Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

HARJU MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2024. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Keila 2025 Sisukord 1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3 2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 4 3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................... 9 4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 13 5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 15 6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 22 7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 24 2 1 Aasta lühikokkuvõte 2014. aastal tähistati raamatukogudes kultuuririkkuse aastat. Oodatakse uut raamatukoguseadust ja sellest tulenevaid uuendusi ja muudatusi. Raamatukoguhoidjad lihvivad digipädevusi ja osalevad koolitustel. Rahuloluküsitlustes on kõikjal esile toodud töötajate sõbralikkust ja abivalmidust. Raamatukogude ruume kujundatakse ümber kaasates selleks sisearhitekte ja teenusedisainereid. Tehnilistest uuendustest on oluline, et esimesed iseteeninduslahendused jõudsid lõpuks ka Urrami süsteemi kasutavatesse raamatukogudese. 1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused? Oluline oli 2024.a. raamatukogude rahuloluküsitluse hea tulemus -9,72, mis annab tõestust raamatukoguhoidja töö väärtusest. Aastat läbis kultuuririkkuse peale mõtlemine. Harjumaa raamatukoguhoidjatel oli ühiselt võimalus tutvuda Läti raamatukogude tööga Rahvaraamatukogude kiirendist toetatud reisil. Esimesena Eestis jõuti Rae vallas Urrami süsteemi kasutatavatest raamatukogudest iseteenindusvõimaluse pakkumiseni. Mitmes raamatukogus on algamas, käimas või lõppenud uuendused ruumide kaasajastamisel või uute ruumide/hoonete ehitamisel (nt Harku, Saue, Kuusalu, Rae, Saku, Viimsi vallas, Keila linnas). Tundub, et omavalitsused on valmis raamatukogude arendamiseks ja selles on suureks toeks olnud investeeringuteks toetuse taotlemise võimalus rahvaraamatukogude kiirendist. 1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel? Teema-aastal tutvustati erinevate maade kirjandust, toimus näituseid ja kohtumisi, rohkem oli selleteemalisi üritusi just lastele. Pöörati tähelepanu Eestis elavatele teise emakeelega inimestele ja eesti murdekeele kõnelejatele. 1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused? Uue teenusena jõudsid iseteenindusautomaadid Urrami süsteemi kasutavatesse Rae valla raamatukogudesse Jüris ja Peetris. Iseteenindusvõimalus oli seni Urrami programmi kasutanud raamatukogudes puudunud. Iseteenindusautomaat ja RFID-põhine laenutus- ja tuvastussüsteem võeti kasutusele ka RIKSi kasutanud Saku Raamatukogus. Harku ja Rae vallas olid kaasatud teenuste ja raamatukogude arendamisse teenusedisainerid, kelle abil on võimalik pakkuda oma lugejatel paremaid teenuseid ja lahendusi. Ruumide arendamisel on esile kerkinud ka ligipääsetavuse teema, mida vanades ruumides on tihti keeruline lahendada. 1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti? Olulised eesmärgid suures osas täideti: viidi läbi teema-aasta üritusi, lastele suunatud üleriigiliste programme, arendati kogukonnakesksust (Vääna, Harju MKRK, Rae vald) ja võeti kasutusele oodatud infotehnoloogia arendused (Saku ja Rae vallas). Koolitustel pöörati rohkem tähelepanu digipädevuse ja küberturvalisuse teemadele ning jagati neid teadmisi ka lugejatele. Paranes ka raamatukogude omavaheline koostöö ja tihenes suhtlemine läbi ühiste kohtumiste ja välisreisi. Keskkonnahoidlike põhimõtete rakendamine raamatukogu töös on muutunud olulisemaks, on olemas prügi sorteerimise võimalused ning toimusid mittevajalike raamatute kogumisaktsioonid koostöös Hoiuraamatukoguga Rae ja Raasiku vallas ning Keila linnas. 1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks Maakondlik rahuloluindeks oli võrdne üldise riikliku rahuloluindeksiga – 9,72. 3  2 Juhtimine ja personal Maakonn 1. 2.1 2.2 2.3 2.4 2.Kokku 3.Teenind a nimi Elanike Registrikoo Keskraamat Haruraamat Rändraam (2.2+2.3+ uspunktid arv diga ukogude arv ukogude arv atukogude 2.4) e arv raamatukog arv ude arv 2023 181971 16 15 42 0 57 2 2024 185169 16 15 42 0 57 2 2.1 Juhtimine 2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus Maakonnas on kokku 15 omavalitsust ja 16 raamatukogu, mis on kantud riigi- ja kohaliku omavalituse asutuste riiklikku registrisse. 3 neist on linnaraamatukogud ja 13 vallaraamatukogud (sh. Anija valla Aegviidu raamatukogu, mis on iseseisva registrinumbriga) 11 raamatukogul on haruraamatukogud, ühel raamatukogul lisaks 2 teeninduspunkti. Raasiku valla Peningi haruraamatukogu tegevus lõpetati alates 01.02.2024. Tingimused raamatukogus olid halvad ja kasutajate arv vähenenud 10 lugejani. 2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu Raamatukogu nõukogu on 9-s keskraamatukogus, ei ole 6 raamatukogus (Anija, Loksa, Maardu, Aegviidu, Saue, Jõelähtme). Aktiivsemalt toetasid raamatukogu tegevusi 2024.a Kiili, Rae, Saku ja Viimsi raamatukogude nõukogud. Nõukogud on toetanud raamatukogude arendusprojekte eelarve läbirääkimistel, ürituste läbiviimisel. Nõukogude puudumisel toetasid raamatukogude tegevusi kohalike volikogude komisjonid. Kavas on vajadusel nõukogude moodustamised, liikmete uuendamised. Kohaliku kogukonna aktiivsus on üha enam oluline, et raamatukogule kahjulikke otsuseid väikeses ringis ei tehtaks. Näiteks Kose vallas jäi kohaliku kogukonna vastuseisul Ardu raamatukogu üleviimine soodsast asukohast koolihoonesse ära. 2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava Arengukavad on 6 valla raamatukogudel (Harku vallas lõppes 2024.aastaga). Harju Maakonnaraamatukogu Lääne-Harju ja Kose valla raamatukogude arengukavad lõppevad 2025.a. Kui raamatukogul pole arengukava, on raamatukogu kajastatud valla arengukavas, mille koostamisse on raamatukogu kaasatud. (Põhjalikumalt on raamatukogud esile toodud näiteks Jõelähtme valla arengukavas 2025-2028 ja vähem Kiilis). Arengukavade koostamine on 2025.a. kavas Saku, Viimsi, Kose, Lääne-Harju valla raamatukogudes ning Harju Maakonnaraamatukogus. Viimsi valla tegevuskavas 2025-2029 raamatukogu mainitud ei ole, küll on aga Viimsi valla eelarvestrateegias aastateks 2025-2029 nimetatud Prangli raamatukogu ja kultuuri ning 4 sporditegevusteks vaba aja hoone rajamine. Viimsi valla arengustrateegias 2035-2045 nimetatakse, et „järgmiste aastakümnete horisondil on kaasaegse vallamaja, raamatukogu ja noortekeskuse kontseptsiooni loomine ja elluviimine. Toetada tuleb valla keskuses kaasaegsete ja mitmekesiste teenuste tekkimist“. Raamatukogude ja kohalike omavalitsuste arengukavad peaksid olema ühes perioodis, sageli on need koostatud erinevates perioodides ning nii on raske planeerida koostööd ning KOV eelarvestrateegiat. Uute arengu- ja tegevuskavade koostamine sõltub ka Rahvaraamatukogu seaduse muudatustest, mis võivad olla raamatukogu dokumentide muutmise aluseks. Raamatukogudel peaks olema tegevusplaan järgmiseks 2-3 aastaks. 