Kiri

ÜLEVAADE „EESTI SPORDIPOLIITIKA PÕHIALUSTE AASTANI 2030” ELLUVIIMISEST Foto: Eesti Olümpiakomitee 2024. AASTAL Kultuuriministeerium Tallinn 2024 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................4 1. Hetkeolukorra ülevaade.................................................................................................................6 1.1. Spordi areng numbrites.............................................................................................................7 1.2. Spordivaldkonna rahastamine............................................................................................... 12 2. Saavutusspordi arendamine....................................................................................................... 18 2.1. Pariisi olümpiamängude kokkuvõte ..................................................................................... 19 2.2. Team Estonia tegevused ....................................................................................................... 21 2.3. Pariisi paralümpiamängude kokkuvõte................................................................................. 22 2.4. Baltimaade koondised suveolümpiamängudel ................................................................... 23 2.5. Eestis korraldatud rahvusvaheliste kõrgetasemeliste võistluste toetamine..................... 27 3. Tegevused liikumisharrastuse edendamisel ............................................................................ 32 3.1. Valdkondade ülese liikumisaktiivsuse tegevuskava elluviimine......................................... 33 3.2. Koolide sportimistingimuste kaardistamise uuring............................................................. 35 3.3. Tervisespordikeskuste arendamine...................................................................................... 38 4. Muudatused ausa spordi tagamisel ......................................................................................... 42 5. Treeneri tööjõukulu toetuse muudatused.................................................................................. 46 6. Vaade tulevikku........................................................................................................................... 50 3 SISSEJUHATUS Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võe­ kavandatud tegevust, kusjuures tulemusi ei tud spordivaldkonna pikaajaline strateegia­ ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa. dokument „Eesti spordipoliitika põhialused Siinses ülevaates on toodud välja eelkõige aastani 2030“1 (edaspidi „Sport 2030“) mää­ need uued tegevused, mille riik ja spordi­ rab kindlaks Eesti spordipoliitika visioo­ organisatsioonid viisid ellu 2024. aastal või ni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed milles toimus varasemaga võrreldes oluline arengu­suunad. „Sport 2030“ kohaselt on areng. sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervista­ „Sport 2030“ kohaselt esitab Vabariigi­Valit­ va, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse sus­alates 2016. aastast igal aastal Riigi­ toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri kogule ülevaate strateegia elluviimisest. ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, Vaba­ riigi Valitsuse seaduse kohaselt on tööhõivesse ja majandustegevusse. sport Kultuuriministeeriumi valitsemis­ alas, mistõttu koostab ülevaate Kultuuri­ Tulevikuvaates vastab eestimaalaste vaim­ ministeerium. Kuna „Sport 2030“ on vald­ ne ja kehaline tasakaal ning heaolu aastal kondadeülene dokument, on ka see aruanne 2030 Põhjamaade tasemele ning Eestis on valminud koostöös teiste ministeeriumide ja olemas kehalist aktiivsust soodustav elu­ paljude spordivaldkonda kuuluvate organi­ keskkond koos kaasnevate teenustega, mis satsioonidega. Suured tänud siinkohal kõigi­ toetavad inimeste tervena elatud eluiga, le, kes on aruande valmimisse oma sisendi enese­teostust ja majanduskasvu. Doku­ andnud. mendis „Sport 2030“ on sõnastatud üleriigi­ line eesmärk, mille kohaselt on liikumisel ja Lõppenud aasta oli Pariisi olümpiamängude spordil oluline ning kasvav roll eestimaalas­ ja paralümpiamängude aasta. Sel põhjusel te elujõu edendamisel, elukeskkonna rikku­ on käesoleva aruande üheks põhiteemaks se loomisel ja Eesti riigi hea maine kujunda­ saavutussport ja Team Estonia. Samuti võr­ misel. reldakse Baltimaade sportlikke saavutusi olümpiamängudelt peale taasiseseisvumist. Üldeesmärgi saavutamine on kavandatud nelja esmatähtsa arengusuuna abil: Saavutusspordi lahutamatuks osaks on Eestis toimuvad rahvusvahelised võistlu­ 1) valdav osa elanikest liigub ja spordib; sed. 2024. aastal rakendati esmakordselt 2) liikumine ja sport on tugeva organisat­ suurvõistluste korraldamise toetusmeedet siooniga oluline majandusharu ning töö­ ja riik eraldas rahvusvaheliste võistluste kor­ andja; raldamiseks Eestis kokku üle 4 miljoni euro. 3) liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe Lisaks kodus võistlemise eelisele ja spordi­ ja positiivsete väärtushinnangute kandja; ala populariseerimisele on rahvusvahelistel 4) Eesti on rahvusvahelisel tasemel tule­ spordivõistlustel ka märkimisväärne majan­ muslikult ja väärikalt esindatud. duslik ja ühiskondlik mõju. Oluline osa dokumendis „Sport 2030“ kokku Jätkuvalt on fookuses regulaarse kehalise lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja aktiivsuse suurendamine elanikkonna­hul­ 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 4 Foto: Eesti Olümpiakomitee gas.­Aruandes antakse ülevaade Kultuuri­ Aasta 2024 oli märgiline spordivaldkonna ministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi­ning juhtimises. Eesti Olümpiakomitee liikmed va­ Haridus- ja Teadusministeeriumi ühise lisid oktoobris uue juhtkonna. Presidendiks tegevus­kava elluviimisest eelmisel aas­ sai Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. tal. Samuti tuuakse välja eelmise aasta lõ­ Tehtud valik ja valimiste eelne aktiivne debatt pus läbi­viidud koolide sportimistingimuste tõstsid spordi nähtavust ühiskonnas ning uurin­gu peamised tulemused ja regionaal­ aitasid kaasa spordivaldkonna probleemide sete tervise­ spordikeskuste toetusmeetme laiemale teadvustamisele ja lahenduste otsi­ analüüsi kokkuvõte. misele. Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA juhatuse liikmena alustas septembris tööd Eestis astuti 2024. aastal olulisi samme Kaido Kaljulaid. Möödunud aasta lõpp tõi uu­ spordieetika edendamisel. Eesti Olümpia­ dise, et Spordikoolituse ja -Teabe SA uueks komitee võttis vastu Eesti Spordieetika juhiks valiti Jarko Koort ja ligikaudu üheksa reeglid, mis kehtestavad ühtse lähenemise aastat Kultuuriministeeriumis spordi ase­ kogu Eesti spordivaldkonnas. Valitsus kiitis kantslerina töötanud Tarvi Pürn asus 2025. heaks ja saatis Riigikogule menetlemiseks aastal juhtima värskelt loodud Tallinna Spor­ spordi­ seaduse muutmise eelnõu, millega dikeskust. Suured tänud kõigile tehtud töö muu­ hulgas täiendatakse dopinguvastaste eest ja edu uutele juhtidele. reeglite järgimise sätet, mis reguleerib edas­ pidi ka muude spordieetika reeglite järgimi­ Sarnaselt varasematele aruannetele antak­ se kohustust. Samuti täpsustatakse isikute se põhjalik ülevaade spordivaldkonna olu­ ringi, kes neid reegleid järgima peavad ning liste arvnäitajate muutumisest Eesti Spordi­ luuakse regulatsioon reeglite rikkumise kor­ registri andmete põhjal. Aruande viimane ral toetuste tagasinõudmiseks. peatükk annab ülevaate järgmiste aastate väljakutsetest. 2024. aastal tähistas treenerite tööjõukulu toetusmeede oma kümnendat toimimisaas­ Aruande elektrooniline versioon on leitav tat. Aruandes antakse ülevaade valdkonnast veebis: kogutud tagasisidest ja meetme rakendami­ sest eelmisel aastal. https://www.spordiregister.ee/aruanne/ 5 1. HETKE- OLUKORRA Sport on Eestis detsentraliseeritud ja põhineb omaalgatuslike vabatahtlike spordiühendus­ ÜLEVAADE te tegevusel. Riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanne on tingimuste ja eelduste loomine spordi harrastamiseks ning spordiorganisat­ sioonide roll inimeste ühendamine, treenin­ gute, võistluste, koolituste ja muu sisulise sporditegevusega seonduva korraldamine, lähtudes ühishuvist ja -eesmärkidest. Eesti spordi põhinäitajad 2024 (muutus 2023. aastaga) Allikas: www.spordiregister.ee Foto: LHKK +29 4072 spordiobjekti +5209 241 895 127 776 organiseeritud harrastajat 507 +15 noort harrastajat spordikooli +16 047 7164 treeneri +256 töökohta +1 2922 -4 273 medalit spordi- rahvusvahelistelt organisatsiooni tiitlivõistlustelt 4253 treenerikutset +53 6 1.1. SPORDI ARENG NUMBRITES Harrastajaskond: kasvu taga olid täiskasvanud Spordiorganisatsioonide ja -koolidega seo­ individuaalplaani alusel harrastajate arv suu­ tud harrastajate arv jätkas kasvu, küündides renes 7 068 võrra ehk 4%. Kaks kolmandikku aasta lõpuks 241 895 harrastajani. Võrrel­ harrastajaskonna kasvust tuli täiskasvanute des eelmise aastaga suurenes harrastajate arvelt. arv 16 047 inimese võrra ehk 7%. Pidurdus trend, et tõusu veavad need harrastajad, kes Enim harrastajaid on spordiklubis My Fitness kasutavad spordiklubide poolt pakutavaid (29 750), 24-7fitnessklubis (13 170) ja klubis teenuseid: osalevad rühmatreeningus, ka­ Gym Eesti (12 867). Jõusaalis käijate kõrval sutavad personaaltreeneri teenust või spor­ küündis neljakohalise harrastajate arvu kas­ diklubi ruume või seadmeid. Teenuse kasu­ vuni ka padel, ujumine ja tantsusport. Kahe tajate arv moodustas kasvust 56% ja kerkis aasta võrdlustabeli lõpus olid golf ja karate, kokku 66 865 harrastajani, mis moodustab kus treenijate kadu oli suurem kui 150 ini­ harrastajate koguarvust rohkem kui veeran­ mest. di. Traditsioonilistes treeningrühmades või Populaarsemad spordialad kogu harrastajaskonna arvult ja muutus viimase aasta jooksul Kulturism ja fitness 47 603 +8 582 Võimlemine 28 285 +177 Jalgpall 24 643 +283 Ujumine 18 508 +924 Korvpall −167 8638 Kergejõustik 8502 +323 Tantsusport 8855 +723 Tennis 7393 453 Võrkpall 7202 +449 Laskesport −118 4332 Judo 4429 +403 Golf −732 3244 Sulgpall 3560 +221 Ratsasport −4 3175 Muud spordialad 3855 +341 7 Erinevates soo- ja vanusegruppides variee­ Noored harrastajad: tüdrukute ruvad ka populaarsemad spordialad. Nii on osakaal tõuseb täiskasvanud meeste hulgas kolmeks kõige harrastatavamaks spordialaks kulturism ja Spordiorganisatsioonide ja -koolidega seo­ fitness (21 386 harrastajat), laskesport (3 tud noorte (5-19-aastased) harrastajate arv 415) ja jalgpall (2 935) ning täiskasvanud kasvas 5209 võrra, jõudes aasta lõpuks 127 naiste hulgas kulturism ja fitness (19 258), 776 harrastajani. Samaealisest elanikkon­ võimlemine (15 541) ja tantsusport (1 899). nast moodustasid organiseerunud noored Noortest osalevad poisid kõige rohkem jalg­ harrastajad 55%. palli (18 528), ujumise (8 426) ja korvpalli (5 691) treeningutel ning tüdrukud tegelevad enim võimlemise (9 035), ujumise (6 929) ja Tüdrukuid jõuab treeningutele järjest rohkem tantsuspordiga (5 461). ning nende arv on viimase 15 aasta jooksul kahekordistunud. Nii on ajapikku kasvanud ka tüdrukute osakaal noortest harrastaja­ test. Poiste ja tüdrukute osakaal noortest harrastajatest aastate kaupa 2010 62.4% 37.6% 2011 63.2% 36.8% Poisid Tüdrukud 2012 63.8% 36.2% 2013 63.3% 36.7% 2014 63.5% 36.5% 2015 62.9% 37.1% 2016 62% 38% 2017 61% 39% 2018 59.8% 