Kiri

EUROPEAN COMMISSION Strasbourg, 11.2.2025 COM(2025) 47 final COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS A simpler and faster Europe: Communication on implementation and simplification EN EN  I. INTRODUCTION Over the next five years, the Commission will pursue an ambitious programme, as set out in the Political Guidelines1, with forward-looking, innovative policies, maintaining high standards. These new initiatives will build on the foundations of a thriving, diverse and fair European Union, to make Europe an even more desirable place to live, work and invest. At the same time, we will radically lighten the regulatory load for people, businesses and administrations in the EU. To boost prosperity and resilience, the Commission will propose unprecedented simplification to unleash opportunities, innovation and growth. We will launch a new drive to speed up, simplify and improve EU policies and laws, make rules clearer and easier to understand and faster to implement. We will also deepen our cooperation with all relevant institutions and stakeholders so that shared responsibility drives better results. Strengthening the EU’s competitiveness has become more important than ever in today’s volatile and uncertain world. It requires a legal environment that stimulates business creation and growth and that protects and empowers people in the simplest, fastest and most effective way possible. It also requires a sharp focus on the evolving realities on the ground, coupled with clarity of purpose to achieve our economic, social and environmental goals by the most cost-efficient means possible. High standards can be a powerful source of competitive advantage. In many instances, they underpin the value and quality of European products, protect our citizens, drive innovation and ensure our economy is sustainable and fair. These advantages come to bear only if the EU’s rules are proportionate, effective and fully and consistently implemented. Our rules must also keep pace with the frontiers of human and technological progress, and be responsive to global developments. As highlighted in the Draghi report2, the accumulation of rules over time at different levels, their increased complexity and challenges in implementing the rules are having a significant impact on Europe’s competitiveness, limiting our economic potential and our prosperity. The time has come to take stock and shore up the quality of our regulatory framework, with a view to accelerating the achievement of our agreed objectives. This requires bold and concerted action, rather than an incremental approach. The Commission, the European Parliament, the Council, Member States’ authorities at all levels and stakeholders will need to work together to streamline and simplify EU, national and regional rules and implement policies more effectively. Overcoming regulatory fragmentation in the single market is also necessary to drive significant additional economic growth. This communication sets out a vision for an implementation and simplification agenda that delivers fast and visible improvements for people and business, for a more prosperous, decarbonised and resilient EU. The Omnibus packages outlined in the 2025 Commission Work Programme will be our first deliverables of this mandate. They are only the start. This effort will continue over the mandate, with the ambition of stress-testing the whole acquis of existing EU legislation, in close cooperation with practitioners and stakeholders. To deliver results, this communication outlines a comprehensive set of tools, without creating any redundant layers of process or administration. Instead, the Commission will refocus its efforts and its resources towards using these tools, to deliver simpler rules and more cost- 1 effective implementation. This change in regulatory and corporate culture will involve our whole organisation. Every Commission service will deliver on this rationalisation effort. The Commission’s approach to implementation and simplification will be guided by the need to take stock of the past, navigate the present, and shape the future. To better achieve our policy objectives, we will simplify existing rules wherever necessary and ensure that they are better implemented. We will review and adapt our regulatory framework to make it more responsive to the needs of people and businesses. The Commission will give due consideration to better law making principles and legal certainty when making simplification proposals. New better regulation and simplification tools will ensure that future laws are designed with implementation and simplification in mind right from the outset. Through all these actions, we will pursue a more effective and efficient delivery on our economic, social and environmental goals. II. ENSURING EU POLICIES DELIVER RESULTS Over the past years, the EU has demonstrated its commitment to tackle challenges head-on, agreeing on ambitious policies at a rapid pace to respond to multiple and complex crises and events. Our success now depends both on effective implementation and on avoiding that the accumulation of burdens for people, businesses and administrations defeats our purpose. Implementation concerns Member States primarily when they bring EU law into national legislation and make sure it is enforced. It also concerns the application of rules by authorities, people and businesses. Even in areas where there is no binding EU law, coordinated work on objectives agreed at EU level has become essential to deliver results. This coordinated work is also necessary to avoid that additional national requirements not stemming from EU law – so-called ‘gold plating’3 - result in fragmentation of the single market and create an additional burden for people and businesses. In short, it is a shared responsibility. Shortcomings in implementing the rules and in completing the single market4 are a drag on our prosperity and competitiveness. They can also undermine the EU’s ability to meet its policy objectives and to defend the Union’s values. As a result, people and businesses do not reap the full benefits of EU policies, and companies often face significant challenges in overcoming regulatory obstacles and administrative burdens5. As part of the broader change in regulatory culture, the EU needs to focus on improving the implementation of our rules and joining forces between EU institutions, Member States and stakeholders. The Commission will accelerate its work on better implementation by: a) working more closely with Member States b) investing in administrative capacity, digital tools and data c) engaging more effectively with stakeholders d) swift and resolute enforcement action a) Working more closely with Member States Cooperation with Member States in implementing EU law is the fastest way to ensure EU rules achieve their purpose. It also helps preventing breaches from happening in the first 2 place. For the Commission, this means stepping up dialogue with and providing more support to Member States to implement EU law correctly and on time. When a major legal act is being finalised by the European Parliament and the Council, the Commission will systematically prepare an implementation strategy6 to plan how it will support Member States throughout the implementation process. The strategy will identify (legal, administrative or practical) challenges for transposing and applying the legal act, arrangements to track progress, support measures (including for SMEs) and a clear timeline. The recent Accele-RES strategy is a good example, helping Member States implement streamlined permitting procedures under the revised Renewable Energy Directive7. Early information from Member States and stakeholders is crucial for the Commission to prepare effective implementation strategies integrating targeted and effective support measures. For directives, Commission explanatory templates and transposition roadmaps, to be complemented by Member States, will lead to faster and full transposition. Similarly, proactive updates on national obligations going beyond the requirements of EU law (gold plating) would help tackle the impacts of diverging rules across the EU. The Commission will use expert groups and similar settings to build closer partnerships between national authorities, supporting implementation and providing peer support between Member States. The voluntary approach in the Single Market Enforcement Task Force, where the Commission and Member States work together to remove market barriers, can be a model for similar work in other sectors such as competition, telecoms or energy. Moreover, EU regulatory agencies can also help achieve a consistent application of EU law, in particular by contributing to a common supervisory culture. b) Investing in administrative capacity, digital tools and data Effective policy implementation relies on well-equipped and efficient public administrations. This requires a high level of digitalisation and access to data and evidence8, as well as appropriate staffing and skills in all administrations involved in implementation. The EU has a set of tools and programmes to support implementation, monitoring and evaluation. For example, the Technical Support Instrument helps Member States build their administrative capacity, digitalise, deliver reforms and implement EU priorities at large, with minimal burden on Member States. Under the European Administrative Space (ComPAct)9, the Commission provides support to strengthen administrative capacity at national, regional and local levels – with a focus on skills and the digital and green transitions – and exchanges for civil servants to share good practices and work on common problems across borders10. In addition, under the Internal Market Information System, the Commission facilitates digital cross-border administrative cooperation in implementing Single Market rules. The Commission will foster the effective use of such tools in the implementation of major new policies or legislation. c) Engaging more effectively with stakeholders Some implementation challenges cannot be anticipated. This is why the Commission needs regular contacts with stakeholders and practitioners, to gather feedback on what is working and what is not, and to identify ways to improve and facilitate implementation. 