Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

JÕGEVA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2024. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Koostas Loreida Küppas Põltsamaa raamatukogu peaspetsialist Põltsamaa 2025 Sisukord 1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 4 1.1 Aruandeaasta tähtsündmused: .................................................................................... 4 1.2 Tegevused teema-aastal .............................................................................................. 4 1.3 Uued märkimisväärsed tegevused ja teenused ........................................................... 4 1.4 Aruandeaastaks seatud eesmärkide täitmine .............................................................. 5 1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks ........................................................... 5 2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 5 2.1 Juhtimine .................................................................................................................... 5 2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus ....................................................................... 5 2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu .............................................................................. 5 2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava ......................................................................... 5 2.2 Eelarve ........................................................................................................................ 6 2.2.1 Raamatukogude projektid .................................................................................. 6 2.3 Personal ...................................................................................................................... 8 2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses .................................................. 8 2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine .................................................................. 8 2.3.3 Täienduskoolitused............................................................................................. 8 3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................. 11 3.1 Hoone ja ruum .......................................................................................................... 11 3.2 Ligipääsetavus .......................................................................................................... 12 3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele ............................................ 12 3.2.2 Koduteenindus .................................................................................................. 12 3.2.3 Teenused teistele asutustele .............................................................................. 13 3.3 Innovatsioon ............................................................................................................. 13 3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised võimalused ....................................................................................................................... 13 3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas ...................................... 14 3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus ..................................................................... 14 4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 15 4.1 Komplekteerimise põhimõtted ................................................................................. 15 4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega ............................................ 15 2  4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja hinnang 17 4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang .................................................. 17 4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang ..................................... 18 4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang ...................................................... 18 4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust ................................................................. 18 4.8 Inventuurid ja mahakandmised ................................................................................ 18 5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 18 5.1 Lugejaküsitlused....................................................................................................... 18 5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused .................................................................. 18 5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused ...................................................................... 19 5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele juurdepääs ........................................................................................................ 19 5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes 19 5.3.3 Lugejad ............................................................................................................. 20 5.3.4 Külastused ........................................................................................................ 20 5.3.5 Laenutused ....................................................................................................... 20 5.3.6 MIRKO teenus ................................................................................................. 21 5.3.7 Ülevaade RVL teenusest ................................................................................... 21 5.3.8 Infopäringud ..................................................................................................... 21 5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused ......................................................... 21 5.3.10 Tasulised teenused ............................................................................................ 22 5.4 Laste- ja noorteteenindus ......................................................................................... 22 5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine .................................................. 22 5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused ...... 23 5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus ........................................................................ 23 5.5.1 Kasutajakoolitused ........................................................................................... 24 5.5.2 Koostööpartnerid .............................................................................................. 25 6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 25 6.1 Turunduskanalid ....................................................................................................... 25 6.2 Väljaannete publitseerimine ..................................................................................... 25 7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 26 3 1 Aasta lühikokkuvõte 1.1 Aruandeaasta tähtsündmused • Maaraamatukoguhoidjate suvelaagri korraldamine; • Raamatukogude juubelid: Laiuse 175, Vaimastvere 115, Põltsamaa Raamatukogu 110, Raja 100; • Liitumine MIRKOga; • Raamatule uue elu andmine – Põltsamaal ja Võisikul, Mustvees; • 17. ööraamatukogu „Öö on, öö on, öö on, öö on võrratu“ Jõgeva linnaraamatukogus; • Mustvees traditsioonilise Lastekaitsepäeva tähistamine; • Maakonna raamatukoguhoidjate koolitussarja korraldamine. 