Aruanne

Tegevusaruanne 2024 EASL pühendub Eesti kõrgkoolide üliõpilasspordi laiapõhjalisele edendamisele, kogukonna loomisele ning tervisliku eluviisi propageerimisele läbi mitmekülgsete spordi- ja liikumisvõimaluste, rahvusvaheliste suhete arendamise ja tudengite innustamise. Selleks luuakse tingimusi nii tippsportlastele kui ka harrastajatele, pakkudes võimalusi kogemuste saamiseks, ühendades tudengeid spordi kaudu ning jätkates akadeemilise spordiliikumise traditsiooni ja uuenduste tasakaalu hoidmist. Ylisport sari – vaieldamatult suurim ja populaarsem EASLi poolt korraldatud üritustesari. Kõikidel üritustel osales rekordarv inimesi: Talimängudel 810, Suvemängudel 1900 ning YliPallil 465 osalejat. Igal üritusel olid kaasatud 15 erinevat kõrgkooli (lisaks nende kolledžid) ning Suvemängudel osalesid ka EUROTEQ projekti tudengid üle Euroopa. Tali- ja Suvemängudel võitis sportlikuma kooli tiitli Tartu Ülikooli ning Ylisport aktiivsuskarika võitis aasta peale Kaitseväe Akadeemia. Rahvusvaheline Üliõpilasspordi Päev IDUS - Seekord tähistati IDUS päeva 5-s erinevas linnas (Tallinn, Tartu, Haapsalu, Kohtla-Järve) ning kaasa lõid 18 erinevat õppeasutust. IDUS päeva tegemistest võttis osa üle 2500 osaleja ning seda tähistati nädalapäevad enne ja peale õiget kuupäeva. Tartus olid kaasatud seitse erinevat õppeasutust ( Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Kaitseväe Akadeemia, Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti Lennuakadeemia, TalTech Tartu Kolledž ). Tallinnas võttis pidustustest osa 9 õppeasutust ( Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Estonian Business School, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Majanduskool, Mereakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ). Lisaks, tähistasid IDUS-päeva ka Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, Taltech Virumaa Kolledž ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia EASL aastapäeva turniir - Kalendriaasta esimese üritusena korraldab Eesti Akadeemiline Spordiliit traditsiooniliselt kõrgkoolide töötajatele mõeldud EASL loomist tähistav aastapäeva turniir. Järjekorras 17ndat korda toimuv EASL aastapäeva turniir tõi 05. jaanuaril Tartu Ülikooli Spordihoonesse kokku ligi 200 osalejat ja mõõtu võtsid omavahel 12 erinevat asutust. Kokku sai osaleda kuuel spordialal: võrkpall, korvpall, sisesõudmine, lauatennis, male ning korvpalli vabavisked. Kõige populaarsemaks spordialaks osutus võrkpall, kus meeste ja naiste arvestuses oli võistlustules 12 võistkonda. Turniiri võitis Sisekaitseakadeemia. Üliõpilaste meistrivõistlus ed – Üliõpilaste Eesti meistrivõisltused toimusid 15nel spordialal: s aalijalgpall , u jumine , m ale , s isesõudmine , s isekergejõustik , j õutõstmine , k a rdisõit, d iscgolf , võr kpall , k orvpall , r annavõrkpall , j algpall , m älumäng , s aalijalgpall , t eatejooks . Kokku osales 1108 sportlast. Enim osalejaid oli mälumängus ja teatejooksus. Pallimängudest võrkpallis (104) ja jalgpallis (91). Kokkvõttes reformime 2025 aastaks meistrivõistluste formaati ning jätame ära suurema miinusega üritused, kus ka osalejate arv aina väheneb. Seda puhtalt ka toetuste vähenemise tõttu. Vähese huvi tõttu jäi ära suusatamine ning edasi lükatud 3x3 korvpall . EASL spordiseminarid vabatahtlikutele - Eesti Akadeemiline Spordiliit korraldas 22.