3 Each Commissioner will host at least two implementation dialogues a year with stakeholders. The aim will be to assess progress and identify areas needing attention for EU policies to deliver results. The dialogues will target the main groups affected by EU policies such as industry, including SMEs, social partners, regional and local authorities and civil society, aiming for a balanced representation of interests and participation. Their outcomes will be presented in annual progress reports on enforcement and implementation. These will help identify issues of poor implementation, gold plating, over-compliance or fragmentation, and uncover opportunities for simplification and harmonisation. These dialogues will get underway immediately, with a first round in the first half of 2025. d) Swift and resolute enforcement action If shortcomings in implementing and applying EU law persist despite the Commission’s support outlined above, we will accelerate action to achieve compliance. Sector-specific monitoring and prevention mechanisms11 and problem-solving tools12 remain useful to identify compliance problems and tackle specific issues. Swift fixes can also be achieved through a pre-infringement dialogue13. Where cooperation fails to bring about timely implementation of agreed rules, infringement procedures are necessary, accompanied by clear communication of the reasons for action. The Commission will pursue a resolute enforcement action as guardian of the Treaties, to ensure that rules are implemented, and to fight fragmentation of the Single Market and any unlawful gold plating14. It will also continue to pursue its strategic approach15, prioritising breaches that have the most significant impact on public and business interests. The number of open infringement procedures remains high (around 1 500 cases16 at the beginning of 2025), some of which are long-standing. The Commission will continue its work to bring infringement cases to a close successfully so that EU law delivers its intended benefits. If the early stages of the infringement procedure do not resolve breaches of EU law, the Commission will not hesitate to refer cases to the Court of Justice of the European Union, requesting financial sanctions where legally possible17. III. MAKING EUROPE SIMPLER AND FASTER The green and digital transitions are transforming the world’s economies and societies, giving rise to intense competition for resources and innovation. Succeeding in this new environment requires a bold approach to boost our competitiveness, including by simplifying our regulatory framework, without undermining our policy goals and high standards. This new approach will seek to tackle all sources of regulatory burdens – reporting obligations, recurring administrative costs, as well as compliance costs more generally – wherever it is possible to identify adequate means of pursuing the original regulatory objective by more streamlined and efficient means. The Commission has taken steps in recent years to reduce the administrative burden. In March 2023, it announced the goal to reduce the reporting burden by 25% for companies and administrations, without undermining the policy objectives18. With its 2024 work programme19, it tabled a first set of 41 measures towards this goal. Notable measures included the EU Customs Reform, which alone is expected to save EUR 2.7 billion, adjustments to the threshold of the Accounting Directive, benefiting more than one million companies, and a common online form for declarations on posted workers20. 4 In 2025, the Commission has made simplification, reducing the reporting burden, cutting red tape, streamlining the process for obtaining permits and simplifying legislation top priorities for the next five years. Every Commissioner will pursue these goals in their areas of responsibility, coordinated by the Commissioner for Implementation and Simplification. These changes complement the existing ‘one in, one out’ approach aimed at offsetting the costs of new legislation by reducing burdens21, normally in the same policy areas22. The approach has been fully implemented since 2022 and led to Commission proposals that would bring significant net cost savings if fully adopted by the co-legislators23. A simplification drive, based on comprehensive reviews of and targeted changes to our rules, will make life easier for people and companies, including our 33 million SMEs and many thousands of small mid-caps. We will work with them to maximise the use of our online feedback tools24 to learn about implementation issues and simplification opportunities. The Commission will build on the work of the Fit for Future Platform, a high-level expert group that has in recent years provided significant input to simplification efforts25. The Platform’s members brought expertise from national administrations, businesses, social partners and civil society, the Committee of the Regions and the Economic and Social Committee. The Network of Regional Hubs for EU Policy Implementation Review (RegHub) also contributed on implementation challenges at regional and local level. To translate this new drive into practical action, the Commission will use the following tools and actions: a) new targets to reduce the administrative burden b) prioritising new simplification measures c) gradual stress-testing of the body of EU legislation d) a simpler, more focused and more impactful EU budget e) hands-on experience by conducting reality checks a) New targets to reduce the administrative burden To ensure sustained and measurable efforts for the coming years, the Commission had set the targets to reduce reporting burdens by at least 25% for all companies and 35% for SMEs, without undermining the policy objectives. However, reporting costs are only a subset of administrative costs and, based on the feedback received, we consider necessary to follow a more holistic approach. The Commission will therefore apply its burden reduction targets to a baseline of all administrative costs. Using data available at EU and national level, Eurostat has approximated overall recurring administrative costs at EUR 150 billion in the EU in 2022.26 A 25% reduction of this baseline will require cutting recurring administrative costs by EUR 37.5 billion by the end of the mandate. Dedicated measures for SMEs will aim to meet the 35% target. We will take stock of our progress towards this goal in annual progress reports on enforcement and implementation, which will also include orientations for future simplification initiatives. Since the 25% burden reduction target was announced in March 2023, the Commission has proposed measures that are estimated to save about EUR 5 billion27. It is the responsibility of the European Parliament and the Council to maintain or, where possible, strengthen the 5 burden reduction potential of Commission proposals during the legislative negotiations, and of Member States to avoid gold plating in national transpositions or application of EU law. In addition to pursuing these quantified targets on reduction of reporting costs and other recurring administrative costs, the Commission will continue to pursue meaningful reductions in other regulatory compliance costs wherever a more cost-effective means of delivery of the policy objective can be identified. b) Prioritising new simplification measures The 2025 Commission work programme has a stronger focus on simplification than ever before. It includes a series of Omnibus packages and other simplification proposals to tackle priority areas identified with stakeholders over the past year28. We invite the European Parliament and the Council to consider fast-tracking these files, acting on the simplification proposals without reopening other parts of the legislation, to provide maximum and swift clarity and relief to companies. The work programme will continue to flag simplification measures for such prioritisation in future years Omnibus packages and other simplification proposals, adopted throughout the year, will maximise simplification by addressing interactions between different pieces of legislation. They will include, inter alia: • Omnibus package on sustainability. This proposal will cover a far-reaching simplification in the fields of sustainable finance reporting, sustainability due diligence and taxonomy. It will ensure better alignment of the requirements with the needs of investors, proportionate timelines, financial metrics that do not discourage investments in smaller companies in transition, and obligations proportionate to the scale of activities of different companies. It will notably address the trickle-down effect to prevent smaller companies along the supply chains from being subjected in practice to excessive reporting requests that were never intended by the legislators. The carbon border adjustment mechanism requirements will be eased to the benefit of smaller importers, specifically for SMEs and authorities. • Omnibus package on investment simplification. This package will facilitate, among others, the deployment of InvestEU and the European Fund for Strategic Investments, and simplify reporting. • Omnibus package, including on small mid-caps and removal of paper requirements. This Omnibus package will ensure that small mid-caps companies will also have adapted requirements and it will remove inefficient requests for paper format in product legislation. • Digital package. The review of the Cybersecurity Act and simplification of cybersecurity legislation will ensure simplified and more agile means to facilitate multiple-purpose reporting to avoid duplications. This will form part of the broader assessment, during the first year of the mandate, of whether the expanded digital acquis adequately reflects the needs and constraints of businesses such as SMEs and small midcaps, going beyond necessary guidance and standards that facilitate compliance29. Among others, a European Data Union Strategy will address existing data rules to ensure a simplified, clear and coherent legal framework for businesses and administrations to share data seamlessly and 6  at scale, while respecting high privacy and security standards. • Common Agricultural Policy simplification. This package will address sources of complexity and excessive administrative burden for farmers and national administrations in managing, monitoring and reporting, also leveraging the potential of digitalisation. On top of these proposals, other initiatives in the work programme will simplify legislation to streamline permit granting, authorisations and reporting requirements. These include the Industrial Decarbonisation Accelerator Act that will extend accelerated permitting to more sectors in transition or the targeted revision of the EU’s rules on chemicals (REACH) will simplify rules for the chemicals industry without compromising on health, safety and environmental protection. Digital initiatives will contribute to simplification and implementation across all policy domains30. Building on the Digital Wallet, we will put forward the European Business Wallet to enable businesses to manage national, cross-border and EU regulatory requirements, notifications, and compliance processes in one place and in a user-friendly way. Further simplification proposals will be explored, including a possible omnibus in the area of defence to help reach the investment goals that will be set out in the White Paper and to allow innovative companies to flourish. While proposals on full repeal of existing legislation or to withdraw pending proposals may also be motivated by other considerations (obsolescence of certain rules, lack of political progress on long-standing proposals), simplification and cost-effectiveness considerations can often apply in such instances as well. c) A gradual stress-testing of the stock of EU legislation The work programme also includes a first list of evaluations of individual laws or of whole policy areas (fitness checks), kickstarting a process to stress-test the stock of EU legislation. These will look critically at the potential to simplify and focus on finding opportunities to reduce costs and consolidate rules, taking particular account of the challenges of SMEs. The results will feed into the next round of simplification packages, in a virtuous circle. Stress-testing will be a continuous process to screen EU legislation. The aim is to ultimately review the entire EU acquis to capture its cumulative impacts, potential inconsistencies and simplify it, while more efficiently achieving its policy objectives. Each Commissioner will ensure the stress-testing of the legislation within their areas of responsibility, under the steer of the Commissioner for Implementation and Simplification. Based on this process, concrete simplification measures will be included in the Commission work programme each year. d) A simpler, more focused and more impactful EU budget Simplification is also essential to address