Aruanne

ARHITEKTUURIKESKUSE TEGEVUSARUANNE 2024 Sissejuhatus 2024. aastal jätkas Arhitektuurikeskuse seniste põhitegevustega: • Ringse Arhitektuuri Kiirendi tegevuste elluviimine • Koolituskava RAK+ • TAB2024 ettevalmistus ja läbiviimine, • Open House Tallinn ja • Open House Tartu läbiviimine, • Ekskursioonide korraldamine Eesti arhitektuurivaldkonna ekspordi ja välisturunduse arendamine: Ringse Arhitektuuri Kiirendi Ringse Arhitektuuri Kiirendi (RAK) on 2-aastane, neljast semestrist koosnev arhitektuuribüroodele suunatud intensiivne koolitusprogramm, mille eesmärk on vahendada kaasaegseid kestliku arhitektuuri- ja ehitusalaseid teadmisi, vahendades olulisi arhitektuurivaldkonna arenguid ja infot nii Eestist kui piiri tagant. Info allikateks on praktikud, teadusasutused, teoreetikud kui ka seadusandliku poole eesindajad. Projekti laiem eesmärk on tõsta arhitektide konkurentsivõimet ringse ja keskkonnasäästliku projekteerimise valdkonnas, suurendada konkurentsivõimet välisturgudel ning edendada jätkusuutliku ruumiloome diskussiooni ja teadmussiiret arhitektuurivaldkonna praktikute ja akadeemia vahel. RAK täiendkoolitusprogramm on suunatud praktiseerivatele arhitektidele. Lisaks hõlmab kiirendi ka olulisi teemablokke nii ruumiloome ja planeerimisega tegelevate avaliku sektori esindajatele, arendajatele ja ka seminare, mis on suunatud laiemale avalikkusele. RAK programm on ehitatud üles arhitektuurivaldkonnas aktuaalsetele keskkonnasäästlikele suunistele, mis kajastuvad Eesti ja EU arengukavades ja strateegiates nagu Eesti 2035, Ehituse teekaart 2040, Ehituse pikk vaade, Ringmajanduse valge raamat ja Rohepöörde tegevusplaan 2023-2035; aga ka Euroopa Uus Bauhaus, Riigi jäätmekava 2022-2028, Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring, LifeIP BuildEST, Nordic Harmonisation of Life Cycle Assessment ja FCRBE – Facilitating the circulation of reclaimed building elements in Northwestern Europe. RAK-iga on liitunud 17 Eesti arhitektuuribürood. RAK 1. Semester: „Kliimamuutused arhitektuuris “/ kevad 2024 Seminaride eesmärgiks oli teha sissejuhatus ringse ja süsinikneutraalse projekteerimise ja ehitamise teemadesse, tutvustada kliimamuutuste mõju meie ehitatud keskkonnale, materjalidele, ruumi-, aga ka seadusloomele, teha sissevaade arhitektuurivaldkonda puudutavatesse riiklikesse roheleppe arengukavadesse ja strateegiatesse, hoonete elukaare jalajälje hindamise kontseptsiooni. Ringse Arhitektuuri Kiirendi esimesed seminarid otsisid vastuseid küsimustele, kuidas saab loodav hoonefond kaasa aidata kliimaneutraaluse saavutamisele? Milline on arhitekti roll kuumenevas ruumikontekstis? 17.04.2024 „Kliimamuutused arhitektuuris“ AVASEMINAR I Lektorid: • Yoko Alender „Kliimakriis ja ruumiloome“ • Eik Hermann „Arhitektide muutuv roll kuumeneval planeedil“ • Simo Ilomets „Ootused ja nõuded tuleviku hoonetele ja ehitusmaterjalidele kliimamuutuste kontekstis“ • Indrek Allmann „Jätkuv ruumiloome Hundipea näitel“ 30.04.2024 „Kliimamuutused arhitektuuris“ SEMINAR II Seminari fookuses oli Baltiriikide praktika ja oma projekte tutvustasid noored progressiivsed arhitektid: After Party Leedust ja Nomad Architects Lätist. Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ekspert, Jüri Rass, tegi sissejuhatuse Eesti Kliimaseaduse loomesse: tutvusime siseriiklike strateegiate ja kavadega (kliimapoliitika põhialused aastani 2050, Eesti 2035) ja valdkondlike arengukavadega. Helena Rummo ja Elina Liiva Eesti Kunstiakadeemiast andsid oma ülevaate (kliima)muutustest arhitektuuris. Lektorid: • Jüri Rass „Siseriiklikud strateegiad ja kvad ja valdkondlikud arendukavad“ • Helena Rummo & Elina Liiva „(kliima)muutused arhitektuuris“ • Marija Katrina Dambe „From a building to waste“ • Gabrielė Ubarevičiūtė & Giedrius Mamavičius- “Aiming to impact long term sustainability of built environment 16.-17.05.2024 TÖÖTUBA „Hoone süsinikjalajälje (LCA) hindamine ja vähendamine” • Koolitust viis läbi Kadri-Ann Kertsmik, kes on arhitekt,Riigi Kinnisvara AS hoonete süsinikjalajälje hindamise ekspert,Taltech süsinikjalajälje arvutamise töörühma liige. 2024. aasta kevadel avaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta tõstab fookusesse hoonete süsinikujalajälje arvutamise ning süsinikujalajälje piirväärtuste kehtestamise. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid esitama 2027. aasta 1. jaanuariks riikliku süsinikujalajälje piirmäärade tegevuskava, mille põhjal seatakse alates 2030. aastast uutele hoonetele süsinikujalajälje piirväärtused, mis on kooskõlas EL kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärkidega. 30.05. -01.06.2024 ÕPPEREIS Oslo RAK õppereiside eesmärgiks on tutvustada eesti arhitektidele parimaid Euroopa praktikaid ringse ja kestliku ruumiloome ja seadusandluse vallas. Oslo on progressiivne eeskuju kestliku arhitektuuri vallas. Norras on kohalike omavalitsuste tasandil ringsete materjalide, kestliku arhitektuuri ja projekteerimise teemadega tegeletud ja Oslo linn toetab keskkonnasäästlikku ruumiloome innovatsiooni erinevate pilootide näol. Norra Arhitektide Liidu algatatud organisatsioon FutureBuilt on kokku pannud erinevad kriteeriumid, mille alusel nad toetavad ja arendavad kestlikku ruumiloomet, nõustades ehitussektorit ja projekteerijaid planeerimisest kuni hoone valmimiseni. Oslo õppereisil külastasi mitmeid FutureBuilt projekte, nt MAD Archietcten KA13 hoone, Oslobygg ringlusse suunatavate ehitusmaterjalide ladu, Snohetta Vertikal Nydalen hoone, Oslotre Hasletre büroohoone. Objektikülastusi viisid läbi hoonete projekteerijad ja tellijad, kes lisaks objektituuridele tutvustasid hoonete lähteülesandeid ja projekteerimisprotsesse ning viisid läbi esitlusi ja seminare. Koolitajad: • Erlend Seilskjær (FutureBuilt) • Åshild Bjørvik (MAD Architecten) • Moritz Groba (Oslotore) • Anne Cecilie (Snøhetta) • Frida Dale (GASA) Lisaks külastati: • Circular Recource Centre Ombygg (Futurebuilt) • Oslo School of Architecture & Design Spring exhibition 2024 • Munchi muuseum (Futurebuilt) • Oslo National Museum (Futurebuilt) RAK 2. Semester: Käesolevad ressursid / sügis 2024 Tänapäeva arhitektuur seisab silmitsi olulise väljakutsega: hooned projekteeritakse tavapäraselt 50-aastase eluea perspektiivis, kuid ehitatakse sageli viisil, mis muudab nende materjalid pärast kasutusea lõppu jäätmeteks. Komposiitmaterjalid jalahutamatult seotud kihid vähendavad võimalusi materjale efektiivselt taaskasutada, alandades nende väärtust (downcycling). Ringmajanduse rakendamine arhitektuuris pakub alternatiivi, vaadeldes materjale kui liikuvat ressurssi, mille väärtust saab tõsta (upcycling) demonteerimise ja korduskasutamise kaudu. Koolitusprogrammi 2. semestril uuritakse, kuidas arhitektuur saab toetuda kohalikele materjalivoogudele ja "linnamaardlatele" (urban stock)* ning edendada projektides olemasolevate materjalide taas- ja elementide korduskasutust. Samuti analüüsitakse, kuidas digitaalsed tööriistad, näiteks virtuaalsed materjalikogud ja BIM-mudelid, saavad toetada jätkusuutlikku ruumiloomet, viies arhitektuuri tagasi tihedamasse dialoogi olemasolevate materjalidega, viies projekteerimisprotsessi kooskõlla globaalse keskkonnateadlikkuse ja kohaliku kontekstiga. * Termin „Linnamaardla“ (urban stock) pärineb algselt Jaapani tööstusharu Hiinast sõltumatuks muutumisest ning mille all inimtekkeliste materjalide varude taaskasutamine on jõudsalt liikumas arhitektuuripraktikasse. 