2.2 Eelarve Põhieelarve Seisuga Seisuga Muutus % 31.12.23 € 31.12.24 € Eelarve kokku 5206,507 5443,307 4,5 % Tööjõukulu* 3 024,369 3187,018 5,4 % Komplekteerimiskulu 699,896 714,404 2,1 % sh KOV-lt 430,693 441,412 2,5 % sh riigilt 269,203 272,992 1,4 % sh KuM-ilt 269,203 272,992 1,4 % Investeeringukulu** 271.800 443,545 63,2 % sh KOV-ilt 151,981 327,112 215 % sh riigilt 119,819 ** 116,433 -2,9 % sh KuM-ilt 119,819 ** 116,433 -2,9 % Infotehnoloogiakulu 165,647 88,781 -86 % *Tööjõukulu koosneb palkadest, preemiatest, hüvitistest ja muudest rahalistest väljamaksetest personalile koos sinna juurde kuuluvate maksudega. **Investeeringukulu alla kuuluvad kulud sõltuvad KOV-ist ja tema investeeringuid reguleerivatest dokumentidest. **Investeeringukulu 2023: Kajastatud on Kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogude kiirendi toetusi ja KOV-de omaosalust aruannete põhjal. Kose, Rae ja Saku toetused olid eraldatud aastateks 2023-2024, Aegviidu, Anija, Harku, Viimsi toetused olid eraldatud 2023.aastaks. 2.2.1 Raamatukogude projektid Raamatukogud said 2024. aastal toetusi Kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogude kiirendist, Kultuurkapitalist ja kohalikelt omavalitsustelt. Projekti nimi Toetuse allikasProjekti Eraldatud Projekti Staatus periood summa üldmaksumus Kuusalu raamatukogu Raamatukogu ja KuM kiirendi 02.01.2024 – 21 500 43 000 Lõpetatud noortekeskuse 31.12.2024 projekteerimine 5 kunstide kooli juurdeehitusena. Laste lugemis- Kultuurkapital 01.06.- 280 340 Lõpetatud harjumuste kujunda- 30.09.2024 mine läbi suveluge- mise võist-luse ja lastekirjanduse tutvustamise. Laste lugemis- Kultuurkapital 01.06.- 280 340 Lõpetatud harjumuste kujunda- 30.09.2024 mine läbi suve- lugemise võistluse ja lastekirjanduse tutvustamise. Kultuuririkkuse aasta Kultuurkapital 01.10.- 370 420 Lõpetatud 2024 ja Vihasoo 30.11.2024 raamatukogu 100 ürituste raames jutu- tubade korraldamine Harju Maakonna- raamatukogu Jutuhommikute Kultuurkapital 01.10.2023- 390 450 Lõpetatud korraldamine 31.05.2024 Jutuhommikute Kultuurkapital 01.10.2024- 1100 1350 Käimasolev korraldamine 31.05.2025 Harju MKRK sise- KuM kiirendi 2024 2806 5612 Lõpetatud arhitektuurilahenduse parandamine Harju maakonna KuM kiirendi Mai-juuni 4000 6750 Lõpetatud raamatukogutöötajate 2024 kogemusreis Läti raamatukogudesse Maardu Linna Raamatukogu Eesti sümbolid Maardu LV veebruar 2024 240 240 Lõpetatud EV aastapäev Suvelugemisprojekt Maardu LV suvi-sügis 720 720 Lõpetatud Lugemisrõõm 2024 Jõulutuju Maardu LV detsember 540 540 Lõpetatud 2024 Saku Vallaraamatukogu RFID teavikute KuM kiirendi 01.05.23- 10 196 20 394 Lõpetatud tuvastus- ja jälgimis- 31.01.25 lahenduse ning laenutusautomaadi hankimine Harku valla Raamatukogud 6  Vääna lugemissaali KuM kiirendi 02. 2023 - 91 127 392 127 Käimasolev renoveerimine ja 31.05.2025 teenusedisain Projektid täitsid esialgse eesmärgi ja mitmed projektid jätkuvad 2025.a.aastal. Harju Maakonnaraamatukogu sisearhitektuuri lahenduse projekti jätkatakse 2025.a. võimaliku projekteerimislepingu sõlmimisega ideekonkursi võitjaga. Vääna raamatukogu uus sisekujundus peaks valmima 2025. a augustis. 2.3 Personal Raamatukoguhoidjate arv on sama, mis eelmisel aastal, koormus võrreldes eelmise aastaga vähenes kokku 0,7 koha võrra. Ka kõigi raamatukogus töötavate inimeste arv jäi samaks. Oli väiksemaid ümberkorraldusi koormuste osas asutuste sees just osalise tööajaga töötajate osas (nt Kose, Anija, Kajamaa). Ka Peningi raamatukogu sulgemisega kadus vaid 0,2 koormusega töökoht. Osalise koormusega töötas 45 raamatukoguhoidjat (30,8%), kõigist töötajatest osakoormusega 55 töötajat (33,7%) Kõrgharidusega töötajaid oli 100 ( 68%) sh. raamatukogundusharidusega 64 . Keskharidusega raamatukogutöötajaid oli 42 (32%), sh. raamatukoguharidusega 8. Kutsetunnistusega raamatukoguhoidjaid oli 68, vabatahtlikke oli rakendatud 28. Töötajate arv Täidetud töökohtade arv (FTE) 163 139.75 sh. raamatukoguhoidjad 146 sh. raamatukoguhoidjad 126.55 2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses Töötajate vahetusi toimus Kiili, Kostivere, Aegviidu, Harku, Viimsi, Rae valla raamatukogudes. Kiilis vahetus raamatukogu direktor. Jätkuvalt suureneb osakoormusega töötajate arv - võrreldes eelmise aastaga veel 3 võrra. Nt Viimsi raamatukogus töötab kokku 14 osakoormusega töötajat. Peamiselt olid ümberkorraldused raamatukogu koosseisude sees. 0,2 koormusega töökoht kaotati Peningi raamatukogust seoses raamatukogu sulgemisega. 0,2 suuruses töökoha vähenemine oli Anija vallas, Kajamaa raamatukogus suurenes ühe osalise ajaga töötaja töökoormus 0,2 võrra. Töötajate lahkumisel või pensionile siirdumisel on uute töötajate leidmine mõnes raamatukogus olnud keeruline ja nõudnud pikka aega (Rae vald, Jõelähtme vald). Takistuseks võivad saada nii pakutav palk kui ka asukoht. Harju Maakonnaraamatukogu töötajate puhkus suurenes 35 päevani aastas. 2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine Mitmes linnas ja vallas on kõigil raamatukoguhoidjatel erialane kõrgharidus või läbitud kutsekoolitus (näiteks Viimsi, Kose, Kiili). 7 Aasta jooksul omistati raamatukoguhoidja kutse 5 töötajale (Aegviidu, Keila, Kuusalu, Paldiski, Klooga), Keilas alustas üks töötaja sügisel kutseõpet. Aegviidus kutse omandanud töötaja lahkus peale kutse omandamist tasuvamale tööle. Rae vallas tuli peale erialase hariduse omandamist töölepinguga tööle varem käsunduslepinguga töötanud töötaja. 