Aruanne

Eesti Olümpiakomitee 2024.a majandusaasta aruanne TEGEVUSARUANNE 1. EOK tagab olümpiakoondise ettevalmistuse ja viib Eesti koondise suve- ja taliolümpiamängudele, Noorte olümpiamängudele ning Euroopa noorte olümpiafestivalidele. 1.1. Osalemine Pariisi olümpiamängudel 26.07-11.08.2024 Eestlased osalesid 13 spordialal ning kokku võttis mängudest osa 25 sportlast. EOK tagas kõigile esindusriietuse, korraldas koondise osalemisega seotud asjaajamise. 1.2. Milano Cortina taliolümpiamängude osavõtu kindlustamine 06.-22.02.2026 Suhtlemine ja koostöö Rahvusvahelise Olümpiakomitee (edaspidi ROK) ning olümpiamängude korralduskomiteega. 1.3. Osalemine Noorte taliolümpiamängudel Gangwonis Koreas 19.jaanuar-1.veebruar 2024 Eesti delegatsiooni kuulus kokku 24 sportlast ja 18 treenerit/abilist. Esindatud olid 8 spordiala: iluuisutamine, kiiruisutamine, freestyle suusatamine, laskesuusatamine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus. Eestlaste parimaks tulemuseks oli kaks 5. kohta, mille saavutasid suusahüppaja Kaimar Vagul ja Freestyle suusataja Grete-Mia Meentalo rennisõidus. EOK tasus Noorte olümpiamängude osalemiskulud, toetas kandidaatide ettevalmistust, korraldas koondise osalemisega seotud asjaajamise, varustuse logistika ja transpordi, tagas esindus- ja võistlusvormid. 1.5. Ettevalmistus Euroopa noorte taliolümpiafestivalil osalemiseks Bakurianis Gruusias 9.- 16.veebruar 2025 EOK tegi koostööd korralduskomiteega, tellis esindus- ja võistlusvarustuse. Korraldas osalemise, sh. akrediteeringud ning reisigraafiku Gruusiasse, varustuse transpordi. 1.6. „Team Estonia“ programm 2024. aasta Team Estonia eelarve oli kokku 7 512 856 eurot. Team Estonia sportlaste ja nende treenerite toetusteks kulus 3 559 000 eurot, koondiste toetuseks 3 012 215 eurot, sportlaste tugiteenuste süsteemi toetuseks 731 641 eurot ning spordialaliitude spordidirektorite toetuseks 210 000 eurot. Kui 2024. aasta alguses kuulus Team Estoniasse olümpia- ja mitteolümpiaaladel kokku üle 300 sportlase, siis aasta lõpus oli neid ligikaudu 100 võrra vähem ehk natuke üle 200. Nimelt tehti 2024. aastal oluline muudatus Team Estonia noorsportlase toetuses. Kui varasemalt toetati noorsportlasi vanuses 14-22, siis alates 01.04.2024 talialadel ning alates 01.12.2024 suvealadel toetatakse noorsportlasi üldjuhul vanuses 18-22. On üksikud erandid, tulenevalt varajasema spetsialiseerumisega spordialadest või väga edukatest noorematest sportlastest, aga eesmärk on edaspidi toetada noorsportlasi kõige kriitilisemal perioodil ehk keskkooli järgselt. Antud muudatuse järgselt vähenes toetatavate noorsportlaste arv enam kui poole võrra ehk ligikaudu 150 noorsportlase asemel toetab Team Estonia edaspidi 70-80 noorsportlast. See muudatus võimaldas ka oluliselt tõsta noorsportlase toetust. Lisaks noorsportlase toetusele suurenes 2024. aastal ka C-kategooria toetus. Kuni 2024. aastani oli Team Estonia koondise toetusest võimalik taotleda toetust ka Team Estonia toetusel olevale 3 Eesti Olümpiakomitee 2024.a majandusaasta aruanne sportlasele ehk osa Team Estonia sportlasi said toetust kahest erinevat meetmest. Seoses muudatusega toetada alates 2025. aastast Team Estonia koondise toetuse meetmega vaid erinevate spordialade noorte- ja täiskasvanute koondiste tegemisi, otsustati tõsta C-kategooria toetuse määra. A- ja B- kategooria toetused jäid eelarvelistel põhjustel esialgu muutmata ning ära kaotati C+ kategooria toetus. Kategooria Palgafond (ühes Ettevalmistustoetus Treeneri toetus (ühes kuus) (ühes kuus) kuus) C-kategooria 1 500 eurot 1 000 eurot (varem 1 250 eurot) (varem 800 eurot) Noorsportlane 500 eurot 300 eurot (varem 250 eurot) (varem 125 eurot) Team Estonia sportlaste toetused talialadel alates 01.04.2024 ning suvealadel alates 01.12.2024. Tugiteenuste süsteem sportlastele püsis 2024. aastal muutumatuna. Endiselt on sportlastel Team Estonia toel võimalik kasutada spordiarsti, füsioterapeudi, massööri, spordipsühholoogia ja toitumisnõustamise teenust. Lisaks vajadusel vereproovide andmine, südame ultraheliuuring ning vigastustega seotud ravi. Viimane on eriti oluline ning sellega seoses ka arstiabi kiirus, mis sportlastel läbi Spordimeditsiini Sihtasutuse võimalik saada on. Võimaluste piires toetati ka osade spordialade füsioterapeudi kaasamist tiitlivõistlustele. Team Estonia korraldas 2024. aastal ka ühe tippspordi teemalise konverentsi. Kääriku Kärajad keskendus seekord tippspordile, täpsemalt Pariisi olümpiamängude analüüsile, Team Estonia arendamisele ning treenerite ja sportlaste muredele. 1.7. Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus SA tegevuste ülevaade 2024. aastal koguti EADSE poolt 291 uriini- ja vereproovi ning lisaks rahvusvaheliste spordialaliitude tellimisel 230 dopinguproovi, kokku 521 dopinguproovi. Testimiskordi, mis sisaldab ühelt sportlaselt kas uriini- ja/või vereproovi kogumist, teostas EADSE 258 korral ning rahvusvaheliste alaliitude tellimusel 196 korral, kokku 454 testimiskorda. 4 sportlaselt koguti dopinguproovi kuiva veretäpi meetodi (DBS) abil. WADA akrediteeritud laboritesse saadeti analüüsimiseks kokku 521 (2023 – 487; 2022- 411; 2021- 544) dopinguproovi (uriini- ja vereproovid). 216 dopinguproovi koguti võistlusväliselt ning 305 võistlussiseselt. EADSE dopinguproovidele telliti laboritest lisaanalüüse (GHRFs, ESAs, GHs) kokku 102 korda. EADSE testis kokku 37 erineva spordiala (2023 – 37; 2022- 37, 2021-35; 2020-30) sportlasi. Aasta jooksul teostati dopingukontrolli kokku 60 võistlusel. