Taotlus

Nimetus kirjakeeles (kohustuslik) Mardi- ja kadrisandis käimise traditsioon Eestis Nimetus kohalikus keeles, murdes või slängis Marti ja katri jooksmine Mardiks ja kadriks käimine mardi- ja kadrisandiks / sandiks käimine sanditamine Santimine Sant'man käümine, sandin käümine, märdisandih ja kadrisandih käümine (võro) Asukoht Üle-eestiline Kirjeldus (kohustuslik) Mardi- ja kadrisandiks käimine on üle-eestiliselt tuntud sügistalvine rituaal ja meelelahutus. Nende kahe tähtpäeva pidamises on küll piirkondlikke erinevusi, kuid kombed ja eesmärk on sarnased. Sanditamas käiakse mardilaupäeval, 9. novembril ja kadrilaupäeval, 24. novembril ehk mardi- ja kadripäeva eelõhtutel. Seda kommet harrastavad nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud. Sageli minnakse sanditama koos pere, sõprade, klassikaaslaste, lasteaiarühma või töökollektiiviga. Külastatakse nii täiesti võõraid inimesi kui ka tuttavaid, kes elavad linnas või maal, nii paneel- kui ka eramajades. Santima minejad maskeerivad ennast erinevateks tegelasteks vastavalt fantaasiale ja traditsiooni tundmisele. Mida lõbusam, tundmatum ja naljakam tegelaskuju, seda parem! Sageli kogunevad sanditajad kellegi poole külla, et siis ühiselt maskeeruda ja ettevalmistusi teha. Mardisandid riietuvad tavaliselt tumedatesse meesterõivastesse, kannavad pahupidi pööratud kasukat või muid karvaseid üleriideid, varjavad end tumeda maski ja habeme taha või võõpavad näo koguni mustaks. Mardisandid on sageli maskeerunud loomadeks, varasemalt ka lindudeks. Mardid on lärmakad ja hirmuäratavad. Kadrisandid on riietatud tavaliselt heledatesse naisteriietesse, nad on naiselikumad ja rohkem ehitud. Kadrisantide hulgas on sagedased pissiva kadrititega nooriku ja kadrihane maskeeringud. Kadri- ja mardisandi kostüümid ja maskid on tihti ise välja mõeldud ning valmistatud kodus leiduvatest riideesemetest või ehetest – kasukad, kindad, sallid jne. Mask on sageli mõeldud ühekordseks kasutamiseks või seniks, kuni see sanditamisele vastu peab. Tänapäeval on maskide kandmise asemel tavapärasem näo meikimine. Kui maskid on ees, lähevad sanditajad liikvele ehk santi jooksma. Sandiseltskonnad käivad perest peresse, koputavad ustele ja küsivad lauldes sisselaskmist. Küla- ja linnakogukondades käiakse santimas peamiselt õhtuhämaruses, samas kui töökollektiivides ja haridusasutustes sanditatakse päevasel ajal. Kui sanditajad pääsevad tuppa, siis nad laulavad, mängivad pilli, küsivad mõistatusi, teevad nii enda kui ka võõrustaja kulul nalja, mängivad rahvamänge, esitavad oma ettevalmistatud etteasteid või lõbustavad pererahvast mõnel muul moel. Sanditamise tseremoonia päädib pererahvale õnne soovimisega, mille saateks visatakase sageli viljakuse sümbolina põrandale teravilja ja herneid (hingedeaja traditsiooniline toit). Sanditajatele antakse tänutäheks kaasa erinevaid ande: peamiselt söögikraami, raha ja maiustusi. Traditsiooniliselt on sanditajate iga tegevust saatnud pikad kindlavormilised regilaulud, millest tänapäeval on jäänud kasutusse peamiselt vaid kaks: ukse taga lauldav sisselaskmislaul ning enne lahkumist esitatav tänulaul. Veel tänapäevalgi usub pererahvas, et sanditajad toovad oma külaskäiguga eelolevaks aastaks õnne ja edenemist, ning nende tulekut oodatakse väga. Sanditajate tulekuks peab koristama toad ja varuma ande, sageli maiustusi. On usutud, et mardi-ja kadrisandid kehastavad meie lahkunud esivanemate hingi, kes sel sügistalvisel perioodil, hingedeajal, ringi liiguvad ja keda tuleb lahkelt majja lasta ning kostitada. Lisaks on mardi- ja kadrisantide külaskäik hea vaheldus muidu nii pimedal ja tegevustevaesel ajal, eriti eraldatud maakohtades. Sanditajate endi sõnul on nende jaoks olulised ühine lõbus ajaveetmine, sõpradega kokkusaamine ja „millegi toreda tegemine“. Tänapäeval on mitmeid kogukondi ja gruppe, kes tegelevad teadlikult vanade sanditamislaulude ja -kommete taaselustamisega, uurides oma paikkonna sanditamistavasid ja vanemate inimeste mälestusi. Sanditamas käimine on nagu improvisatsiooniline teater, kus iga pere juures toimub ainukordne etendus. Sanditamise puhul on oluline roll vastuvõtval perekonnal, kellega koos mängides ja suheldes kujuneb kohapeal välja just sellesse hetke ja olukorda sobiv tegevus. Sanditajad lähtuvad perele esitatavates tegevustes küll omaenda