Sideteenus Ühishankijatele, Viitenumber 238890, Pakkumus nr 386744
• Pakkuja:Tele2 Eesti Aktsiaselts (10069046)
Kommentaarid Pakkumisele:
Käesoleva hanke eesmärk on sideteenuse hankimine. Iseteeninduse olemasolu ja
kasutusvõimalus ei ole sideteenuse kvaliteetse osutamise põhifunktsioon, vaid tegemist on
üksnes mugavusteenusega. Sideteenust on võimalik osutada sõltumata iseteeninduse
olemasolust/võimekusest. Tulenevalt hanke eesmärgist palusime lisada teatud
funktsionaalsustele juurde variant teostada toiminguid halduri abil.
Kommentaar hindamiskriteeriumite punktide kohta:
APN-ga seotud SIM kaartide seadistuste haldust peab olema võimalik läbi viia hankija poolt
iseteeninduskeskkonnas ilma halduri abita. Toetatud peab olema:
- APN võrgu valik;
- Numbri lisamine APN privaatvõrku;
- Numbrile staatilise IP aadressi omistamine;
- APN-iga seotud õiguseid peab olema võimalik määratleda ühe SIM kaardi põhiselt – keelatud
ja lubatud number;
- Võimalus defineerida erinevaid sisevõrgu IP vahemikke (IP pool), kust seadmele sisevõrgu
IP omistada;
- Võimalus seadistada alamvõrke;
- Otsida kasutajat numbri, nime või omistatud IP aadressi järgi;
- Filtreerida otsingut sisevõrgu IP poolide kaupa;
- Vaadata kasutaja kohaseid seadistusi (kasutaja mobiilinumber, nimi/tunnus, omistatud IP
aadress, SIM kaardi number
Tele2 on tegemas iseteeninduses arendust, mis kataks käesolevas punktis
küsitu. Informeerime, et testimisperioodil ei pruugi antud võimalus veel avatud
olla (arendustöö on live-is kolme kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist).
Information Classification: Internal
Hankijal on ilma halduri abita võimalik iseteeninduskeskkonnas lepingute sulgemine/
sulgemise ajatamine, lepingute sõlmimine, SIM-kaardi vahetamine eSIM vastu ja vastupidi.
Tele2 on tegemas iseteeninduses arendust, mis kataks kogu käesolevas
punktis küsitu. Informeerime, et testimisperioodil ei pruugi antud võimalus veel
avatud olla (arendustöö on live-is kolme kuu jooksul peale hankelepingu
sõlmimist). Hetkel on võimalik lepingute sulgemine.
Kõikides iseteeninduskeskkondades on võimalik ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID-ga
autentimine.
Tele2 Voip iseteeninduse jaoks on arendamisel kahetasemeline autentimine
(kasutajatunnuse, parooli ja kinnituskoodi SMS-ga), turvalisema sisselogimise
tarbeks. Informeerime, et testimisperioodil ei pruugi antud võimalus veel
avatud olla. (arendustöö on live-is kolme kuu jooksul peale hankelepingu
sõlmimist).
Iseteenindus:
Tavakasutajal peab olema võimalik haldusliidese kaudu teha vähemalt järgnevaid toiminguid:
8.3.2.1. enda kõnede eristus;
Tele2 on tegemas iseteeninduses arendust, mis kataks käesolevas punktis
küsitu. Informeerime, et testimisperioodil ei pruugi antud võimalus veel avatud
olla (arendustöö on live-is kolme kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist).
Hetkel on eristus nähtav adminkasutaja vaates.
Tavakasutajatel soovitame seniks kasutada halduri abi.
8.3.2.2. vaadata enda jooksva kuu ja eelmiste kuude (vähemalt üks aasta) arveid
Tele2 on tegemas iseteeninduses arendust, mis kataks käesolevas punktis
küsitu. Informeerime, et testimisperioodil ei pruugi antud võimalus veel avatud
olla (arendustöö on live-is kolme kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist).
Hetkel on kasutajal nähtav jooksva kuu kokkuvõte ja arved adminkasutaja alt.
Tavakasutajatel soovitame seniks kasutada halduri abi.
8.3.2.3.- enda numbri teisele numbrile suunamine
Information Classification: Internal
Tele2 on tegemas iseteeninduses arendust, mis kataks käesolevas punktis
küsitu. Informeerime, et testimisperioodil ei pruugi antud võimalus veel avatud
olla (arendustöö on live-is kolme kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist).
Hetkel on suunamine võimalik adminkasutaja alt.
Tavakasutajatel soovitame kasutada seniks halduri abi.
8.3.2.5.- saada ülevaadet, mis teenuste eest maksab numbri kasutaja ise ja ise maksta
eelmiste kuude teenuste arveid
Tele2 on tegemas iseteeninduses arendust, mis kataks käesolevas punktis
küsitu. Informeerime, et testimisperioodil ei pruugi antud võimalus veel avatud
olla (arendustöö on live-is kolme kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist).
Seniks soovitame kasutada halduri abi
8.3.1.6 süsteemis peab olema võimalus sisestada asutuse põhist kokkuleppelist piirmäära,
mida saaks kasutada AINULT andmete töötlemisel. Teenusepakkuja selle limiidi alusel
teenuseid piirata ei tohi;
Toodud punktis jääb selgusetuks, kas küsitud on rahalist piirmäära, kõneaja
või andmemahu piirmäära.
Tele2 iseteeninduses on võimalik määrata numbritele rahaline piirmäär (limiit),
mille väärtuses saab numbri kasutaja teenuseid kasutada. Piirmäära (limiidi)
täitumisel osad teenused (nt tasulised) piiratakse. Paketis sisalduvad Eesti
teenused jäävad avatuks. Enne piirmäära (limiidi) täitumist saadetakse numbri
kasutajale teavitav SMS sõnum, et limiit on täitumas. Soovitame teate saamise
järel limiiti tõsta.
Numbril kasutatava andmemahu piirmäära on iseteeninduses võimalik muuta
valides erinevate pakkumises olevate andmeside pakettide vahel. Paketis oleva
andmemahu täitudes teenus jääb avatuks, kuid andmeside kiirus vastavalt teie
soovile piiratakse (120kb/s).
Põhinõuded Mobiilside teenusele:
6.7. Kõikide mobiilandmeside pakettide puhul pärast mahu täitumist võimalus osta lisamahtu
kas 1GB või 5GB kaupa. Teenusepakkuja peab teavitama kui paketi maht saab täis.
Lisamahu ostmine asutuse nimel on lubatud vaid iseteeninduses volitatud isikul. Asutusel on
õigus volitada lisamahu ostmine numbri kasutajale. Numbri kasutaja peab saama osta
lisamahtu eraisikuna ja Pakkuja esitab sel juhul arve otse kasutajale (eraisikule).
Information Classification: Internal
Kõikidel pakkumises olevatel mobiilandmeside pakettidel on lisamahu tellimise
võimalus 1GB ja 5GB kaupa olemas. Mahu täitumisest teavitatakse kasutajat.
Asutuse nimel andmeside lisamahu tellimise võimaldamise saab määrata
hankija poolt volitatud isik (isikud). Numbri kasutaja saab lisamahtu eraisikuna
tellida, kuid selle eeldus on vastava lepingu sõlmimine (eraisikuga).
Information Classification: Internal
Teie 28.09.2022 nr 12.2-10/131
Riigihangete vaidlustuskomisjon
[email protected] Meie 03.10.2022 nr 5-7/22-47-2
Vastus Tele2 Eesti AS-i vaidlustusele Riigi
Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia
Keskuse direktori 19.09.2022 käskkirjadele nr
5-1/22/41-1 ja nr 5-1/22/42-1 riigihankes nr
238890
Tele2 Eesi AS (vaidlustaja) esitas 28.09.2022 Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia
Keskuse (hankija või RIT) direktori 19.09.2022 käskkirjale nr 5-1/22/41-1 vaidlustuse osas,
millega vaidlustaja pakkumus tagasi lükati ja tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus ning
alustati viimase osas kõrvaldamisaluste ja kvalifikatsiooni kontrolli, samuti RIT direktori
19.09.2022 käskkirjale nr 5-1/22/42-1 täies osas.
