punktidele 6.39 ja 6.40, milles olid vastavalt sätestatud nõuded, et Eesti siseselt peab olema toetatud ja kasutatav VoLTE (Voice over Long Term Evolution) tehnoloogia ning Eesti siseselt ja rahvusvaheliselt peab olema toetatud ja kasutatav VoWiFi (Voice over WiFi) tehnoloogia. Samas, VAKO otsuse punktis 8.10 (vt selle lk 23, kolmas lõik) oli leitud, et hankija etteheide TK II osa punkti 6.39 (VoLTE tehnoloogia) osas oli alusetu ning apellandi pakkumuse mittevastavus antud nõude osas ei olnud Käskkirjas I põhjendatud. 9.2. Küll aga leidsid nii VAKO kui ka halduskohus ebaõigesti, et apellandi pakkumus ei vastanud TK II osa punktile 6.40 VoWiFi teenuse osas. VoWiFi tehnoloogia tähendab, et olukorras, kus puudub mobiilside või on see puudulik, kuid on olemas WiFi ühendus, on võimalik teha telefonikõne WiFi ühendust kasutades. 9.3. Apellant oli valmis osutama VoWiFi teenust raamlepingu ja hankelepingute täitmise perioodi alguseks. Arusaadavalt ei saa ka VoWiFi osas olla vaidluses selles, et pakkujad ei pidanudki VoWiFi teenust osutama varem kui alates raam- ja hankelepingulepingu täitmise perioodi algusest. Nagu selgitasime, ei ole hetkel teada, millal algab Hankes hankelepingu täitmise periood, kuid on ilmselge, et enne 31.10.2022 ei saanud see niikuinii alata. Hankija ei ole tuvastanud, et apellant ei ole võimeline VoWiFi teenuse osutamiseks alates perioodist, millal algab uue hankelepingu täitmine. Apellant on pakkumuses kinnitanud, et ta on selleks võimeline. Ka vaidlusalustest pakkumusele lisatud kommentaaridest ei tulene teisiti. 9.4. Apellandi 22.08.2020 vastusele ebaõige tähenduse omistamine. Halduskohus ja VAKO olid sisustanud alusetult apellandi 22.08.2022 vastust hankijale selliselt, et apellant ei olnud enne 2023 esimest kvartalit igal juhul võimeline VoWiFi teenust osutama. Esmalt tuleb aru saada sellest, mis oli hankija küsimuse tegelik sisu VoWiFi kohta. Nagu hankija pöördumisest nähtub, ei esitanud hankija apellandile küsimust selle kohta, millal VoWiFi teenuse osutamise algab. Hankija küsis apellandilt üksnes selle testimise kohta, mida RHAD üldse ette ei näinudki ja millega nõustuti ka VAKO otsuses (vt selle punkti 8.2). Olukorras, kus apellant teatas, et teenus avatakse kõige hiljemalt 2023 esimeseks kvartaliks (aga järelikult võidakse ka varem avada), kuid igal juhul teenuselepingu ajaks, pidi hankijal juhul, kui ta soovis teenuse osutamise algatamist varem (RHAD seda ei täpsustanud, millal see pidi algama), tekkima põhjendatud küsimus, et millal täpselt teenus avatakse. Seda küsimust hankija kordagi ei esitanud, vaid leidis pelgalt sellise apellant vastuse põhjal alusetult, et VoWiFi osas ei vasta apellant pakkumus Hankes seatud nõuetele. 9.5. Apellant ei soovinud alustada VoWiFi teenust pärast teenuse osutamis alustamist. Küll aga oli apellant kinnitanud, et VoWiFi tehnoloogia avatakse teenuslepingu kehtivuse ajaks. Sellega oli apellant kinnitanud veelkordselt, et hiljemalt Hankes sõlmitava raamlepingu täitmise perioodi alguseks (kui apellant osutub edukaks) on antud teenus avatud. Asjaolu, et apellant viitas 2023 esimesele kvartalile, ei oma tähtsust. Apellant selgitas, et 2023 esimeseks kvartaliks  Lk: 9 avatakse antud teenus kõige hiljemalt. See tähendab teenuse avamist ka avalikkusele. Küll aga ei tähenda see, et hankijale ei avata antud teenust varasemalt