fantaasiast, aktuaalsetest ühiskondlikest teemadest, perekonna eripärast ja kohapeal tekkinud mõtetest, kuid järgivad siiski kindlat eesmärki: perele õnne toomist ja lõbusat aja veetmist. Ajalooline taust (kohustuslik) Mardi- ja kadripäev on eesti rahvakalendri sügistalvised tähtpäevad. Eestis on ajalooliselt sandiks käidud mitmetel erinevatel sügistalvistel tähtpäevadel, kuid peale mardi- ja kadrisandi kommete on teised sanditamistavad harvemad ja paikkondlikuma iseloomuga. Ülemaaliselt tunti vaid mardi- ja kadrisante. Ühine oli aga kõikide sanditamiste funktsioon: esialgu viljakuse ja õnne toomine pererahvale, hiljem (alates 19 saj. keskpaigast) aga külanoorte omavaheline lõbutsemine. Tänapäevani on üle-eestilise traditsioonina säilinud vaid mardi- ja kadrisandiks kehastumine. Mardi- ja kadripäeva tähistamise päritolus ja vanuses ei saa olla päris kindel – seda on peetud nii põliseks läänemeresoome, algselt aastavahetuspühade või surnutekultusega seotud pühaks (K. Salve, H. Tampere, Ü. Tedre) kui ka uuemaks germaani laenuks (O. Loorits). Mardi- ja kadripäeva nimetuse tulenemine katoliiklikust traditsioonist, sh 4. sajandil elanud Toursi piiskop Martinusest ja hiljem Martin Lutheri asutamise päevast, ei ole üheselt tõestatav, samuti nagu ka kõlaline lähedus surmahaldja põhja-eestilise nimega marras, mardus (A. Saareste, M. J. Eisen). Kindel on see, et tänapäevane sandikskäimise komme ühendab endas paljude sajandite kihistusi. Kombestikus on olnud tähtis enda tundmatuseni maskeerimine. Just sanditamiseks tehtud maskide kandmise komme tuli moodi 20. sajandil ja esmalt linnades. Sanditamise vanemas kihistuses maskeeriti end peamiselt loomaks (sokk, hani, karu), hiljem kasutati moonutatud riietust (mehed naiste riietes jne). Traditsiooniliselt on sanditamine olnud külanoorte, sageli meeste lõbustus ja erinevalt tänapäevast lapsed sanditamas ei käinud. Kadri- ja mardikombestiku lahutamatuks osaks on olnud pikad laulud, mis saatsid kõiki tegevusi. Vanadel sanditamislauludel on kindel tsükliline vorm, kuid laulud ise varieeruvad paikkonniti viisi ja tsükli järjekorra poolest. Ajas on muutunud nii sanditajate välimus (maskide taandumine), etteasted (pikkade regilaulude asemel luuletused, mõistatused, naljad) kui ka santimise üldine tähendus (viljakuse tagamise rituaalide asemel omavaheline kooskäimine ja ühine lõbutsemine). Seotud teadmised, oskused, kombed ja tavad • Mardi- ja kadripäeva tähistamine Karksi ja Halliste kihelkonnas • Mardijooksmine Järva-Madise kihelkonnas • Sokujooksmine Saaremaal Haeska, Metsküla ja Randvere külas Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja -kandumine (kohustuslik) Mardi- ja kadrisandis käimise tava kandub lastele edasi peamiselt vanematelt ja vanavanematelt, aga ka kooli- ja lasteaiaprogrammide kaudu. Suurem osa täiskasvanud sanditajatest on käinud ise lapsena kadri- või mardisandis või neil on mälestusi sanditajate külaskäigust. Traditsiooniga tegelemisele annab indu juurde see, kui perre sünnib lapsi ja tärkab soov anda lastele edasi oma lapsepõlves kogetud positiivseid elamusi. Sanditamas käiakse peamiselt sõpradega, kuid koolis ka klassi ja lasteaias rühmaga. Täiskasvanud sanditajad on koondunud peamiselt erinevate huviringide ümber (rahvatantsurühmad, matkaklubid, jahimehed, laulukoorid, õmblusringid, saunaklubid jne). Mardi- ja kadrisandid on väga oodatud külalised eriti just maakohtades ja eakate inimeste kodudes, kus talvisel ajal on meelelahutust ja läbikäimist vähem ning elamusterohke külaskäik annab pereliikmetele jutu- ja mõtlemisainest nädalateks. Tava edasikandumisele aitavad kaasa ka kogukondades, noortekeskustes ja rahvamajades korraldatavad temaatilised sündmused, koolitused, muuseumiprogrammid, trükitud raamatud ja juhendmaterjalid, erinevad internetiallikad (veebileht hakkamesantima.ee jt), meedias nähtud info ja tänaval teiste kadri- ja mardisantide nägemine. Sanditamas käiakse andide saamise (peamiselt lapsed), omavahelise kokkusaamise ja ühise lõbusa aja veetmise eesmärgil. Õnnesoovide jagamist pererahvale ning teadlikku traditsioonide edasikandmist peamiseks eesmärgiks ei peeta. Võimalikud ohud (kohustuslik) Sanditamiskombestik on püsinud läbi aja elujõulisena. Selle edasikandmist ohustavad välismaiste pühade (halloween) jõuline ning kommertslik turundamine ning nähtavus avalikus