otsiaalministeerium
S
[email protected]
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Teie 10.07.2025 nr 1.2-1/1834-1
Meie 31.08.2025 nr 12/17
agasiside Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimise
T
väljatöötamiskavatsusele
Austatud sotsiaalminister
änan võimaluse eest anda tagasisidet tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimise
T
väljatöötamiskavatsusele (edaspidiVTK). Alljärgnev tagasiside põhineb dokumenti analüüsides
tekkinud tähelepanekutel ning arutelul valdkonnas tegutsevate ekspertide ja spetsialistidega
võimalike riskide ja lahenduste osas.
Oleme tänulikud kaasamise ja jätkuva koostöö eest.
Küsimuste ja mõtete puhul palun julgesti kontakteeruda.
Lugupidamisega
Kadri Vilgats
rendusjuht
A
Papaver Nõustamis- ja Koolituskeskus
[email protected]Iwww.papaver.ee
Eesmärgi olulisus
TK toob välja ambitsioonika ja tervitatava eesmärgi integreerida tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna
V
teenused, tagada efektiivsem ressursikasutus süsteemide sees ja suurem rahulolu teenuse saajate
kui ka spetsialistide seas ning vähendada teenuste killustatust.
Peamised riskid ja ettepanekud
1. Praeguse süsteemi lõpetamine (sotsiaalne rehabilitatsioon) ja üleminekuperiood:
VTK kohaselt lõpetab senine sotsiaalse rehabilitatsiooni (edaspidiSRT)süsteemtegevuse
31.12.2026, mis eeldab põhjalikku jahästikavandatudüleminekuperioodi.Olulineriskvõib
realiseerda, kui uue süsteemi käivitamine viibib või rakendub piirkonniti ebaühtlaselt,
mistõttu võivad teenuse vajajad jääda ajutiselt toeta. Käesoleval hetkel puudub detailne
tegevuskava, kuidas tagada teenuste järjepidevus kliendi jaoks. Arvestades tähtaega, on
ajaraamistik pingeline, kuivõrd tegevused peavad toimumaparalleelseltpraegupakutavate
teenustejatööprotsessidekõrvalt:2027.aastaalgusekspeabuussüsteemolemavalmisnii
õigusraamistiku, infosüsteemide kui ka personaliga. See hõlmab muuhulgas tervisejuhtide
koolitamist ja tööleasumist, koostöökogude ja TERVIKute ettevalmistamist, teenuse
osutajate töötkorralduse ümberkujundamist ning sihtrühmade süsteemset teavitamist.
ttepanek: Lükata süsteemi käivitamine edasi vähemalt kahe aasta võrra ning koostada
E
detailne üleminekuplaan, mis tagab sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse järkjärgulise
lõppemise ja uue süsteemi sujuva rakendumise, et ükski inimene ei jää ülemineku ajal
teenuseta.
2. Rahastuse korraldus ja mõju teenuste kättesaadavusele
VTK kohaselt jagatakse senine sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eelarve (16 mln €
aastas) tervishoiuteenuste, sotsiaalse iseloomuga teenusteosutamiseksTERVIKutekaudu
ning valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vahel (nn tervisejuhtide teenuse
rahastamine). Dokument esitab vahendite jaotuse üldise skeemi, kuid ei täpsusta, kas
Tervisekassale suunatav ressurss katab täielikultuuedülesanded(nttervisejuhtideteenus,
teraapiate mahu kasv praegu SRT raames osutatavate asemel jne). Samuti ei ole
kirjeldatud, millises mahus võivad koordinatsiooni ja uute struktuuride (TERVIKud,
tervisejuhid,infosüsteemid)ülalpidamiskuludmõjutadaotsesteteenusterahastamistningei
ole põhjalikult käsitletud kohalike omavalitsuste rolli ja suutlikkust lisakohustuste täitmisel
(võiks eeldada teenusmahtude suurenemist seni sotsiaalses rehabilitatsioonis pakutavate
teenuste asemel) ning nende eelarveliste vahendite jätkusuutlikkust.