-24. märtsil järjekordse menuka kevadseminari. Seminar peeti Kääriku spordikeskuses ning osalejateks oli 32 spordiesindajat kümnest erinevast kõrgkoolist. Kolme päeva jooksul räägiti olulistest sporditeemadest, osaleti töötubades ning seminarilt ei puudunud ka aktiivne sporditegevus. Seekordse seminari keskseks teemaks oli spordieetika . Seminaril käisid oma kogemusi jagamas EADSE koolitusjuht Julija Mõnnakmäe , kes avas osalejatele antidopingu maailma spordis ning loengu lõpus tehti ülevaade, kuidas päriselt dopinguproovi andmise protsess käib. “Sport ja eetika” loengus rääkis EASL president Ants Veetõusme oma kogemustest rahvusvahelistel spordivõistlustel seotud eetiliste küsimustega ning tutvustas dokumente, mis eetilisi teemasid reguleerivad. Seminari osaks oli ka Eesti Akadeemilise Spordiliidu tuntuima YLISPORT üritustesarja tutvustamine ja tulevikuplaanide rääkimine, mille ülevaate tegid Martin Malm (YLISPORT staabijuht) ja Marek Doronin (YLISPORT projektijuht) . Spordipsühholoog Aave Hannus tegi osalejatele selgeks kuidas kujunevad harjumused ning osalejad said töötoas praktiliselt ka ühe harjumuse kujundamise plaani paika panna. Aktiivsete tegevustena sel seminaril toimus reedeõhtune maastikumäng, kus osalejad pidid orienteeruma Kääriku spordikeskuse territooriumil ning täitma erinevaid ülesandeid. Teisel päeval alustati päeva hommikujooksu, võimlemise ning talisuplusega. Päeval said osalejad üksteise peal proovida brazilian jiu-jitsu võtteid ja E esti parim võitlussportlane Sten Saaremäe (spordiklubi Võimla) rääkis vabavõitluse spordiala olemusest. Pärastlõunal jätkati pisut rahulikuma tegevusega, kus osalejad said proovida uudisala KanJam ning roundnet. Seminari lõpetas endine tippsportlane ja olümpiavõitja Erki Nool , kes rääkis oma vaatenurga tippspordist ja spordialade korraldusest erinevatel spordialade Sügisene spordiseminar toimus 25.-27. oktoobrini Kuremaa spordi- ja heaolukeskuses. Nädalavahetuse vältel toimusid erinevad loengud, töötoad ja aktiivsed tegevused. Osalejaid oli kokku 32, kes esindasid kokku 11 erinevat kõrgkooli. Tutvustati eelseisva hooaja üritusi ning peamisi muudatusi ning töötati läbi eelnevate ürituste tagasiside. Reede õhtusse jäi rabamatk Endla rabas, mida juhtis samuti Kunnar Karu. Kokku läbiti 7-kilomeetrine kummikumatk koos vahepeatusega, kus julgemad said ka supelda rabalaukas. Õhtut jäi lõpetama meelelahutusprogramm, kus osalejad jaotati tiimidesse ning võisteldi mälumängus, laulmisvõistluses ning pantomiimis. Laupäevane programm algas hommikuvõimlemise, jooksu ja suplusega Kuremaa järves. Seejärel jätkus tuli külla Eesti Paralümpiakomitee ning arendusjuht Kaia Kolli viis läbi loengu tutvustades paraspordi võimalusi Eestis ja paraspordi süsteemi üleüldiselt. Samuti juhiti tähelepanu sellele, kuidas parasportlaseid toetada. Loengule järgnes praktiline osa, kus osalejad said proovida istevõrkpalli ning pimedate sporti. Istevõrkpalli viis läbi Eesti Võrkpalliliidust Siret Rits. Prooviti joosta ning kõndida paarilisega, kus ühel osalejal olid silmad kaetud ning teine paariline pidi teda juhendama. Lõpetuseks puudutati ka pimedete väravpalli. Laupäev jätkus loeng/töötoaga EASL kontori poolt, kus tutvustati EASL eelseisvaid projekte, peamiselt