Kiri

Eesti Rahvakultuuri Keskuse kulumudeli juhend Viljandi 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1. Üldsätted ............................................................................................................................ 3 2. Mõisted ............................................................................................................................... 4 3. Kulumudeli üldpõhimõtted ............................................................................................... 6 4. Kulumudeli komponendid ................................................................................................ 7 5. Lähteandmed .................................................................................................................. 10 6. Kulude jaotuspõhimõtted ............................................................................................... 11 7. Kulumudelis kasutatavad dimensioonid ...................................................................... 14 8. Põhiteenuste seos planeerimistasanditega ................................................................ 17 9. Rollid ja vastutused ........................................................................................................ 18 10. Andmete uuendamine .................................................................................................... 19 11. Kulumudeli andmete eksport SAS aruandluskeskkonda – ehk kuubi genereerimine. ....................................................................................................................... 19 2 SISSEJUHATUS Asutuse kulumudel kirjeldab operatiivjuhtimise tasandil toimuvat ressursside planeerimist ja nende kasutamist asutuse kuluarvestuse väljundite (teenused) arvestamisel. 1. Üldsätted 1.1. Eesti Rahvakultuuri Keskuse (edaspidi ERK) kulumudeli kirjeldamise eesmärk on: ➢ fikseerida kulumudelis erinevate ressursside jaotuse põhimõtted ning dokumenteerida need järjepidevuse hoidmiseks. ➢ selgitada ja täiendada Rahandusministeeriumi (edaspidi RAM) kulumudeli koostamise nõudeid. 1.2. Kulumudel kirjeldab ERKi teenuste maksumuse (ehk kuluarvestuse väljundi) kujunemist. 1.3. ERK kuluarvestuses kasutatakse traditsioonilise kuluarvestuse põhimõtet, kus kulud seotakse otse teenustega. Kulu peab olema kuluarvestuses jaotatav või suunatav teenusele, mis seda kulu põhjustab. 1.4. Kuluarvestuse kulumudeli lähteandmeteks on finantsandmed, mis on kogutud kuluarvestuse ja eelarvestamise arvestusobjektidele. 1.5. Kulumudel annab ülevaate, kuidas kasutatakse asutuste kuluarvestuse väljundit (teenuste maksumused) valitsemisala tegevuspõhise eelarve planeerimisel. Tegevuspõhises eelarvestamises on teenus strateegilise juhtimise tasandit ja asutuse juhtimise tasandit seostatav lüli. Teenuste väljatoomine ja seostamine tegevuspõhise eelarve planeerimiseks kasutatava arvestusobjektiga (programm – meede - programmi tegevus) on vajalik valitsemisala terviklikust juhtimisraamistikust arusaamiseks. Programmi tegevuskulude eelarve kavandatakse lähtuvalt asutuste teenuste maksumusest. Kulumudel esitatakse kõikide asutuste kohta, sh valitsemisala koondmudel. Kulumudelis esitatakse loetelu teenustest ja nende väljundmõõdikutest ning seos programmi tegevusega. 