meedias, samuti jõulude varajane (näiteks alates oktoobrist) propageerimine kaubanduses. Mardi- ja kadrikombestikuga tegelemine ei soosi pinnapealsust, mugavust ja laiskust, mida sageli tekitab tänapäevane meelelahutusvõimaluste rohkus (ei pea ise olema enam aktiivne). Kuna sanditamiseks vajaliku saab tekitada kodustest või taaskasutatavatest vahenditest, ei suurenda selle tava populariseerimine tarbimist ega ole seetõttu ettevõtetele kaubanduslikust küljest atraktiivne tähtpäev. Oluliseks ohuks on tähtpäeva sügavama sisu ja tähenduse (sandid kui esivanemate hinged ja õnne toojad) unustamine, mille tulemusel muutub kombestik inimeste jaoks pealiskaudseks. Näiteks ei taheta kanda näo ees maske, sest ei teata enam selle tava sügavamat tähendust (enda tundmatuseni maskeerimine, et kehastada kedagi teist) ja seetõttu ei tundu see oluline. Takistuseks peetakse ka teadmiste puudust (ei teata täpselt, mida teha), hirmu avaliku esinemise ja eksimise ees ning hirmu näida naeruväärsena (eriti laste ja noorte seas). Lukustatud kortermajade trepikojad, kurjad eramajade koerad ja ebaviisakad vastuvõtjad peletavad samuti sanditajaid eemale. Tava mittetundmisest tulenev ebameeldiv kogemus ohustab traditsiooni edasikandumist otseselt. Ebameeldivat kogemust ja teadmatust soodustavad sageli ka kooliprogrammid, mis keskenduvad kombestiku teoreetilisele ja ajaloolisele osale, kuid ei anna võimalust seda loominguliselt praktikas läbi teha, ja seetõttu ei teki noorel sanditamisega isiklikku seost. Nähtuse, oskuse, teadmise toetamiseks astutud sammud (kohustuslik) Kombestiku toetajana on oluline osa haridusvõrgustikul – koolidel, lasteaedadel, kus sanditamiskombestik on kajastatud kooliõpikutes ning kus korraldatakse kooli- või lasteaiasiseseid mardi- ja kadrisandijooksmisi. Samuti propageerivad kadri- ja mardikombestikku erinevate ürituste toel (koolitused, näitused, viktoriinid, kadri- või mardisandi jooksmine, maskide meisterdamine, ühislaulmised ) paljud muuseumid, raamatukogud, rahvamajad, seltsimajad ja noortekeskused ning ka erinevaid ühingud (Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Rahvapärimuse Kool, Eesti Pärimusmuusika Keskus ). Pikematest koolitustest kasvavad välja uued eestvedajad, kes annavad neid teadmisi edasi oma pere-, piir- või kogukonnas (lasteaias, rahvamajas, huviringis). 2018. aastal loodi Eesti Folkloorinõukogu eestvedamisel koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega sanditamiskombestikku populariseeriv aktsioon „Hakkame santima!“. Aktsiooni raames on kombestiku elavdamiseks • loodud koduleht hakkamesantima.ee ning erinevad sotsiaalmeediaplatvormid; • alates 2019. aastast viidud läbi iga-aastast mardi- ja kadrisantide rahvaloendust; • loodud santimistraditsiooni populariseerimiseks maakondlike kuraatorite võrgustik; • koostatud mitmeid õppevideoid, juhendmaterjale ning loovaid ideid mardi- ja kadripäeva tähistamiseks; • korraldatud kogumiskonkurss ning 21. sajandi mardi- ja kadrisantide ideekonkurss; • kutsutud ellu kaks suurt rahvusvahelist festivali, mis päädisid kontsert- lavastustega, lisaks peetud koolikontserte ning üle-eestilisi mardi- ja kadripäeva pidusid maakondades; • viidud läbi mardi- ja kadripäeva kombestiku, toidu- ja teatrikoolitusi; • käidud santimas Eesti Vabariigi presidendi, peaministri kantselei, Riigikogu, linnavalitsuste juures ja mujal; • antud välja igal aastal kaks santimisteemalist infokirja, millest esimene annab ideid ja inspiratsiooni eelolevaks santimisperioodiks, teine aga kokkuvõtvat teavet ning sisaldab kogemuslugusid. Bibliograafia Hiiemäe, Mall. 1999. Mardipäev ja kadripäev. Tallinn: Olion.  Hiiemäe, Mall. 1994. Eesti rahvakalender VI. Tallinn: Eesti Raamat. Hiiemäe, Mall. 2010. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn: Varrak. Tamjärv, Maret; Siirman, Vivian; Särg, Taive; Sepper, Ülle. Koost 2012. Mardipäev. Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinn: Grenader. Tamjärv, Maret; Siirman, Vivian; Särg, Taive; Sepper, Ülle. Koost 2013. Kadripäev. Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinn: Grenader. Salve, Kristi. 1984. Sanditamine liivlastel – Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed. Uurimusi. Eesti rahvaluule aspekte. X. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn. lk. 83–119. Eisen, M. J. Eesti uuem mütoloogia. Tallinn, 1920. Tampere, H. 1960. Eesti rahvalaule viisidega II. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn. Internetiallikad Lingi pealkiri Link Allika lühitutvustus nt Jaanipäev andmebaasis nt nt ülevaade jaanipäevakommetest eesti rahvakalendri Berta http://www.folklore.e tähtpäevade andmebaasis Berta e/Berta/tahtpaev- jaanipaev.php 1 Kadripäev andmebaasis https://www.folklore. Ülevaade kadripäeva kombestikust Eestis ee/Berta/tahtpaev- kadripaev.php 2 Mardipäev andmebaasis https://www.folklore. Ülevaade mardipäeva kombestikust Eestis ee/Berta/tahtpaev- mardipaev.php 3 Ülevaade Eesti https://www.folklore. Digitaliseeritud andmebaas Ülo Tedre eesti vanematest maskeerimiskombestikust ee/Sanditajad/index sanditamis- ja maskeerimiskommetest. 4 Hakkame santima! https://hakkamesanti Sanditamiskombestikku populariseeriva kampaania koduleht ma.ee/ veebileht 5 Mardipäeva ja kadripäeva https://www.opiq.ee/k Üldhariduskoolide õpetajatele ja õpilastele kasutamiseks kombestik Eesti it/465/chapter/25303 mõeldud 15-minutilised õppevideod mardipäevast ja Pärimusmuusika Keskuse ja kadripäevast õpikeskkonnas https://www.opiq.ee/k it/465/chapter/25304 6 Eesti Rahvakalendri Koguteose „Eesti rahvakalender“ (1970–1999) veebiväljaanne https://www.folklore. veebiväljaanne, novebrikuu tähtpäevade kirjeldused. ee/erk/exhibits/show/ november Videod Mardi- ja kadripäevast inspireeritud tänapäevased kunstilised videod. - Ansambel Küi muusikavideo. https://www.youtube.com/watch?v=-OCvVPVKtl4 - Folklooriansambel Maatasa muusikavideo. Kunstiline lähenemine mardi- ja kadripäevale, mis lähtub noorte endi armastusest traditsiooni vastu ja näitab selle kombe olulisust ja elujõulisust nende jaoks. - https://youtu.be/M_Su5TGJme8?feature=shared Allikad, mille põhjal on sissekanne koostatud. Informandid (kohustuslik) Kui kasutasid rohkemate informantide abi, pikenda tabelit ise. Ees- ja perekonnanimi Mall Hiiemäe (1937) Sulgudesse märgi sünniaasta. Andmete kogumise Juuli 2018 aeg Vähemalt aasta täpsusega. Võib märkida ka perioodi. Andmete kogumise Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum koht Asula täpsusega. Andmete koguja Kati Taal Võib olla identne informandiga. Ees- ja perekonnanimi Sirli Vahula (1975) Andmete kogumise Detsember 2023 aeg Andmete kogumise Veebiintervjuu ( Rakvere, Lääne-Virumaa) koht Andmete koguja Kati Taal Ees- ja perekonnanimi Jane Vabarna (1980) Andmete kogumise Detsember 2023 aeg Andmete kogumise Veebiintervjuu (Värska, Setomaa) koht Andmete koguja Kati Taal Ees- ja perekonnanimi Ahto Raudoja (1974) Andmete kogumise 01.12.2023 aeg Andmete kogumise Veebiintervjuu (Obinitsa Setomaa /Tartu linn) koht Andmete koguja Kati Taal Ees- ja perekonnanimi Kai Kanarik (1983) Andmete kogumise Detsember 2023 aeg Andmete kogumise Veebiintervjuu (Järvamaa) koht Andmete koguja Kati Taal Ees- ja perekonnanimi Maria Michelson (1987) Andmete kogumise Detsember 2023 aeg Andmete kogumise Veebiintervjuu (Kihnu saar) koht Kati Taal Andmete koguja Ees- ja perekonnanimi Jako Reinaste (1981) Andmete kogumise Detsember 2023 aeg Andmete kogumise Veebiintervjuu (Aruküla, Harjumaa) koht Kati Taal Andmete koguja Ees- ja perekonnanimi Eve Karu (1955) Andmete kogumise Oktoober 2023 aeg Andmete kogumise Külaorg, Vastseliina, Võru Vald, Võrumaa koht Kati Taal Andmete koguja Ees- ja perekonnanimi Mirt Rebane (2014) Andmete kogumise aeg Andmete kogumise Veebiintervjuu (Tallinn, Harjumaa) koht Andmete koguja Kati Taal Teised allikad 1 Lühifilm Karula kihelkonna uuemast ja vanemast kadripäeva kombestikust. Filmi tegid Uku Freiberg, Tõnu Kilusk, Edina Csüllög 2020. aasta kadrilaupäeval MTÜ Karula Hoiu Ühing eestvedamisel. https://youtu.be/DES4GwWJOVU?feature=shared 2 Kadri Voorandi uuslooming, kadripäevast inspireeritud laul. https://youtu.be/yQrwFaY0kEg?feature=shared 3 KIHNU KADRIPÄEV 2016. Kihnu saare Lemsi küla kadrid 24. novembril 2016.a. Sadama talus. https://www.facebook.com/watch/?v=1285456994849606 4 Kadripäev Sillamäe lasteaias Päikseke 2022. aastal. https://www.youtube.com/watch?v=adxAWlm7iL0 5 Name of the element: Mumming and masking in Estonia during St. Martin’s Day and St. Catherine’s Day Nomination by Estonia submitted to the Representative List of the Intangible Cultural Heritage of Humanity Annex to point 4. 