Tervisliku Koolilinnaku programmi arendamist ning uut harrastajatele suunatud üritust. Töötoa eesmärk oli kõrgkoolides paika panna aastaks 2025 üks liikumisharrastust populariseeriv üritus ning lõpptulemusena valmis aastakalender, kus iga kõrgkool korraldab ühel kuul ühe ürituse. Peale töötuba suunduti Kuremaa ujulasse, kus ootasid kohalikud ujumistreenerid Rait ja Keidi Kalda ning osalejad said tutvuda ujumise ABC-ga, proovida harjutusi ja veemänge. Laupäeva õhtut jäi lõpetama tudengite omaloomingu projekt, kus tiimides tuli lavastada näidend teemal valimiskampaaniate telgitagused. Pühapäev ja ühtlasi ka seminari viimane päev tõi esinejate ette Tervise Arengu Instituuti avalike suhete juhi Valdo Jahilo, kes rääkis teemal “Kuidas turundada tervist?”. Tuues erinevaid näiteid maailmast liiguti sammuke lähemale sellele, et milliseid meetodeid tasuks kasutada, et jõuda läbi loominguliste lahenduste selleni, et muuta Eesti inimesed liikuvamaks. Seminari jäi lõpetama Saskia Alusalu, kes rääkis oma teekonnast alates lapsepõlvest kuni tippsportlaseni, puudutades raskemaid ja kergemaid hetki, võite ja kaotusi ning seda, mida päriselt tähendab tippsportlaseks olemine. Samuti rääkis Saskia, kuidas on peale tippsportlaskarjääri lõppu ülikooliteekond ning jättis seminari kajama mõttega: “Mõelge välja, mida te päriselt tahate teha ning seejärel ärge ainult proovige seda 2-3 kuud vaid pühenduge sellele ja tehke seda päriselt.” 2024. a rahvusvahelised tiitlivõistlused - 12. – 24. juulini toimusid Ungaris Euroopa Üliõpilasmängud. Eesti oli esindatud kahe ülikooli (Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool) ning 13 sportlasega. Eesti üliõpilased olid esindatud sulgpallis, rannavõrkpallis ning lauatennises. Rõõmusõnumitega said koju tulla mõlemad ülikoolid, sest medaleid võideti kahelt spordialalt. Sulgpalli segapaarismängus võitsid hõbeda Ramona Üprus ja Oskar Männik. Teise medali tõid Eestile Anton Berik ja Oskar Männik meeste paarismängus. Naiste üksikmängus jõudis Ramona Üprus veerandfinaali ja jäi kokkuvõttes jagama 5. kohta. Sama tulemusega lõpetasid naiste paarismängus Andra-Mai Hoop ja Ramona Üprus. Tallinna Ülikoolile tuli samuti hõbemedal , mille tõi Airi Avameri lauatennise naiste üksikmängust. Eesti osalemine SELL Games 2024 võistlustel Leedus, Kaunases, oli edukas, kus Eesti kõrgkoolide sportlased saavutasid mitmeid auhinnalisi kohti. Võistlusel osalesid Sisekaitseakadeemia, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli tudengid, kes kokku tõid koju arvukalt medaleid. Eesti delegatsiooni suurus oli 45 inimest, kellest 40 sportlast. Kokku võitsid eestlased 16 medalit. Parima Eesti koolina said Sisekaitseakadeemia võistlejad Kaunases kokku 8 medalit, mis andis kõrgkoolide paremusjärjestuses 10. koha, Üliõpilaste Maailmameistrivõistlustel osalesime 6-l erineval alal: suusaorienteerumine, sõudmine, orienteerumine, kanuusprint, trialton, jõutõstmine. Kokku osales 33 sportlast 16st erinevast asutusest. 11.