1.2 Tegevused teema-aastal • Kultuuririkkuse aasta avamine koostöös Mustvee Kultuurikeskusega; • Kultuuririkkuse aasta külalised ja kohtumised: Jõgeva valla raamatukogudes: ajaloouurija Valdo Praust, jutuvestja Ena Mets, loodusajakirjanik Kristel Vilbaste, looduseuurija Vahur Sepp, psühholoog Toivo Niiberg, folklorist Marju Kõivupuu, „Vareda“ autor Sven Mikser jt kirjanikud - Urmas Vadi, Kertu Sillaste, Kai Aarelaid, Imbi Paju, Sass Henno, Piret Jõemägi; Mustvee: kirjanikud Mika Keränen ja Contra, loodusajakirjanik Kristel Vilbaste, metsamees Vahur Sepp, laulja Hedvig Hanson ja jutuvestja Ena Mets; Põltsamaa: loodusajakirjanik Kristel Vilbaste, lastekirjanik Ilmar Tomusk, lastekirjanik ja näitleja Kadri Lepp, tekstiilikunstnik Anu Raud, taimetark Mercedes Merimaa, filmirežissöör ja stsenarist Elo Selirand jt. • Eesti keele õpe ukraina kogukonnale; • Raamatu- ja kirjandusklubide käivitamine raamatukogudes. Iga kohtumine põneva persooniga rikastab silmaringi ja tõstab huvi tema poolt pakutava vastu. Kirjanikega kohtumise järel suureneb alati teavikute laenutus. Põnevad külalised toovad raamatukogudesse ka neid inimesi, kes ei ole igapäevased lugejad. Osalemine raamatukogu pakutavates tegevuses aitab hoida vaimset tervist ja muuhulgas ka sulanduda kogukonda, tunda end kusagile kuuluvana. 1.3 Uued märkimisväärsed tegevused ja teenused • Aasta lõpuks olid kõik vallad liitunud MIRKOga. Suurenes laenutuste arv; • Maaraamatukoguhoidjate suvelaagri korraldamine. Kolm päeva kestev laager, kus osales 40 raamatukoguhoidjat üle Eesti. Tutvuti Jõgeva ja Põltsamaa vallas erinevate ettevõtete ja kultuurilooliste paikadega. Toimusid arutelud, rühmatööd, kultuuri- ja koduloolised kõnelused; • Mustvees uue teenusena bussipiletite müük ja sõidukaartide isikustamine; • Alustati koostöös Jõgeva linnas Arukate Akadeemiaga lugemisväljakutset „Videvik raamatuga“. Üritus suunatud eakatele, et sisustada nende päevi meeldiva tegevusega- lugemisega; 4  • Vaikusetoa soetamine kaugtöö tegemiseks Jõgeva linnaraamatukogus; • Raamatukogu nähtavuse suurendamiseks loodi Jõgeva valla raamatukogudele sotsiaalmeedia leht- Jõgeva Raamatukogu-Jõgeva valla raamatukogud. 1.4 Aruandeaastaks seatud eesmärkide täitmine Eesmärgid seatakse eelkõige lugejate rahuolu tõstmiseks ja koostöö laiendamiseks, seatud eesmärgid said täidetud. Maakonna keskraamatukogu ülesanded täideti vastavalt eesmärkidele. Kirjutati projekte maakondlike koolituste korraldamiseks. Koolitusplaan toimis ning viidi läbi mitmeid koolitusi, mis aitasid parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, korraldati erinevaid kogemuskoolitusi, sealhulgas kogemusreis Läti raamatukogudesse. Erinevatel koolitustel osalemine on raamatukoguhoidjatele oluline, et olla igapäevatöös ametialaselt pädev ja uuendustele avatud/suunatud. 1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks Maakonnas osales rahulolu uuringus 402 inimest, kes andsid kokku 3904 punkti. Jõgeva maakonna rahuloluindeks oli 9,71 (Eesti keskmine 9,72). 2 Juhtimine ja personal Jõgeva 1. 2.1 2.2 2.3 2.Kokku 3.Teenin maako Elanike Registrikoo Keskraamat Haruraamat (2.2+2.3+2.4) duspunk nd arv diga ukogude arv ukogude arv tide arv raamatuko gude arv 2023 27920 3 3 17 20 5 2024 27633 3 3 17 20 5 2.1 Juhtimine 2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus Maakonna raamatukoguvõrgus muudatusi aruandeaastal ei olnud. 2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu Nõukogud on Jõgeval ja Põltsamaal, Mustvees ei ole. Jõgeva nõukogu käis koos ühel korral, kus nõukogu sai ülevaate 2023. a tegevusaruandest ja arutati jooksvaid küsimusi. Põltsamaa nõukogu koos ei käinud. Olulist mõju nõukogud 2024. a raamatukogude tegevusele ei avaldanud. 2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava Jõgeva Raamatukogul ei ole arengukava. Arenguvajadused on kajastatud KOV-i arengukavas 2018-2028 Jõgeva valla arengukava aastateks 2018-2028 vastuvõtmine–Riigi Teataja, mille tegevuskava analüüsitakse ja vajadusel korrigeeritakse kord aastas. Raamatukogu statistiliste andmetega tabeleid uuendatakse igal aastal. 2024. aastal toimus uue arengukava koostamine, 5 kuhu oli kaastatud ka aktiivselt raamatukogu. Tulevikus on plaanis raamatukogule koostada arengukava. Mustvee Raamatukogul ei ole arengukava. Raamatukogu tegevused on kajastatud KOV arengukavas - https://www.riigiteataja.ee/akt/405102018005?leiaKehtiv Põltsamaa Raamatukogu arengukava 2020-2024 periood sai aruandeaastal läbi. https://www.poltsamaark.ee/documents/23138993/23218610/Arengukava+2020.pdf/22aa2c73 -1893-442b-96d9-8d797a7f1dbb 2025. a plaanitakse koostada uus arengukava. Põltsamaa valla arengukavas 2040 https://www.riigiteataja.ee/akt/429102022010?leiaKehtiv on juttu raamatukogust, kuid üsna napilt. 2.2 Eelarve Põhieelarve Seisuga Seisuga Muutus % 31.12.23 € 31.12.24 € Eelarve kokku 832812 843379 1,3 Tööjõukulu* 608564 618019 1,6 Komplekteerimiskulu 172136 172576 -0,5 sh KOV-lt 116812 116568 -0,2 sh riigilt 56549 56008 -0,9 sh KuM-ilt Investeeringukulu** sh KOV-ilt sh riigilt sh KuM-ilt 4740 100 Infotehnoloogiakulu 35694 36066 -12,2 Maakonnas kokkuvõtvalt eelarvetes olulisi muudatusi ei olnud, v.a infotehnoloogiakulude vähenemine. Mustvee vallas infotehnoloogiakulud küll suurenesid 5 % , kui Jõgeval vähenesid 12 ja Põltsamaal 19 %, maakonnas kokku vähenesid kulud infotehnoloogiale 12,2%. Märkimist väärib, et aasta-aastalt vähenevad komplekteerimiskulud, st rahaeraldused teavikute ostmiseks kõikides valdades. Protsentuaalselt küll mitte palju, aga kuna teavikute hinnad on jätkuvalt tõusuteel, siis uute soetamiseks jääb vahendeid järjest vähemaks. Aruandeaastal soetas Jõgeva Linnaraamatukogu Kultuuriministeeriumi kiirendi investeeringuprojekti abiga vaikusekabiini. 2.2.1 Raamatukogude projektid Maakonna raamatukogud esitavad projektitaotlusi Eesti Kultuuriministeeriumile ja Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupile. Kokku saadi toetust 38 (Jõgeva 19, Mustvee 11, Põltsamaa 8) projektile summas 16900 eurot (Jõgeva 9375, Põltsamaa 5300, Mustvee 2225). Kultuuriministeeriumilt saadi Jõgeva maakonda rahalist tuge 2 projektiga summas 7240 eurot (vt tabel). Ülejäänud 9660 eurot saadi Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupilt. Projekti nimi Toetuse allikas Projekti Eralda Projekti Staatus periood tud üldmaksum (lõpetatu summ us d, a käimasole v vms) 6  Täienduskoolituste Kultuuriministe 01.01.- 2500.- 4122,50 lõpetatud korraldamine erium 31.12.2024 Jõgevamaa raamatukogudes 2024. aastal Vaikusetoa loomine Kultuuriministee 30.11.23- 4740.- 9480.- lõpetatud kaugtöö tegemiseks rium 23.07.24 Jõgeva linnaraamatukokku Noorte festivali Eesti 15.08.2024 480.- 845,62 lõpetatud Hariduslinnak Kultuurkapital raames töötubade Jõgevamaa korraldamine ekspertgrupp Maaraamatukogu- Eesti 12.- 740.- 4808,17 lõpetatud hoidjate Kultuurkapital 14.06.2024 suvepäevade Jõgevamaa korraldamine ekspertgrupp Anu Raua Eesti veebruar- 320.- 610.- lõpetatud isikunäituse Kultuurkapital märts 2024 korraldamine Jõgevamaa Põltsamaa ekspertgrupp Raamatukogus 17. ööraamatukogu Eesti 31.05- 400.- 700.- lõpetatud Jõgeva Kultuurkapital 30.07.24 linnaraamatukogus Jõgevamaa ekspertgrupp Betti Alveri Eesti 16.12.24- 500.- 960.- lõpetatud jälgedes 2024 Kultuurkapital 14.02.25 Jõgeva Jõgevamaa linnaraamatukogus ekspertgrupp Vaimastvere Eesti 04.12.24- 1000.- 1731.- lõpetatud raamatukogu 115. Kultuurkapital 02.02.25 Kontsert Marju Jõgevamaa Länikuga ekspertgrupp Kultuurisündmuste Eesti Nov-dets 390.