Viljandi Muuseumi tegevuse lõpetamine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 2 Viljandi Muuseumi tegevuse lõpetamine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 3 alusel ning kooskõlas muuseumiseaduse ja Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine”. § 1. Tegevuse lõpetamine (1) Seoses vajaduse puudumisega osutada muuseumiteenust riigiasutuse tasandil lõpetatakse riigiasutuse Viljandi Muuseum tegevus alates 01.06.2025 ning tegevuse lõpetava riigiasutuse ülesanded antakse 01.05.2025 üle riigi asutatavale Sihtasutusele Viljandi Muuseum. (2) Tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus on Kultuuriministeerium. (3) Tegevuse lõpetava riigiasutuse nimi on Viljandi Muuseum (registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70002874). § 2. Likvideerimiskomisjon (1) Viljandi Muuseumi tegevuse lõpetamiseks moodustatakse likvideerimiskomisjon järgmises koosseisus: Kultuuriministeeriumi finantsosakonna eelarvejuht; Kultuuriministeeriumi finantsosakonna varahaldusnõunik; Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik; Kultuuriministeeriumi personalijuht; Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna jurist; Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna teabehalduse juht; Riigi Tugiteenuste Keskuse Kultuuriministeeriumi valitsemisala talituse juhataja- pearaamatupidaja; Viljandi Muuseumi direktori ülesandeid täitev töötaja; Viljandi Muuseumi peavarahoidja; Viljandi Muuseumi juhiabi. (2) Likvideerimiskomisjoni esimees on Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik. (3) Likvideerimiskomisjon alustab tööd 31.03.2025 ning lõpetab töö ja esitab tegevuse lõpetava riigiasutuse lõppbilansi 31.05.2025 seisuga, riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti kultuuriministrile hiljemalt 13.06.2025. § 3. Töölepingute üleminek Viljandi Muuseumi töötajate töölepingud, välja arvatud direktori tööleping, lähevad 01.05.2025 muutumatul kujul üle Sihtasutusele Viljandi Muuseum vastavalt võlaõigusseadusele. § 4. Riigieelarve assigneeringute sulgemine Viljandi Muuseumi kasutamata jäänud riigieelarve assigneeringud suletakse 01.06.2025. § 5. Määruse kehtetuks tunnistamine Kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrus nr 29 „Viljandi Muuseumi põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks. § 6. Määruse jõustumine Käesoleva määruse § 5 jõustub 01.06.2025. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Kristiina Alliksaar minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Viljandi Muuseumi tegevuse lõpetamine“ eelnõu seletuskiri Määruse eesmärk on Kultuuriministeeriumi (edaspidi KuM) hallatava riigiasutuse Viljandi Muuseum (edaspidi VM) tegevuse lõpetamine Vabariigi Valitsuse 08.10.1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra“ punkti 56 alapunkti 2 alusel. Riigiasutuse ülesanded võtab 01.05.2025 üle asutamisel olev Sihtasutus Viljandi Muuseum (edaspidi sihtasutus). Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi KuM (Vabariigi Valitsuse 30.01.2025 istungil antud volituse alusel1). Sihtasutuse asutamisotsuse notariaalne kinnitamine on kavandatud 17. veebruarile 2025. Kultuuriministri määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud KuM-i kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], tel 628 2335), õigus- ja haldusosakonna jurist Nora Viira ([email protected], tel 628 2329) ja finantsosakonna varahaldusnõunik Erle Toiger ([email protected], tel 628 2229). 1. Tegevuse lõpetamise põhjendus KuM-i kava Eesti muuseumivõrgustikku korrastamisel lähtub eesmärgist otsida muuseumivaldkonnas tervikuna efektiivsuse tõstmise võimalusi, tegemata seejuures järeleandmisi teenuste sisulises kvaliteedis. Juba 2002. aastal asutati SA Virumaa Muuseumid ja SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel. Perioodil 2012–2024 on asutatud (nii KuM-i kui ka endise Põllumajandusministeeriumi haldusalas) 18 endise riigiasutuse ja 3 endise munitsipaalasutuse (kokku 21) asemele 16 riigi asutatud või riigi valitseva mõju all olevat sihtasutust (st et paralleelselt on toimunud ka asutuste konsolideerimised); kohalike omavalitsuste juhtida (nii munitsipaalmuuseumiks kui ka ainult linna või valla asutatud sihtasutuseks) on antud 6 endist riigimuuseumi; 2 endist riigimuuseumi ühendati Võru Instituudiga; tegevuse lõpetas 1 endine riigimuuseum (Tartumaa Muuseum). Lisaks VM-ile on KuM-i haldusalas ümberkorralduste ootel Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum. Samasuguse reformi tegi oma riigis Hollandi