the current fragmentation of the EU’s financial landscape and reduce the administrative burden faced by all stakeholders, to ensure the timely and effective implementation of EU funds. As outlined in the Communication on the road to the next multiannual financial framework31, the Commission will present in 2025 a 7 proposal for a simpler, more focused and more responsive long-term budget that delivers on EU priorities while facilitating beneficiaries’ access to EU funding and maximising its impact. It will also reduce complexity for implementing authorities, while retaining strong safeguards on the protection of the Union’s financial interests. This proposal will build on lessons learned from the current programming period and a broad consultation of the political, institutional and stakeholder levels, alongside proactive outreach to citizens. e) Hands-on experience by carrying out reality checks The Commission will reach out to practitioners in companies, in particular SMEs and small mid-caps across a wide range of areas, to understand their experience on the ground and the impact of EU law on their activities. This exchanges at the technical level will help identify and solve practical issues, such as issues linked to authorisations, permitting, control or compliance. Reality checks will seek to identify any hurdles or positive experiences, and how they relate to EU rules, implementation and national transposition. They will help to verify whether the assumptions underpinning EU legislation are correct and deliver the expected benefits. They will also help gauge whether the simplification measures planned would generate cost savings and are appropriate and realistic. The outcome of the reality checks feed into the stress-testing of existing legislation (including evaluations and fitness checks) and the design of future simplification proposals. IV. IMPROVING HOW WE MAKE NEW RULES As important as it is to simplify existing rules, it is also essential that new legislation is simple, easy to understand and implement, clearly drafted and unambiguous. Implementation and enforcement issues need to be considered from the moment when the Commission designs its proposals, as set out in the Better Regulation guidelines and toolbox32, and throughout the legislative process. The EU can build on its better regulation approach, recognised as among the best in the OECD, including as regards consultations, evaluations and impact assessments33. It also benefits from the work of the Regulatory Scrutiny Board, which ensures the high quality of evidence underpinning legislative proposals. Nevertheless, most companies – SMEs in particular – see regulatory requirements and their cumulative impact as the greatest challenge to setting up and growing their business in the EU. This requires strengthened examination of the impacts of intended new legislation on competitiveness, SMEs and start-ups as well as small mid-caps. It also merits more careful consideration by the European Parliament and the Council of the impact of their amendments during the legislative process. Closer scrutiny of the terms of empowerments inserted in legislation, and subsequently of relevant delegated and implementing acts will also be necessary. To tackle these challenges, a new approach to the legislative process is needed, through: a) reinforced SME and competitiveness checks b) scrutiny of delegated and implementing acts, and related empowerments 8  c) smart and digital delivery integrated in the design of EU laws d) a simple methodology to assess the impact of significant amendments a) Reinforced SME and competitiveness checks The reinforced SME and competitiveness checks will be applied systematically to all envisaged legislation with foreseeable effects on companies, particularly on small businesses, in order to look more closely at such impacts. The competitiveness check considers four key aspects: cost/price competitiveness, international competitiveness, capacity to innovate, and impacts on the competitiveness of SMEs. The check will have a stronger sector focus. It will assess the competitive position of EU companies in the sectors most affected by each proposal using indicators and qualitative information, providing a proxy of the competitive position of EU companies affected to better understand the cumulative impacts on certain sectors, such as those identified in the Draghi report as being key for European competitiveness. The Commission will then consider the most appropriate mitigating measures where competitiveness issues are identified. The Commission will follow up on the recommendations of the Fit for Future Platform opinion, which suggested ways to renew the SME test34. The impact assessments of relevant legislation will present more clearly the impacts on SMEs, as well as supportive and mitigating measures, improving the quality of the information available to the College of Commissioners and the co-legislators. In addition, the analysis of the indirect effects of legislation on SMEs will be strengthened. All evaluations and fitness checks will also contain a dedicated analysis of efficiency and effectiveness of policies for SMEs. b) Scrutiny of delegated and implementing acts, and related empowerments The Commission adopts a high number of delegated35 acts and implementing36 acts every year, mandated by legislation adopted by the European Parliament and the Council. Many of these acts are technical and have limited impacts, which would already have been considered when proposing the basic legislation, and therefore do not require a dedicated impact assessment. However, when the Commission has to choose between policy options and there are significant impacts which were not taken into account when preparing the Commission proposal on the basic legislation, delegated and implementing acts will be subject to an impact assessment37. Even when there are no policy choices, if significant impacts are expected, the Commission will present a cost or cost-savings analysis. Where relevant, particular attention will be paid to the impact on SMEs. During the legislative process, the Commission will carefully consider the implications of relevant empowerments proposed by the co-legislators for the Commission to adopt delegated and implementing acts, with the aim of avoiding their proliferation as well as unnecessary complexity and costs. c) Smart and digital delivery integrated in the design of EU laws The content of an initiative needs to be of good quality, meaning easy to understand, unambiguous and sufficiently clear to allow for univocal translation into all the official languages of the Union, and its design needs to look ahead to its actual implementation. 9 Future implementation issues can best be identified through early dialogue and cooperation with Member States, regional and local authorities, social partners and other stakeholders. To achieve this goal, the legal and practical aspects of implementation will become part of stakeholder consultations and impact assessments where appropriate. The Commission will deliver digital-ready policies, by ensuring that digital considerations are embedded from the outset38 and using innovative tools such as regulatory sandboxes to ‘test’ policy options with Europe’s business base39. We will also advance cross-border interoperability40 among public administrations, as well as extend the use of e-platforms such as the Single Digital Gateway41, and the re-use of existing data, including via the pre- filling of forms, for current or future compliance requirements42. To lighten reporting burdens and compliance costs, we will further embed the ‘digital by default’ and ‘once-only’ principles in partnership with national, regional and local authorities and the relevant EU agencies. d) A simple methodology to assess the impact of significant amendments The Commission will put forward suggestions to the co-legislators on a simple methodology for assessing the impacts of their significant amendments, to test and showcase the feasibility of carrying out such assessments without unduly delaying the legislative process. Drawing as much as possible on existing tools and models and on existing data, this methodology could provide an estimate of the administrative costs of significant amendments, together with a more informative presentation of other costs. The Commission will put forward these suggestions for consultation with co-legislators in the second quarter of 2025. V. WAY FORWARD: PARTNERSHIP AND CO-OWNERSHIP In this Communication, the Commission has laid out an ambitious agenda for simplification and implementation to boost competitiveness, prosperity, policy delivery and resilience in the EU. Achieving these goals will require a strong commitment from all other institutions and stakeholders, including in particular the European Parliament and the Council. National, regional and local authorities will also be essential partners to turn ambitions into concrete actions, by identifying opportunities for simplification, suggesting stakeholders to invite in the new consultation activities (implementation dialogues and reality checks) and by multiplying simplification measures by translating them to all levels of governance. The principles of partnership and cooperation will guide the Commission’s work: a) reporting regularly on progress, ensuring transparency and accountability b) engaging with the co-legislators to create simpler and more effective EU rules a) Reporting regularly on progress, ensuring transparency and accountability The Commission will report regularly on progress made. Each Commissioner will present an annual progress report on implementation and enforcement in his or her area to the respective Parliament Committee and Council formation. These reports will present progress on key policy objectives, as well as on enforcement action, implementation, and support and simplification measures. The reports will also take stock of stakeholder dialogues (including 10 implementation dialogues), stress tests and reality checks. They will outline any additional measures potentially needed. The Commission will present an overview report, promoting accountability and follow up in the annual implementation and simplification cycle. The Commission will also publish on its Europa website user-friendly information on topics such as progress on the burden reduction targets, enforcement actions and implementation of EU law at national level, including interactive maps and customisable graphs. Annual implementation and simplification cycle ▪ Commissioners launch process of the two implementation dialogues of the year. ▪ Commissioners prepare annual progress reports on enforcement and implementation. Annual cycle ▪ Commissioners meet Parliament Committees and Council configurations to present reports and simplification work. ▪ Commissioners start preparation of simplification measures to be presented in the Commission Work Programme. ▪ An annual Overview Report on Implementation and Simplification is published. ▪ Adoption of Commission Work Programme, including significant simplification measures and annual plan of fitness checks and evaluations, as part of the stress test. b) Engaging with the co-legislators to create simpler and more effective EU rules The European Parliament and the Council have a central role to play in creating simple and effective rules at the lowest administrative cost for people and companies. In 2016, both institutions committed to the principle of assessing the impacts of their substantial amendments when appropriate.43 This can include amendments that increase costs, create the risk of additional adverse impacts or significantly reduce the simplification potential of a Commission proposal. However, the European Parliament and the Council do not do so in practice. The Commission therefore calls on the European Parliament and the Council to put in place the necessary processes and resources44. While amendments cannot be subject to a full impact assessment given the tight timeframe of negotiations, it should be possible for each institution to use a simple methodology to assess their costs, as mentioned earlier. 