- 700.- lõpetatud korraldamine Kultuurkapital 2024 Mustvee Jõgevamaa raamatukogudes ekspertgrupp Vahur Sepa loeng Eesti 01.09- 325.- 488.- lõpetatud õpilastele loodusest Kultuurkapital 30.11.24 ja loomadest. Jõgevamaa ekspertgrupp Projektide rahastuse toel saime läbi viia maakonna raamatukoguhoidjatele nende tööd toetavaid erialaseid koolitusi ning raamatukogu külastajatele kohtumisi kirjanikega. Projektitoetuste abil korraldati erinevaid töötube nii täiskasvanutele kui noortele, lastele. Raamatukogude üritused on olulised hariduslikud ja sotsiaalsed tugisambad, mis aitavad kaasa kogukonna arengule ja inimeste heaolule ning tänu projektitoetustele on üritustel osalemine tasuta. Maapiirkonnas on tihti raamatukogu ainuke avatud koht, kus kohtuda avaliku elu tegelastega ja osaleda 7 huvitavatel vestlusõhtutel. Raamatukogudes toimuvad üritused toovad kokku erineva taustaga inimesi, edendades sotsiaalset suhtlust ja kuuluvustunnet. Raamatukogudes korraldatud ürituste mõju on piirkonnale alati positiivne. Ühtlasi on üritused heaks reklaamiks raamatukogudele. Sel aastal oli Jõgeva maakonna korraldada üle-eestiline suvelaager maaraamatukoguhoidjatele. Projektitoetuse jt toetajate ning osalejate abil läks suvelaager korda. 2.3 Personal vald Töötajate arv Täidetud töökohtade arv (FTE) Jõgeva 16 13,6 Mustvee 10 7,5 Põltsamaa 14 12,4 Maakond 40 33,5 kokku 2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses Jõgeva Maikuus lahkus omal soovil töölt Torma haruraamatukogu töötaja. Uue inimese leidmiseks korraldati konkurss. Konkursi esimesele tähtajale laekus ainult üks avaldus, seepärast otsustati konkurssi pikendada. Uus töötaja asus tööle septembrist. Aasta lõpus siirdus pensionile Saduküla haruraamatukogu pikaaegne töötaja. Tema töö võttis üle endine Torma töötaja. Mustvee ja Põltsamaa valla raamatukogudes personali osas muudatusi ei olnud. 2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine Üks töötaja läbis Eesti Rahvusraamatukogu korraldatud raamatukoguhoidjate 2023/2024 õppeaasta kutsekoolituse. Raamatukoguhoidja kutse omistati neljale töötajale: Mustvee kaks töötajat (tase 7 ja tase 6), Jõgeva üks töötaja (tase 6) ja Põltsamaa üks töötaja (tase 6). Üks Jõgeva valla haruraamatukogu töötaja omandas bakalaureuse kraadi Tartu Ülikooli infokorralduse erialal, koos sellega raamatukoguhoidjakutse 6 taseme. Üks haruraamatukogu töötaja õpib II kursusel Tartu Ülikooli infokorralduse erialal ja üks Tallinna Ülikooli kirjandusteaduste erialal magistriõppes. 2.3.3 Täienduskoolitused Koolitusteema Koolituste arv Juhtimine, sh projektijuhtimine Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika ja uuringud Meeskonnatöö ja koostööoskused 6 Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 1 Kogude kujundamine ja haldamine 2 Teenuste pakkumine ja arendus 8 Klienditeenindus 4 Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste 2 teenindus Digi- ja meediapädevused 8 Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 4 8  Kultuur ja kirjandus 11 Muu: Kriisikoolitus 1 Turismikorraldaja 1 Koolitusteemadest oli fookuses kultuur ja kirjandus. Omandatud teadmisi saab raamatukoguhoidja otseselt oma töös rakendada. Osaleti digi- ja meediapädevuste koolitusel. Selleks, et aidata lugejatel hinnata kriitiliselt infoallikate usaldusväärsust ja õpetada ära tundma valeinfot, peab raamatukoguhoidja olema pädev neid hindama. Raamatukoguhoidjate igapäevatöö osa on õpetada/tutvustada kasutajatele erinevaid e-teenuseid (nt digikogud, e- ajakirjad, andmebaasid). Koolitused aitavad raamatukoguhoidja igapäevatööd paremini korraldada ja erialaliselt ennast täiendada. Raamatukoguhoidjate suhtlemisoskuste areng aitab edendada tihedamat suhtlust kohaliku kogukonnaga. Läti raamatukogudest saadud kogemused inspireerivad teenuste mitmekesistamist. Rahvusvaheliste kontaktide loomine inspireerib edasiste projektide ja koostöö algatamist. Koolituste ja kogemusõppe tulemusena on Jõgeva maakonna raamatukogud valmis pakkuma kaasaegseid, kogukonnale suunatud teenuseid. Paranenud oskused ja omandatud teadmised toetavad raamatukogu kui innovaatilise ja jätkusuutliku kultuuri- ning hariduskeskuse arengut. Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused: Täienduskoolituste korraldamisel lähtutakse „Raamatukoguhoidjate kutsestandardist“. Maakondlikud täienduskoolitused finantseeritakse Põltsamaa Raamatukogu ja maakonna raamatukogude vahel sõlmitud teenuste lepingute ning saadud projektitoetuste alusel. Põltsamaa Raamatukogu, maakonnaraamatukogu ülesannetes, korraldas Jõgeva maakonna raamatukoguhoidjatele kuus erialast kokkusaamist. 28.03.2024 Teabepäev RIKS, MIRKO, 2023. a kokkuvõte RIKS Raamatukogude Info- ja kataloogisüsteem, raamatukogutarkvara tutvustus, uuendused. Küsimused ja vastused vastavalt raamatukoguhoidja, tase 6 B.2 üldoskused tegevusnäitajad p 8: hoiab end kursis valdkonna arengutega; seab enesearendamisele eesmärgid ja arendab ennast sihipäraselt; MIRKO Minu Raamatukogu on uudne taskuraamatukogu, mille kaudu on võimalik laenata paberraamatuid Eesti erinevatest raamatukogudest ning tellida need pakiautomaati või kulleriga koju. Lisaks pakub MIRKO võimalust lugeda ja kuulata e-väljaandeid. Ülevaade programmist, hinnata vajalikkust ja kasulikkust vastavalt raamatukoguhoidja, tase 6 B.3.4 Arendustegevus kompetentsile: tegevusnäitajad p 1 osaleb võrgustikutöös, koostööprojektides, erialases infovahetuses ja ühistegevuses vastavalt oma pädevusele, arvestades Eesti ja rahvusvahelist raamatukogude ning teiste info- ja kultuuriasutuste praktikat; Hinnata ja võrrelda raamatukogumõõdikute põhjal maakonna raamatukogude tööd, nende ühiskondlikku mõju ja kasulikkust vastavalt „Raamatukoguhoidja, tase 6 B.2.4 Arendustegevus“ kompetentsile: 2) kogub ja üldistab oma töövaldkonnaga seotud andmeid; tõlgendab andmeid sobivas kontekstis ning „Raamatukoguhoidja, tase 7 B.2.4 Juhtimine ja arendustegevus“ kompetentsile: 2) algatab ja koordineerib raamatukogu tegevusega seotud 9 andmete kogumist; analüüsib kogutud andmeid, kasutades erinevaid andmekogumis- ja analüüsimeetodeid; tulemuste alusel korraldab edasist tegevust. Teabepäeval osalenu sai ülevaate igapäevatöös kasutatava raamatukogusüsteemi RIKS uuendustest; MIRKO toimimisest ja liitumisvõimalustest; maakonna raamatukogunduse arengutest 2023. aastal; Kultuuriministeeriumi kavandatavatest raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ümberkorraldamisest. 26.04.2024 Kriisikoolitus; Kriisikoolitus. Viimaste aastate jooksul on elu palju muutunud. Eriolukord, ka pikem elektrikatkestus, on meie kõigi elu tabanud ühel või teisel moel. Kriis võib olla seotud inimese isikliku elu sündmustega, loodusjõudude või ka maailmas valitsevate olukordadega. Nendega toimetuleku esimeseks eelduseks on asjakohased teadmised, heade ja toetavate suhte olemasolu, selged kokkulepped ja teadlik ühine tegutsemine. Teemapäeval osalenu sai ülevaate: millised kriisid võivad meid tabada, kriisiga toimetulekust eraisikuna ja asutusena ning kriisivarudest, kogukonna kriisiplaanist ja ühisest tegutsemisest, kerksuskeskuse vajalikkusest. 26.04.2024 Mehhiko kultuurist 2024. aastal tähistasime teema-aastana Eesti kultuuririkkust. Märkame, väärtustame ja hoiame Eesti kogukondade ning rahvaste kultuuride mitmekesisust. See on väärtus, mis ühendab kõiki meid, kes me Eestit südames kanname. Erinevad lood rikastavad meid. Kultuuririkkuse aasta tähistamiseks toimus slaidiesitluse kaudu rännak Mehhiko kultuuri ja traditsioonidesse. Koolituspäeva eesmärk lähtus vastavalt raamatukoguhoidja taseme 6 B.2. Üldoskused p 8. hoiab end kursis valdkonna arengutega; seab enesearendamisele eesmärgid ja arendab ennast sihipäraselt. 