valitsus, kes alustas seni ministeeriumi üksustena tegutsenud 21 muuseumi ja konserveerimiskeskuse sihtasutusteks muutmisega juba 1994. aastal, jättes seejuures muuseumikogud ja hooned riigi omandisse2. Hollandi muuseumid on Euroopas kõrgelt hinnatud oma professionaalsuse ja uuendusmeelsusega. Jäik riigiasutuse vorm, mis on mõeldud eelkõige riigivõimu teostamiseks ja administratiivseteks toiminguteks, on tänapäevasele muuseumile, mis on sisuliselt kultuuriettevõte, piirav. Sihtasutusel on kõrgem poliitiline ja juhtimislik autonoomia kui riigiasutusel. See vastab paremini muuseumide olemusele ja vajadustele. KuM-i senine kogemus näitab, et juhtimismudel on võtmetähtsusega. Kõik endised riigimuuseumid on sihtasutusena kasvatanud omatulu, taotlenud edukalt täiendavaid projektitoetusi erinevatest taotlusvoorudest ning suurendanud seeläbi muuseumi pakutavast osasaajate arvu. Näiteks endise riigiasutuse Eesti Spordimuuseum omatulu 2015. aastal (viimane täistegevusaasta riigiasutusena) oli u 18 000 eurot, 2024. aastal sihtasutusena ligi 215 000 eurot. Oluliseks kaalutluseks sihtasutuste asutamisel on võimalus kaasata kultuuriasutuse tegevusse laiapõhjalisema juhtimismudeli kaudu valdkonna spetsialiste, et arendus- ja juhtimisotsuseid teeks asjatundlik ning valdkonnaga seotud sihtasutuse nõukogu. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/331012025002 2 Autonomy for the National Museums and Museum Services in the Netherland. Background and documentation. Ministry of Education, Culture and Science. The Netherlands, Rijswijk, 31 December 1994. 1 Sihtasutuste nõukogudega on juhtimisse kaasatud erinevat kompetentsi ning suurenenud on juhtkonna isiklikust vastutusest tulenev hoolsuskohustus. KuM on komplekteerinud ja komplekteerib ka edaspidi nõukogusid just konkreetsele asutusele vajaliku lisakompetentsi kaasamise põhimõttest lähtuvalt. Lähtuvalt seadustest on sihtasutusega tihedalt seotud nõukogu parim tagatis asutaja huvide kaitseks ja sihtasutuse üle efektiivse kontrolli omamiseks. Nõukogu liikmed kohustuvad oma tegevuses juhinduma sihtasutuse vajadustest ning asutaja ootustest, tagades seeläbi eesmärgipärase arengu. Riigiasutuse puhul ei ole muuseumijuhil igapäevaselt strateegilise juhtimise tuge, kes jälgiks eelarve täitmist ning kelle poole saaks nõu küsimiseks pöörduda. Riigiasutuse juht saab küll suuremate probleemide korral pöörduda ministeeriumi poole, kuid see ei asenda tuge, mida pakub sihtasutusega varalise vastutuse kaudu väga isiklikult seotud nõukogu. Tuginedes varasemalt asutatud sihtasutuste kogemustele, on sihtasutuse eelised riigiasutuse ees kokkuvõtlikult järgmised: 1) paindlikum ja asutusekesksem juhtimismudel; 2) asutajate ja nõukogu liikmete kaudu saab muuseumi tihedamalt selle valdkonna ja tegevuspiirkonnaga siduda; 3) nõukogu tagab liikmete kaudu laiema juhtimiskompetentsi; 4) nõukogu kui kollektiivse otsustusorgani arvamuste paljusus aitab teha parimaid otsuseid; 5) juhti ei määra ametisse ega vabasta ametist minister, vaid sellega peab nõus olema enamik nõukogu liikmetest; 6) juhtimisotsuseid saab vastu võtta kiiremini kui riigiasutustes; 7) vabam ja paindlikum tegutsemisviis asutuse tulude ja kulude arvestamisel, omatulu teenimisel ja asutuse vara kasutamisel; 8) kogu asutuse tulu jääb sihtasutuse põhitegevuse kasutusse; 9) kaasfinantseerimise võimalusi erinevatest fondidest on rohkem kui riigiasutuse puhul; 10) erinevalt riigiasutusest saab sihtasutus olla autoriõiguste pärija ja mittetulundusühingute liige. KuM-i hinnangul on eeltoodu kaalukaks argumendiks sihtasutuse asutamiseks ning seoses sellega VM-i tegevuse lõpetamiseks riigiasutusena. 2. Majanduslikud kaalutlused, sealhulgas ettepanekud riigimuuseumi valduses oleva riigivara ning riigimuuseumi tegevuse finantseerimiseks ettenähtud eelarveassigneeringute edasise kasutamise kohta Kuna asutatav sihtasutus võtab üle tegevuse lõpetava riigimuuseumi ülesanded, siis antakse sihtasutusele üle ka tegevuseks vajalik ja praegu riigiasutuses arvel olev riigivara ning kehtivad lepingulised nõuded ja kohustused. Üleantavat vara kasutab sihtasutus edaspidi oma eesmärkide täitmisel. Sihtasutusele ei anta asutamisel üle kinnistuid, sest seni riigi omandis ja VM-i kasutuses olevad kinnistud anti Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2024. a korralduse nr 233 „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“ alusel üle Riigi Kinnisvara AS-ile. Üürilepingu kinnistute edaspidiseks kasutamiseks Riigi Kinnisvara AS-ga sõlmis VM alates 