Eelnimetatud käskkirjad tegi RIT pakkujatele teatavaks 19.09.2022, seega on vaidlustus esitatud
tähtaegselt. RIT palub vaidlustuse läbi vaadata kirjalikus menetluses.
RIT ei nõustu esitatud vaidlustusega, sest vaidlustatud käskkirjad nr 5-1/22/41-1 ja 5-
1/22/42-1 on õiguspärased, palub jätta vaidlustus rahuldamata ning välja mõistmata
esindaja kulud ja riigilõivu.
1. Selgitused vaidlustaja pakkumuse mittevastavustele
Riigihanke nr 238890 „Sideteenus ühishankijatele“ alusdokumendid sätestavad pakkumuse
vastavustingimused. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele
(RHS § 110 lg 2). Hankija kontrollis riigihangete seaduse (RHS) § 114 lõike 1 alusel vaidlustaja
pakkumuse vastavust alusdokumentidele, sh tehnilisele kirjeldusele. Hankija tuvastas vaidlustaja
pakkumuses alljärgnevad mittevastavused:
1.1 Vaidlustaja muutis pakkumuse vormi „Pakutava teenuse vastavus tehnilises kirjelduses
loetletud tingimustele“
Pakkumuse kohustuslikuks dokumendiks on vorm „Pakutava teenuse vastavus tehnilises
kirjelduses loetletud tingimustele“. Vorm nõuab pakkujatelt jah/ei vormis kinnitust, kas
teenusepakkuja pakub nõutud teenust ja punkti-s 8 (iseteenindus) kas teenusepakkuja pakub
nõutud teenust iseteeninduskeskkonnas. Vaidlustaja on vormi (lisa 1) punktides 6.7, 8.3.2.1.,
Lõõtsa 8a / 11415 Tallinn /
[email protected] / www.rit.ee
Registrikood 77001613
8.3.2.2., 8.3.2.3., 8.3.2.5. märkinud „Jah*“ ja punktis 8.3.1.6. märkinud „Ei*“. Ülejäänud
punktides kinnitas vaidlustaja teenuse vastavust tehnilises kirjelduses loetletud tingimustele
märkides vormi ridadele „Jah“. Tärni lisamise selgitusena märkis vaidlustaja samal vormil: „*-
Vaata lisatud dokument „Pakkumise kommentaarid“ (lisa 2).“. Nimetatud dokument oli lisatud
pakkumusele ja allkirjastatud vaidlustaja esindaja poolt.
Seega tuvastas hankija, et vaidlustaja oli muutnud alusdokumentide osaks olevat vormi „Pakutava
teenuse vastavus tehnilises kirjelduses loetletud tingimustele“, ning esitas sellele täiendavalt
juurde selgitused, millistel tingimustel on vaidlustaja valmis teenust pakkuma. Selline riigihanke
alusdokumentide muutmine pakkuja poolt ei ole lubatav ning nende arvesse võtmine hankija poolt
pärast pakkumuse esitamise tähtaega tooks kaasa RHS §-3 sätestatud riigihangete üldpõhimõtete
ning RHS § 114 lg 2 rikkumise.
1.2 Vaidlustaja esitas tingimusliku ning mittevastava pakkumuse
Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele (RHS § 110 lg 2).
Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud (RHS § 110 lg 3).
Tehnilise kirjelduse punkt põhiosa punkt 18 sätestab, et teenusepakkuja võimaldab asutusele tasuta
nõuetekohase veebipõhise iseteeninduskeskkonna kasutamist ja II jao (tehniline kirjeldus) punkt
8.3.2 sätestab, et tavakasutajal peab olema mobiiltelefonide iseteeninduses võimalik
haldusliidese kaudu teha vähemalt alapunktides 8.3.2.1-8.3.2.5 kirjeldatud tingimusi.
Vaidlustaja pakkumuses esitatud kommentaarid pakkumusele sisaldas hankija arvamust, et:
„Sideteenust on võimalik osutada sõltumata iseteeninduse olemasolust/võimekusest.“ ning hankija
informeerimist, et tavakasutaja iseteeninduskeskkond on arendamisel ning võib valmida 3
kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest. Seni soovitati kasutada halduri abi. Teisisõnu andis
vaidlustaja hankijale teada, et ei paku tehnilistele tingimustele vastavat teenust ega plaani
tehnilistele tingimustele vastavat teenust pakkuda ka hankelepingu jõustumisel, vaid siis kui tema
iseteeninduskeskkond live-i läheb (3 kuu jooksul lepingu sõlmimisest) ehk vaidlustaja poolt
etteantud sündmuse saabumisel.
Samuti tegi vaidlustaja oma kommentaarides tehnilise kirjelduse punktides 8.3.2.1., 8.3.2.2.,
8.3.2.3., 8.3.2.5. tehnilisi tingimusi muutva ettepaneku (vormil küsitakse kinnitust väitele: „Märge,
kas teenusepakkuja pakub nõutud teenust iseteeninduskeskkonnas“), et iseteeninduse
funktsionaalsed tingimused tuleb asendada halduri poolt toimingute tegemisega. Hankija tuvastas
vaidlustaja pakkumusele lisatud kommentaaride ning täiendava testimise tulemusel, et
tavakasutajal puudub võimalus haldusliidese kaudu teha järgmisi toiminguid: enda kõnede eristus,
vaadata enda jooksva kuu ja eelmiste kuude (vähemalt üks aasta) arveid, enda numbri teisele
numbrile suunamine, saada ülevaadet, mis teenuste eest maksab numbri kasutaja ise ja ise maksta
eelmiste kuude teenuste arveid. Mobiiltelefonide iseteeninduse funktsionaalsus ei vasta hanke
alusdokumentides nõutule, kui kasutaja peab iseteeninduses toimingute tegemise asemel
pöörduma halduri poole, kes teeb need kasutaja asemel.
Tehnilise kirjelduse punkt 6.40 sätestab, et „Eesti siseselt ja rahvusvaheliselt peab olema
2/6
toetatud ja kasutatav VoWiFi (Voice over WiFi) tehnoloogia. Hankija Selgitus: tagab, et
kõneside toimiks ka oludes, kus mobiililevi pole, aga on WiFi levi.“. Hankija pöördus tehnoloogia
testimise sooviga vaidlustaja poole (vaidlustuse lisa 7). Vaidlustaja teavitas, et käesoleval hetkel
pole võimalik teenust testimiseks avada ja VoWifi tehnoloogia avab ta hiljemalt 2023
esimeses kvartalis ehk vaidlustaja etteantud ajal.
RHS § 110 lg 2 teise lause kohaselt annab pakkuja oma pakkumuse esitamisega automaatse
kinnituse, et võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides esitatud nõuded. Tingimuslik tehing
TsÜS § 102 järgi võib olla edasilükkava või äramuutva tingimusega.
Arvestades vaidlustaja pakkumuse koosseisus esitatud vormi „Pakutava teenuse vastavus
tehnilises kirjelduses loetletud tingimustele“ ja pakkumise kommentaare koosmõjus ning
vastavuse hindamisel hankijale antud teavet, ei ole pakkuja mobiiltelefonide iseteeninduse ning
VoWifi teenuste osas üle võtnud kõiki alusdokumentides esitatud tingimusi, vaid näinud ette
nende teenuste vastavuse osas hanke alusdokumentidele edasilükkava tingimuse. Kuna RHS
§ 110 lg 3 kohaselt pole tingimusliku pakkumuse esitamine lubatud, on tegemist hanke
alusdokumentidele mittevastava pakkumusega.
Hankija päringu alusel (vaidlustuse lisa 7) selgus veel täiendavaid mittevastavusi VoLTE
tehnoloogia osas. Tehnilise kirjelduse punkt 6.39 sätestab: „Eesti siseselt peab olema toetatud ja
kasutatav VoLTE (Voice over Long Term Evolution) tehnoloogia. Selgitus: tagab, et andmeside ja
kõneside ei segaks üksteist.“ Nimelt pakkus vaidlustaja tehnoloogia testimist ainult Apple
telefoniga, kuid sellist piirangut polnud hankija alusdokumentides ette näinud. Vaidlustaja väidab
oma vaidlustuses, et pakkus Apple kasutamist testimiseks vaid seepärast, et see oli kõige suurema
mudelite valikuga, kuid oma selgituses hankijale sellist teavet ei esitatud. Samamoodi nagu
hankijal menetlustoimingute läbiviimisel, on ka pakkujal hoolsuskohustus korrektse ja tõeste
andmetega pakkumuse koostamisel ning selgituste andmisel. Hankija testis sellegipoolest pakkuja
poolt spetsiaalselt eraldatud mobiiltelefoni numbritega. VoLTE tehnoloogia toimimist Eesti
siseselt. Kasutati iPhone-e, millel oli testimise hetkel Apple tugi ja kõige uuem tarkvara., kuid
tuvastati, et teenus ei toiminud.