TK tugineb põhimõttele, et SRT näol on tegemist sisuliselt dubleerivate teenuste
V
komplektiga, mis ei paku täiendavat lisandväärtust tervishoiu raames pakutavatele
teenustele, mistõttu ei tohiks tervishoiuteenuste ega KOVi poolt pakutavateteenustemaht
muutuda. Paraku ei praeguses VTKs ega 2023 novembris rehabilitatsioonisüsteemi
puudutavateseadustemuutmiseväljatöötamiskavatsusespuuduvadviitedjaseosed,millele
tugineb VKTs toodud antud tuumväide, kuivõrd praktikas nähtub teenuse saajate
tagasisidest vastupidist. Seetõttu on SRT süsteemi kaotamisel suur tõenäosus, et
tervishoiuteenuseid ja KOVi poolt pakutavate teenuseid vajavate inimeste hulk kasvab
märgatavalt.
2
isaks - senine SRT süsteem rahastab otseselt teenuseid, mis jõuavad kliendini.
L
Kavandatav ümberjagamine tähendab, et osa nendest vahenditest suunatakse
koordinatsioonile ja uue süsteemi tulemuspõhisele rahastamisele. See loob lühikeses
plaanis riski teenuse mahu vähenemiseks ja seeläbi kättesaadavuse halvenemiseks
sihtgrupile.Uussüsteemvõibpikasplaanisvähendadadubleerimistjaparandadakoostööd,
kuid see sõltub suuresti rakendamise kvaliteedist ja lisarahastuse olemasolust.
Ettepanekud:
a. Koostada enne uuele süsteemile üleminekut täpne kulude- ja tulude analüüs koos
erinevate stsenaariumidega, mis arvestab nii üleminekukulusid kui ka
teenusevajaduse prognoose.
b. Kavandada koordinatsiooniga seotud kulud eraldi lisarahastuse kaudu, et vältida
nende katmist olemasolevate teenuste arvelt.
c. Luua õiguslik mehhanism, mis kindlustaks, et koordineerimisele minev osa eelarvest
ei vähenda otseste teenuste mahtu.
3. Huvide konflikt ja turu avatus
VTK kohaselt võivad samad organisatsioonid olla esindatud nii strateegilisel tasandil
koostöökogus kui ka operatiivsel tasandil TERVIKutes, kellel on lubatud ka otseselt
teenuseid osutada.Seegakujunebolukord,kusavalikevahenditekasutamisestrateegiliste
eesmärkidejapiirkondlikeprioriteetidemääramiselningnendesamadevahenditejaotuseja
koordineerimisekorraldamiselosalevadsamadisikud.KuigiVTKkohaselteioleüldjuhulette
nähtud, et TERVIK ise teenuseid osutab, on see võimalus siiski olemas. Lisaks võivad
TERVIKud olla kas eraõiguslikud juriidilised isikud (ettevõtted, kes tegutsevad
majandustegevuse kaudu tulu teenides) või kohalikuomavalitsuseametiasutused,haiglate
osakonnad.Sellinepaindlikülesehitussuurendabagahuvidekonfliktiriskiningeeldabväga
selget vastutuse, rollide ja otsustusprotsesside eristamist. Käesolevas VTK-s ei ole
kirjeldatud meetmeid selle riski maandamiseks.
isaks ei ole TERVIKutel kohustust kaasata piirkonnas juba tegutsevaid sotsiaal- või
L
tervishoiuteenuste osutajaid. Ka ei ole detailselt kirjeldatud, millistel alustel toimuks
heaolupiirkonnas lepinguliste teenuseosutajatekaasamine.Sellesttulenevaltvõibkujuneda
olukord, kus teenuseosutajate ring kitseneb ja heaoluplaanide elluviimine koondub vaid
piiratud hulga pakkujate kätte. Selline areng oleks vastuolusvabaturupõhimõtetegajaka
VTK seatud eesmärkidega, vähendades teenuseosutajate vahelist konkurentsi, mis on
oluline teenuste kvaliteedi hoidmiseks ja arendamiseks. Selle tulemusel võib ohustuda ka
klientidele osutatavate teenuste kvaliteet.
ttepanek: Sõnastada seaduse tasandil selge rollide eristus koostöökogude (strateegiline
E
juhtimine) ja TERVIKute (operatiivne tasand) vahel ning kehtestada huvide konflikti
välistavad sätted (nt taandumiskohustus, läbipaistvad otsustusmehhanismid, huvide
deklaratsioonid). Luua läbipaistvuse ja järelevalve mehhanismid –ntselgedpartnerivaliku
kriteeriumid, teenuse kasutaja õigus validateenuseosutajajaspetsialist,regulaarneaudit-
ning tagada tugev lepingute ja kvaliteedi järelevalve, et võimaldada kvaliteetne ja
konkurentsivõimeline teenus igas heaolupiirkonnas.