1. veebruarist 2025 ja leping läheb pärast sihtasutuse asutamist sihtasutusele üle. Hüpassaare majamuuseumi uus katus, mis võeti põhivara parendusena arvele pärast kinnistu Riigi Kinnisvara AS-ile üleandmise otsustamist, on riigiasutuse bilansis lõpetamata ehituste ja etapiviisiliste soetuste all (avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 43 lõike 6 alusel). See vara võõrandatakse tasuta sihtasutusele (riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punkti 2 alusel) samaaegselt üürilepingu riigiasutuselt sihtasutusele üleandmisega. Riigiasutusel ei ole muud põhivara hulka kuuluvat vallasvara. Riigiasutuse muuseumikogu sihtasutusele ei võõrandata, vaid see jääb kuuluma riigile. Riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks (see hõlmab nii muuseumikogu hoidmist, täiendamist, uurimist kui ka vahendamist) sõlmib KuM sarnaselt varasemale praktikale sihtasutusega halduslepingu vastavalt muuseumiseaduse § 9 lõikele 1. Muuseumikogu kättesaadavus avalikkusele säilib muuseumide infosüsteemi MuIS kaudu. 2 Vastavalt riigivaraseaduse § 78 lõikele 4 võib asutajaõiguste teostaja ettepanekul Vabariigi Valitsus anda juhiseid ja suuniseid ka muudes küsimustes kui sihtasutuse asutamine, tegevuse ümberkorraldamine, teistes juriidilistes isikutes osalemine või lõpetamine. Sellest tulenevalt on sihtasutuse asutamise aluseks olevasse Vabariigi Valitsuse korraldusse lisatud punkt, mille kohaselt Vabariigi Valitsus annab suunise senise riigiasutuse õigussuhete jätkamiseks samadel tingimustel riigiasutuse funktsioneeriva terviku üleandmisel riigi asutatavale sihtasutusele. Sihtasutuse asutamisel tagatakse muuseumi tegevuse jätkumine riigiasutuse asemel sihtasutuse vormis senises kvaliteedis ning tegevust ja õigussuhteid (sealhulgas kehtivaid lepinguid) katkestamata. Riigiasutuse tegevuse lõpetamisel ja sihtasutuse asutamisel riigiasutuse tegevuse ja vara baasil esinevad faktiliselt ettevõtte ülemineku tunnused: riigivara antakse üle asutatavale sihtasutusele, milles samalaadne majandustegevus jätkub ning sihtasutus võtab üle nii töölepingud (v.a direktori tööleping, mis on sõlmitud KuM-iga, sest vastavat ametikohta sihtasutuses ei ole) kui ka riigiasutuse tegevuse käigus sõlmitud muud lepingud, mille alusel luuakse muuseumi põhitegevuse kvalitatiivne sisu või mis toetavad muuseumi põhiülesannete täitmist. Kuna riigiasutuse tegevust reguleerivad õigusaktid ei käsitle riigiasutuse lõpetamisel tema varade üleandmist kogumina ega kehtesta võlaõigusseaduses toodud ettevõtte üleminekuga sarnast regulatsiooni ning kuna antud olukord on väga sarnane ettevõtte üleminekuga, siis analoogia korras tuleks lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud ettevõtte ülemineku regulatsioonist. Vastavalt võlaõigusseaduse § 182 lõikele 2 ei ole lepingu üleminekuks vaja teise lepingupoole nõusolekut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigimuuseumi töötajate töölepingud, välja arvatud direktori tööleping, lähevad muutumatul kujul üle sihtasutusele. Töötajate tööstaaž jätkub. Muuseumi ülemineku tõttu töötajate olukorda mõjutavaid muudatusi ei kavandata, kuid edaspidi kinnitab sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu sihtasutuse nõukogu, mis võib kaasa tuua muudatusi tööülesannetes. Direktori ametikoht kaob, sest sihtasutuse juhatuse liikme puhul ei ole tegemist töösuhtega töölepingu seaduse mõistes. Sihtasutuse juhatuse liige tegutseb juhatuse liikme lepingu alusel, mis on oma olemuselt võlaõiguslik leping. Direktori töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab KuM direktorile hüvitist tema ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Riigiasutuse seniste tegevuskulude katmiseks mõeldud vahendid suunatakse 2025. aasta riigieelarves edasi asutatavale sihtasutusele. Järgnevatel aastatel menetleb Kultuurministeerium sihtasutuse tegevustoetuse taotlusi vastavalt kultuuriministri 11.09.2023. a määrusele nr 11 „Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“. 3. Riigiasutuse tegevuse lõpetamisest tingitud võimalikud muudatused õigusaktides Tulenevalt riigiasutuse tegevuse lõpetamisest tunnistatakse kehtetuks kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrus nr 29 „Viljandi Muuseumi põhimäärus”. 4. Kooskõlastamine Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Viljandi linna vaikimisi kooskõlastuseks loetakse Viljandi Linnavolikogu 28. novembri 2024. a istungi otsus mitte osaleda koos riigiga sihtasutuse Viljandi Muuseum, mis võtab üle riigiasutuse ülesanded, asutamises. 3