25.09.2024 seminar “Linnahall(itus)” Jalutuskäik läbi Linnahalli juurdleb selle säilitamise, (osalise) lammutamise ja materjalide ringlussevõtu potetsiaali üle. Simo Ilomets andis vaatlusele inseneri pilgu, Ülar Mark tutvustas oma nägemust Linnahalli poolitamisest. VARES residentuuri eestvedajad arhitektid Mari Möldre ja Merilin Kaup koostasid osalejatele Linnahalli fassaadimaterjalide korduskasutuse potentsiaali hindava töövihiku, mis toetub aasta alguses korraldatud ühenädalase väikevõistluse tulemusteke. Jalutuskäik viis ka Mariann Drelli ja Ruuben Rekkori Linnahallist lagunenud ning leidmaterjalidest installatsioonini ning arutelu lõppes Logi saunas, mille saamislugu ning demonteerimise võimalusi avab Kaisa Sööt. 09.10.2024 avalik seminar "Present(ing) resources" Ringse Arhitektuuri Kiirendi (RAK) esimene avalik seminar "Present(ing) resources" tutvustas Tallinna Arhitektuuribiennaali avanädalal täissaalile arhitektuurihuvilistele visioone, kuidas ümber käia millegagi, mis on juba olemas. Alustades suurtest küsimustest, kuidas muuta ehitusseadustikku kuni olemasolevate ressursside taaskasutuse sotsiaalse vaateni. Paneeldiskussioonis kajasid olulised mõtted arhitekti positsiooni muutusest, kus arhitekt peab suutma olla loominguline olemasolevate materjalivoogudega ning projekteerima printsiibil, et vorm järgib ressursse. Lektorid: • Kristiaan Borret "Reuse in Brussels: from pioneering to mainstreaming", Brüsseli peaarhitekt • Erlend Seilskjær / FutureBuilt • Juliane Greb "Open for Maintenance" arhitekt, asutaja / Büro Juliane Greb • Laurens Bekemans arhitekt / BC architects & studies & materials • Roland Reemaa arhitekt, lektor / LLRRLL, EKA, London Central Saint Martins Seminari modereeris kestliku elukeskkonna ekspert Tõnis Arjus. 12.11.2024 seminar Ringne ehitamine: teadus- ja arendustegevus Käesoleva semestri fookus oli innovaatilistel ja jätkusuutlikel materjaliringluse kontseptsioonidel arhitektuuris ja ehitussektoris. Seminari "Ringne ehitamine: Teadus- ja arendustegevus" eesmärk oli tutvustada teadus- ja arendusprogramme, akadeemilisi uurimusi ning doktorantuuri võimalusi, samuti ringmajanduse ja kestlike printsiipide rakendamist arhitektuuriettevõtetes selles valdkonnas. RAK programmi raames on plaanis külastada ka ülikoole Šveitsis ja Taanis – ETH jätkusuutliku ehituse õppetooli Zürichis ning CINARK (Center for Industrialised Architecture) uurimisgruppi Royal Danish Academy all Kopenhaagenis, mis on ühed juhtivad Euroopa ülikoolid kestliku arhitektuuri valdkonnas. Lektorid: • Elena Boerman; teadur, Chair of Sustainable Construction / Karlsruhe Institute of Technology • Line Kjær Frederiksen; arhitekt, doktorant / CINARK - Center for Industrialised Architecture (Royal Danish Academy) • Alvin Järving; arhitekt, arhitekt Must kaas-asutaja / EKA doktorant • Lasse Lind; arhitekt & partner, 3XN/GXN 15.11.2024 RAK2 kohvihommik “Ehitusjäätmed” 15.novembril toimus Kultuurikatla trahvoruumis kohvihommik, kus arutleti ehitusjäätmete korduskasutuse potentsiaali üle Eestis. Eksperidena olid laua taga Görel Gauding Kliimaministeeriumist ning Elina Lumiste ja Britta Retel Sorainenist. Arutati miks ja millised jäätmed tekivad ehitus- ja lammutusplatsidel, milliseid lahendusi võiks seadusandlikult pakkuda ehitustoodete määrus ning milliseid lahendusi toob uus jäätmereform, mis jõustub järgmisel aastal. Kohvihommik oli vabas formaadis vestlusring, kuhu kutsume osalisi üles ekspertidega elavat diskussiooni arendama. Sõna võtsid: • Görel Gauding, Kliimaministreerium • Elina Lumiste, Sorainen Britta Retel, Sorainen 20.11.2024 RAK2 seminar “Krulli kvartali kestlik arendus” Krulli kvartali tegevjuht Indrek Hääl tutvustas ideed inimestele loodud 15-minuti kvartalist. Ambitsioon on luua Eesti esimene jäätmeteta majandamise kvartal. Järgnevate aastate jooksul on planeeeritud erinevatele hoonekompleksidele mitmed arhitektuurikonkursid. Kvartali üldkontseptsiooni ja peahoone arhitektuurse lahenduse on loonud COBE Arhitektid kelle praktika keskteljeks on uutele ja rekonstrueeritavatele hoonetele on ehitusmaterjalide taaskasutus, COBE kontseptsioon näeb ette ehitusmaterjalide ja -elementide taaskasutust ja korduskasutust erinevates skaalades, mis hõlmab ka füüsilise ja digitaliseeritud materjalipanga loomist. Karin Bachmann ja Juhan Teppart KINO Maastikuarhitektidest laiendasid üldkontseptsiooni kandumist Krulli maastikuaritektuuri. Ingrid Viskus KOKO Arhitektidest rääkis detailsemalt fermide korduskasutuse väljakutsetest, nende hinamisest ja dilemmast, kas projekteerida uus hoone ümber fermide või kohandada fermid siirdehoonele sobivaks? Tõnis Arjus tutvustas Taltechiga koostöös algatatud Linnamaardla projekti, mille üks osa on tudengiprojektina arendatav Linnamaardla ehitusmaterjalide kaardistamise veebiplatvorm. Platvormi asutaja Sven Anton tõi välja, et digikogule lisaks on korduskasutuse võimendamiseks eelkõige oluline spetsialisti poolt koostatud demonteerimiseelsne audit, seejärel oskuslik materjalide demontaaž, testimine, mõõtmine, hindamine ning olemasolevatest elementidest BIM-mudelite loomine, mida arhitektid saaksid hõlpsalt projekteerimisel rakendada. 6.12.2024 RAK kohvihommik “No Time To Waste” kogemuslugu Detsembri esimene kohvihommik tõi RAK liikmed ja huvilised kokku, et piiluda ringse ehituse ühe ainulaadse projekti telgitagustesse. 2024. aasta sügisel valmis Balti jaamas TAB 2024 raames installatsioon “No Time To Waste”, mis pakub korraga peavarju linnakodanikule ja innovaatilist rakendust väärtuslikele materjalijääkidele. Installatsioon, mis rajati 80 kavandi hulgast väljavalitud võidutöö põhjal, keskendub materjalide korduskasutusele. Žürii valik langes pragmaatilise ja minimalistliku lahenduse kasuks, mis lisaks materjalile rõhub ka sotsiaalsele lähenemisele. Žürii liikmed, TLPA Ruumiloome osakonna arhitekt Ann Kristiin Entson ja KAVAKAVA arhitekt Indrek Peil, jagasid oma mõtteid võistluse protsessist ja võidutöö valiku põhjustest. Üheks arutelu keskseks küsimuseks oli, kuidas tasakaalustada esteetikat, eksperimentaalsust ja praktilisust. Peaaegu 90% taaskasutatud materjalidest loodud installatsioon tõi esile ringse projekteerimise ja ehituse väljakutsed. Projektijuht Ruuben Rekkor märkis, et tihe ajakava ja keerukas ehitusprotsess nõudsid märkimisväärset pingutust, kuid samas andsid ka väärtuslikke õppetunde. Kalamaja peatänava arhitekt Indrek Peil rõhutas, et korduskasutus ei peaks tulema kunsti või arhitektuuri arvelt, vaid saama loomulikuks osaks loomeprotsessist. Samuti juhtis arutelu tähelepanu korduskasutuse praktikas sageli esinevale probleemile: materjali kuhjamine, mis piirab terviklahenduste leidmist nii arhitektuuris kui ka jäätmejaamades. Ann Kristiin Entson tõi näiteid veel hiljutistest ringsetest arhitektuuriprojektidest nagu näiteks Trassi park Liivalaia kohtumaja kõrval. Seminari lõpetuseks tõdeti, et kuigi suuremahuliste ringse ehituse projektide elluviimine nõuab veel palju pingutust, annavad juba praegused väiksemad algatused hindamatu kogemuse ja ettevalmistuse