4. Rollid ja vastutus süsteemitasandil
Koostöökogude ja TERVIKute loomisega tekib risk paralleelsete juhtimistasandite
kujunemiseks, mis võivad dubleerida juba olemasolevate struktuuride funktsioone.
3
aikkondlikku terviseedendust arendab ja koordineerib praegu Tervise Arengu Instituut
P
koostöös kohalike omavalitsuste ja maakondlike terviseedendajatega. Samuti töötavad
haiglate ja tervisekeskuste juures sageli sotsiaaltöötajad, kelle roll on olla koordineerivaks
lüliks inimesele sobivate teenuste vahel. Sarnast funktsiooni täidavad ka olemasolevad
rehabilitatsioonimeeskonnad, kes tulevikus on potentsiaalselt sotsiaalteenuste ja/või
tervishoiuteenusteosutajad.Praegusesüsteemipeaminepuudujääkonvastutustejarollide
ebaselgusningVTKeiannaselleleveelammendavatlahendust.Paindlikkusiseeneseston
positiivne, ent ilma selgelt määratletud rollide ja vastutuseta võib tekkida paralleelne ja
dubleeriv juhtimistasand, mis muudab teenusekorralduse keerukamaks, mitte lihtsamaks.
ttepanek:KehtestadatulebkoostöökogudejaTERVIKuterollidekirjeldusedningpädevuste
E
piirid määruse tasandil, et vältida dubleerimist juba olemasolevate struktuuride ja
spetsialistide funktsioonidega (nt Tervise Arengu Instituut ja selle maakondlikud
tervisedendajad, kohalike omavalitsustesotsiaal-jatervisedendusespetsialistid,haiglateja
tervisekeskuste sotsiaaltöötajad).
5. Rollid ja vastutus üksikisiku tasandil
Kuigi dokument rõhutab partnerite kaasamist, jääb ebaselgeks, kelle vastutusalasse jääb
heaoluplaanis määratletud teenuste tagamine, kui osa teenuseid rahastatakse TERVIKute
kaudu, osa Tervisekassast ning osa kohalike omavalitsuste eelarvest. Selge vastutuseta
tekib risk, et inimese tegelikud teenusevajadused jäävad katmata. Samuti võib tekkida
olukord, kus inimene peab ise hakkama aktiivselt koordineerima erinevaid osapooli, kui
süsteem ei toimi kavandatult või kui eelarvelised vahendid on ammendumas. Nagu VTK
probleemkohti käsitlevast osast nähtub, sarnaneb see risk oluliselt praeguse olukorraga.
Sellist vastutust ei tohiks aga asetada kliendi õlule.
ttepanek: Vastutus heaoluplaanis kirjeldatud teenuste õigeaegse elluviimise eest tuleks
E
seaduse tasandil üheselt määrata konkreetsele institutsioonile (nt TERVIKule või
Tervisekassale), tagades, et kliendil on alati üks vastutav kontaktpunkt, kes koordineerib
teenuste järjepidevat toimimist ja lahendab rahastuse või korraldusega seotud takistused.
6. Multidistiplinaarse meeskonna koostöö ja andmete liikumine
Komplekssete teenuste (2 või enam teenust) puhul on sekkumise tõhususe eelduseks, et
spetsialistide tiim töötab nagu ravimeeskond –infopeabliikumavahetultjapidevaltnende
vahel.VTKsonjäänudkäsitlematameeskonnatööjasellerahastusheaoluplaanielluviimise
jooksul. Ühtlasi jätab praegune kavand mulje, et teenusteosutajateleipruugiollatäielikku
juurdepääsu ka paraleelselt osutatavate teenuste andmetele.
ehtiva seadusandluse järgi pääsevad vajalikele terviseandmetele ligi üksnes
K
tervishoiutöötajad ning VTK kohaselt lisanduvad siia tervisejuhid ja tugiteenuste osutajad
heaoluplaani koostamise etapis. Kui inimese seisund vahepeal muutub, jääb aga
ebaselgeks, kuidas info liigub erinevate teenustosutavatespetsialistidevahelpraktikas(nt
sotsiaalsete tugiteenuste ja tervishoiuteenuste osutajate vahel).
elpoolkirjeldatualuselvõibkujunedaolukord,kuskoguinfopeabliikumatervisejuhija/või
E
KOVi sotsiaaltöötaja/heaoluspetsialisti kaudu. See loob süsteemi pudelikaela: ühe isiku
kaudu koondub ja filtreeritakse kogu teave, mis takistab spetsialistide vahel vahetut
koostööd, seab ohtu teenuse järjepidevuse ja kvaliteedi ning ei taga sotsiaalvaldkonna ja
tervishoiuvaldkonna tegelikku integratsiooni.