40.2% 2019 59.9% 40.1% 2020 59.6% 40.4% 2021 60% 40% 2022 59.4% 40.6% 2023 58.6% 41.4% 2024 57.6% 42.4% 0% 20% 40% 60% 80% 100% 8 Treenerid: 44% on naissoost Üle kolmveerandi sportimispaikadest on heas tehnilises seisukorras Aasta lõpu seisuga oli kehtivate treeneri­ kutsete arv rekordiliselt kõrge - 4253. Aasta Spordiregistrisse on kantud 4072 spordi­ jooksul omistati 1142 kutset, millest 369 olid objekti, mis sisaldavad endas 6904 sporti­ taotlejad, kellel varem treenerikutse puudus. mispaika. Viimasel aastal kanti registrisse Aasta jooksul sai Eesti kaks uut kõrgeima 157 uut spordiobjekti ja kustutati 128 spor­ kategooriaga treenerit – käsipallitreener diobjekti. Pesemisvõimalusi pakuti 42% Kalmer Musting ja vehklemistreener Peeter objektide juures ja puuetega inimestele Nelis – ning nüüd on 8. ehk kõrgema kutse­ mõeldud infrastruktuur oli olemas vaid 14% tasemega treenereid kokku 10. spordiobjektidest. Kutseomanikest oli 56% meessoost ja 44% Objekti haldajate arvates oli väga heas tehni­ naissoost ning kutseomanike keskmine va­ lises seisukorras 43%, heas 34%, rahuldavas nus oli 41,4 aastat. Kutsega treenerite sooli­ 20% ja mitterahuldavas 3% paikadest. Teh­ ne jaotus ja vanus sõltub spordialast. niline seisukord on maakonniti erinev. Kui Top-15 spordialad treenerikutsete arvult koos naiste osakaalu ja keskmise vanusega Jalgpall 38,2 12% 572 Võimlemine 40,2 92% 316 Ujumine 41,8 71% 308 Korvpall 42,8 17% 259 Kergejõustik 46,3 48% 255 Võrkpall 41,2 47% 214 Kulturism ja fitness 34 67% 196 Tennis 43,1 39% 154 Ratsutamine 42,7 92% 142 Suusasport 41 39% 130 Maadlus 42,2 14% 108 Judo 42,7 19% 96 Tantsusport 38,9 69% 87 Uisutamine 38,4 91% 74 Jalgrattasport 46,4 22% 59 Keskmine vanus Naiste osakaal Treenerikutseid kokku 9 “Hea” või “väga hea” tehnilise seisukorraga sportimispaikade osakaal maakonniti Lääne- 32% 52% Virumaa Ida-Virumaa Harjumaa 34% 48% 33% 42% 31% 45% Raplamaa 43% 35% Järvamaa Hiiumaa 43% 27% Jõgevamaa Läänemaa 32% 43% 45% 22% Pärnumaa Saaremaa Viljandimaa 30% 46% 29% 43% 38% 33% Tartumaa 38% 34% Põlvamaa 44% 30% Valgamaa 34% 34% Võrumaa Tehniline seisukord “hea” 41% 36% Tehniline seisukord “väga hea” Harjumaal ja Lääne-Virumaal on vähemalt Munitsipaal- või riigiomandis olevatest spor­ heas korras üle 80% sportimispaikadest, siis diobjektidest on vähemalt heas korras 74% Jõgevamaal ja Valgamaal jääb see alla 70%. ning eraomandis spordiobjektidest 87%. Spordiorganisatsioonid: kaasatus katusorganisatsioonidesse erineb maakonniti Eesti spordiregistris oli 31.12.2024. a seisu­ Katusorganisatsioonide (spordialaliidud ga 2922 spordiorganisatsiooni, kellest tegut­ ja maakonna spordiliidud) liikmeskonda sevaid oli 2703 (93%). Aktiivselt spordi har­ kuulub 64% spordiklubidest. Kogu Eestit rastamisega tegelevaid organisatsioone oli arvestades ei ole spordiala või piirkondliku 2055 (70%), ülejäänute fookus oli suunatud katusorganisatsiooni tegevuses aktiivne spordiürituste korraldamisele või spordite­ kaasalöömine aastate jooksul märkimis­ gevuse toetamisele. Aasta jooksul lisandus väärselt muutunud, kuid maakondlikult on 183 ja registrist kustutati 187 spordiorgani­ kaasatus oluliselt erinev. Kui Hiiumaal on satsiooni. Spordiorganisatsioonide persona­ liikmeks olijate osakaal 80%, siis Tallinna ja li (juhid, treenerid ja muud töötajad) üldarv Tartu ümbruses ning Võrumaal on omaette kasvas 339 võrra ja oli kokku 11608. Spor­ toimetajaid oluliselt rohkem ja liikmesuse diorganisatsioonide haldussuutlikkus para­ osakaal jääb alla 60%. Graafikul on eraldi neb iga aastaga – 2024. aastal esitas Eesti välja toodud ka maakonna spordiliidu liik­ spordiregistrile andmed rekordilised 95% or­ meks olemise määr, mis erineb maakonniti ganisatsioonidest. veelgi enam. 10 Spordiklubide liikmeks olemise osakaal maakonniti Saavutussport: lai medalialade haare 59% 2024. aastal võideti rahvusvahelistel tiitli­ Harjumaa võistlustel kokku 42 spordialal 273 medalit 11% – 80 kulda, 73 hõbedat ja 120 pronksi. Enim 80% medaleid saadi purjetamises (45), kulturis­ Hiiumaa mis ja fitnessis (33) ning sumos (32). Esi­ 70% kohtade poolest olid edukaimad alad pur­ 68% jetamine (17), veemootorisport (10) ning Ida-Virumaa 42% sõudmine (7) ja orienteerumine (7). 64% Kuigi Pariisi olümpiamängudelt ei õnnes­ Jõgevamaa 49% tunud medaleid tuua, siis MM- ja EM-võist­ lustel pääseti olümpiaaladel esikolmikusse 77% seitsmel korral. Talialadel võideti kolm hõbe­ Järvamaa 46% medalit – Marten Liiv kiiruisutamises, Alek­ sandr Selevko iluuisutamises ning Marie 69% Lääne-Virumaa Kaldvee ja Harri Lill kurlingus. Juuni keskel 45% said 8 päeva jooksul Euroopa meistrivõist­ luste kuldmedali kaela Johannes Erm kerge­ 65% Läänemaa jõustikus, Irina Embrich vehklemises ja Eneli 44% Jefimova ujumises, hiljem täiendas pronks­ medaliga saaki Madis Mihkels jalgrattaspor­ 67% Põlvamaa dis. Märkimisväärne on uute medalialade 58% esilekerkimine ja erinevate spordialade lai 72% haare – medalile küündisid kuue erineva Pärnumaa spordialaliidu sportlased. Viimati saime nii 55% mitmel olümpiaalal medali 2006. aastal. 71% Raplamaa Ka Pariisis suutsime hoolimata medalita 44% jäämisest jõuda esikümnesse 10 korral ja 67% koguni 7 erineval spordialal. Varasemalt Saaremaa 53% oleme suvemängudel sama paljudel aladel suutnud konkurentsis olla 1990. aastatel. 58% 16 1 Tartumaa 25% Suvistel olümpiatel saavutatud esikümnekohad ja erinevate spordialade arv 76% Valgamaa 11 11 37% 10 10 9 78% Viljandimaa 47% 7 6 6 7 7 7 56% 5 Võrumaa 6 31% 5 4 4 3 3 Mingi katusorganisatsiooni liikmeks olemise osakaal 2 2 Maakonna spordiliidu liikmeks olemise osakaal 1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2021 2024 1992 19 11 1.2. SPORDIVALDKONNA Spordiklubide tulud miljonites eurodes aastatel 2013-2023 RAHASTAMINE 2013 25,1 60,9 Tulud üksikisikutelt Spordiklubide tulubaas jõudis uutesse Tulud kokku kõrgustesse 2014 27 65,8 Spordiklubide tulud olid 2023. aastal2 200,7 2015 41,8 90,1 miljonit eurot ja kulud 200,2 miljonit eurot. Mitte kunagi varem ei ole tulud kasvanud ühe 2016 37,3 86,5 aastaga nii palju (33,2 miljonit). Kahe aasta jooksul on tulubaas kasvanud 54,9 miljoni euro võrra. Vähemalt sama märkimisväärne 2017 56,2 111,6 on ka üksikisikutelt saadud tulude kerkimine, mis esmakordselt on kolmekohaline - 101 2018 61,3 127,7 miljonit eurot – ning mis aastaga suurenes 19,8 miljoni euro võrra. Kümne aastaga on 2019 66,9 139,7 eraisikutelt saadud summa suurenenud neli korda. Ajaloo jooksul on vaid korra varem üksikisikute panus moodustanud spordiklu­ 2020 57,8 136,4 bide kogutuludest üle poole. 2021 57,6 145,9 Tulubaasi kasvu positiivse fooni juures tuleb siiski märkida ka tulude väga ebaühtlast ja­ 2022 81,2 167,5 gunemist: 2023 101 200,7 • 31 klubil oli kogutulu üle 1 miljoni euro, mis moodustas 38% spordiklubide kogu­ tulust; • mediaantulu oli 10 615 eurot ning aasta­ ga oli see kerkinud vaid 221 eurot; 85 098 • kuigi üksikisikud panustasid oluliselt rohkem, siis 25% klubide puhul puudus 76 149 eraisikute panus täielikult. 71 148 71 410 68 135 65 383 56 040 48 594 48 641 38 364 Keskmine tulu 36 064 Mediaantulu Spodiklubide keskmine tulu ja mediaantulu 10615 8541 9925 9445 10394 6603 7459 7766 8305 4795 5760 2 2024. aasta andmed selguvad 2025. aasta suvel 12 KOVide toetus kasvas eelarvega samas taktis Kohalikud omavalitsused eraldasid 2023. tuuri ülalpidamisele kulus 2,3 miljonit eurot aastal3 spordile 113 miljonit eurot. Toetus­ rohkem ning halduskulude osakaal oli 44%. maht suurenes aastaga 13,8 miljoni euro Spordiklubide ja spordikoolide toetusteks võrra, mis on rekordiline summa. Investee­ eraldati 2,5 miljonit eurot rohkem kui 2022. ringud kasvasid 9,1 miljoni euro võrra ja aastal ja toetused moodustasid spordile moodustasid 32% kogumahust. Infrastruk­ tehtud eraldistest veerandi. Kohalike omavalitsuste spordile tehtud kulutuste summad kululiikide ning aastate kaupa 49 366 232 39 785 315 47 040 078 34 155 338 Ülalpidamine 35 186 985 Investeeringud Toetused 31 922 749 29 968 486 16 170 636 26 135 334 20 347 441 17 437 357 11 814 872 12 975 299 15 151 662 7 883 353 24 002 155 9 331 773 13 895 030 16 172 495 35 802 391 5 768 241 18 130 160 25 367 410 36 616 633 26 705 633 21 650 102 16 909 919 6 979 623 22 633 606 13 540 344 16 633 887 11 888 146 22 853 356 22 051 895 14 704 522 16 934 843 10 995 386 22 750 895 23 556 917 6 909 744 27 794 403 26 436 669 26 049 771 25 399 801 25 367 419 23 547 250 20 470 620 20 242 677 20 233 489 19 808 381 18 854 915 18 705 409 18 509 206 16 847 538 16 692 514 16 433 000 15 580 373 14 926 476 14 570 422 12 966 453 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 3 2024. aasta andmed selguvad 2025. aasta suvel 13 Kasvu taga olid Harjumaa omavalitsused ning eriti Tallinna linn, kus eraldised spordi­ le tõusid võrreldes 2022. aastaga 10 miljoni euro võrra. Samal ajal jäi koguni 12 maakon­ na panus väiksemaks, Harjumaa kõrval kas­ vatasid toetusmahtu veel vaid Valgamaa ja Viljandimaa. Kohalikelt omavalitsustelt spordile tehtud kulutused miljonites eurodes maakondade kaupa 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Harjumaa 27,68 33,50 17,21 27,93 30,91 26,73 29,67 23,11 35,93 38,24 57,16 Hiiumaa 0,73 0,51 0,30 0,28 0,39 0,39 0,92 2,74 8,17 1,24 0,83 Ida-Virumaa 5,76 5,30 5,79 6,07 7,58 8,57 12,54 16,58 15,03 11,93 11,24 Jõgevamaa 0,75 0,57 1,95 0,88 0,98 2,11 1,80 1,74 2,22 2,14 2,10 Järvamaa 1,30 0,80 0,91 0,87 2,30 1,75 2,78 5,39 1,83 1,64 1,61 Lääne-Virumaa 2,75 2,31 2,58 3,61 3,33 3,67 4,60 4,14 5,37 6,68 6,25 Läänemaa 0,93 0,77 0,85 0,94 1,61 2,14 1,15 1,15 1,40 1,84 1,62 Põlvamaa 0,85 0,91 0,83 1,17 1,02 2,15 1,69 1,08 1,23 1,60 1,59 Pärnumaa 5,24 4,75 4,42 7,26 3,39 3,77 7,57 7,98 5,18 9,54 8,83 Raplamaa 0,94 1,10 1,21 1,39 1,64 1,41 3,37 5,61 3,41 3,31 1,82 Saaremaa 2,43 1,23 1,28 1,07 1,03 1,22 1,40 1,31 1,54 1,60 1,58 Tartumaa 4,37 3,02 4,21 3,85 4,63 4,82 8,45 8,72 11,89 12,39 10,05 Valgamaa 0,78 0,79 0,67 0,71 0,78 0,77 1,23 0,94 1,03 1,87 3,04 Viljandimaa 2,16 2,05 1,98 2,34 2,34 2,79 3,27 2,68 5,65 3,09 3,32 Võrumaa 1,53 1,22 1,28 1,38 1,25 1,32 1,77 2,80 2,58 2,02 1,93 14 Omavalitsuste kogu eelarvemaht jätkas tõu­ su sporditoetustega samas tempos ning spordi osakaal püsis 3,3% tasemel koguku­ ludest. Ühe elaniku kohta panustati 82,17 eurot. 