tulevikuks. Nii sillutavad tänased projektid teed uutele, veelgi ambitsioonikamatele lahendustele. Sõna võtsid: • Ann Kristiin Entson (TLPA Ruumiloome osakond) • Indrek Peil (KAVAKAVA) • Ruuben Rekkor (TAB 2024 installatsiooni projektijuht, ehitaja) 11.12.2024 RAK Objektikülastus: Green Marine tehase külastus Green Marine tehas on Eesti suurim ehitusjäätmete töötleja, mis töötleb keskmiselt 25 tonni segaehitusjäädet tunnis. Ettevõtte tegevus on oluline näide ehitussektori materjalide ringlussevõtu kitsaskohtadest ja võimalustest. Green Marine juhatuse esimehe, Indrek Kajakase sõnul mõjutavad ehitusjäätmete profiili ja taaskasutuse potentsiaali nii klimaatilised kui ka kultuurilised tegurid. Eestis ja Põhjamaades on ehitusjäätmete hulgas suurem osa problemaatilist isoleermaterjali, mille hulgas on kõige murettekitavam penoplast. Seda materjali on raske eraldada teistest jäätmetest ning umbes 3-4% penoplastist jõuab lõppkokkuvõttes merre. Lätis on nõuded ehitusmaterjalide osas erinevad, mis toob kaasa, et nende ehitusjäätmete hulgas on probleemseid soojustusmaterjalide osakaal väiksem. Samas on näiteks sanwich-paneelid ja nõukogudeaegse hoonefondi materjalid suures mahus ringlusse suunatav, kuna nende materjalid, nagu puit, silikaattellised, vill ja linoleum, on kergesti üksteisest eraldatavad ja ümbertöödeldavad. Tänapäeva hooneid kavandades on oluline arvestada, et näiteks karastatud klaas on materjal, mis ei ole taaskasutatav ning liigub ehitiselt otse prügimäele. Arhitektidel on oluline roll materjalide kestlikkuse ja taaskasutuse edendamisel, et vähendada ehitusjäätmete negatiivset keskkonnamõju. Koolitusprogrammi läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liit perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi rakenduskavade vahenditest. Koolituskava RAK+ Koolituskava baseerub Ringse Arhitektuuri Kiirendi põhiprogrammi kompetentsile ja kogemusele. RAK+ fookusgrupiks on aga kohalikud omavalitused ja RKAS. Programmi eesmärk on luua uut väärtust ja muutusi läbi targa ja informeeritud tellija. 2024.aastal tegeleti programmi ettevalmistusega. Tallinna Arhitektuuribiennaali 2024 ettevalmistamine ja läbiviimine Tallinna Arhitektuuribiennaal (TAB) on mainekas rahvusvaheline arhitektuurifestival, mis edendab arhitektide ja laiema avalikkuse vahelist sünergiat, tutvustab kohalikku arhitektuurikultuuri ja käsitleb valdkonna aktuaalseid probleeme. Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatav TAB on innovatsiooni, loovuse ja globaalse vahetuse platvorm. Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB2024 avanädal toimus 9.-16. oktoobril ja biennaali teemaks on "Ressursid tulevikuks", mida kureerisid Ukraina arhitekt Anhelina Starkova (Harkiv), Daniel A. Walser (Zürich) ja Jaan Kuusemets (Tallinn). Tuleviku ressursside teemale keskenduti nii sotsiaalsest, kontseptuaalsest kui ka materiaalsest aspektist. TAB 2024 MEESKOND • Peakuraator: Anhelina L. Starkova (Ukraina) • Kaaskuraatorid: Daniel A. Walser (Šveits) ja Jaan Kuusemets (Eesti) • Korraldaja: Eesti Arhitektuurikeskus (ECA) • Kuraatorinäituse ja sümpoosioni produtsendid: Ronja Soopan, Iren Rakaselg • Eesti Arhitektuurkeskus: Mariann Drell, Andrea Tamm • Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja: Hannes Praks • Graafiline disain: Stuudio Stuudio (Mikk Heinsoo) • Näituse kujundus: Anhelina L. Starkova, Ronja Soopan • Installatsiooniprogrammi kuraatorid: Roland Reemaa, Laura Linsi • Installatsioonivõistluse žürii liikmed: Ann Kristiin Entson, Austris Mailītis, Anhelina L. Starkova, Indrek Peil, Simo Ilomets • Installatsioonivõistluse võitjad ja installatsiooni autorid: Elisabeth Terrisse de Botton, Matthieu Brasebin • Installatsiooni projektijuht ja ehitus: Ruuben-Jaan Rekkor, Gregor Jürna • Kommunikatsioonijuht: Silvia Pärmann • Turundusjuht ja tõlked: Maire Kuusksalu • Rahvusvaheline pressibüroo: Maria Azzurra Rossi, Giulia Milza, İrem Özyener (mintLIST) • Assistent: Aleksander Zahharov TAB 2024 koduleht: https://2024.tab.ee/ TAB 2024 Kuraatorinäitus “RESSURSID TULEVIKUKS” 11.10–01.12.2024 Kuraatorinäitus „RESSURSID TULEVIKUKS“ püüdis näidata ressursside mitmekülgset olemust ja nende potentsiaali kaasaegse arhitektuuri jaoks. Lisaks arhitektuuri kanoonilisele distsiplinaarsele esteetikale tõestas näitus jõustamise, stabiliseerimise, konsolideerimise ja tundlikkuse tähtsust linnalise ligipääsetavuse suhtes arhitektuuristrateegiates. „Hiljutise ülemaailmse pandeemia ja sõdade tõttu on kogetud sotsiaalne distantseerumine suurendanud huvi „kohaliku“ vastu. Vajadus globaalse teadlikkuse ja teadmiste järele sundis meid kokku tulema. Lisaks minu isiklikule elule mõjutab sõda ka minu tööd, kuna elan Ukrainas. Ma olen lähemal sellele jõhkralt ausale tegelikkusele, kuidas linna arhitektuuri ja infrastruktuuri kujundavad mitte ainult avalikud kriisid ja tervishoiuküsimused, vaid peamiselt sõja hävitav jõud. Oma kuraatorikontseptsioonis tahtsin rõhutada, et arhitektid ei kontrolli ehitussüsteemi. Me oleme ehitussüsteem ja see süsteem on tulevase maailma kõige legitiimsem alus.“ - Anhelina L. Starkova, TAB 2024 peakuraator. Kuraatornäitusel osalenud projektid tegelesid kolme erineva ressursiga tulevikuks: sotsiaalne intelligentsus, ehitamise kontseptsioon ja materjalide kujundamine, mis on peamised arhitektuursed ressursid mis toidavad ehitatud keskkonda. RESSURSS I: SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS Intelligentsus ennustab arhitektuuri ja kutsub esile linnavisioone. Hoone elujõulisus tugineb sotsiaalse ruumi intellektuaalsetel perspektiividel, milles me elame. Täielik linnalik küllus, mida juhivad era- ja avalikud huvid, on fookusesse võetud näituse sotsiaalse intelligentsuse sektsioonis. Kuidas hoiab ootamatustest tingitud sotsiaalne urbanism meie linne elus? Kuidas saame oma intellekti abil siseneda linna, kus on piiratud materiaalsed ressursid? Kuidas hoone, tõmmates inimesi ligi, loob avaliku kogukonnatunde ja milline on kohaliku koht globaalses linnapoliitikas? Meie eesmärk on avada arhitektuurse intelligentsuse võimalused ja anda linnadele tööriist ehitamiseks nähtamatust. Projektid: Kuraatoriprojekt – Anhelina Starkova (Ukraina), ” Ornamentaalsed jäljed Tallinnast” – Déchelette Architecture (Prantsusmaa), “Maa ruum” – Laura Cristea (Rumeenia) & Raphael Zuber (Šveits), “Elustiilid” – Ioannis Lykouras, LÜNK arhitektid (Eesti). RESSURSS II: EHITUSKONTSEPTSIOONID Ehituskonseptsioonid otsivad tõlgendamisvahendeid tuleviku arhitektuuri võimaluste loomiseks. Materjalide ja sotsiaalse jõu koostoime määrab hoonete ruumilise kujunemise korra. Asendades hooneid mitte ainult valminud vormidena, vaid ka tähendust loovate süsteemidena, tajume oma linne ja tunneme end turvaliselt. Hoone sisemise modelleerimise, tüüplogistika ja struktuurse kohandamise erinevaid kontseptsioone uuritakse näituse ehitamise kontseptsioonide sektsioonis. Projektid: ” Neli looduslikust kivist maja: varjualusest eluasemeni” – e|v|a architects, Alfredo Vanotti ja Laura Egger (Itaalia), ” Kontiinum” – Apex Arhitektuuribüroo (Eesti), ” Kangekaelsed tüpoloogiad” – Arhitekt Must (Eesti), “Toorelt kerkiv” – Gus Wüstemann Architects AG (Šveits), “Parandustektoonika” – LLRRLLRR (Laura Linsi, Roland