Pöördumine

Saatja: [email protected] Saaja: "Karmen Joller - SOM" <[email protected]>, "Info - SOM" <[email protected]> Teema: Pöördumine podoloogidelt Kuupäev: 2025-09-12 05:13 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lp Sotsiaalminister Karmen Joller! Pöördun Teie poole isiklikult Tartu Tervishoiu Kõrgkooli podoloogia õppejõuna kuna näib, et olete arstina ja praeguse sotsiaalministrina hetkel kõige pädevam meid meie murega edasi aitama. Mure puudutab Eestis täiesti uue ja värske valdkonna – podoloogia tulevikku. Palun Teie abi ja nõu, mida teha järgmisena. Alustan kohe kõige lihtsamast, aga samal ajal ka karmimast näitest – sissekasvanud varbaküüs. Arstina Te teate väga hästi, mis vaevused inimesel sellega kaasnevad ja samuti tervishoiutöötajate pädevusi sellega hakkamasaamiseks. Julgen väita, et seda ei õpetata ühelegi tervishoiuvaldkonna spetsialistile. Podoloogile aga küll! Podoloogid oma teadmistega saaksid võtta ära suure tervishoiukoormuse selles vallas. Vaatamata sellele, et Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on lõpetanud juba teine lend podolooge, ei julge ükski tervishoiuasutus neid ametlikult tööle võtta kuna puuduvad vastavad seadused ja haiglate juhtkonnal puudub selleks alus ja tihtipeale ka soov. Pöördusime juba eelmisel aastal Sotsiaalministeeriumi poole ja saime ka vastuse (17.12.2024 nr 1.5-1.1/2690-2), aga näib, et päriselt ei saada meie murest aru. Allpool on meie seltsi eelmine kiri, et saaksite kiire info, aga lisan siia veel ühe suure aspekti mis puudutab podoloogi teenuse maksustamist, milles saime sel aastal suure tagasilöögi. Lootsime, et sel aastal kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatuses võetakse arvesse ka podolooge: “TuMS § 48 lg 55: "Erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas kui seda ostuab kutsetunnistusega või sellega võrdsustatud spetsialist.” Sellest ajendatult tundus põhjendatud, et ka Podoloog, tase 5 kutsetunnistusega inimeste tegevus kuulub selle alla. Tänaseks oleme saanud Maksuametilt vastuse, et seadusemuudatuse uuel lugemisel jäi maksusoodustus kahjuks kehtima ainult kutsetunnistusega massööridele. Kuigi masööri teenus on oluline, on podoloog kohe kindlasti vähemalt samaväärne spetsialist. Palume nõu ja abi edasiste tegevuste planeerimisel! Lugupidamisega Erika Gering EPJSS juhatuse liige Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud jalaraviõde MA Lp Sotsiaalminister Karmen Joller Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn P öördumine . 1 2 . septem ber 202 5 Pöördu n Teie poole isiklikult Tartu Tervishoiu Kõrgkooli podoloogia õppejõuna kuna näib , et olete arstina ja praeguse sotsiaalministrina hetkel kõige pädevam meid meie murega edasi aitama . Mure puudutab Eestis täiesti uue ja vä rske valdkonna – podoloogia tulevikku . Palun Teie abi ja nõu , mida teha järgmisena . Alustan kohe kõige lihtsamast , aga samal ajal ka karmimast näitest – sissekasvanud varbaküüs . Arstina T e teate väga hästi, mis vaevused inimesel sellega kaasnevad ja samuti tervishoiutöötajate pädevusi sellega hakkamasaamiseks. Julgen väita, et seda ei õpetata ühelegi tervishoiuvaldkonna spetsialistile . Podoloogile aga küll ! Podoloogid oma teadmistega saaksid võtta ära suure tervishoiukoormuse selles vallas . Vaatamata sellele , et Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on lõpetanud juba teine lend podolooge , ei julge ükski tervishoiuasutus neid ametlikult tööle võtta kuna puuduvad vastavad seadused ja haiglate juhtkonnal puudub selleks alus ja tihtipeale ka soov . Pöördusime juba eelmisel aastal sotsiaalministeeriumi poole ja saime ka vastuse ( 17.12.2024 nr 1.5-1.1/2690-2 ), aga näib , et päriselt ei saada meie murest aru . Allpool on meie seltside eelmine kiri , et saaksite kiire info , aga lisan sii a veel ühe suure aspekti mis puudutab podoloogi teenuse maksustamist , milles saime sel aastal suure tagasilöögi . Lootsime , et sel aastal kehtima hakanud tulumaksu seaduse muudatuses võetakse arvesse ka podolooge : “ TuMS § 48 lg 55 : " Erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas kui seda ostuab kutsetunnistusega või sellega võrdsustatud spetsialist .” Sellest ajendatult tundu s põhjendatud , et ka Podoloog , tase 5 kutsetunnistusega inimeste tegevus kuulub selle alla . Tänaseks oleme saanud Maksuametilt vastuse , et seadusemuudatuse uuel lugemisel jäi maksusoodustus kahjuks kehti ma ainult kutsetunnistusega massööridele . K uigi masööri teenus on oluline , on podoloog kohe kindlasti vähemalt samaväärne spetsialist . Palume nõu ja abi edasiste tegevuste pl aneerimisel ! Lugupidamisega Erika Gering EPJSS juhatuse liige Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud j alaraviõde MA Lisan eelmise kirja : Ühispö ördumine . Käesolev pöördumine on koostatud kahe erialaseltsi - Podoloogide ja Jalaspetsialistide selts ja Reumatoloogia Tervisespetsialistide s elts algatusel . Eesti Podoloogide ja J alaspetsialistide Selts (E P JSS) ühendab jalahoolduse alal tegutsevaid spetsialiste ja see asutati aastal 2019. Käesoleval hetkel on seltsis ligikaudu 60 liiget ja liikmete hulgas on lisaks podoloogidele ja jalaspetsialistidele ka õdesid , taastusraviarste , füsioterapeute . Seltsi üks eesmärkidest on professionaalse jalahooldusteenuse arendamine elanikkonna tervise hüvanguks . Reumatoloogia Tervisespetsialistide selts (RTS) on samuti asutatud aastal 2019 ja selle tegevuse põhieesmärk on reumatoloogia valdkonna tervisespetsialistide erialase professionaalsuse tõstmine ja huvide kaitsmine ning teaduspõhise meditsiini edendamine ja rakendamine . Soovime kaasa rääkida tervishoiuteenuste nimekirja täiendamisel ja podoloogia eriala tegevusvaldkonna täpsustamise l . Podoloog on spetsialist , kelle töö on seotud jala ( jalalaba ) tervise , selle säilitamise , jalgadega soetud probleemide lahendamise ja ennetamisega . Jalaspetsialisti ehk podoloogi tööd ei tohi segi ajada pediküüriga ehk kosmeetilise jalahooldusega . Pediküür kui protseduur on Eestis ka varasemalt tuntud , aga sellealast tegevust on reguleerinud ainult kosmeetikute kutsestandard . Pediküür on iluteenus , mille käigus tegeletakse jala esteetilise välimuse parandamisega . Podoloog teostab patsiendil podoloogilist uuringut ( jala liigessüsteemi , vereringe , neuropaatia , pehmete kudede , samuti vigastuste riski hindamine ), jalgade hooldust koos vajaliku nõustamisega . Kahe eriala vahe on suur ja põhimõtteline . Podoloogi töö on terviklik tervise teenus , mis mõjutab otseselt elukvaliteeti . Podoloog tegeleb protseduuri jooksul inimesega kui tervikuga . Tal on teadmised inimese anatoomiast ja füsioloogiast . Jalgade probleemide seostest erinevate haigustega . Podoloog oskab lahendada erinevaid jalalaba probleeme , oma spetsiifiliste käeliste oskustega ja abivahenditega kergendada jalalaba valust tingitud probleeme . Näiteks : konnasilmad , soolatüükad , sisskasvanud varbaküüs . Podoloog oskab nõustada paljude labajalgu puudutavate probleemide korral ja anda soovitusi teiste erialade spetsialistide poole pöörduda . Mujal maailmas töötab podoloog koostöös arstiga ja tema tegevus on ka kohalike tervisekindlustuste ehk tervishoiuteenuste rahastajate poolt tasustatud . Podoloogide sihtrühmaks on näiteks : Luu- ja liigesehaigusi põdevad inimesed D iabeeti põdevad kliendid / patsiendid . Diabeetikute jalgade tervisega seonduv on väga oluline podoloogide töö osa . Diabeedi tüsistuste ravi on väga r e ssursimahukas tervishoiukulu kogu maailmas . Eestis on teostatud sellealaseid uuringuid ja näiteks „ Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 vahehindamises “ on öeldud , et „ Haigekassa andmete kohaselt on viimase kümne aasta jooksul diabeedi ravijuhtude arv Eestis suurenenud ja Tervise Arengu Instituudi arvutuste kohaselt moodustab diabeet märkimisväärse osa Eesti tervisekaost . Diabeedi ennetamise programme on algatanud ja ellu viinud eelkõige patsientide organisatsioonid , kelle tegevused on jäänud suures osas riigi toetuse ja tähelepanuta .“ „Kuna diabeet on maailmas järjest suurenev ning kulutusi kaasa toov rahvastiku terviseprobleem , siis on aina enam pööratud tähelepanu riiklike diabeediprogrammide ja strateegiate väljatöötamisele . Tegevused nendes programmides on ühest küljest suunatud diabeedi ennetamisele , kuid palju suuremat rõhku pööratakse diabeedi õigeaegsele diagnoosimisele , ravile ( sh ravisüsteemi efektiivistamisele ) ning diabeetiku toetamisele ja toetussüsteemide loomisele .