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel teostas EADSE dopingukontrolli 10 suurvõistlusel. Enim testiti Eesti sportlasi spordialadelt nagu kergejõustik, laskesuusatamine, suusatamine, korvpall ja jalgpall. Dopinguvastaste reeglite rikkumisi (ADRV) määrati 2024. aastal 4 korral. Asukohainfo esitamise kohustuse rikkumisi oli kokku 13 (2023 – 11; 2022-12; 2021- 11; 2020- 9). Esitati 28 TUE-teemalist päringut, mis said kirjaliku vastuse. Lisaks laekus 8 nõuetele vastava dokumentatsiooniga TUE taotlust, mida TUE komisjon menetles ja millest rahuldas 7 taotlust. 2024. aastal toimus kokku 46 kontaktõppe koolitust, sh 27 antidopingu ja 11 sporditurvalisuse (väärkohtlemise ennetamise), 7 spordivõistlustega manipuleerimise ennetamise ja 1 Spordieetika koolitust. Spordialaliidud tellisid kokku 29 koolitust (15 erinevat alaliitu). Lisaks tellisid spordiklubid ja maakondade spordiliidud kokku 4 koolitust. Seoses spordi kaitstuse mooduli kohustuslikuks 4 Eesti Olümpiakomitee 2024.a majandusaasta aruanne muutmisega EKR 3 ja EKR 4 taseme kutse taotlejatele, tellis Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus 6 koolitust. Ülejäänud 7 koolitust telliti muude sihtrühmade (Sisekaitseakadeemia, SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, Eesti Jalgpalli Ajakirjanike Klubi, e-spordi turniirikorraldajad ja Pärnu Spordihall) poolt. Antidopingu koolitused põhinevad WADA koodeksi 18.2 koolitustegevuse teemadel. Koolituste sisu on kohaldatud vastavalt sihtrühmale ja nende vajadustele. Kokku osales kontaktkoolitustel 1616 isikut, sh 386 sportlast, 923 treenerit ja muud spordipersonali (spordijuhid, abipersonal spordis, meditsiinpersonal), 105 õpilast ja tudengit, 75 õpetajat, 60 politseinikku, 25 e-spordi turniirikorraldajat, 22 kohtunikku, 12 lapsevanemat ja 10 ajakirjanikku. Spordinädala raames koolitati 422 üldhariduskoolide õpilast ja 15 õpetajat. Võrreldes 2023. aastaga on kontaktkoolituste arv püsinud sarnasel tasemel: suurenenud on antidopingu ja spordivõistlustega manipuleerimise ennetamise koolituste arv, sporditurvalisuse koolituste arv on langenud, kuid osalenud treenerite arv on hüppeliselt kasvanud. Teatud määral tuleneb suurem osavõtt treenerite puhul tingitud kutsekvalifikatsiooni programmi nõudest. 2024. aasta jooksul EADSE poolt pakutavaid e-kursusi läbis kokku 1647 inimest. Kursuste läbinute arv on eelmise aasta võrdluses kahekordistunud. Antidopingu e-kursuse läbisid kokku 570 isikut, sh 302 sportlast, 251 treenerit, 5 meditsiintöötajat, 10 tugipersonali liiget ja 2 lapsevanemat. Kokkuleppemängude ennetuse veebiõppe läbisid 24 spordiala 133 inimest, sh 60 sportlast, 69 treenerit, tugipersonali ja spordijuhti ning 1 lapsevanem. Väärkohtlemise ennetamise e-kursuse lõpetasid 944 isikut, sh 839 treenerit, 71 sportlast, 19 sporditöötajat, 13 lapsevanemat ning 2 meditsiinitöötajat. Tõenäoliselt on suur huvi seotud alaliitude poolt kehtestatud nõudega litsentside saamiseks antidopingualase ja/või spordivõistlustega manipuleerimise ennetamise koolituse läbimiseks ning treeneri kutsekvalifikatsiooni nõudega läbida väärkohtlemise ennetamise koolitus. Maailma Dopinguvastase Agentuuri poolt loodud ADEL (globaalne Anti-Doping Education and Learning Platform) keskkonnas on antidopingu ja puhta spordi e-koolitusi läbinud 2024. aastal 312 Eesti spordiinimest. Eesti keelde on tõlgitud ROK-i spordivõistlustega manipuleerimise ennetamise koodeks ning selle rakendamise näidisreeglid. Näidisreeglid on kohandatud Eesti spordi olukorrale ning neid on korduvalt tutvustatud kõigile spordialaliitudele tungiva soovitusega need rakendada. 2024. aasta lõpu seisuga olid EOK liikmeks olevast 68 spordialaliidust mingisugusedki reeglid spordivõistlustega manipuleerimise vastaseks võitluseks rakendanud 46-l ning 22-l reeglid puudusid. EADSE osutas ekspert- ja menetlusabi 3-le spordialaliidule spordivõistlustega manipuleerimise juhtumite lahendamisel. EADSE poolt väljatöötatud näidisjuhendi spordiorganisatsioonidele „Vaimset, füüsilist või seksuaalset turvalisust ohustavate olukordade ennetamise ning juhtumitele reageerimise, teavitamise ja lahendamise kodukord“ on teadaolevat vastu võtnud 20 spordialaliitu. Jätkub selgitustöö ja nõustamine juhendi rakendamiseks. EADSE sekkumist on vajanud mitmed väärkohtlemise juhtumid, mille lahendamisel osutati ekspert- ja menetlusabi spordialaliitudele ning üksikavaldajatele 1.8. Spordimeditsiini SA tegevus Spordimeditsiini Sihtasutuse tegevusaladeks on sportlaste spordimeditsiiniline teenindamine, terviseuuringute läbiviimine noorsportlastel Eesti Tervisekassa ennetusprojekti raames, samuti harrastussportlastel ja tippsportlastel. Spordimeditsiini Sihtasutus koordineerib ja viib läbi spordimeditsiini alaseid uurimistöid. Sihtasutuse 5 Eesti Olümpiakomitee 2024.a majandusaasta aruanne tegevust finantseerib peamiselt avalik sektor toetustena, millest suurimad toetajad on Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee ja Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet. Toetused on suunatud peamiselt noorsportlaste uuringute läbiviimiseks. Lisaks tehakse terviseuuringuid noorsportlastele Tervisekassa finantseerimisel riigi rahvatervise strateegia ennetusprojekti „noorsportlaste tervisekontroll” raames. Tegevuse eesmärgiks on spordiga seotud terviseriskide (sh südame-veresoonkonnahaiguste ja äkksurma) ennetamine lastel ja noortel. Enamiku uuringuga seotud kuludest finantseerib Eesti Tervisekassa. Soetatud meditsiinitehnika tõhusaks kasutamiseks pakutakse ka tasulisi terviseuuringuid spordiklubidele ja harrastussportlastele. 