3 Joonis 1. Hierarhiline seos asutuste kuluarvestuse ja valitsemisala tegevuspõhise eelarve vahel 2. Mõisted Kulumudelis kasutuses olevad mõisted: 2.1. Kaudkulud (indirect, overhead costs) – kulud, mille tekkimise põhjus on kaudselt seostatav teenustega/väljunditega. Näiteks IKT, üldhalduskulud, sisemised tugiteenused jms. 2.2. Kaudne teenus – teenus, mille käigus asutus osutab õigusaktides sätestatud teenust teenuse kasusaaja otsese pöördumiseta ning teenuse kasusaajaid ei ole võimalik identifitseerida. 2.3. Kuluarvestuse mudel (costing model) – asutuse tasandil traditsioonilise või tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtete kogum, mille alusel toimub asutuse otse- ja kaudsete kulude andmekorje, kulude jaotamine asutuse teenuste tegevustele või teenustele ning asutuse teenuste või toodete maksumuse arvestamine. 2.4. Kuluarvestuse kulumudeli lähteandmed on kõikidele kuluarvestuse arvestusobjektidele (kuluüksus, projekt, majanduslik sisu, ressurss/kulukoht) ja vajadusel eelarve arvestusobjektidele (eelarve üksus, eelarve liik, eelarve konto, eelarve objekt, programm, toetus) kogutud finantsandmed. 4  2.5. Kuluüksus (cost center) – on allüksus asutuse struktuuris, mille kulusid mõõdetakse kuluarvestuses. 2.6. Otsekulud (direct costs) – kulud, millel on vahetu seos konkreetse teenusega/väljundiga. Nt ametikoht X teeb tööd ainult seoses teenuse Y pakkumisega või seade, kinnistu Z on kasutusel vaid teenuse Y osutamiseks. 2.7. Otsene teenus (direct service) – teenus, mida asutus osutab füüsilisele- või eraõiguslikule juriidilisele isikule teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis, mis võimaldab isikul täita seadusest tulenevat kohustust või kasutada seadusest tulenevat õigust. 2.8. Planeerimistasand on arvestusobjekt, mida kasutatakse strateegilises planeerimises, eelarve planeerimises ja finantsjuhtimises. Planeerimistasandid on tulemusvaldkond, programm, meede, tegevus ja alamtegevus. 2.9. Põhiteenused – asutuse poolt osutatavad teenused (otsesed ja kaudsed). Asutuse kulumudeli viimane tase. Põhiteenused (edaspidi PTEEN) koosnevad põhiteenuste tegevustest ehk alamteenusest. 2.10. Ressurss (resource) – vahendid, mida kasutatakse tegevuste / teenuste läbiviimiseks. Tegevuste läbiviimiseks vajalikud elemendid on näiteks inimtööjõud, töövahendid, ruumid jm. Ühtlasi on ressurss (edaspidi RESS) arvestusobjekt, mis kirjeldab asutuse tegevusi või asutuse kasutuses olevaid vahendeid kuluarvestuseks ja mida kasutatakse tegevuste ja ressursside kohta kuluarvestuse pidamiseks. 2.11. Ressursiliik (resource group) – samaliigilised, ühte gruppi koondatud ressursid, nt asutuse üüritavad ruumid moodustavad hoonete ressursiliigi. 2.12. SAP on riigiasutuste ülene ühine majandustarkvara finants-, personali- ja palgaarvestuseks. 2.13. Tegevuskäitur (activity driver) – tegur, mida kasutatakse tegevuspõhise kulu jaotamiseks kuluobjektidele (väljunditele/teenustele). Tegevuse ja kuluobjekti vahelise põhjusliku seose (“põhjus-tagajärg”) kindlaks tegemiseks määratakse igale tegevusele tegevuskäitur. 