juhul, kui raamlepingu täitmise periood algab varem ning teenust tuleb osutama hakata mingil hetkel pärast 31.10.2022 (kui lõppeb praegune hankeleping), sest nagu apellant oli antud vastuses kinnitanud, teenuslepingu kehtivuse ajal, s.o. raamlepingu kehtivuse perioodi ajal on teenus avatud. Järelikult on see avatud ka raamlepingu täitmise perioodi ajaks, kuna täitmise periood ei saa ilmselgelt alata varem kui lepingu kehtivuse periood. Seetõttu on põhjendamatud VAKO otsuse punktis 8.10 ja halduskohtu otsuse punktis 22 toodud järeldused, et apellant soovis alustada VoWiFi teenusega alles pärast teenuse osutamise alustamist. 9.6. Kokkuvõttes – VAKO ja halduskohus leidsid ebaõigesti, et apellant soovis VoWiFi teenus pakkuda alles pärast teenuse osutamise alustamise perioodi. 10. Apellandi pakkumus ei olnud tingimuslik (halduskohtu otsuse punkt 23) 10.1. Sissejuhatavad märkused. VAKO otsuse punktis 8.9 oli jõutud ka järeldusele, et apellandi pakkumus oli tingimuslik RHS § 110 lg 3 teise lause mõttes, millega on nõustunud halduskohtu otsuse punktis 23 ka halduskohus. Sealjuures leidis halduskohus, et tingimuslikkus seisnes apellandi tahtes osutada mingil perioodi teenust selliselt, et iseteeninduskeskkond ei vasta TK— s sätestatud tingimusetele. VAKO ja halduskohtu järeldused on ekslikud. 10.2. Tingimusliku pakkumuse tunnused. RHS § 110 lg 3 teise lause kohaselt ei ole tingimusliku pakkumuse esitamine lubatud. Tingimusliku pakkumuse tähendust tuleb sisustada tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 102 kirjeldatud tingimusliku tehingu kaudu, mille järgi on tehing tingimuslik, kui see on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. RHS § 103 lg 3 teise lause kontekstis tähendab see, et pakkuja seab pakkumuse kehtivuse sõltuvusse mõnest tulevikus tekkivast või muutuvast sündmusest või asjaolust. Näiteks asjaolust, et hankija muudab hankedokumente pakkuja nõutud või soovitud viisil ning pakkumuse kehtivus on sellest sõltuv. 10.3. Apellandi pakkumus ei olnud tingimuslik. Apellant ei ole pakkumuses, sh kommentaarides midagi sellist teinud ega seadnud pakkumuse kehtivust sõltuvusse mingitest tulevikus tekkivatest või muutuvatest asjaoludest. Jääb arusaamatuks halduskohtu arvamus, et apellant oli avaldanud sellist tahet kommentaarides. Apellant oli kommentaarides üksnes selgitanud, et isegi juhul kui haldurit ei ole lubatud kasutada, on teenuse osutamise perioodi alguseks valminud iseteeninduskeskkonna arendus, mille tulemusel vastab iseteeninduskeskkond teenuse osutamise perioodi alguseks igal juhul TK II osa p-des 8.3.2.1 - 8.3.2.3 ja 8.3.2.5 sätestatud nõuetele. Seega ei olnud apellant avaldanud tahet osutada mingil perioodil viidatud TK punktidele mittevastavat teenust. Ühes sellega ei olnud apellandi pakkumus tingimuslik, nagu VAKO ja halduskohus olid ekslikult leidnud. 11. Kui hankijal oli apellandi pakkumuse osas ebaselgus, pidanuks hankija läbi viima RHS § 114 lg-te 2 kohase täiendava kontrolli (halduskohtu punkt 24) 11.1. Sissejuhatavad märkused. Apellant oli vaidlustus- ja halduskohtumenetluses esitanud ka väite, et olukorras, kus hankijale võis jääda ebaselgeks, mis on apellandi pakkumuse sisu ja millal on apellant valmis kõiki hangitavaid teenuseid osutama, tulnuks hankijal seda esmalt täpsustada. Seda põhjusel, et RHS § 114 lg 2 järgi lükatakse pakkumus tagasi mittevastavuse korral riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kuid hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. VAKO otsuse punktis 8.11 ja halduskohtu punktis 24 leiti, et hankijal ei saanud mingit ebaselgust esineda, mistõttu ei pidanudki hankija selgitusi küsima. Selline seisukoht on ebaõige. 