Samuti kinnitas vaidlustaja vormil „Pakutava teenuse vastavus tehnilises kirjelduses loetletud
tingimustele“ peakasutajale mobiiltelefonide iseteeninduskeskkonna ühe nõude (p 8.3.1.6) puhul
oma teenuse mittevastavust.
Ainult siis, kui pakkumus vastab kõigile alusdokumentides esitatud tingimustele nii sisu- kui ka
dokumendinõuete osas, on pakkumus RHS § 114 lg 1 mõttes vastav ning hankija teeb otsuse
pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta. Vaidlustaja pakkumuse vastavuse sisulisel
kontrollimisel tuvastas hankija mitmeid mittevastavusi.
2. Selgitused pakkumuse vastavuse kontrolli läbiviimise ja pakkumuse tagasilükkamise
kohta
RIT tegi riigihangete seaduse (RHS) § 114 lõigete 1 ja 2 alusel käskkirjaga nr 5-1/22/41-1 otsuse
Tele 2 pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lõige 1
kohaselt kontrollib hankija (..) pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud
3/6
tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või
tagasilükkamise kohta. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises
hankemenetluses.
RHS § 114 lg 2 sätestab, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke
alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles
ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.
2.1 RHS § 114 lg 2 alusel on hankijal õigus küsida selgitusi ja tõendeid pakkumuse vastavuse
kohta, kuid säte ei kohusta hankijat pakkujalt selgitusi küsima, kui hankija usaldab pakkuja
esitatud teavet teenuste toimimise kohta (formaalne kontroll) ega keela hankijal kontrollida teenust
läbi selle testimise (sisuline kontroll). Väärad on vaidlustaja väited, et hankija ei saanud olla
veendunud, et pakkumus on mittevastav, kui pole vaidlustajalt selgitusi küsinud või et
iseteeninduse testimine pole lubatud viis pakkumuse kontrollimiseks. Kui vaidlustaja ise esitab
pakkumusega koos kommentaarid, kus ta kirjeldab tavakasutaja mobiilside iseteeninduse
mittevastavust vastavuse hindamise ajal, siis puudub vajadus neile kommentaaridele täiendavaid
kommentaare/selgitusi küsida. Siiski, täiendava veendumuse saamiseks testis hankija
iseteenindust ning tuvastav vastuse punktis 1.2 kirjeldatud mittevastavused.
Iseteeninduskeskkonna testimine on kõige otsesem viis tehnilises kirjelduses toodud tingimustele
vastavuse tuvastamiseks. Isegi kui lugeda pakkumuse kommentaarid õiguslikult mittesiduvaks
(vaidlustaja väide, millega hankija ei nõustu), tuvastas hankija testimise käigus pakkumuse
sisulised mittevastavused.
RHS § 114 lg 2 teisest lausest on järeldatav, et hankijal on pakkujalt selgituse küsimise osas
kaalutlemise õigus olukorras, kus pakkumuses esineb puudusi või vastuolusid, aga ei esine
sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentide tingimustest. Vastuse punktis 1 kirjeldas
hankija, millised sisulised puudused vastavuse kontrolli käigus selgusid. Vaidlustaja on kinnitanud
oma selgitustes (pakkumusele lisatud kommentaarid ja vastus hankija küsimusele pakkumuse
kohta), et osades tehnilise kirjelduse punktides ta nõutud tingimustel teenust ei paku. Seega ei
oleks vaidlustaja täiendavate selgitustega mittevastavusi kõrvaldada saanud.
Vastavuse kontrolli etapis peab hankija jääma riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimuste
juurde ning kontrollima pakkumuste vastavust sisuliselt. Pakkumuste vastavuse sisuliselt
kontrollimata jätmisel rikuks hankija hankemenetluse läbiviimise põhimõtteid ja seaks menetluses
osalejad ebavõrdsesse olukorda.
Tartu Ringkonnakohus on varasemalt asunud arvamusele, et „kuigi riigihangete seadus näeb ette
võimaluse nõuda pakkujalt selgitusi muu hulgas selleks, et hinnata pakkumuse vastavust
hankedokumentides esitatud tingimustele, on pakkujalt selgituste küsimine lubatud üksnes juhul,
kui see ei ole vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise ja/või hankemenetluse läbipaistvuse ja
kontrollitavuse põhimõttega. Seetõttu ei ole hankemenetluses lubatav selgituste küsimise kaudu
kõrvaldada pakkumuse olulisi puudusi, s.t selliseid minetusi pakkumuse esitamisel, mis välistavad
pakkumuse hankemenetluses vastavaks ja edukaks tunnistamise. Erandlikult saab lubatavaks
pidada pakkumuse ilmsete ebatäpsuste ja vigade kõrvaldamist. Samas on kaheldamatult välistatud
pakkuja selgituste esitamisega pakkumuse olulises osas täiendamine või pakkumuse
4/6
muutmine.“ (17.10.2018, TrtRnKo 3-18-1248, p-d 19-20, 22).
Tallinna Ringkonnakohus (23.10.2018, TlnRnKo 3-18-1360, p 14) on sedastanud, et kui hankija
on tuvastanud, et pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele
(esinevad sisulised kõrvalekalded), puudub tal diskretsioon otsustamaks, kas lükata pakkumus
tagasi või mitte. Võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuskohustusega poleks kooskõlas
lähenemine, et pakkumus ei pea vastama riigihanke alusdokumentidele.
Arvestades RHS § 114 lg 1 alusel läbi viidud kontrolli käigus ilmnenud pakkumuse
mittevastavusi (kirjeldatud vastuse punktis 1) riigihanke alusdokumentidele, tegi hankija
RHS § 114 lg 2 alusel põhjendatud otsuse vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta.
2.2 Vaidlustaja väited, et teenused ei pea toimima pakkumuse vastavuse hindamise ajal, on
väärad.
Väide, et riigihangete alusdokumendid ei sätesta, et teenused (sh kogu ulatuses iseteenindus,
VoLTE ja VoWiFi) pidid juba pakkumuse kontrollimise hetkel olemas olema, ei ole õige.
Pakkumuse osaks olev vorm „Pakutava teenuse vastavus tehnilises kirjelduses loetletud
tingimustele“ ei anna pakkujatele võimalust pakkuda alles arendatavat teenust, mille vastavust
tehnilisele kirjeldusele sisuliselt kontrollida ei saa. Pakutava teenus pidi vastama tehnilises
kirjeldatud esitatud tingimustele juba selle dokumendi esitamise hetkel. Vormis on vajalik teha
„Märge, kas teenusepakkuja pakub nõutud teenust“ või „Märge, kas teenusepakkuja pakub nõutud
teenust iseteeninduskeskkonnas“. Hankijale vajaliku tehnoloogia või iseteeninduskeskkonna
sisulist vastavust riigihanke alusdokumentidele ei saa muud moodi kontrollida, kui sellega
tutvudes ja/või seda testides.
Pakkuja on asunud vaidlustuses tõlgendama pakkumise kommentaarides välja toodud lubadust
„kolme kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist“ teenused välja arendada ja viinud selle
sõltuvusse pakkumuse esitamise tähtaja (01.08.2022) ning 2017 hanke tulemusel sõlmitud
raamlepingu kehtivusega (31.10.2022). Väidetavalt oleksid raamlepingu sõlmimiseks teenused
kasutatavad. Esiteks, püüab vaidlustaja ümber lükata tema enda esitatud lubadust teenused
toimima panna peale hankelepingu sõlmimist (teenuste valmimine hankelepingu alguseks vs
kolme kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest) ja teiseks, ei muuda raamlepingu ja hankelepingute
sõlmimisest teenuste kättesaadavaks tegemine pakkumust riigihanke alusdokumentidele vastavaks
põhjusel, et hanke alusdokumendid ei näinud ette võimalust teenuseid välja arendada
hankelepingute kehtivuse perioodil.