Reemaa) (Eesti), “Thoravej 29: Enda kasutust muutev hoone” – pihlmann Architects & Hampus Berndtson (Taani). RESSURSS III: MATERIAALNE KULTUUR Materiaalne kultuur kui ressurss on ehitaja jaoks oluline varu. Kuid kuidas me korraldame materiaalset kultuuri arhitektuuri ümber täna? Kuidas meie arusaam materjalidest määratleb ja areneb seoses arhitektuurilise ajajoonega? Kuidas materiaalne pragmaatilisus dikteerib linnareegleid ja reageerib ehituse kaudu sotsiaalsetele kriisidele? Materjalide kujundamise sektsioon näitusel loob ruumi uurida arhitektuuri valitsevaid materiaalseid põhimõtteid. Projektid: “Võrgustikud, mitte tooted: projekti dialoog” – BC architects & studies & materials (Belgia) & Alexandre Humbert (Prantsusmaa), “Mööduvuse ilu” – Capaul & Blumenthal Architekten (Šveits), “MINE + CRAFT” – KAMP Arhitektid (Eesti), “No Small Matter” – Elina Liiva & Helena Männa / PAKK (Eesti), “ReCreate” – Erik Stenberg, Helena Westerlind, Satu Huuhka, Eetu Lehmusvaara (Soome, Rootsi, Holland, Saksamaa, Horvaatia). Reaalses elus lahti rulluv ja minimaalsete lisamaterjalidega ehitatud näitus järgis loomingulise arhitektuurse ringluse ideed. NÄITUSEL KASUTATAVAD ARHITEKTUURSED RESSURSID: pihlmann architects & Hampus Berndtson (Taani) Ressurss: Olemasoleva loetavaks muutmine Déchelette Architecture (Prantsusmaa) Ressurss: Tampsavi Capaul Blumenthal Architekten (Šveits) Ressurss: Erosioon ja paatina BC architects & studies & materials (Belgia) & Alexandre Humbert (Prantsusmaa) Ressurss: Bioregioon Raphael Zuber (Šveits) & Laura Cristea (Rumeenia) Ressurss: Fundamentaalne ruum e|v|a architects, alfredo vanotti & laura egger (Itaalia) Ressurss: Olemasoleva ümberkujundamine KAMP Arhitektid (Eesti) Ressurss: Kaevandamine ja materjaliloome Elina Liiva & Helena Männa / PAKK (Eesti) Ressurss: Nõukogudeaegsed paneelmajad LLRRLLRR (Eesti) Ressurss: Sisemised teadmised, materjalid ja tektoonika Apex Arhitektuuribüroo (Eesti) Ressurss: OLEMASOLEV ruum : materjal Erik Stenberg, Helena Westerlind, Satu Huuhka, Eetu Lehmusvaara (Soome, Rootsi, Holland, Saksamaa, Horvaatia): Ressurss: Eeltöödeldud betooni taaskasutamine: demonteerimine lammutamise asemel Ioannis Lykouras, LÜNK arhitektid (Eesti) Ressurss: Elukoha visioonid Arhitekt Must (Eesti) Ressurss: Ruumid, mis ületavad aineringe Gus Wüstemann Architects AG (Šveits) Ressurss: Terviklik mälu TAB 2024 avamine Arhitektuurimuuseumis ja näituse järelelu Avamisel seati fookus TAB2024 kontseptsioonile ning kuraatorite, konverentsi lektorite ja näitusel osalevate autorite omavahelisele tutvumisele, luues tugeva aluse edasisteks dialoogideks. Avasõnad pidasid Eesti Vabariigi taristuminister Vladimir Svet, Eesti Arhitektuurikeskuse juht Hannes Praks, TAB 2024 peakuraator Anhelina Starkova, kaaskuraatorid Daniel L. Walser ja Jaan Kuusemets ning Eesti Arhitektuurimuuseumi juht Karen Jagodin. Biennaali peateema „Ressursid tulevikuks“ seadis fookusesse arhitektuurse loovuse võimalused süveneva kliimakriisi ja vähenevate ressursside tingimustes. 10.oktoobri avamisel lausus avasõnad Eesti taristuminister Vladimir Svet, kes rõhutas oma kõnes kestlikkuse ja intelligentsete disainilahenduste keskset rolli mitte ainult Eestis, vaid ka sõjajärgses Ukrainas. Sveti sõnul on just arhitektid need, kes saavad tuleviku ehitamisel juhtrolli võtta, pakkudes lahendusi, mis on nii sotsiaalselt kui keskkonnaliselt jätkusuutlikud. Biennaali kuraator Anhelina L. Starkova (Ukraina) tutvustas tänavust teemat, tuues esile materjalikasutuse ja kohaliku käsitöö tähtsuse arhitektuuris, mis suudab kohaneda globaalsete väljakutsetega. Tema sõnul otsib TAB 2024 lahendusi, kuidas kombineerida tehnoloogia ja traditsioonid, et luua kestlikum ja õiglasem elukeskkond. Arhitektuurimuuseumi direktor Karen Jagodin tõi esile arhitektuuri võime pakkuda vastuseid praegustele globaalsetele probleemidele, rõhutades näituse ja biennaali laiemat ühiskondlikku rolli. Avasündmus pakkus osalejatele mitmekülgseid võimalusi suhtluseks ja koostöö algatamiseks. Sündmusel osales üle 130 külalise, kelle seas oli kuraatornäituse osalejaid, rahvusvahelisi arhitekte, meediapartnereid ja koostööorganisatsioonide esindajaid. Kohal olid välisajakirjanikud Inglismaalt, Saksamaalt, Lätist, Saksamaalt ja Itaaliast. Ajakirjanikele korraldasime ekskursioonid Linnahalli ja Noblessneri piirkonda. TAB2024 avanädala raames korraldati 10. oktoobril välisajakirjanikele ekskursioonid Linnahalli ja Noblessneri piirkonda. 11. oktoobril korraldati Linnahalli ekskursioonid Arhitektide Liidu kahele välisdelegatsioonile. Lisaks korraldasime TAB-i ajaks Tallinnasse saabunud Eesti Arhitektide Liidu väliskülalistele 2 giidiga ekskursiooni. Tagasiside tuuride osas oli igati positiivne. TAB 2024 keskmes oli kuraatorinäitus Eesti Arhitektuurimuuseumis, kus esitleti julgeid ideid hoonete eluea pikendamiseks, materjalide taaskasutamiseks ja ruumide loomiseks, mis teeniksid kogu ühiskonda, mitte vaid valitud eliiti. Peakuraator Anhelina L. Starkova kirjeldas biennaali tähendust kui „arhitektuuri vastupanuakti“. „Arhitektid ei ole enam lihtsalt süsteemi kujundajad – me oleme ise see süsteem. Meie ülesanne on luua tähendusrikkust ajastul, mis tihti tunneb selle puudumist,” rõhutas Starkova. Tuleviku arhitektuur: võrdsed võimalused ja uued lähenemised Biennaal eristus oma interdistsiplinaarse lähenemise ja osalejate tasakaalustatud koosluse poolest, tuues kokku nii rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekte kui ka uusi talente. Sümpoosion, mis toimus Eesti Kunstiakadeemias ja oli avatud kõigile huvilistele, käsitles teemasid alates linnade sotsiaalsest intelligentsusest kuni materjalide ringluse ja ökoloogilise õigluseni. Ettekannetega esinesid muu hulgas Kristoffer L. Weiss, Emmanuelle Déchelette ja Sascha Roesler. Installatsioonivõistluse tulemusena rajati Balti jaama ootepaviljon. Taaskasutatud materjalidest ehitatud paviljon jääb Tallinna linnaruumis püsivaks sümboliks arhitektuuri võimest pakkuda nii varju kui ka tähendust. Teosed leiavad uue elu TAB 2024 tõstis esile ka arhitektuuri ja disaini kestlikkuse praktilisi väljundeid. Biennaali lõpus tehti üleskutse „Anname näitusele teise elu“, mille raames leidsid peaaegu kõik kuraatorinäitusel eksponeeritud materjalid ja teoste osad uue omaniku ja kasutuse. Vaid mõned traadid ja kinnitusvahendid võivad jõuda jäätmejaama, ent ülejäänu jääb elama uutes projektides ja ruumides. See samm kinnitab TABi pühendumust ringmajandusele ja inspireerib jätkama sama mõtteviisi tuleviku arhitektuuris. Kuid TAB 2024 mõju ulatub kaugemale ühest sügisest või ühest linnast. „Arhitektuur on ja jääb inimkeskseks algatuseks,“ sõnas Starkova lõpetuseks. „Kuigi tehnoloogia areneb, jääb arhitektide ülesandeks luua ruume, mis ei ole pelgalt funktsionaalsed, vaid ka inspireerivad.” Tallinna Arhitektuuribiennaal 2024 tõestas, et arhitektuur võib olla rohkem kui esteetiline väljendus – see on vahend maailmamuutvate lahenduste leidmi-seks. Biennaal kutsus nii arhitekte kui ka laiemat avalikkust mõtlema arhitektuurist kui võimest, mis suudab luua mitte ainult kestvust, vaid ka uusi tähendusi. TAB2024 konverents TAB2024 rahvusvaheline konverentsi programm viidi läbi koostöös EKA arhitektuuriteaduskonnaga 10-11. oktoobril Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis. 10. oktoobril toimus TAB 2024 satelliit-konverents „EKA ARH konverents 2024: Süsteemide ehitamine“, mille korraldas Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond. See pakkus sisukat sissejuhatust järgmisel päeva konverentsi aruteludele ning lõi tihedama sideme akadeemilise ja praktilise arhitektuurivaldkonna vahel. 