-16. jaanuarini toimu nud Šveitsis Lenzerheide mägikuurortis üliõpilaste suusaorienteerumise maailmameistrivõistlus tega . Eestit oli esindamas viis sportlast: Chris Markus Krahv (Audentese Spordigümnaasium), Olle Ilmar Jaama (Tartu Ülikool), Timo Kudre (Audentese Spordigümnaasium), Birgit Rõõm (Sisekaitseakadeemia), Liis Marii Kaso (Audentese Spordigümnaasium). Samuti on sportlastega kaasas treener Jaanus Teppan ja määrdemees Erti Paalberg . Edukamaks oli Olle Ilmar Jaama, kes saavutas 2,4km sprindirajal 5nda ja 6,3km jälitussõidus 4nda koha. Hollandis, Rotterdamis m aailmameistrivõistlus tel sõudmises saavutati 3. koht ( Tartu Ülikooli naiste 2-paat ) - D oris Meinbek & Rachel Kõllo . 23. – 27. juuliks kogunes Tartu linna üle 200 noore jõutõstja 22 erinevast riigist, et osa võtta FISU üliõpilaste jõutõstmise maailmameistrivõistlustest . Võistlejaid oli mitmesuguseid – oli neid, kelle jaoks oli tegemist esimese rahvusvahelise võistlusega, ent oli ka neid, kes juba aastaid jõutõstmisega tegelenud. Võistluselt võttis osa ka 19 eesti sportlast. Meeste arvestuses võttis võistlustest osa 10 võistlejat, kellest kahel õnnestus pääseda ka poodiumile. Üheksa eesti naise hulgast tulid poodiumile neli, seda kokku kaheksal korral. Kusjuures Marelin Jüriado püstitas 84 kg klassis uue FISU rekordi rinnalt surumises 98kg kangiga. Võistluspäevade jooksul murti kokku hämmastavad 34 FISU rekordit, millest 13 naiste ja 21 meeste arvestuses. Tervislik Koolilinnak Seminar Sisekaitseakadeemias. 5. märtsil kogunesid Sisekaitseakadeemiasse kutse- ja kõrgkoolide ning liikumisega seotud asutuste esindajad, et ühiselt arutada õppurite tervise ja liikumisaktiivsuse üle ning jagada tervisliku koolilinnaku programmi juhiseid ning kogemusi. EASL peasekretäri kt Karl Tereping tutvustas rahvusvahelise üliõpilasspordi liidu (FISU) koostatud juhendmaterjale Healthy Campus programmi kohta ning kirjeldas programmi valdkondadega haakuvaid uuringuid. Viimastest jäi kõlama, et liikumispauside tegemine aitas vaimse töö motivatsiooni tõsta ning et kõrgkoolidest väljalangemist aitaks vähendada koolikeskkonna parandamine. Terve (üli)õpilane – unistusest reaalsuseni, oli esimese paneeli teema. Tiit Tammaru modereerimisel avaldasid mõtteid enda asutuste vastava valdkonna tegevustest ja isiklikust kogemuses Norman Põder, Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik, Aare Jamnes, Kaitseressursside Ameti vabatahtliku panustamise osakonna juhataja, Renno Veinthal, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler ning Henek Tomson, SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse teadusnõunik . Tervisliku koolilinnaku tegevuste üle – mida on tehtud ja mida kriteeriumitele vastamiseks peaks veel tegema, arutleti edasi Sisekaitseakadeemia spordijuhi ja tervisliku ülikoolilinnaku programmi juhi Epp Jalaka eestvedamisel ning olukorda enda ülikoolides kirjeldasid Tartu Ülikooli kantsler Kstina Noormets ja Tallinna Tehnikaülikooli spordiklubi juhataja Rait Käbin ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli turundusassistent Henri-Egert Saaremägi. Uue projektina võeti sügisel tööle projektijuh t Andreas Kevin Põldvee. Tema eestvedamisel toimusid septembris koosolekud Sisekaitseakadeemia ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli FISU Healthy Campus programmi koolipoolsete vastutajatega, kes jagasid oma kogemust, tagasisidet ning üldiseid muljeid programmist. Kohtumiste vältel tutvustasid nimetatud koolide esindajad enda koolis arenguid, mis olid toimunud programmiga liitumise algusest. Arengut puudutasid eelkõige strateegilisi