Hankija kordab oma käskkirjas nr 5-1/22/41-1 toodut, et hanke alusdokumentidele ettepanekute
olemasolul, kui vaidlustaja arvates hanke alusdokumendid rikuvad tema õigusi, oleks vaidlustaja
pidanud need enne pakkumuste esitamise tähtaega vaidlustama (23.08.2018, TlnHKo 3-18-1360,
p-d 19-20). Vastavustingimuse asjakohatuse või õigusvastasuse vastuväide tuleb esitada
riigihanke alusdokumente vaidlustades, mitte pakkumuse tagasilükkamise otsuse
vaidlustamisel. Vaidlustaja seda aga ei teinud.
2.3 Vaidlustaja korduvad viited sellel, et ta juba osutab 2017 hanke tulemusel sideteenust, ei
5/6
ole riigihanke nr 238890 „Sideteenus ühishankijatele“ pakkumuste vastavuse hindamise
juures asjakohased. Viidatud 2017 aasta sideteenuste riigihanke läbiviijaks ei olnud RIT.
Sellegipoolest juhib hankija tähelepanu, et vaidlustaja viidatud 2017 aasta sideteenuste riigihanke
tehnilises kirjelduses (vaidlustuse lisa 5) oli punkti 8 vastavusnõuete juures selgitus: „Märge, kas
nõue on täidetud veebi iseteeninduskeskkonnas või klienditöötaja kaudu või teenus arendatakse 6
kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest“. Ehk 5 aasta taguses riigihankes andis hankija, Registrite
ja Infosüsteemide Keskus (RIK), alternatiivsed võimalused, millisel viisil pakkuja nõudeid täidab.
Vaidlustatud hanke ettevalmistamisega alustas RIK, kes tegi turu-uuringu ja kaasas potentsiaalseid
pakkujaid tehnilise kirjelduse koostamisse, mh juba siis selgitati iseteeninduse olemasolu
vajalikkust uues sidehankes ehk vaidlustaja oli teadlik 2017 aasta riigihanke ja vaidlustatud
riigihanke tehnilise kirjelduse erinevusest. RITil puudub käesoleva vaidlustuse kontekstis
võimalus ja vajadus lükata ümber vaidlustaja väited, et 2017 aasta riigihankemenetluse tulemusel
sõlmitud hankelepingute täitmisele pole hankijatel pretensioone, sest RIT polnud riigihanke
läbiviija ega ole sõlminud selle tulemusel sõlmitud raamlepingu alusel vaidlustajaga
hankelepingut.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ergo Tars
direktor
Lisad:
1. Tele2 Eesti AS-i pakkumuses esitatud „Pakutava teenuse vastavus tehnilises kirjelduses
loetletud tingimustele“;
2. Tele2 Eesti AS-i pakkumuses esitatud „Pakkumise kommentaarid“.
Mirjam Virosiim-Kuhi
[email protected]
6/6
Riigihanke „Sideteenus ühishankijatele“ (238890)
Hankedokumentide juurde
PAKUTAVA TEENUSE VASTAVUS TEHNILISE KIRJELDUSE TINGIMUSTELE
Teenuse nõutud funktsionaalsused
Kõik nõuded peavad laienema ka kõikidele uutele asutustele mis võivad hankelepingu kehtivuse ajal
lisanduda mõne ühishankija haldusalasse.
1. Põhinõuded lauatelefoni teenusele (antud teenused asutusele ilma kuutasuta või liitumistasuta
v.a detailse pakkumuse maksumuse vormil toodud tasud)
Märge, kas
teenusepakkuja
Nr Teenus
pakub nõutud
teenust
Juhul kui jaama omanikuks on praegune teenuseosutaja või jaam
on antud teenuseosutajale kasutamiseks, peab teenusepakkuja jah
tagama piisava jaamast väljuvate ühenduste arvu ja väljuvad ning
sisenevad kõned.
Kui telefoniteenuse osutamiseks on vajalik parendada asutuse
1.1. tehnoloogilist infrastruktuuri (vahendusjaamad, välisühendused,
leviala katvus jms), siis nimetatud parenduste kulutused peab
katma teenusepakkuja või teenusepakkuja lahendab teenuse
osutamise muul viisil ilma asutusele kuuluvaid seadmeid
kasutamata. Võimalike parenduste kulu peab sisalduma asutuse
makstavas kuutasus.
Kui jaama omanikuks on praegune teenuse osutaja, peab jah
teenusepakkuja antud kohas tagama vähemalt samaväärse
telefonijaama (s.h. tagama piisava jaamast väljuvate ühenduste
1.2. arvu) vajadusel koos telefoniaparaatide ja hetkel olemasoleva
funktsionaalsusega (sh vahekõned, noppimised, esindusklahvid,
kõnekvaliteet, kõnede edasisuunamine, suunamisketid /-grupid,
jne).
1.3. Tasuta uue abonendi lisamine üleantud jaama mahu raames. jah
Personaalne avalik lauatelefoni number, millele helistamisel jah
1.4.
rakendub fikseeritud võrgu tariif.
Kõnede edasisuunamine teisele kasutajale (vastuvõetud kõne jah
1.5.
suunamine ja ennetav suunamine).
1.6. Kõnede numbrinäit ja keeld (CLIP ja CLIR teenused). jah
Teenuse rajapind objektil on tehnilise kirjelduse lisas märgitud jah
sidevõrgu füüsiliselt kindlaks määratud punkt (sidevõrgu lõpp-
1.7.
punkt), kus kliendile on loodud juurdepääs või võimalus
juurdepääsuks sidevõrgule.
Teenuse kasutamine ei tohi tuua kaasa asutusele kohustust jaama jah
1.8.
uuendamiseks või väljavahetamiseks. Kui olemasolevat jaama
2022
Information Classification: Internal
tuleb siiski uuendada või välja vahetada, katab kulud
teenusepakkuja.
ISDN kvaliteediga kõne (7/3.1 kHz), kõne hilistus <80 ms (kaja jah
1.9.
efekti puudumine).
G2, G3 fakside, signalisatsiooni ja vajadusel makseterminalide jah
1.10.
toimimine.
Teenusepakkuja tagab asutuse kasutuses olevate telefoninumbrite jah
1.11. säilimise, v.a numbrid, mille teisaldamine teenusepakkuja võrku
on õigusaktidega piiratud.
Kõnetasust teavitamine lisatasuliste teenuste puhul mida jah
1.12.
osutatakse asutuse poolt.
2. IP telefoniteenuse põhinõuded (antud teenused asutusele ilma kuutasuta või liitumistasuta v.a
detailse pakkumuse maksumuse vormil toodud tasud)
Märge, kas
teenusepakkuja
Nr Teenus
pakub nõutud
teenust
2.1. Pakutav lahendus peab toetama SIP protokolliga töötavaid IP telefone. jah
Iga asutus peab saama oma asutuse lahendust hallata üle eesti- või jah
2.2. inglisekeelse veebiliidese (numeratsiooni jagamine, kõnearvestus
haldusalast väljuvatele kõnedele.
Süsteemi eesti- või inglisekeelne keskne haldamine (teenuste ja jah
2.3.
kasutajate lisamine, õigusklasside muutmine jne).
2.4. Telefoniside on paindlikult laiendatav ja vajadusel ka vähendatav. jah
2.5. Väljuvad ja sisenevad kõned (kõneteenus). jah
Analüüsimoodul peab võimaldama moodustada kokkuvõtteid kasutajate jah
2.6. või kasutajagruppide lõikes üle erinevate perioodide ning vaadelda ja
salvestada vastavaid teenuste eristusi.
Võimalus programmiliselt jagada „jaama” mitme ettevõtte, töörühma, jah
2.7.
sekretärisüsteemi jne vahel.
2.8. Välja helistamine pika numbriga. jah
Välja helistamine asutusesisese mitte pikema kui 4-kohalise jah
2.9.
lühinumbriga.
Helistamise piirangud liikide kaupa (mobiilid, väliskõned, jah
2.10.
teenusnumbrid).