19 omavalitsust ületasid 100 euro piiri elaniku kohta, tipus oli Rae vald (538 eurot inimese kohta), kes kulutas sporditegevu­ sele ainsana rohkem kui kümnendiku eelar­ vest. Kohalikelt omavalitsustelt spordile tehtud kulutuste osakaal eelarvest maakondade kaupa 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Harjumaa 4,63% 4,69% 2,29% 3,53% 3,35% 2,66% 2,76% 2,02% 2,67% 2,68% 3,48% Hiiumaa 6,17% 4,34% 2,36% 1,97% 2,58% 2,55% 4,37% 11,68% 28,68% 4,39% 3,38% Ida-Virumaa 3,45% 2,94% 3,37% 3,50% 4,31% 4,06% 5,89% 7,23% 6,30% 4,55% 3,88% Jõgevamaa 2,40% 1,51% 4,78% 2,22% 1,99% 3,70% 3,23% 3,72% 3,58% 3,22% 3,31% Järvamaa 3,19% 2,06% 2,37% 2,19% 4,96% 3,42% 4,12% 8,48% 3,09% 2,60% 2,30% Lääne-Virumaa 4,44% 3,43% 3,50% 4,67% 4,00% 3,84% 4,13% 3,86% 4,51% 5,42% 4,69% Läänemaa 3,56% 2,64% 2,58% 3,02% 4,31% 5,99% 2,86% 2,54% 3,25% 3,24% 3,44% Põlvamaa 2,89% 2,91% 2,43% 3,24% 2,55% 5,32% 3,89% 2,68% 2,58% 3,12% 2,85% Pärnumaa 6,20% 4,17% 4,29% 6,88% 2,69% 2,86% 4,75% 4,88% 3,27% 5,31% 4,14% Raplamaa 3,12% 2,72% 3,10% 2,86% 3,35% 2,44% 5,30% 8,96% 4,97% 4,46% 2,15% Saaremaa 6,25% 3,30% 2,83% 2,46% 1,76% 2,13% 2,10% 2,21% 2,36% 2,14% 1,94% Tartumaa 2,42% 1,62% 2,14% 1,87% 1,91% 1,84% 2,55% 2,80% 3,49% 3,36% 2,27% Valgamaa 2,48% 2,43% 1,99% 1,89% 1,71% 1,75% 2,57% 1,84% 1,91% 3,59% 5,21% Viljandimaa 4,37% 3,68% 3,75% 4,00% 3,46% 3,53% 3,66% 3,01% 6,02% 3,29% 2,95% Võrumaa 3,35% 2,85% 2,88% 3,17% 2,41% 2,23% 2,74% 3,98% 3,26% 2,53% 2,13% 15 Spordivaldkond on jätkuvalt suurim Kultuuriministeeriumi toetused maksumaksja kultuuris spordile Sporditegevusega seotud organisatsioonid Kultuuriministeerium eraldas 2024. aasta maksid 2024. aastal riiklikke makse 48 miljo­ eelarvest spordivaldkonnale kokku 42,5 mil­ nit eurot ja tööjõumakse 39,2 miljonit eurot, jonit eurot, millest 39,8 miljonit eurot eral­ olles sellega jätkuvalt enim riiklikke makse dati spordiorganisatsioonidele tegevus- ja maksev kultuurivaldkond. Aasta jooksul kas­ projektitoetusteks ning 2,7 miljonit eurot vas maksude laekumine 6,1 miljonit (15%) ja investeeringuteks spordiobjektidesse. Tule­ tööjõumaksude tasumine 3,4 miljonit eurot nevalt riigieelarve olukorrast ei ole viimas­ (10%). Viimases kvartalis toimus võrreldes tel aastatel tehtud otsuseid suuremahuliste esimese poolaastaga küll kerge langus, kuid spordiobjektide rajamiseks (välja arvatud sellest hoolimata oli tegemist spordi jaoks Tehvandi multifunktsionaalne hall, mis on aegade jooksul suurima maksupanusega. vajalik laskesuusatamise tiitlivõistluste kor­ Kasvutempo ületas riigi keskmist. raldamiseks). Suurim riiklike maksude maksja spordis oli My Fitness AS 3,33 miljoni euroga, kes jõudis seega ka kultuuriga seotud organisatsiooni­ Toetused Investeeringud de esikuuikusse. Eesti Jalgpalli Liidu poolt makstud 2,14 miljonit eurot tööjõumakse on suurim näitaja spordis ja kogusummalt viies 9 2,7 17 11,8 kogu kultuurisektoris. 13,1 42 39,8 33,2 36,3 29,3 2020 2021 2022 2023 2024 Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna investeeringutoetused miljonites eurodes aastatel 2020-2024 2020 2021 2022 2023 2024 Multifunktsionaalsed jalgpallihallid 6,0 6,0 6,0 2,0 0,0 Kääriku Spordikeskus 4,6 3,4 1,6 0,0 0,0 Kohalike omavalitsuste investeeringud 0,0 5,5 1,0 0,3 0,0 Regionaalsed tervisespordikeskused 0,7 0,7 0,7 3,7 0,7 Tehvandi ja Jõulumäe SA investeeringud 1,8 1,4 2,5 3,0 2,0 (v.a Kääriku Spordikeskus) 16 Tegevus- ja projektitoetustest suurema osa moodustavad toetused spordialaliitudele ja Eesti Olümpiakomiteele, treenerite töö­ jõukulu toetus ja rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetus. Need kolm eelarverida moodustavad 70% Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna eelarvest. Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna tegevus- ja projektitoetused miljonites eurodes aastatel 2020-2024 2020 2021 2022 2023 2024 Spordialaliidud ja EOK 12,6 13,1 12,9 14,1 13,7 Treenerite tööjõukulu toetus 7,3 7,8 7,8 12,2 12,2 Rahvusvaheliste võistluste korraldamine 3,9 6,1 6,4 5,2 4,2 Jõulumäe ja Tehvandi tegevustoetused 1,6 1,7 1,7 2,1 2,1 Liikumisharrastuse organisatsioonid 1,0 1,0 2,1 2,4 2,3 Puuetega inimeste organisatsioonid 1,0 1,0 1,0 1,2 1,2 Toetus muudele partnerorganisatsioonidele 0,7 1,0 0,9 1,1 1,2 Audentese Spordigümnaasiumi riiklik tellimus 2,4 2,4 2,4 Riigikogu otsetoetused 0,7 1,1 0,5 0,7 0,0 Muud toetused (sh SA-de tegevustoetused) 1,5 0,5 0,6 0,6 0,5 17 2. SAAVUTUS- SPORDI ARENDAMINE Foto: Eesti Olümpiakomitee 18 2.1. PARIISI OLÜMPIAMÄNGUDE Sportlaste kohad olümpiamängudel KOKKUVÕTE Albertville/ 2 2024 oli olümpia-aasta. Pariisi suveolüm­ Barcelona 13 1992/1992 13 piamängudel osales 25 Eesti sportlast 13 spordialal. Paraku oli see pärast 1996. aas­ ta Atlanta olümpiamänge taasiseseisvunud Lillehammer/ Eesti teine suveolümpia, mil meie koondis Atlanta 19 jäi medalita. Vaatamata ajaloo väikseimale 1994-1996 12 delegatsioonile saavutasid Eesti sportlased märkimisväärsed 10 esikümne kohta, neist parimana Nelli Differt 4. koha vehklemises. Nagano/ 3 Eestlaste huvi olümpia vastu oli suur ning Sydney 22 kajastus positiivne. Kui kõrghetkel elas Pa­ 1998-2000 10 riisi olümpiale telepildi vahendusel kaasa 680 000 Eesti inimest, siis ka ülekanded Eesti sportlaste esitustest olid väga popu­ Salt Lake City/ 6 laarsed. Eneli Jefimova ja Kregor Zirki finaal­ Ateena 8 ujumist vaatasid vastavalt 179 000 ning 2002-2004 8 148 000 inimest ning Rasmus Mägi finaal­ jooksu 169 000 Eesti silmapaari. Eesti Olüm­ Torino/ 5 piakomitee tippspordikomisjon ja esindajate Peking 17 kogu hindas koondise soorituse Pariisi suve­ 2006-2008 7 olümpiamängudel heaks. Kui analüüsida taasiseseisvunud Eesti sport­ Vancouver/ 3 laste esinemist olümpiamängudel, on näha, London 17 et tulemuslikumad ajad on jäänud viimase 2010-2012 4 enam kui 30 aasta esimesse poolde. Aas­ tatel 1992-2008 võitsid Eesti sportlased nii suve- kui ka taliolümpiamängudelt kokku 16 Sotši/ 1 medalit. Pärast seda, perioodil 2010-2024 Rio de Janeiro 12 kokku enam kui poole vähem ehk vaid 7 me­ 2014-2016 11 dalit. Viimased 4 olümpiatsüklit on sarnased Eesti taasiseseisvumisaja esimese 3 olüm­ Pyeongchang/ 2 piatsükliga, kus medaleid on võidetud vähe, Tokyo 19 aga esikümne kohti saavutatud palju. Aasta­ 2018-2020 5 tel 2000-2008 olid Eesti hiilgeajad murdmaa­ suusatamises, kergejõustikus, sõudmises ning judos. Peking/ 1 Pariis 11 2022-2024 13 Olümpiamängude 11.-20. koht Olümpiamängude 4.-10. koht Olümpiamängude 1.-3. koht 19 Üks suuremaid põhjuseid, miks Eesti kon­ Team Estonia toetus perioodil 2022-2024 kurentsivõime viimasel neljal olümpiatsüklil langenud on, võib olla tippspordi toetamine. Individuaalalade sportlaste ja treenerite Mitmed riigid hakkasid just selle perioodi eel nimelised toetused Individuaalalade tippsporti jõulisemalt rahastama, näiteks 10 712 196 € koondiste toetused loodi Taanis 2008. aastal tippspordi üksus 2 083 203 € Team Denmark. Eestis toimus väike muutus aga enam kui 10 aastat hiljem. 2019. aastal loodud Team Estonia on kindlasti tõstnud tippspordi toetamise kvaliteeti, kuid lähiajal tehtavad sammud peavad olema jõulise­ mad, kui soovime olla konkurentsivõimeli­ Toetused kokku sed. 21 074 702 € Team Estonia toetas viimase olümpiatsükli, kolmeaastase perioodi ehk lühendatud tsük­ li jooksul aastatel 2022-2024 spordialaliite Võistkondlike kokku 21,1 miljoni euroga. Kokku said toe­ sportmängude toetused tust 44 spordialaliitu ning toetati sportlasi 5 645 737 € ja nende treenereid, täiskasvanute- ja noor­ tekoondiseid ning Team Estonia sportlaste Tugiteenused 1 879 066 € Mitteolümpiaalade tugiteenuste kasutamist. Toetustest 51% toetused eraldati nimeliselt individuaalalade sportlas­ 754 500 € tele ja treeneritele ning 27% võistkondlikele sportmängudele ja 4% mitteolümpiaaladele. Kõige enam sai perioodil 2022-2024 Team Team Estonia toetus Estoniast toetust Eesti Kergejõustikuliit, spordialaliitudele 2 485 525 Eesti Võrkpalli Liit ja Eesti Korvpalliliit. Team perioodil 2022-2024 Estonia eelarvest 14,3 miljonit eurot ehk 2 260 880 kaks kolmandikku jagunes esimese kümne ja 18,9 miljonit eurot ehk 90% esimese 20 spordiala vahel. Seega toetati ülejäänud 24 1 949 898 spordiala kokku 2,1 miljoni euroga ehk 10% eelarvest. 1 573 940 1 483 773 1 248 174 844 245 824 000 807 525 772 240 Eesti Kergejõustikuliit Eesti Vehklemisliit Eesti Võrkpalli Liit Eesti Jalgpalli Liit Eesti Korvpalliliit Eesti Maadlusliit Eesti Käsipalliliit Eesti Sõudeliit Eesti Suusaliit Eesti Uisuliit 20 2.2. TEAM ESTONIA TEGEVUSED 2024. aastal tehti oluline muudatus Team Tugiteenuste süsteem sportlastele püsis Estonia noorsportlase toetuses. Kui vara­ 2024. aastal muutumatuna. Endiselt on semalt toetati noorsportlasi vanuses 14-22, sportlastel Team Estonia toel võimalik kasu­ siis alates 2024. aasta 1. jaanuarist toeta­ tada spordiarsti, füsioterapeudi, massööri, takse noorsportlasi vanuses 18-22 aastat spordipsühholoogia ja toitumisnõustamise talialadel ning alates 1. detsembrist su­ teenust. Lisaks anda vajadusel vereproove vealadel. On üksikuid erandeid, tulenevalt ning saada südame ultraheliuuring või vigas­ varajasema spetsialiseerumisega spordiala­ tustega seotud ravi. Viimane on sportlaste dest või väga edukatest noorematest sport­ jaoks eriti oluline, nagu ka Spordimeditsiini lastest, kuid eesmärk on edaspidi toetada SA poolt pakutav arstiabi kiirus. Võimaluste noorsportlasi kõige kriitilisemal perioodil piires toetati ka osade spordialade puhul fü­ ehk pärast keskkooli. Tehtud muudatus või­ sioterapeudi kaasamist tiitlivõistlustele. maldas noorsportlase toetust oluliselt tõsta, kuivõrd toetatavate noorsportlaste arv vähe­ Team Estonia korraldas 2024. aastal ka ühe nes enam kui poole võrra – ligikaudu 150 tippspordi teemalise konverentsi. „Kääriku noorsportlase asemel toetab Team Estonia Kärajad” keskendus tippspordile, täpsemalt edaspidi 70-80 noorsportlast. Pariisi olümpiamängude analüüsile, Team Estonia arendamisele ning treenerite ja Lisaks noorsportlase toetusele suurenes sportlaste muredele. Olulisemad käsitletud 2024. aastal ka C-kategooria sportlaste toe­ teemad olid: tus. Kuni 2024. aastani oli koondise toetu­ sest võimalik taotleda toetust ka Team Es­ 1) tugiteenuste kättesaadavus, spetsialisti­ tonia toetusel olevale üksiksportlasele ehk de treeninglaagrites ja tiitlivõistlustel ko­ osa sportlastest said toetust Team Estonia halolu aina suurem olulisus; kahest erinevat meetmest. Seoses muuda­ 2) omavahelise koostöö tähtsus, nii erine­ tusega toetada alates 2025. aastast Team vate alade sportlaste kui ka treenerite Estonia koondise meetmest vaid erinevate vahel; spordialade noorte- ja täiskasvanute koon­ 3) tippspordi pikaajalise plaani alatine ole­ disi, otsustati tõsta C-kategooria toetuse masolu; määra. A- ja B-kategooria toetused jäid eel­ 4) noorte talentide parem kaardistamine ja arvelistel põhjustel esialgu muutmata. spordi juures hoidmise olulisus; 5) treenerite kutsesüsteemi ülevaatamine, treenerite toetamine ning treenerite huve Team Estonia sportlaste toetused kaitsva organisatsiooni loomine; +250 € talialadel alates 01.04.2024 ning suvealadel alates 01.12.2024 6) spordialade veelgi jõulisem prioriseeri­ mine; 7) spordialaliitude strateegia talentide +200 € arendamisel ning noorte- ja tippspordi arendamisel; 8) treenerite toetamine, kes tegelevad noor­ 1250 € tega. 800 € +250 € Ettevalmistustoetuse kasv (kuus) +175 € 250 € 125 € Treeneri toetuse kasv (kuus) C-kategooria sportlane Noorsportlane Toetuse suurus varasemalt (kuus) 21 2.3 PARIISI PARALÜMPIAMÄNGUDE KOKKUVÕTE XVII suvised paralümpiamängud toimusid jõudsid esmakordselt otsepildi vahendusel 2024. aasta 28. augustist 8. septembrini Eestimaa inimesteni, seda Eesti Paralümpia­ Pariisis. Eestit esindasid viis parasportlast. komitee, Delfi, Eesti Rahvusringhäälingu ja Delegatsiooni suurus kokku koos sportlaste, Levira vahelises koostöös. treenerite ja taustajõududega oli 14 inimest. Eestlaste parima tulemuse saavutas Matz Pariisi paralümpiamängudelt jõudis Delfi TV Topkin, kes oli 50 m selili ujumises 7. Esi­ eetrisse 74 tundi otseülekandeid 13 erine­ kümnesse jõudsid veel Egert Jõesaar ketta­ valt spordialalt (ujumine, sõudmine, boccia, heites (8 koht) ja Laura-Liis Juursalu triatlo­ kergejõustik, triatlon, ratastooliragbi, värav­ nis (10 koht) pall, jalgrattasõit, ratastoolitennis, istevõrk­ pall, pimedate jalgpall, ratstoolikorvpall, pa­ Paralümpial osalenud sportlaste ettevalmis­ rajõutõstmine). Delfi TV vahendusel järgis tuskulud olid kolme aasta jooksul kokku üle paralümpia ülekandeid ligi 20 000 unikaalset 300 000 euro, millest suurema osa moodus­ vaatajat. tasid võistluskulud, sportlaste toetused ja stipendiumid ning treeningute ja treening­ Paralümpiamängude ava- ja lõputseremoo­ laagrite läbiviimise kulud. niat vahendasid otseülekandes nii Delfi TV kui ka ETV2. ETV2 vahendusel jälgis avatse­ 2024. aasta oli nii Eesti Paralümpiakomitee remooniat 32 000 inimest ja lõputseremoo­ jaoks tervikuna kui ka kommunikatsiooni niat 16 000 inimest. vaates murranguline. Aasta keskseks sünd­ museks olid Pariisi paralümpiamängud, mis Kulud Pariisi paralümpial osalenud sportlaste ettevalmistuseks 2022-2024 2022 (kokku 71 069 €) 60 425 2023 (kokku 87 627 €) 2024 (kokku 158 799 €) 31 681 30 725 28 786 27 061 25 030 19 880 18 513 6 000 14 026 3 742 3 669 3 053 12 567 2 387 11 600 9 600 8 750 Võistluskulud Treeninglaagrid Tugiteenused Treenerite toetus Muud kulud Stipendiumid ja treeningud ja stipendium sportlastele 22  Delegatsioonide suurused suvistel olümpia­ mängudel ja naiste osakaal delegatsioonides 2.4. BALTIMAADE KOONDISED Eesti Läti Leedu SUVEOLÜMPIAMÄNGUDEL 11% 26% 23% 1992 Edutegureid medaliteni jõudmiseks võib olla mitmeid, aga nii mõndagi tähelepanuväärset 37 34 47 leiame ka seljataha vaadates. Analüüsisime Eesti, Läti ja Leedu delegatsioone ja saavu­ 19% 28% 26% tusi olümpiamängudel alates 1992. aastast. 