2020. aastast käivitus ka uus meditsiiniliste tugiteenuste kasutamise mudel Team Estonia sportlastele, mida koordineerib Spordimeditsiini Sihtasutus. 2024. aastal oli suund peamiselt terviseuuringute mahu säilitamisele ja kvaliteedi parandamisele. Tähtis osa Spordimeditsiini Sihtasutuse töös on tippsportlastele taastumiskavade väljatöötamine ning vigastuste ja ülekoormuse järgse taastusravi arendamine. Terviseuuringute kvaliteedi parandamiseks on soetatud vajalikku meditsiinilist tehnikat ja väikevahendeid. 2024. aastal soetati põhivara 243 204 euro väärtuses. Osteti meditsiiniline seade, jooksurada, koos sinna juurde kuuluva aparatuuriga, mis võimaldab noor-, tipp- ja harrastussportlastele läbi viia veelgi tõhusamaid ja kaasaegsemaid terviseuuringuid. Selleks, et Spordimeditsiini Sihtasutuse meditsiiniline ja tehniline personal oleksid kaasaegsel tasemel, panustab asutus täiendõppesse ja koolitusse. Spordimeditsiini Sihtasutuse keskmine töötajate arv majandusaastal oli 25 töötajat, sihtasutuse tööjõukulud olid 846 876 eurot. Spordimeditsiini Sihtasutuse nõukogu oli 2024. aastal 3-liikmeline. 2009. aastal kinnitati nõukogu esimeheks Toomas Vilosius. 2024. aasta novembrist lõpetas Toomas Vilosius nõukogu esimehe kohustused sihtasutuse nõukogus. 2024. aasta novembris alustas nõukogu uues koosseisus, 4-liikmelisena. Nõukogu esimees on Andres Kööp. Juhatusse kuulub üks liige, kes täidab tegevjuhi kohustusi. Juhatuse liikmele makstud töötasu oli 2024. aastal 68 087 eurot ja 2023. aastal 68 168 eurot. 2024. aastal toimusid Pariisi Olümpiamängud, kus Spordimeditsiini Sihtasutus korraldas Team Estonia meditsiiniturve tagamise. 2. EOK rahastab tegevusi, mille eesmärgiks on koolitada olümpiakoondistele vääriline järelkasv 2.1. Kõrghariduse omandamise stipendium tippsportlastele Kaks korda aastas välja antavat EOK ja Kultuuriministeeriumi haridusstipendiumit saavad taotleda praegused ja endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot semestris. Stipendiumile on võimalik kandideerida sportlastel, kes on kuulunud Eesti koondisesse vähemalt kolme aasta jooksul. Samuti oodatakse stipendiaatidelt oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtete järgimist, noorematele eeskujuks olemist ning dopinguvastaste reeglite järgimist. Kokku toetati 2024. aastal sportlaste õpinguid 35 564,06 euroga. 6 Eesti Olümpiakomitee 2024.a majandusaasta aruanne Kevadsemester: Sügissemester: Sportlase nimi Stipendium Sportlase nimi Stipendium Tuudor Palm 1000 Tuudor Palm 1000 Anete Liis Adul 1000 Anete Liis Adul 1000 Mattias Varjun 1000 Johanna Talihärm 1000 Katrin Smirnova 950 Lilian Turban 1000 Johanna Talihärm 1000 Kätlin Piirimäe 1000 Lilian Turban 1000 Carmely Reiska 400 Kätlin Piirimäe 1000 Siim Leedmaa 1000 Carmely Reiska 350 Olavi Allase 1000 Siim Leedmaa 1000 Jasmiin Üpraus 1000 Olavi Allase 792 Markus Varjun 1000 Jasmiin Üpraus 1000 Andreas Välis 1000 Markus Varjun 1000 Mihkel Mets 1000 Andreas Välis 1000 Marko Kilp 1000 Mihkel Mets 1000 Hans Uku Leitham 1000 Armin Evert Lelle 1000 Mariel Merlii Pulles 1000 Marko Kilp 1000 Tormis Laine 388,06 Hans Uku Leitham 1000 Adelina Beljajeva 1000 Mariel Merlii Pulles 1000 Mari-Liis Juul 1000 Tormis Laine 476 Adelina Beljajeva 1000 KOKKU 35 564,06 3. EOK panustab oma tegevustega eesmärki tõsta liikumisharrastusega tegelevate inimeste hulka Eestis läbi Sihtasutus Liikumisharrastuse kompetentsikeskus tegevuse. Sihtasutuse tegevusi viidi ellu vastavalt 2024. aasta tegevuskavale, mis hõlmas järgmisi strateegilisi eesmärke: 1. Teaduspõhise lähenemise rakendamine 2. Valdkondade ülese koostöö eestvedamine 3. Teadlikkuse tõstmine 4. Organisatsiooni arendamine 3.1. Teaduspõhise lähenemise rakendamine · Algatati maakonnapõhiste uuringute vajaduse arutelu kultuuriministeeriumiga ja koondati EUROSTAT andmed kehalise aktiivsuse kohta. · Viidi läbi Eesti elanike liikumisharrastuste küsitlusuuring (1010 vastajat, 15–69 a). · Koolide sportimistingimuste uuringu tulemuste põhjal eraldas HTM 3 miljonit eurot spordivahendite soetamiseks. · Valmis liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava veebileht. · Alustati TLÜ ja LHKK koostööuuring „Liikumisnõustamise tõhusus“. · FitSphere rakenduse kasutusanalüüs andis ülevaate, millised kasutajad liikuma hakkavad. · Saadi RITA+ meetmest 571 429 eurot koolinoorte rakendusuuringuks. 7 Eesti Olümpiakomitee 2024.a majandusaasta aruanne · Uuendati liikumisharrastuse treeneri õppekava (EKR3), lisades praktilisi ja psühholoogia-alaseid elemente. · Toimusid perede spordihommikud ja lasteaedade inspiratsioonipäevad maakondades. · Spordinädalal 2024 toimus 1185 sündmust ja osalemiskordi oli 230 579. · Käivitati mänguväljakute pallikastide projekt. 3.2. Valdkondade ülese koostöö eestvedamine · Kaardistati parimaid maakonnapõhiseid liikumisharrastuse praktikaid. · Toimusid MSL-ide töötoad KOV-ide, spordiklubide ja riigi esindajatega. · Korraldati 2-päevane seminar liikumissündmuste korraldajatele. · Käivitus liikuma kutsuva KOV teenusedisaini protsess. · Toimusid kolm üleriigilist konverentsi ja kolm sihitud seminari Tallinnas. · Aktiivne osalemine rahvusvahelistes võrgustikes (ESWAM, ENOS, Share 2.0), ettevalmistused Erasmus+ projektiks. 