2.11. Allabonentide jagamine klassidesse teenuste põhiselt. jah
2.12. Märguanne teise siseneva kõne kohta (koputus). jah
2.13. Kõnede ootele lülitamine. jah
2.14. Vahekõne sooritamise võimalus välis- või sisekõne ajal. jah
Sisenevatel kõnedel näitab helistaja numbrit ja asutusesisese kõne puhul jah
2.15. helistaja nime, v.a juhul kui asutuse telefon ei võimalda tingimuse
täitmist.
Lk 2/14
Information Classification: Internal
2.16. Numbrinäidu keelamine. jah
Noppimine asutuse siseselt grupi põhiselt – nopitakse ajaliselt esimesena jah
2.17.
tulnud kõne.
2.18. Eelsuunamised aparaadilt. jah
2.19. Sissetuleva kõne puhul konsulteerivad suunamised aparaadilt. jah
2.20. Statsionaarsed eelsuunamised jaamas (virtuaalnumbrid). jah
Tingimuslikud suunamisloogikad (helisemise aeg/kinni/ jms põhjal) – jah
2.21.
kuni 2 edasisuundumise taset.
2.22. Käigus oleva kõne suunamine teisele allabonendile / välisnumbrile. jah
2.23. Standardne ootemuusika. jah
Tasuta uue abonendi lisamine, sh terminali konfigureerimine või jah
2.24.
konfigureerimise eestikeelse juhendi tagamine teenusepakkuja poolt.
Tehnilise rikke puhul suunatakse kõne eelnevalt kokkulepitud/määratud jah
2.25.
numbrile.
2.26. Grupi abonentide esindusklahvide funktsioon. jah
Ei tohi nõuda asutuselt lisainvesteeringuid. Võimalusel tagab jah
teenusepakkuja olemasolevate SIP protokolli toetavate IP
telefoniaparaatide ja adapterite töö või tagab asendustelefonid sarnase või
parema funktsionaalsusega. Teenusepakkuja tagab väljavahetamise
2.27. käigus paigaldatud IP-telefonide ja/või IP-analoogadapterite toimimise
hankelepingu perioodi jooksul, v.a aparaadi normaalsest kulumisest või
kasutaja või kolmanda osapoole tegevustest (mehhaaniline vigastus,
vedelikukahjustus, vargus, voolukõikumised jne) tingitud kahjustuste
puhul.
IP-telefonide tsentraalse kaugjuhtimise võimalus teenusepakkuja jah
süsteemi poolt - kasutajatunnuste, paroolide jms parameetrite määramine,
2.28.
tarkvara versioonide uuendus ei nõua VPN vms ligipääsu asutuse
sisevõrgule.
Teenusepakkuja kannab alternatiivlahenduse kasutamisega seotud jah
2.29.
personali koolituskulud.
Teenusepakkuja tagab piisava ühenduskanali olemasolu kõnede jah
2.30. teostamiseks igal aadressil. kui asutusega ei ole kokku lepitud, et
kasutatakse asutuse olemasolevat internetiühendust.
Personaalne avalik lauatelefoni number, millele helistamisel rakendub jah
2.31.
fikseeritud võrgu tariif.
2.32. Suunamiskettide loomine abonendi ja gruppide põhiselt. jah
Süsteemitelefoni funktsionaalsusega (peavad omama ekraani ning jah
märgutuledega esindusklahve, pakkuma numbrite kiirvalikut,
2.33.
võimaldama mugavalt kõnesid noppida ja kõnegruppe moodustada) IP-
telefonide kasutamise võimalus.
Võimalus kasutada asutusesisesed telefoniraamatut, telefoniraamatu jah
2.34.
importi ja sünkroniseerimist asutuse Infosüsteemidega (AD, LDAP jms)
2.35. Pakutav lahendus peab sisaldama tarkvaratelefoni. jah
2.36. Konverentsside võimalus nii sise- kui välisabonentidega (vähemalt 3 jah
Lk 3/14
Information Classification: Internal
osapoolt). Lisateenusena peab olema võimalus tellida teenuse suurema
osapoolte kogusega.
IP telefoniteenuse halduseks peab olema võimalik määratleda erinevate jah
tasemetega kasutajaid:
Peakasutaja ja alampeakasutaja (peakasutaja loodud ja peakasutajaga
samade õigustega kasutaja) – õigus vaadata ja muuta teenuseid kõikidel
2.37. VoIP lahenduse numbritel, vaadata teenuste eristusi,
Kõnesalvestuse peakasutaja (peab olema erinev VoIP lahenduse
peakasutajast) – õigus seadistada tellitud kõnesalvesteenust
Tavakasutajad – õigus vaadata kõiki kasutaja endaga seotud IP teenuste
eristusi ning seadistusi.
Peakasutaja, kõnesalvestuse peakasutaja ja alampeakasutaja tuvastamisel jah
2.38.
peab olema rakendatav kaheastmeline audentimine (MFA).
Peakasutajal peab haldusliideses olema võimalik teostada järgnevaid jah
toiminguid:
2.39.1 Aktiivsete numbrite jaotamine kasutajate vahel;
2.39.2 Võimalus programmiliselt luua IP sidelahenduses alamgruppe
vastavalt Hankija asutuses vajaliku struktuuriga
(asukoht/allüksus/osakond) ja aktiivseteid numbreid grupeerida
(lisada osakondadesse) vastavalt loodud osakondade põhiselt.
2.39.3 Otsida kasutajaid numbri, lühinumbri , nime, osakonna tunnuse
2.39. alusel;
2.39.4 Kõnepiirangute kehtestamine ja tühistamine numbripõhiselt;
2.39.5 Kasutajatele nimede määramine;
2.39.6 Kasutajatele lühinumbrite määramine;
2.39.7 Kasutajatele uute salasõnade määramine ja kasutajale saatmine
(e-post/SMS).
Asutuse numbritelt välja helistatava kõne korral kuvatava nime näidu
seadistamine.
Iga IP teenuse kasutajal peab olema võimalik eesti keelses jah
veebikeskkonnas teostada enda numbri põhiselt järgnevaid toiminguid:
2.40.1. Kõnesuunamiste teostamine vabalt valitud numbritele;
2.40.2. Seadistada kellaajalised suunamisi
2.40.3. Seadistada siseneva kõne samaaegselt helisemist (näiteks enda
laua ja mobiilinumber helisevad samaaegselt)
2.40. 2.40.4. Väljuvate ja sisenevate kõnede jälgimine (kõneregister);
2.40.5. Numbrinäidu keelamine ja lubamine.
Numbril kus on tellitud kõnesalvestuse teenus ja kasutajale antud vastav
õigus, peab olema võimalus kuulata kõnesalvestusi väljuvatel ja
sisenevatel kõnedel ning soovi korral kõnesalvestusi alla laadida kui
salvestuse peakasutaja on sellise õiguse andnud.
2.41. Salvestised peavad olema kättesaadavad üle turvalise kanali. jah
2.42 Kõnepostkasti teenus. jah
3. Lisanõuded IP telefoniteenusele
Lk 4/14
Information Classification: Internal
Märge, kas
teenusepakkuja
Nr Teenus
pakub nõutud
teenust
Faksipostkasti kasutamise võimalus koos fakside edastamisega e-maili jah
3.1.
aadressile.
jah
3.2. Automaatne kõnejaotussüsteem (Automatic Call Distribution).
Kõnetasust teavitamine asutuse poolt osutatavate lisatasuliste teenuse jah
3.3.
puhul.
3.4. Järjekorda jäämine nii hõivatud liini kui ka liinigrupi korral. jah
Numbri põhiselt kõnede salvestamine Pakkuja serveris (sisenevad ja jah
väljuvad kõned), aktiveeritav tsentraalselt salvestuse peakasutaja poolt
IP telefoni põhiselt.
3.5.1 Pakkuja peab kõnesalvestisi säilitama enda keskkonnas vähemalt
60 päeva
3.5.2. Hankijal peab olema võimalus talletada kõnesalvestisi enda
serverisse pikemaajaliseks säilitamiseks. Kõnesalvestised peavad
olema kättesaadavad üle turvalise kanali
3.5. 3.5.3.Kõnesalvestuste seadistamiseks ja juhtimiseks peab pakkuja
tagama hankijale kasutamiseks ühtse veebipõhise keskkonna, mille
kaudu saab hallata kõnesalvestisi
3.5.4. Kõnesalvestistel peab olema näha teise osapoole number, kas oli
sisenev või väljuv kõne, kõne alguse kuupäev ja aeg sekundi täpsusega,
kõne kestus.