11.2. Hankija ei saanud olla veendunud, et apellandi pakkumus on mittevastav. Esmalt on põhjendamatu halduskohtu arvamus, et hankijal ei saanud tekkida mingit ebaselgust pakkuja pakkumuse, sh vaidlusaluste kommentaaride osas. Kõigepealt, olukorras, kus apellant oli lisaks RHAD-is nõutule esitanud täiendavalt ka vaidlusalused kommentaarid, mida RHAD ette ei  Lk: 10 näinud, kuid mille sisu võis olla mitmeti tõlgendatav, pidanuks juba ainuüksi selle põhjal tekkima hankijal küsimus, mis on selliste kommentaaride esitamise eesmärk. Veelgi enam ei saanud sellise ebavajaliku dokumendi põhjal tekkida hankijal veendumust, et pakkumus on mittevastav ning tuleb tagasi lükata. Sealjuures, Käskkirja I põhjenduste viimases lõigus on märgitud, et apellandi pakkumuse detailsemal kontrollimisel võib ilmneda veel asjaolusid. Ka sellest järeldub, et hankija ei olnud kuigi põhjalikult apellandi pakkumust kontrollinud. Seega ei saanud hankijal tekkida veendumust, et apellandi pakkumus ei vastanud TK-s sätestatud nõuetele, mis andnuks hankijale õiguse lükata apellandi pakkumus tagasi RHS § 114 lg 2 esimese alternatiivi alusel. 11.3. Hankija saanuks ja pidanuks ebaselguse korral läbi viima RHS § 114 lg-te 2 kohase täiendava kontrolli. Asjakohatu on ka VAKO otsuse punktis 8.11 ja halduskohtu otsuse punktis 24 väidetu, et RHS 114 lg 2 kohaste selgitustega ei oleks saanud muuta vastavust TK-le ega ka vaidlusaluseid kommentaare. Apellant ei olegi väitnud ega arvanud, et sellega pidanuks või saanuks muuta pakkumust. Küll aga, olukorras, kus apellandi pakkumuse põhjal võis esineda ebaselgus, nagu eelnevalt selgitasime, ei olnud hankijal sellises olukorras õigust apellandi pakkumust RHS § 114 lg 2 esimese alternatiivi alusel koheselt tagasi lükata, vaid hankija pidanuks andma apellandile tähtaja, et selgitada pakkumuse vastavust vaidlusalustele TK tingimustele. Apellandi selgitused ei oleks kaasa toonud tema pakkumuse või vaidlusaluste kommentaaride muutmist. Sealjuures on ilmne, et apellandi selgitused ei saanuks kaasa tuua pakkumuse muutmist VoWiFi teenuse osas, milles kohta ei olnud pakkumuse kommentaarides midagi mainitud, vaid mille kohta vastas apellant hankija täiendavale küsimusele testimise kohta, nagu eelnevalt selgitasime. 11.4. Ühtlasi saanuks apellant selgitada, et avaldas vaidlusalustes kommentaarides üksnes enda arvamust TK-s sätestatud kriteeriumitele, kuid ei esitanud sellega tingimuslikku pakkumust ning see ei mõjutanud pakkumuse osaks olevas dokumendis „Vastavus tehnilises kirjelduses loetletud tingimustele“ esitatud kinnitusi, et pakkumus vastab kõikidele TK-s sätestatud nõuetele. Samuti, et isegi kui vaidlusalused kommentaarid omavad õiguslikku tähendust, valminuks apellandi iseteeninduskeskkonna arendustööd, tähtaegselt ning raamlepingu ja hankelepingute täitmise alguse perioodiks. Apellant saanuks seda üle täpsustada ka VoWiFi teenuse osas (VoLTE teenuse osas oli hankija etteheide niikuinii alusetu, nagu ka VAKO otsuses järeldub). Need selgitused ei oleks kaasa toonud pakkumuse muutmust. 