1996 2024. aasta Pariisi suveolümpiamängudel 43 47 61 osales Eesti 24 sportlasega, mis on taas­ iseseisvumise järel kõige väiksem delegat­ sioon. Eestiga sarnases olukorras oli ka Läti. 6% 33% 34% 2000 Kuna olümpiamängudel on võetud eesmär­ 33 45 61 giks ühtlustada naiste ja meeste osalust, siis on aastatega naiste osakaal Baltimaade delegatsioonides kasvanud. Pariisi olümpia­ 26% 31% 20% mängudel oli Baltimaadest kõige suurema 2004 naiste osakaaluga Leedu delegatsioon ja kõige väiksem Eesti oma. 42 32 59 28% 38% 38% 2008 47 47 71 28% 31% 37% 2012 32 45 62 39% 41% 28% 2016 46 32 67 42% 41% 38% Foto: Eesti Olümpiakomitee 2020 33 32 42 33% 45% 47% 2024 24 29 51 23 Delegatsioonide keskmine vanus 31 30 Eesti 29,8 29 Leedu 28,9 Trend 28 27 Läti 26,9 26 25 24 1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020 2024 Balti riikide olümpiadelegatsioonide liikmete kõikumisi üles-alla, siis viimase kahe küm­ keskmine vanus on tõusujoones. Hoolima­ nendiga on debütantide keskmine vanus ta sellest, et Pariisi olümpiamängude puhul tõusnud keskmiselt kolm aastat. delegatsioonide keskmine vanus langes, siis üldine trend, mida graafikul märgib roheline Kuivõrd esmakordselt olümpiale jõudjate joon, on tõusvas joones. Peamiseks põh­ osakaal on delegatsioonides suur – Eestil juseks, miks olümpiasportlaste keskmine veidi alla poole, kuid Lätil-Leedul ligi 60% –, vanus kasvab, on debütantide ehk esimest mõjutavadki debütandid oluliselt kogu dele­ korda olümpiale jõudvate sportlaste suurem gatsiooni keskmist vanust. vanus. Kui 1990. aastatel oli veel väikeseid Debütantide osakaal delegatsioonis 91 84 79 75 75 68 66 Läti ja Leedu 64 63 62 keskmine 57 58 58 57 56 55 53 54 Eesti keskmine 51 50 48 44 44 39 40 38 33 Eesti Läti Leedu 1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020 2024 24 Mitmendal olümpial sportlane osaleb 2,2 2 1,8 Eesti keskmine 1,6 Läti ja Leedu keskmine 1,4 Eesti 1,2 Läti 1 Leedu 1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020 2024 Kurb kaasnev fakt on, et 48% Eesti sportlas­ Üks olulisemaid hetki spordi juures hoid­ test, kes suveolümpiamängudel osalevad, misel ja esimese eduni jõudmisel on noor­ käivadki karjääri jooksul seal vaid korra. Teis­ te üleminek juunioride seast täiskasvanute te Balti riikide puhul on vastav osakaal sport­ hulka. Paraku muutub ajavahemik juuniori­ lastest veelgi suurem – Lätil 56% ja Leedul de vanuseklassist väljumise ning esimese 58%. Samas on siin erinevalt Leedust ja Lätist olümpia vahel järjest pikemaks ja nõuab üha näha Eesti puhul muutust, sest viimasel ka­ rohkem ressurssi. hel suveolümpial osalejate jaoks on tegemist keskmiselt juba teise olümpiaga. Balti riikide delegatsioonide debütantide keskmine vanus suveolümpial 28 Leedu 27 Keskmine 26 Eesti 25 Läti 24 23 22 2004 2008 2012 2016 2020 2024 25 Baltimaade medalid suveolümpiamängudelt Eesti (kokku 15) Läti (kokku 18) Leedu (kokku 30) 5 5 5 4 4 4 3 3 3 3 3 3 2 2 2 2 2 2 2 0 1 1 1 0 1 0 0 1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020 2024 Pariisi olümpiamängudel Eesti ja Läti meda­ leid ei võitnud. Baltimaadest on taasiseseis­ Olümpiamedalisti varasemad medalid ja osakaal vumise järel kõige enam medaleid võitnud Leedu ja kõige vähem Eesti. 27 Eesti 96% Eesti puhul on koguni 96% olümpiamängude medalivõitude puhul tegemist sportlase või võistkonna liikmega, kes on eelnevalt saa­ 34 Läti 83% nud täiskasvanute OM-, MM- või EM-medali või jõudnud olümpial esikolmikusse. Lee­ dulaste puhul on see osakaal 59% ning lät­ 41 Leedu 59% lastel 83%. 0 20 40 60 80 100 42 Eesti Vaid 32% Eesti kõigist olümpiamedalistidest tulid poodiumikohale juba oma esimestel Läti olümpiamängudel. Teistel Balti riikidel nii Leedu pikka sisseelamist või olümpiakogemust vaja ole olnud – 75% Leedu ning 61% Läti medalistidest jõudis medalini debüüdil. 13 12 6 5 5 4 1 1 Mitmendalt olümpialt 2 2 0 0 0 0 esimene medal 1. 2. 3. 4. 5. 26 Foto: Eesti Olümpiakomitee 2.5. EESTIS KORRALDATUD RAHVUSVAHELISTE KÕRGETASEMELISTE VÕISTLUSTE TOETAMINE Kultuuriministeerium toetab rahvusvaheliste kanalite kaudu. Taotlusvooru eelarve on 3 spordisündmuste Eestis korraldamist kol­ miljonit eurot aastas. Meetmest toetatakse mest meetmest: võistlusi, mille puhul: • rahvusvaheliste suurvõistluste korralda­ 1) varasematel samalaadsetel suurvõist­ mise toetus; lustel on piletiga pealtvaatajaid olnud • rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisünd­ välistingimustes vähemalt 10 000 ja si­ muste toetus; setingimustes 7000; • rahvusvaheliste spordisündmuste korral­ 2) suurvõistluse telepilti edastatakse su­ damise toetus. vealadel vähemalt 40 riiki ja talialadel 30 riiki. Kolme meetme raames toetas Kultuurimi­ nisteerium 2024. aastal toimunud rahvusva­ Kuigi meede on uus, on see end juba õigus­ helisi spordisündmusi kokku 4,2 mln euroga. tanud, sest on andnud pikemalt ette kindlus­ tunde mitmete võistluste korraldamiseks, Rahvusvaheliste spordi suurvõistluste näiteks: Eestis korraldamise toetusmeetme rakendamine 1) autoralli maailmameistrivõistluste etapp 2025. ja 2026. aastal; 2) iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused Eelmisel aastal rakendati esimest korda 2025. aastal; taotlusvooru spordivaldkonna suurvõistlus­ 3) laskesuusatamise maailmakarikasarja te korraldamise toetamiseks. Taotlusvooru etapp 2026. aastal; eesmärk on tuua Eestisse nii välisraha kui ka 4) laskesuusatamise maailmameistrivõist­ tutvustada Eestit turismisihtkohana meedia­ lused 2027. aastal. 27 Kui Eesti Korvpalliliit peaks saama 2025. Taotlusvoorust toetatud järgmistel aastatel aasta mais rahvusvaheliselt korvpalliliidult toimuvate ürituste puhul on väliskülastaja­ 2029. aasta Euroopa meistrivõistluste fi­ te ja -osalejate eeldatavad kulutused Eestis naalturniiri alagrupiturniiri korraldamise õi­ märkimisväärsed. guse, on võimalik ka seda võistlust käesole­ vast meetmest toetada. Toetatud võistlustest toimus 2024. aastal autoralli Euroopa meistrivõistluste etapp. Riigi toetus oli 1,1 miljonit eurot ja üritus tõi majandusliku mõju analüüsi kohaselt Lõuna-Eestisse 2,4 miljonit eurot välisraha, millelt käibemaksu laekus riigile vähemalt 0,4 miljonit eurot. Ürituse meediakajastuse väärtuseks hinnatakse 2,9 miljonit eurot. Foto: Eesti Olümpiakomitee Spordivaldkonna suursündmuste korraldus­ õiguse taotlemine ja andmine toimub ena­ masti mitmeid aastaid enne võistluse toimu­ mist, seega on ka planeerimisprotsess pikk. Meede on andnud võimaluse perioodil 2024- 2029 toimunud, planeeritud või taotletavate ürituste toetamiseks eraldada või broneeri­ da kokku 14,17 miljonit eurot. Seega on aas­ tani 2029 võimalik meetmest toetada üritusi veel kuni 3,83 mln euro ulatuses. Tabel: Eestis lähiaastatel toimuvate suurvõistluste majandusliku mõju prognoosid Välisraha Võistlus Väliskülaliste prognoos Telepildi edastamine (mln eur) Laskesuusatamise MK 2026 10 550 osalejat ja meeskonnaliiget, kes Ülekanne Eurospordi viibivad siin 7 päeva. 8000 väliskülalist, vahendusel edastatakse kes viibivad siin 5 päeva. vähemalt 75 riiki. Laskesuusatamise MM 2027 18 700 osalejat ja meeskonnaliiget, kes Ülekanne Eurospordi viibivad siin 14 päeva. 8500 väliskülalist, vahendusel edastatakse kes viibivad siin 7 päeva. vähemalt 75 riiki. Autoralli MM etapp 2025 7,1 1000 osalejat ja meeskonnaliiget, kes Läbi WRC promootori viibivad siin 8 päeva ja 9000 väliskülalist, ja 110 telejaama jõuab kes viibivad siin 3 päeva. telepilt 155 riiki ja 800 miljoni kontaktini. Korvpalli EM 2029 14 20 000 väliskülalist, kes viibivad siin Jõuab enam kui 50 riigi (korraldusõiguse saamine selgub vähemalt 3 päeva. 300 miljoni vaatajani. 2025. aasta mais) 28 Eestis toimuvate rahvusvaheliste mille põhjal kujuneb lõplik toetussumma. kultuuri- ja spordisündmuste Kui majanduslik mõju jääb väiksemaks kui toetusmeetme rakendamine esialgu prognoositud, väheneb ka toetus. Keskmiselt on üks üritustel osalenud välis­ külastaja jätnud Eestisse ühe ürituse kohta Alates 2018. aastast rakendab Kultuurimi­ aastatel 2018-2024 600 eurot. nisteerium meedet, mille eesmärk on tuua Eestisse olulise majandusliku mõjuga rah­ vusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi. Toe­ Madalama kulutuste kogusummaga on tuse andmise peamiseks tingimuseks on, et noorte- ja laste spordiüritused, kõrgemaga välisosalejate ja -külastajate kulutustelt Ees­ aga täiskasvanute spordiüritused (nt IRON­ ti riigile laekuv käibemaks (muid võimalikke MAN Tallinn). Sporditurist kulutab võrreldes makse ei arvestata) peab olema vähemalt tavaturistiga kohapeal oluliselt enam – kui võrdne toetuse 1,2-kordse suurusega. Mi­ nt IRONMAN Tallinn osaleja kulutab üritusel nimaalne eraldatav toetus on 65 000 eurot, 1400 eurot, siis n-n tavaline väliskülastaja jä­ mis tähendab, et riiki peab tulema üritusega tab Eesti Panga statistika andmetel Eestisse välisraha (välisosalejate ja -külastajate kulu­ ca 290 eurot. tused) vähemalt 460 000 eurot4. Tegemist on Eesti majandust otseselt elavdava meet­ Analüüs näitab ka, et meetme rakendami­ mega, mille mõju riigi eelarvepositsioonile ne on olnud eeldatust isegi tulusam - iga on positiivne. meetmesse kulutatud 1 euro on tagasi too­ nud keskmiselt 1,32 eurot, võttes arvesse Taotlusvooru maht on alates 2018. a. 2 mil­ ka COVID-19 perioodi. Alates 2018. aastast jonit eurot aastas, mida on üksikotsustega on meetmest kokku toetatud sündmusi 10,1 aeg-ajalt suurendatud. Konkreetse ürituse miljoni euroga, mis on Eesti riigile toonud vä­ majanduslikku mõju tõendab korraldaja pä­ lisrahalt käibemaksuna tagasi 13,3 miljonit rast sündmust sõltumatu kolmanda osapoo­ eurot. le koostatud majandusliku mõju analüüsiga, Meetmest eraldatud toetused ja välisrahalt makstud käibemaks 3,56 3,14 Käibemaks välisrahalt 2,44 1,8 2,42 Eraldatud toetus 1,91 1,94 1,13 1,18 1,35 0,55 0,95 0,93 0,52 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 4 Kuna märkimisväärne osa väliskülastajate ja -osalejate kulutusest on seotud majutusega, millel on erinev maksumäär, siis arvestuslikult on mõjuanalüüside põhjal hinnatud, et kogukulutustest keskmiselt 17% laekub käibemaksuna. 