lähenemisi, finantsilist panust koolilinnaku arengusse kui ka üleüldist taristu arengut. Kohtumine andis sisendit koolidele paremini lähenemiseks ning juhtisid tähelepanu veel ülevaatamist vajavatele kriteeriumitele, mida EASL Tervisliku Koolilinnaku programmis rakendada. Oktoobris toimusid Sisekaitseakadeemial ning Tartu Tervishoiu Kõrgkoolil Rahvusvahelise Üliõpilasspordi Alaliidu (FISU) poolne auditeerimine, mille tulemusena tunnustati koole nende poolse tehtud töö eest. Mõlemad koolid säilitasid kõige kõrgema (plaatina) märgise, täites etteantud sajast kriteeriumist vähemalt 90. Auditeerimisprotsessi viisid läbi FISU poolt välja koolitatud audiitorid. Samuti valmis ka esialgne eestikeelne kriteeriumite kogum ning kriteeriumite jaoks vajalike tõendamismaterjalide näidete dokument. Novembris sai programmi arengut tutvustatud Liikumisharrastuse Kompetentsikeskusele ja Kultuuriministeeriumile. Kohtumise käigus arutati veel edasisi samme ning võimalikke koostöökohti ministeeriumite ning nende allasutuste vahel. Detsembris toimus Tallinna Ülikoolis kohtumine ministeeriumite nõuniketasandiga , erinevate ministeeriumite allasutuste ja ka Eesti Olümpiakomiteega. EASL tutvustas Tervisliku Koolilinnaku programmi ministeeriumitele ja toimus arutelu nende rollide üle. Samuti toimus k ohtumine eesmärgiga arutada üle kriteeriumite asjakohasus ning arutada protseduurilis i meetmeid programmi erinevate nüansside kohal , nii koolide kui ka katusorganisatsioonide kohapealt . Liikumisharrastuse edendamine EASL sügisseminaril toimunud EASL töötoa raames valmis 2025. aastaks liikumisharrastussündmuste kalender. Sündmusi koordineerib ja nõustab EASL, kuid vahetuteks elluviijateks on kõrgkoolide vabatahtlikud spordiesindajad. Sündmused on avatud ka kõikide teiste kõrgkoolide tudengitele. Sündmuste eesmärgiks on edendada tudengite liikumisharjumusi ja pakkuda erinevaid võimalusi liikumiseks. Lisaks sellele ka tutvustada koolide eripärasid ning mitmekülgseid sportimistingimusi. Organisatsioon Mais toimus üldkoosolek, kus kinnitati 202 3 . a aastaruanne ja 2025 aasta tegevuskava. Lisaks valiti organisatsioonile ka uus juhatuse esimees (president) – Hendrik Voll ning aupresidendiks sai Ants Veetõusme. Aasta jooksul toimus viis juhatuse koosolekut, lisaks võeti veel vastu juhatuse otsuseid veebi vahendusel. Koosolekutel arutati nii võistluste ja ürituste korraldamist, Jõutõstmise MMi ko rraldamist Tartus , universiaadidel osalemise ettevalmistusi kui ka l iidu rahalist olukorda. Samuti tehti uus arengukava aastateks 2024-2030, mis samuti kinnitati üldkoosolekul. Osalesime FISU World Forumil Horvaatias, kus läbivaks teemaks oli küsimus, kuidas saaks üliõpilassport maailma paremaks muuta. Lisanduvateks alamteemadeks olid mitmekesisus ja kaasatus üliõpilasspordis ning arutelud, et kuidas kasutada ära üliõpilassporti spordidiplomaatia maastikul. TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-1/41 Toetuse saaja nimi Eesti Akadeemiline Spordiliit Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2024 - 31.12.2024 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 586000 € 491085 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 95000 € 83000 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 95000 € 83000 € Eraldati väiksem summa 376000 € 