2 Additional c ontact information for non-governmental organizations concerned with the element Contact person for the communit ies: Title (Ms/Mr, etc.): Ms Family name: Laura Given name: Liinat Institution/position: Estonian Folklore Council / Development Manager Address: Vene tn 6, 10123 Tallinn, Estonia Telephone number: + 372 52 08 460 Email address: [email protected] Other relevant information: N/A FORMCHECKBOX T he details can be published on the website of the Convention as part of the nomination R5. materials Name of the element: Mumming and masking in Estonia during St. Martin’s Day and St. Catherine’s Day Nomination by Estonia Submitted to the Representative List of the Intangible Cultural Heritage of Humanity. Additional document is translated extract of the inclusion of the element in an inventory. Entry to Estonian inventory of intangible cultural heritage KNOWLEDGE, SKILL, CUSTOM or TRADITION Basic data Name in official language Name in local language, dialect or slang Mardi- ja kadrisandis käimise traditsioon Eestis (Estonian) Domain CUSTOMS AND RELIGION; PASTIME AND PLAYFUL ACTIVITIES; LANGUAGE AND POETICAL GENRES Location Administrative district Municipality or town Village Other all over Estonia Author of the entry Kati Taal, Estonian Folklore Council Entry to Estonian inventory of intangible cultural heritage Knowledge, skill, custom or tradition Description Description Mumming on St Martin’s Day and on St Catherine’s Day is a well-known autumn and winter ritual and amusement in Estonia. There are regional differences in the celebration of these two holidays, but the customs and purpose are similar. Mumming takes place the day before St Martin’s Say, November 9th, and the day before St Catherine’s Day, November 24th. In some places, Catherine’s Day mummers go out on November 25th. This custom is practiced by both children, young people and adults. People often go mumming with family, friends, classmates, kindergarten groups or colleagues. People visit both complete strangers and acquaintances who live in the city or the countryside, in both apartment blocks and private houses. The mummers disguise themselves as different characters according to their imagination and knowledge of tradition. The more fun, unfamiliar and funny the character, the better! Often, the mummers gather at someone's house to dress up and make preparations together. Mummers on St. Martin’s Day – mardisandid – usually dress in dark men's clothes, wear inside-out fur coats or other furry outerwear, hide behind a dark mask and beard, or even paint their faces black. They are also often disguised as animals, and in the past also as birds. St Martin’s Day mummers are noisy and frightening. Mummers on St. Catherine’s Day – kadrisandid – are usually dressed in light women's clothes, they are more feminine and more decorated. Among the mummers, there are frequent disguises of a young man with a peeing baby and a goose. The Mummers’ costumes and masks are often invented by the people themselves and made from items of clothing or jewelry found at home – fur coats, gloves, scarves, etc. The mask is often intended for single use or as long as it can withstand. Nowadays, it is more common to wear makeup instead of wearing masks. With the masks on, the mummers go on the move. The participants go from family to family, knocking on doors and asking for permission to enter while singing. In rural and urban communities, mumming is held mainly at dusk, while in work collectives and educational institutions the mumming is being done during the day. When the mummers enter the room, they sing, play instruments, ask riddles, joke at both their own and the host's expense, play folk games, perform their prepared activities, or entertain the family in some other way. The Mumming ritual ends with wishes for good luck to the family, which is often accompanied by throwing grains and peas (traditional food for the holidays celebrating the souls and spirits of the deceased) on the floor as a symbol of fertility. The mummers are given various gifts as a token of gratitude: mainly food, money, and sweets. Traditionally, every activity of the mummers has been accompanied by long, fixed form runo songs, of which only two remain in use today: the entrance song sung at the door and the thanking/gratitude song