11.5. Alles pärast seda, kui apellant ei oleks esitanud hankija nõutud tähtajaks selgitusi või ei olnuks nende selgituste põhjal võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust vaidlusalustele TK tingimustele, saanuks hankija apellandi pakkumuse tagasi lükata RHS § 114 lg 2 teise või kolmanda alternatiivi alusel. Sellist seisukohta kinnitab Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2018 otsus asjas nr 3-18-306, punkt 17, kus on selgitatud, et pakkumuste vastavuse hindamisel ei pea kontroll piirduma üksnes pakkumustele lisatud dokumentide hindamise, vaid RHS § 114 lg 2 võimaldab hankijal nõuda täiendavaid tõendeid ja selgitusi pakkumuse vastavuse kontrollimiseks ning selline võimalus on hankijal olemas, kui tal tekib kahtlus, et pakkumuses näidatud andmed ei ole piisavad. 11.6. Hankija jättis selgitused küsimata, kuna lähtus ebaõigest eeldusest pakkumuse vastavuse kontrollimisel. Kuna hankija lähtus juba pakkumuse vastavuse kontrollimisel ebaõigesti eeldusest, et pakutavaid teenuseid tuleb juba vastavuse kontrolli ajal osutada (mis osutus ebaõigeks, nagu tuleneb ka VAKO otsuse punktist 8.2), siis järeldub sellest, et hankija oli rajanud enda arusaama ebaõigele eeldusele, et apellandi pakkumus ei vasta niikuinii Hankes seatud nõuetele. Samas, kui hankija oleks lähtunud õigesti eeldusest, et alles teenuse osutamise perioodi alguseks pidi olema hangitavate teenuste valmisolek, pidanuks hankijal pakkumuse kommentaaride (iseteeninduskeskkonna osas) ning apellandi vastuse põhjal (VoWiFi osas) tekkima põhjendatult küsimus, et millal täpselt on apellant suuteline teenuse osutamisega alustada, et veenduda, kas apellant on selleks võimeline teenuse osutamise perioodi alguseks (mitte pakkumuse vastavuse kontrolli ajaks). 11.7. Kokkuvõttes – VAKO ja halduskohus leidsid ebaõigesti, et hankija pidigi jätma RHS § 114 lg 2 alusel täiendavad selgitused küsimata ning ainuüksi sellel põhjusel eraldiseisvalt on Käskkiri I apellandi pakkumuse tagasilükkamise osas õigusvastane.  Lk: 11 III. KOKKUVÕTLIKUD MÄRKUSED 12. Ülaltoodu põhjal tuleneb kokkuvõtlikult, et apellandi pakkumus lükati alusetult tagasi, mistõttu on Käskkiri I apellandi pakkumuse tagasilükkamise osas ja ühes sellega ka Käskkiri II õigusvastased. VAKO ja halduskohtu otsustega jäeti vastavalt vaidlustus ja kaebus ebaõigesti rahuldamata. 13. Apellant rõhutab veelkord seda, et olukorras, kus on vaidlus selles, kas apellandi pakkumus vastas Hankes sätestatud tingimustele, tuleb eelistada sellist tõlgendust, mis vastab enim RHS- i eesmärgile tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Sellise põhimõttega on kooskõlas tõlgendus, mis lubab võimalikult paljudel pakkujatel hankes osaleda. Seevastu käesolevas Hankes on hankija käitumine olnud sellega olulises vastuolus, mida on kahetsusväärselt pidanuks lubatavaks ka VAKO ja halduskohus. Apellandi pakkumus oli kordades odavam kui ainsana vastavaks tunnistatud (lisaks apellandi pakkumusele lükati tagasi ka Elisa Eesti AS-i pakkumus) kolmanda isiku pakkumus, kusjuures nagu 2017 hanke tulemusel sõlmitud hankelepingu täitmisest nähtub, on apellant olnud igati usaldusväärne lepingupartner. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Kaarel Berg vandeadvokaat Tele 2 Eesti AS lepinguline esindaja Lisa: riigilõivu tasumise maksekorraldus