2.3.3 Täienduskoolitused 2024. aasta fookuses olid digi- ja meediapädevused (72 koolitust). Sel teemal oli pea igas raamatukogus koolituste läbijaid, kuna on pakkuda palju tasuta võimalusi. Raamatukoguhoidjad peavad olema kursis nii uute arengutega tehisintellektimaailmas kui ka valeinfo levikuga. Juba küsitakse raamatukoguhoidjatelt Chat GPT poolt soovitatud raamatuid, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Koolitusteema Koolituste arv Juhtimine, sh projektijuhtimine 30 Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika ja 24 uuringud Meeskonnatöö ja koostööoskused 14 Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 11 Kogude kujundamine ja haldamine 22 Teenuste pakkumine ja arendus 29 Klienditeenindus 20 Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste 5 teenindus Digi- ja meediapädevused 72 Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 26 Kultuur ja kirjandus 46 Muu (nimetada) 22 Samuti on olulisel kohal kultuuri- ja kirjanduse alased koolitused (46), mis on raamatukogutöö elementaarne osa. Hinnatakse näiteks Eesti Lastekirjanduse Keskuse pakutud koolitusi.. Raamatukoguhoidjad osalesid koolitustel, kus Rahvusraamatukogu ja kultuuriministeeriumi esindajad hoiavad raamatukogusid kursis valdkonna edasiste arengute, seadusemuudatuste ja uue raamatukoguprogrammiga. Vähe on läbitud koolitusi ligipääsetavuse tagamise ja erivajadustega inimestega arvestamise osas. Selle teemaga peaks tegelema, sest raamatukogu avaliku asutusena peaks olema ligipääsetav kõigile ja ühiskonna nõrgemad grupid on need, kes raamatukogust võiksid abi saada. Ka raamatukoguruumide kaasajastamisel on vaja ligipääsetavust silmas pidada. Lisaks toimusid juhtidele koolitused personalitöö ning uute programmide osas, samuti üldised esmaabi ja tuleohutuse koolitused. Oluliseks peeti maakonnaraamatukogu koolitusreisi Läti raamatukogudesse rahvaraamatukogude kiirendist saadud toetuse abil. Reisil osales 43 raamatukoguhoidjat ja külastati Läti Rahvusraamatukogu, Riia linnaraamatukogu ja Ogre raamatukogu. See koolitusreis oli ka ETKA Andrase korraldatud aasta õppijate valimisel üks Harjumaa aasta õpiteo nominentidest. 8 3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon 3.1 Hoone ja ruum Raamatukogudes tehti väiksemaid remonditöid. Harju Maakonnaraamatukogus tehti galerii ja avakogu värvimistööd. Viimsi raamatukogus oli elektrisüsteemi ja valvesüsteemi rekonstrueerimine, sisekliima parandamine Rekonstrueeriti tuletõrje ja päästesüsteem (koos arhitekti ja Päästeametiga). Jõelähtme valla raamatukogudes remonditi välistreppe, vahetati osaliselt laevalgustus. Saue valla Hüüru raamatukogu renoveeriti 2022. aastal eraldatud PRIA toetuse toel kaasaegseks kogukonnakeskuseks koos mitmekesise lugemisvara, arvutitöökohtade ja lugemisnurkadega, lisaks õmblumasina ja overloki ning koosolekuruumi kasutamise võimalus ning kõige väiksematele külastajatele on olemas mängunurk. Vajadused: Jõelähtme valla Neeme raamatukogu väliterrassi tugitalad ja põrandalaudis vajab põhjalikku remonti, Kaberneeme raamatukogu trepile tuleb paigaldada käsipuud, hoone ise on vana, soojapidavus halb. Kuusalu valla Kuusalu raamatukogu asub logistiliselt heas asukohas koos teiste teenindusasutustega, kuid II korrusel, juurdepääsuks on ainult trepp. Ruumid on kitsad ja puudub võimalus korraldada üritusi, kus osalejaid oleks rohkem kui 20. Kolga raamatukogu asub korrusmaja teisel korrusel rendipinnal. Juurdepääsuks ainult trepp ja ruumid vajavad uuendamist ja vahetamist elektrisüsteem. Vihasoo raamatukogu asub lasteaed algkooli ühes tiivas, ligipääsetavus hea, kuid ruumid vajavad hädasti remonti (elektrisüsteem, põrandad, sissepääsud) Loksa linnaraamatukogu asub linna peatänava ääres, linnavalitsusega ühes majas. Asukoht on väga hea. Ruumid vajavad kapitaalremonti: katus laseb läbi, põrandas auk, seintel praod. Raasiku valla Aruküla ja Pikavere raamatukogud asuvad hoonete II korrusel, ligipääsu probleemid erivajadustega inimestele. Aruküla hoone vajab küttesüsteemi ja ventilatsiooni kaasajastamist. 3.2 Ligipääsetavus Ligipääsetavuse teemad raamatukogudes on enam probleemiks teisel korrusel asuvates raamatukogudes. Kõigis uutes arendustes on see teema läbi mõeldud ja ligipääsetavuse parandamine oli nimetatud ka mitme kohaliku omavalitsuse arengukavades. 9 3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele Ligipääsetavuse aspektid Mitmes raamatukogus? Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele 13 pakutavate võimaluste ning ruumide kohta Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle 13 võimaluste kohta Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised (ohutustähised) 1 Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 35 Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis, 25 piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad 22 pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu ruumidesse Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 22 Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul 34 viisil tagatud parkimisvõimalus Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada 0 silmusvõimendit Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 37 Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 29 Muu (nimetada) 0 Erivajadustega inimeste sisenemise võimalused ja info Pimedate Raamatukogu kohta on peaaegu kõikidel raamatukogu kodulehtedel olemas. Raamatukogu koduleht puudub Aegviidu ja Loksa raamatukogudes, sissepääsuks on kaldteed olemas. Rae valla raamatukogude koduleht on uuendamisel. Varasematel aastatel ehitatud hoonete ülemistele korrustele on liftide või sisetõstukite paigaldamine ilma suuremate ümberehitusteta peaaegu võimatu. Esimesel korrusel ja trepiastmeteta sissepääsul on takistuseks iseavanevate välisuste puudumine. Silmusvõimendid puuduvad kõigis raamatukogudes. Ohutustähise olemasolu märkis tabelisse 1 raamatukogu, kuid neid on praktikas rohkem: tähistatud on libisemisoht, erineva kõrgusega põrandapinnal komistamisoht, ohud trepil, siseustel erinevad kõrgused jm Invatualette oli raamatukogudes märgitud, nendele esitatud nõuded on oluliselt muutunud, seega tabelis esitatud andmed on tinglikud. Ligipääsetavus töökeskkondades ning raamatukogudes kui kõigile inimestele avatud üldkasutatavas ruumis on palju laiem mõiste, kui vaid füüsiliselt hoonesse ja ruumidesse sisenemine. Tuleb läbida koolitus või kasutada spetsialisti abi, et koostöös kasutajatega selgitada praktilised vajadused ja lahendused ligipääsetavuse parandamiseks inimese kogu elukaare ulatuses. 10 3.2.2 Koduteenindus Koduteeninduse teenused Kordade Kasutajate arv arv Väljaannete laenutus 1235 147 Kasutajakoolitus 3 3 Digipädevuste alane nõustamine 12 12 Muu (nimetada) 0 0 Koduteenus on vajalik ning eeldada saab vajaduse kasvu (rahvastiku vananemine ning ka teenuse parem tutvustamine). Teenuse korraldamiseks kavandatakse kasutada vabatahtlike abi. Iga kasutaja kohta tuli 8,4 teenuse kasutuskorda. Koduteenust märkis 12 raamatukogu. 