3.5.5. Keskkonnas peab olema võimalik otsida kõnesalvestisi
kuupäevade vahemiku, numbri, siseneva või väljuva kõne parameetrite
alusel.
3.6. Asutuse helifailide seadistamine automaatvastajas. jah
3.7. Asutuse helifailide seadistamine ootejärjekorras. jah
Kõnejärjekord numbril, selle teenindamine ühe või mitme numbri jah
3.8.
poolt.
3.9. Numbripõhine automaatvastajateenus. jah
3.10. Peab saama moodustada konverentsikõnet kuni 20 osapoole vahel. jah
3.11. Peab saama blokeerida kõnesid konkreetselt numbrilt. jah
4. Põhinõuded IP telefonile (antud teenused asutusele ilma kuutasuta või liitumistasuta v.a detailse
pakkumuse maksumuse vormil toodud tasud)
Nr Teenus Märge, kas
Lk 5/14
Information Classification: Internal
teenusepakkuja
pakub nõutud
teenust
IP telefoniaparaadil on vähemalt 2-realine graafiline ekraan, mis näitab
4.1. jah
helistaja numbrit ja nime.
IP telefoniaparaadi ekraani menüü keel on vahetatav. Nõutav on
4.2. jah
vähemalt eesti ja vene või inglise keel.
IP telefoniaparaadil on kaasas eestikeelne kasutusjuhend (võib olla
4.3. jah
digitaalne).
IP telefoniaparaat toetab kõrgekvaliteedilist kõnet (G711, G722 või
4.4. jah
samaväärsete koodekite baasil).
IP telefoniaparaat toetab miniswitch’i teenust, mis võimaldab paigaldada
4.5. IP telefoniaparaadi olemasoleva arvutivõrgu ja arvuti vahele, kasutades jah
vähemalt Ethernet 100Mbps liidest.
4.6. IP telefonid peavad toetama VLANe, 802.1x. jah
Teenusepakkuja peab pakkuma nii PoE toitega IP telefoniaparaate kui ka
4.7. jah
vajadusel on Hankijal võimalus toiteadaptereid eraldi soetada.
IP telefon peab salvestama ja kuvama sisenenud, vastamata, välja
4.8. helistatud, suunatud, ootele pandud jne. kõnede logi (telefoninumber, jah
kõne alguse aeg ja lõpuaeg ja/või kõne kestus).
4.9. Peab saama moodustada konverentsikõnet. jah
4.10 Kõne ootele võimalus. jah
4.11 Vahekõne võimalus. jah
4.12 Kõne edasisuunamise võimalus. jah
4.13 „Koputava“ kõne korral on ekraanil näha helistaja number / nimi; jah
Noppimisgrupis olles kõne noppimine, võimalik teha
4.14 jah
eelprogrammeeritav sõrmis.
4.15 „Käed-vabad“ kõne funktsionaalsus. jah
„Ära sega“ teenuse võimalus (teenuse aktiveerimisel antakse helistajale
4.16 jah
kutsuvat või kinnist tooni kuid aparaat ei helise).
Võimalus vaadata väljuvate, sisenevate ja vastamata kõnede logi koos
4.17 jah
toimumise kuupäeva ja kellaajaga.
IP seade peab olema Pakkuja poolt eelseadistatud (nn. Plug and Play,
4.18 peale seadme Hankija võrku ühendamist on telefon Hankija poolt tellitud jah
numbri ja seadetega).
VoIP seade peab võimaldama tsentraalset kaughalduse võimalust
4.19 Pakkuja poolt (kasutajatunnuste, paroolide jms. määramine, jah
tarkvaraversioonide uuendamine).
Lk 6/14
Information Classification: Internal
5. Põhinõuded tarkvaratelefonile või Äpp või samaväärne (antud teenused asutusele ilma
kuutasuta või liitumistasuta v.a detailse pakkumuse maksumuse vormil toodud tasud)
Märge, kas
Nr Teenus pakkuja pakub
nõutud teenust
Pakutav lahendus peab töötama arvutites (Microsoft Windows 10 ja
5.1. jah
uuem platvorm, MacOs).
Pakutav lahendus peab töötama vähemalt kahel nutitelefoni
5.2. jah
platvormdel (Android, IOS).
Pakutav lahendus peab sisaldama teenusepakkuja poolset tuge
5.3. jah
tarkvaratelefonile.
Tarkvaratelefon peab omama vähemalt eesti või inglise keelset
5.4. jah
kasutajaliidest.
5.5. Kasutades lahendust peab saama: jah
Välja helistades näidata IP telefoniteenuse numbrit ja kõnesid vastu
5.5.1. jah
võtta IP telefoniteenuse numbril;
seadistada helistamise piirangud liikide kaupa (mobiilid, väliskõned,
5.5.2. jah
teenusnumbrid);
5.5.3. kõnede ootele lülitamine; jah
5.5.4. vahekõne sooritamise võimalus välis- või sisekõne ajal; jah
5.5.5. näha helistaja numbrit; jah
5.5.6. kõned eelsuunata; jah
5.5.7. kõned edasi suunata. jah
6. Põhinõuded mobiilside teenusele (antud teenused asutusele ilma kuutasuta või liitumistasuta v.a
detailse pakkumuse maksumuse vormil toodud tasud)
Märge, kas
Nr Teenus pakkuja pakub
nõutud teenust
Teenusepakkuja peab pakkuma parima võimaliku lahenduse. Kõned jah
6.1. Eestis Eesti laua- või mobiilivõrkudesse peavad sisalduma kuutasus (v.a.
eritariifsed numbrid ja võrgud).
Lisa-SIM (s.h. e-SIM), et siduda "mobiiltelefonis olev põhinumber data- jah
või nutiseadmesse või nutikella, et kasutada põhinumbri kõne- ja
andmemahtu (jagatav maht), sh lisaseadmes toimib sama tel number
6.2.
(kuvatakse ka lisaseadmelt välja helistades). Jagatav maht – põhinumbri
paketis sisalduv andmemaht, mis on jagatav kasutaja kuni 4 lisaseadme
vahel kasutades lisa-SIM kaarti.
Eestis peab kogu andmeside, vaatamata mahule, olema PIIRAMATU jah
6.3.
kiirusega.
Teenusepakkuja tagab asutuse kasutuses olevate mobiiltelefoninumbrite jah
6.4.
säilimise.
Lk 7/14
Information Classification: Internal
Teenusepakkuja tagab asutustele uute mobiiltelefoninumbrite jah
6.5.
lisandumise tasuta.
Teenusepakkuja tagab helistamist Eestisiseselt, Eestis välismaale, jah
6.6. välismaalt Eestisse ja välismaalt välismaale nii fikseeritud kui mobiilside
võrkudesse.
Kõikide mobiilandmeside pakettide puhul pärast mahu täitumist Jah*
võimalus osta lisamahtu kas 1GB või 5GB kaupa. Teenusepakkuja peab
teavitama kui paketi maht saab täis. Lisamahu ostmine asutuse nimel on
6.7 lubatud vaid iseteeninduses volitatud isikul. Asutusel on õigus volitada
lisamahu ostmine numbri kasutajale. Numbri kasutaja peab saama osta
lisamahtu eraisikuna ja Pakkuja esitab sel juhul arve otse kasutajale
(eraisikule).
6.8 Teenusepakkuja tagab asutuse siseste kõnede valimise lühinumbritega. jah
Kõnede eristuse väljavõte peab sisaldama vähemalt järgmisi kirjeid: jah
6.9. kuupäev, A-number, kõne algusaeg, kõne kestus, B-number, kõne
maksumus.
Teenusepakkuja tagab asutusele (s.h. telefoniteenuse kasutajale) jah
sisenevate kõnede suunamise teenuse teisele numbrile vähemalt
alljärgnevatel tingimustel:
- kõne suunamine, kui kõnele ei vastata määratud ajal;
6.10. - kõne suunamine, kui mobiiltelefon ei ole leviulatuses või on
välja lülitatud;
- kõne suunamine, kui mobiiltelefon on teise kõnega
hõivatud;
- kõne vahetu suunamine.
Teenusepakkuja tagab asutusele võimaluse tellida teavitusi sõnumi teel, Jah
6.11. sh asutuse määratud rahalise või teenuse mahu limiidi täitumisel ühes
kalendrikuus.