2.14. Tegevuspõhine eelarvestamine on eelarvestamise meetod, kus valdkondade strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite (programmid) kogus ning seejärel nende väljundite saavutamiseks vajalike tegevuste ja ressursside kogus ning selleks tehtavad vajalikud kulutused. Tegevuspõhist eelarvestamise meetodit kasutatakse tegevuspõhise eelarve koostamisel. 5  2.15. Traditsiooniline kuluarvestus - kuluarvestuse meetod, kus kulud kogutakse ja/või jaotatakse üldisematele kuluobjektidele (alamteenus, teenus, teenustoode), mis tagab nende omahinna arvestamise. 3. Kulumudeli üldpõhimõtted 3.1. Kulumudel on andmeobjektide omavaheliste seoste haldamise struktureeritud esitus. Kulumudel koosneb erinevatest komponentidest, mis on kõik omavahel seotud. Kulumudel sisaldab struktuurseid ja perioodiliselt muutuvaid andmeid. 3.2. Kulumudel või lihtsalt mudel on instrument, mille kaudu kirjeldada ja analüüsida organisatsiooni tegevusi ja olulist teavet. Mudel kirjeldab, kuidas sisendeid tegevustes kasutades väljundeid luuakse. See võimaldab analüüsida organisatsiooni tulemuslikkust ja juhtida ning muuta enda sooritust püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Kuigi peamiselt kasutatakse kulumudelit kulude ja maksumuse arvutamiseks, võimaldavad kaasaegsed mudelid teha palju enamat, näiteks jälgida töötajate hõivatust, ressursside kasutust või klientide kasumlikkust. Joonis 2. Mudeli sammud 3.3. Tegevuspõhine kuluarvestus ei asenda tavapärast raamatupidamislikku arvestust, kuna selle alusel tuleb endiselt korraldada vajaminevat ning kohustuslikku finantsaruandlust eri huvigruppidele nagu Riigikogu, Vabariigi Valitsus, otsustajad, kliendid või kulujuhid. 3.4. Juhtimisalase arvestuspõhimõtte eesmärk on mudeli abil planeerida riigiasutuste eelarvet ning jälgida eelarve täitmist väga mitmetes dimensioonides. Peamine eesmärk on tulemusjuhtimise juurutamine, mis seab keskmesse asutuse väljundite juhtimise ja hinnastamise nagu avalikud teenused ja kliendid. Järgnev skeem annab teise nurga alt võimaluse selgitada kulumudeli olemust ja selle kasutuseesmärke. 6 Joonis 3. Kulumudeli kasutuseesmärgid 4. Kulumudeli komponendid 4.1. Moodulid - mudeli struktuursed komponendid (sisendite, tegevuste ja väljundite kulud). Klassikalise kulujuhtimiseteooria kohaselt koosneb kulumudel kolmest moodulist: ressursi (Resource) moodul, tegevuste (Activity) moodul, hinnastatavate objektide (Cost Object) moodul (Teenused). Joonis 4. Mudelites kasutatavad moodulid 7  4.2. Kui mudel on terviklik raamistik, siis järgmine alakomponent, millest mudel koosneb, on moodulid. Kujundlikult on moodulid mudeli tugisambad, mille kaudu liigutatakse informatsiooni sisendeid haldavatest moodulitest väljundeid arvestavate moodulite suunas. 4.3. Erinevate moodulite eesmärk on lahti seletatav alloleva joonise abil. Tabel 1. Moodulite ülevaade 8  4.4. Moodulid koosnevad dimensioonidest ning dimensioonide abil moodustatakse arvestusobjektid. 