3.2.3 Teenused teistele asutustele Teenused teistele asutustele Kordade arv Osavõtjate arv Koolid, lasteaiad, MTÜ-d 108 1981 Teenused teistele asutustele, mis olid läbi viidud väljaspool raamatukogu. Kõige enam oli üritusi lasteaedades, koolides. Keskmiselt oli ühel üritusel 18 osavõtjat. Oluline on kohaliku tasandi asutuste koostöö, et kirjandusüritused ja kohtumised jõuaksid võimalikult paljudeni. 3.3 Innovatsioon 3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised võimalused Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes raamatukogus? Raamatukogusüsteem URRAM 50 Raamatukogusüsteem RIKS 8 Raamatukogusüsteem Sierra 0 Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 16 Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või 50 laenutuskapi kaudu Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 4 Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0 Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 23 Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 16 Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 9 Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga 22 arvutit (nt koosolekuteks) Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute 1 loomiseks) Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide 1 loomiseks) Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 8 Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 55 Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 55 11  Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või 57 koopiamasinat Raamatukogus saab värviliselt printida 38 Muud teenused : 3D printimine, skaneerimine 6 Innovaatilisi IT- lahendusi on enam saanud endale lubada suuremad omavalitsused: Saku, Rae, Viimsi. Laenutuskappe on kasutajad kõige enam hinnanud ja kasutama õppinud. Ööpäevaringsed tagastusvõimalused on suurel osal raamatukogudest. Innovaatiliste lahenduste soetamist takistab ka nende kõrge hind. 3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas Rae vallaraamatukogus Jüris ja Peetris ning Saku vallaraamatukogus võeti kasutusele iseteenindusautomaadid. Saku vallaraamatukogus ja Kurtna harukogus võeti kasutusele RFID-põhine laenutus- ja tuvastussüsteem, Sakus ja Kiisal lisandus raamatukapp. 2024. aastal hangiti Viimsi vallaraamatukogu Prangli haruraamatukogu lugejatele uus arvutitöökoht. Viimsis loodi arvutitöökoht tasulise perioodika lugemiseks. Lugejatel on nüüd võimalik kasutada digiväljaandeid nagu Delfi, Postimees, Õhtuleht jt. IT riistvara uuendati Harju Maakonnaraamatukogus, Raasikul, Anija vallaraamatukogus. Harju Maakonnaraamatukogus soetati interaktiivne ekraan. Riistvara vajab pidevat hooldust ja uuendamist, raamatukogudes on uuendamisi 2025.a. kavandatud. Seda vajatakse mitmes kohas, eriti Loksa ja Jõelähtme valla raamatukogudes. 3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus Iseseisvalt kasutatakse otsinguid e-kataloogist, teavikute reserveerimist, laenutustähtaja pikendamist, kõige rohkem raamatukapi teenust. Rae valla Jüri raamatukogus kasutati raamatukapi teenust keskmiselt 320 korda kuus. Tagastuskaste ostetakse pidevalt juurde. Iseteenindusautomaat on Saku raamatukogus kasutusel alates 2024. aasta juunist. 7 kuuga tehti automaadi külastusi 541, laenutusi 337 ja tagastusi 171. Viimsi vallaraamatukogu Iseteenindusautomaati kasutati aasta jooksul 6 308 korda ehk 2,5% kõigist laenutustest. Pikendusteks kasutati vaid 31 korral. Populaarne oli tagastamine, aasta jooksul 23 643 tagastust. Viimsi raamatukogus on kasutusel laenutusautomaat ning tagastuskast lugemisalas. Õues asuvat tagastuskasti on võimalik kasutada 24/7 ja lugejad kasutasid seda meeleldi. 12 4 Kogude kujundamine 4.1 Komplekteerimise põhimõtted Komplekteerimise aluseks on kultuuriministri määruses 09.01.2015 nr 1 toodud „Nimekiri teavikutest, mille soetamiseks tuleb vähemalt 30% teavikute soetamise toetusest kasutada“. Nn RD teavikute soetamiseks kasutati 135 712 eurot ( mis on 60,7% suurem kui RD kohustus 30%) sh. kultuuriperioodika soetamiseks kasutati 8661 eurot ja raamatute jaoks 127051eurot. Kogude komplekteerimise põhimõtteks raamatukogudes oli mitmekesine raamatute ja ajakirjanduse valik lähtudes raamatukogu lugejate vajadusest ja soovidest. Komplekteerimise põhimõtted on veebilehel Harju Maakonnaraamatukogus, Kose, Rae vallaraamatukogudes. Vajadusel dokumenti uuendatakse. 4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega Külastajate rahuloluküsitluse vastustes märgiti positiivselt raamatute kättesaadavust, raamatute kiiret liikumist raamatukogude vahel, puuduoleva vajaliku teaviku tellimist teisest raamatukogust. Kurdeti menuraamatute pikkade järjekordade üle, mida raamatukogud püüdsid leevendada lisaeksemplari ostmisega või tellimisega naaberraamatukogudest sealse vaba eksemplari olemasolul. Maakonna raamatukogude kogude kasutamise ringluse näitaja oli 1,1. Üle 1,0 oli ringlus Harju Maakonnaraamatukogul, Harku valla raamatukogul, üle 2,0 Maardu Linnaraamatukogul (2,7) ja Viimsi raamatukogul (2,3). Vahemikus 0,8 - 0,9 oli ringlus 8-s vallas, 0,6 – 0,7 oli 3 -s vallas, 0,5 ühes (Jõelähtme vald). Ringlus oli väiksem suurema hajaasustusega piirkondades ja väikeste haruraamatukogudega süsteemides. Teenuse kättesaadavus oli seal raskendatud. Kindlasti on vaja kogud üle vaadata, optimeerida nende suurust ning paremat kättesaadavust püüda tagada muude vahenditega nagu nt. vallasisene kindla graafikuga ringlussüsteem ja selleks vajalik transport. Sellised näited on Rae ja Saku vallas. 4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja hinnang Komplekteerimiskulu elaniku kohta kokku oli 2024.a. 3,9 eurot sh. KOV eelarvest 2,4 eurot. Komplekteerimiskuludest 84,2 % kasutati raamatute ostuks. E- raamatuid ja audioraamatuid ei ostetud. Raamatuid osteti kokku 38 734 eksemplari, mis on 1,7% rohkem kui 2023.a. 4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang Ajalehtede ja ajakirjade komplekteerimise valiku määrab ära sihtrühm, kes ei loe digiväljaandeid ega ole aktiivsed ka sotsiaalmeedias. Suuremates raamatukogudes, kus kasutajate profiil on mitmekesisem, tagati ligipääs erinevatele digimeedia väljaannetele Ajakirju laenutati koju kõige rohkem, ajalehti loeti kohapeal ja digiväljaandeid loeti raamatukogus harva. Raamatukogud tellisid 2024.a. ligipääsu digimeediale, kuid 2025. aastaks tellimisest sageli loobuti. Lugejate hinnangul digiväljaanded ei asenda paberväljaannet. Lehe/artiklite ülesehitus on teistsugune, lugejale keeruline ja ei kajasta kõiki paberväljaande artikleid. 