29.05.2024 Õppereis (Hoiuraamatukogu, Pimedate raamatukogu, Rahvusooper Estonia kostüümiladu, Eesti Lastekirjanduse Keskus. Õppereisi eesmärk oli arendada erialaseid teadmisi kogemusõppe kaudu vastavalt „Raamatukoguhoidja, tase 6 B.3.4 Arendustegevus“ kompetentsile: p 2. kogub, analüüsib ja vastavalt kontekstile üldistab oma töövaldkonnaga seotud andmeid; p 4. tutvustab raamatukogu tegevust oma pädevuste piires, kasutades erinevaid kommunikatsioonivõimalusi ja –vahendeid. Kogemusõppel osalenu oskab teistest raamatukogudest ja muuseumidest saadud kogemusi oma töös rakendada. 26.-27.09.2024 Õppereis „Läti raamatukogud ja kultuuriväärtused“ Kogemusõppe eesmärk oli tutvustada raamatukogu- ja infotöö korraldust Läti raamatukogudes; anda teadmisi rahvusvahelisest raamatukogude vahelisest koostööst; tutvustada erinevaid koostöövorme ja nende toimimismehhanisme. Külastati Karksi raamatukogu, Ogre Keskraamatukogu ja Läti Rahvusraamatukogu (Riias). Õppereisil osaleja tunneb rahvusvahelise koostöö vorme ja nende toimimismehhanisme, omab ülevaadet Läti raamatukogunduse hetkesisust ja oskab teistest raamatukogudest ja muuseumidest saadud kogemusi oma töös rakendada. 10 6.11.2024 Koolitus kommunikatsioonist Eesti meediamaastik on ühelt poolt väga väike, teisalt väga mitmetahuline. See tähendab omakorda, et enda turundamine ja nähtavaks tegemine läbi meedia ja kommunikatsiooni peab olema strateegiliselt plaanitud ja läbi mõeldud. Meediategevuste aluseks on ettevalmistus. Seda nii teemade mõttes, mida meediale pakkuda kui ka siis, kui meedia mõnest meie teemast huvitatud on. Teema käsitlus nii ajakirjaniku kui kommunikatsiooniinimese vaatest. Ettevalmistuse etappidest ja nippidest ning sisekommunikatsiooni olulisusest, sest siin kehtib reegel – kõigepealt sisse, alles seejärel välja. Koolituspäeva eesmärk lähtus vastavalt raamatukoguhoidja taseme 6 B.2. Üldoskused p 5 väljendab ennast selgelt, loogiliselt ja sihtgrupile mõistetavalt; p 8. hoiab end kursis valdkonna arengutega; seab enesearendamisele eesmärgid ja arendab ennast sihipäraselt; tase 6 B.3 Kompetentsid, arendustegevus p 2 kogub, analüüsib ja vastavalt kontekstile üldistab oma töövaldkonnaga seotud andmeid. Koolitusel osalenu sai ülevaate meie meediamaastikust ja selle eripäradest ning soovitustest meediaga suhtlemisel. 12.12.2024 Jõuluseminar: Betti Alveri muuseum ja Kaunite Kunstide Kodu Jõgeval. Seminaril osalenud tutvusid muuseumi tööga ning said ülevaate Betti Alveri ja Heiti Talviku elust ja loomingust ning Kaunite Kunstide Kodu kui kogukonna keskuse tegemistest. Ühtlasi anti üle tänukirjad ja väikesed kingitused teenekatele maakonna raamatukogutöötajatele tööjuubelite puhul. 3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon 3.1 Hoone ja ruum Jõgeva valla raamatukogudes võib üldiselt töötingimusi pidada headeks, kuigi väiksemaid murekohti on kõigis raamatukogudes. Sadukülas vajab remonti raamatukogu põrand, uuendamist laevalgustus, raamatukogu välistrepile paigaldati käsipuu, et lihtsustada sissepääs eakatele inimestele. Siimustis vajab renoveerimist elektrisüsteem, Vaimastveres on puitaknad aastast 1996, lasevad läbi tuult ja külma, vajavad vahetamist. Tormas on ruumide seisukord endine: elektriga kütmine, külmad ja kitsad ruumid, kehva valgustus. Jaanuaris olid kaks nädalat veetorud külmunud. Liikumispuudega inimeste raamatukogu külastamine praeguses asukohas on puudulik. On vajadus paremas seisukorras ruumide järgi. Mustvee valla raamatukogudel on kõigil head asukohad ja võimalused koostöö tegemiseks teiste asutustega. Ruumide seisukorrad on head. Ulvi välisteeninduspunkt on jätkuvalt suletud ja toimub koduteenindus. Plaanis on remontida Ulvi vana koolimaja, kuhu tuleks raamatutuba (aeg teadmata). Põltsamaa Pearaamatukogu fassaad ja tagatrepp vajavad endiselt remonti. Näitusesaal läbis uuenduskuuri: värviti seinad ja lagi, vahetati põrandakate, seinetele paigaldati helisummutuspaneelid. Põltsamaa Raamatukogu täiskasvanute osakonna riiulid tehti osaliselt ühe laudi võrra madalamaks, mis aga ei lahendanud valgustuse probleemi. 2025. a on vajalik paigaldada riiulite vahele lisavalgustus. 11 3.2 Ligipääsetavus 3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele Ligipääsetavuse aspektid Mitmes raamatukogus? Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele 3 pakutavate võimaluste ning ruumide kohta Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle 3 võimaluste kohta Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 0 Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 24 Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis, 13 piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad 13 pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu ruumidesse Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 8 Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul 10 viisil tagatud parkimisvõimalus Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada 0 silmusvõimendit Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 18 Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 4 Muu (nimetada) 0 Põltsamaa valla raamatukogude taristu ei võimalda igakülgset juurdepääsu erivajadustega inimestele. Enamike raamatukogude juures ei ole korraldatud parkimisala (välja arvatud Puurmani, Aidu, Pajusi). Täielik või osaline juurdepääs on tagatud Puurmanis, Aidus, Põltsamaal, Lustiveres, Tapikul ja Pajusis. Juurdepääs puudub Adavere raamatukogus. Jõgeva vallas on täielikult tagatud juurdepääs: Jõgeva, Vaimastvere, Palamuse raamatukogudes. Osaliselt on tagatud juurdepääs: Kaareperes, Kuremaal, Sadukülas. Juurdepääs puudub Laiusel, Sadalas, Siimustis, Tormas. Saduküla haruraamatukogu välistrepile paigaldati trepikäsipuu, mis tagab osaliselt liikumispuudega inimestele sissepääsu raamatukokku. Mustvee vallas on juurdepääs erivajadustega inimestele võimalik Lohusuus, Saarel, Voorel, Kasepääl ja Rajal. Osaline juurdepääs võimalik Avinurmes ja Mustvees. 3.2.2 Koduteenindus Koduteeninduse teenused Kordade Kasutajate arv arv Väljaannete laenutus 4260 81 Kasutajakoolitus Digipädevuste alane nõustamine Muu (nimetada) Koduteeninduse tarbijad on valdavalt eakad inimesed, kes ise kodust liikuma ei pääse. Mustvee vallas on Ulvi teeninduspunkt ajutiselt suletud juba mitmendat aastat ja seetõttu on sealses 12 kandis koduteenindus ainuvõimalik variant. Teistes maakonna raamatukogudes tehakse koduteenindust vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Tellitud raamatud pakib raamatukogutöötaja ja lepib külastuspäeva kokku, millal on võimalik raamatud koduteenindatavale viia. Klientidele on teenus tasuta ja nad on sellise teenuse korraldamisega rahul. Koduteenindusena pakutakse kolme teenust: teavikute laenutamine/tagastamine, lugemissoovitused ja infopäring. 