Kultuuriministeerium · 17. veebruar 2025
Sisu (failidest)
0
DocumentEmail
21
false
false
false
ET
X-NONE
X-NONE
MicrosoftInternetExplorer4
Saatja:��������������������������������������� Celia Roose
<[email protected]>
Saatmisaeg:���������������������������� esmasp�ev, 17. veebruar 2025 06:51
Adressaat:������������������������������� ylle.madise; Heidy Purga; KUM min
Teema:������������������������������������� Laulupeost
J�reltegevuse
lipp:�������������� J�reltegevus
Olekulipp:������������������������������� Lipuga m�rgitud
Kategooriad:�������������������������� Maaja Pontus RTK
Lugupeetud
�iguskantsler ja kultuuriminister
Kirjutan
V�rumaalt, peaaegu L�ti piiri ��rest, sest on paljugi, mis muret teeb, aga
laulupeo teema puhul ei saa enam mitte vaiki olla.
Olen
alati suure lugupidamise ja aukartusega j�lginud �iguskantsleri s�nav�tte ja
v�lja�tlemisi, alati olen n�us olnud, r��mu tundnud selgusest ja tarkusest. Aga
viiplejate koori laulupeole n�udmise osas olen arusaamatuses.
Kultuuriministri
neljap�eval (13. veebruaril) esitatud avaldus lubada viiplejate koor laulukaare
alla juba selle suve laulupeol �ISEOMA� tekitab hulgaliselt k�simusi.
Esiteks m�tlesin, et v�ib-olla pole minister siiski piisavalt h�sti kursis
laulupeo protsessiga. J�i t�iesti m�istmatuks selle avalduse sisuline
p�hjendus.
T��tan
Antsla G�mnaasiumis muusika- ja koori�petajana (mudilaskoor, lastekoor), Tartu
�likooli Viljandi Kultuuriakadeemias p�rimusmuusika kaasprofessorina (�petan
nii p�rimusmuusikuid kui ka tulevasi muusika�petajaid) ja juhatan kohaliku
kogukonna segakoori, kus laulavad Karula ja Urvaste kihelkonna
koorilauluhuvilised.
See,
mis juhtub praegu laulupeo �mber, teeb v�gagi hingele haiget ja s�damele valu,
sest osalen ka ise k�esolevas laulupeoprotsessis nelja koorikollektiiviga. Meie
kogukonnad siin V�rumaal on v�ikesed ja sestap ka laulukoorides laulavad k�ik,
kes soovivad.
Me
teame, et laulukaare alla k�ik ei mahu ja �le Eesti valitakse laulukooride
hulgast neid, kelle mitmeh��lne laul k�lab h�sti kokku. Ja teame ka, et just
sel aastal on turvakaalutlustel lauljate hulk v�ga l�bi kaalutud ja mitte enam
nii suur nagu varem.
Kaks
aastat tagasi registreerisime oma koorid laulupeole. Septembris alustasime
kooripartiide �ppimist, praegu oleme laulude viimistlemise etapis ja �heks
keerukamaks �lesandeks on mitmeh��lse laulu puhtak�lalise h��lestuse
saavutamine.
Laulupeo
dirigendid on aastaid panustanud laulupeo ettevalmistusse, nii sisulistel kui
ka korralduslikel teemadel. Praegu on k�imas �le Eesti laulupeo eelproovid ja
ettelaulmised. Esimene ring on poole peal, teine veel tulemas, kus needsamad
koorijuhid peavad tegema ettelaulmiste p�hjal v�ga raske valiku, millised
koorid p��sevad laulukaare alla, millistele seda v�imalust ei anta. Laulupeo
protsessis osalevate kooride juhendajad ja lauljad teavad seda ning
aktsepteerivad neid otsuseid, sest k�ik saavad aru, mis on tingimused, millised
on kriteeriumid.
Kas
see, et praegusesse protsessi niimoodi poole pealt sisse tungitakse uute ja
v�liste n�udmistega, on ikka adekvaatne? Sel teemal tehtud avaldused on kogu
laulupeo t�hendust ja sisu pea peale p��ramas. (Minu arusaamist m��da oleks
pidanud uurima ka viiplejate koori juhendaja tausta, sest nagu ta saates
�Pealtn�gija� (12. veebruaril) �tles, et ta otsis endale uut v�ljakutset. Miks
ta tegelikult seda teeb?)
�ISEOMA�
laulupeo dirigendid on v�ga suure t��koormuse all niigi, nad teevad oma
igap�evast t��d ja samal ajal valmistavad ette nii laulupeo repertuaari kui ka
lahendavad k�ikv�imalikke korralduslikke k�simusi. Nad teevad maakondade
eelproovides suurep�raselt professionaalset t��d. Need eelproovid k�lavad juba
nagu v�ikesed laulupeod. On suur r��m saada osa nii professionaalselt
l�biviidud protsessist, kus koori k�la suurep�rase dirigendi k�e alla muutub
nauditavaks. Koorid ja nende juhendajad saavad palju kasulikke n�uandeid ja
h�id nippe lauluoskuse edasiseks lihvimiseks.