3.3. Teadlikkuse tõstmine · Viidi läbi kampaaniad ekraaniaja vähendamiseks, Südamekuu, Spordinädala ja vaimse tervise teemadel. · Toimus kvalitatiivne miniuuring liikumis- ja mitteliikumisharjumuste kohta. · Avaldati kaks numbrit ajakirja „Liikumine ja Sport“. · Toodeti teadus- ja inspiratsiooniklippe ERR-iga koostöös. · Ilmus 307 LHKK meediakajastust ja 4231 liikumisharrastuse kajastust. · Igakuiselt edastati partneritele infokiri. 3.4. Organisatsiooni arendamine · Rakendati töötajate füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise hoidmise põhimõtteid. · Järgiti keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid. · Toetati töötajate koolitus- ja arendustegevusi. · Arendati „Terve Eesti eest“ brändikontseptsiooni. · Jätkati strateegiliste eesmärkide elluviimiseks projektirahastuse otsimist. 2024. aasta tegevuste elluviimine tugevdas liikumisharrastuse teaduspõhisust, laiendas koostöövõrgustikku ja suurendas teadlikkust kehalise aktiivsuse olulisusest. 4. EOK esindab spordipoliitika elluviimisel alaliitude ühiseid seisukohti ning on Eesti spordi kõige mõjukam katusorganisatsioon. 4.1. Juriidiline staatus Eesti Olümpiakomitee on mittetulundusühing. EOK ja Eesti Spordi Keskliidu (edaspidi ESK) ühinemise käigus vastu võetud uus EOK põhikiri jõustus EOK ja ESK ühinemise kande teostamisega kohturegistris 22. aprillil 2002.a. EOK on Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korraldusega nr 94- k kinnitatud ja iga-aastaselt ümberkinnitatavas tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas. 4.2. Rahvusvaheline tunnustatus EOK on tunnustatud Rahvusvahelise Olümpiakomitee (IOC) poolt ning on Rahvuslike Olümpiakomiteede Assotsiatsiooni (ANOC), Euroopa Rahvuslike Olümpiakomiteede Ühenduse 7 Eesti Olümpiakomitee 2024.a majandusaasta aruanne (EOC), Euroopa Mitteriiklike Spordiorganisatsioonide Ühenduse (ENGSO) ja Euroopa Ausa Mängu Organisatsiooni (EFPM) liige. 4.3. EOK liikmed 2024.a. lõpu seisuga oli EOK liikmeskonnas 107 juriidilist isikut ja 15 füüsilist isikut. 107 juriidilisest isikust on 68 spordialaliidud, 20 spordiühendused ja 19 piirkondlikud liidud. EOK juriidilisest isikust liikmed 1 Eesti Aerutamisföderatsioon 56 Eesti Tennise Liit 2 Eesti Allveeliit 57 Eesti Triatloni Liit 3 Eesti Amburite Liit 58 Eesti Turniiribridziliit 4 Eesti Autospordi Liit 59 Eesti Tõstespordiliit 5 Eesti Castingu Liit 60 Eesti Uisuliit 6 Eesti Cheerleadingu Liit 61 Eesti Ujumisliit 7 Eesti Curlingu Liit 62 Eesti Veemoto Liit 8 Eesti Dartsi Liit 63 Eesti Veeremängude Liit 9 Eesti Discgolfi Liit 64 Eesti Vehklemisliit 10 Eesti Golfi Liit 65 Eesti Vibuliit 11 Eesti Indiaca Liit MTÜ 66 Eesti Wushu Kungfu Föderatsioon 12 Eesti Jahispordi Liit 67 Eesti Võimlemisliit 13 Eesti Jahtklubide Liit 68 Eesti Võrkpalli Liit 14 Eesti Jalgpalli Liit 69 Eesti Akadeemiline Spordiliit 15 Eesti Jalgratturite Liit 70 Eesti Firmaspordi Liit 16 Eesti Judoliit 71 Eesti Kepikõnni Liit 17 Eesti Jõutõsteliit 72 Eesti Koolispordi Liit 18 Eesti Jäähokiliit 73 Eesti Olümpiaakadeemia 19 Eesti Kabeliit 74 Eesti Paraolümpiakomitee 20 Eesti Karate Föderatsioon 75 Eesti Politsei Spordiliit Eesti Seeniorspordi ja 21 Eesti Kelguspordi Liit 76 Spordiveteranide Liit 22 Eesti Kergejõustikuliit 77 Eesti Spordiajakirjanike Selts 23 Eesti Kettaspordi Liit 78 Eesti Spordiajaloo Selts 24 Eesti Kick-Boxingu Liit 79 Eesti Spordimeditsiini Föderatsioon 25 Eesti Korvpalliliit 80 Eesti Spordiselts Kalev 26 Eesti Kriketi Liit 81 Eesti Spordiselts Põhjakotkas 27 Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit 82 Eesti Sportliku Vabavõitluse Liit 28 Eesti Käsipalliliit 83 Eesti Tehnika ja Spordiliit 29 Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon 84 Eesti Treenerite Liit 30 Eesti Laskurliit 85 Eesti Tuletõrjespordi Liit 31 Eesti Lauatenniseliit 86 Eestimaa Spordiliit Jõud 32 Eesti Lennuspordi Föderatsioon 87 Eriolümpia Eesti Ühendus 33 Eesti Maadlusliit 88 Ühendus Sport Kõigile 34 Eesti Maleliit 89 Harjumaa Spordiliit 35 Eesti Matkaliit 90 Hiiumaa Spordiliit 36 Eesti Moodsa Viievõistlus Liit 91 Ida-Virumaa Spordiliit 37 Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon 92 Jõgevamaa Spordiliit Kalju 8 Eesti Olümpiakomitee 2024.a majandusaasta aruanne 38 Eesti Muay Thai Föderatsioon 93 Järvamaa Spordiliit 39 Eesti Orienteerumisliit 94 Läänemaa Spordiliit “Läänela” 40 Eesti Petanque´i Klubide Liit 95 Lääne -Virumaa Spordiliit 41 Eesti Piljardiliit 96 Narva Kehakultuuri- ja Spordiliit 42 Eesti Poksiliit 97 Põlva Maakonna Spordiliit 43 Eesti Ragbi Liit 98 Pärnu Spordiliit 44 Eesti Ratsaspordi Liit 99 Pärnumaa Spordiliit 45 Eesti Ronimisliit 100 Rapla Maakonna Spordiliit 46 Eesti Rulluisuliit 101 Saaremaa Spordiliit 47 Eesti Saalihoki Liit 102 Tartu Spordiliit 48 Eesti Sambo Liit 103 Tartumaa Spordiliit 49 Eesti Squashiföderatsioon 104 Tallinna Spordiliit 50 Eesti Sulgpalli Liit 105 Valgamaa Spordiliit 51 Eesti Sumoliit 106 Viljandimaa Spordiliit 52 Eesti Suusaliit 107 Võrumaa Spordiliit 53 Eesti Sõudeliit 54 Eesti Taekwondo WTF Föderatsioon 55 Eesti Taekwondo Liit EOK füüsilisest isikust liikmed 1 Gerd Kanter 9 Kristina Šmigun - Vähi 2 Tõnu Endrekson 10 Mart Tarmak 3 Andres Lipstok 11 Toomas Tõnise 4 Janika Mölder 12 Jaak Uudmäe 5 Erki Nool 13 Urmas Sõõrumaa 6 Tiit Nuudi 14 Tõnu Tõniste 7 Erika Salumäe 15 Irina Embrich 8 Neinar Seli 9 Eesti Olümpiakomitee 2024.a majandusaasta aruanne 4.4. EOK põhikirjalised koosolekud 4.4.1. EOK üldkoosolek Täiskogu korraline koosolek toimus 24. mail 2024.a. Päevakorras oli: 1. Eesti Olümpiakomitee 2023. majandusaasta aruande kinnitamine 2. “Eesti Spordieetika reeglid” tutvustamine 3. Eesti Olümpiakomitee põhikirja muutmine Täiskogu erakorraline koosolek toimus 11. oktoobril 2024.a. Päevakorras oli: 1. Eesti Olümpiakomitee presidendi, asepresidentide, täitevkomitee ning esindajate kogu liikmete valimine; 2. Eesti Spordieetika reeglite vastuvõtmine; 3. Eesti Spordikohtu menetluse korra vastuvõtmine; 4. EOK spordi eetika distsiplinaarkolleegiumi menetluse korra vastuvõtmine; 5. Põhikirja muutmine 6. 