11. oktoobril viidi Eesti Arhitektuurikeskuse poolt läbi sisutihe konveretsipäev „RESOURCES FOR A FUTURE“(„RESSURSID TULEVIKUKS“), mis tõi kokku valdkonna tipptegijad ja mõtlejad, luues viljaka pinnase interdistsiplinaarseteks aruteludeks. Konverentsi edukas korraldus ja selle laiahaardeline sisu näitasid TAB 2024 tugevat võimekust ühendada rahvusvaheline arhitektuurikogukond ja luua olulist väärtust valdkonna arenguks. TAB 2024 sümpoosioni infoleht: https://2024.tab.ee/programme/tab-symposium- resources-for-a-future/ Kokku oli konverentsil „RESOURCES FOR A FUTURE“ („RESSURSID TULEVIKUKS“) registreerunuid (174), lisaks konverentsil esinejad ning kuraatornäitusel osalejad (10) ning välisajakirjanikud (7). Kokku osalejaid 191. Välisdelegaate oli kokku 107 26-st riigist ning hinnanguline välisdelegaatide ööbimiste arv Tallinnas oli 214. Kohal olid välisajakirjanikud Inglismaalt, Saksamaalt, Lätist, Saksamaalt ja Itaaliast. Ajakirjanikele korraldasime ekskursioonid Linnahalli ja Noblessneri piirkonda. Lisaks korraldasime TAB-i ajaks Tallinnasse saabunud Eesti Arhitektide Liidu väliskülalistele 2 giidiga ekskursiooni. Tagasiside tuuride osas oli igati positiivne. TAB2024 installatsiooniprogramm Rahvusvaheline kaheetapiline installatsioonivõistlus „Selleks olukorraks” kutsus osalejaid välja töötama loovaid lahendusi ajutiseks välipaviljoniks Tallinna kesklinna kõige elavama liiklusega transpordisõlmes, Balti jaamas. Installatsioonivõistluse võidutöö kujutab endast eeldatavasti Harjumaa bussiliinide reisijate ooteala. TAB 2024 käigus ehitatakse võidutöö ka valmis. Installatsioonivõistlus kutsus arhitekte looma paviljoni, mis taaskasutab kohaliku puidutootja Thermory materjale; taaskasutab materjale, mis pärinevad teistelt kohalikelt ettevõtjatelt ja potentsiaalsetelt koostööpartneritelt metsanduses ja jäätmekäitluses, et luua kogukonnaruum, mis on piisavalt läbimõeldud ja kujundatud. 2024 toimunud installatsiooniprogrammi peapartneriteks olid Tallinna Linn ja Thermory. TAB2024 installatsioonivõistlus kuraatorid Laura Linsi ja Roland Reemaa väljendavad muret järgmiselt: „Öeldakse, et elame enneolematul ajal, ent elu läheb ikkagi edasi.Romantiseeritud mineviku ja utoopilise tuleviku vahel kutsub see installatsioonivõistlus uurima arhitektuuri nõtkeid omadusi – koostööl põhinevat autorsust, taasloovat disaini ja mittelineaarseid ehitusprotsesse. Tuletatult ladinakeelsest sõnapaarist ad hoc, otsime alternatiivseid praktikaid, kuidas ühte projekti, antud juhul siis ootepaviljoni, kavandada, ehitada, hooldada ja lahti võtta nii, et see vastaks tänapäeva vajadustele ja oleks teostatud ja tänapäevaste vahenditega.” Installatsioonivõistlus kutsus arhitekte looma avalikku infrastruktuuri, mis taaskasutab kohaliku puidutootja Thermory materjale; taaskasutab materjale, mis pärinevad teistelt kohalikelt ettevõtjatelt ja potentsiaalsetelt koostööpartneritelt metsanduses ja jäätmekäitluses, et luua kogukonnaruum, mis on piisavalt läbimõeldud ja kujundatud. Installatsioonivõistluse võistlusülesande kuraatoriteks olid Roland Reemaa ja Laura Linsi arhitektuuristuudiost LLRRLLRR. Žürii t..d juhtis arhitekt ja TAB 2024 peakuraator Anhelina L. Starkova, žüriisse kuulusid veel arhitekt Indrek Peil (Kavakava arhitektid, Eesti); arhitekt ja koolitaja Austris Mailītis (L.ti), arhitekt ja koolitaja; Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitekt ja linnaplaneerija Ann Kristiin Entson (Eesti); insener ja TalTechi õppejõud Simo Ilomets (Eesti). Võistlusele saabus 81 tööd, mille hulgast valis žürii teise etappi kümme finalisti: • ET LABORA (Oliver Hartley, Ben Rowe, Samuel Young; Suurbritannia, London)  • THE AGORA TALLINN (Alysher Sadikov; Läti, Riia) • NO TIME TO WASTE (Matthieu Brasebin, Elisabeth Terrisse de Botton; Belgia,Brüssel) • ECHNO VERNACULAR (Antonio De Paola, Antonio Seghini, Flavio Mancuso; Saksamaa, Berliin) • STACKS OF BLABLA (Zixuan Luo, Bella Wu; USA, Chicago) • THE CLOUD (Liene Jākobsone, Manten Devriendt, Marija Katrina Dambe, Florian Betat; Läti, Riia) • SILICATE DREAMS (Jurģis Prikulis; Itaalia, Treviso) • SOFTSITE (Amelyn Ng, Helen Runting, Rutger Sjögrim; Rooti, Stockholm) • THE LINK (Calin Crudu, Mirjana Jovic; Rumeenia, Bukarest and Saksamaa, Berlin) • BUNDLE SACK STACK (Erik E. Martinez; Mehhiko, Mexico City “Oleme positiivse tagasisidega väga rahul. Esile tõusis traditsiooniliste ja kaasaegsete tehnikate kombineerimine ning asjakohase uue esteetika otsimine, mis on inspireeritud materjalide hankimise alternatiivsetest võimalustest. Ilmselgelt seab see meid küsimuse ette, millist avalikku ruumi Tallinn vajab,” ütlevad installatsioonivôistluse kuraatorid Roland Reemaa ja Laura Linsi. Kaheetapiline konkurss „Selleks olukorraks” esitas noortele silmapaistvatele arhitektidele väljakutse töötada välja loomingulised kavandid ajutise väliinstallatsiooni jaoks Tallinna kõige elavamas kohalikus transpordisõlmes – Balti Jaamas. Paviljon hakkab paiknema suures osas puutumata Tallinna bastionivöö serval, mis ümbritseb UNESCO kaitse all olevat keskaegset vanalinna. Kõik konkursi teise etappi jõudnud töid oli võimalik vaadata samuti 11. oktoobril avatud Installatsiooniprogrammi näitusel Eesti Arhitektuurimuuseumis. Võidutöö: „AEGA POLE RAISATA”(„No Time To Waste“) Võidutöö autorid: Brasebin Terrisse (Matthieu Brasebin, Elisabeth Terrisse de Botton). Rohkem kui 80 ideekavandi seast välja valitud ootepaviljoni valmis oktoobris Tallinna Arhitektuuribiennaali raames, mille järel paviljon jääbki tallinlaste kasutusse. Taaskasutatud materjalidest ehitatud paviljon jääb Tallinna linnaruumis püsivaks sümboliks arhitektuuri võimest pakkuda nii varju kui ka tähendust. „Aega pole raisata” keskendub aja surnuks löömisele ja peavarju pakkumisele, samas muudab ka ootamise väärtuslikult veedetud ajaks. Valminud paviljon on prototüüp, mis on ehitatud TAB 2024 installatsioonivõistluse raames. See on 1:1 fragment võimalikust tulevasest suuremast bussiootepaviljonist, mille eesmärk on pakkuda ooteala bussipeatuste jaoks 45 meetri pikkuse varikatuse all. Paviljon on valmistatud korduskasutatud ehitusjäätmetest, mis koguti kokku sponsoritelt, linnakodanikelt ja ka Tallinna linnalt endalt. Disain põhineb gabioonisüsteemil, mis on täidetud erinevate materjalidega. Süsteem moodustab iseseisvad seinad, mis toimivad väliste vundamentidena, jättes olemasoleva väljakupinna konstruktiivselt puutumata. Seinad loovad kaetud ja läbilaskvate ruumide jada, mis on avatud tulevastele arengutele. Paviljon tõstab esile ehitussektori jäätmeküsimuse, pakkudes välja uusi ringse ehituse ja koostööpõhiseid lahendusi. Paviljoni 1:1 fragmendi ehitamiseks uuskasutatati järelturult ehitusmaterjale- ja/või jäätmeid ning Eesti ettevõtte Thermory, Ruukki ja HM Stone Co tootmisjääke. Balti Jaama rajatud installatsioon on pea 90% ehitatud teise ringi