6.12. Kuutasulise konverentskõne teenuse tellimise võimalus. Jah
Teenusepakkuja tagab rahvusvahelise kõneteenuse (välismaal olles) Jah
6.13.
üldise ärikliendi või sellest soodsama hinnakirja alusel.
6.14. Kõnekoputuse teenus. Jah
6.15. Numbrinäidu teenus. Jah
6.16. Kõneposti teenus. Jah
Teenusepakkuja tagab eritasulistele teenustele kõnepiirangute Jah
6.17.
kehtestamise võimaluse.
Teenusepakkuja tagab andmeside kasutamise piirangu kehtestamise ja Jah
6.18.
kasutatud mahu teavituse tellimise võimaluse.
6.19. Saldoinfo teenus. Jah
Teenusepakkuja tagab võimaluse makseteks mobiiliga, sh mobiilse Jah
6.20.
parkimise teenuse.
6.21. Teksti- ja multimeediasõnumite saatmine ning vastuvõtmine. Jah
6.22. Numbrinäidu juhtimise teenus. jah
Lk 8/14
Information Classification: Internal
Teenusepakkuja tagab mobiil-ID teenust (v.a. e-SIM korral). Kõik jah
mobiiltelefonidesse pandavad füüsilised SIM-kaardid peavad olema
mobiil-ID toega (kuni mobiil-ID riigipoolse kasutuse lõpuni). Mobiil-ID
lepingute sõlmimine peab olema võimalik operaatori vahetusel
teenusepakkuja esindaja kohale tulekuga asutusse. SIM-kaardi vahetus
6.23.
(sh füüsilise SIM-i vahetus e-SIM-i vastu) peab hankija teenistujatele
olema tagatud ka kõigis teenusepakkuja esindustes üle Eesti, samuti abi
selle paigaldamisel telefoni ja aktiveerimisel, mobiil-ID vormistamisel,
et teenistuja kasutusse antud hankija grupis olev number kasutusele
võtta. Antud teenus on hankijale tasuta.
6.24. Teenusepakkuja tagab e-post mobiiltelefonile SMS teel teenust. jah
Teenusepakkuja tagab LTE (4G) ja/või uuemat aktiveeritud mobiilse jah
6.25.
interneti teenust.
Teenusepakkuja tagab vajadusel SIM-kaardi (sealhulgas eSIM) vahetuse jah
ja uute kõne- ja andmesidepakettide avamise toimetades SIM-kaardid
6.26. asutuse poolt määratud aadressile ja kohta. SIM-kaardi vahetuse
seadmes teostab asutus. SIM-kaartide vahetus/väljastamine,
tellimisõigus volitatud isikul.
Teenusepakkuja tagab vajadusel tasuta lepingu peatamist (kuni 1 aasta). jah
6.27. Mõeldud on numbri kinni panemist koos numbri säilitamisega
hankelepingus.
6.28. Teenusepakkuja tagab vajadusel peatatud lepingu aktiveerimist. jah
6.29. Teenusepakkuja tagab vajadusel peatatud mobiilside aktiveerimist. jah
6.30. Teenusepakkuja tagab vajadusel mobiili numbri vahetust. jah
Teenusepakkuja tagab vajadusel liitumislepingu ümbervormistamist jah
6.31.
(omaniku vahetus) või paketivahetust ilma lisatasuta.
6.32. Teenusepakkuja tagab A-numbri näitamist suunamisel. jah
6.33. Teenusepakkuja tagab andmesideteenuse deaktiveerimist roamingus. jah
6.34. Lühisõnumite saatmine ja vastuvõtmine. jah
6.35 MMS sõnumite saatmine ja vastuvõtmine. jah
6.36. e-SIM tugi. jah
Nõuded, mis peavad olema täidetud või peavad olema täidetud hiljemalt Jah
6.37 6 kuud peale Pakkuja 5G võrgu avamist:
- Toetatud peab olema 5G andmeside võimalus sh roamingus.
Asutuse peakasutajal peab olema võimalus iseteeninduse või halduri jah
vahendusel asutuse mobiiltelefoni numbri põhiselt määrata mis
lisateenuseid on kasutajal lubatud asutuse nimel kasutada (teenuste eest
arve tuleb asutusele). Keelatavad/lubatavad peavad olema vähemalt
alljärgnevad lisateenused:
6.38.
- kasutajal vormistada Mobiil-ID teenust hankija numbrile, kui hankija
ei tasu kasutaja eest Mobiil-ID tasu;
- Mobiil ID-d saab sõlmida kokkuleppel pakkujaga;
- kasutada maksed mobiiliga teenuseid: tagatud peab olema vähemalt
mobiilne parkimine, piiripilet, ID-pilet/e-pilet, Registrite ja
Lk 9/14
Information Classification: Internal
Infosüsteemide Keskuse e-teenuste päringud; TS laevad (parvlaevade
piletid);
- kasutajal tellida eraisikuna asutuse numbrile kuutasulist andmemahu
(kui asutuse poolt ei ole andmemaht lubatud) või tellida lisamahtu (kui
asutuse nimel oleva paketi maht täitub);
Numbri kasutaja peab saama kasutada asutuse poolt keelatud teenuseid
eraisikuna ja Pakkuja esitab sel juhul arve otse kasutajale (eraisikule).
Selle korraldab teenusepakkuja ja teenuste korraldamine on hankijale
ning hankija teenistujatele tasuta (arve esitamine ja kui teenusepakkuja
tahab selleks eraldi lepingu sõlmida, siis eraldi lepingu sõlmimise
korraldab ja teostab teenusepakkuja, ilma peakasutaja vahenduseta).
Eesti siseselt peab olema toetatud ja kasutatav VoLTE (Voice over Long Jah
6.39. Term Evolution) tehnoloogia. Selgitus: tagab, et andmeside ja kõneside
ei segaks üksteist.
Eesti siseselt ja rahvusvaheliselt peab olema toetatud ja kasutatav jah
6.40. VoWiFi (Voice over WiFi) tehnoloogia. Selgitus: tagab, et kõneside
toimiks ka oludes, kus mobiililevi pole, aga on WiFi levi.
7. Lisanõuded mobiilside teenusele
Märge, kas pakkuja
Nr Teenus
pakub nõutud teenust
Teenusepakkuja peab asutusele soovi korral
võimaldama kasutada internetipõhist telefoniga
värava avamise teenuse iseteenindust ehk ühtset
keskkonda internetis kõikide asutuse kasutuses
7.1. jah
olevate mobiiliabonentide värava avamise õiguste
haldamiseks, tellimiseks, muutmiseks ja logide
salvestamiseks (minimaalselt kuupäev, kellaaeg,
kasutaja).
Teenusepakkuja peab asutusele soovi korral rentima
7.2 jah
mobiilse ruuteri WIFI andmeside jaoks.
Asutuse privaatne pääsupunkt (APN), mille kaudu on
võimaldatud mobiilseadmete turvaline (IPSec tunnel)
ühendus hankija sisevõrku.
Asutusega kokkuleppel võib kasutada APN
7.3. jah
pääsupunkti ühendamiseks Asutuse sisevõrguga
internetist eraldatud turvalist andmesideühendust.
Ühenduse kasutamise parameetrid, asukoht ja
tingimused lepitakse sellisel juhul kokku poolte vahel.
APN teenuse korral peab seadmetele olema võimalik
7.4. jah
omistada staatilist sisevõrgu IP aadressi.
Pakkuja võrgus peavad olema APN võrgu seadmed
7.5. jah
dubleeritud, et tagada lahenduse kõrge käideldavus.
Numbri põhiselt kõnede salvestamine Pakkuja Jah
7.6.
serveris (sisenevad ja väljuvad kõned), aktiveeritav
Lk 10/14
Information Classification: Internal
tsentraalselt salvestuse peakasutaja poolt
mobiiltelefoni põhiselt:
7.6.1 Pakkuja peab kõnesalvestisi säilitama enda Jah
keskkonnas vähemalt 60 päeva;
7.6.2. Hankijal peab olema võimalus talletada
Jah
kõnesalvestisi enda serverisse pikemaajaliseks
säilitamiseks. Kõnesalvestised peavad olema
kättesaadavad üle turvalise kanali;
7.6.3.Kõnesalvestuste seadistamiseks ja juhtimiseks
peab pakkuja tagama hankijale kasutamiseks ühtse Jah
veebipõhise keskkonna, mille kaudu saab hallata
kõnesalvestisi;
7.6.4. Kõnesalvestistel peab olema näha teise
osapoole number, kas oli sisenev või väljuv kõne,
kõne alguse kuupäev ja aeg sekundi täpsusega, kõne jah
kestus;
7.6.5. Keskkonnas peab olema võimalik otsida
kõnesalvestisi kuupäevade vahemiku, numbri, jah
siseneva või väljuva kõne parameetrite alusel.