3.2.3 Teenused teistele asutustele vald Teenused teistele asutustele Kordade arv Osavõtjate arv Jõgeva Klubi Paunvere eakad 3 70 Palamuse Naisselts 1 15 Pensionäride seltsing „Torma 2 40 hõbedane“ Lasteaiad 7 104 Hooldekodu „Elukaar“ 2 30 Mustvee - 0 0 Põltsamaa Põltsamaa Kingu Kodu 39 897 Lasteaiad 27 310 Koolid 78 673 Eakate klubi 1 50 Noortekeskus 1 45 Maakond kokku 161 2234 Raamatukoguhoidjad käivad lasteaedades ette lugemas ja lasteaia rühmad käivad raamatukogudes, kus tutvustatakse Lugemisisu programmi ja kutsutakse selles osalema. Samuti tutvustakse uusi raamatuid. Eakate klubides jt seltsingutes peetakse kirjandusega seotud loenguid, tutvustatakse raamatukogude teenuseid, võimalusi. Põltsamaa Kingu Kodu psüühiliste erivajadustega kliendid külastavad regulaarselt (kord nädalas) Põltsamaa Raamatukogu lasteosakonda. Muinasjutuhommikul kuulatakse muinasjuttu, arutletakse loetu üle ja laenutatakse raamatuid. Osutatavad teenused julgustavad inimesi külastama raamatukogu mitte ainult raamatute laenutamiseks, vaid ka kui avatud kohta, kuhu on oodatud kõik kogukonna liikmed jm huvilised. Tihti on maakohtades raamatukogu ainus koht, kus inimesed kokku saavad. Raamatukogutöötajad annavad oma tubli panuse, et külastajatel oleks raamatukogudes hea olla. 3.3 Innovatsioon 3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised võimalused Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes raamatukogus? Raamatukogusüsteem URRAM - Raamatukogusüsteem RIKS 25 Raamatukogusüsteem Sierra - Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 4 Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või 24 laenutuskapi kaudu 13  Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 3 Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) - Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 2 Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 1 Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 3 Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga 8 arvutit (nt koosolekuteks) Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute - loomiseks) Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide - loomiseks) Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus - Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 24 Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 24 Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või 24 koopiamasinat Raamatukogus saab värviliselt printida 10 Muud teenused : lamineerimine 5 Lisaks infotehnoloogilistele teenustele pakuvad raamatukogud muid teenuseid: bussipiletite ostmine, raamatute kiletamine, saali rent jt. Mustvee raamatukogus töötab Omniva postipunkt. 3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas Põltsamaa valla IT-arendus ja eelarvelised otsused tehakse koostöös Põltsamaa valla IT- osakonnaga. Arendustegevuse eesmärgid infotehnoloogia valdkonnas: uued lahendused, interneti ja Wi-Fi levik, tarkvarad jne. Riistavaraostude puhul osaleb raamatukogu edaspidi ühishangetes. Jõgeva linnaraamatukogus on alates juulist kaugtöökoht, mille soetamiseks küsiti toetust Kultuuriministeeriumi projektist "Rahvaraamatukogude arendusprojektid 2024“. Saduküla raamatukogu saab uue arvuti uue aasta algul. Mustvees suuremaid arendusi sellel aastal ei tehtud 3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus Jõgeva maakonnas on kasutusel raamatukapid (4tk), mis võimaldavad ettetellitud teavikuid kätte saada 24/7. Iseteeninduslikke teeninduslette (RITA) on maakonnas neli, üks Mustvees, üks Jõgeval ja kaks Põltsamaa raamatukogus. RIKS programm võimaldab saada ülevaadet nii raamatukapi kui RITA kasutuse kohta. Samuti saab analüüsida laenutustähtaja pikendamist - kiirpikendamise ja RIKS pikenduse ja RIKSWEB pikenduse osas. Maakonnas kokku tehti kiirpikendusi 14360 korral, raamatukappi telliti teavikuid 2221 tk, RIKSWEBi kaudu pikendati laenutustähtaega 302 korral; RITA kaudu laenutati 1354 teavikut, RITA pikendusi tehti 67 korral. Kohapealsed - RIKS laenutus 137228, RIKS pikendus 55849. Pikendusi kokku oli 70578, sellest iseteeninduslikud pikendused 14729, s.o 20,1 % koguarvust. Maakonna igas külastuskohas on võimalik teavikuid tagastada tagastuskasti. Enamasti tehakse seda nädalavahetusel ja pühade ajal. Neid tagastusi ei registreerita eraldi, vaid loetakse tavalise tagastusena. 14 4 Kogude kujundamine 4.1 Komplekteerimise põhimõtted Jõgeva Raamatukogul on olemas kehtiv ja avalikustatud komplekteerimise põhimõtted ja säilitamise tähtajad. Dokument vaadatakse üle kahe aasta tagant ja vajadusel uuendatakse. https://jogeva.lib.ee/wp-content/uploads/2025/02/JR-komplekteerimispohiotted-ja-sailitamise- tahtajad.pdf Põltsamaa Raamatukogul on olemas kehtiv ja avalikustatud dokument „Põltsamaa Raamatukogu teavikute komplekteerimispõhimõtted ja säilitamise tähtajad”. Dokument on koostatud 2018. a ja uuendatud 2020. a. https://www.poltsamaark.ee/documents/23138993/27390212/Teavikute+komplekteerimisp% C3%B5him%C3%B5tted+ja+s%C3%A4ilitamise+t%C3%A4htajad+2020.pdf/de5dcfb2- 0c79-411a-bee4-6af907e4b766?version=1.0 Mustvee Raamatukogu lähtub Põltsamaa Raamatukogu (maakonnaraamatukogu ülesannetes) komplekteerimise põhimõtetest. 4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega Kogude ringlus 2024. a. Jrk nr Rmtk Kojulaenut Teavikud Ringlus 1 Mustvee, Ulvi 12828 14964 0,86 2 Avinurme 5887 13128 0,45 3 Kasepää 1786 3530 0,51 4 Lohusuu 744 847 0,88 5 Raja 4625 8782 0,53 6 Saare 3266 10019 0,33 7 Voore 3434 10384 0,33 Mustvee vald 32570 61654 0,53 kokku 8 Jõgeva 47407 55977 0,85 9 Torma 5917 10666 0,55 10 Sadala 3677 6149 0,60 11 Siimusti 6615 9705 0,68 12 Saduküla 2474 6072 0,41 13 Vaimastvere 3650 12141 0,30 14 Kuremaa 4540 8341 0,54 15 Kaarepere 3505 7698 0,46 16 Palamuse 8330 12248 0,68 17 Laiuse 4365 10412 0,42 Jõgeva vald 90480 139409 0,65 kokku 18 Adavere 4931 7443 0,66 19 Aidu 9325 6115 1,52 20 Lustivere 5479 5289 1,04 21 Pajusi 6204 5489 1,13 15  22 Puurmani 7891 9633 0,82 23 Põltsamaa 49168 62056 0,79 24 Tapiku 5333 3572 1,49 Põltsamaa vald 88331 99597 0,89 kokku Maakond 211381 300660 0,70 kokku Kogude ringlus on maakonnas väga erinev. Kõige madalam on Vaimastveres (0,30), kõige kõrgem Aidus (1,52). Valdade keskmised on: Mustvee 0,53, Jõgeva 0,65 ja Põltsamaa 0,89. Maakonnas kokku on vastav tulemus 0,70. Kogude ringluse määramiseks jagatakse aasta jooksul laenutatud teavikute arv teavikute üldarvuga. Saadud arv näitab, kui intensiivselt on antud perioodil kogusid kasutatud (mitu korda keskmiselt on ühte teavikut välja laenutatud). Kogude suurus on hea, kui kogude ringlus on 1; kogude suurus on väga hea, kui ringlus on 1,2. Hõlve (raamatukogu kasutavate inimeste osakaal) 2024. a Jrk Rmtk elanike kasutajaid Hõlve nr arv % 1 Mustvee, Ulvi 1991 659 33,1 2 Avinurme 945 372 39,4 3 Kasepää 226 95 42,0 4 Lohusuu 354 30 8,5 5 Raja 670 199 29,7 6 Saare 519 117 22,5 7 Voore 534 165 30,9 Mustvee vald 5239 1637 31,2 kokku 8 Jõgeva 5844 2231 38,2 9 Torma 997 297 29,8 10 Sadala 688 147 21,4 11 Siimusti 1247 312 25,0 12 Saduküla 368 69 18,8 13 Vaimastvere 760 238 31,3 14 Kuremaa 548 178 32,5 15 Kaarepere 692 85 12,3 16 Palamuse 1374 395 28,7 17 Laiuse rk 588 184 31,3 Jõgeva vald kokku 13106 4136 31,6 18 Adavere 738 206 27,9 19 Aidu 322 106 32,9 20 Lustivere 693 130 18,8 21 Pajusi 676 205 30,3 22 Puurmani 1048 367 35,0 23 Põltsamaa 5722 1975 34,5 16  24 Tapiku 119 105 88,2 Põltsamaa vald 9318 3094 33,2 kokku Maakond kokku 27663 8867 32,1 4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja hinnang Kirjanduse komplekteerimisel on prioriteediks eesti autorite ilukirjandus, laste- ja noortekirjandus ning tõlkekirjandusest väärtkirjandus erinevatest sarjadest. Raamatukogutöötajad arvestavad raamatute tellimisel lugejate soovidega ja rahaliste võimalustega. Suurem nõudlus on ajaviitekirjandusele, eneseabi raamatutele, elulugudele, ajaloole. Lastele komplekteeritakse raamatuid vastavalt vanusele, koolilaste osas järgitakse õpetajate soovituslikke nimekirju. Tellitakse eesti lasteraamatute klassikuid, populaarsed on lasteraamatute sarjad. Seejuures