Teatmeteosed
annavad selge definitsiooni laulmise kohta - see on h��lega muusikaliste helide
moodustamine.
Kuidas
viiplejate roll selles protsessis saab panustada mitmeh��lse koorilaulu
k�lakvaliteeti?
Ja
k�ige tipuks: meiesugused v�ikesed maarahva koorid, kes on juba aastaid
lihvinud partiisid, et mitmeh��lne koorilaul puhtalt k�laks ja kui meil ei vea
ettelaulmisel loosiga ehk saame laulu, mille keerukusele oleme veel alla j��mas
ja meie osalemine laulupeol seet�ttu l�katakse tagasi, siis me aktsepteerime
seda. Aga k�esoleva olukorra valguses on see ebav�rdne kohtlemine, kui
viiplejate koori n�utakse poole protsessi pealt laulupeole ja meie, kes me
oleme protsessis algusest peale osalenud, p��dnud saavutada vastavaid
kriteeriume, aga siiski ei kvalifitseeru, siis t�esti teeb hingele haiget.
Luban siinkohal endale v�ikese nalja: v�ib-olla tulevikus siis taotleme ka
viiplemise v�imalust, sest see neljah��lse puhta lauluk�la saavutamine on
paganama keerukas.
Kui
laulupidu pole enam LAULU PIDU, kes siis seda korraldama tahavad hakata? Mis
saab edasi, kui seni selged m�isted ja t�hendused t�iesti pea peale p��ratakse?
Kas hakkame laulmise ja laulupeo t�hendust �mber m�testama? Kuhu see viib? Mul
on hirm, et meie t�eliselt hea professionaalsete koorijuhtide kaader ei
soovi/ei saa endale enam laulupeo korraldamise kandamit v�tta, sest arusaamad
laulupeo t�hendusest on muutunud niiv�rd segaseks.
Lahvatanud
skandaali valguses, kus viiplejate koorile n�utakse p��semist laululavale,
kerkib hulgaliselt muidki k�simusi, alustades kasv�i sellest, et milline siis
peab olema tulevaste koorijuhtide ettevalmistus ja mida me siis tulevastelt
laulupidudelt ootame, mil moel kollektiivselt omandatud repertuaari esitame?
Jne. Kas siis varsti m�ne n�ude t�ttu peaksime n�gema Filharmoonia Kammerkoori
v�i RAM-i lauljate ridades ka viiplejaid?
Isegi
ol�mpiam�nge on mitut sorti ja meil Eestiski on oma erivajadustega inimeste
laulu- ja tantsupidu. Miks me peame l�hkuma traditsiooni, mis on seni nii selge
sisu ja eesm�rgiga olnud? T�esti, seda ei ole v�imalik m�ista. Kas viiplejate
koori avalduse rahuldamisega ehk n�udmisega lasta neil osaleda laulupeol
laulukaare all ei tehta haiget tuhandetele lauljatele, kes on sinna k�iki
reegleid j�rgides p�rginud, aga ei saa? Nii saab paljudele samuti osaks
ebav�rdne kohtlemine.
Mitmeh��lne
laulmine on see, mis inimesi laulukaare alla kokku toob. 156 aastat kestnud
laulupidude traditsioon, mis on kantud ka UNESCO vaimse p�randi nimekirja,
peaks j��ma kestma LAULU PEONA ja laulu v�ljendus on K�LA.
Siin
kirjas on palju k�simusi. Ma ei ootagi neile k�igile vastuseid, pigem on minu
ootuseks, et �ISEOMA� laulupeo dirigentidel lastaks oma suur t�� kenasti l�pule
viia, neid pigem toetades, sest t�esti, ega see kerge �lesanne pole.
Ja
suureks k�simuseks j��b � kuidas me saame teha nii, et laulupeo traditsioon
j�tkuks oma kvaliteedis veel kaua, et meie siin ja praegu ei v�ta tulevastelt
p�lvedelt seda v�imsat k�lailu v�imalust �ra.
Oma
kirja koostasin enne Rasmus Puuri arvamusartikli ilmumist. Lugedes Rasmuse
artiklit leidsin palju sarnaseid m�tteid, mis kinnitab, et laulupeo teema vajab
v�gagi s�venenud l�henemist adekvaatsete otsuste tegemiseks.
Lugupidamisega
Celia
Roose
koorijuht
ja muusika�petaja
�hij�rve
k�la, Antsla vald, V�rumaa
5106145