2024. ja 2025.a. majandusaasta auditeerimiseks audiitori nimetamine 4.4.2. EOK volinike koosolek, ehk esindajate kogu koosolek viidi läbi 23. november 2023.a. Päevakorras oli: 1. Hinnangu andmine Pariisi olümpiamängudel osalemisele. 2. 2026.a. taliolümpiamängudele kvalifikatsiooninormide kinnitamine. 3. Eesti Olümpiakomitee 2025.a. eelarve kinnitamine. 4.4.3. EOK juhatuse koosolekuid, ehk täitevkomitee koosolekuid toimus seitse. 4.5. EOK osalemine rahvusvahelises olümpia- ja spordiliikumises EOK juhid osalesid ANOC, EOC aastakoosolekutel ja EOC seminaril. EOK hoidis ja arendas koostööd Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu, Euroopa Mitteriiklike Spordiorganisatsioonide Ühenduse (ENGSO) ja teiste riikide olümpiakomiteede ning spordi katusorganisatsioonidega. 4.6. Spordikoolituse ja Teabe SA Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus (SKT SA) tegutseb Eesti spordivaldkonna tugistruktuurina, pakkudes teenuseid avalikule sektorile ja spordiorganisatsioonidele. 2024. aasta tegevus keskendus peamiselt spordiregistri haldamisele, treenerikutsete ja koolituste korraldamisele, treenerite tööjõukulude toetuse rakendamisele, spordiuuringute ja analüüside koostamisele, spordiportaalide ja andmebaaside arendamisele ning rahvusvahelise koostöö edendamisele. Peamised tegevused 2024. aastal: Spordiregistri haldamine ja arendamine SKT SA vastutab Eesti spordiregistri haldamise eest, kuhu kuuluvad organisatsioonide, spordikoolide, treenerite ning spordiehitiste andmekogud. 2024. aastal oli registris 2 922 organisatsiooni, kus tegutses 241 895 harrastajat, neist 127 776 olid kuni 19-aastased. Spordiobjekte oli registris 4 072. Spordiregistri andmeid kasutavad laialdaselt nii Kultuuriministeerium, EOK, Eesti Statistikaamet kui ka spordiorganisatsioonid. 10 Eesti Olümpiakomitee 2024.a majandusaasta aruanne Treenerite tööjõukulude toetussüsteem Laste ja noortega tegelevate treenerite tööjõukulude toetamise meetme kaudu tasustati kokku 1,3 miljonit treeningtundi. Toetust sai 1 484 treenerit 436 spordiorganisatsioonist ja -koolist. Nende juhendamisel treenis 46 885 last ja noort. Treeneritoetus on aidanud kaasa spordiorganisatsioonide haldussuutlikkuse ja maksukäitumise paranemisele ning süsteemsemale treeningute korraldamisele. Treenerikutsete arendamine ja kutseeksamid Treenerite kutseandmise ja koolituste korraldamine oli üks SKT SA-i peamisi fookusi. 2024. aastal sooritas kutseeksami 1 142 treenerit, mis tõstis registreeritud kutsetega treenerite koguarvu 4 253-ni. Treenerite täiendkoolitustel osales 1 699 treenerit, sealhulgas kõrgkoolide üldainete kursustel 754 õppurit. Samuti jätkusid esmaabi koolitused nii kontaktõppes kui ka e-kanalite kaudu, millel osales 244 treenerit. Spordiuuringud ja andmebaaside arendamine SKT SA viis 2024. aastal läbi mitmeid spordivaldkonna uuringuid, sh „Koolide sportimistingimuste kaardistamine“, milles osales 416 kooli. Uuring keskendus spordirajatistele, spordivahenditele, liikumisaktiivsuse toetamisele koolides ning kehalise kasvatuse uuendustele. Lisaks jätkus Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja sporditulemuste andmebaasi ajakohastamine. Rahvusvaheline koostöö ja Euroopa projektid SKT SA osales mitmes Euroopa Liidu spordiprojektis, sealhulgas Erasmus+ „JOY in SPORTS“, mis keskendub kaasavale ja diskrimineerimisvabale spordikeskkonnale, ning „SHAPING EU SPORT“, mille eesmärk on koondada EL spordipoliitika dokumendid kasutajasõbralikuks platvormiks. Lisaks oli SKTS juhtivpartner treenerite erialase täiendkoolituse Erasmus+ õpirändes, milles osalesid 36 spordialaliitu ning korraldati 89 õpirännet. Spordiportaali ja IT-lahenduste arendamine Jätkus spordiportaali www.sport.ee arendamine ning spordiregistri ja treenerite kutseandmise süsteemide uuendamine. IT-lahenduste väljatöötamisel on sihtasutuse teenuseid kasutanud mitmed spordiorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused ja riigiasutused. 4.7. SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 2024. aasta oli Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi jaoks järjekordselt kõigi aegade rekordilise külastatavuse ja omatulude näitajaga, mille taga on lisaks muuseumi atraktiivsuse järjepidevale tõusule aktiivne töö muuseumi haridustegevuste ja turunduse suunal. 