13 Digimeedia kasutamise statistikat pole võimalik saada, lugejad kasutavad raamatukogus ka oma arvutit ja tasuta WiFit. Harju – Risti raamatukogus on paberväljaanded (ajalehed ja ajakirjad) väga nõutud, käivad konkreetsed inimesed, kes loevad ajalehti kohapeal. Eelmise päeva lehed laenutati soovijatele koju, vajadus ja kasutamine oli suur. Saku vallaraamatukogus oli kõikidele suurematele digimeedia väljaannetele (Delfi Meedia, Geenius, Postimees, Õhtuleht, Äripäev) juurdepääs raamatukogudes tagatud. Lisaks oli kättesaadavaks tehtud mitmed Äripäeva teabevara väljaanded. Saue vallaraamatukogu kolmel harukogul (Laagris, Sauel, Turbas) oli tellitud digiväljaandeid (Delfi, Äripäev, Postimees, Imeline Teadus ja Imeline Ajalugu). Viimsi raamatukogus telliti lugejatele 79 nimetust ajakirju ja 12 nimetust ajalehti ja loodi lugejatele arvutitöökoht digiväljaannete lugemiseks. Eraisikule on digimeedia tellimine rahaliselt soodne vastupidiselt asutustele ning lugemisvõimalust saab kasutada oma seadmest igal pool. 4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang Auviseid telliti vähesel määral, nende kasutamisel tuleb rangelt järgida autoriõiguste seadust ja litsentsinõudeid, mis ühtlasi piirab nende teavikute hankimist ja kasutamist. 2024.a. hangiti 340 auvist , mis on ca 8% suurem kui 2023.aastal. Küll aga komplekteeritakse mitmes raamatukogus lauamänge (nt Saue, Kiili, Jõelähtme, Saku vallas). 4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang Kosel on võimalik kohapeal muusika kuulamiseks laenutada kõrvaklappe ja pleierit, Kuusalus on võimalik kohapeal kasutada erineva tugevusega lugemisprille. Muidu esemeid ei komplekteerita. 4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust Annetustena saadi 4755 eksemplari raamatuid, mis oli 31 % vähem kui 2023.a. Annetustena täienesid raamatukogud eraisikute toodud raamatutest, väga hästi toimisid Hoiuraamatukogu kogumisaktsioonid. Annetustena võetakse vastu uuemaid raamatuid kodulehtedel olevate soovinimekirjade alusel. 4.8 Inventuurid ja mahakandmised 2024.a. kustutati raamatukogudest 46537 eksemplari teavikuid ( raamatud, ajakirjad, auvised jm). Kustutuste arv oli 2023.a. võrdluses 5,4 % suurem. 14 5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 5.1 Lugejaküsitlused Üleriigilisele rahulolu-uuringule lisaks küsitleti lugejaid Rae Valla Raamatukogudes ja Harju Maakonnaraamatukogus. Mujal 2024. aastal küsitlusi ei toimunud. Eesti Rahvusraamatukogu teenusedisainer viis koostöös Rae Valla Raamatukogu direktoriga läbi küsitlused Rae valla raamatukogude teenusedisaini dokumendi koostamiseks, et mõista Rae valla raamatukogude kasutajate harjumusi ning kaardistada erinevate sihtrühmade vajadusi nii tänastele kui ka tuleviku teenustele. Lisaks sellele luua strateegilisem arusaam ja sisendmaterjal Rae valla tegevuste ja investeeringute kavas 2024-2035 kirjeldatud Raemõisa ja Peetri raamatukogude uute hoonete rajamiseks ning Lagedi ja Vaida raamatukogude renoveerimiseks. „Milline on sinu unistuste tuleviku raamatukogu?“ küsitlus olid jaotatud erinevatele gruppidele, et jõuaks võimalikult paljude inimesteni. Korraldati ka kaks töötuba. Harju Maakonnaraamatukogu lugejaküsitlused olid seotud raamatukogu sisearhitektuuri lahenduse parandamise projektiga. Viidi läbi 30 intervjuud, kus selgusid nii kasutajate kui mittekasutajate soovid ja nägemused ning raamatukogus olid väljas küsitluslehed inimeste arvamuste väljaselgitamiseks. 5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused Maakonna keskmine hinne oli 9,72, mis on võrdne riigi keskmisega. Kasutajad on kõikjal rahul sõbralike ja abivalmis teenindajatega, raamatute valikuga, raamatukapi teenusega. Ettepanekuid on raamatute eksemplaarsuse suurendamise ja ruumide parandamise suhtes. Hinnatakse teenuse kättesaadavust kodu lähedal, nt väikeste külaraamatukogude puhul, mainiti näituste ja väljapanekute head valikut ja kohalikele kunstnikele jt. näitusepinna andmise olulisust. Valdavalt hinnangud 9 ja 10 annavad samas ka märku, et ehk ei osata oodata raamatukogult enamat kui, et ruum on avatud ja sõbralik inimene tööl. Ka on mõnes väiksemas raamatukogus olnud vaid 2 või 3 vastajat või on raamatukogu olnud selle lühikese aja jooksul enamus aega nt töötaja haiguse tõttu suletud. Seega ei pruugi selline küsitlus anda tegelikku ülevaadet või sisendit muudatuste planeerimiseks. 5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused Pakuti jätkuvalt kõiki traditsioonilisi teenuseid. Lisandusid iseteenindusvõimalused Saku ja Rae vallas. Raamatukogudes on hästi vastu võetud laenutus- ja tagastuskapi teenus, mida lugejad kõrgelt hindavad. Tasulistest teenustest pakutakse printimise, skaneerimise ja koopia tegemise võimalusi. 5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele juurdepääs Uusi AIP arvuteid on hangitud Kosel, Lääne-Harju vallas on võetud arvutid ostmise asemel rendile. Probleemid on vanemate arvutitega, mis ei toeta enam Windowsi uuendusi (Jõelähtme) AIP arvutid leiavad küll kasutajaid, aga nende arv on vähenenud. Sagenenud on kasutajate hulk, kes tulevad oma sülearvutiga raamatukokku oma töid tegema ja kasutavad selleks vaba avalikku internetivõrku. Seetõttu on raamatukogud asunud ka arvutitöökohti vähendama (nt Viimsis vaid 15 5 kohta 2023 aasta 15 kohaga võrreldes), Anijal arvutitöökoht nt puudub ja vajadusel ollakse valmis see soetama, aga hetkel vajadus puudub. Raamatukogu arvutit kasutatakse enamasti surfamiseks, pangatoiminguteks, e-posti lugemiseks, tekstitöötluseks, suhtlemiseks. Ka digiväljaannete lugemiseks ja arvuti annab kõigile juurdepääsu avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele. Mitmed kasutajad vajavad selles raamatukogutöötaja abi. 5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes Muudatusi teeninduskorralduses enamikes raamatukogudes polnud. Lisandusid iseteenindusvõimalused Saku Vallaraamatukogus ja Rae Valla Raamatukogudes (Jüris ja Peetris). Lääne-Harju vallast liitusid MIRKO teenusega kaks raamatukogu (Paldiskis ja Laulasmaal). Kiili raamatukogu asendas raamatute tagastuskapi suurema avaga kapiga ja lisandus kaardimakse võimalus. Planeeritakse ka raamatulaenutuskapi lisamist Luigele, mis võimaldaks vallas laenutusteenuse parandamist. Vallas on hetkel üks raamatukogu. Oli väiksemaid muudatusi – nt raamatukogu lahtiolekuaegu muudeti Anijal. 