348000 € OMAFINANTSEERING Eesti ürituste tulud (YLISPORT, meistrivõistlused, seminarid, EASL turniir) 185000 € 194850 € osalustasude tõstmise tõttu suurem tulu Liikmemaksud 11000 € 12900 € Lisandusid liikmetena Ettevõtluskõrgkool Mainor ja Tallinna Tervishoiu k Üliõpilaste jõutõstmise MMi tulud 180000 € 131660 € Toetusi oli oodatust olulisellt vähem ja osalejaid ka vähem Rahvusvaheliste võistluste osalustasud € 8590 € erinevatel MMidel osaleniud sportlased 115000 € 60085 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) Tartu linn 23000 € 2160 € MMi toetust ei tulnud muud omavalitsuses € 4700 € Otepää valla, Pärnu ja Tallinna linna toetused üritustele € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Kultuurkapital 25000 € 10000 € Toetused üksikprojektidele, MMile ei saanud EAS & KredEx 25000 € 0 € ei saanud MMi toetusi Sponsorid, toetajad 10000 € 13000 € õnnestus leida mõned lisasponsorid Kõrgkoolid, spordialaliidud, spordiklubid 32000 € 30225 € Koolid toetasid oma üliõpilaste osalemist erinevatel võistlustel ja ürituste € € € € € € € € € € € € 2 (5) Eesti Akadeemiline Spordiliit KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 92700 € 71520 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Koosseisuline töötasu 42000 € 53250 € suvel lisandus juhatuse esimehe tasu ja sügisel uus töötaja Lepinguline töötasu 20500 € € Tööandja maksukulud 30200 € 18270 € € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 42300 € 34176 € Ruumide rent 4500 € 3900 € saime aasta lõpus mõneks kuuks atuke soodsama hinna Raamatupidamine, audiitor 3900 € 4194 € Sõidukite kulud 9000 € 10920 € MMi tõttu rohkem sõite ja lisandusid ka töötajad Juhtimisteenus 20400 € 8100 € kestis 4 kuud IT-kulud, kodulehte haldus, sidekulud 1500 € 1053 € hoidsime kokku Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud, osalemine koosolekutel 3000 € 6009 € FISU foorumil osalemine oli lisakuluks, lisaks ka uute töötajate os € € € € € € € € € € € € 3 (5) Eesti Akadeemiline Spordiliit KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 0€ 0€ Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 451000 € 386311 € Euroopa meistrivõistluste kulud ning Euroopa Mängudel osalemine 15000 € 0 € ei osaletud rahaliste nappuste tõttu Üliõpilaste jõutõstmise MMi kulud 207000 € 154565 € Osalejaid oli planeeritust vähem ja teenused kallimad Ylisport (harrastusspordi) üritused 180000 € 181505 € Eesti üliõpilaste meistrivõistlused, EASL turniiri korraldamine 30000 € 29214 € Jätsime mõned meistrivõistlused ära, et kulusid kokku hoida, kuid Rahvusvahelise üliõpilasspordi päeva (IDUS) üritused 5000 € 1891 € Vahendite nappus ei lubanud enamat Spordiseminaride korraldamine 6000 € 8911 € Majutuse ja toidu kallinemise tõttu Healthy Campus projekti arendamine 3000 € 1500 € kevadel tehtud seminar Liikumisharrastuse edendamise projektide arendamine 5000 € € rahalised nappused ei lubanud Maailmameistrivõitluste kulu 0 € 8725 € Sportlaste osalemised Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 586000 € 492007 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) Eesti Akadeemiline Spordiliit ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Hendrik Voll Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 26.02.2025 pp.kk.aaaa 5 (5) Eesti Akadeemiline Spordiliit