materjalidest. Paviljonis on mitu seina, mis moodustavad katusega kaetud ruumide jada, mis on avatud edasiseks arenguks. Ootepaviljoni vundamendiks ja seinteks on kerged terasest gabioonkorvid, mis on täidetud mineraalsete ehitusjäätmetega. Erineva tihedusega seinad muutuvad kohati läbipaistvaks. Katuse konstruktsioon koosneb taladest ja lattidest loodud võresüsteemist. Võidutöö autorid Elisabeth Terrisse de Botton (Hispaania) ja Matthieu Brasebin (Prantsusmaa) on kaks Brüsselis töötavat noort arhitekti, kes ruume luues keskenduvad nende klimaatilistele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele tähendustele. Autoritel aitavad ootepaviljoni valmis ehitada Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja disainitudengid. Brasebin Terrisse on väike ja noor arhitektuuribüroo, mis keskendub ruumi loomisele, arvestades selle kliimaga seotud, sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte ning eesmärgiga tugevdada olemasolevaid võimalusi. Nad usuvad kohaspetsiifilistesse sekkumistesse, mis vastavad kasutaja vajadustele ning reageerivad paigale ja selle ressurssidele lihtsa ja pragmaatilise lähenemise kaudu. Büroo naudib iga projekti protsessi ja teostamist pideva uurimisena ning käsitleb arhitektuuri kui vahendit ehitamiseks ja mõtlemiseks, keset ökoloogilist kriisi ja kliimamuutusi, kus ehitustööstusel on oluline roll. Projekt “Aega pole raisata” keskendub üheaegselt avalikule ruumile, materjalide taaskasutusele ja aktiivsete töötubade korraldamisele. Kujundus tugineb lihtsatel ja esmasel arhitektuurielementidel, mida saab kohandada vastavalt olemasolevatele ressurssidele – alates rasketest kividest vundamendist kuni kergkatusteni, mis pakuvad varjualust ja ruumi töötubadele. Ala täitub hoolikalt kureeritud töötubade ja osalusüritustega, mis võivad loodud ruumi kujundust edasi arendada. Ettepanek reageerib materjalivoogudest ja koostööst tulenevatele olukordadele, võimaldades katsetamist, interatiivset disaini ja aja jooksul kohandamist. TAB 2024 järelmelu ja meediajakastused Lõppenud Tallinna Arhitektuuribiennaal (TAB 2024) tõi kokku ligi 3000 külastajat, pakkudes mõtteainet ja inspireerivaid lahendusi tuleviku arhitektuuri kujundamiseks. Peateema „Ressursid tulevikuks“ all vaadeldi, kuidas arhitektuur suudab vastata nii ökoloogilistele kui ka sotsiaalsetele väljakutsetele, avades tee jätkusuutlikuma ja kaasavama tuleviku poole. Meediakajastused Eestis: Meedia Autor Kuupäev Pealkiri Link ETV Ave 10.10.2024 Seitsmes Tallinna Link Lutter Arhitektuuribiennaal keskendub tuleviku ressurssidele ETV+ Еlisaveta 15.10.2024 В Нарве на Верхнем Link Kalugina променаде появится новый арт-объект ETV+ Andrei 10.10.2024 Начинается Таллиннская Link Titov архитектурная биеннале Sirp Rosmarii 8.11.2024 Aeg hakata varuma Link Pukk Sirp Anni 1.11.2024 Kas tulevik on minevikku Link Martin naasmine? Edasi.org Silvia 23.09.2024 TAB 2024 peakuraator Anhelina Link Pärmann Starkova: arhitektuur on vabastamise viis Edasi.org Silvia 7.05.2024 Arhitektuur. Silvia Pärmann: Link Pärmann ootepaviljonide otsatu ootamine Edasi.org Silvia 12.11.2024 Tuhabetoon ja tulevik: kuidas Pärmann Narva kaar viib linna uuele kõrgusele Disan. Silvia 1.10.2024 TAB 2024 peakuraator Anhelina Interjöör Pärmann Starkova: ja otsustasin luua uue maailma Trükis Arhitektu tükkidest minu jalge ees ur Diivan Tiina 1.11.2024 Ära maga maha: TAB 2024 Trükis Kolk kuraatorinäitus “Ressursid tulevikuks” Diivan Kersi 1.10.2024 Balti jaama kerkib TAB 2024 Trükis Jaigma raames Belgia arhitektide loodud ootepaviljon Ehitusleht Silvia 1.09.2024 TAB 2024 peaesineja, Link Pärmann arhitekt Emmanuelle Déchelette Ehitusleht n/a 14.11.2024 TAB 2024. Arhitektiga Link näitusel: Arhitekt Must Ehitusleht n/a 28.11.2024 TAB 2024. Arhitektiga Link näitusel: Apex arhitektuuribüroo Delfi ERR 28.08.2024 Balti jaama kerkib Belgia Link Moodne arhitektide loodud kodu ootepaviljon  Postimee Uwe 30.08.2024 Tallinna Arhitektuuribiennaal Link s Gnadent toob Balti jaama uue eich ootepaviljoni Portail.ee 3.06.2024 Tänavune Tallinna Link Arhitektuuribiennaal kannab pealkirja “Ressursid tulevikuks” Portail.ee 11.04.2024 Tänavune Tallinna Link Arhitektuuribiennaal kannab pealkirja “Ressursid tulevikuks” ERR 13.05.2024 Tänavuse Tallinna Link arhitektuuribiennaali fookuses on tuleviku ressursid ERR 20.10.2024 Kumus linastub dokfilm Ukraina Link arhitektist ja visionäärist Florian Jurjevist ERR Margit 11.10.2024 Margit Mutso: tõelisi Link Mutso maailmaparandajaid tuleb veel oodata Narvskaja 11.10.2024 Из пепла: в Нарве открыта Link Gazeta новая городская скульптура ERR 28.08.2024 Competition-winning transit Link News pavilion to be built at Tallinn train station Meediakajastused välismaal: kokku 81 mainimist Kogu artiklite list on kättesaadav siin Veneetsia 20. Arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsioon Projekti eesmärk on esindada Eestit maailma olulisimal arhitektuurisündmusel Veneetsia Arhitektuuribiennaalil. 2024 aasta oli biennaali vaheaasta. Projekti paremaks läbiviimiseks kaardistas Eesti Arhitektuurikeskuse meeskond 2023 aasta lõpus ja 2024 aasta alguses põhjalikult Veneetsia biennaali produtseerimisega seonduvad tegevusi ning analüüsis koostöös varasemate sündmuse produtsentide ning kuraatoritega eelnevate aastate biennaalide kogemusi. Lisaks analüüsiti ka skandinaavia ja teiste balti riikide võistlustingimusi. Analüüsi tulemustele tuginedes koostas EAK meeskond kooskõlastatult Eesti Arhitektuurikeskuse nõukoguga põhjaliku produktsioonistrateegia. Strateegiat täiendati korduvalt tuginedes valdkonna esindajate ja kultuuriministeeriumi esindajatega kohtumistelt saadud sisendile. Strateegia arendusarutelud muutsid Veneetsia AB 2025 kuraatorkonkursi läbiviimise üha ajakriitilisemaks, seetõttu koostas EAK Veneetsia AB 2025 osalemise võistlustingimused. Tingimuste koostamisel lähtuti eelmiste sündmusete kogemusest ning strateegia arutelude käigus saadud sisendist. 5. aprillil 2025 sai EAK Kultuuriministeeriumilt ühepoolse otsuse, mille kohaselt võtab Kultuuriministeerium Veneetsia AB 2025 produtseerimise enda vastutusalasse. Veneetsia AB 2025 produktsiooniks olime oma 2024 aasta eelarves tegevustoetusest arvestanud €25 000. Samuti oleme tasunud Veneetsia projektidega seotud veebimajutuste eest €178. Kultuuriministeeriumile 29.05.2024 esitatud taotluses arvestasime, et EAK tegevustoetust vähendatakse seoses Veneetsia AB produktsiooni korralduse liikumisega Kultuuriministeeriumile alates aprillist 2024. Kahjuks Kultuuriministeerium taotlust menetlusse ei võtnud. Open House Tallinn 2024 ja Open House Tartu 2024 korraldamine Open House on lihtsa kuid mõjuva kontseptsiooniga sündmus, mille raames tutvustatakse arhitektuuri laiemale avalikkusele ning viiakse läbi ekskursioone linna hoonetes ja välialadel. Open House sai alguse Londonis 1992. aastal ning täna korraldatakse Open House sündmust enam kui 55 linnas üle maailma. Eestis toimus Open House esmakordselt 2019. aasta aprillis Tallinnas. Sündmuse raames avame ajaloolisi ja kaasaegseid arhitektuurselt olulisi hooneid avalikkusele, millest nii mõnigi on koht kuhu inimesed igapäevaselt ei satu. Open House publik on väga lai ning hõlmab ka külastajaid, kes muuseumis või näitusesaalis regulaarselt