5.3.3 Lugejad Lugejad 2023 Lugejad 2024 Muutus (+-) Muutuse % 64 299 66 397 3127 4,9 Raamatukogu lugejate arvestamisel kasutati sel aastal teistsugust metoodikat ja mitmed raamatukogud arvestasid kasutajaid valla piires ühekordsena. Kõik vallad seda siiski ei teinud, kuna programm seda automaatselt ei võimalda. Kui kasutada eelmise aasta metoodikat, on kasutajate arvuks 67 426. Maakonna keskmine hõlve oli 35,8 %. Kõrgeim on hõlve Viimsis, kus see on 92,1. Kui mitte arvestada Viimsi kõrget näitajat, on maakonna keskmine 29,5. Üle selle keskmise oli hõlve Aegviidus, Harju Maakonnaraamatukogus ning Kose, Raasiku ja Rae vallas. 5.3.4 Külastused Külastused Külastused Muutus Muutuse 2023 2024 (+-) % 876 970 930 394 +53 424 6,1 Külastusi elaniku kohta oli keskmiselt 5. Kõrgeimad olid näitajad Aegviidus – 9, 9 ja Viimsis – 11,3. 5.3.5 Laenutused Laenutused Laenutused Muutus (+-) Muutuse % 2023 2024 1 261 027 1 308 064 +47 037 3,8 16 Laenutuste arv oleks võinud olla veelgi suurem, sest mõned raamatukogud oli sel aastal renoveerimistööde (Saue ja Harku vald) või raamatukogu töötaja haigestumiste tõttu (Kose vald) suletud. Laenutusi elaniku kohta oli maakonnas keskmiselt 7,1. Üle 10 oli see Aegviidus, Maardus ja Viimsis, üle 9 veel Keilas, Loksal ja Kose vallas. Maakonna keskmine laenamissagedus oli 19,7. Kõrgeim oli see Maardus, Loksal ja Anija vallas, üle 25 ka Kose, Kuusalu ja Lääne-Harju vallas. 5.3.6 MIRKO teenus MIRKOga olid varem liitunud Harju maakonna raamatukogudest Harju Maakonnaraamatukogu, kaks Rae valla raamatukogu (Peetri ja Jüri), kõik Saku ja Harku valla raamatukogud. 2024. aastal liitusid ka Lääne-Harju vallast raamatukogud Paldiskis ja Laulasmaal. 2025. aastal on plaanis liita teenusega ka Rae valla Lagedi raamatukogu ja Raasiku raamatukogu. Mirkoga tehti 2024. aastal Harjumaal 342 laenutust. Eelmisel aastal oli see arv 223. 5.3.7 Ülevaade RVL teenusest Seekordselt raamatukogude vahelises laenutuses ei võetud arvesse ühe raamatukogu harukogude vahelisi laenutusi. Seetõttu pole RVL-i numbrid võrreldavad eelmise aastaga. RVL välja oli maakonna raamatukogudes kokku 5248 ja sisse 3848. Aktiivseim raamatukogude vaheline laenutus oli Rae vallas (välja 2499, ehk 47,6% ja sisse 1712 ehk 44,5% koguarvudest). Eelmisel aastal, kui arvestati ka raamatukogu harude vahelist laenutust, olid numbrid võrdluseks vastavalt 14946 välja ja 15034 sisse. Seega moodustas tuntavalt suurema osa raamatukogude vahelisest laenutusest oma keskraamatukogu ja haruraamatukogude sisene raamatuvahetus, mis jätkuvalt edasi toimub. 5.3.8 Infopäringud Päringud Päringud Muutus (+-) 2023 2024 56 500 65091 8591 Päringute arv ei pruugi kajastada tõelist seisu ja raamatukogude põhimõtted päringute registreerimisel on erinevad. Raamatukogud on varem arvestanud ka leidumuspäringuid või pole üldse päringuid loendanud. Mõned raamatukogud loendavad kõiki päringuid, teised teevad valikstatistikat, on tunnistatud, et unustatakse ka kõiki päringuid registreerida. Peamised teemad peale teavikute leidumuse ja töökorralduslike päringute on kohalikud teemad (prügi sorteerimine, sõiduplaanid), koolitöödeks vajalikud infopäringud, kirjanike tsitaadid, ka vaimse tervise ja nt ATH kohta, lisaks tavapäraselt ajaloolised teemad, täpsem kirjanduse valik (nt teatud teemal luuletused jne) 5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused Virtuaalüritusi ja –koolitusi raamatukogud oma tegevustes välja toonud ei ole. Tundub, et virtuaalürituste korraldamisele eelistatakse siiski kohapeal osalemist pakkuvaid üritusi. 17 Virtuaalüritused jäid koroona-aastatesse. Ehk ei ole ka vastavaid oskusi ja tehnikat selliste ürituste tegemiseks, mis mõnel juhul võiksid soodustada suurema kasutajaskonnani jõudmist. 5.3.10 Tasulised teenused Milliseid tasulisi teenuseid raamatukogud pakuvad? Valige loetelust sobivad ☒ Printimine, paljundamine ☒ Ruumirent ☐ Üritused ☒ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne) ☐ Muu (nimetada): Raamatukogud pakuvad peamiselt printimise, paljundamise, skaneerimise teenust, üksikutes raamatukogudes saab rentida ka ruume (Harju Maakonnaraamatukogu, Viimsi raamatukogu). Materjalikulu eest tuleb tasuda 3D printimist (Viimsi, Kose) ja/või märgipressi ja kilelõikurit pakkuvates raamatukogudes (Viimsi). 5.4 Laste- ja noorteteenindus Lug-d Lug-d Muu- Külast-d Külast-d Muu- Laenut Laenut Muu- 2023 2024 tus 2023 2024 tus (+- 2023 2024 tus (+-) ) (+/-) 16 422 16 394 251 235 596 239 912 3 985 190 980 200 174 9 194 Kokkuvõttes on suurenenud nii külastused kui laenutused. Kuna mõned raamatukogud lugesid seekord raamatukogu kasutajaid ühekordselt oma valla piires, siis on lugejate arv pisut väiksem. Samas, kui lugeda neid eelmise aasta metoodika järgi, on ka lastest raamatukogu kasutajate arv suurenenud (16 673). Kuna kõik raamatukogud kasutajaid siiski valla piires ühekordsena ei lugenud, pole tabelis olev arv ka lõplikult tõene. Laste % kõigist lugejatest on maakonna lõikes 24,7. Üle 40% on see Anija, Jõelähtme, Kose, Raasiku ja Rae vallas, kõige väiksem on osakaal Viimsi vallas – 10,8%. Laste külastusi oli 25,8% külastustest ja laste laenutused moodustasid 17% kogu laenutuste arvust. 5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine Lastekirjanduse komplekteerimisel tehakse koostööd kohalike koolidega, suheldakse lapsevanematega. Jälgitakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitusi, auhindu võitnud raamatuid (nt Tänapäeva noorsooromaani võistlus, Kauneima lasteraamatu konkurss) Lastekirjandus on pea kõikjal prioriteet ja proovitakse tellida lisaeksemplare just kohustusliku kirjanduse osas. Lastele ja noortele suunatud perioodikaväljaannetest on kogudes Täheke, Hea Laps, Miki Hiir, Koomiksikogu. 18 Puudu on koolis vajaliku kirjanduse lisaeksemplaridest, mille trükid on välja müüdud, aga kohapealsed juba kulunud. 