8. Nõuded iseteeninduskeskkonnale (antud teenused asutusele ilma kuutasuta või liitumistasuta
v.a detailse pakkumuse maksumuse vormil toodud tasud)
8.1. Üldised nõuded
Märge, kas
teenusepakkuja
pakub nõutud
Nr Teenus
teenust
iseteeninduskesk
konnas
8.1.1. Iseteeninduskeskkond peab olema iga asutuse jaoks individuaalne. jah
8.1.2. Iseteeninduskeskkond peab olema eestikeelne. jah
Iseteeninduskeskkonnas peab olema võimalik teha toimingud
8.1.3. jah
lauatelefonide (VOIP) ja mobiiltelefonide osas.
8.1.4. Iga asutus peab saama määrata minimaalselt 3 peakasutajat. jah
Teenusepakkuja annab tasuta konsultatsiooni määratud kontaktisikutele
8.1.5. jah
installatsioonil või probleemide lahendamisel.
Pakutav lahendus peab võimaldama tellida kõnede eristust
8.1.6. elektroonilisel kujul. Kõnede eristus peab sisaldama kirjeid A-number, jah
kõne algusaeg, kõne kestus, B-number, kõne maksumus.
Arved Pakkuja iseteeninduses peavad olema leitavad tagasiulatuvalt
8.1.7. jah
vähemalt kuni 1 aasta ulatuses alates teenuse osutamisest.
8.2. Nõuded IP lauatelefonide iseteeninduskeskkonnale
Lk 11/14
Information Classification: Internal
Märge, kas
teenusepakkuja
pakub nõutud
Nr Nõue
teenust
iseteeninduskes
kkonnas
Peakasutaja
8.2.1. Peakasutajal peab olema võimalik haldusliidese kaudu teha vähemalt
järgnevaid toiminguid:
kasutajatele nimede määramine (eesnimi/perenimi) mida kuvatakse jah
8.2.1.1.
asutusesiseselt IP telefonide ekraanil;
8.2.1.2. kasutajatele salasõnade muutmine; jah
8.2.1.3. kasutajatele lühinumbrite määramine; jah
8.2.1.4. kasutajatele kõnepiirangute seadmine numbripõhiselt; jah
8.2.1.5. kõnede eristus; jah
arvete analüüsimine kogu asutuse lõikes (jooksev kuu ja eelmised jah
8.2.1.6.
kuud) ja osutatud teenuste kaupa (teenused summeerituna);
8.2.1.7. arvete analüüsimine numbripõhiselt (jooksev kuu ja eelmised kuud); jah
8.2.1.8. numbri teisele numbrile suunamine; Jah
8.2.1.9. olemasoleva abonendi sulgemine; jah
Tavakasutaja
Tavakasutajal peab olema võimalik haldusliidese kaudu teha
8.2.2.
vähemalt järgnevaid toiminguid:
8.2.2.1. enda kõnede eristus; jah
8.2.2.2. enda numbri teisele numbrile suunamine. jah
8.3. Nõuded mobiiltelefonide iseteeninduskeskkonnale
Märge, kas
teenusepakkuj
a pakub
Nr Nõue
nõutud teenust
iseteeninduskes
kkonnas
Peakasutaja
8.3.1. Peakasutajal peab olema võimalik haldusliidese kaudu teha vähemalt Jah
järgnevaid toiminguid:
8.3.1.1. ülevaade kasutaja käes olevatest numbritest ja SIM kaartidest; Jah
mobiilikasutajatele tunnuse määramine (osakond, kulukoht vms. Jah
8.3.1.2.
tunnus) mis peab kajastuma arvel;
8.3.1.3. kasutajatele kõnepiirangute seadmine numbripõhiselt; Jah
8.3.1.4. kõnede eristus, sh andmete export Excelisse (xls,csv,xml); Jah
8.3.1.5. arvete analüüsimine kogu asutuse lõikes (jooksev kuu ja eelmised Jah
Lk 12/14
Information Classification: Internal
kuud), mis võimaldab väljavõtte arvest exportida Excelisse
analüüsimiseks vähemalt järgmisi andmeid:
a) mobiilinumbrit; Jah
b) mobiilinumbrile määratud kasutajanime; Jah
kasutajal kuus kulunud kogusumma nii KM-ta kui ka KM-ga ning Jah
c)
KM summat eraldi;
d) teenuse nimetus; Jah
e) teenused ükshaaval; Jah
f) teenuste kestus/maht; Jah
teenusele kulunud summa (KMta summa, KM ja Kmga summa Jah
g)
eraldi);
h) mobiilikasutajatele määratud tunnus. Jah
süsteemis peab olema võimalus sisestada asutuse põhist Ei*
kokkuleppelist piirmäära, mida saaks kasutada AINULT andmete
8.3.1.6.
töötlemisel. Teenusepakkuja selle limiidi alusel teenuseid piirata ei
tohi;
arvete analüüsimine kasutaja põhiselt (jooksev kuu ja eelmised jah
8.3.1.7. kuud). Võimaldab ka andmete exporti Excelisse (xls, csv, xml) ja
summad KMta, eraldi KM ja KMga;
arvete analüüsimine teenuste kaupa (teenused summeerituna) arvel jah
8.3.1.8.
peal (teenusenimetus, osutatud teenuse kogus, km-ta ja km-ga);
8.3.1.9. numbri teisele numbrile suunamine; jah
8.3.1.10. näha enda asutuse kasutajate SIM kaardi PUK koode. jah
Hankija peakasutaja peab saama vahetada kasutajate mobiilside jah
8.3.1.11.
pakette iseteeninduskeskkonnas
Tavakasutaja
tavakasutajal peab olema võimalik haldusliidese kaudu teha
8.3.2.
vähemalt järgnevaid toiminguid:
8.3.2.1. enda kõnede eristus; Jah*
vaadata enda jooksva kuu ja eelmiste kuude (vähemalt üks aasta) Jah*
8.3.2.2.
arveid;
8.3.2.3. enda numbri teisele numbrile suunamine; Jah*
8.3.2.4. näha enda SIM kaardi PUK koode; Jah
saada ülevaadet, mis teenuste eest maksab numbri kasutaja ise ja ise Jah*
8.3.2.5.
maksta eelmiste kuude teenuste arveid.
9. Arvelduse nõuded
Märge, kas
Nr Teenus
pakkuja pakub
Lk 13/14
Information Classification: Internal
nõutud teenust
Pakkuja väljastab Hankijale e-arved hiljemalt iga kuu viiendal
kuupäeval elektroonselt Hankija soovitud e-arvete keskkonda, mille
9.1. jah
Hankija kohustub tasuma 30 tööpäeva jooksul selle esitamise päevast
alates.
E-arvel peab olema hankelepingu number, arve number ja kuupäev.
9.2. Pakkuja kajastab Hankijale esitatavas e-arve xml failis riigihanke jah
viitenumbri.
Iga e-arve juurde kuulub lahutamatult CSV või Exceli formaadis
9.3. summaarne eristus kasutatud Sideteenuste kohta. Eristus on vajalik jah
Hankijal kulude sisemiseks jagamiseks.
Eristuses peab olema kirjas: arve periood, teenuse nimetus,
sidevahend (kas Telefoni või mobiiltelefoninumber või renditud
9.4. seadme identifikaator), kasutajale määratud tunnus(osakond, kulukoht jah
vms. tunnus), summa km-ga, käibemaks, käibemaksu määr, summa
käibemaksuta.
Juhul kui Pakkuja esitab mobiili ja lauatelefoni teenuste eest eraldi
9.5. arved ja eraldi eristused, siis formaat kahe eraldi eristuse kohta on jah
identne
*- Vaata lisatud dokument „Pakkumise Kommentaarid“.
Lk 14/14
Information Classification: Internal