ei käi, Open House on neile sobivaks lähtepunktiks arhitektuursete teemade üle mõtlemisel ning valdkonna vastu huvi tundmisel. Open House programmi ekskursioonide sisu loob sündmuse kuraator majaga lähedalt seotud isikute info põhjal (arhitektide, ajaloolaste, elanike, haldajate). Ekskursioonide läbiviijateks on vabatahtlikud, kes koolitatakse eelnevalt välja. Tänu sellele õpivad vabatahtlikud oma linna arhitektuuri veelgi paremini tundma. Sündmus on külastajatele tasuta ning peamiseks sihtrühmaks on kohalik elanikkond, kes huvitub arhitektuurist, kultuurisündmustest ja arengutest oma kodulinna keskkonnas. Programm pakub ekskursioone erinevate huvidega ja eri vanuses külastajatele ning jaguneb hoonete asukohast, teemast ja ajaloost lähtuvalt. Pakume ekskursioone nii eesti, vene kui inglise keeles, millega anname võimaluse arhitektuurialaselt ennast harida võõrkeelt kõnelevale elanikkonnale ja rahvusvahelistele külastajatele. Open House programmiga soovime jõuda mitte ainult arhitektide ja urbanistideni vaid laiema avalikkuseni, et inimesed õpiksid oma linna ja selle arhitektuuri paremini tundma. Open House võimaldab linnaelanikele olulisi linna ja arhitektuuri puudutavaid kusimusi ja teemasid lähemale tuua ning arusaadavas keeles arhitektuurist rääkida. Linnaruumi teadlikkuse tõstmisega tahame inspireerida külastajaid ja vabatahtlike osa võtma linna elu kujundamisest ja tugevamast koostööst arhitekti ja elaniku vahel. Me soovime ürituse kõigi osapoolte mõttemaailma viia sellisele tasemele, kus nad saaksid panustada ja avaldada tugevamat mõju linna tuleviku arenguks. 20. - 21. aprillil toimus Open House Tartu esimest korda OHTallinna satelliidina ning levitasime arhitektuuriteadlikkuse tõstsmist meie formaadis Euroopa Kultuuripealinna programmi raames. Tänu rahvusvahelisele kultuuripealinna kommunikatsioonile levisime ka rohkem välismaisetes kanalites. Muutsime sotsiaalmeediat kaasavamaks ning katsetasime uue meedia sisuga. Selle sündmusega suurendasime Open House huviliste kogukonda Eesti maastikul. OHT võeti rahva poolt vastu vastu väga positiivselt ning avasime 28 objekti. Meie eesmärk oli korraldada võimalikult kvaliteetset üritust sõltumata meie tuuride kogusest ning Tartu projekti puhul korraldada kestlikumat sündmust. Tänavune Open House Europe projekti teema on “Accessibiliy and Inclusion” ning selle teemakohaselt viisime läbi ka töötubasid noortele (2) ja erituure linnaruumist ja arhitektuurielementides (5). • Open House Tartu 2024 objektide arv: 28, lisaks oli 5 erituuri ning 2 töötuba noortele • Open House Tartu 2024 tuuride arv: 304, millest 18 venekeelsed ning 31 inglisekeelsed • Open House Tartu 2024 külastajate arv: 3722 • Open House Tartu 2024 vabatahtlike arv: 121 • Facebooki postituste ulatuvus põhilise turundusperioodi jooksul (kuu aega enne üritust kuni ürituse lõpuni): u 54 900 in • Instagram postituste ulatuvus põhilise turundusperioodi jooksut: u 6500 inimest • Kodulehte külastas perioodil 8.04 - 21.04: 7100 unikaalset kasutajat  • Open House Tartu 2024 meediakajastuste arv: 27, millest 3 venekeelsed ja 7 inglisekeelsed ning 3 muudes võõrkeeltes • Ürituse hinnang külastajate tagasisidest 8.5/10-st • Ürituse programmi hinnang külastajate tagasisidest 8.7/10-st Sündmuse fotod: https://drive.google.com/drive/u/0/folders/1Qnq4kgwh7WW5KNYxT_gCApb7mCOar mmp MEEDIAKAJASTUSED Ürituse levik meedias oli tugev nii kajastuste mitmekesisuse kui ka kvaliteedi poolest. Koostasime pressiteateid eesti, inglise ja vene keeles ning viisime läbi intervjuusid nii vene kui ka eesti keeles. Perioodil august-oktoober saatime välja 5 pressiteadet, kus kajastasime meie partnereid ja toetajaid. Kokku oli üritusele viidatud 14 korda eestikeelsetes meediakanalites, 3 korda venekeelsetes ja 7 korda inglisekeelsetes ning 3 korda teistes keeltes. Selle alla kuuluvad ka, televisioon/raadio (3) Üritust kajastasid ka meie osade objektide haldurid oma uudiskirjades ja kodulehtedel, viidates meie ürituse kodulehele, kus asuvad ka partnerite logod. Pressikaust: https://drive.google.com/drive/u/0/folders/1rwScfykqaJ4XCcGa2ShdLWJowqtiOdfj Open House Tallinn 2024 toimus kuuendat korda 12.-13. oktoobril. Tänavune festival keskendus ligipääsetavusele ja kaastatusele ning eriprogrammi laiendamisele. Suurendasime järjekordselt tähelepanu sündmusele ning kaasasime sellel aastal rohkem publikut, organisatsioone, spetsialiste ja vabatahtlikke meie projekti programmi kui kunagi varem. Sündmuse formaat on olnud läbi aastate kordub, kuid sellel aastal lisaks eesti-, vene- ja ingliskeelsetele tuuridele lisasime juurde neljanda keele- eesti viipekeele. Meie eesmärk on korraldada võimalikult kvaliteetset üritust sõltumata meie tuuride kogusest ja kaasata võimalikult palju osapooli nii publikuna kui ka programmi arendajatena. Sellel aastal külastas meie sündmust u 9200 inimest (eelmine aasta u 6100), mida võib lugeda rekordiks. Samuti kaasasime ka rekordarvu vabatahtlikke ning programmipartnereid. Publik võttis sündmust väga positiivselt vastu ning saavutasime oma eesmärgi tuua arhitektuuri rahvale lähemale. Selle aasta projekti tähelepanuväärsed uuendused: 1. Tuurid eesti viipekeeles ning tuur vaegnägijatele- suurendasime ligipääsetavust arhitektuurile 2. Laiendasime eriprogrammi, kuhu kuulus 18 erinevat välkloengut, töötuba ja tuuri- kaasasime sellega rohkem arhitektuuriga ja linnaruumiga seotud organisatsioone meie projekti OHT2024 NUMBRITES Open House Tallinn 2024 objektide arv: 41 Open House Tallinn 2024 tuuride arv: 430 millest 42 venekeelsed ning 58 inglisekeelsed ja 6 eesti viipekeelsed. Lisaks korraldasime: 1. Välkloengute programmi 6 välkloenguga, mida subtitreerime ja laeme online keskkonda üles 2. Siseorienteerumise Krulli kvartalis 3. Eksperimentaarse arhitektuuri tunnetustuuri, kus panime inimeste silmad kinni ning tuuri vaegnägijatele 4. Kaks valgustusdisaini töötuba 5. Mitmeid erituure (valgustusdisainist, garaažidest, Koplist, Niguliste kirikust, arhitektuurinstituudist ja tänavaruumist). • Open House Tallinn 2024 külastajate arv: 9209 • Open House Tallinn 2024 vabatahtlike arv: 178 • Facebooki postituste ulatuvus põhilise turundusperioodi jooksul (kuu aega enne üritust kuni ürituse lõpuni): u 58 700 in • Instagrammi postituste ulatuvus põhilise turundusperioodi jooksul: u 13 600 in Kodulehe külastuste arv 12.09- 13.10 oli 223 000 ja 26 000 unikaalse kasutaja poolt Open House Tallinn 2024 meediakajastuste arv: 28 Sündmuse fotode kaust: https://drive.google.com/drive/u/0/folders/1tuQexORy3yP0oTyghbZaqUFHyI1ng0Vf MEEDIAKAJASTUSED Ürituse levik meedias oli tugev nii kajastuste mitmekesisuse kui ka kvaliteedi poolest. Koostasime pressiteateid eesti, inglise ja vene keeles ning viisime läbi intervjuusid nii vene kui ka eesti keeles. Perioodil august-oktoober saatsime välja 9 pressiteadet eesti ja inglise keeles, kus tõime välja meie partnerid ja toetajad. Pressiteated: 1. https://mailchi.mp/openhousetallinn/open-house-tallinn-programm-2024 2. https://mailchi.mp/openhousetallinn/open-house-tallinn-programm-6257422 3. https://mailchi.mp/openhousetallinn/open-house-tallinn-programm-6257442 (ENG) 4. https://mailchi.mp/openhousetallinn/open-house-tallinn-programm-6259362 