5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused Laste ja noorte lugemishuvi aitavad kõikjal tõsta kirjandusega seotud teematunnid kooli- ja lasteaialastele, kirjandusvõistlused, suvelugemisüritused, kohtumised kirjanikega, lastehommikud väikelastele ja etelugemisüritused. Suurematest võib välja tuua: „Lugemisisu“ programm“ millega on Harjumaalt ühinenud 29 raamatukogu ja, mis aitab kõikjal lapsi lugemise juurde tuua ja on väga populaarne. Kui mõnes vallas või linnas ei osale rahvaraamatukogu, osaleb selles siiski kooliraamatukogu (Loksa, Kuusalu). Lääne-Harju vallas ja Kuusalu vallas on raamatukogud ühinenud ka “Minu väike raamatukogu” programmiga. Suvelugemisprogrammist on võimalik osa võtta kõigis valdades ja linnades. Enamasti on programmi läbijatele preemiaks eriline tänuüritus, kus on kohal huvitav esineja ja osalejatele auhinnad ja/või aukirjad. Raamatukogudess on eriprogramme ka lühematel koolivaheaegadel. Kirjanduse ja lugemisega seotud kohalikud ja maakondlikud/üleriigilised võistlused – nt ELK ettelugemisvõistluse „Ida pool päikest ja lääne pool kuud“ eelvoorud. Lastel endil oli võimalik hääletada oma lemmiku poolt ka Nukitsa konkursil. Raamatukogudes toimuvad kohtumised kirjanikega. 2024. a oli võimalik kohtuda nt järgmiste kirjanikega:Anti Saar, Andrus Kivirähk, Evelin Alliksaar ja Silja Kerge, Piret Päär, Markus Saksatamm, Wimberg, Jaanika Palm, Kätlin Kaldma, Ketlin Priilinn, Piret Raud, Reeli Reinaus, Helen Käit. Raamatukogud propageerivad lugemist ja raamatuid külastades ise lasteaedu ja koole (nt Kose) jagavad maakonna uutele kodanikele beebiballidel „Pisike puu“ raamatut, raamatukogudes on tööl linna või valla õpilasmalevlased (Kiili, Keila), toimub laste Lugemisklubi (Ääsmäe) 5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus Raamatukogu kui kogukonnakeskuse rolli täitmine oleneb kohalikest oludest. Kui on olemas juba kogukonnale enam teenuseid ja kohtumispaiku pakkuv keskus, on raamatukogu roll väiksem ja pühendub pigem vaid kirjandusega seotud teemadele. (Nt Aegviidu ja läheduses olev Loomemaja). Raamatukogudes käivad koos kirjandusringid ja lugemisklubid (nt. Kose vald, Keila, Kuusalu, Laagri, Raasiku). Lisaks kirjandusele on esindatud ka muud teemad nt toimuvad filmi- ja reisiõhtud (Viimsi, Vaida), koos käib Rahatarkuseklubi (Raasiku), pakutakse käsitööalaseid kursusi või tegevusi (Viimsi Lapitöökursus, Jüris “Jüri kihelkonna sukkade kudumine”) Käsitööoskusi annavad edasi ka raamatukoguhoidjad ise - nt Lagedi raamatukoguhoidja õpetas huvilistele niidigraafikat ja jõulukaartide valmistamist. Ka laste teematunnid on tihti ühendatud käsitööoskuste õppimise ja meisterdamisega. Raamatukogud võtavad osa Täiskasvanud Õppija Nädalast (Keila linn, Saku, Jõelähtme vald) ja pakuvad oma ruumides sel ajal huvitavaid koolitusi/õppimisvõimalusi prügi sorteerimisest ühepuulootsiku ehitamiseni. Osaletakse omavalitsuse ülestel üritustel – nt keskkonnakuu Sakus. 19 Raamatukogu on kasutusel näitusepinnana kohalike loomeinimeste teostele ja samas on raamatukogudes ka kõrgetasemelisi näitusi kaugemalt, mis annavad kohalikele inimestele võimaluse kogeda kodu lähedal head kunsti. Palju kohalikke inimesi tõid kokku Hoiuraamatukogu raamatute kogumispäevad “Anna raamatule uus elu”, mis sel aastal toimusid Arukülas, Keilas ja Jüris. See andis võimaluse ära anda oma raamatuid ja saada vastu uusi ning ühtlasi ka raamatukogudele võimaluse oma kogusid täiendada. Oluline on raamatukogude kodulootöö. Rae Valla Raamatukogu lõi Rae valla kodulooveebi, (https://raekodulugu.ee/) ja jätkub sinna pidev andmete ja materjalide sisestamine. Tehakse üleskutseid kogukonnale uute materjalide leidmiseks. Bibliograafil on abiks ka valla kultuuritöö spetsialist ja kommunikatsioonijuht. Harju Maakonnaraamatukogu sisestab Harjumaa muuseumis leiduvad koduloolisi ja muid materjale Urrami andmebaasi. Sakus on valmimas raamat Saku ajaloost, mille valmimisse annab oma panuse ka Saku Vallaraamatukogu. Lääne-Harju valla raamatukogud jätkasid koostööd Integratsiooni Sihtasutuse Eesti Keele Majaga, et pakkuda suhtlusklubide teenuseid Paldiski ja Rummu piirkondades võõrkeelsetele kogukonnaliikmetele, Paldiskis pakuti õpilastele maailma hariduse õppeprogramme. Noored vaatasid filme erineva kultuuritaustaga inimestest ja nende tegemistest, millele järgnesid arutelud. Raamatukogud on jätkuvalt kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond, mis erilist tähelepanu muidugi pöörab kirjanduse ja kirjanike tutvustamisele ja sellekohastele üritustele. Tabelis on koos täiskasvanute ja laste üritused/tegevused. Ülemises tabelis on üritused/tegevused koondnumbrina. Alumises tabelis jaguneb see arv erinevate teemade vahel. Üritused/tegevused Üritused/tegevused Muutus (+-) 2023 2024 1277* 2540 1263 *Eelneva aasta ürituste arvestus oli erinev ja ei ole võrreldav, numbrid ei ühti seetõttu ka statistilise aruandega. Raamatukogud on aruandeaasta jooksul pakkunud järgmisi üritusi/tegevusi: Üritused/tegevused Arv Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 1112 Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega 124 Lugejamängud ja -võistlused 76 Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 60 Kunsti- või käsitöönäitused 199 Kontserdid või muusikasündmused 29 Info- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 321 Üldharivad loengud ja töötoad 145 Muud (nimetada) 474 *Pole kasutajakoolitus. Tegu on nõustamise ja juhendamisega, mis on pigem spontaanne, viiakse läbi ilma koolituskava ja metoodikata. 20 Kõik raamatukogud ei loenda igapäevaselt väiksemaid juhendamisi, need on tavatöö osa. Muude ürituste all on mõeldud näiteks lugemisklubide kohtumisi, ka bridžiklubi ja rahatarkuse klubi kogunemisi, luuleõhtuid, erinevaid laste üritusi. Olulisemateks tegevusteks on kirjandusega seotud näitused ja üritused, teematunnid ja kohtumised kirjanikega, pidev digipädevuste alane nõustamine, erineval viisil kodulooteemade kajastamine 5.5.1 Kasutajakoolitused Koolitused Koolitused Muutus (+-) 2023 2024 902 957 55 Peamised kasutajatele mõeldud koolitused on digi- ja meediapädevuste alased (sotsiaalmeedia (FB), Zoomi, Gmaili kontode loomine ja haldamine, raamatukogu kataloogi kasutamine ja digiallkirja andmine, Print In City konto loomine. Maardus pakutakse koolitust „Raamatukogu – uue sajandi teabevõimalused“, Maardu linna elanikele( 50+), omandada vajalikke arvuti ja internetialaseid teadmisi ja oskusi. Kindla koolituskavaga koolitusi kõik raamatukogud välja pole kuulutanud. Raamatukogutunnid klassidega ja lasteaiarühmadega toimuvad eelnevalt õpetajatega kokku lepitud teemadel ja individuaalsed koolitused arvutiõpetuse osas on pigem nõustamised ja lühidad õpetused. 