4
Ettepanekud:
a. Rahastuse tagamine meeskonnatööle
Heaoluplaani elluviimisel tuleks spetsialistide vahelist koostööd käsitleda eraldiseisva
tegevusena, milleks nähakse ette kindel rahastus. See tagab, et meeskonnatöö ei
jää üksnes deklaratiivseks põhimõtteks, vaid saab olema reaalselt toimiv ja
motiveeriv praktika, mis aitab ellu viia VTK eesmärke (vähendada valdkondade
killustatust ja infovoogude takerdumist).
b. Ühine tööruum andmevahetuslahenduse näol
Rajada andmevahetuslahendus, mis aitab tagada regulaarse koostöö ja ühise
tööruumi inimese ümber koondunud spetsialistidel -sõltumata sellest, kas nad
osutavad tervishoiu- või sotsiaalteenust- , võimaldades ligipääsu neile vajalikele,
pidevalt uuenevatele andmetele otse infosüsteemi kaudu. Sellega välditakse
olukorda, kus info liigub ainult ühe vahendaja (nt tervisejuhi) kaudu, ning luuakse
tingimused regulaarseks koostööks ja ühise tööruumi tekkeks.
7. Tervisejuhtide arv ja koormus - plaanitu ja praktika
Tervisejuhi roll hõlmab inimese tervikvajaduse hindamist, heaoluplaani koostamist,
spetsialistide meeskonna kokkukutsumist, plaani elluviimise koordineerimist ning
regulaarseid kordushindamisi, ettagadakapraktikasVTKeesmärgiksseatudtervishoiu-ja
sotsiaalteenuste valdkonna integreeritus tervikliku inimesekeskse sekkumisena.
TK kohaselt hakkab Eestis tööle umbes 200–250 tervisejuhti. Dokument toob välja, et
V
muudatus mõjutab otseselt 10–15%rahvastikust(s.t.ca130000–195000inimest),kellest
realistlikult jõuab tervisejuhi ja heaoluplaanini umbes 30% ehk 39 000–58 500 inimest.
Jagatuna200–250tervisejuhivaheltähendabseekeskmiselt156–293klientiühejuhikohta.
Kuivõrd tegu on pikaajalist tugevajavasihtgrupiga,võibantudkliendiarvupidadapidevaks
ühe täistööajaga tervisejuhi koormuse mahuks.
ahvusvahelises juhtumikorralduse praktikas sarnase sihtrühma puhul on kirjeldatud rolli
R
optimaalnetöökoormusemahtoluliseltväiksem,ca30–50juhtumitkorraga(Eestisonneed
numbrid üldjuhul tunduvalt kõrgemad). Sellest tulenevalt on risk, et kavandatud
tervisejuhtide arv ei kata tegelikku vajadust ning tervisejuhtide töökoormus osutub
ebarealistlikult suureks, mis võib vähendada teenuse kättesaadavust, kvaliteeti ja
järjepidevust.
a. Eeldame, et ühe tervisejuhi optimaalne koormus Eestis on kvaliteetse teenuse puhul
50-70 juhtumit korraga, siis oleks realistlik vajadus umbes 560 – 1170 tervisejuhi
järele. See on pea 3-6 korda suurem arv kui VTKs kavandatud 200–250.
b. Kõikide tervisejuhtide kogukulu ühes aastas oleks sel juhul 25,2–52,65 mln €,
keskmiselt €39 miljonit eurot (ühe juhi kulu aastas arvestatud 45 000 €).
c. Võrdluseks - VTK andmetel liigub tervisejuhtide rahastuseks Tervisekassa kaudu
TERVIKutesse igal aastal vahemikus 4-10 mln € (VTK lk 14 toodud tabeli tegevus
“Teenuse rahastamine Tervisekassa hinnakirja ja tulemuspõhiselt”). See on
keskmiselt 5 korda väiksem siin arvestatud keskmisest vajadusest (39 mln €)
tervisejuhtide palkamiseks.
ttepanek: Kaaluda tervisejuhtide arvu suurendamist või töökoormuse diferentseerimist
E
vastavaltsihtrühmakeerukusele;luuamehhanismid,misvõimaldavadtervisejuhtideljagada
5
astutust meeskonna teiste liikmetega, et vältida ühe spetsialisti rolli muutumist süsteemi
v
pudelikaelaks; leida täiendavat rahastust (arvutuskäik ülal) valdkondadeülest
koordineerimisteenust pakkuvate tervisejuhtide tasustamiseks, et vältida teenuse
kättesaadavuse, järjepidevuse ja kvaliteedi langust ning tagada VTK eesmärgi
(sotsiaalvaldkonna ja tervishoiuvaldkonna) integreeritus ka praktikas.