jälgitakse võimalusel kõikide lugejarühmade vajadusi. Luulekogude tellimine oli valikuline, sest nende lugejaid on vähe. Lähtuti peamiselt autorist. Vähene teadmiskirjanduse tellimine. Palju ilmub nõuanderaamatuid (majanduse, investeerimise ja eneseabi). Juurdetulek Kogud Kogud Struktuuriüksus Kustutatud 01.01.2024 Ost annetus 31.12.2024 Mustvee 61446 1717 457 2350 61270 Jõgeva 135574 4479 110 3265 136898 Põltsamaa 96130 2675 172 2053 96924 maakond kokku 293150 8871 739 7668 295092 Maakonna kogud uuenesid 2024. a 3,3 %. Ühe elaniku kohta hangiti maakonnas keskmiselt 0,35 teavikut, sh Jõgeva vallas 0,35, Mustvees 0,41, Põltsamaal 0,31. teavikut ühe elaniku kohta. Struktuuriüksus Kulud teavikutele Sh raamatutele 2023 2024 Muutus 2023 2024 Muutus (+/-) (+/-) Mustvee 30785 29 825 -960 25913 25562 -351 Jõgeva 87226 86820 -406 72979 71392 -1587 Põltsamaa 55350 55931 581 42899 42258 -641 Kokku 173361 172576 -785 141791 139212 -2579 4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang Perioodika kulud eurodes Raamatukogu 2023. a 2024. a muutus Mustvee 4852 4259 -593 Jõgeva 12616 12907 291 Põltsamaa 12451 13673 1222 17 Maakond kokku 29919 30839 920 Perioodika komplekteeritakse inimeste huvi ja loetavuse järgi. Ajakirjad ja nädalalehed on väga loetavad ja laenutatakse palju. Kulud perioodikale küll kasvavad aasta-aastalt, kuid väljaandeid saavad raamatukogud tellida hindade tõusu tõttu järjest vähem. Ajalehti ja ajakirju soetati aruandeaastal 30839 euro (Jõgeva vald 12907.- Mustvee vald 4259.- Põltsamaa vald 13673.-) eest, mis moodustas komplekteerimiskuludest 17,87 % (2023. a 17,25%). Digiväljaannete ligipääsud on (erinevate) pabertellimustega kaasas ning neid saab kasutada AIP arvutites raamatukogutöötaja sisselogimisel. Lugejatele neid ei väljastata. 4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang Auviseid ja elektroonilisi teavikuid 2024. a raamatukogudesse ei ostetud, sest puudub huvi. 4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang Esemeid raamatukogudesse 2024. a juurde ei soetatud. 4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust Kogud täienesid kogu maakonnas 9997 teavikuga, sellest 793 saabus annetustena. Annetused moodustasid kogu juurdekasvust umbes 8%. Annetusi saadi eraisikutelt ja Hoiuraamatukogu kaudu erinevatelt asutustelt ja kirjastuste laojääkidena. 4.8 Inventuurid ja mahakandmised Inventuure tehti 2024. a Jõgeva valla kahes raamatukogus – Sadalas ja Kuremaal. Kustutatakse aegunud ning katkiseid teavikuid, samuti topelt eksemplare, 0-laenutustega teavikuid valikuga ja teatud aastani. Kokku kustutati sel aastal kõigist kogudest 8151 eksemplari (2023. a 9773 eksemplari). 5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 5.1 Lugejaküsitlused Oma lugejaküsitlust sellel aruandeaastal ei tehtud. Lugejaküsitlus viidi läbi üle-eestiliselt. 5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused Maakonnas kokku osales rahulolu uuringus 402 inimest, kes andsid kokku 3904 punkti. Maakonna rahuloluindeks oli 9,71. Struktuuriüksus hinnangute rahulolu vastanuid summa indeks Mustvee 37 354 9,57 Jõgeva 238 2319 9,74 Põltsamaa 127 1231 9,69 maakond kokku 402 3904 9,71 antud hindepunkte (mitu korda) Struktuuriüksus 10 9 8 7 6 5 4 3 2 Mustvee 30 4 1 1 1 18 Jõgeva 212 14 4 3 2 2 1 Põltsamaa 109 7 7 2 1 1 maakond kokku 351 25 12 5 3 1 1 3 1 Maksimumhinde (10p) andsid maakonnas kokku 351 vastajat (87,3%), 25 vastajat (8,7%) hindasid raamatukogude tööd 9 p, 12 vastajat (3%) 8 p vääriliseks. Kahjuks oli ka üksikuid väga madalaid hinnanguid. Toodi välja, et töötajad on sõbralikud ja vastutulelikud, annavad asjatundlikke raamatute soovitusi. Meeldiv koostöö raamatukoguhoidjaga, kiire teenindus. Raamatukogu on tore koht, toredad igakuised kohtumised, ilusad näitused, võimalus ajalehti lugeda. Kiideti, et raamatukogu on pühapäeval avatud, teisalt sooviti, et rohkem raamatukogusid võiks olla pühapäeviti lahti. Meeldivad raamatukogus pakutavad lisavõimalused, sooviti, et oleks rohkem üritusi. Sooviti rohkem kirjanikke näha. Öeldi, et raamatukogus saavad kõik probleemid lahenduse. Erialakirjanduse valik võiks olla suurem. Keskkond- hubane, puhas, ilus ruum, valgusküllased ruumid, head kunstinäitused. Puudustena toodi välja, et raamatukogu saaks suuremad, paremad ruumid, raamatukogu võiks asuda keskuses, raamatukogus võiks olla rohkem eraldatud nurgakesi. Muretseti raamatukogu majandusliku olukorra pärast. 5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused 5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele juurdepääs Mustvee AIPi kasutamine on jätkuvalt languses, vajadus on minimaalne. Rohkem kasutatakse suvel kodukontori teenustena. Jõgeva avaliku interneti punkti (AIP) vajadus vähenenud ei ole, pigem on nõudlus suurenenud. Igas kodus ei ole arvutit ja sellisel juhul puudub võimalus teha erinevaid e-riigi toiminguid. Samuti vajavad AIP arvuti kasutamise võimalust ukrainlased. Põltsamaa Olemasolevad arvutid leiavad kasutust igapäevaselt, aga oleks vaja osaliselt välja vahetada. Põltsamaa Raamatukogu laste- ja noorteosakonaa AIP arvuti sai uue monitori. 2025. a osaletakse valla ühishankes ja raamatukogul on võimalus esitada enda sisend. Lisaks vajame printer-koopiamasinate väljavahetust. Maakonnas üldiselt on AIP arvutid valdavalt vanemad kui 5 aastat. Valdavalt on neis kasutusel Windows 10 operatsioonisüsteem, mis uuel aastal lõpetab töö. Vanade arvutite kasutamine võib seetõttu muutuda probleemseks. 5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes Jõgeva linnaraamatukogus on alates juulist võimalik kasutada kaugtöökabiini VAIKE raamatukogu lahtiolekuaegadel. Kaugtöökabiini soetamist toetas Kultuuriministeerium. Kabiini kasutamiseks on oluline etteregistreerimine. Mustvees ja Põltsamaal muudatusi ei olnud. 19 5.3.3 Lugejad vald Lugejad Lugejad Muutus (+-) Unikaalsed Vahe 2023 2024 lugejad Lugejad- 2024 unikaalsed lugejad Jõgeva 4183 4136 -47 3738 398 Mustvee 1613 1637 +24 1495 142 Põltsamaa 2984 3094 +110 2650 444 Maakond 8785 8867 +87 7883 984 kokku Enim on lugejaid juurde tulnud Põltsamaa valla raamatukogudes – 110 inimest. Mõnevõrra avaldas mõju Põltsamaa Ühisgümnaasiumi raamatukogu sulgemine 2024. a. Kuigi Jõgeva valla raamatukogudes on lugejaid jäänud vähemaks, siis maakonnas tervikuna on juurde tulnud 87 lugejat. Jõgeva maakonnas on raamatukogude reform läbi viidud kõigis kolmes vallas ja seetõttu on statistilises aruandluses valdade koondites loendatud lugejaid unikaalsetena, st kui lugeja kasutab raamatukogu mitut osakonda või haruraamatukogu, arvestatakse teda ühe lugejana. 5.3.4 Külastused vald Külastused Külastused Muutus 2023 2024 (+-) Jõgeva 69288 69355 67 Mustvee 21831 23605 1774 Põltsamaa 57262 57290 28 Maakond 148381 150250 1869 kokku 5.3.5 Laenutused vald Laenutused Laenutused Muutus (+-) 2023 2024 Jõgeva 102322 101229 -1093 Mustvee 32441 33957 1516 Põltsamaa 100932 107735 6803 Maakond 235695 242921 7226 kokku Vaatamata elanike arvu vähenemisele maakonnas on laenutuste ja külastuste arv tõusuteel, v.a Jõgeva vallas, kus laenutuste arv vähenes 1093 võrra. Sealset laenutuste vähenemist mõjutas asjaolu, et Torma haruraamatukogu oli kaks kuud (juuli, august) suletud töötajate vahetuse tõttu. Uue töötaja leidmiseks korraldati konkurss, mis esimesel korral ebaõnnestus ja seepärast pikendati konkursi tähtaega. Ilmselt mõjutab laenutuste ja külastuste arvu tõusu ka raamatute kallinemine, st koju ostetakse vähem raamatuid. 