5.5.2 Koostööpartnerid Peamiselt on tehtud koostööd teiste raamatukogudega, omavalitsuse koolide ja lasteaedade ning teiste kohalike asutuste, MTÜ-de ja seltsidega, lisaks koostöö konkreetsete ürituste ja näituste korraldamisel. Koostöö on raamatukogude hinnangul olnud hea. Peamised koostööpartnerid:  Eesti Rahvusraamatukogu, Hoiuraamatukogu (rändnäitused, raamatukogutöötajate koolitused, “Anna raamatule uus elu” kampaania jms),  Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (koolitused, üritused, kogemuste vahetamine),  Eesti Lastekirjanduse Keskus (koolitused, üritused, laste võistlused)  Harju Maakonnaraamatukogu (igapäevane töö/komplekteerimine, koolitused)  Tallinna Keskraamatukogu ning lähedal asuvad teiste linnade ja valdade raamatukogud  ETKA Andras (Täiskasvanud Õppija Nädal jm täiskasvanud õppija teemad)  Valdade/linnade koolid ja lasteaiad (teematunnid, lugemisharjumuse edendamine jne)  Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital (toetuste taotlemine, info jagamine)  Noortekeskused (nt ühisüritused)  Eakate ühendused  Hoolekandeasutused, muuseumid, kultuurikeskused  Käsitööseltsid (näitusepinna pakkumine, käsitööõpe,-ringid)  Näitustel ja üritustel osalenud/esinenud organisatsioonid ja eraisikud.  Esinema/näitustele kutsutud kirjanikud, luuletajad, kunstnikud.  Koostöö toimib loomulikult ka oma raamatukogude harukogude vahel. Lisaks on raamatukogud teinud koostööd nt Eesti Sisearhitektide Liidu (Harju Maakonnaraamatukogu), Lugemis – ja Teraapiakoerte Ühinguga (Saue Raamatukogud), Rahvusarhiiviga (Raasiku Valla Raamatukogu). 21 6 Raamatukogu turundus Raamatukogud pööravad turundusele jätkuvalt suuremat tähelepanu. Ise proaktiivsem olles jõuab info ka suurema hulga (potentsiaalsete) lugejateni. Turundusega tegeleb raamatukoguhoidja muude tööülesannete kõrvalt. Sotsiaalmeedia kasutamise ja turundusega seotud oskused on jätkuvalt raamatukogutöös vajalikud – sh. plakatite kujundamine, postituste ettevalmistamine ja artiklite kirjutamine ajalehtedes. 6.1 Turunduskanalid Peamised turunduskanalid raamatukogude jaoks on raamatukogu koduleht ja sotsiaalmeedia Facebooki konto. Enamikel raamatukogudel on oma koduleht, vaid kaks raamatukogu kasutavad ainult KOV-i kodulehte (Aegviidu, Loksa). Mitmed raamatukogud on toonud välja kodulehtede kaasajastamise vajadust (Viimsi, Rae, Keila, Kiili). Facebooki konto on olemas 14 valla või linnaraamatukogul, 2 ülejäänut jagavad oma infot kohaliku omavalituse kodulehel. Mitmetel valdadel on eraldi FB-lehed ka harukogudel (nt Saue, Lääne-Harju, Kose, Rae vald). 6 raamatukogul on ka Instagrami konto. Keila ja Saku raamatukogud jagavad oma üritusi ka valla sündmuste üldises kalendris. Rae Valla Raamatukogud kasutavad ka TikToki ja Youtube kanaleid. Pea kõik raamatukogud märgivad olulise infokanalina ka kohalike lehti ja 9 vallaraamatukogu kasutavad välireklaami. Lisaks jagatakse mitmes raamatukogus ürituste flaiereid (Keila, Saue), Saue kasutab ka e-posti aadresside loendit, mille abil jagada soovijatele infot. Tasulisi reklaamiteenuseid ei kasutatud. Kindlasti aitaks rahaline panus suurendada võimalust sihtgrupini jõudmiseks, raamatukogudel pole aga raha või ka teadmisi, kuidas seda efektiivselt teha. Sotsiaalmeedias aitab kindlasti kaasa postituste jagamine kohaliku omavalitsuse või teiste kohalike FB-gruppide poolt. Ja loomulikult levib endiselt suust-suhu informatsioon. Ka televisioon ja raadio ei leia kasutust, va Maardu, kes jagab teavitusi Maardu TV-s ja Kose, kes kasutab raamatukogus kohal olevat teleriekraani oma info jagamiseks. Raamatukogud osalevad üha enam kogukonnas olulistel üritustel - linna või valla päevadel, noorte- festivalidel ja on väljas oma telgi või letiga. Seegi on oluline oma teenuste reklaamimiseks ja nö pildil olemiseks. ☒ Raamatukogu koduleht ☐ KOV-i koduleht ☒ Sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram) ☐ Raadio ☐ Televisioon ☒ Ajalehed, ajakirjad ☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid) ☒ Muud (flaierid, e-posti listid) 22 6.2 Väljaannete publitseerimine Harjumaa raamatukogude poolt on ilmunud artikleid kohalikes lehtedes. Kirjutatakse raamatukogus toimunud või planeeritud uuendustest, raamatukogude juubelitest, raamatukogus toimuvatest üritustest ja raamatukogu külastanud esinejatest. Kuusalu ja Rae valla raamatukoguhoidjad on olnud kodulooliste raamatute koostajate hulgas. Kõnnu raamatukoguhoidja Leili Lehtme oli üks raamatu „Parksi paepealne küla Lahemaal“ ja Vaida raamatukoguhoidja Reet Raudkepp raamatute „Vaskjala“ ja „Kõik teed viivad Rätlasse“ koostajatest. Saku Vallaraamatukogus valmis vallaraamatukogu kujunemise ajalugu tutvustav videofilm, mida esitleti raamatukogu 100. juubelil. 23 7 Eesmärgid tulevaks aastaks Väärikalt tähistada Eesti Raamat 500 teema-aastat ja korraldada sellega seoses erinevaid üritusi. Samuti tähistada raamatukogude juubeleid (Laagri, Laitse ja Vääna raamatukogude 100. juubel) Koostada raamatukogule (uus) arengukava/tegevuskava (Harju Maakonnaraamatukogu, Kose, Viimsi, Saue ja Lääne-Harju valla raamatukogud) ja kutsuda kokku nõukogu või muuta selle koosseisu. Jätkata Kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogude kiirendist toetust saanud raamatukogude investeeringute arendusprojekte (Saue Raamatukogud, Lääne-Harju Valla Raamatukogu, Harju Maakonnaraamatukogu, Harku valla Raamatukogud, Raasiku Valla Raamatukogu, Kiili Raamatukogu, Saku Vallaraamatukogu). 2025 aastal avatakse uutes ruumides Ääsmäe ja Vääna raamatukogu. Harju Maakonnaraamatukogu poolt läbi viia maakonna raamatukogujuhtide kogemusreis Oslosse, mis sai kiirendi koolitusprojektide toetuse. Arendada süsteemselt IT alast baaskoolitust, mis kataks raamatukogudes esmase nõustamise vajaduse elanikkonna digipädevuse tõstmiseks ning küberturvalisuse reeglite tundmiseks. Jätkata kodulooliste teemade tutvustamist (Saku valla ajalooraamatu koostamine, Rae valla koduloo andmebaasi täiendamine) ja just oma kogukonnale vajalike teenuste pakkumisega (ruumide kasutamine üritusteks ja klubide kokkusaamiseks, näitusepinna pakkumine jne, lisaks koostöö kohaliku omavalituste teiste allasutustega). Valmistuda rahvaraamatukogu seadusest tulenevateks muudatusteks ja dokumentide kaasajastamiseks, olla kursis teema kohta jagatava infoga. Parandada jätkuvalt oma teenuseid ja muuta need paremini kättesaadavaks (lisada raamatukapid – Raasikule ja Kiili raamatukogul Luigele) Parandada raamatukogudes ligipääsetavust teenuse kasutajate vajadustest lähtudes Koostajad: Rutt Enok, Jandra Peegel Direktor: Rutt Enok Allkiri (allkirjastatud digitaalselt) 24