11 Good implementation and simplification are a joint endeavour involving all EU institutions throughout the whole legislative process. Simplification measures should therefore be clearly identified and recognised by the co-legislators, so that they can be handled in a focussed way with priority to ensure that the benefits of simplification are delivered swiftly. The Commission stands ready to work closely together with Parliament and Council to these ends, including by renewing the Interinstitutional Agreement on Better Lawmaking to clarify how best to achieve these goals. 1 Political Guidelines 2024-2029 | European Commission. 2 2024 report by Mario Draghi on the future of European competitiveness: https://commission.europa.eu/ topics/strengthening-european-competitiveness/eu-competitiveness-looking-ahead_en#paragraph_47059. 3 ‘Gold plating' is a widely used term in the context of the implementation of the EU law, which refers to additional national obligations that go beyond EU requirements. In practical terms, it is considered as an imposition of extra requirements and administrative burden (norms, guidelines and procedures) interfering with the expected policy goals to be achieved by EU legislation. 4 2024 report by Enrico Letta on the future of the Single Market: https://www.consilium.europa.eu/media/ ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-letta.pdf 5 Draghi report. 6 Better Regulation Guidelines, SWD(2021)0305 final and Tool 38 of the Better Regulation Toolbox. 7 The streamlined permitting procedures are crucial for meeting the 2030 renewable energy targets. The Commission supports this work by holding structured dialogues and bilateral meetings with Member States to discuss transposition plans, particularly for permitting. https://energy.ec.europa.eu/news/commission-adopts- guidance-eu-countries-implementing-revised-directiv es-renewable-energy-and-energy-2024-09-02_en 8 See recent TSI project “Building capacity for evidence-informed policymaking in governance and public administration in a post-pandemic Europe”. 9 European Commission, Enhancing the European Administrative Space (ComPAct), COM(2023) 667 final. 10 The public administration cooperation and exchange programme (PACE) facilitates exchanges on topics such as professionalisation of public administration, improving administrative performance, green and digital public administration. 11 For example, the Single Market Transparency Directive and the Proportionality Test Directive to avoid the creation of new barriers and obstacles, the Single Market Scoreboard, the European Semester’s country- specific reports, the National Energy and Climate Plans, the Climate Action Progress Report, the Environmental Implementation Review and national Action Plans in the area of fisheries. 12 For example, tools such as SOLVIT, FIN-NET, and Your Europe empower people and businesses to fully use their rights in the single market. They provide clear information, assistance on specific problems and problem- solving. 13 Known as EU Pilot dialogue, whose success rate was 75% in 2024. This form of dialogue is used when it is likely to achieve faster compliance than a formal infringement procedure. 14 E.g. when EU legislation establishes fully harmonised rules. Moreover, the Commission may propose full harmonisation more frequently, in fields where it is possible, in order to ensure a level playing field across the Single Market, European Commission, A Competitiveness Compass for the EU COM(2025) 30 final. 15 European Commission, EU law: Better results through better application (C(2016)8600) and Enforcing EU law for a Europe that delivers, COM(2022)0518 final. 16 Over 900 of these cases concern the incomplete or incorrect transposition of directives. 17 The Commission systematically asks the Court to impose financial sanctions in the form of a lump sum payment and a daily penalty payment when a Member State fails to take the necessary measures to comply with an earlier Court judgment finding an infringement of EU law (Article 260(2) TFEU) and when a Member State fails to notify measures transposing a directive adopted under a legislative procedure (Article 260(3) TFEU). In 2023 and 2024, the Commission referred 134 infringement cases to the Court of Justice, including a request for financial sanctions in 55 of these cases. 18 European Commission, Long-term competitiveness of the EU: looking beyond 2030, COM(2023) 168 final. 19 European Commission work programme 2024 – Delivering today and preparing for tomorrow – Annex II, COM(2023) 638 final. 20 In 2024 the Commission presented a proposal for a Regulation setting up a multilingual public interface implementing a voluntary standard form for the declaration of posted workers. The average reduction in the 12  time required to complete a posting declaration using the standard form is estimated at approximately 73% compared to the average time currently required across the EU. This will boost workers’ protection by increasing the transparency of postings and help Member States carry out effective and targeted inspections. 21 This includes recurrent and annualised one-off costs 22 European Commission, Better Regulation: Joining forces to make better laws, COM(2021) 219 final. 23 These savings are based on the initiatives adopted by the Commission, and are estimated at EUR 7.3 billion in 2022, EUR 6.3 billion in 2023 and EUR 260 million in 2024 (a transition year at the end of the previous Commission mandate, with a lower level of legislative activity). Some of these measures have however not yet been adopted or the cost saving potential has been reduced by amendments to the proposed legislation. 24 Companies facing legal or administrative barriers in a Member State can report the obstacles via https://fosmo.youreurope.europa.eu/ and business associations or other organisations with several companies can contact [email protected] to report barriers. They can first get personalised help and advice through https://asf.youreurope.europa.eu/. 25 Over its four-year mandate, the Platform prepared 41 opinions and 260 specific suggestions. Several Commission flagship initiatives drew from this expertise, including the VAT in the Digital Age package, Ecodesign for Sustainable Products, the Gigabit Infrastructure Act, the Interoperable Europe Act, the Banking Union package and the Listing Act. 26 The calculations follow a pragmatic approach and are based on previous work and take into account the estimates of burden by the High-Level Group on Administrative Burdens in 2012 and observed trends in in the burden in the period 2012-2022 for some Member States for which the data are available. 27 These include the 41 initiatives adopted alongside the 2024 Commission work programme, as well as subsequent Commission proposals such as the simplification package for agriculture. These savings were estimated using the EU standard cost model. 28 A call for evidence on the rationalisation of reporting requirements was open for feedback from stakeholders until December 2023. Approximately 200 respondents provided their input, complemented by targeted discussions with associations and other stakeholders such as workshops with industry (including SMEs). 29 The digital acquis includes, among others, the General Data Protection Regulation, the Data Governance Act, the Data Act, the Cybersecurity Act, the Cyber Resilience Act, the EU Chips Act and the Artificial Intelligence Act. 30 See also section IV(c) below, ‘Smart and digital delivery integrated in the design of EU laws’. 31 COM(2025) 46 final. 32 https://commission.europa.eu/law/law-making-process/planning-and-proposing-law/better-regulation/better- regulation-guidelines-and-toolbox_en. 33 Based on OECD Regulatory Policy Outlook 2021 | OECD. The consultation process will also be improved by the change to bring in implementation dialogues and reality checks as mentioned earlier. 34 Final opinion SME_test.pdf (europa.eu). The current SME test is defined in tool #23. The possible effects on small mid-caps should also be considered, to the extent that these can be distinguished. 35 Under Article 290 of the Treaty on the functioning of the EU (TFEU), delegated acts may supplement or amend certain non-essential elements of a legislative act if the latter act delegates such powers. 36 Where uniform conditions for implementing legally binding Union acts are needed, those acts shall confer implementing powers on the Commission under Art. 291 TFEU. 37 Cf. tool #42 of the Better Regulation toolbox. 38 As part of its digital-ready policymaking framework, the Commission has developed a new Legislative, Financial and Digital Statement to accompany its proposals. The chapter on the digital dimension includes essential information on the digital aspects of proposals and serves as the Commission’s interoperability assessment report, as mandated by the Interoperable Europe Act. It ensures that the Commission thoroughly assesses digital impacts when drafting proposals so that they are fit for the digital age. 39 As foreseen for instance under the EU’s Artificial Intelligence Act. 40 Interoperable Europe solutions (available on Interoperable Europe Portal) will enable public administrations to develop inter-connected digital public services, facilitating the free flow of data across borders. 41 The single digital gateway facilitates online access to information, administrative procedures, and assistance services that EU citizens and businesses may need in another Member State. 42 This can include, for example, drawing on available data from satellites. EU satellites can remotely provide reliable and comparable near-real time reporting data and predictions in a cost-efficient manner. 43 See paragraph 15 of IIA-BL: The European Parliament and the Council will, when they consider this to be appropriate and necessary for the legislative process, carry out impact assessments in relation to their substantial amendments to the Commission’s proposal. The European Parliament and the Council will, as a 13  general rule, take the Commission’s impact assessment as the starting point for their further work. The definition of a ‘substantial’ amendment should be for the respective Institution to determine. 44 The Court of Justice has indicated that, although there is no legal requirement to carry out impact assessments, whose content is also not binding, the EU legislature must be able to clearly set out the basic data taken into account when making its choices, in particular where any burden is imposed. The Court confirmed in its judgment in cases C-541/20 to C-555/20 - Action for annulment – First package of mobility measures (‘Mobility Package’) – 4 October 2024 -that onerous requirements introduced in the legislative process and for which the co-legislators cannot demonstrate the underlying basic data may be successfully challenged and annulled by the Court. 