4.5. Dimensioonid on kategooriad kuluanalüüsi teostamiseks. Näiteks raamatupidamislik konto on finantsarvestuses ja seega ka mudelis üks dimensioon, kuid üks dimensioon ei paku piisavat informatsiooni. Seega on nii finantsarvestus kui kulumudel mitmedimensiooniline ehk mitmemõõtmeline. Dimensioonid pakuvad võimalusi organisatsiooni erinevaid osiseid kirjeldada. Näiteks on levinud dimensioon organisatsiooni struktuurist tulenevad osakonnad ning vajadusel ka osakondade talitused. Kui raamatupidamislik konto (majandamise kulud või palgakulud) on liigendatud organisatsiooni osakondade kaupa, siis annab see edasi märksa enam teavet kui selle puudumine. Nii ongi ajas eri dimensioone finantsarvestusse juurde lisatud, et koguda ja analüüsida organisatsiooni kulusid erinevatel eesmärkidel. Eri dimensioonide ristumised pakuvad seega mitmekesiseid võimalusi analüüsimiseks. 4.6. On dimensiooni liikmeid, mis on riigiülesed, nt raamatupidamislik konto, eelarve liik, objektikood. On ka dimensiooni liikmeid, mis on asutusepõhised, nt kulukeskused, ressursid, grandid, WBS-id, teenused. 4.7. Mitmete dimensioonide kohta ei koguta aga teavet kulude tegemise ja kajastamise hetkel raamatupidamises, nagu näiteks teenused ja tugiteenused. Nende dimensioonidega seotud kulude määratlemiseks tuleb kasutada kombineeritud andmeid ning ja reeglid kajastada kulumudelis. 4.8. Allolevas tabelis on esitatud eelarveklassifikaatori ja kulumudeli mõistete vastavustabel. 9 Tabel 2. Eelarveklassifikaatori ja kulumudeli mõistete vastavustabel 5. Lähteandmed 5.1. Kulumudelis kasutatavad eelarve täitmise andmed pärinevad SAP BO aruandest RP004 „Tekkepõhised detailsed tehingud“ tööleht „Tehingud maksukuludeta“ ja SAP BO aruandest HR025 „Tekkepõhine palgakulu kontolaiendite lõikes“ tööleht „Kontolaiendite lõikes“. Lähetuste kulud võetakse SAP BO aruandest LK001 “Lähetuskulud koos ettemaksudega” töölehelt “Lähetuskulud ettemaksetega”. Koolituste kulud saadakse SAP BO aruandest RP014 “Koolitused” töölehelt “Kuluüksuste lõikes”. Need sisestatakse kulumudelisse teise mooduli kaudu (Module2). 10 6. Kulude jaotuspõhimõtted 6.1. Kõik kulud jagatakse ühekordselt – kui kulu on ühe jaotuspõhimõtte alusel juba teenusele jagatud, siis järgmise jaotuspõhimõttega sama kulu teistkordselt ei jagata. 6.2. Kõik kulud jagatakse ühesuunaliselt – sisemiste tugiteenuste kulud jaotatakse alati avaliku sektori teenindamise teenustele ja põhiteenustele, mitte kunagi teistele sisemistele tugiteenustele. Avaliku sektori teenindamise teenuste kulud jaotatakse alati otsestele ja kaudsetele teenustele, mitte kunagi teistele avaliku sektori teenindamise teenustele ega sisemistele tugiteenustele. 6.3. Kulude suunamine toimub mudelis moodulite kaudu. Sisendkulud (Module2) kajastatakse läbi mudeli viienda mooduli (Module5), et hinnastada ressursse. Kulud jagunevad asutuse tugi- (Module7) ning põhiteenustele (Module9). 6.4. Tulud, käibemaksukulu ja amortisatsioon suunatakse otse programmiülesele põhiteenusele vastavalt Rahandusministeeriumi välja töötatud metoodikale. 6.5. ERKi mudelis on kulude jagamise aluseks asutuse juhi eksperthinnang ning selle alusel, kasutades käitureid (tabel 3), jagatakse kulud teenustele. Kõikide kulude jagamise tulemusel saadakse asutuse teenuste kogumaksumuse jagunemine programmide lõikes. 6.6. Töötajatega seotud kulud kogutakse osakonna peale ning kasutades käitureid jagatakse põhi- ja tugiteenusesse. 6.7. Kinnistute kulud suunatakse vastava kinnistu ressursi peale ja jaotatakse kasutades käitureid osakondade vahel ning sealt suunatakse põhi- ja tugiteenustesse. 