performed before leaving. Even today, families believe that the mummers bring good luck and prosperity for the coming year with their visit, and their arrival is eagerly awaited. Rooms must be cleaned and gifts, often sweets, must be prepared for the mummers to arrive. It is believed that the mummers embody the souls of our departed ancestors, who roam around during this autumn-winter period, the time of souls, and who must be kindly let into the house and entertained. In addition, the visit of the mummers is a nice change during an otherwise dark and inactive time, especially in remote rural areas. According to the mummers themselves, having fun together, meeting up with friends and “doing something nice” are important to them. Today, there are several communities and groups that are consciously engaged in reviving old mummers’ songs and customs, researching the mumming practices and memories of older people in their area. Mumming is like improvisational theatre, where each family has a unique performance. In mumming, the host family plays an important role, and by playing and communicating with them, an activity suitable for that moment and situation is invented on the spot. 2 Entry to Estonian inventory of intangible cultural heritage Knowledge, skill, custom or tradition The mummers base the activities they present to the family on their own imagination, current social issues, the family’s specific characteristics and thoughts that have arisen on the spot, but they still follow a specific goal: to bring happiness to the family and have a fun time. Historical background St Martin’s Day and St Catherine’s Day are the autumn and winter holidays of the Estonian folk calendar. Historically, in Estonia, people have been dressed up on several different autumn and winter holidays, but apart from these two mumming traditions, other customs of dressing up are rarer and more local. Only St Martin’s Day and St Catherine’s Day were known nationwide. However, all the dressing ups had a common function: initially to bring fertility and happiness to the family, and later (from the mid-19th century) to have fun among the village youth. To this day, only the transformation into St Martin’s Day and St Catherine’s Day mummers has survived as a national tradition. The origin of the celebration of St Martin’s Day and St Catherine’s Day is not entirely certain – it has been considered both a native Baltic Finnish holiday, originally related to New Year's holidays or the celebration of the dead (K. Salve, H. Tampere, Ü. Tedre), and a more recent Germanic loan (O. Loorits). The derivation of the names St Martin’s Day and St Catherine’s Day from Catholic tradition, including the 4th-century Bishop Martin of Tours and later Martin Luther, cannot be unequivocally proven, as can the sound similarity with the North Estonian name for the god of death marras, mardus (A. Saareste, M.J. Eisen). What is certain is that the modern custom of going mumming combines stratifications of many centuries. Disguising oneself beyond recognition has been important in this tradition. The custom of wearing masks made mumming came into fashion in the 20th century, first in cities. In the older strata of mumming, people mainly disguised themselves as animals (goats, geese, bears), later altered clothing was used (men in women's clothing, etc.). Traditionally, mumming has been an amusement for village youth, often men, and unlike today, children did not go mumming. An integral part of the St Martin’s Day and St Catherine’s Day traditions have been long songs that accompanied all the activities. The old mumming songs have a definite cyclical form, but the songs themselves vary from place to place in terms of melody and order of the cycle. Over time, the appearance of the mummers (the masks have been removed), the performances (poems, riddles, jokes instead of long runo songs) and the general meaning of mumming (togetherness and joint fun instead of fertility rituals) have changed. 