14 EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 11.2.2025 COM(2025) 47 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Lihtsam ja kiirem Euroopa: teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta ET ET  I. SISSEJUHATUS Tulevikku vaatavate uuenduslike poliitikameetmete kaudu, mis järgivad rangeid standardeid, viib komisjon eelseisva viie aasta jooksul ellu ambitsioonikat programmi, mis pandi paika poliitilistes suunistes1. Lähtudes õitsva, mitmekesise ja õiglase Euroopa Liidu pinnalt, tahetakse uute algatustega muuta Euroopa veelgi ihaldusväärsemaks elu-, töö- ja investeerimiskohaks. Samal ajal kergendatakse ELi inimeste, ettevõtete ja haldusasutuste regulatiivset koormust tuntavalt. Jõukuse ja toimetulekuvõime suurendamiseks paneb komisjon ette enneolematuid lihtsustusi, et päästa valla võimalused, uuenduslikkus ja majanduskasv. Hakkame uue hooga kiirendama, lihtsustama ja täiustama ELi poliitikat ja õigusakte ning muudame õigusnormid selgemaks, arusaadavamaks ja kiiremini rakendatavaks. Samuti süvendame koostööd kõigi asjaomaste institutsioonide ja sidusrühmadega, et jagatud vastutus tooks kaasa paremad tulemused. ELi konkurentsivõime tugevdamine on tänases volatiilses ja ebakindlas maailmas muutunud tähtsamaks kui kunagi varem. See nõuab õiguskeskkonda, mis soodustab ettevõtete loomist ja kasvu ning kaitseb ja võimestab inimesi kõige lihtsamal, kiiremal ja tõhusamal moel. Samuti nõuab see, et kohapealne muutuv olukord oleks teravalt fookuses ning käiks käsikäes selge sihiga saavutada meie majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid kõige kulutõhusamal viisil. Ranged standardid võivad anda võimsa konkurentsieelise. Paljudel juhtudel toetavad need Euroopa toodete väärtust ja kvaliteeti, kaitsevad meie kodanikke, edendavad innovatsiooni ning tagavad, et meie majandus on kestlik ja õiglane. Need eelised tulevad aga esile ainult siis, kui ELi õigusnormid on proportsionaalsed ja tõhusad ning neid rakendatakse täielikult ja järjepidevalt. Meie õigusnormid peavad pidama sammu ka inimeste ja tehnoloogia arengu piiridega ning reageerima maailma sündmuste arengule. Nagu on rõhutatud Draghi aruandes,2 avaldab asjaolu, et õigusnormid kipuvad aja jooksul eri tasanditel kuhjuma ja keerukamaks muutuma ning neid on raske rakendada, tuntavat mõju Euroopa konkurentsivõimele ning piirab seega meie majanduspotentsiaali ja jõukust. On aeg teha meie õigusraamistikus inventuur ja toestada selle kvaliteeti, et kiirendada kokkulepitud eesmärkide saavutamist. See ei nõua mitte järkjärgulist lähenemist, vaid pigem julget kooskõlastatud tegevust. Komisjon, Euroopa Parlament, nõukogu, liikmesriikide kõigi tasandite ametiasutused ja sidusrühmad peavad töötama üheskoos, et muuta ELi, riiklikud ja piirkondlikud õigusnormid sujuvamaks ja lihtsamaks ning rakendada poliitikat tulemuslikumalt. Et majanduskasvule uut tugevat hoogu anda, on vaja ületada ka ühtse turu regulatiivne killustatus. Käesolevas teatises esitatakse visioon rakendamis- ja lihtsustamiskavast, mis toob inimeste ja ettevõtete jaoks kaasa kiire ja nähtava paranemise, et saavutada jõukam, süsinikuheitevaba ja vastupidav EL. Komisjoni 2025. aasta tööprogrammis esile toodud koondpakettidest saavad meie käesoleva ametiaja esimesed tööviljad. Need on alles algus. Need jõupingutused jätkuvad kogu ametiaja jooksul ja eesmärgiks on viia tihedas koostöös selles valdkonnas tegutsejate ja sidusrühmadega läbi kogu olemasoleva ELi õigustiku stressitestimine. Tulemuste saavutamiseks visandatakse käesolevas teatises terviklik töövahendite kogum, ilma seejuures liigseid protsessi- või halduskihte tekitamata. Selle asemel suunab komisjon 1 oma jõupingutused ja ressursid nende vahendite kasutamisele, et saavutada lihtsamad reeglid ja kulutõhusam rakendamine. Sellesse õigusloome- ja ettevõtluskultuuri muutusse on kaasatud kogu meie organisatsioon. Sellesse ratsionaliseerimisüritusse peavad panustama andma kõik komisjoni talitused. Komisjoni lähenemine rakendamisele ja lihtsustamisele lähtub vajadusest saada ülevaade minevikust, orienteeruda olevikus ja vormida tulevikku. Et meie poliitikaeesmärke paremini saavutada, lihtsustame olemasolevaid reegleid kõikjal, kus vaja, ja tagame nende parema rakendamise. Vaatame läbi oma õigusraamistiku ja kohandame seda, et see vastaks paremini inimeste ja ettevõtete vajadustele. Lihtsustamisettepanekuid tehes võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse parema õigusloome põhimõtteid ja õiguskindlust. Uued parema õigusloome ja lihtsustamise töövahendid tagavad, et tulevaste õigusaktide väljatöötamisel peetakse rakendamist ja lihtsustamist silmas algusest peale. Kõigi nende meetmetega püüame oma majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaeesmärke saavutada tulemuslikumalt ja tõhusamalt. II. TAGADA, ET ELI POLIITIKA ANNAB TULEMUSI Viimastel aastatel on EL näidanud oma kindlat tahet haarata härjal sarvist, leppinud kiiresti kokku ambitsioonikas poliitikas, et reageerida korraga mitmele keerukale kriisile ja sündmusele. Meie edu sõltub nüüd nii tulemuslikust rakendamisest kui ka sellest, kas me suudame ära hoida olukorra, kus inimeste, ettevõtete ja haldusasutuste koormuse kuhjumine muudaks meie töö mõttetuks. Rakendamine puudutab liikmesriike eelkõige siis, kui nad võtavad ELi õigusnormid oma õigusesse üle ja tagavad nende järgimise. Samuti puudutab see õigusnormide kohaldamist ametiasutuste, inimeste ja ettevõtete poolt. Isegi valdkondades, kus siduv ELi õigus puudub, on tulemuste saavutamiseks muutunud oluliseks töö, mida tehakse koordineeritult ELi tasandil kokkulepitud eesmärkide nimel. Selline koordineeritud töö on vajalik ka selleks, et vältida olukorda, kus ülereguleerimine3 – riiklikud lisanõuded, mis ei tulene ELi õigusest – põhjustab ühtse turu killustumist ning tekitab inimestele ja ettevõtetele lisakoormust. Lühidalt öeldes on vastutus sel alal jagatud. Puudused reeglite rakendamises ja ühtse turu väljakujundamises4 pärsivad meie jõukust ja konkurentsivõimet. Samuti võivad need kahjustada ELi võimet saavutada oma poliitikaeesmärke ja kaitsta liidu väärtusi. Selle tulemusena ei saa inimesed ja ettevõtted ELi poliitikast täit kasu ning ettevõtetel on sageli raske ületada regulatiivseid takistusi ja kanda halduskoormust5. Osana laiemast regulatiivse kultuuri muutusest peab EL keskenduma meie õigusnormide rakendamise parandamisele ning ühendama jõud ELi institutsioonide, liikmesriikide ja sidusrühmadega. Komisjon kiirendab parema rakendamise nimel tehtavat tööd järgmiste meetmetega: a) tihedam koostöö liikmesriikidega; b) investeerimine haldussuutlikkusse, digivahenditesse ja andmetesse; c) sidusrühmade tulemuslikum kaasamine; d) kiired ja resoluutsed täitemeetmed. a) Tihedam koostöö liikmesriikidega 2 Koostöö liikmesriikidega ELi õiguse rakendamisel on kiireim viis tagada, et ELi õigusnormid täidavad oma eesmärki. Samuti aitab see ära hoida rikkumisi. Komisjoni jaoks tähendab see liikmesriikidega peetava dialoogi tõhustamist ja nende suuremat toetamist ELi õiguse korrektsel ja õigeaegsel rakendamisel. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu tegelevad olulise õigusakti lõpliku vormistamisega, valmistab komisjon süstemaatiliselt ette rakendusstrateegia,6 et planeerida, kuidas see liikmesriike kogu rakendamisprotsessi vältel toetab. Rakendusstrateegias esitatakse (õiguslikud, halduslikud või praktilised) probleemkohad õigusakti ülevõtmisel ja kohaldamisel, edusammude jälgimise kord, toetusmeetmed (sealhulgas VKEde jaoks) ja selge ajakava. Heaks näiteks on hiljutine strateegia „Accele-RES“, mis aitab liikmesriikidel rakendada läbivaadatud taastuvenergiadirektiivist tulenevaid ühtlustatud loamenetlusi7. Et komisjon saaks valmistada ette tulemuslikke rakendusstrateegiaid, millesse on lõimitud sihitatud ja mõjusad toetusmeetmed, on varajane teave liikmesriikidelt ja sidusrühmadelt otsustava tähtsusega. Direktiivide puhul toovad komisjoni selgitavad vormid ja ülevõtmise tegevuskavad, mida liikmesriigid täiendavad, kiirema ja täieliku ülevõtmise. Samamoodi aitaks ennetavalt ajakohastatud teave riiklike kohustuste kohta, mis lähevad kaugemale ELi õiguse nõuetest (ülereguleerimine), vähendada mõju, mis tuleneb ELis õigusnormide lahknevusest. Komisjon kasutab eksperdirühmi ja muid samalaadseid mõttevahetuskeskkondi, et luua riiklike ametiasutuste vahel tihedamad partnerlussuhted, mis aitavad toetada rakendamist ja pakkuda liikmesriikide vahel vastastikust tuge. Vabatahtlik tegutsemisviis, mida kasutatakse ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühmas, kus komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd turutõkete kõrvaldamiseks, võib olla eeskujuks samalaadsele tööle muudes sektorites, nagu konkurents, telekommunikatsioon või energeetika. Ka ELi reguleerivad ametid võivad aidata saavutada ELi õiguse järjepidevat kohaldamist, eelkõige aidates kujundada ühist järelevalvekultuuri. b) Investeerimine haldussuutlikkusse, digivahenditesse ja andmetesse Poliitika tulemuslik rakendamine sõltub hästi varustatud ja tõhusatest haldusasutustest. Selleks on vaja laiahaardelist digitaliseerimist ning juurdepääsu andmetele ja tõenditele8 ning kõigis rakendamisse kaasatud haldusasutustes on vaja sobivat personali ja oskusi. ELil on olemas töövahendid ja programmid, millega toetada rakendamist, järelevalvet ja hindamist. Näiteks aitab tehnilise toe instrument liikmesriikidel suurendada oma haldussuutlikkust, digitaliseerida, viia ellu reforme ja rakendada ELi prioriteete üldisemalt, nii et liikmesriikide koormus on minimaalne. Euroopa haldusruumi (ComPAct)9 raames pakub komisjon tuge haldussuutlikkuse suurendamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, keskendudes oskustele ning digi- ja rohepöördele, ning toetab ametnike vahetusi, et jagada piiriüleselt häid tavasid ja teha tööd ühiste probleemide lahendamiseks10. Peale selle hõlbustab komisjon siseturu infosüsteemi raames digitaalset piiriülest halduskoostööd ühtse turu reeglite rakendamisel. Komisjon soodustab selliste töövahendite tõhusat kasutamist olulisemate uute poliitikameetmete või õigusaktide rakendamisel. c) Sidusrühmade tulemuslikum kaasamine 3 Mõningaid rakendamisprobleeme ei ole võimalik ette näha. Seepärast vajab komisjon korrapäraseid kontakte sidusrühmade ja valdkonnas tegutsejatega, et koguda tagasisidet selle kohta, mis toimib ja mis mitte, ning selgitada välja, kuidas rakendamist parandada ja hõlbustada. Iga volinik peab igal aastal sidusrühmadega vähemalt kaks rakendusdialoogi. Nende mõte on hinnata edusamme ja teha kindlaks valdkonnad, millele tuleb tähelepanu pöörata, et ELi poliitika annaks tulemusi. Dialoogides võetakse sihikule peamised rühmad, keda ELi poliitika mõjutab, nagu tööstus, sealhulgas VKEd, sotsiaalpartnerid, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning kodanikuühiskond, ja püütakse saavutada esindatud huvide ja osalemise tasakaal. Dialoogide tulemused esitatakse iga-aastastes eduaruannetes jõustamise ja rakendamise kohta. Need aitavad välja selgitada, kus on esinenud puudulikku rakendamist, ülereguleerimist, nõuete liigpüüdlikku järgimist või killustatust, ning leida lihtsustamis- ja ühtlustamisvõimalusi. Need dialoogid algavad otsekohe ja esimene voor toimub 2025. aasta esimesel poolel. d) Kiired ja resoluutsed täitemeetmed Kui hoolimata eespool kirjeldatud komisjoni toetusest ei taha puudused ELi õiguse rakendamisel ja kohaldamisel kaduda, kiirendame tegevust, et saavutada nõuete järgimine. Nõuete järgimisega seotud probleemide kindlakstegemiseks ja konkreetsete probleemide lahendamiseks on jätkuvalt kasulikud sektoripõhised seire- ja ennetusmehhanismid11 ning probleemide lahendamise vahendid12. Kiireid lahendusi on võimalik saavutada ka rikkumiseelse dialoogi13 abil. Kui koostöö ei too kaasa kokkulepitud reeglite õigeaegset rakendamist, on vaja rikkumismenetlusi, mille käigus tehakse selgelt teatavaks meetmete võtmise põhjused. Aluslepingute täitmise järelevalvajana rakendab komisjon otsustavaid täitemeetmeid, et tagada reeglite rakendamine ning võidelda ühtse turu killustatuse ja ebaseadusliku ülereguleerimise vastu14. Samuti jätkab ta oma strateegilist tegutsemisviisi,15 seades esikohale rikkumised, millel on avalikele ja ärihuvidele kõige suurem mõju. Pooleliolevate rikkumismenetluste arv on endiselt suur (2025. aasta alguses ligikaudu 1 500 juhtumit16) ja mõned neist on kestnud juba pikka aega. Komisjon jätkab tööd rikkumismenetluste edukaks lõpuleviimiseks, et ELi õigus pakuks oma ettenähtud hüvesid. Kui rikkumismenetluse varajases etapis ei jõuta ELi õiguse rikkumise lahendamiseni, annab komisjon kõhklemata asja Euroopa Liidu Kohtusse, nõudes rahalisi karistusi, kui see on õiguslikult võimalik17. III. MUUDAME EUROOPA LIHTSAMAKS JA KIIREMAKS Rohe- ja digipööre muudavad maailma majandust ja ühiskonda, tekitades ägedat konkurentsi ressursside ja innovatsiooni pärast. Selles uues keskkonnas nõuab edu saavutamine julget tegutsemist meie konkurentsivõime suurendamiseks, sealhulgas õigusraamistiku lihtsustamist, ilma et see kahjustaks meie poliitilisi eesmärke ja rangeid standardeid. Selle uue lähenemisviisiga püütakse ette võtta kõik regulatiivse koormuse allikad – aruandluskohustus, korduvad halduskulud ja nõuete täitmise kulud üldisemalt –, kõikjal, kus on võimalik leida sobivaid viise, kuidas saavutada algne regulatiivne eesmärk sujuvamalt ja tõhusamalt. 