6.8. Antavad toetused suunatakse kõik ühele teenusele. 6.9. Tugiteenuste kulud jaotatakse kasutades käitureid nelja põhiteenuse vahel. 11  KS01020406 KS01020407 KS01020408 KS01020409 RKK-TTEEN Ressurssi Ressurssi Tegevus- kood nimetus käitur Käituri maht/ kogus Otsekulud OKM50-3015 Etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse toetused "Teater maal" protsent 100 100 ATM50-6001 Maakondade ja maakonna üleste laulu- ja tantsupidude toetamine protsent 100 100 OKM50-6008 Setomaa pärimuskultuuri toetamine protsent 100 100 OKM50-6009 Folkloorifestivalide toetamine protsent 100 100 OKM50-6023 Kihnu Kultuuriruumi toetamine protsent 100 100 OKM50-6025 Saarte pärimuskultuuri toetamine protsent 100 100 OKM50-6031 Peipsiveere pärimuskultuuri toetamine protsent 100 100 OKM50-6033 Mulgimaa pärimuskultuuri toetamine protsent 100 100 OKM50-6034 Vana Võromaa pärimuskultuuri toetamine protsent 100 100 OKM50-6035 Virumaa pärimuskultuuri toetamine protsent 100 100 OKM50-6036 Eesti Rahvarõivas protsent 100 100 ATM50-6005 Rahvakultuuri valdkonna partner- organisatsioonide toetamine protsent 100 100 Eesti Rahvatantsukeskus MTÜ - Meeste ATM50-6340 tantsupidu protsent 100 100 Folklooriselts ATM50-6341 Jõgevahe pere protsent 100 100 12  MTÜ - Naiste tantsupidu Laulu- ja tantsupeo kollektivijuhtide ATM50-6343 palgatoetus protsent 100 100 Ühepuulootsiku Ühing MTÜ ATM50-6345 tegevustoetus protsent 100 100 ESF Lõimumist edendavate kogukondlike 1M50-SF21- tegevuste 47572KOGUK toetamine protsent 100 100 Isikutega seotud kulud AKM50- ADMIN Üldosakond protsent 100 100 AKM50- Toetusmeetmete TOETUS osakond protsent 100 100 Vaimse AKM50-VKP kultuuripärandi osakond protsent 100 10 30 60 AKM50- KOOLIT Koolitusosakond protsent 100 100 Regionaalosakond, sh maakondades AKM50- töötavad REGION rahvakultuurispetsi alistid protsent 100 20 50 30 Tugiteenused RKK-TTEEN Tugiteenus protsent 100 30 25 25 20 AKM50-TOETUS AKM50-REGION AKM50-KOOLIT AKM50-ADMIN AKM50-VKP Ressurssi Ressurssi Tegevus- kood nimetus käitur Käituri maht/ kogus Kinnistud KIM50-TLN J.Vilmsi 55, Tallinn protsent 100 5 90 5 KIM50- VILJAN Leola 15a, Viljandi protsent 100 30 36 15 7 12 KIM50- Akadeemia 2, PARNU Pärnu protsent 100 100 KIM50- VALGA Kesk 12, Valga protsent 100 100 KIM50-PAIDE Tallinna 18, Paide protsent 100 100 13 KIM50- Fr. R. Kreutzwaldi RAKVER 5, Rakvere protsent 100 100 KIM50- JOGEVA Suur 3, Jõgeva protsent 100 100 KIM50- Tallinna mnt 14, RAPLA Rapla protsent 100 100 KIM50-VORU Jüri 12, Võru protsent 100 100 KIM50- POLVA Kesk 20, Põlva protsent 100 100 KIM50-JOHVI Keskväljak 1, Jõhvi protsent 100 100 KIM50- HAAPSA Ehte 9, Haapsalu protsent 100 100 KIM50- TARTU Pepleri 6, Tartu protsent 100 100 KIM50- Lossi 12, KURESS Kuressaare protsent 100 100 Tabel 3. Käiturid 7. Kulumudelis kasutatavad dimensioonid Dimensiooni Dimensiooni nimetus/ Dimensiooni liikmed kood Selgitus ASUTUS Asutuse tunnus ERKi tunnus M50 Põhiteenused vt peatükk PTEEN Põhiteenus 8 TTEEN Tugiteenus RKK-TTEEN Vahejagamiste andmekogum sh eelarveklassifikaatori alusel majandustarkvaras seatav ressurss/kulukoht kood. OKM50-3015 Etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse toetused Ressurss (antud "Teater maal" RESS toetused) ATM50-6001 Maakondade ja maakonna