2024 2023 2022 2021 2020 SA ESOM omatulud 218 296 195 515 155 603 73 312 38 365 SA ESOM külastajate arv 35 351 30 755 22 624 11 540 6389 Lisaks muuseumi põhitegevuseks olevale tööle spordipärandiga viidi ellu koostööprojekte, valmisid mitmed väiksemad näitused, toimusid traditsioonilised sündmused muuseumis ning tegevused koolivaheaegadel. Jätkati aktiivset tegevust Rahvusvahelise Olümpiakomitee ellu kutsutud Olümpiamuuseumide koostöövõrgustikus. Suuremate näitustena avati elamuslik võitluskunste tutvustav näitus “Haarete saal” ning olümpia aasta puhul Pariis 1924 suveolümpiamänge meenutav näitus. Spordipärandi valdkonnas valmis lisaks mahukale tööle muuseumi kogudega ka olümpiaajalugu käsitleva teose “Olümpia lugu” teine, täiendatud trükk. Ette valmistati Tallinna lennujaama olümpiavärava jätk – paralümpiavärav, koostöös Eesti Paralümpiakomitee ja Toyotaga. 11 Eesti Olümpiakomitee 2024.a majandusaasta aruanne Muuseum osales aktiivselt Tartu2024 kultuuripealinna aasta programmis, nii põhiprogrammi osaks olnud rahvusvahelise Spordi- ja Olümpiafilmide festivaliga kui ka väiksemate turundusprojektidega (pikendatud suviste lahtiolekuaegadega jms). Väljaspool Tartut oli laiematest koostööprojektidest mahukaim koostöö Fotografiska keskusega Tallinnas, mille tulemusena valmis 2025. aasta alguseks esimene Lembit Peegli fotopärandit avav isikunäitus. 2024. aastal viis muuseum ellu erinevaid tegevusi muuseumi jätkusuutlikkuse heaks – regulaarselt käis koos muuseumi keskkonnaalane töörühm, valmistati ette 2025. aastal avatavat keskkonnanäitust ja tehti ettevalmistusi Green Key sertifikaadi taotlemiseks. 4.8. Turundustegevused 2024. aastal korraldas Eesti Olümpiakomitee kaks mainekampaaniat. Esimene neist oli pühendatud Pariisi suveolümpiamängudel, teine spordiaastale 2024. Team Estonia Pariisi olümpiamängudel "Päris" 15. juuli - 11. august Team Estonia Pariisi olümpiamängudel osalemisele pühendatud kampaania keskendus Eesti inimeste teadvuse tõstmisele olümpiamängude toimumise osas. Samuti meie olümpiakoondise tutvustamisele. Kampaanianägudeks olid Eneli Jefimova, Johannes Erm, Nelli Differt ja Peeter Olesk. Kampaania sloganiks oli sõnamäng Pariis-Paris-Päris. Kanalitena kasutati JCDecaux välireklaami pindasid üle Eesti, telereklaami ja online kanaleid (Facebook ja Youtube). Kokku koguti välireklaamis kampaania jooksul kontakte 12 480 142.Telereklaamiga saadud kontaktide arv oli 4 111 371. Online'is kasutati Youtube, Facebook ja Meta kanaleid ja näitamisi kogunes 5 887 151. Kampaanias kasutati ka EOK toetaja Sportlandi kaupluste LED ekraane ja kampaania kujundusi kasutasid ka teised EOK toetajad oma turundustegevuses. Kampaania partneriks oli Havas. "Täname Päris vinge spordiaasta eest " 25. november-12. detsember Tegemist oli väiksemas mahus tehtud suvise kampaania "Päris" jätkukampaaniaga, mille eesmärk oli tänada Eesti sportlasi vinge spordiaasta eest. Lisaks olümpial osalenud sportlastele olid kampaania nägudeks näiteks NBA debüüdi teinud Henri Drell, kurlingupaar Marie Kaldvee ja Harri Lill, kes tulid MM-hõbedale ja paljud teised. Kampaania kanalina kasutati JCDecaux välireklaami pindasid üle Eesti. Kokku koguti välireklaamis kampaania jooksul kontakte 9 447 931. Kampaania partneriks oli Havas. EOK andis 2024. aastal koostöös oma partneritega välja kolm trükist: • "Pariisi olümpiaraamat" • „Spordiaasta Tähed 2024“ • EOK tegevusaruanne 2021-2024 PÖFF ja EOK spordifilmide programm 13. aastat korraldas Eesti Olümpiakomitee koostöös Pimedate Ööde filmifestivaliga spordifilmide teemalise eriprogrammi. 2024 oli spordifilmide programmis 6 täispikka dokumentaal- ja mängufilmi, mis linastusid Tallinna kinodes kokku 17. korral. Kõige populaarsemaks filmiks osutus programmist Leedu korvpallitiimi Žalgiris lähiajaloost kõnelev dokumentaal “Pilet”, mis tõi kolmele seansile 783 korvpallisõpra. 12 Eesti Olümpiakomitee 2024.a majandusaasta aruanne Kokku vaatas PÖFFi spordifilmide programmi filme 1788 inimest. Sotsiaalmeedia ja koduleht EOK kasutab avalike kommunikatsioonikanalitena organisatsiooni kodulehte www.eok.ee ja sotsiaalmeediakanaleid: Facebookis kontot "Team Estonia“ ning Instagramis kontot „team.estonia“. EOK põhikontodel, "Olen Olümpiafänn" Facebooki grupil on 2024. aasta lõpuks 21 200 jälgijat, "team.estonia" Instagrami kontol 17 500 püsijälgijat. Facebooki postitused ulatusid 2024. aastal 1 670 000 inimeseni ning Instagrami postitused 1 340 000 inimeseni. Sotsiaalmeedias korraldas EOK 2024. aastal kaks suurt kampaaniat: „#aitähperekond“ ja Team Estonia Pariisi olümpiamängudel "Päris". Lisaks sotsiaalmeediale kasutab EOK avaliku kommunikatsioonikanalina organisatsiooni kodulehte www.eok.ee ning EOK tippspordiprogrammi veebilehekülge www.teamestonia.ee. EOK kodulehekülje veebierilahendusi kasutati Pariis 2024 suveolümpiamängude kajastamisel ja Aasta sportlane 2024 valimisel. Liikmeskonnaga suhtluseks ja infovahetuseks korraldati regulaarselt infotunde. 2024. aastal korraldati 8 infotundi. Kokkuvõtted on kättesaadavad EOK kodulehel. Raadio EOK jätkas koostöös PAFiga Kuku raadio eetris saatega „Olümpiaraadio“, mis tutvustas kokku 53 erinevat spordiala. 2024. aastal oli kuni Pariisi olümpiamängude alguseni juulis eetris 17 saadet. "Olümpiaraadio" jõudis otse-eetri kaudu 53 000 inimeseni. Sellele lisanduvad järel kuulamised erinevate keskkondade (Kuku enda äpp Pleier, Apple Podcasts, Spotify jne) kaudu. Saatejuht oli Ott Järvela. Vikipeedia Eesti Olümpiakomitee, Eesti Spordi-ja Olümpiamuuseum ning MTÜ Wikimeedia Eesti korraldasid teist aastat järjest konkursi uute Vikipeedia artiklite loomiseks. 2024. aasta konkursi eesmärgiks oli täiendada ja laiendada juba olemasolevaid Vikipeedia artikleid, mis käsitlevad olümpiamängude kavas olevate spordialade ajalugu Eestis alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani ja lisada rohkem infot eestlaste saavutustest eri spordialadel. 