4 Viimastel aastatel on komisjon astunud samme halduskoormuse vähendamiseks. Märtsis 2023 kuulutas ta välja eesmärgi vähendada ettevõtjate ja haldusasutuste aruandluskoormust 25 %, ilma seejuures poliitikaeesmärkides järeleandmisi tegemata18. Oma 2024. aasta tööprogrammis19 esitas ta selle eesmärgi saavutamiseks esimesed 41 meedet. Olulisemate meetmete hulgas olid ELi tollireform, mis juba üksi peaks säästma 2,7 miljardit eurot, raamatupidamisdirektiivis sätestatud künnise kohandamine, millest saab kasu rohkem kui miljon ettevõtjat, ning ühtne veebipõhine vorm lähetatud töötajate deklareerimiseks20. 2025. aastal on komisjon seadnud eelseisva viie aasta prioriteetideks lihtsustamise, aruandluskoormuse vähendamise, bürokraatia vähendamise, loasaamismenetluste sujuvamaks muutumise ja õigusaktide lihtsustamise. Neid eesmärke taotleb iga volinik oma vastutusalas ja kogu tegevust koordineerib rakendamise ja lihtsustamise volinik. Need muudatused täiendavad olemasolevat põhimõtet „üks sisse, üks välja“, mille mõte on kompenseerida uute õigusaktide kulusid koormuse vähendamisega,21 harilikult samades poliitikavaldkondades22. See lähenemisviis on 2022. aastast saadik täielikult rakendunud ja selle tulemusel on esitatud komisjoni ettepanekud, mis, juhul kui kaasseadusandjad need täielikult vastu võtavad, annaksid märkimisväärset netokulude kokkuhoidu23. Lihtsustamine, mis põhineb meie reeglite põhjalikul läbivaatamisel ja sihipärasel muutmisel, muudab elu lihtsamaks nii inimeste kui ka ettevõtete jaoks, sealhulgas meie 33 miljoni VKE ja paljude tuhandete väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate jaoks. Töötame koos nendega selle nimel, et kasutada maksimaalselt ära veebipõhiseid tagasisidevahendeid24, et saada teavet rakendamisprobleemide ja lihtsustamisvõimaluste kohta. Komisjon tugineb tulevikukindluse platvormi tööle. See on kõrgetasemeline eksperdirühm, mis on viimastel aastatel andnud lihtsustamisse märkimisväärse panuse25. Platvormi liikmed on toonud kokku eksperditeadmisi riikide ametiasutustelt, ettevõtetelt, sotsiaalpartneritelt ja kodanikuühiskonnalt, Regioonide Komiteelt ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt. Rakendamisega seotud probleeme on piirkondlikul ja kohalikul tasandil aidanud lahendada ka ELi poliitika rakendamise läbivaatamise piirkondlike keskuste võrgustik (RegHub). Et selle uue hoo toel astuda praktilisi samme, kasutab komisjon järgmisi vahendeid ja meetmeid: a) uued sihttasemed halduskoormuse vähendamiseks; b) uute lihtsustamismeetmete prioriseerimine; c) ELi õigustiku järkjärguline stressitestimine; d) lihtsam, fookustatum ja mõjukam ELi eelarve; e) praktilised kogemused tegeliku olukorra kontrollide läbiviimisel. a) Uued sihttasemed halduskoormuse vähendamiseks Et tagada eelseisvatel aastatel pidevad ja mõõdetavad jõupingutused, oli komisjon püstitanud eesmärgi vähendada aruandluskoormust kõigi ettevõtjate jaoks vähemalt 25 % ja VKEde jaoks 35 %, kahjustamata seejuures poliitikaeesmärke. Aruandluskulud on aga kõigest üks osa halduskuludest ja saadud tagasiside põhjal peame vajalikuks järgida terviklikumat lähenemisviisi. Seepärast kehtestab komisjon need koormusevähenduse eesmärgid kõigi halduskulude lähtetasemele. 5 Kasutades ELi ja liikmesriikide tasandil kättesaadavaid andmeid, on Eurostat hinnanud ELi 2022. aasta korduvate halduskulude kogusummaks ligikaudu 150 miljardit eurot26. Selle lähtetaseme 25 % vähendamiseks tuleb ametiaja lõpuks vähendada korduvaid halduskulusid 37,5 miljardi euro võrra. Spetsiaalselt VKEdele suunatud meetmetega püütakse saavutada 35 % eesmärk. Selle eesmärgi poole tehtud edusammud vaatame üle iga- aastastes jõustamise ja rakendamise eduaruannetes, milles antakse ka suund tulevastele lihtsustamisalgatustele. Sestsaadik, kui 2023. aasta märtsis kuulutati välja eesmärk vähendada koormust 25 %, on komisjon esitanud ettepanekuid meetmete kohta, mis säästaksid hinnanguliselt ligikaudu 5 miljardit eurot27. Hoida seadusandlike läbirääkimiste käigus komisjoni ettepanekute koormusevähenduspotentsiaali või võimaluse korral seda suurendada on Euroopa Parlamendi ja nõukogu ülesanne, liikmesriikide ülesanne aga on vältida ELi õiguse ülevõtmisel või kohaldamisel ülereguleerimist. Lisaks püüetele täita kvantifitseeritud eesmärke, mis käsitlevad aruandluskulude ja muude korduvate halduskulude vähendamist, püüab komisjon jätkuvalt märgatavalt vähendada muid õigusnormide täitmisega seotud kulusid seal, kus poliitikaeesmärgi täitmiseks on võimalik leida kulutõhusamaid vahendeid. b) Uute lihtsustamismeetmete prioriseerimine Komisjoni 2025. aasta tööprogrammis keskendutakse lihtsustamisele rohkem kui kunagi varem. Programm sisaldab hulka koondpakette ja muid lihtsustamisettepanekuid, et käsitleda möödunud aasta jooksul koos sidusrühmadega kindlaks tehtud prioriteetseid valdkondi28. Kutsume Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles kaaluma nende aktide puhul kiirmenetlust ja käsitlema lihtsustusettepanekuid ilma muid õigusaktiosi taasavamata, et pakkuda ettevõtjatele kiiresti võimalikult palju selgust ja leevendust. Ka edaspidi tuuakse tööprogrammis esile lihtsustamismeetmeid, mida eelseisvatel aastatel niiviisi prioriseerida. Koondpaketid ja muud lihtsustamisettepanekud, mis aasta käigus vastu võetakse, toovad kaasa maksimaalse lihtsustamise seeläbi, et neis käsitletakse eri õigusaktide koostoimet. Nende hulgas on järgmised paketid. • Kestlikkuse koondpakett. See ettepanek hõlmab ulatuslikku lihtsustamist kestliku rahanduse aruandluse, kestlikkusalase hoolsuskohustuse ja taksonoomia valdkonnas. See tagab nõuete ja investorite vajaduste parema kooskõla, proportsionaalsed tähtajad, finantsnäitajad, mis ei peluta investeerimast väiksematesse üleminekujärgus olevatesse äriühingutesse, ning kohustused, mis on proportsionaalsed äriühingu tegevuse ulatusega. Eelkõige püütakse paketis lahendada aruandekoormuse edasikandumise probleemi, et vältida olukorda, kus tarneahelas tegutsevatelt väiksematelt ettevõtetelt küsitaks tegelikkuses liiga palju aruandeid, ilma et see oleks olnud seadusandja soov. Väiksemate importijate, eelkõige VKEde, aga ka ametiasutuste huvides leevendatakse süsiniku piirimeetme nõudeid. • Investeeringute lihtsustamise koondpakett. See pakett hõlbustab muu hulgas InvestEU ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kasutuselevõttu ning lihtsustab aruandlust. • Koondpakett, mis käsitleb muu hulgas väikesi keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid ja paberaruandluse nõudest loobumist. Koondpaketiga tagatakse, et ka 6  väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele kehtivad kohandatud nõuded, ning kõrvaldatakse tooteõigusaktidest ebatõhusad paberaruandluse nõuded. • Digipakett. Küberturvalisuse määruse läbivaatamine ja küberturvalisuse õigusaktide lihtsustamine tagavad lihtsustatud ja paindlikumad vahendid, millega hõlbustada mitmeotstarbelist aruandlust, et vältida dubleerimist. See on osa esimesel ametiaastal toimuvast laiemast hindamisest, milles vaadeldakse, kas laiendatud digiõigustik kajastab ettevõtete, näiteks VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate vajadusi ja piiranguid adekvaatselt ja läheb kaugemale pelgalt vajalike juhiste ja standardite pakkumisest, mis hõlbustavad nõuete täitmist29. Muu hulgas käsitletakse Euroopa andmeliidu strateegias kehtivaid andmereegleid, et tagada ettevõtetele ja haldusasutustele lihtsustatud, selge ja sisemiselt sidus õigusraamistik, mis võimaldab jagada andmeid sujuvalt ja mastaapselt ning samas järgida rangeid eraelu puutumatuse ja turvalisuse standardeid. • Ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamine. Selles paketis käsitletakse juhtimise, seire ja aruandluse elemente, mis teevad põllumajandustootjatel ja riiklikel haldusasutustel elu keeruliseks ja tekitavad liigset halduskoormust, ning kasutatakse ühtlasi digitaliseerimise võimalusi. Lisaks nendele ettepanekutele lihtsustavad muud tööprogrammi algatused õigusakte, et muuta loaandmis- ja aruandlusnõuded sujuvamaks. Nende hulka kuuluvad tööstuse süsinikuheite kiirema vähendamise õigusakt, millega laiendatakse kiirendatud loaandmismenetlust rohkematele üleminekujärgus olevatele sektoritele, ja ELi kemikaaliõigusnormide (REACH) sihipärane läbivaatamine, millega lihtsustatakse keemiatööstuse õigusnorme, kuid ei seata ohtu tervist, ohutust ja keskkonnakaitset. Kõigis poliitikavaldkondades aitavad lihtsustamisele ja rakendamisele kaasa digialgatused30. Digikukrule tuginedes esitame ettepaneku Euroopa ettevõtluskukru kohta, mis võimaldab ettevõtetel hallata riiklikke, piiriüleseid ja ELi regulatiivseid nõudeid, teateid ja vastavusprotsesse kasutajasõbralikul viisil ühest kohast. Kaalumisel on ka muud lihtsustamisettepanekud (sealhulgas võimalik kaitsevaldkonna koondõigusakt), mis aitaksid saavutada valges raamatus sätestatud investeerimiseesmärke ja võimaldaksid uuenduslikel ettevõtetel areneda. Ettepanekud kehtivate õigusaktide täieliku kehtetuks tunnistamise kohta või menetluses olevate ettepanekute tagasivõtmine võivad küll olla ajendatud ka muudest kaalutlustest (nt kui teatavad õigusnormid on muutunud iganenuks või ammuste ettepanekutega ei ole tehtud edusamme), ent ka sellistel juhtudel võib sageli esineda lihtsustamise ja kulutõhususe kaalutlusi. c) ELi õigustiku järkjärguline stressitestimine Tööprogramm sisaldab ka esimest loetelu üksikõigusaktidest või tervetest poliitikavaldkondadest, mida tuleb hinnata (toimivuskontroll), ning sellega käivitub ELi õigustiku stressitestimine. Selle käigus heidetakse kriitiline pilk lihtsustamisvõimalustele ning otsitakse võimalusi kulusid vähendada ja õigusnorme konsolideerida, võttes eelkõige 7 arvesse VKEde probleeme. Tulemused on positiivse mõjuringina sisendiks järgmisele lihtsustamispakettide voorule. Stressitestimine on ELi õigusaktide läbivaatamise katkematu protsess. Sellega tahetakse vaadata läbi kogu ELi õigustik, et saada ülevaade selle kumulatiivsest mõjust ja võimalikest vastuoludest ning seda lihtsustada, ent samas saavutada selle poliitikaeesmärgid tõhusamalt. Iga volinik tagab oma vastutusalas õigusaktide stressitestimise ning kogu üritust juhib rakendamise ja lihtsustamise volinik. Selle protsessi põhjal lisatakse igal aastal komisjoni