üleste laulu- ja tantsupidude toetamine OKM50-6008 Setomaa pärimuskultuuri toetamine OKM50-6009 Folkloorifestivalide toetamine OKM50-6023 Kihnu Kultuuriruumi toetamine OKM50-6025 Saarte pärimuskultuuri toetamine 14  OKM50-6031 Peipsiveere pärimuskultuuri toetamine OKM50-6033 Mulgimaa pärimuskultuuri toetamine OKM50-6034 Vana Võromaa pärimuskultuuri toetamine OKM50-6035 Virumaa pärimuskultuuri toetamine OKM50-6036 Eesti Rahvarõivas ATM50-6005 Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamine Eesti Rahvatantsukeskus ATM50-6340 MTÜ - Meeste tantsupidu Folklooriselts Jõgevahe pere ATM50-6341 MTÜ - Naiste tantsupidu Laulu- ja tantsupeo ATM50-6343 kollektivijuhtide palgatoetus Ühepuulootsiku Ühing MTÜ ATM50-6345 tegevustoetus ESF Lõimumist edendavate 1M50-SF21- kogukondlike tegevuste 47572KOGUK toetamine Ressurss Ida-Viru noorte ühekordne kultuuritegevus programm ATM50-6344 (kultuurisaadik) üldosakonna tegevusega AKM50-ADMIN seotud kulud ja asutuse üldkulud toetusmeetmete osakonna AKM50-TOETUS tegevusega seotud kulud vaimse kultuuripärandi AKM50-VKP osakonna tegevusega seotud Ressurss kulud koolitusosakonna tegevusega AKM50-KOOLIT seotud kulud regionaalosakonna, sh maakondades asuvate AKM50-REGION rahvakultuurispetsialistide tegevusega seotud kulud KIM50-TLN J.Vilmsi 55, Tallinn KIM50-VILJAN Leola 15a, Viljandi KIM50-PARNU Akadeemia 2, Pärnu Ressurss KIM50-VALGA Kesk 12, Valga (hoonete KIM50-PAIDE Tallinna 18, Paide ülalpidamiskulud) KIM50-RAKVER Fr. R. Kreutzwaldi 5, Rakvere KIM50-JOGEVA Suur 3, Jõgeva KIM50-RAPLA Tallinna mnt 14, Rapla 15  KIM50-VORU Jüri 12, Võru KIM50-POLVA Kesk 20, Põlva KIM50-JOHVI Keskväljak 1, Jõhvi KIM50-HAAPSA Ehte 9, Haapsalu KIM50-TARTU Pepleri 6, Tartu KIM50-KURESS Lossi 12, Kuressaare Struktuuriüksused (nim. ka kulukeskused) Eesti Rahvakultuuri Keskus KM501000 üldine KM501020 Toetusmeetmete osakond Vaimse kultuuripärandi ORG Kuluüksus KM501030 osakond KM501040 Koolitusosakond KM501050 Regionaalosakond Rahvakultuurispetsialist KM502001 Harjumaal Rahvakultuurispetsialist KM502002 Hiiumaal Rahvakultuurispetsialist KM502003 Läänemaal Rahvakultuurispetsialist KM502004 Saaremaal Rahvakultuurispetsialist KM502005 Järvamaal Rahvakultuurispetsialist KM502006 Raplamaal Rahvakultuurispetsialist KM502007 Pärnumaal Rahvakultuurispetsialist KM502008 Tartumaal Rahvakultuurispetsialist KM502009 Lääne-Virumaal Rahvakultuurispetsialist Ida- KM502010 Virumaal Rahvakultuurispetsialist KM502011 Jõgevamaal Rahvakultuurispetsialist KM502012 Põlvamaal Rahvakultuurispetsialist KM502013 Võrumaal Rahvakultuurispetsialist KM502014 Valgamaal Rahvakultuurispetsialist KM502015 Viljandimaal Rahvakultuurispetsialist KM502016 Tallinnas 16  Eelarve liigid vastavalt rahandusministri LIIK Eelarve liik määrusele „Eelarveklassifikaator“ Kasutusel olevad kontod (majanduslik Konto sisu) vastavalt KONTO majandusliku rahandusministri sisu järgi määrusele „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend Kasutusel eelarve sihtotstarbe täpsustamiseks näiteks OBJ Eelarve objekt SE00028 – RKAS vahendid, või investeeringutega seotud objektid INxxxxx Majandustarkvaras kasutusel olev WBS Projekti element andmeväli WBS – element ehk projekti tunnus. Tunnus SAPis, millel