8. Piirkondlik ebavõrdsus ja kompetentside erinevus
Suuremateskeskustesontõenäoliseltrohkemkompetentseidteenusepakkujaidjaressursse
kui väiksemates omavalitsustes. VTK küll rõhutab kohalikku paindlikkust, kuid ei paku
lahendusi,kuidastagadavõrdneteenusekvaliteetjakättesaadavusüleEesti.Samutieiole
VTK-s selgelt kirjeldatud, milliseid teenuseid võib teenusevajaja tulevikus sotisaalsete
tugiteenuste raames saada ega seda, kuidas toimub uute tõenduspõhiste sekkumiste (nt
pereteraapia, dialektiline käitumisteraapia, LOM-teraapia, kognitiivne käitumisteraapia,
avatud dialoogi põhine sekkumine jpm) lisamine rahastatavate teenuste loetellu
ttepanek:
E Kehtestada kompetentsikeskuse abil üleriiklikud minimaalsed
kvaliteedistandardid ja nõuded (sh kompetentsid, meeskonna koosseis, teenuse
kättesaadavuse ajaraamid), mille täitmine on kohustuslik kõigile TERVIKutele ja nende
lepingupartneritele. See hõlmab ka lepingulise sisu ja partnerinõuete sisulist ningvormilist
samasust (sh dokumentatsiooni- ja andmevahetusformaatide ühtlustamist), et hõlbustada
vajadusetekkimiselteenustkasutavainimesesujuvatliikumisteripiirkondadevahel.Samuti
tuleks rajada regionaalsed tugitiimid või mobiilsed meeskonnad, kes vajaduspõhiselt
toetavad väiksemaid piirkondi ja aitavad katta sealset spetsialistide nappust. Riiklik
kompetentsikeskus aitaks tagada teenuse kvaliteedi ja jätkusuutliku arengu - kujundaks
teenusteloeteluningvõimaldakstõenduspõhistepraktikateparemakättesaadavuseteenuse
saajatele igas heaolupiirkonnas.
Kokkuvõte
TK astub olulise sammu Eesti tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna teenuste parema integreerimise
V
suunas. Et kavatsus realiseeruks teenuse kasutajate huvides ja ressursitõhusalt, on hädavajalik
pöörata suuremat tähelepanu üleminekuperioodi korraldusele, rollide ja vastutuste selgele
määratlemisele, huvide konfliktide vältimisele ning läbipaistvusele ja kvaliteedile. Kavandatava
süsteemi edu sõltub selgest õigusraamistikust ja heast juhtimiskultuurist, mille loomisel on oluline
kaasata kõiki osapooli, sh teenusekasutajaid, ja tagada piisav ajaraam järkjärguliseks ja põhjalikuks
ettevalmistuseks.
6
Saatja: "Kadri Vilgats" <
[email protected]>
Saaja: "Info - SOM" <
[email protected]>, "Anneli Taal - SOM" <
[email protected]>
Teema: Papaveri tagasiside Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimise VTKle
Kuupäev: 2025-08-31 20:19
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Manusest leitav Papaver Nõustamis- ja Koolituskeskuse tagasiside Eesti
tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimise väljatöötamiskavatsusele.
Lugupidamise ja ikka heaga
Kadri Vilgats
Arendusjuht, kogemusnõustaja
[email protected] <mailto:
[email protected]> | +372 56908637
<tel:+37256908637>
<https://www.papaver.ee/>
Papaver Nõustamis- ja Koolituskeskus
Kotka 26/1, 11315 Tallinn
Sütiste 17/1, 13419 Tallinn
Kuusalu tee 33, 74601 Kuusalu
www.papaver.ee <https://www.papaver.ee>
<https://www.facebook.com/papaver.ee/>
<https://www.instagram.com/papaver.ee/>