25. märtsist kuni 6. maini said kõik huvilised osaleda artiklivõistlusel, mille auhinnafondiks oli välja pandud 1000€. Esikoha saavutas Triin Tark, artikliga “Eesti purjespordi ajalugu” 4.9. EOK korraldatud sündmused ja tegevused 1. veebruar Koostöös Äripäeva Konverentsidega toimus teine Spordijuhtimise aastakonverents "Võidu Hind". Esinejad Eestist kui kaugemalt arutlevad teemal, kui kallis on võit – seda nii emotsionaalses kui materiaalses võtmes. Teiste seas rääkis oma kogemustest unikaalne külaline, Ameerika profijalgpallur Margus Hunt. 13. veebruar EOK medalistide vastuvõtt, täiskasvanud. Hiltoni hotell. Vastuvõtul tunnustati 2023. aastal rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt 272 medalit võitnud sportlasi ja nende treenereid. 13 Eesti Olümpiakomitee 2024.a majandusaasta aruanne 25. märts Spordisõber 2024 Tallinna Teletornis. Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee tunnustasid pidulikul tänuüritusel "Spordisõber 2024" aunimetuse pälvinud ettevõtted ja eraisikud: Amserv, Cronimet, Lenne, LHV, Piletilevi, Ramirent, Rõngu Pagar, Valga Puu, Even Tudeberg, Vallot Mangus. 6. mai Fotografiskas esitleti Pariisi olümpiamängude Team Estonia vaba-aja kollektsiooni riideid. Kollektsiooni autoriks on Reet Aus ja riided on tehtud taaskasutuse ja ringdisaini põhimõttel. Samuti esitleti sündmusel koos Eesti Pangaga Eesti koondise Pariisi olümpiamängudel osalemisele pühendatud hõbemünti. 30.mai Koostöös Nikega esitleti Noblessneris Pariisi olümpiamängude võistlus-, vabaaja- ja esindusvormi. Sinimustvalgete riiete lõige ja disain põhines 4D-liikumisandmetel, mis on algoritmide abil iga võistlusala järgi täpselt parajaks lihvitud 13. juuni Olümpiapäev Jõhvis. Koos TV10 Olümpiastarti finaalvõistlusega korraldas EOK iga-aastase olümpiapäeva, mille partneriteks olid Kergejõustikuliit, ETV, Jõhvi linn ja Ida-Virumaa Spordiliit. Toimusid erinevad laste võistlused ja kohal oli Pariisi olümpiavõitja Katrina Lehis. Olümpiapäeva raames sai Jõhvi staadionil tutvust teha eri spordialadega – proovida sai vehklemist, kurlingut, võimlemist, sõita rula, tõukeratta ja jalgrattaga, tutvuda erinevate paraolümpiaaladega ning mängida nii sulgpalli, käsipalli, võrkpalli ja korvpalli. 5. juuli Team Estonia mainekampaania ja koostöös Omnivaga Pariisi olümpiamargi esitlus Kalevi Jahtklubis. 11. oktoober EOK presidendivalimised Hiltoni hotelli konverentsikeskuses 7.- 8. november Kääriku Kärajad. Iga-aastast konverentsi korraldas 2024. aastal EOK ja see keskendus tippspordile läbi selles olevate osapoolte. Kas ja kuidas saame sportlaste karjääri mõjutada, et see oleks terve ja terviklik? Eraldi pöörati tähelepanu treeneritega seotud teemadele ning arutleti Team Estonia tuleviku üle. 29. detsember 2024. spordiaasta pidulik lõpetamine Spordiaasta Tähed 2024 auhinnagala toimus 29. detsembril Alexela kontserdimajas ja seda kanti otse üle Kanal 2 eetris. Lisaks sellele sai otseülekannet näha telekanalis Duo 5. Galat oli jälgimas saalis ligi 1500 inimest. Auhinnagalale eelnes Aasta Sportlase valimine, mida toetas meediakampaania meediapartner Postimees Grupp kanalites. Aasta naissportlane ja Aasta noorsportlane oli Eneli Jefimova, Aasta meessportlane Johannes Erm, Aasta võistkond kurlingu segapaar Marie Kaldvee ja Harri Lill ja Aasta treener Henry Hein. Lisaks anti auhinnagalal välja auhinnad veteransportlasele, Eestimaa Spordihingele, aasta maakondlikele spordiklubidele ja aasta spordisõbralikumale õpetajale. Meelelahutuse tagasid Eesti tippartistid. Galat, mida näidati Kanal 2 ja Duo 5 vahendusel, nägi otsesaate, korduste ning järel vaatamise vahendusel üle 200 000 inimese. 14 Eesti Olümpiakomitee 2024.a majandusaasta aruanne 4.10. EOK koolitusprogrammid Aastal 2024 laiendasime oma koolitustegevusi. Lisaks spordiorganisatsioonide juhtidele võttis koolitustest osa palju spordiklubide juures töötavaid ning spordivaldkonna vastu huvi tundvaid inimesi. Kokku võttis EOK polt korraldatud koolitustest ning seminaridest osa umbes 250 inimest. Alates 2022. aastast on Eesti Olümpiakomitee registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis kui täiendkoolitusasutus. Spordivaldkonna töötajate koolitused Alates 2024. aastast muutus spordivaldkonna töötajate arendamiseks loodud kolmetasandiline koolitussüsteem nelja tasandiliseks: • Spordikorralduse kursus klubidele Spordialaliidul või maakonna spordiliidul on võimalik klubidele endale sobival ajal tellida 4- päevane koolitusprogramm. Esimene kolmandik programmist keskendub spordiorganisatsioonide arendamisele ja juhtimisele; teine kolmandik turundusele, sponsorlusele, sotsiaalmeediale ning meediasuhtlusele ning viimane kolmandik keskendub inimressursside juhtimisele, kuid programmi läbiviimisel arvestatakse konkreetse liidu/grupi soovide ja vajadustega. • ROK-i ja EOK spordijuhtimise kursus Praktilise suunitlusega kursuse üldine eesmärk on tõsta spordijuhtimise taset, andes osalejatele vajalikud teadmised, oskused ning pädevused, et igapäevases spordijuhtimises tõhusamalt tegutseda. Osalejad tegutsevad valdavalt spordiklubide või spordialaliitude juures, kuid osalejate seas on ka endisi tippsportlasi. • Spordijuhtide arenguprogramm „Spordijuht 2.0“ • Arenguprogrammi eesmärk on pakkuda spordijuhtidele võimalust juhtimisalaseks enesetäiendamiseks, arendada