tööprogrammi konkreetsed lihtsustamismeetmed. d) Lihtsam, fookustatum ja mõjukam ELi eelarve Lihtsustamine on esmatarvilik ka selleks, et vähendada ELi finantsmaastiku praegust killustatust ja kõigi sidusrühmade halduskoormust, et tagada ELi rahaliste vahendite õigeaegne ja tõhus rakendamine. Nagu on märgitud teatises „Tee järgmise mitmeaastase finantsraamistiku poole“31, esitab komisjon 2025. aastal ettepaneku lihtsama, fookustatuma ja reageerimisvõimelisema pikaajalise eelarve kohta, mis annab ELi prioriteetides tulemusi ning samas hõlbustab toetusesaajate juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele ja maksimeerib nende mõju. Samuti vähendab see keerukust rakendusasutuste jaoks, säilitades samal ajal tugevad kaitsemeetmed liidu finantshuvide kaitseks. See ettepanek tugineb käesoleva programmitöö perioodi õppetundidele ning institutsioonide ja sidusrühmade tasandil peetud ulatuslikele konsultatsioonidele ja proaktiivsele teavitustööle kodanike hulgas. e) Praktilised kogemused tegeliku olukorra kontrollide läbiviimisel. Komisjon võtab ühendust erialainimestega, kes tegutsevad väga mitmesuguste valdkondade ettevõtetes, eelkõige VKEdes ja väikestes keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetes, et mõista nende praktilisi kogemusi ja ELi õiguse mõju nende tegevusele. Sellised tehnilisel tasandil toimuvad mõttevahetused aitavad kindlaks teha ja lahendada praktilisi küsimusi, mis on seotud näiteks loaandmise, kontrolli või nõuete järgimisega. Tegeliku olukorra kontrolliga tahetakse selgitada välja, millised on olnud takistused või positiivsed kogemused ning kuidas need on seotud ELi õigusnormide, nende rakendamise ja riigi õigusse ülevõtmisega. Need aitavad kontrollida, kas ELi õigusaktide aluseks olevad eeldused on õiged ja toovad oodatud kasu. Samuti aitavad need hinnata, kas planeeritud lihtsustamismeetmed aitaksid kulusid kokku hoida ning kas need on asjakohased ja realistlikud. Tegeliku olukorra kontrollide tulemusi kasutatakse kehtivate õigusaktide stressitestimisel (sealhulgas hindamisel ja toimivuskontrollil) ning tulevaste lihtsustamisettepanekute koostamisel. IV. UUTE REEGLITE KOOSTAMISE PARANDAMINE Nii oluline kui olemasolevate õigusnormide lihtsustamine ka pole, on sama oluline, et uued õigusaktid oleksid lihtsad, kergesti arusaadavad ja rakendatavad, selgelt sõnastatud ja ühemõttelised. Rakendamise ja täitmise tagamise küsimusi tuleb kaaluda alates hetkest, mil komisjon oma ettepanekuid koostab, nagu on sätestatud parema õigusloome suunistes ja vahendites32, ning see peab jätkuma kogu õigusloomeprotsessi kestel. 8 EL saab tugineda oma parema õigusloome lähenemisviisile, mida peetakse OECDs üheks parimaks, sealhulgas konsultatsioonide, hindamiste ja mõjuhinnangute osas33. Samuti saab ta tugineda õiguskontrollikomitee tööle, mis tagab seadusandlike ettepanekute aluseks oleva tõendusmaterjali kõrge kvaliteedi. Sellest hoolimata peab enamik ettevõtteid, eelkõige VKEsid, regulatiivseid nõudeid ja nende kumulatiivset mõju suurimaks tõkkeks, mis pelutab ELis äritegevust alustamast või laiendamast. Selleks on vaja põhjalikumalt uurida kavandatavate uute õigusaktide mõju konkurentsivõimele, VKEdele ja idufirmadele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele. Samuti on tarvis, et Euroopa Parlament ja nõukogu kaaluksid õigusloomeprotsessi käigus hoolikamalt oma muudatuste mõju. Ka on vaja põhjalikumalt kontrollida õigusaktidesse lisatud volituste tingimusi ja neil põhinevaid delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Nende probleemide lahendamiseks on vaja uut õigusloomeprotsessi käsitusviisi, mis koosneb järgmisest: a) VKEde ja konkurentsivõime tugevam kontroll; b) delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ning nendega seotud volituste kontroll; c) ELi õigusaktide struktuuri sisse lõimitud nutikas ja digitaalne tulemuste saavutamine; d) lihtne metoodika olulisemate muudatuste mõju hindamiseks. a) VKEde ja konkurentsivõime tugevam kontroll VKEde ja konkurentsivõime tugevamat kontrolli rakendatakse süstemaatiliselt kõigi kavandatavate õigusaktide puhul, millel on ettenähtav mõju ettevõtetele, eelkõige väikeettevõtetele, eesmärgiga sellist mõju lähemalt uurida. Konkurentsivõime kontrollimisel kaalutakse nelja peamist aspekti: kulu/hinna konkurentsivõimelisust, rahvusvahelist konkurentsivõimet, innovatsioonivõimet ja mõju VKEde konkurentsivõimele. Kontroll on tugevamalt sektorikeskne. Selle käigus hinnatakse ELi äriühingute konkurentsipositsiooni sektorites, mida ettepanek kõige enam mõjutab, kasutades näitajaid ja kvalitatiivset teavet, mis annavad meile ettekujutuse mõjutatud ELi äriühingute konkurentsipositsioonist, et paremini mõista kumulatiivset mõju teatavatele sektoritele, näiteks sektoritele, mida Draghi aruandes peetakse Euroopa konkurentsivõime selgrooks. Kui konkurentsivõime alal leitakse probleeme, kaalub komisjon kõige sobivamaid leevendusmeetmeid. Komisjon võtab järelmeetmeid tulevikukindluse platvormi arvamuses esitatud soovituste suhtes, milles pakuti välja VKE-testi uuendamise viise34. Asjaomaste õigusaktide mõjuhinnangutes hakatakse selgemalt kirjeldama mõju VKEdele ning toetavaid ja leevendavaid meetmeid ning seeläbi parandatakse volinike kolleegiumile ja kaasseadusandjatele kättesaadava teabe kvaliteeti. Peale selle analüüsitakse põhjalikumalt õigusaktide kaudset mõju VKEdele. Kõikide hindamiste ja toimivuskontrollide käigus analüüsitakse ka poliitika tõhusust ja tulemuslikkust VKEde seisukohast. b) Delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ning nendega seotud volituste kontroll Igal aastal võtab komisjon vastu suure hulga delegeeritud õigusakte35 ja rakendusakte36, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastu võetud õigusaktidega. Paljud neist aktidest on tehnilist laadi, nende mõju on piiratud ning seda on kaalutud juba alusakti ettepaneku tegemisel ja seega ei ole eraldi mõjuhinnangut vaja. 9 Kui aga komisjon peab tegema valiku eri poliitikavariantide vahel ja kui esineb olulisi mõjusid, mida komisjon alusakti ettevalmistamisel ei arvestanud, tuleb delegeeritud ja rakendusaktide mõju hinnata37. Isegi kui eri poliitikavariante ei ole, esitab komisjon juhul, kui on oodata märkimisväärset mõju, kulude või kulukokkuhoiu analüüsi. Kui see on asjakohane, on eritähelepanu all VKEdele avalduv mõju. Õigusloome protsessis kaalub komisjon hoolikalt, millised järelmid oleksid kaasseadusandjate esitatud asjakohastel volitustel, mille alusel komisjon peab võtma vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte, eesmärgiga vältida õigusaktide vohamist ning tarbetut keerukust ja kulusid. c) ELi õigusaktide struktuuri sisse lõimitud nutikas ja digitaalne tulemuste saavutamine Algatuse sisu peab olema kvaliteetne, see tähendab lihtsasti mõistetav, ühemõtteline ja piisavalt selge, et seda oleks võimalik tõlkida ühetähenduslikult kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse, ning selle ülesehituses tuleb ettevaatavalt arvestada selle tegelikku rakendamist. Tulevasi rakendamisprobleeme aitab kõige paremini kindlaks teha varajane dialoog ja koostöö liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega. Selle eesmärgi saavutamiseks muutuvad rakendamise õiguslikud ja praktilised aspektid vajaduse korral osaks sidusrühmadega peetavatest konsultatsioonidest ja mõjuhinnangutest. Komisjon ajab digivalmis poliitikat: tagab, et digikaalutlused on sellesse lõimitud juba algusest peale,38 ja kasutab uuenduslikke vahendeid, nagu regulatiivliivakast, milles katsetatakse poliitikavariante Euroopa ettevõttebaasi peal39. Samuti edendame avaliku halduse asutuste hulgas piiriülest koostalitlusvõimet40 ja laiendame praeguste ja tulevaste nõuete täitmiseks41 e-platvormide, näiteks ühtse digivärava42 kasutamist ning olemasolevate andmete taaskasutust, sealhulgas eeltäidetud vormide kujul. Et kergendada aruandluskoormust ja vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid, viime riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning vastavate ELi asutuste partnerlussuhetesse sisse vaikedigitaalsuse ja ühekordsuse põhimõtte. d) Lihtne metoodika olulisemate muudatuste mõju hindamiseks Komisjon soovitab kaasseadusandjatele lihtsat metoodikat, kuidas hinnata nende tehtavate olulisemate muudatuste mõju, et katsetada ja demonstreerida selliste hindamiste teostatavust ilma õigusloomeprotsessi põhjendamatult aeglustamata. Selles metoodikas kasutatakse võimaluste piires ära olemasolevaid töövahendeid ja mudeleid ning selle abil võiks hinnata olulisemate muudatuste halduskulusid ja anda esitada muud kulud informatiivsemal viisil. Komisjon esitab need ettepanekud kaasseadusandjatega konsulteerimiseks 2025. aasta teises kvartalis. V. KUHU EDASI: PARTNERLUS JA KAASVASTUTUS Käesolevas teatises on komisjon esitanud ambitsioonika lihtsustamise ja rakendamise tegevuskava, et suurendada ELis konkurentsivõimet, jõukust, poliitika elluviimist ja vastupidavust. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kõigi teiste institutsioonide ja sidusrühmade, sealhulgas eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu kindlat tahet. 10 Et neist lennukatest ideedest saaksid konkreetsed sammud, on olulisteks partneriteks ka riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused: nad selgitavad välja lihtsustamisvõimalusi, soovitavad, milliseid sidusrühmi kutsuda uutesse konsultatsioonitoimingutesse (rakendamise üle peetavad dialoogid ja tegeliku olukorra kontrollid), ning levitavad lihtsustamismeetmeid, kandes need üle kõigile valitsustasanditele. Komisjon juhindub oma töös partnerluse ja koostöö põhimõttest: a) korrapärane aruandlus edusammude kohta, tagades läbipaistvuse ja vastutuse; b) koostöö kaasseadusandjatega, et luua lihtsamad ja tõhusamad ELi õigusnormid. a) Korrapärane aruandlus edusammude kohta, tagades läbipaistvuse ja vastutuse Komisjon esitab tehtud edusammude kohta korrapäraselt aruandeid. Iga volinik esitab vastavale parlamendikomisjonile ja nõukogu koosseisule igal aastal eduaruande oma valdkonnas toimunud rakendamise ja täitemeetmete kohta. Neis aruannetes tutvustatakse edusamme, mis on tehtud olulisemate poliitikaeesmärkide alal, aga ka täitetegevuse, rakendamise ning toetus- ja lihtsustusmeetmete alal. Aruannetes tehakse kokkuvõte ka sidusrühmadega peetavatest dialoogidest (sh rakendamisdialoogid), stressitestidest ja tegeliku olukorra kontrollidest. Samuti visandatakse neis lisameetmed, mida võib tarvis minna. Komisjon esitab ülevaatliku aruande, millega edendatakse iga-aastases rakendamis- ja lihtsustamistsüklis aruandekohustust ja järelmeetmeid. Samuti avaldab komisjon Europa veebisaidil kasutajasõbraliku teabe selliste teemade kohta nagu edusammud koormusevähenduse eesmärkide saavutamisel, täitemeetmed ja ELi õiguse rakendamine riiklikul tasandil, sealhulgas interaktiivsed kaardid ja kohandatavad diagrammid. Iga-aastane rakendamis- ja lihtsustamistsükkel ▪ Volinikud algatavad protsessi, milles peetakse aastas kaks rakendamisdialoogi. ▪ Volinikud koostavad iga-aastased eduaruanded täitetegevuse ja rakendamise kohta Aastane tsükkel ▪ Volinikud kohtuvad parlamendikomisjonide ja nõukogu koosseisudega, et tutvustada aruandeid ja lihtsustamistööd. ▪ Volinikud alustavad komisjoni tööprogrammi kantavate lihtsustamismeetmete ettevalmistamist ▪ Avaldatakse ülevaatlik aastaaruanne rakendamise ja lihtsustamise kohta. ▪ Võetakse vastu komisjoni tööprogramm, mis sisaldab olulisemaid lihtsustamismeetmeid ning stressitestimise raames tehtavate toimivuskontrollide ja hindamiste aastakava. 