29  Foto: IRONMAN Tallinn Regulaarselt toimuvad üritused on olnud se­ linna Maraton 5 miljonit eurot välisraha (vä­ niste andmete alusel kõige suurema majan­ liskülastajate ja -osalejate kulutused). dusliku mõjuga. Näiteks 2024. a. IRONMAN Tallinn tõi Eestisse 6,5 miljonit eurot ja Tal­ Tabel: Spordiürituste majanduslik mõju Eraldatud Majanduslik Riigile laekunud käibe­ Nr Ürituse nimetus toetus mõju kokku (eur) maks välisrahalt (eur) 1 IRONMAN Tallinn 720 000 6 500 000 948 989 2 Tallinna Maraton 546 937 5 000 000 656 324 3 Suvebiatloni maailmameistrivõistlused 150 000 1 700 000 222 248 4 Taekwondo Euroopa meistrivõistlused 120 000 1 200 000 166 601 5 Tallink Floorball (saalihoki turniir) 115 000 3 400 000 519 498 6 Tallinn Open K. Palusalu noorte maadlusvõistlus 95 000 1 700 000 246 261 7 Tartu Maraton 65 000 600 000 81 718 8 Rühmvõimlemise maailmameistrivõistlused 65 000 1 400 000 205 273 KOKKU 1 876 937 22 000 000 3 046 912 30 Rahvusvaheliste spordisündmuste Eestis korraldamise toetusmeetme rakendamine Rahvusvaheliste spordisündmuste Ees­ Kokkuvõttes on Eesti spordiorganisatsioo­ tis korraldamise toetusmeede on kolmest nid tõestanud ennast rahvusvahelisel ta­ meetmest kõige vanem ja kõige laiapõhjali­ sandil väga heade korraldajatena, mille tu­ sem. Taotluste hindamisel võetakse arvesse lemusena on olnud võimalik taotleda järjest sündmuse ja spordiala populaarsust Eestis enam populaarsete spordialade kõrgetase­ ja maailmas ning sündmuse rahvusvahelist meliste sündmuste korraldamist (näiteks ja üleriigilist tähtsust ning eeldatavat vald­ laskesuusatamise MM). Nende sündmuste kondlikku ja sotsiaalmajanduslikku mõju. majanduslik ja ühiskondlik mõju on märki­ Taotlusvooru eelarve oli 2024. aastal 1,05 misväärselt suurem võrreldes 5-10 aastat miljonit eurot ja taotlusvoorust toetati 48 tagasi Eestis korraldatud sündmustega. spordisündmust. Tabel: Rahvusvaheliste spordisündmuste Eestis korraldamise meetmest eraldatud suuremad toetused. Taotleja Projekti nimetus Toetuse summa Eesti Suusaliit Kahevõistluse maailmakarika etapp 130 000 Klubi Tartu Maraton Tour of Estonia velotuur 81 000 Eesti Ratsaspordi Liit Tallinn International Horse Show 2024 70 000 Eesti Võrkpalli Liit Euroopa Kuldliiga meeste ja naiste 65 000 rahvuskoondiste alagrupimängud Eesti Korvpalliliit Meeste ja naiste EM valikmängud 52 000 Mittetulundusühing Pro Jalgratturite Klubi Balti Keti Velotuur 50 000 Mittetulundusühing Elamussport Simple Session 50 000 Foto: Simple Session 31 3. TEGEVUSED LIIKUMIS- HARRASTUSE EDENDAMISEKS Foto: Sandra Süsi / LHKK 32 3.1. VALDKONDADE ÜLESE LIIKUMISAKTIIVSUSE TEGEVUSKAVA ELLUVIIMINE Valdkondade ülese liikumisaktiivsu­ Rulluv ehk aasta-aastalt täienev tegevus­ se­­tegevuskava koostamine algas kol­ kava hõlmab hetkel kokku 56 tegevust me ministeeriumi - Kultuuriministeeriumi, elukaareüleselt. Valdkondade üleselt on Sot­siaal­ministeeriumi ning Haridus- ja Tea­ moodustatud ka kommunikatsiooni ja uu­ dusministeeriumi - ja lähimate partnerite ringute töörühmad, kelle ettepanekud on te­ osalusel 2022. aasta sügisel. Regulaarsed gevuskava täiendamise alus. Kirjapandust arutelud, koostöökohtade ja ühisosa leidmi­ on juba ellu viidud kuus ja praegu töös 37 ne liikumisaktiivsuse edendamisel on alates tegevust. Töös on nii projektipõhised alga­ 2022. aasta lõpust olnud seega igapäevase tused, pidevad sekkumised kui ka näiteks töö osa. See on suur edasiminek võrreldes regulaarsed seireuuringud, mida korralda­ varasema ajaga, kus üksteise tegemistest takse ühtsete võrdlusandmete saamiseks. tihtipeale ei kuuldud, mistõttu esines dublee­ 2024. aasta ühe arenguna saab kindlas­ rimist ja ei jõutud alati parimate lahendusteni. ti välja tuua selle, et tegevuskava jõudis veebi ja on kõigile avalikult kättesaadav (www.liigume.ee/tegevuskava) 2.-3.11.2023 2024. aasta 5.10.2022 „Kääriku kärajad“ – 13.03.2024 tegevuste SA Liikumisharrastuse liikumisvaldkonna Liikumisaktiivsuse ülevaade kompetentsikeskuse 18.01.2023 eksperdid, president, tegevuskava asutamine Seminar ministrid kohtumine ministrite Tervise- tasandil muuseumis PRAEGUNE HETK TULEVIK 31.10.2022 29.02.2024 11.07.2024 Keskmine Vastutavate Liikumisaktiivsuse Liikumisaktiivsuse eestlane liigub 28.-29.03.2023 ministrite tegevuskava tegevuskava tervisele vajalikul Koostööseminar kohtumine kohtumine juhtide avalikustamine määral ja elab Rakveres tasandil veebilehel kauem tervena 33 Mõned näited 2024. aasta Selleks, et maakonna haridusasutuste ter­ tegevustest visedendajate ja maakonna spordiliitude koostööle hoog sisse lükata, toetas SA Lii­ kumisharrastuse kompetentsikeskus raha­ Kultuuriministeeriumis valmis valdkonna ta­ liselt lasteaiaõpetajate ja liikumisõpetajate gasiside põhjal treenerite tööjõukulu toetus­ inspiratsioonipäevi ja koolitusi, mis olid kor­ meetme analüüs. Pärast taotlusvooru tingi­ raldatud ühisloomena. muste muutmist soodustatakse ka seda, kui ühe treeningrühmaga tegeleb mitu treenerit. See tähendab, et treeninguid on lihtsam mit­ 2024. aasta lõpus võeti vastu uus alushari­ mekesistada, võttes näiteks pallimängude duse seadus, mille eesmärk on muuta alus­ treeningurühma juurde ka kergejõustikutree­ hariduse korralduse süsteemi sidusamaks, neri. Lihtsustati ka kauem töö juurest eemal et toetada kõigi laste koolivalmidust. Liiku­ oleva treeneri asendamist ja tehti muid väik­ mise valdkonna õppe- ja kasvatustegevuste semaid muudatusi. põhimõteteks on: SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus 1) luua lapsele tingimused ja võimaldada viis läbi pallikastide pilootprojekti, millega aktiivset tegutsemist nii üksi kui ka rüh­ jõuti suvel ja sügisel 11 kohalikku omavalit­ mas, et laps tunneks rõõmu igapäeva­ susse. Pilootprojekti eesmärk oli liikumis- ja sest liikumisest erinevates keskkonda­ mänguplatsidel tasuta kättesaadavate män­ des ja tingimustes; guvahendite abiga tekitada lastes ja noortes 2) rikastada lapse tegevusvõimalusi erine­ rohkem huvi õues mängimise ja liikumise vate arendavate sportlike tegevustega; ning pallimänguväljakute kasutamise vastu. 3) suunata lapse üld- ja peenmotoorika, põ­ Kokku paigaldati üle 80 pallikasti ja projekti­ hiliikumiste ja kehaliste võimete arengut ga jätkatakse 2025. aastal. läbi erinevate liikumistegevuste, spordi­ alade ja tantsu; 4) suunata last igapäevastes käelistes te­ Sotsiaalministeerium on teinud tööd õigus­ gevustes ja harjutuste sooritamisel ka­ ruumi täiendamise nimel nii, et õpikeskkond sutama mõlemat kätt, täpsust nõudvas soosiks rohkem tasakaalustatud toitumist tegevuses domineerivat kätt; ja liikumist. Valminud on rahvatervishoiu 5) tagada lapse liikumisoskuste ja kehalis­ seaduse rakendusakti eelnõu, mis käsitleb te võimete arengut igapäevaste liikumist lasteasutuse tervisekaitsenõudeid. Selle nõudvate tegevuste (matkade, vaba aja eesmärk on aidata kaasa ka laste kehalise mängude, jalutuskäikude jms) ja juhen­ aktiivsuse suurendamisele. datud eakohaste liikumisõpetuse tundi­ de kaudu. Tervise Arengu Instituut koostöös Tervise­ kassaga katsetab lasteaedades sekkumist Tartu Ülikooli liikumislabor jätkab „Liikuma „Seikluste laegas - sõpradega liikumise ja kutsuva kooli“ programmi arendustööd. Kat­ maitsete maailmas“. 2024/25 õppeaastal ses osalevate koolide õpilastega on gümnaa­ osaleb 31 lasteaeda ja 47 rühma, igast maa­ siumiastme liikumisvõimaluste arendami­ konnast vähemalt üks asutus, keda toetavad seks tehtud fookusrühmade uuring. See on maakonna haridusasutuste tervisedenda­ suur samm, et programmi kaasataks peale jad. Ennetuse teadusnõukogu kinnitas „Seik­ 1.–9. klasside ka vanemaid õpilasi, kelle seas luste laeka“ tõendatuse kolmandal tasemel, on näiteks sporditreeningutel osalejaid märk­ mis tähendab, et kasutusvalmidus on hea. sa vähem. „Liikuma kutsuva kooli“ programmi Sekkumise mõju-uuringu tulemused avalda­ tõendatuse hindas ennetuse teadusnõukogu takse 2025. aasta esimeses kvartalis. neljanda taseme vääriliseks, mis tähendab, et kasutusvalmidus on väga hea. 34 3.2. KOOLIDE SPORTIMISTINGIMUSTE KAARDISTAMISE UURING 2024. aastal viis Spordikoolituse ja -Teabe 1. Sportimispaigad Sihtasutus läbi uuringu, mille eesmärgiks oli kaardistada koolide sportimistingimused • Liikumisõpetuse tundideks kasutavad põhikoolides ja gümnaasiumides5. Uuringu koolid 1407 spordiobjekti, millega seo­ algatas SA Liikumisharrastuse kompetent­ tud 2899 sportimispaika moodustavad sikeskus ning koostööpartneritena kaasati spordiregistrisse kantud spordiobjekti­ Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Üli­ dest ja -paikadest enam kui kolmandiku. kooli sporditeaduste ja füsioteraapia insti­ • Keskmiselt korraldavad koolid oma te­ tuut, Eesti Kehalise Kasvatuse Liit ning Eesti gevust 9 sportimispaigas. Seejuures on Linnade ja Valdade Liit. Viimati viidi sarnane võrreldes 2013. aastaga sportimispaika­ uuring läbi 2013. aastal. de arv tõusnud neljandiku võrra. • 79% koolide kasutatavatest sportimis­ Uuringu põhisõnumid viie alamteema lõikes paikadest on heas või väga heas seisu­ on järgmised: korras ning 61% koolidest hindab spor­ timispaikadega rahulolu kas heaks või väga heaks. Koolide rahulolu kasutada olevate sportimispaikadega Harju maakond 26 46 30 16 6 Hiiu maakond 2 4 2 Ida-Viru maakond 13 7 6 3 1 Järva maakond 2 5 7 1 Jõgeva maakond 3 5 5 2 Lääne maakond 5 4 1 Lääne-Viru maakond 9 12 4 Pärnu maakond 9 11 8 5 2 Põlva maakond 1 6 1 1 Rapla maakond 4 6 7 1 Saare maakond 2 11 7 Tartu maakond 12 17 19 5 2 Valga maakond 3 5 2 1 1 Viljandi maakond 8 6 10 Võru maakond 2 8 5 1 5 – väga rahul 4 3 2 1 - ei ole üldse rahul 5 https://spordiinfo.ee/wp-content/uploads/2024/12/Koolide-sportimistingimuste-kaardistamise-aruanne-1.pdf 35 2. Liikumisaktiivsust toetav koolikeskkond 3. Spordivahendite olemasolu • 97% koolidest korraldab õuesõppe tunde • Liikumisõpetuse ainekava valdkonda­ ja 83% liikumispause ainetundides, 92% dest on koolid kõige paremini kaetud koolidest on loonud õpilastele võimalu­ vahendi käsitsemise oskuste ja edasilii­ se kasutada vahetunni ajal spordivahen­ kumisoskuste omandamiseks vajalike deid ning 72% koolides on võimla aktiiv­ vahenditega. se vahetunni ajal õpilastele avatud. 