5. https://mailchi.mp/openhousetallinn/open-house-tallinn-programm-6259446 (ENG) 6. https://mailchi.mp/openhousetallinn/open-house-tallinn-programm-6259750 7. https://mailchi.mp/openhousetallinn/open-house-tallinn-programm-6259754 (ENG) 8. https://mailchi.mp/openhousetallinn/open-house-tallinn-programm-6259802 9. https://mailchi.mp/openhousetallinn/open-house-tallinn-programm-6259806 (ENG) Kokku oli üritusele viidatud 28 korda kõigis meediakanalites. Selle alla kuuluvad ka raadio (3) ja televisioon/video (5). Üritust kajastasid ka meie objektide haldurid oma uudiskirjades ja kodulehtedel, viidates meie ürituse kodulehele, kus asuvad ka toetajate logod. OHT2024 PUBLIKU TAGASISIDE Küsimustikule vastas kokkuvõtte koostamise ajal 290 inimest Küsisime külastejatelt hinnangut sündmusele: • Hinnang ürituse korraldusele 9.0/10-st (eelmine aasta 8.9/10-st) • Hinnang ürituse programmile 9.3/10-st (eelmine aasta 9.1/10-st) Küsisime külastajatelt, kas nad nõustuvad järgmiste väidetega: Olles külastanud Open House Tallinn festivali ma tunnen, et… 1. Ma olen õppinud midagi uut linnast 95.49% oli nõus selle väitega 2. Minu taju linnast või linna piirkonnast on muutunud 74.31% 3. Ma külastasin piirkonda, kus ma ei ole kunagi varem olnud 62.85% 4. Ma suudan paremini kaasa rääkida linnaruumist ja/või arhitektuurist 79.86% 5. Ma olen paremini informeeritud linnaruumi või hoonetega seotud probleemidega 79.51% 6. Mul on parem arusaam, kuidas linnaruum ja hooned mõjutavad meie igapäeva elusid 73.61% 7. Ma oskan paremini väärtustada, kuidas hea disain parandab kõigi linnaelanike elusid 83.33% 8. Üritust külastades tunnen uhkust, et olen Tallinna linna elanik (ainult nendele, kellele küsimus kehtis) 80-90% Vastustest võib järeldada, et Open House Tallinn on külastajate seas hästi vastu võetud ja jätkab positiivse kuvandi tugevdamist. Ürituse kvaliteedi hinnang on tõusnud ning viitab kõrgele ja kasvavale rahulolule. Kokkuvõttes näitavad need andmed, et Open House Tallinnal on suur mõju arhitektuuri tundmaõppimisele, teadlikkuse tõstmisele ja kogukonna ühendamisele ning et külastajad tunnevad ürituse kaudu suuremat sidet Tallinna arhitektuuri ja linnaruumiga. Arhitektuuriekskursioonide korraldamine Alates 2022-st aastast on Eesti Arhitektuurikeskus oluliselt laiendanud oma tegevuse ulatust arhitektuuriekskursioonide pakkumise valdkonnas ning muutnud ka olulises osas oma tegevuse profiili - nišituuride korraldajast spetsiifilistel teemadel ja spetsiifilistele sihtgruppidele peaasjalikult väljastpoolt Eestit on muututud ilmselt Eesti üheks suurimaks arhitektuuriekskursioonide korraldajaks eeskätt kodupublikule Eestis. Paari aasta jooksul on Eesti Arhitektuurikeskuse ekskursioonidel käinud kümneid tuhandeid inimesi ning 2022. aasta eelse ajaga on Arhitektuurikeskuse ekskursioonitegevuste maht kasvanud ligikaudu kümme korda. Eesti Arhitektuurikeskuse ekskursiooniprogramm on sünergeetiliselt seotud ka EAK iga- aastase projektiga „Open House“, kus paaripäevase arhitektuurifestivali raames, mil avatakse erinevates linnades (tänaseks Tallinnas ja Tartus) uksed erinevatesse põnevatesse majadesse, saab Arhitektuurikeskus testida publiku huvi uute potentsiaalsete ekskursioonisihtkohtade vastu. Igal aastal avab Eesti Arhitektuurikeskus uusi põnevaid tuure uutesse sihtkohtadesse ning seda ka 2024. aastal. 2024 alustasime Noblessneri kvartali tuuridega.  TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-1/400-1 Toetuse saaja nimi EESTI ARHITEKTUURIKESKUS MTÜ Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2024 - 31.12.2024 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 673,822.00 € 681,079.94 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 70,000.00 € 70,000.00 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 70,000.00 € 70,000.00 € Sisaldab tegevustoetust ja Veneetsia AB 2023 aasta ekspositsiooni ette 352,842.00 € 344,814.41 € OMAFINANTSEERING Müügitulu seoses ruumide rendi ja pakutavate lisateenustega 81,700.00 € 86,626.22 € Müügitulu ekskursioonide korraldamisest ja trükiste müügist 168,250.00 € 171,206.88 € Muu 18,292.00 € € Eelarve puudujääk (tegevustoetuse vähenemine) Muud tulud 84,600.00 € 86,981.31 € Reklaami müük sündmuse raames, piletimüük, loomemajandusprojektid 250,980.00 € 266,265.53 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) Tallinna Linnavalitsus 32,000.00 € 32,000.00 € TAB Tallinna Linnavalitsus 6,000.00 € 6,000.00 € Open House € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Kultuurkapital 110,500.00 € 110,500.00 € Open House, TAB EISA 58,900.00 € 47,554.50 € "Ringse Arhitektuuri Kiirendi" (RAK) kaasrahastus, osad plaanitud tegev EACEA 30,580.00 € 36,599.49 € OPEN House rahvusvahelise projekti tegevused Kultuuriministeerium 0.00 € 3,300.00 € EACEA projekti kaasrahastus Briti Nõukogu 8,000.00 € 8,000.00 € Open House Tartu korraldus Sihtasutus Tartu 5,000.00 € 5,000.00 € Open House Tartu korraldus ProHelvetia € 17,311.54 € TAB toetus osalejate Šveitsist € € € € € € 2 (5) EESTI ARHITEKTUURIKESKUS MTÜ KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 273,177.00 € 277,918.86 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Koossesuline töötasu sh tööandja maksud 246,738.00 € 253,321.61 € Lepinguline töötasu sh tööandja maksud 26,439.00 € 24,597.25 € Käsunduslepingute alusel osteud teenused: ekskursioonide abit € € € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 326,345.00 € 345,661.16 € Kommunaalkulud, sh vesi, elekter, küte vms 14,500.00 € 14,230.05 € Kantselei ja bürookulud 1,800.00 € 1,201.77 € Koolituskulud 2,500.00 € 1,672.00 € Sidekulud (telefon ja internet), IT kulud 11,000.00 € 9,772.53 € Sõidukite- ja transpordiga seotud kulud 5,500.00 € 4,005.62 € Muud majandamiskulud ja väikevarad 5,000.00 € 3,002.80 € Muud tegevuskulud - raamatupidamine jm sisseostetud teenused 14,437.00 € 14,937.77 € Põhitegevusega seotud kulud: € € Veneetsia AB veebilehtede majutus 178.00 € 178.00 € 142,000.00 € Tallinna AB 2024 ettevalmistamine ja läbiviimine, turundus ja kommunikatsioon) 160,232.60 € Eelarve suurenes ProHelvetia toetuse arvelt Open House Tallinn 5.programmi ettevalmistamine ja läbiviimine, OHEu projekti 67,000.00 € tegevused ning 86,046.11 € Open House Tartu OHEu pilootprogrammi tegevuste maht ettevalmistamine 2024 aastal oli plaanitust ja läbiviimine suurem Koolituste korraldamine, arhitektuuriekspordile suunatud tegevused (RAK)62,430.00 € 50,381.91 € Sügissemestrile planeeritud õppereis toimus jaanuaris 2025 3 (5) EESTI ARHITEKTUURIKESKUS MTÜ KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 0.00 € 0.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 74,300.00 € 100,668.52 € Lisateenused ruumidega seoses (tehniline tugi, salvestus, catering jm) 6,500.00 € 9,126.47 € Ekskursioonide korralduskulud, trükiste müügikulud 67,800.00 € 91,542.05 € 2024 tegeleti tooterenudega, suurenesid giiditasud, müügiplatvor € € € € € € € € € € € € € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 673,822.00 € 724,248.54 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) EESTI ARHITEKTUURIKESKUS MTÜ ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Hannes Praks Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 17.02.2025 pp.kk.aaaa 5 (5) EESTI ARHITEKTUURIKESKUS MTÜ