20 5.3.6 MIRKO teenus Aasta lõpuks olid maakonna kõik valdade raamatukogud ühinenud MIRKOga. Jõgeva valla kõik raamatukogud ühinesid üleriigilise laenutusplatvormiga MIRKO novembris. MIRKO käivitus hästi ja kiiresti. Juba teisel päeval pärast liitumist tuli esimene tellimus Vaimastvere haruraamatukokku. Laenutusi jõuti teha 9-l korral: Jõgeva linnaraamatukogus 5 ja Vaimastveres 4. Mustvee valla raamatukogu liitus MIRKOga aprillis 4 raamatukoguga (Mustvee, Avinurme, Kasepää, Raja). Uuel aastal ühinevad Voore ja Saare raamatukogud. Kokku on tehtud 55 laenutust ning 15 pikendust, sh Mustvee 26 +1, Avinurme laenutusi 27 + 14, Kasepää 2. Põltsamaa allkirjastas MIRKO liitumislepingu detsembris. Teenus aktiveerub uuel aastal. Kokku tehti MIRKO vahendusel maakonnas laenutusi 64 ja pikendusi 15. 5.3.7 Ülevaade RVL teenusest 2024. a RVL aruandluse metoodikas tehti muudatus, kus ei loeta RVL teenuse osaks sama juhtkonna alluvuses olevate raamatukogude vahelisi raamatute liigutamisi (haruraamatukogude või haruraamatukogu ja keskraamatukogu vaheline raamatute liigutamine). Seetõttu ei ole näitajad võrreldavad ning on oluliselt väiksemad eelmise aastaga võrreldes. 2023 2024 RVL 20474 2385 välja RVL 20425 2346 sisse 5.3.8 Infopäringud vald Päringud Päringud Muutus (+-) 2023 2024 Jõgeva 224 173 -51 Mustvee 142 166 24 Põltsamaa 184 236 52 Maakond 550 575 25 kokku Kuna päringute arvestamise juhend saabus vahetult enne aruande koostamist, siis 2024. a päringud on toodud tabelis vana metoodikat rakendades. Päringuid tehakse igapäevaselt, kuid tõenäoliselt on paljud päringud jäänud registreerimata, eriti need, mis tehakse kohapeal. Registreeritud infopäringute peamised teemad: enamus päringutest on esitatud konkreetse raamatu saadavuse kohta, IT-ga seonduv, kust leida konkreetset infot jm leidmuspäringud. Sisulised teemapäringud on peamiselt seotud kodulooga. 5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused Jõgeva ja Mustvee valla raamatukogudes virtuaalüritusi,- koolitusi ja- näituseid ei korraldatud. Põltsamaa raamatukogus: 21  • virtuaalne lugejamäng "Kas tunned Põltsamaa raamatukogu?". Osalema olid oodatud kõik vanuserühmad; • luuletuste jõulukalender Facebookis; • veebikoolitus Adavere lasteaia vanemale rühmale, teema “Turvaliselt internetis.” • emakeelepäeval Adavere lasteaia vanema rühma videokohtumine kirjanik Epp Petronega. Üritused ei ole järelvaadatavad. 5.3.10 Tasulised teenused ☒ Printimine, paljundamine ☒ Ruumirent ☒ Üritused ☒ Muu: raamatute kiletamine, lamineerimine, vanade raamatute müük, bussipiletite müük. 5.4 Laste- ja noorteteenindus Struktuuri- Lugejad Lugejad Muutus Külast-d Külast- Muutus Laenut Laenut Muutus üksus 2023 2024 (+/-) 2023 d 2024 (+/-) 2023 2024 (+/-) Jõgeva 1424 1286 -138 26969 25597 -1372 15128 15078 -50 Mustvee 414 438 24 7368 7949 581 3198 3146 -52 Põltsamaa 1028 1039 11 17810 17013 -797 15476 16592 1116 Kokku 2866 2763 -103 52147 50559 -1588 33802 34816 1014 Maakonnas kokku on langenud noorte lugejate ja külastuste arv. Raamatukogusid eraldi võttes on tulemus väga erinev, seda ka valdade lõikes. Kui Jõgeva vallas on noori lugejaid jäänud vähemaks, siis Mustvees ja Põltsamaal on pisut juurde tulnud. Külastusi on jäänud vähemaks Jõgeval (-1372) ja Põltsamaal (-797) ja Mustvees on külastuste arv tublit suurenenud (581). Suur erinevus valdade lõikes on ka laenutuste arvudes. Kui Jõgeval ja Mustvees on need pisut vähenenud, siis Põltsamaal on 1116 võrra suurenenud. Seda ilmselt põhjustas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi raamatukogu sulgemine ja õpilased laenutasid nn soovituslikku kirjandust Põltsamaa raamatukogust. Paraku õpilaste lugemishuvi väheneb, seda eriti keskastme (6.-8. klass) osas. Lapsed pigem kasutavad raamatukogu kohana kus oodata bussi, mängida lauamänge, raamatuid/ajakirju sirvida või lihtsalt olla. 5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamisel ja arendamisel on väga tähtis lugejate huvisid arvestav ning väärtkirjandust sisaldav kogu. Raamatukogud teevad tööd selle nimel, et laste ja noorte lugemisharjumusi hoida ja parandada. Maakonnas toimub laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine koostöös koolide ja lasteaedadega. Jälgitakse Lastekirjanduse Keskuse soovitusi ning et oleks komplekteeritud oluline ja auhinnatud eesti autorite uudislooming. Õpetajad küsivad raamatukogust raamatute eksemplaarsuses kohta, et oleks teada, mida ja kui palju raamatukogu saab anda lastele lugemiseks. Tehakse RVL-i, laenutades vajalikke raamatuid oma valla piires ja maakonna teistest valdadest. Koolide soovitatud raamatutele soetatakse võimalusel lisaeksemplare. Lugejagrupid on olemasolevate teavikutega rahul ja arvestades lugejate soove, saab eksemplare juurde tellida. 22 5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused Lugemisharjumuste kujundamine lastes algab juba nende sündides. Uutele ilmakodanikele kingitakse Kultuuriministeeriumi ja Lastekirjanduse Keskuse poolt välja antud „Pisike puu“ raamat. Raamatukogu esindaja käib valla korraldatud beebide vastuvõtul raamatut üle andmas. Lugemisharjumust lastes kasvatada-arendada tuleb varakult, suurim roll on siin kodu-lasteaed- kool-raamatukogu koostööl. Lastele suunatud ürituste peamine eesmärk on tutvustada neile kirjandust, panna nad kaasa mõtlema ja seeläbi innustada lugema. Lastele ja noortele mõeldud vabariiklikud projektid on väga tänuväärt ja toovad lapsi raamatute juurde. • Lugemisisu projekt tõestab juba mitmendat aastat oma eesmärki. Lugemisisu kestab sügisest kevadeni. Selle aja jooksul tulevad osavõtjad raamatukokku infotundi, seejärel teematundidesse. • Üle aasta toimuv Nukitsa konkurss on hea võimalus lastele ja noortele pakkuda raamatutega tutvumist. • Vabariikliku 4. klasside ettelugemisvõistluse ettevalmistused tehti raamatukogudes kohapeal. Maakondlik voor toimus Põltsamaa raamatukogus. Võistlesid 16 last Põltsamaalt ja Jõgevalt, 6 videosalvestist Adaverest ja 2 Mustveest. Tallinna võistlema sõitis Melany Lõoke Jõgevalt. • Laiuse haruraamatukogus on mitmendat aastat 6. klassile ööraamatukogu. Koos loetakse, viiakse läbi arvamismäng ja raamatukoguhoidja tutvustab uuemat kirjandust. Lapsed ööbivad raamatukogus. • Septembrist maikuuni toimus Jõgeva linnaraamatukogu lasteosakonnas 9 muinasjutuhommikut “Külas muinasjutul”, kus lapsed kuulavad muinaslugusid, loetakse uuemaid raamatuid, joonistatakse ja meisterdatakse vastavalt hommiku teemale. • Koostöös kooliga toimub juba aastaid Põltsamaal Eesti lipu päeva tähistamine. 5. kasside õpilastele räägime Eesti lipu ajaloost, vaatame katkendit filmist “Tuulepealne maa”, õpilased täidavad teemalisi töölehti. • Põhjamaade kirjanduse nädal. Raamatukogu külastanud klassidele tutvustati ja loeti põhjamaade kirjandust. • Suvelugemise projekt innustab lapsi oma suvist koolivaheaega veetma koos raamatutega. 