organisatsioonide vahelist koostööd ning tagada spordijuhtide järelkasv. Programmis osalevad ka endised tippsportlased, kelle topelt karjääri programm toetab. • Rahvusvaheline „Nordic International Leadership Education“ koolitusprogramm NILE programm sai alguse 2013. aastal Taani, Soome, Rootsi, Norra ja Hollandi koostöös eesmärgiga anda spordiorganisatsioonides töötavatele ambitsioonikatele talentidele teadmised, oskused ning enesekindlus, mille abil pääseda tööle rahvusvahelistesse spordiorganisatsioonidesse. Esmakordselt oli 2024. aastal võimalus ka ühel eestlasel programmis osaleda. Spordiorganisatsioonide kommunikatsioonikoolitus Kevadel toimus kahepäevane spordiorganisatsioonidele suunatud kommunikatsioonikoolitus, mida viis läbi Rasmus Kagge ning Agenda PR meeskond. Koolitusel räägiti, kuidas ise proaktiivselt oma spordiala, alaliitu, sportlast või sponsorit meedias esile tõsta? Kuidas koostada kommunikatsiooniplaani? Mis on sotsiaalmeedia viimased trendid ja kuidas nendega lihtsa vaevaga kaasas käia? Kuidas vältida kriise, olla meediale hea koostööpartner ning jagada intervjuusid, millest ei saaks aines aastalõpu naljasaates. Turundushommikud 2024. aasta kevadel alustas Eesti Olümpiakomitee turundushommikute sarjaga. Turundushommikute eesmärgiks on innustada ning inspireerida spordiorganisatsioone turunduse vallas suurelt mõtlema. Tänu Turundajate Liidu liikmelisusele on toonud Eesti Olümpiakomitee sündmusele osalema ka 15 Eesti Olümpiakomitee 2024.a majandusaasta aruanne ärivaldkonna eestvedajaid, et soodustada nende võrgustamist spordiorganisatsioonidega. Turundushommikud toimuvad kolm korda aastas. 4.11. EOK osalusega organisatsioonid EOK on asutanud järgmised tegutsevad sihtasutused ja äriühingud: Spordimeditsiini SA, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, SA Aidu Veespordikeskus, Maaspordikeskuse SA. Koostöös riigiga on EOK Spordikoolituse ja –Teabe SA, SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi ja SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse asutaja. 4.12. EOK tegevaparaat 2024. a oli EOK-s tööl 8 inimest. Raamatupidamistoimingute teostamiseks on sõlmitud leping teenust osutava osaühinguga. Kokku arvestati EOK töötajatele tasu 444 906 eurot. Alates novembrist maksti kahele EOK asepresidendile tasu 12 000 eurot. EOK presidendile ja täitevkomitee liikmetele tasusid ei makstud. 16 TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-110 08.01.2024 Toetuse saaja nimi Eesti Olümpiakomitee Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Tegevustoetus Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2024 - 31.12.2024 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 19,314,186.00 € 15,120,848.00€ Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 18,114,186.00€ 13,567,519.00€ KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 18,114,186.00€ 13,567,519.00€ Tegevustoetus 919 549,Team Estonia (TE)OM ettevalmistus 3 748 114 600,000.00 € 443,844.00 € OMAFINANTSEERING Toetajad 600,000.00 € 443,844.00 € EOK pikaajalised toetajad ja partnerid € € € € € € 600,000.00 € 1,109,485.00 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) € € € € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Rahvusvaheline Olümpiakomitee 600,000.00 € 951,526.00 € Toetused sportlastele, alaliitudele,koondistele ja EOK-le Kultuuriministeerium € 49,063.00 € Lep. 7-110/Lisa 1 2023.a tiitlivõistluste preemiate kasutamata jääk Kultuuriministeerium € 56,562.00 € Lep. 7-110/Lisa 2 2024.a tiitlivõistluste preemiate täiendav summa Kultuuriministeerium € 17,334.00 € Lep. 7-110/Lisa 2 Spordieetika reeglite koostamine Kultuurkapital € 35,000.00 € Lep.S08-24/0751 Spordiaasta Tähed € € € € € € € € € € 2 (5) Eesti Olümpiakomitee KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 510,000.00 € 611,069.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Koosseisuline töötasu (bruto) 350,000.00 € 436,716.00 € Lepinguline töötasu (bruto) 10,000.00 € 20,190.00 € Tööandja maksukulud 150,000.00 € 154,163.00 € € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 356,153.00 € 388,648.00 € Rent ja kommunaalkulud 65,000.00 € 93,115.00 € Raamatupidamine ja audit 30,153.00 € 48,793.00 € Kommunikatsioon 20,000.00 € 24,341.00 € Lähetuskulud 51,000.00 € 39,321.00 € Transpordikulud 61,000.00 € 57,722.00 € Kontorikulu 54,000.00 € 53,585.00 € Muud kulud 75,000.00 € 71,771.00 € € € € € € € € € € € 3 (5) Eesti Olümpiakomitee KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 0.00 € 0.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 18,448,033.00€ 14,497,647.00€ OM ettevalmistuskulud ja saavutussport/koondised 4,900,630.00 € 4,515,400.00 € Noortespordiprojektid 1,708,137.00 € 181,347.00 € Haridus- ja koolispordiprojektid 227,000.00 € 202,940.00 € "Sport koolis" projekt 1,000,000.00 € 153,350.00 € Spordiorganisatsioonide toetused sh Team Estonia 10,163,266.00€ 8,915,026.00 € Olümpialiikumine/s.h Spordieetika reeglite koostamine 249,000.00 € 87,622.00 € s.h.Spordieetika reeglite koostamine 43 847 Turundusprojektid 200,000.00 € 441,962.00 € € € € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 19,314,186.00€ 15,497,364.00€ Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) Eesti Olümpiakomitee ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Kristo Tohver Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 27.02.2025 pp.kk.aaaa 5 (5) Eesti Olümpiakomitee