85% • 51% koolidest on laenutanud ja 34% koo­ koolihoovidest on avalikkusele avatud. lidest soovib vajalikke õppevahendeid • Liikuma Kutsuva Kooli programmiga ühi­ laenutada. nenud koolides rakendatakse keskmiselt • Täiendavaid spordivahendeid vajab 84% 13% rohkem liikumist toetavaid tegevusi. koolidest. Kõige rohkem vajatakse suus­ ki, palle, jalgrattaid, uiske ja kardiosead­ meid. • 55% koolidest hindab rahulolu olemas­ oleva spordivarustusega heaks või väga heaks, mis osutab vajadusele leida la­ hendusi ja luua toetavaid meetmeid koo­ lidele varustuse saamiseks. Koolide rahulolu olemasoleva spordivarustusega Harju maakond 18 45 49 9 3 Hiiu maakond 4 3 1 Ida-Viru maakond 6 11 8 4 1 Järva maakond 4 10 1 Jõgeva maakond 1 9 3 2 Lääne maakond 2 4 2 2 Lääne-Viru maakond 3 11 10 1 Pärnu maakond 4 11 16 3 1 Põlva maakond 1 4 3 1 Rapla maakond 2 7 8 1 Saare maakond 1 11 8 Tartu maakond 8 28 14 4 1 Valga maakond 1 4 6 1 Viljandi maakond 5 12 6 1 Võru maakond 1 10 4 1 5 - väga rahul 4 3 2 1 - ei ole üldse rahul 36 4. Tunnivälised spordiringid Haridus- ja Teadusministeerium investeeris 3 miljonit eurot • 75% koolidest korraldab tunniväliseid liikumisõpetuse õppevahenditele spordiringe, mille tegevusse on kaasa­ tud 15 600 õpilast (11% õpilaste kogu­ Haridus- ja Teadusministeerium eraldas mi­ arvust). Võrreldes 2013. aasta kaardis­ nistri 2024. aasta 13. detsembri käskkirjaga tamisega on tunniväline spordiharrastus 3 miljonit eurot koolidele liikumisõpetuse koolide spordiringides languses. õppevahendite soetamiseks. Lisaks toetati • 63% spordiringe korraldavatest koolidest koole 3 miljoni euroga loodusainete õppe­ on koolides pakutavate spordiringide ar­ vahendite soetamiseks. Täiendava toetuse vuga rahul. eesmärgiks on kohalikke omavalitsusi ja • Peamisteks spordiringi korraldamise erakooli pidajaid ühekordselt toetada sel­ motiveerivateks põhjusteks on mõistlik leks, et tagada põhikooli ja gümnaasiumi ajakasutus lastele ja nende peredele, kehalise kasvatuse õppeaine kontseptsiooni taskukohasus ja kooli edukas esindami­ asendumine liikumisõpetusega ja loodusai­ ne võistlustel. Takistavateks asjaoludeks nete praktilise õppe läbiviimine. on juhendajate puudus ja liiga väike tasu. Toetus jagati kohalike omavalitsuste ja üld­ 5. Liikumisõpetusega seotud koolitusvaja- hariduslike erakoolide vahel. 50% ulatuses dus ja väljakutsed jagati toetus proportsionaalselt omavalit­ suse pidamisel olevate üldhariduskoolide • Liikumisõpetusele üleminekuga kaas­ ja üldhariduslike erakoolide vahel ning 50% nevateks kõige suuremateks väljakutse­ ulatuses statsionaarses õppevormis 1.–12. teks on koolide jaoks spordivahendite klassides õppivate õpilaste arvu alusel. Eral­ puudus ja ainekava rakendamine. datav toetuse summa ühe kooli kohta on • 61% õpetajatest on viimase kahe aasta 6960 eurot, millest 3480 eurot oli mõeldud jooksul läbinud uue liikumisõpetuse ai­ liikumisõpetuse õppevahendite soetami­ nekava koolituse, 63% koolidest plaanib seks. Seejuures peavad liikumisõpetuse õp­ järgneva kuue kuu jooksul osaleda uue pevahendid toetama ainekava mitmekülgse­ ainekava koolitusel. Koolitusvajadusega mat rakendamist järgmistes valdkondades: seotud teemad on ainekava koostami­ ne, erinevate spordialade koolitused ja • liikumisoskused; liikumismängud. Oluline on tagada jär­ • tervis ja kehalised võimed; jepidevad õpetajate koolitused liikumi­ • kehaline aktiivsus; sõpetuse valdkonnas ja leida lahendusi, • liikumine ja kultuur; kuidas nendeni jõuaksid kõik õpetavad • vaimne ja kehaline tasakaal. õpetajad. Toetust ei saa kasutada koolitusteks, üritus­ teks, riiete ostmiseks, transpordiks ega au­ hindadeks. 37 3.3. TERVISESPORDIKESKUSTE ARENDAMINE 2024. aastal valmisid Kultuuriministeeriu­ (edaspidi ETR) võrgustikku kuulub 130 ter­ mi toel olme- ja teenindushooned Paliveres viserada 1100 kilomeetril7. Riigi omanduses Lääne­maal, Palukülas Hiiumaal, Kadrinas on kolm tervisespordikeskust – SA Tehvandi Lääne-Virumaal ning Keilas Harjumaal. Spordikeskuse alla kuuluvad Tartumaa Ter­ 2023. aastast teenindab külastajaid olme- ja visespordikeskus ja Kääriku Spordikeskus, teenindushoone Sõmerus Lääne-­ Virumaal ning SA Jõulumäe Tervisespordikeskus. ning 2025. aastal valmivad viimased kaks Kultuuriministeeriumilt toetust saanud ETR kogub külastusstatistikat liikumissen­ olme- ja teenindushoonet – Narvas Äkke­ soritega 75 suuremal terviserajal. 2024. aas­ külas­ning Tartus Tähtveres. tal külastati neid radu üle 7,6 miljoni korra ning enim külastatud terviserajad asuvad 2024. aastal koostas Kultuuriministeerium Tallinnas, teistes suurtes linnades ja nen­ ka analüüsi ja ettepanekud tervisespordikes­ de lähiümbruses. Eelistatud on valgustatud kuste üleriigilise võrgustiku arendamiseks multifunktsionaalsete võimalustega rajad. liikumisvõimaluste pakkumisel vabas õhus. ETR, mille võrgustikku hooldab üle 200-liik­ Eesti Spordiregistri (edaspidi ESR) andmetel meline rajameistrite meeskond, lõid Merko on Eestis 203 sportliku liikumise püsirada6, Ehitus, Swedbank ja Enefit ning selle tege­ mille alla kuuluvad näiteks rulluisu-, tervise-, vust toetab ka Kultuuriministeerium. matka- ja suusarajad. SA Eesti Terviserajad Enim külastatud terviserajad 2024. aastal Pae pargi terviserada 663 000 Harku terviserada 382 000 Keila terviserada 377 000 Nõmme terviserada 352 000 Pirita terviserada 251 000 Reiu-Raeküla terviserada 199 000 Merimetsa terviserada 188 000 Järve terviserada 184 000 0 100 000 200 000 300 000 400 000 500 000 600 000 6 5. veebruar 2025 seisuga, www.spordiregister.ee 7 5. veebruar 2025 seisuga, https://terviserajad.ee/rajad/ 38  Riik on alates 2019. aastast toetanud 27 re­ Aastatel 2019–2026 on riik Kultuuriministee­ gionaalse tervisespordikeskuse arendamist riumi kaudu investeerinud või investeerimas läbi kolme meetme: regionaalsetesse tervisespordikeskustesse 7,8 miljonit eurot, millele on regionaalsete 1) „Regionaalsete tervisespordikeskuste tervisespordikeskuste arendajad lisanud väljaarendamise toetusmeede 2019– praeguste plaanide kohaselt üle 10 miljo­ 2022“, ni euro kaas- või omafinantseeringuid. Lä­ 2) „Regionaalsete tervisespordikeskuste hiaastate plaanides on toodud vajadusena edasiarendamise toetusmeede 2023– investeerida koguni 31 miljonit eurot. Isegi, 2026“; kui suurejoonelisemad plaanid kõrvale jätta, 3) „Regionaalsete tervisespordikeskuste on investeeringuvajadus tervisespordikes­ olme- ja teenindushoonete rajamise toe­ kuste vaatest ligi 20 miljonit eurot. tusmeede“. Nendes meetmetes määratleti regionaal­ Toetused tervisespordikeskuste arendamiseks se tervisespordikeskusena maakonnas või Riigi antud või planeeritud toetus piirkonnas keskselt kasutatav taristu, kus saab vabas õhus aasta läbi peamiselt tasu­ Oma- või kaasfinantseering ta harrastada eri liikumisviise ning kus pea­ vad olema muu hulgas kunstlume tootmise võimekus ja valgustatud liikumisrajad. Üle 2 400 000 3 000 000 Eesti on ESRi andmetel kunstlume tootmise võimekuse ja valgustatud liikumisradadega 2 400 000 37 tervise­spordikeskust. Analüüsi koostamise raames viidi 27 toe­ 3 950 000 3 570 000 tust saanud või saava tervisespordikeskuse 2 400 000 seas läbi küsitlus, millele vastas 24 tervises­ pordikeskust. Lisaks kasutati ETRi, Tehvandi Spordikeskuse ja Jõulumäe Tervisespordi­ 2019-2022 2023-2026 2023 olme- ja keskuse, ESRi ja Äriregistri andmeid. meede meede teenindushoonete meede Foto: SA Eesti Terviserajad 39 Regionaalsete tervisespordikeskuste ülal­ Regionaalsete tervisespordikeskuste eelarved pidamiskulud varieeruvad suuresti (5000 eurost 500 000 euroni) lähtuvalt keskuste plaanidest. Siiski rahastavad tervisespordi­ 1 5 000 keskuste tööd enamjaolt kohalikud omava­ litsused. Ligi pooled vastanutest tõid välja, 2 5 400 et olemasolevate tegevuskulude kõrval on ka katmata vajadusi. 3 8 000 Külastusstatistika näitab, et kohalike elani­ 4 9 500 ke seas on tegu populaarsete sportimis- ja 5 15 000 liikumispaikadega, kus pakutakse palju eri­ nevaid võimalusi. Lisaks saavad kohalikud 6 20 000 haridusasutused viia läbi talviseid liikumis­ tunde, sh lumevaestel talvedel. 7 20 000 8 20 000 Analüüsi raames kogutud tagasiside näi­ tab, et regionaalsete tervisespordikeskuste 9 35 000 toetamine ja arendamine on ennast õigus­ tanud ning seda tuleks ka tulevikus jätkata. 10 35 271 Analüüsis on välja toodud kolm ettepanekut järgmisteks aastateks. 11 39 605 12 57 462 Ettepanek 1: taastada olme- ja teenindushoonete meede keskmine 70 000 13 70 000 16 tervisespordikeskust tõid esile vajaduse olme- ja teenindushoone rajamise või reno­ 14 73 500 veerimise järele. Kvaliteetsete teenuste pak­ kumiseks ja omatulu teenimiseks on olme- 15 93 000 ja teenindushoonete olemasolu hädavajalik, kuid selle rajamine või renoveerimine on 16 139 000 kallis. 2023. aastal ühekordselt läbi viidud meetmest rahastati 7 tervisespordikeskust mediaan 143 953,16 ja rahuldamata jäi 12 taotlust. Seetõttu tu­ 17 180 000 leks riigieelarveliste võimaluste puhul taas­ tada ka olme- ja teenindushoone meede. 18 231 332 Ettepanek 2: 2023.–2026. aasta 19 244 276 meetme lõppemisel liita toetusmeede 20 370 530 taastatud olme- ja teenindushoonete meetmega 21 392 000 22 420 000 Olme- ja teenindushoonete meetme taasta­ misel tasuks see meede liita uue nelja-aas­ 23 470 000 tase meetmega. Sel juhul saaks meetme kaudu toetada suuremaid investeeringupro­ 24 501 000 40  jekte, milleks seni on tulnud võtta laenu või Ettepanek 3: uue toetusmeetme jaotada see mitme aasta peale, mis ei ole raames lubada teatud teenuste alati otstarbekas olnud. Arvestades hoonete või tingimuste loomisel kasutada ja radade normaalset kulumist, on aeg-ajalt toetust ka tegevus- ja hoolduskulude vaja teha suuremahulisi investeeringuid, et säilitada või laiendada olemasolevaid teenu­ katmisel seid ja kvaliteeti. Kindlasti tuleks ka sellisel juhul tagada regionaalne võrdsus, kus toe­ Kui seni on lähtutud printsibiist, et tegevus­ tussumma jaguneb vähemalt teatud ulatu­ kulud katab tervisespordikeskuse omanik ses maakondade või tervisespordikeskuste või haldaja, siis teatud tingimustel, näiteks vahel võrdselt. Siiski tasuks kaaluda ka või­ 3-4 kuuks suusaraja ja valgustatud liikumis­ malust jagada osa toetusmeetme eelarvest radade tagamisel, tasub tulevikus kaaluda vastavalt tegelikele vajadustele, sest nagu tegevus- ja hoolduskulude katmist toetus­ 2023.–2026. aasta meetme kogemus näi­ meetmest. tab, võib mõnes maakonnas juba olemas­ olevast toetusest piisata, samas kui mõnes Nimetatud ettepanekuid on võimalik põhjali­ teises võib olla suur investeeringutoetuse kumalt analüüsida ja arutada kohalike oma­ puudujääk. valitsuste ja regionaalsete tervisespordi­ keskuste esindajatega järgmise programmi põhimõtete väljatöötamise käigus. Foto: Aldis Toome / LHKK 41  TAGAMISEL AUSA SPORDI 4. MUUDATUSED 42 Foto: Jarek Jõepera / Kultuuriministeerium 2024. aastal astuti Eestis oluline samm Eesti valitud lähenemine sai alguse juba spordieetika tagamisel. 11. oktoobril võttis 2019. aastal, mil loodi EADSE, ning nüüd ai­ Eesti Olümpiakomitee (EOK) täiskogu vas­ tab ESER seda süsteemi veelgi tugevdada. tu Eesti Spordieetika reeglid (ESER)8, mis Sarnaseid mudeleid on kasutusel mitmes kehtestavad ühtse lähenemise kogu Eesti riigis, sealhulgas Šveitsis, Kanadas ja Aust­ spordivaldkonnas. ESER määratleb täpse raalias, ning Eesti spordieetika reformid on kohaldamisala, isikulise kehtivuse, üldised rahvusvaheliselt suurt huvi äratanud. käitumisreeglid ja kohustused, karistatavad teod ning vastavad sanktsioonid. Samuti sä­ Rahvusvaheline kontekst ja testab see menetlusprotsessi, mille alusel võimalikud väljakutsed juhtumeid lahendatakse. Mitmes riigis on kasutusel ESERile sarnased Sarnane mudel on Eestis juba olemas do­ reeglid ja menetlusraamistikud, kuid üheselt pinguvastaste reeglite näol, mis kehtivad üle ei ole neid mujalt üle võetud, sest iga riik spordialade ning mille uurimisasutuseks on ja spordisüsteem vajab enda jaoks kohan­ Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EAD­ datud lahendust. Puudub ka ülemaailmne SE). Lisaks on loodud eraldi distsiplinaar- ja spordieetika regulatsioon, mis sarnaneks apellatsioonikolleegium. ESERi raames viivad dopinguvastastele reeglitele, ning seega või­ uurimist läbi kas vastava spordialaliidu orga­ vad riikide lähenemised erineda. nid või EADSE, sõltuvalt rikkumise iseloomust ja juhtumiga seotud isikutest. Paljudel, kui mitte kõigil, spordialaliitudel tuleb ESER jõus­ On tõenäoline, et ka EOK täiskogu poolt tada vastavalt oma protseduuridele – näiteks vastu võetud reeglites tehakse tulevikus läbi põhikirja muudatuste või juba kehtivate muudatusi, kuna ideaalset, täiesti vigadeta spordieetika reeglite täiendamise. lahendust on keeruline luua. Juba esimene ESERi versioon läbis mitmeid muudatusi, et leida spordialaliitudele sobivaim lahendus. Lisaks tuleb EOK-l luua EOK spordieetika distsiplinaarkolleegium ning Eesti Spordiko­ hus, mis hakkab olema Eesti-sisene kõrgeim Kui Eestis saavad praeguse struktuuri jär­ instants spordisiseses vaidluste ja rikkumis­ gi põhilisteks otsustajateks alaliidu enda te lahendamises. 