kajastatakse saadud GRANT Toetuse kood välistoetus ja selle kaasrahastus Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendi COFOG Tegevusala kood alusel seatud tegevusala kood ERK-il on selleks 08202 8. Põhiteenuste seos planeerimistasanditega Põhiteenuse Programmi Programmi kood Põhiteenuse nimetus nimetus tegevuse nimetus (PTEEN) Rahvakultuuri ja VKP KS01020406 toetuste rakendamine Rahvakultuuripoliitika Koolitustegevus Kultuuriprogramm kujundamine ja KS01020407 rahvakultuuri ja VKP rakendamine valdkonnas Valdkondlike võrgustike KS01020408 koordineerimine RAKU ja VAKU KS01020409 andmebaasi teenus 17 9. Rollid ja vastutused 9.1. Üldiselt liigituvad KAIS tarkvara kasutajad koostajateks ja kasutajateks. See tähendab, et teatud rollid vastutavad eelarve- ja kuluarvestuse ning seonduvate aruannete ettevalmistamise ning pideva haldamise eest ja osad rollid peaasjalikult olulise teabe analüüsimise ja otsuse tegemise eest. Järgnev tabel ning rollide lühikirjeldused annavad põhjalikuma ülevaate. Tabel 4. KAISI kasutaja rollid 9.2 Modelleerija ehk eelarve- ja kuluarvestuse vastutav kasutaja (nn kulumudeli haldur), kes omab ligipääsu kõigile KAIS-ga seotud rakendustele ning saab kasutada CPM-i, EG-d ja VA-d täies mahus. See tähendab, et selline roll vastutab kulumudelitega töötamise eest CPM-is, moodustab ja värskendab faktitabeleid, koostab, kujundab ja vaatab aruandeid VA-s ning ehitab projekte EG-s, et automatiseerida ning tõhustada igapäevast arvestuse pidamist ja süsteemset haldamist. 9.3 Aruande koostaja, nimetatud ka kui aruannete kujundaja, omab ligipääsu analüüsi- ja aruandluskeskkonnas VA, mis võimaldab tal asutuste andmete alusel vajaminevaid aruandeid koostada ning kasutajatele vaatamiseks kättesaadavaks teha. Omades parimaid teadmisi töövahendi funktsionaalsetest võimalustest vastutav roll ka asutusesisese koolituse ja juhendava tegevuse eest. 18  9.4 Aruande vaataja omab ligipääsu ainult VA rakenduse vaataja mooduli kaudu tema jaoks ettevalmistatud aruannetele. Ühtlasi võimaldab see moodul lisada ja vaadata kommentaare, eksportida ja printida aruandeid (PDF) ning jagada aruandeid e-posti teel teiste VA kasutajatega, kuid puuduvad õigused aruandeid ise koostada, sh muuta. 10. Andmete uuendamine 10.1. Kulude jaotuspõhimõtted ja käiturite andmed (vajadusel) uuendatakse kord aastas. 10.2. Teenuste nimekirja muudetakse (vajadusel) kord aastas. 11. Kulumudeli andmete eksport SAS aruandluskeskkonda – ehk kuubi genereerimine. 11.1. Mudeli info viimiseks aruandluskeskkonda on vaja luua faktitabel. Faktitabel luuakse kuubi genereerimise protsessi kaudu. Edasi suunduvad andmed SAS-EG-sse ja sealt omakorda laetakse andmed SAS VA-keskkonda. 11.2. Kuubi uuendamine ja andmete eksport VA-sse toimub mitte vähem kui kord kuus, vajadusel tihemini. 19  , KÄSKKIRI Viljandi 07.02.2025 nr 1-1/13 Eesti Rahvakultuuri Keskuse kulumudeli juhendi kinnitamine Kultuuriministri 22. detsembri 2011 määruse nr 23 „Eesti Rahvakultuuri Keskuse põhimäärus“ § 4 lõike 2 punkt 7 alusel, Kinnitan Eesti Rahvakultuuri Keskuse kulumudeli juhendi alates 01.01.2025 (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Vister direktor Lisa: Eesti Rahvakultuuri Keskuse kulumudeli juhend 19 lk