5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus Raamatukogud on kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond. Üritused/tegevused Üritused/tegevused Muutus (+-) 2023 2024 765 1090 +325 Raamatukogud on aruandeaasta jooksul pakkunud väga erinevaid üritusi/tegevusi. Üritused/tegevused Arv Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 240 Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega 113 Lugejamängud ja -võistlused 29 23  Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 64 Kunsti- või käsitöönäitused 75 Kontserdid või muusikasündmused 8 Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 394 Üldharivad loengud ja töötoad 92 Muud (nimetada) 75 Kirjanikega kohtumised tõstavad raamatukogu nähtavust. Külastajatel on võimalus suhelda tuntud autoritega. See suurendab huvi lugemise vastu. Kohtumised vallavalitsuse töötajatega ja kohaliku ajaloo tutvustamine tugevdavad sidemeid kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga. Ettelugemisvõistlus, Lugemisisu programm ja tähtpäevade tähistamine motiveerivad lapsi ja noori lugema ning väärtustama raamatuid. Kirjanike juubelid ja elulugude tutvustamine aitavad hoida elavana eesti kirjanduse pärandit. Töötoad ja õpitoad annavad praktilisi oskusi ning muudavad raamatukogu kohaks, kus saab kogeda midagi enamat kui lihtsalt lugemine. Kunsti- ja fotonäitused loovad raamatukogus inspireeriva keskkonna ja toovad uusi külastajaid. Rahandusteemalised loengud ja pensioniteemad annavad praktilisi teadmisi, mis aitavad külastajatel paremini teha finantsotsust. Kõik need tegevused aitavad tugevdada raamatukogu positsiooni kogukonna südames – mitte ainult lugemispaigana, vaid ka hariduse, kultuuri, ajaloo ja sotsiaalse suhtluse keskusena. 5.5.1 Kasutajakoolitused Struktuuriüksus Koolitused Koolitused Muutus 2023 2024 (+/-) Jõgeva 68 121 53 Mustvee 123 194 71 Põltsamaa 171 111 -60 Kokku 362 426 64 Põhilised koolitusteemad: RIKSWEBi kasutamine, digitaalsed teenused ja e-teenused; tehnoloogia ja tarkvara koolitused; informatsiooni otsimine ja hindamine. Vanematele inimestele suunatud koolitused: kuidas kasutada arvutit ja internetti, et saada teavet ja meelelahutust või hoida ühendust pereliikmete ja sõpradega. Lastele ja noortele suunatud koolitused: lugemisoskuse arendamine, et aidata neil arendada lugemisoskust ja -huvi. Õppimisressursid lastele: kuidas kasutada raamatukogu pakutavaid õppematerjale ja digitaalseid tööriistu koolitööks. Kuna Mustvee pakub Omniva ja bussikaardi teenust, siis paljud koolitused seotud nende teenustega. Raamatukogud pakuvad oma külastajatele laia valikut koolitusi, mille eesmärk on arendada inimeste oskusi, teadmisi ja pakutavate teenuste kasutamise võimekust. Kõik need koolitusteemad aitavad inimestel paremini navigeerida digitaalses maailmas, arendada oma isiklikke ja tööalaseid oskusi ning saada väärtuslikku tuge igapäevaelu ja õppimise vallas. Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine, teeninduse käigus ette tulev infootsingu, meediakirjaoskuse ning arvuti- ja nutiseadmealane juhendamine on viimastel aastatel raamatukoguhoidjate igapäevane lisatöö, mis võtab suure osa ajast ja seda peaks aruannetes kajastama. 24 5.5.2 Koostööpartnerid Peamised koostööpartnerid on piirkonna koolid ja lasteaiad, maakonna teised raamatukogud, muuseumid. Lisaks tehakse koostööd rahvamajadega, huvikoolidega, noortekeskustega, sotsiaalkeskustega, (eakate) klubide ja seltsidega, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega, kohaliku trükiajakirjandusega ja Põltsamaa Raadioga. Tihe on koostöö Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga ja Rahvusraamatukoguga. Koostöö Soome (Kokemäki) ja Läti (Ogre) partneritega võimaldas laiendada kultuurisidemeid ja jagada kogemusi raamatukogutöö korralduses. Siimusti haruraamatukogu hoiab sidet Soomest rahvusvaheliselt tunnustatud tõlkija Marja Kyröga ning Rootsist kirjanikest abielupaari Helga ja Enn Nõuga. Eeva Niinivaara mälestustuba külastasid huvilised Kanadast. Koostöö erinevate asutuste ja organisatsioonidega on olnud edukas, rikastades kogukonna kultuuri- ja hariduselu. Erinevad partnerid on aidanud kaasa raamatukogu mitmekesise tegevuse kujundamisele ning koostöö peaks tulevikus kindlasti jätkuma, oluline on suurendada koostööd rahvusvaheliste partneritega. 6 Raamatukogu turundus 6.1 Turunduskanalid ☒ Raamatukogu koduleht ☒ Kohaliku omavalitsuse koduleht ☒ Sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram, Youtube ) ☒ Raadio (Põltsamaa raadio, Klassikaraadio) ☒ Ajalehed, ajakirjad ☒ Välireklaam (plakatid, ekraanid) ☒ Muud (siseveeb asutustes, kultuurikalender, meililistid, asutustes infotahvlitel) Reklaam maakonna ajalehes ja vallalehes annab positiivset tagasisidet, paljud inimesed saavad teabe ürituste toimumise kohta just sealt. Kõige kiiremini liigub info FB gruppides, nt Põltsamaa Elu grupis, kus on väga palju kasutajaid. Hea võimalus on Põltsamaal kesklinna suur LED-ekraan, mis hakkab möödujatele silma ja kutsub osalema. LED ekraanid on Põltsamaa vallas paigaldatud ka kauplustesse, tervisekeskusesse jt avalikesse kohtadesse. Samas hindame väga ka suust-suhu suhtlust ja vahetut kontakti. Parim soovitus on läbi kogemuste ja see kui külastaja kutsub kedagi kaasa (usaldusväärsus). Betti Alveri omaloomingukonkursist rääkisime Klassikaraadio Delta stuudios, positiivne mõju oli tuntav. Tasulist reklaami kasutatud ei ole. Selleks puuduvad nappides eelarvetes rahalised vahendid. 6.2 Väljaannete publitseerimine Jõgeva • „Bosse ja Reks“, 4 osa, autor Kristina Ruder- „Armastuse lõhn“, „Kadunud aare“, „Koorene tarkus“, „Urrnurradi“ toimetaja Ene Sööt; 25  • Vooremaa 19.01.2024 nr 5 lk 3 Ene Sööt „Voorel meenutati Mati Unti“; • Vooremaa 02.02.2024 nr 9 lk 1 Ene Sööt „Johannesega ümber Eestimaa“ Jõgeva linnaraamatukogus avatavast Johannes Haava fotonäitusest; • Vooremaa 23.02.2024 nr 14 lk 8 Ene Sööt „Kertu Jukkumi seiklused Kesk-Ameerikas“; • Vooremaa 05.04.2024 nr 25 lk 3 Pukk, Kristi "Jõgeval toimus lasteraamatupäev“; • Vooremaa 14.05.2024 lk 3 Kristi Pukk "Avasta Eesti raamatukogusid"; • Vooremaa 28.06.2024 nr 48 lk 3 Kristi Pukk "Vaikusekabiin Jõgeva linnaraamatukogus"; • Vooremaa 05.07.2024 nr 50 lk 5 Kristi Pukk "Suvised näitused Jõgeva linnaraamatukogus"; • Vooremaa 20.09.2024 lk 3 Jaana Koppel "Külas olid "Elumees ja Lõbunaine" autorid"; • Vooremaa 18.10.2024 nr 79 lk 4 kirjutab Kristi Pukk „Kohtume taas raamatukogus“. Põltsamaa • Põltsamaa Vallaleht veebruar 2024, lk7 Viivika Lepp Põltsamaa Raamatukogu 110; • Põltsamaa Valla Sõnumid 07.03.2024 nr 182, lk 5 Viivika Lepp, Raamatukogus avatakse Anu Raua näitus; • Põltsamaa Valla Sõnumid 21.03.2024 nr 184, lk 4 Viivika Lepp, Elo Selirand muudab "tavalise" "eriliseks"; • Põltsamaa Vallaleht märts 2024, lk 7 Viivika Lepp "Ikka on tore inimesi näha, kes teevad teist asja, aga sama südamega." Selirand, E.; • Põltsamaa Valla Sõnumid 30.05.2024 nr 194 lk 1 Viivika Lepp, Eriline raamatuesitlus; • Põltsamaa Valla Sõnumid 6.06.2024 nr 195 lk 4 Viivika Lepp, Külas käis loodusnaine Kristel Vilbaste; • Põltsamaa Valla Sõnumid 4.07.2024 nr 199 lk 3 Viivika Lepp, Maaraamatukogude hoidjate suveseminar Jõgevamaal; • Põltsamaa Valla Sõnumid 7.11.2024 nr 216 lk 1 Viivika Lepp, Loreida Küppas, Hiie Nugis - parima maaraamatukoguhoidja nominent; • Põltsamaa Valla Sõnumid 14.11.2024 nr 217 lk 5 Nelli Orgmaa, " Suvelugemine" lõppes, "Lugemisisu" algas; • Põltsamaa Valla Sõnumid nr 5.12.2024 nr 220 lk 4 Viivika Lepp, Kultuurilooline Põltsamaa sai taas sammu võrra nähtavamaks. 7 Eesmärgid tulevaks aastaks Uue aasta peamised eesmärgid: • Jätkata raamatukogu teenuste arendamist ning säilitada praeguste tegevuste stabiilsus; • Eesti Raamatu aasta üritused raamatukogudes. Osaleda tugeva partnerina kultuurisündmuste korraldamises, samas ise aktiivselt üritusi korraldades; • Raamatukoguhoidjate täiendkoolitamine; • Rahastuse taotlemine projektidest koolitusteks ja sündmuste korraldamiseks; • Raamatukoguhoidjate töö väärtustamine, sisekliima parendamine; • Jätkata lasteaedade ja koolidega aktiivselt koostööd lugemisprogrammide, teematundide ja kirjandusürituste raames; • Raamatukogu kui kogukonnakeskus, erinevad tegevused raamatukogudes; • Põltsamaa Raamatukogu arengukava koostamine. 26