2024. aasta 11. oktoobril distsiplinaar- ja apellatsiooni kolleegiumid, kinnitati ka Eesti Spordikohtu ning EOK spor­ siis näiteks Šveitsis lahendab kõiki spor­ dieetika distsiplinaarkolleegiumi menetlus­ dieetika juhtumeid üks asutus (välja arva­ reeglid ning vastavad muudatused EOK põ­ tud spetsiifilised spordireeglite rikkumised, hikirjas, et luua uus raamistik. nagu mängulised võistluskeelud), ning on loodud ühised distsiplinaar- ja apellatsioo­ nikolleegiumid. Eestis aga luuakse üle 60 Järgnevatel aastatel on kogu spordivaldkon­ erineva uurimisinstantsi, distsiplinaarorgani nas vajalik teavitustöö, et tagada ESERi ja uue ja apellatsioonikolleegiumi, mille järel viima­ süsteemi mõistmine ja rakendamine. Seetõt­ seks instantsiks jääb Spordikohus. Selline tu hakkavad ESER ja sellega seotud regulat­ lähenemine võib kaasa tuua erineva päde­ sioonid kehtima alates 2026. aasta 1. juunist. vuse ja kogemusega menetlusorganeid, mis omakorda võib põhjustada ebavõrdset 8 https://www.eok.ee/organisatsioon/spordiregulatsioonid/eesti-spordieetika-reeglid 43 lähenemist. Samuti võib objektiivne menet­ Tallinnas toimusid UNESCO spordis lus olla keeruline juhtudel, kus süüdistatav dopingu kasutamise vastase on oma ala jaoks väga mõjukas isik või kui rahvusvahelise konventsiooni süüdistaja kuulub alasisestesse opositsioo­ kohtumised nirühmadesse. Seetõttu on oluline, et säiliks võimalus juhtumite sõltumatuks ülevaata­ miseks. Samas, Eestis otsustati spordiala­ 2005. aastal võeti UNESCO peakonverentsil liitude soovil jätta otsustuspädevus neile, et vastu spordis dopingu kasutamise vastane tugevdada spordiautonoomiat ja kiirendada rahvusvaheline konventsioon. Tegemist on otsustusprotsesse. ainsa sedalaadi rahvusvahelise lepinguga, mis ühtlustab rahvusvaheliselt dopinguvas­ tast seadusandlust, eeskirju ja reegleid. Kon­ Spordiseaduse muudatused ja nende ventsioon sätestab osalisriikidele kohustu­ mõju sed, mida tuleb dopinguvastases võitluses järgida ning selle lisa on näiteks WADA kee­ ESERi rakendamist toetavad ka spordisea­ latud ainete nimekiri, mida igal aastal muu­ duse muudatused, mis kiideti heaks Vaba­ detakse. Eesti liitus konventsiooniga 2007. riigi Valitsuse poolt 2024. aasta novembris aastal ning selle kontaktpunkt on Kultuurimi­ ja anti üle Riigikogule menetlemiseks. See nisteerium. kohustab lisaks sportlastele, treeneritele ja tugiisikutele ka spordiorganisatsioone järgi­ UNESCO konventsiooni raames on loodud ka ma spordieetika, mh kokkuleppemängude ja rahvusvaheline dopinguvastane fond, mis ai­ väärkohtlemise vastaseid reegleid ning või­ tab osalisriikidel välja töötada ja rakendada maldab rikkumise korral peatada erinevate dopinguvastaseid projekte ning pakub prak­ toetuste ja preemiate maksmise või teatud tilist ja tehnilist tuge. Alates 2008. aastast tingimustel need tagasi nõuda. on fond andnud enam kui 4,7 miljonit eurot toetust rohkem kui 200 riiklikule ja piirkond­ Näiteks peavad olümpiavõitja toetust saa­ likule projektile üle maailma. Eesti on fondist vad isikud järgima nii dopinguvastaseid kui toetust saanud kahel korral – aastal 2014, ka spordieetika reegleid – rikkumise korral et luua antidopinguteemaline õppevahend peatatakse toetuse maksmine ajutiselt või www.spordinpuhtalt.ee harrastussportlas­ alaliselt. Sellel on ka sümbolväärtus: kuigi tele ning 2015. aastal antidopingupoliitika olümpiavõitu keegi tagantjärele ära võtta ei tugevdamiseks. saa (v.a. dopinguga seotud juhtumid), eel­ datakse olümpiavõitjatelt ausa mängu põhi­ Fondi rahade kasutamist kontrollib kinnita­ mõtete järgimist kogu elu vältel. miskomitee, mille liige on Eesti UNESCO II valimisgrupi esindajana alates 2023. aasta Samuti kui treenerile määratakse oma sport­ oktoobrist. Arvestades, et dopinguvastane laste väärkohtlemise eest eluaegne spordis võitlus ja spordieetika edendamine on üks tegutsemise keeld, peatatakse talle toetus­ Eesti spordivaldkonna prioriteetidest ning te maksmised ning võidakse tagantjärgi Eesti on rahvusvahelisel tasandil olnud ala­ toetused tagasi küsida alates hetkest, mil tes 2018. aastast selles valdkonnas aina ak­ rikkumine toimus. Kui mõni sportlane või tiivsem, oli loogiline samm, et Eesti soovib spordiorganisatsioon jätkab eluaegse keelu ka ülemaailmselt dopinguvastases võitlu­ all oleva treeneriga koostööd, võidakse ka­ ses aktiivsemat rolli võtta. Ülemaailmse do­ ristada ka sportlast ja spordiorganisatsioo­ pinguvastase võitluse taseme parandamine ni, s.h toetuste väljamaksmise peatamine ja aitab tagada meie sportlastele rahvusvahe­ võimalik tagasiküsimine, võivad rakenduda lises konkurentsis ausama stardiplatvormi. ka nende puhul. Lisaks on Eestil mitmeid häid lähenemisi, 44  näiteks Eesti Antidopingu ja Spordieetika finantsvahendeid eluliselt olulisemateks ku­ SA, mida maailmale tutvustada. ludeks, otsustasid kolm Balti riiki võtta Eesti ettepanekul Ukraina 2024. aasta vabatahtli­ Eestil oli au võõrustada 2024. aasta 9.–10. ku makse (1919 USA dollarit) enda kanda. detsembril Tallinnas nii dopinguvastase kon­ Seeläbi tunnustatakse Ukraina edusamme ventsiooni büroo kui ka kinnitamiskomitee dopinguvastases võitluses ning ollakse so­ koosolekut, kuhu saabusid spordiministrid lidaarsed meie heade sõpradega, kes kan­ ja -ametnikud Itaaliast, Türgist, Aserbaidžaa­ natavad Venemaa õigustamatu sõjalise ag­ nist, Senegalist, Tšiilist ja Barbadoselt. Vir­ ressiooni all. Kolm Balti riiki jagasid Ukraina tuaalselt osalesid Singapuri, Saudi Araabia, vabatahtliku makse kolmeks, millest Eesti Araabia Ühendemiraatide, Hollandi ja Sam­ kanda jäi 641 dollarit. bia esindajad. Kohtumise raames oli neil võimalik tutvuda ka mitme meie spordivald­ Eesti on fondi makseid teinud alates 2015. konna edulooga: näiteks treenerite kutsesüs­ aastast. Eeldatav panus vabatahtlikusse teemi, Eesti Spordiregistri, Eesti Antidopingu fondi on 1% riigi panusest UNESCO keskses­ ja Spordieetika SA ning Fitsphere’iga. Nende se eelarvesse - 2024. aastal oli seega Eesti kohtumiste raames tehti ka konkreetseid et­ panus 1508 USA dollarit. tepanekuid üht või teist edulugu külalisriiki­ des rakendada. Selline rahvusvaheline huvi Eestit on meie aktiivse rolli eest kinnitamis­ aitab tugevdada Eesti kui spordiriigi mainet komitees juba korduvalt erinevatel tasanditel ja arendada suhteid erinevate riikidega üle välja toodud, sest lisaks kinnitamiskomitee maailma. liikmete tavapärastele ülesannetele oleme proovinud teisi riike senisest enam UNESCO Kinnitamiskomitee liikmena on üks Eesti tasandi tegevustesse kaasata. Kindlasti on kohustustest leida fondi täiendavaid vahen­ meie soov positsioonil jätkata ka aastatel deid, seda eriti oma valimisgrupist. Arves­ 2026-2027. tades, et Ukraina on isegi sõja ajal teinud mitmeid reforme dopinguvastase võitluse parandamiseks ning et Ukraina kasutab oma Foto: Jarek Jõepera / Kultuuriministeerium 45 5. TREENERI TÖÖJÕUKULU TOETUSMEETME MUUDATUSED Foto: Maris Treufeldt / ERR 46  Küsitlus treeneri tööjõukulu toetusmeetme arusaadavuse kohta ja vastanute osakaal 92% 2024. aastal tähistas treenerite tööjõukulu JAH, toetusmeede oma kümnendat toimimisaas­ meede on selge tat. Kümne aastaga on sellest meetmest või pigem selge ning toetame kujunenud üks olulisemaid Eesti spordi tu­ sellist lähenemist gisambaid, mis tagab noortega tegelevatele kutsega treeneritele sotsiaalsed garantiid, aitab hoida treeningtasud madalad, ning annab treenitavatele ja nende lähedastele kindlustunde, et treeneril on tööks sobivad oskused, teadmised ja hoiakud. 8% EI, meede ei 2024. aasta kevadel spordivaldkonnas kor­ ole selge raldatud küsitlusest nähtub, et enamik (92%) vastanutest on meetmega rahul ja toetavad seda. Ettepanekud treenerite tööjõukulu toetusmeetme muutmiseks Spordivaldkonna esindajate ettepanekud meetme muutmiseks on ka varem olnud oo­ Analüüsi raames esitatud ettepanekud ja­ datud ning meedet on nende põhjal pea igal gunesid kahte rühma: ettepanekud, mida aastal muudetud, et see vastaks paremini rakendatakse alates 2025. aastast ning kasusaajate ja toetuse rakendaja ootuste­ need, mille elluviimiseks on vaja lisaaega või le. Seekord pöördus Kultuuriministeerium täiendavaid vahendeid vastavalt riigieelarve aga esimest korda korraga kõigi toetus­ võimalustele. meetmest kasu saavate spordialaliitude, 10 suurima mitmel alal tegeleva spordiklubi või Arvestades spordivaldkonnas korraldatud -kooli ning Eesti Paralümpiakomitee (edas­ küsitluses selgunud kitsaskohti, EPK ja lii­ pidi EPK) poole, et saada meetme kohta ta­ kumisaktiivsuse tegevuskava töörühma gasisidet ja tuvastada kitsaskohad. ettepanekuid ning meetme rakendusasutu­ se Spordikoolituse ja -Teabe SA arvamust, Meedet analüüsides pöörati eraldi tähelepa­ täiendati 2024. aastal taotlusvooru tingimu­ nu EPK 2024. aasta kevadel esitatud ette­ si järgmiselt: panekutele, kuna seni on paraspordil olnud keeruline meetmesse sobituda. Kuivõrd osa 1) Loodi võimalus alates 2025. aastast asen­ nendest ettepanekutest hõlmas ka treenita­ dada 5. kutsetasemega treener ema‑, vate terviseandmete töötlemist, siis pöörduti isa-, lapsendaja- või vanema­puhkuse või EPK muudatusettepanekutega Andmekaitse töövõimetuse perioodil või tema surma Inspektsiooni poole, et selgitada välja, millis­ korral kuni aastaks 4. kutsetasemega tel tingimustel oleks võimalik neid ettepane­ treeneriga. See annab võimaluse 4. kutse­ kuid arvesse võtta. Samuti käsitleti analüü­ tasemega treeneril antud perioodil täita 5. sis liikumisaktiivsuse tegevuskava raames kutsetaseme nõuded. Lisaks on praktikas tehtud ettepanekut toetada treenerite töö­ keeruline leida pikemalt ära oleva treeneri jõukulu toetusmeetme kaudu ka multispordi asendamiseks vähemalt 5. kutsetaseme­ treeningrühmasid. ga treenerit, kes ei oleks juba teiste tree­ ningrühmade treenimisega hõivatud. 47 2) Loodi võimalus alates 2025. aastast Riigi ja tööandja osa treeneri tööjõukulust kaasata teiste spordialade treenereid Riik Tööandja treeningtegevuse läbiviimiseks kuni 34% treeningrühma nädalase koormuse ula­ tuses. Laste ja noorte kehalise arengu 2015 50% 50% eesmärgil kaasavad spordiorganisat­ 2016 50% 50% sioonid treeningutesse ka teiste spordi­ alade eksperte, näiteks kasutavad mõne 2017 50% 50% pallimängude treeningrühma üldetteval­ 2018 47,57% 52,43% mistuseks kergejõustikutreenereid, mõt­ temängude treeningrühmas üldfüüsilise 2019 47,98% 52,02% ettevalmistusega tegelevaid treenereid jne. Seetõttu lisati võimalus, et ühte tree­ 2020 47,98% 52,02% ningrühma võib treenida mitu treenerit 2021 46,89% 53,11% ning seejuures saab toetust kasutada ka selliste treenerite tööjõukulu katmiseks, 2022 43,96% 56,04% kelle kutse ei ühti treeningrühma spordi­ 2023 50% 50% alaga. 