3 Entry to Estonian inventory of intangible cultural heritage Knowledge, skill, custom or tradition Sustainability Carrying and transmitting the phenomenon, skill, knowledge The tradition of going mumming on St Martin’s Day and St Catherine’s Day is passed on to children mainly from parents and grandparents, but also through school and kindergarten programs. Most of adult mummers have been mumming sands as children themselves or have memories of visiting mummers. The tradition is encouraged when children are born into the family and the adults wish to pass on the positive experiences of one's childhood to own children. Mumming is mainly attended by friends, but also by the schools and by the kindergarten groups. Adult mummers are mainly gathered around various hobby groups (folk dance groups, hiking clubs, hunters, choirs, sewing circles, sauna clubs, etc.). St Martin’s Day and St Catherine’s Day mummers are very welcome guests, especially in rural areas and in the homes of the elderly, where there is less entertainment and socializing during the winter, and an eventful visit gives family members something to talk about and think about for weeks. Thematic events organized in communities, youth centers, and community centers, training courses, museum programs, printed books and instructional materials, various internet sources (website hakkamesantima.ee, etc.), information seen in the media, and seeing other mummers on the street also contribute to the transmission of the practice. People go mumming to receive gifts (mainly children), to meet each other and to have fun together. Sharing good wishes to family members and consciously passing on traditions are not considered the main goals. Possible threats Mumming on St Martin’s Day and St Catherine’s Day has remained viable over time. Its transmission is threatened by the strong and commercial marketing and visibility of foreign holidays (Halloween) in the public media, as well as the early promotion of Christmas in commerce (for example, from October). Engaging in the St Martin’s Day and St Catherine’s Day customs does not encourage superficiality, comfort and laziness, which are often caused by the abundance of modern entertainment options (you no longer have to be active yourself). Since the materials needed for making costumes and masks can be made from household or recyclable materials, popularizing this custom does not increase consumption and is therefore not a commercially attractive holiday for companies. A significant risk is forgetting the deeper content and meaning of the holiday (the mummers as the souls of ancestors and bringers of good luck), as a result of which the custom becomes superficial for people. For example, people do not want to wear masks in front of their faces because the deeper meaning of this custom (disguising oneself beyond recognition in order to impersonate someone else) is no longer known and therefore it does not seem important. Also considered obstacles are lack of knowledge (not knowing exactly what to do), fear of public speaking and making a mistake, and fear of looking ridiculous (especially among children and young people). Locked entrances in apartment buildings, dogs in private dwellings, and rude receptionists also scare away mummers. The unpleasant experience resulting from not knowing the custom directly threatens the transmission of the tradition. Unpleasant experience and ignorance are often encouraged by school programs that focus on the theoretical and historical part of the custom, but do not provide the opportunity to creatively put it into practice, and therefore the young person does not develop a personal connection with mumming. 4 Entry to Estonian inventory of intangible cultural heritage Knowledge, skill, custom or tradition Steps taken to support the phenomenon, skill, knowledge The educational network plays an important role in supporting the tradition – schools, kindergartens, where the tradition of mumming is reflected in school textbooks and where school or kindergarten mumming activities are organized. St Martin’s Day and St Catherine’s Day traditions are also promoted through various events (trainings, exhibitions, quizzes, mumming, mask making, singing), by many museums, libraries, community centers, social centers and youth centers, as well as various associations (Estonian Folklore Council, Estonian Folklore School, Estonian Traditional Music Center). Longer training courses produce new leaders who pass on this knowledge to their families, neighbours or communities (kindergarten, community center, hobby group). In 2018, the Estonian Folklore Council, in cooperation with the Estonian Centre of Folk Culture, launched a campaign to popularise the custom of mumming, titled “Let’s start mumming!”