11 b) Koostöö kaasseadusandjatega, et luua lihtsamad ja tõhusamad ELi õigusnormid Euroopa Parlamendil ja nõukogul on keskne roll selles, et koostataks lihtsaid ja tõhusaid õigusnorme, millega kaasneksid inimeste ja ettevõtete jaoks võimalikult väikesed halduskulud. Aastal 2016 võtsid mõlemad institutsioonid omaks põhimõtte, et vajaduse korral peavad nad hindama oma tehtavate olulisemate muudatuste mõju43. Sinna hulka võivad kuuluda muudatused, mis suurendavad kulusid, tekitavad täiendava kahjuliku mõju riski või vähendavad märkimisväärselt komisjoni ettepaneku lihtsustuspotentsiaali. Ent praktikas Euroopa Parlament ja nõukogu nii ei tee. Seepärast kutsub komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles selleks vajalikke protsesse ja vahendeid ette nägema44. Kuigi muudatustele ei saa teha täielikku mõjuhindamist, arvestades, kui vähe aega on läbirääkimisteks ette nähtud, peaks igal institutsioonil olema siiski võimalik kasutada oma kulude hindamiseks lihtsat metoodikat, nagu eespool mainitud. Hea rakendamine ja lihtsustamine on ühine ettevõtmine, kuhu on õigusloomeprotsessi käigus kaasatud kõik ELi institutsioonid. Seepärast peaksid kaasseadusandjad lihtsustamismeetmed selgelt kindlaks määrama ja ära tundma, et neid saaks käsitleda fookustatult ja prioriteetsena, et lihtsustamisest saadav hüve saaks ruttu teoks. Komisjon on valmis tegema selleks Euroopa Parlamendi ja nõukoguga tihedat koostööd, sealhulgas uuendama institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet, et saada selgust, kuidas neid eesmärke kõige paremini saavutada. 1 Poliitilised suunised aastateks 2024–2029 | Euroopa Komisjon. 2 Mario Draghi 2024. aasta aruanne Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta: https://commission.europa.eu/ topics/strengthening-european-competitiveness/eu-competitiveness-looking-ahead_en#paragraph_47059. 3 Ülereguleerimine on ELi õiguse rakendamise kontekstis laialdaselt kasutatav mõiste, mis tähistab riiklikke lisakohustusi, mis lähevad kaugemale ELi nõuetest. Praktikas tähendab see, et kehtestatakse lisanõuded ja tekitatakse lisahalduskoormus (normid, suunised ja menetlused), mis häirib ELi õigusaktidega taotletavate poliitikaeesmärkide saavutamist. 4 Enrico Letta 2024. aasta aruanne Euroopa ühtse turu tuleviku kohta: https://www.consilium.europa.eu/media/ ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-letta.pdf. 5 Draghi aruanne. 6 Parema õigusloome suunised, SWD(2021)0305 final, ja parema õigusloome töövahendite komplekti vahend nr 38. 7 Ühtlustatud loamenetlused on 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks määrava tähtsusega. Et seda tööd toetada, peab komisjon liikmesriikidega struktureeritud dialoogi ja korraldab kahepoolseid nõupidamisi, kus arutatakse ülevõtmisplaane, eriti loamenetluste osas. https://energy.ec.europa.eu/news/commission-adopts-guidance-eu-countries-implementing-revised-directives- renewable-energy-and-energy-2024-09-02_et. 8 Vt tehnilise toe instrumendi hiljutine projekt, mis käsitleb tõenduspõhise poliitikakujunduse suutlikkuse ülesehitamist pandeemiajärgse Euroopa juhtimises ja avalikus halduses. 9 Euroopa Komisjon, „Euroopa haldusruumi tugevdamine (algatus ComPAct)“, COM(2023) 667 final. 10 Haldusasutuste koostöö- ja vahetusprogramm (PACE) hõlbustab teabevahetust sellistel teemadel nagu avaliku halduse kutseliseks muutmine, haldussuutlikkuse parandamine, roheline ja digitaalne avalik haldus. 11 Näiteks ühtse turu läbipaistvuse direktiiv ja proportsionaalsuse kontrolli direktiiv, mis aitavad vältida uute tõkete ja takistuste loomist, ühtse turu tulemustabel, Euroopa poolaasta riigipõhised aruanded, riiklikud energia- ja kliimakavad, kliimameetmete eduaruanne, keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine ja riiklikud tegevuskavad kalanduse valdkonnas. 12 12 Näiteks sellised töövahendid nagu SOLVIT, FIN-NET ja Your Europe võimestavad inimesi ja ettevõtteid oma õigusi ühtsel turul täieulatuslikult kasutama. Nad pakuvad selget teavet, konkreetsete probleemide korral abi ja probleemidele lahendusi. 13 Seda nimetatakse EU Piloti dialoogiks, mille edukuse määr oli 2024. aastal 75 %. Niisugust dialoogi kasutatakse siis, kui on tõenäoline, et nõuete järgimine saavutatakse kiiremini kui ametliku rikkumismenetluse käigus. 14 Nt kui ELi õigusaktidega kehtestatakse täielikult ühtlustatud reeglid. Lisaks võib komisjon teha sagedamini ettepanekuid täieliku ühtlustamise kohta valdkondades, kus see on võimalik, et tagada kõikjal ühtsel turul võrdsed tingimused – Euroopa Komisjon, „ELi konkurentsivõime kompass“ (COM(2025) 30 final). 15 Euroopa Komisjon, „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ (C(2016)8600) ja „ELi õiguse täitmine ja tulemuslikkus“ (COM(2022)0518 final). 16 Üle 900 neist juhtumitest puudutavad direktiivide mittetäielikku või ebaõiget ülevõtmist. 17 Komisjon palub süstemaatiliselt Euroopa Kohtul määrata rahalisi karistusi põhisumma ja igapäevase karistusmaksena juhtudel, kui liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid, et täita varasemat kohtuotsust, milles on tuvastatud liidu õiguse rikkumine (ELi toimimise lepingu artikli 260 lõige 2), ja kui liikmesriik ei teata seadusandliku menetluse kohaselt vastu võetud meetmetest, millega direktiiv üle võetakse (ELi toimimise lepingu artikli 260 lõige 3). Aastatel 2023 ja 2024 andis komisjon Euroopa Kohtusse 134 rikkumisjuhtumit, sealhulgas taotles 55 juhtumi puhul rahalist karistust. 18 Euroopa Komisjon, „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“ (COM(2023) 168 final). 19 Euroopa Komisjoni 2024. aasta tööprogramm „Aeg täita antud lubadused ja valmistuda homseks!“ – II lisa, COM(2023) 638 final. 20 Aastal 2024 esitas komisjon ettepaneku määruse kohta, millega luuakse mitmekeelne avalik liides, millega rakendatakse lähetatud töötajate deklareerimise vabatahtlikku standardvormi. Lähetamisdeklaratsiooni täitmine standardvormil annab hinnanguliselt ligikaudu 73 % ajalist kokkuhoiu võrreldes praegu ELis keskmiselt selle täitmiseks kuluva ajaga. See parandab töötajate kaitset, suurendades lähetuste läbipaistvust, ja aitab liikmesriikidel teha tõhusaid ja sihipäraseid kontrolle. 21 Selle hulka kuuluvad korduvad kulud ja ühekordsed kulud aastapõhiselt arvestatuna. 22 Euroopa Komisjon, „Parem õigusloome: ühendatud jõududega parema õigusloome poole“ (COM(2021) 219 final). 23 See kokkuhoid põhineb komisjoni vastu võetud algatustel ning on 2022. aastal hinnanguliselt 7,3 miljardit eurot, 2023. aastal 6,3 miljardit eurot ja 2024. aastal (üleminekuaasta komisjoni eelmise ametiaja lõpus, mil õigusloometegevus oli vähem aktiivne) 260 miljonit eurot. Mõnda neist meetmetest ei ole siiski veel vastu võetud või on kavandatud õigusakti tehtud muudatusi, mis vähendavad kulude kokkuhoiu võimalusi. 24 Ettevõtted, kellel on liikmesriigis ees õiguslikke või halduslikke tõkkeid, võivad sellest teatada platvormi https://fosmo.youreurope.europa.eu/ kaudu ja ettevõtjate ühendused või muud mitmest ettevõttest koosnevad organisatsioonid võivad tõketest teatamiseks võtta ühendust aadressil grow-single-digital- [email protected]. Esmalt võivad nad saada personaalset abi ja nõu aadressil https://asf.youreurope.europa.eu/. 25 Nelja-aastase ametiaja jooksul koostas platvorm 41 arvamust ja 260 konkreetset ettepanekut. Neist eksperditeadmistest lähtuti mitmes komisjoni juhtalgatuses, sealhulgas paketis „Käibemaks digiajastul“, kestlike toodete ökodisaini määruses, gigabititaristu määruses, Koostalitleva Euroopa määruses, pangandusliidu paketis ja noteerimismääruses. 26 Arvutused lähtuvad pragmaatikast ja põhinevad varasemal tööl ning neis võetakse arvesse halduskoormuse hinnangut, mille halduskoormust käsitlev kõrgetasemeline töörühm esitas 2012. aastal, ning aastate 2012– 2022 halduskoormuse suundumusi, mida on täheldatud mõnes liikmesriigis, mille kohta andmed on kättesaadavad. 27 Nende hulka kuuluvad 41 algatust, mis võeti vastu koos komisjoni 2024. aasta tööprogrammiga, ning hilisemad komisjoni ettepanekud, nagu põllumajanduse lihtsustamispakett. Säästu hinnati ELi standardse kulumudeli abil. 28 Tagasisidekorje aruandlusnõuete ratsionaliseerimise kohta oli sidusrühmadele tagasiside andmiseks avatud kuni 2023. aasta detsembrini. Vastuseid saadi ligikaudu 200 vastajalt ning neid täiendasid sihtarutelud alaliitude ja muude sidusrühmadega, näiteks seminarid tööstusharudega (sh VKEd). 29 Digiõigustiku moodustavad muu hulgas isikuandmete kaitse üldmäärus, andmehalduse määrus, andmemäärus, küberturvalisuse määrus, küberkerksuse määrus, ELi kiibimäärus ja tehisintellektimäärus. 30 Vt ka IV jao punkt c „ELi õigusaktide struktuuri sisse lõimitud nutikas ja digitaalne tulemuste saavutamine“. 31 COM(2025) 46 final. 13 32 https://commission.europa.eu/law/law-making-process/planning-and-proposing-law/better-regulation/better- regulation-guidelines-and-toolbox_et. 33 Lähtudes dokumendist: OECD Regulatory Policy Outlook 2021 | OECD. Ka konsultatsiooniprotsessi täiustatakse: sisse tuuakse eespool mainitud rakendamisdialoogid ja tegeliku olukorra kontrollid. 34 Final opinion SME_test.pdf (europa.eu). Praegune VKE-test on määratletud töövahendi nr 23 all. Kaaluda tuleks ka võimalikku mõju väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, niivõrd kui seda on võimalik eristada. 35 ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt võib delegeeritud õigusaktidega täiendada või muuta seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi, kui viimasega on sellised volitused delegeeritud. 36 Kui liidu õiguslikult siduvate aktide rakendamiseks on vaja ühetaolisi tingimusi, antakse ELi toimimise lepingu artikli 291 alusel nende õigusaktidega komisjonile rakendamisvolitused. 37 Vt parema õigusloome töövahendite komplekti vahend nr 42. 38 Osana digivalmist poliitikakujundusraamistikust on komisjon töötanud välja uue finants- ja digiselgituse, mis lisatakse komisjoni ettepanekutele. Selle peatükk „Digimõõde“ sisaldab olulist teavet ettepanekute digiaspektide kohta ja seda kasutatakse komisjoni koostalitlusvõime hindamise aruandena, nagu on nõutud Koostalitleva Euroopa määruses. Sellega tagatakse, et ettepanekuid koostades hindab komisjon põhjalikult nende digimõju, et need vastaksid digiajastule. 39 Nagu on ette nähtud näiteks ELi tehisintellektimääruses. 40 Koostalitleva Euroopa lahendused (kättesaadavad Koostalitleva Euroopa portaalis) võimaldavad haldusasutustel arendada omavahel ühendatud digitaalseid avalikke teenuseid, mis hõlbustab andmete vaba piiriülest liikumist. 41 Siia hulka võib kuuluda näiteks satelliitidelt pärinevate kättesaadavate andmete kasutamine. ELi satelliidid võivad anda kulutõhusalt usaldusväärseid ja võrreldavaid reaalajalähedaseid andmeid ja prognoose. 42 Ühtne digivärav hõlbustab veebijuurdepääsu teabele, haldusmenetlustele ja abiteenustele, mida ELi kodanikud ja ettevõtted võivad vajada teises liikmesriigis. 43 Vt institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkt 15: Kui nad peavad seda õigusloomeprotsessi jaoks asjakohaseks ja vajalikuks, teevad Euroopa Parlament ja nõukogu nende poolt komisjoni ettepanekule tehtavate sisuliste muudatuste mõjuhinnangu. Üldjuhul lähtuvad Euroopa Parlament ja nõukogu oma edasises töös komisjoni mõjuhinnangust. „Sisulise“ muudatuse mõiste peaks kumbki institutsioon ise määratlema. 44 Euroopa Kohus on märkinud, et kuigi puudub õiguslik kohustus mõju hinnata ja ka mõjuhinnangute sisu ei ole siduv, peab ELi seadusandjal siiski olema võimalik selgelt esitada lähteandmed, mille põhjal ta on oma valiku teinud, eelkõige juhul, kui kehtestatakse mõni koormus. Oma 4. oktoobri 2024. aasta otsuses kohtuasjades C-541/20–C-555/20 – Tühistamishagi – Liikuvusmeetmete esimene kogum (liikuvuspakett) kinnitas Euroopa Kohus, et õigusloomeprotsessi käigus sisse viidud koormavad nõuded, mille aluseks olevaid lähteandmeid ei suuda kaasseadusandjad tõendada, võib kohtus edukalt vaidlustada ja tühistada. 14