3) Täiendati spordialade loendit, näiteks li­ 2024 48,69% 51,31% sati boccia, pimedate väravpall, et mee­ de arvestaks ka paraspordialade tree­ 2025 46,44% 53,56% ningrühmi. Meetme rakendamine 2024. aastal Toetusmeetme põhinäitajad 12 252 036 12 252 036 Toetusmeetme tingimuste kohaselt katab Riiklik toetus riik kuni 50% treeneri miinimumpalga töö­ jõukulust vastavalt riigieelarve võimalustele. Toetatud treenerid Meetme eripära tõttu on riigipoolne toetus Toetatud organisatsioonid ja osakaal treeneri miinimumpalgast ala­ 7 752 036 tes 2018. aastast pidevalt muutunud, sest 7 252 036 7 252 036 7 075 036 sõltub taotletavate treeningtundide arvust. 6 015 036 2024. aastal oli riigipoolne panus 48,7% ja 2025. aastal 46,5% treeneri miinimumpalga 4 448 600 tööjõukulust. 3 967 029 3 510 645 2024. aastal eraldati toetust 1484 treeneri­ le, kes töötasid 440 erinevas organisatsioo­ nis ja treenisid kokku 46 934 last või noort. 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kõik eelpool välja toodud numbrid on toetus­ meetme ajaloo suurimad. 322 1 028 367 1 177 375 1 225 377 1 228 1 263 1 305 1 359 1 415 1 423 1 484 396 408 403 405 425 440 48 Treenitavad noored Kultuuriministeeriumi üks eesmärke on viia täiskohaga laste ja noortega töötavate vä­ 46 934 45 140 43 983 43 413 41 340 hemalt 5. kutsetasemega treenerite miini­ 39 501 39 173 38 304 36 407 31 739 mumpalk koos tööandjatega Eesti keskmi­ sele tasemele. Paraku pole riigieelarve seda seni võimaldanud. Veelgi enam, keerulise 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 majandusliku olukorra tõttu on tulnud leida perioodiks 2025-2028 kokkuhoiukohti, mis Tasustatud tunnid puudutasid ka treenereid. Arvestades, et 1 350 000 1 288 630 Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna eel­ 1 274 674 1 231 644 1 151 522 arve oli 2024. aastal veidi üle 40 miljoni euro, 1 100 748 1 078 094 1 059 872 1 032 005 oli selge, et treenerite tööjõukulu toetusmee­ 901 917 det, mille maht on 12,2 miljonit eurot, ei ole võimalik kokkuhoiust säästa. 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Täiskoormusega treeneri 1 400 1 400 väikseim brutopalk 1 020 1 020 1 020 1 000 850 636,77 582,96 582,02 Treeneri palga võrdlus teiste sihtrühmade ja Eesti keskmise palgaga 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 1981 1812 1685 1820 1749 1548 1600 1600 1448 1407 1310 1412 1400 1400 1400 1221 1315 1315 1300 1300 1300 1146 1250 1065 1150 1150 1050 1020 1020 1020 1000 958 942 900 850 830 731 637 583 582 Kultuuritöötaja Õpetaja Treener 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 49 6. VAADE TULEVIKKU Foto: LHKK 50 Riik ja spordiorganisatsioonid on spordivald­ maks rahvaks saame ainult siis, kui kehalise konna strateegiadokumendist „Eesti spordi­ aktiivsuse edendamine on jõudnud igasse poliitika alused aastani 2030“ lähtunud spor­ poliitikavaldkonda nii riigi kui ka kohaliku dipoliitika kujundamisel ja elluviimisel alates omavalitsuse tasandil. 2015. aastast. Ees ootab seega viimane kolmandik. K2024. aastal ja 2025. aasta I Saavutuspordi puhul on viimastel aastatel pooles vahetus mitme spordivaldkonna stra­ olnud peamiseks märksõnaks Eesti Olüm­ teegilise organisatsiooni juhtkond. Uue juht­ piakomitee saavutusspordi toetamise süs­ konnad seavad 2025. aastal organisatsioo­ teem Team Estonia, mida on järgmistel aas­ nide eesmärgid ja sihid järgmiseks neljaks tatel vaja edasi arendada nii sisuliselt kui aastaks. ka riiklikku toetust suurendades. Tippsport on üks konkurentsitihedam valdkond, kus Teemad, millele tuleb järgmistel aastatel tä­ osalevad kõik maailma riigid ja mida jälgi­ helepanu pöörata ei ole võrreldes viimaste vad miljardid inimesed. Edukad sportlikud aastatega oluliselt muutunud. saavutused omakorda innustavad inimesi liikuma ja on positiivseks eeskujuks noorte­ Liikumisharrastuse edendamisel on järjest le. Eesti Olümpiakomitee spordivaldkonna olulisem valdkondadeülene koostöö nii rii­ katusorganisatsioonina saab siin olla eesve­ gi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil ja dajaks ja tugevaks partneriks nii spordivald­ ühine arusaamine, et liikumine annab olu­ konnale kui ka riigile. lise panuse rahvatervisesse, majandusse, sisejulgeolekusse ja kaitsevõimesse. Riik­ Saavutusspordi üheks oluliseks osaks on likul tasandil tuleb lähiaastatel jätkata lii­ rahvusvaheliste võistluste korraldamine kumisaktiivsuse edendamise tegevuskava Eestis. Aastatel 2021-2024 on riik erine­ elluviimist, kaasates senisest tugevamalt ka vate taotlusvoorude kaudu toetanud rah­ sisejulgeoleku ja riigikaitse ning teiste vald­ vusvaheliste võistluste Eestis korraldamist kondade asutusi. Samuti tuleb leida erine­ keskmiselt 5,5 miljoni euroga aastas. 2024. vate valdkondade koostöökohad kohalikul aastal avatud suurvõistluste toetusmeede tasandil ning panustada ühistesse tegevus­ mahuga 3 miljonit eurot aastas on ennast tesse inimese elukaare ulatuses eesmärgi­ juba tõestanud ja andnud pikemaks ajaks ga panna elanikkonnast vähemalt 2/3 regu­ kindlustunde mitmele suurvõistluse korral­ laarselt liikuma. dajale. Oluline on järgmistel aastatel jätka­ ta süsteemselt rahvusvaheliste võistluste Uute tegevuste kõrval on tähtis kaasata te­ toetamist ja nende korraldamiseks vajaliku gevuskavasse uusi osalisi ning seeläbi veel­ taristu arendamist. Eestis toimuvad rahvus­ gi mitmekülgsemaid suundi. On toimunud vahelised võistlused aitavad tuua Eesti riiki sisukad arutelud sisejulgeoleku ja kaitse­ välisraha ja elavdada majandust, tutvusta­ valdkonna esindajatega, kes on huvitatud vad läbi erinevate meediakanalite Eestit mil­ sellest, et noored oleksid heas vormis. Sa­ jarditele välismaalastele, toovad maailma­ muti annab oma panuse Transpordiameti kuulsad spordisangarid Eestisse, pakuvad poolt loodav rattastrateegia, sest ka liikuvus meie sportlastele võimalust võistelda kodu­ mängib olulist rolli liikumisaktiivsuse kasva­ publiku ees ja näitavad maailmale, et Eesti tamisel. Liikumisharrastuse kompetentsi­ on ohutu ja turvaline paik. keskuse poolt välja öeldud Euroopa liikuvai­ 51 Kavas on olnud töötada välja riiklikult tähtsa­ kooskõlla reeglitega. Ausa spordi tagamine te spordiobjektide rahastamise põhimõtted. on nii riigi kui ka spordivaldkonna ühine huvi. Praegu puudub riiklikul tasandil spordiobjek­ Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA õigus- tide arendamisel süsteemne lähenemine. ja uurimisvõimekuse väljaarendamine ning Tehakse üksikotsuseid, mis ei aita kaasa reservfond võimalike spordieetika reeglite arendustegevuste planeerimisele ega pi­ rakendamisega seotud õigusvaidluste la­ kema vaate kujundamisele. Vaatamata rii­ hendamine on lähiaastate eesmärkideks. gieelarve pingelisele olukorrale on Vabariigi Valitsuse tasandil arutelu sporditaristu ra­ Valitsus kiitis 2024. aasta novembris heaks hastamise teemal siiski lähiajal vajalik. spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu ja edastas selle Riigikogule menetlemiseks. 2024. aastal eraldas Kultuuriministeerium Spordiseaduse muutmisega tõstetakse va­ treenerite tööjõukulu toetuseks 12,2 miljonit batahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmää­ eurot. Riiklik palgatoetuse süsteem on olnud ra, täiendatakse dopinguvastaste reeglite edukas, aidanud treeneritele tagada sot­ järgimise sätet, ajakohastatakse ja korras­ siaalsed garantiid ja noortele kvaliteetsed tatakse spordiürituste korraldamise regulat­ treeningud. Ajas kasvab aga treenerite hulk, siooni ning täpsustatakse muid lahendamist kes toetusele kvalifitseeruvad ning seega vajavaid üksikküsimusi, et tagada mõistli­ on jäänud täiendav rahastus ebapiisavaks. kum ja selgem regulatsioon. Loodetavasti Täiskoormusega noortega tegeleva treene­ jõustuvad spordivaldkonna jaoks olulised ri minimaalne töötasu 2024. ja 2025. aastal muudatused 2025. aasta jooksul. on 1400 eurot. Tegevused treenerite töötasu tõstmiseks peab jätkuma ning Kultuurimi­ 2025. aastal sügisel toimuvad kohalike oma­ nisteeriumi prioriteet riigi eelarvestrateegia valitsuste volikogude valimised. Sellest tu­ läbirääkimistel on endiselt treenerite tasu lenevalt peab spordivaldkond olema aktiiv­ tõstmine. Lähitulevikus on vaja täiendavaid ne, et erakondade programmidesse jõuaksid vahendeid, et rakendada ka 2024. aastal ka spordi ja liikumise teemad. Siin saavad läbiviidud meetme analüüsi raames tehtud Eesti Olümpiakomitee ja temaga seotud muudatusettepanekud. sihtasutused koos spordiorganisatsioonide­ ga anda olulise panuse 2025. aasta esime­ Eesti Olümpiakomitee võttis 2024. aastal ses pooles. Eesti spordiregistri andmetel on vastu Eesti spordieetika reeglid, mis keh­ Eestis üle 2900 spordiorganisatsiooni, üle testavad ühtse lähenemise kogu Eesti spor­ 4200 kutsega treeneri ja spordiorganisat­ divaldkonnas ja jõustuvad 2026. aasta 1. sioonides tegutseb regulaarselt üle 240 000 juunil. Enne spordieetika reeglite jõustumist harrastaja. See peaks olema piisavalt suur tuleb spordiorganisatsioonidel üle vaadata jõud, kelle ettepanekutega kohaliku tasandi kehtivad korrad ja õigusaktid ning viia need poliitika kujundamisel arvestada. 52 MÄRKMED 53 54  Riigikantselei [email protected] 25.03.2025 nr 8-3/379-1 „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimise ülevaate esitamine Riigikogu võttis 18. veebruaril 2015 vastu strateegiadokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“), millega määrati kindlaks Eesti spordipoliitika visioon, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. Strateegiadokumendi „Sport 2030“ punkti 9 kohaselt esitab Vabariigi Valitsus igal aastal Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest. Vabariigi Valitsuse seaduse § 62 järgi on sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Seepärast koostab aruande Kultuuriministeerium ja ülevaate Riigikogule teeb kultuuriminister. On kokku lepitud, et kultuuriminister annab „Sport 2030“ elluviimisest 2024. aastal ülevaate Riigikogule strateegia „Eesti 2035“ rakendamise kõne raames 22. aprillil 2025. „Sport 2030“ on valdkondadeülene dokument ning sellest lähtudes on ka „Sport 2030“ aruanne 2024. aasta kohta valminud koostöös teiste ministeeriumide ja paljude spordivaldkonna organisatsioonidega. Aruande põhiosas esitatakse ülevaade hetkeolukorrast, olulisematest arengutest ja tegevustest, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu 2024. aastal. Aruandes kajastatud tegevused ja andmed on esitatud 31. detsembri 2024 seisuga. Tulenevalt eeltoodust esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaate 2024. aasta kohta. Palume nimetatud punkt lisada Vabariigi Valitsuse 03. aprilli 2025 istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel 2. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaade 53 lehel Margus Klaan 628 2328 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 20.03.2025 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Toompea aprill 2025 nr Päevakorrapunkt nr ... „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ 2024. aasta ülevaade 1. Kiita heaks kultuuriministri esitatud ülevaade Riigikogu 18. veebruari 2015 otsusega vastu võetud „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest 2024. aastal. 2. Kultuuriministril anda Riigikogule punktis 1 nimetatud ülevaade riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ oma vastutusvaldkonna ettekande raames. 3. Kultuuriministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud ülevaade ministeeriumi veebilehel. Kristen Michal Keit Kasemets Peaminister Riigisekretär