. As part of the campaign, the following have been implemented: • The website hakkamesantima.e and various social media platforms have been created to revive the custom; • An annual mummers’ census has been carried out since 2019; • A network of county curators has been created to popularise the mumming tradition; • Several educational videos, instructional materials and creative ideas for celebrating St Martin’s Day and St Catherine’s Day have been prepared; • A collection competition and an idea competition for St Martin’s Day and St Catherine’s Day mummers in the 21st century have been organised; • Two major international festivals have been organised, which ended with concert performances, in addition to school concerts and nationwide St Martin’s Day and St Catherine’s Day celebrations in the counties; • Training courses on St Martin’s Day and St Catherine’s Day customs, food and theatre have been conducted; • visited the offices of the President of the Republic of Estonia, the Prime Minister's Office, the parliament, city governments and elsewhere; • published two newsletters on the topic of mumming every year, the first of which provides ideas and inspiration for the upcoming mumming period, while the second provides summary information and includes experience stories. Additional information Bibliography 1. Eisen, M. J. 1920. Eesti uuem mütoloogia. Tallinn. 2. Kõivupuu, Marju 2018. Meie pühad ja tähtpäevad. Varrak. 3. Hiiemäe, Mall 1994. Eesti rahvakalender VI. Tallinn: Eesti Raamat. 4. Hiiemäe, Mall 1999. Mardipäev ja kadripäev. Tallinn: Olion. 5. Hiiemäe, Mall 2010. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn: Varrak. 6. Salve, Kristi 1984. Sanditamine liivlastel – Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed. Uurimusi. Eesti rahvaluule aspekte. X. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn. lk. 83–119. 7. Tamjärv, Maret; Siirman, Vivian; Särg, Taive; Sepper, Ülle. Koost 2012. Mardipäev. Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinn: Grenader. 5 Entry to Estonian inventory of intangible cultural heritage Knowledge, skill, custom or tradition 8. Tamjärv, Maret; Siirman, Vivian; Särg, Taive; Sepper, Ülle. Koost 2013. Kadripäev. Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinn: Grenader. 9. Tampere, Herbert 1960. Eesti rahvalaule viisidega II. Eesti NSV teaduste akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn. Internet sources Title of the link Link 1. Koguteose „Eesti rahvakalender“ (1970– https://www.folklore.ee/erk/ 1999) uuendatud veebiväljaanne 2. Tedre, Ülo 1974. Eesti https://www.folklore.ee/Sanditajad/index maskeerimiskombestik. Kättesaadav Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna veebiväljaandest “Eesti maskeerimiskombestik”, 2015 3. Eesti rahvakalendri tähtpäevade https://www.folklore.ee/Berta/ andmebaas BERTA 4. Hakkame santima! koduleht https://hakkamesantima.ee/ 5. Lõuna-Eesti pärimuse portaal LEPP https://www.folklore.ee/lepp/ 6. Mardipäeva ja kadripäeva https://www.opiq.ee/kit/465/chapter/25303 kombestik Eesti Pärimusmuusika Keskuse õpikeskkonnas – https://www.opiq.ee/kit/465/chapter/25304 Üldhariduskoolide õpetajatele ja õpilastele kasutamiseks mõeldud 15-minutilised õppevideod mardipäevast ja kadripäevast 7. Tartu Forseliuse Kool tähistab https://www.facebook.com/reel/ kadripäeva 2024 563234916439352 8. Oras, Janika, Särg, Taive 2023. https://2023.laulupidu.ee/uudiskirjad/3- Sanditamine ja pööriaeg – Laulu- ja uudiskiri/sanditamine-ja-pooriaeg/ tantsupeo uudiskiri nr 3. 10.11.2022 Sources Other sources 1. Lühifilm Karula kihelkonna uuemast ja vanemast kadripäeva kombestikust. Filmi tegid Uku Freiberg, Tõnu Kilusk, Edina Csüllög 2020. aasta kadrilaupäeval MTÜ Karula Hoiu Ühing eestvedamisel. https://www.youtube.com/watch?v=DES4GwWJOVU 2. Kadri Voorandi uuslooming, kadripäevast inspireeritud laul. https://www.youtube.com/watch?v=yQrwFaY0kEg 3. KIHNU KADRIPÄEV 2016. Kihnu saare Lemsi küla kadrid 24. novembril 2016.a. Sadama talus. https://www.facebook.com/watch/?v=1285456994849606 4. Kadripäev Sillamäe lasteaias Päikseke 2022. aastal. https://www.youtube.com/watch?v=adxAWlm7iL0 6