“ Tulenevalt eeltoodule ja arvestades nii teoreetilisi kui praktilisi teadmisi podoloogiast , saab öelda , et podoloogiline lähenemine ja podoloogilise toetussüsteemi loomine diabeetikutele on üks diabeetikute toetamise väljund , millega saab abistada väga suurt hulka abivajajaid . Eestis on registreeritud umbes 70 000 diabeetikut . Eestis saab käesoleval hetkel spetsiifilist jalahooldusteenust sellele spetsialiseerunud jala ( ravi ) kabinettides . Meditsiinilised jalaravi kabinetid on enamikes Eesti haiglates . See aga ei ole leevendanud abivajajate probleeme oluliselt . Vajadusest tingituna on viimaste aastate jooksul ajendatuna muu maailma eeskujust tekkinud ka Eestis spetsiifilist jalahooldust pakkuvaid eraettevõtteid , kliinikuid ja kabinette . Protseduuridele suunavad patsiente nii perearstid kui ka muude meditsiiniliste erialade spetsialistid. Sellisele hooldusele saavad inimesed end ka ise registreerida. Eriala tuntus kasvab ja patsientide teadlikkus suureneb iga päevaga. Kuna tavaliselt vajavad patsiendid korduvaid protseduure, siis jääb olemasolevate kabinettide võimalustest väheks. Haiglate jalakabinettides ja ka mitmetes jalgadega tegelevates erakliinikutes töötavad ainult õe haridusega spetsialistid. Kuna Eestis vastavat väljaõpet ei olnud toimunud, siis olid esimesed õed sunnitud väljaõpet saama väljaspool vabariiki. Koolitustel on käidud nii Soomes , Rootsis , Šveitsis , Saksamaal , Lätis ja mujalgi . Omandatud oskusi hakati täiskasvanute täiendõppe koolituste raames jagama isekoostatud koolituskava de alusel . Kuna kliente on palju , siis on pidev puudus väljaõppinud spetsialistide järele . Muu maailma eeskujul vajab Eesti lisaks õdedele ka spetsiaalselt välja õppinud spetsialiste ehk podolooge , kes saavad abivajajaid aidata . Kuna elanikkonna jalgade tervisealane teadlikkus on tõusnud , on suurenenud ka vajadus spetsialistide järgi , kes on koolitatud kliinilise kutsehariduse õppekava alusel ja pakuvad spetsiaalset jalahoolduse teenust ja nõustamist . 01.01.2021 kinnitati Eestis kutsestandard : „ Podoloog , tase 5, / Podologist , EstQF Level5 “: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10859662 , mis kuulub tervise ja sotsiaalhoolekande valdkonda . Kutsestandardile toetudes on Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis välja töötatud podoloogi kutse õppe õppekava ja loonud selleks sobiv a õppetaristu , kus on ette nähtud õppeained omandamaks põhjalikke erialateadmisi . Õppekava sisaldab muuhulgas järgmisi õppeaineid : anatoomia ; füsioloogia ; patoloogia ; haigusõpetus ; esmaabi ; liigutustegevuste biomehaanika ; ravimiõpetus ; jalahoolduse õpetus erinevatel haigusjuhtudel ( diabeedi , onkoloogiliste ja süsteemsete haiguste puhul , jne ). 2024 juunis lõpetas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esimene podoloogide lend, kes on valmis ja võimelised andma oma panust Eesti inimeste tervise heaollu , kuna terved jalad on väga olulised tervise ja heaolu tagamisel . Kuni viimase ajani ei ole Eestis veel välja töötatud podoloogi kutsele vastavaid tööülesannete kirjeldusi tervishoiuteenuste osutamisel . Kutsestandardile toetudes on vajalik välja töötada podoloogi tegevuste ja õiguste ning pädevuste nimekiri tervishoiuteenuste osutamisel . Lisaks võiks kavandatav s porditoetus ehk maksusoodustus tervise - ja spordikuludele , laieneda ka podoloogi teenustele , mis annaks võimaluse inimestel , kes täna ei käi jalgade hoolduses , saada teenust lihtsamalt . Hetkel tegutsevad klassikali s e ilu pediküür i tegijad ei paku võimalust tegeleda probleemsete jalgadega ning nad ei ole huvitatud probleemsetest jalgadest või ei oma teadmisi , oskusi ega pädevusi . A sjatundjate arvates viiakse selliselt protseduurid läbi ebapädevalt , tekitades inimes t ele suuremaid probleeme , kui need enne visiiti olid . Kuna Eestis on õ dede krooniline puudus , siis aitaksid väljaõppinud kutsetunnistusi omavate podoloogide teenused seda olukorda. leevendada . Käesoleva dokumendi allakirjutanud toetavad podoloogi tegevuste / teenuste ja pädevuste kirjeldamist ja peavad seda väga vajalikuks . Selleks soovime kokku kutsuda ümarlaua / töögrupi ülalimetatud tegevustega alustamiseks ning ootame selleks T eie abi . Digitaalselt alla kirjutanud: Eesti Podoloogide ja Jalaspetsialistide Selts i nimel Juhatuse lii ge : Erika Gering Eesti Tervisespetsialistide Selts i nimel Juhatuse liige : Katti Kõrve