Saatja: "Priit Tampere" <
[email protected]>
Saaja: "Anniki Lai - SOM" <
[email protected]>
Teema: SOMile seisukohavõtt VH 08092025.asice
Kuupäev: 2025-09-08 18:27
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Saadan hilinenult Viljandi Haigla seisukohad.
Tervitades
Priit Tampere
Viljandi Haigla toetab tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integratsiooni kui ainuõiget strateegilist suunda Eesti tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel. Meie kogemus ja käimasolev PAIK-uuring näitavad, et integreeritud käsitlus oma b potentsiaali nii patsientide tervisetulemite, teenuste kättesaadavuse kui ka tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna ressursside kasutuse tõhustamiseks. Samal ajal peame oluliseks rõhutada, et Viljandi haigla na ei soo vi võtta positsiooni erinevate riiklik e institutsioonide om avahelises mõttevahetuses . Meie roll või ks olla ühe võima liku kog emuskes k us e ja minist eeriumi ning TK arendus partnerina , t uua arutellu praktilist kogemust ning teaduspõhis eid tea dmisi . In tegrat siooni eesmär g id peaksid l aiemalt kattu ma rahvusvaheliselt tunnustatud neljatasan dilise ( quadruple aim ) lä henemise ga : parandada patsientide tervisetulem it ja teenuse kogemust, tagada kulutõhusam süsteem aga toetada ka tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna töötajate professionaalset rahulolu ja motivatsiooni. Viljandi Haigla näeb oma pa nusena just l äbi integr atsioo ni p rojekti PAI K saadud kogemuste aidata r iigil nende eesmärkide poole VT K raa mes li ikuda . 2. PAIK-uuringu roll ja senised õppetunnid Viljandi Haigla viib käe solevalt läbi PAIK-uuringut, mis on Eestis ainulaadne kliiniline mõju-uuring tervisejuhtimise teenuse rakendamise kohta mitme kroonilise haigusega , sot siaalsete t erviset egurite ja kõrge haiglasse sattumise riskiga patsientide seas. Uuring hõlmab mitut maakonda, n ende perearstikeskusi, kohalikke omavalitsusi ja haiglaid. Uu ringu eesmärk on hinnata, kas tervisejuhi toel loodud patsiendikeskne ja sotsiaalseid tegureid arvestav teenus ( j a tervise plaan) hoia b ära välditavaid hospitaliseerimisi, parandab patsiendikogemust ning toetab tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd. Hetkel on uuring veel pooleli – ligi 47% patsientidest osaleb endiselt aktiivses faasis (eh k meil on pu udu pea p ooled andm ed) ning seetõttu ei saa me pa kkuda käesole vas tervi shoiu re formi fa asis lõplikke järeldusi ja k indlaid tulemusi eesmärkide täitmise kohta. Oleme seni avaldanud üldistatud vahekokkuvõtteid, mis annavad ettekujutuse trendidest, kuid need ei ole ametlikult avaldatud uurin gu tulemused. Tõ si 2024. aasta lõpu seisuga (kui ka asasime an alüüsi ca 40 % algse lt plaanitud u uritavate ar vust ) viitasid esialgsed analüüsid, et: EMO külastused olid Viljandi haiglaõla sekkumisgrupis umbes 50% madalamad kui kontrollgrupis; hospitaliseerimiste arv kogukonna õlas oli sekkumisgrupis ligikaudu 40% väiksem; keskmised kulud patsiendi kohta Viljandi kogukonna õlas olid sekkumisgrupis ligikaudu 1 380 eurot, võrreldes kontrollgrupi 1 765 euroga. S amas esines ka teistes m a akon dades ( näiteks Valg a, Saa re m aak ondades , kus tee nuse osuta misega koge mus ja ka gruppide arv väikse m kui Viljandi s ) olulist t ulemuste he terogeen sust . Vaheanal üüsi numbrid toet avad suunda, et integreeritud teenus võib olla kulutõhus ja vähendada vältimatut haiglaravi koormust . Samas rõhutame, et tegu on avaldamata ja esialgsete andmetega, mis on saadud väljaspool planeer itud uurin gu metoodi kat , ei ole st atistiliselt olu lised ning ei ole teaduslikult seetõt tu lõplikult vee nvad . Oluline on märkida, et mitmed osapooled on toonud välja põhjendatud murekohti seoses reformi rahastuse, rollide ja vastutuse jaotuse ning kaasamisega. Me mõistame ka nende seisuko hti ja küsimusi, sest ka meie pilootkogemus näitab, et: integratsiooni mõju avaldub teenus e mustrite sse ja kul udesse ajapikku ja vaja b piisa vat teenu s eosuta jate ko gemust , mistõttu liiga lühike r eformi tulemuste saavutamise ajaraam võib o lla mitte piisav ; süsteemi edukus sõltub selgest rollide ja vastutuse võtmisest ning jaotusest KOVide, esmata sandi tervisejuhtide ja haiglate vahel ; sihtgrupi määratlemisel tuleb arvestada inimese tegelikku toimetulekut ja abivajadust, mitte üksnes diagnooside arvu . Selle mõõtmine on hetke l aga v äga ajamahuk as ja puuduvad tsentraalsed andme baasid ja me toodika d. Seetõttu t oetame küll kindlasti reformidega edasi mine ku t - kuid seda pilootide st sa adud praktilistele õppetundidele najal , et leida tasakaal ambitsiooni kate eesmärkide ja reaalse te ostatavuse vahel. Viljandi Haigla tahab pakkuda kõ iki oma teadmisi ja oma seniste pilo otide ja uuringu ga seotud ko gemusi , et tagada reformi sisuline edu ja inimkeskne tulemus. 3. E si algne e ttepanek Viljandi Haigla kogemus näitab, et tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integratsioon on võimalik ja toob kasu, kui seda tehakse koostöös, kaasates nii tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialiste kui ka patsiente ja nende lähedasi (nagu antud refo rmi ja VTK eesmär k ka on ) . Meie ettepanek on, et integratsioonireformi ga kindlas ti edasi minna . Viljandi Haigla kinnitab oma valmisolekut olla selles protsessis koge mus partner , jagada uuringukogemust ja pakkuda praktilisi teadmisi . Meie haig la ees märk sel les projekt is on SOM - i toetada, et integratsiooni reform jõuaks sisuliselt toimiva ja inimesekeskse lahenduseni j a PAIK sar nased piloot pr ojektid ei peaks j ätkama ainu lt pilootidena vaid s aaks püsiv a d ja jä tkusuutliku d rahastus mudeli d kõ igis maako ndades . 4. Täiendavad tähelepanekud VTK kohta Viljandi haigla se niste kogem uste vaates Viljandi Haigla peab oluliseks lisada edasiste sammude arutelusse mõningaid olulisi kohti , mis ei olnu d seni teised koos kõlasta vad partnerid esile toodud, kuid millel on integratsiooni tegeliku edu seisukohalt suur tähtsus: Mõju hindamise raamistik. VTK-s puudub praegu teaduslikult usaldusväärne süsteem, kuidas reformi edukust mõõta. Ilma konkreetsete indikaatorite, kontrollmehhanismide ja regulaarse seireta on oht, et reformi tulemusi hinnatakse üksnes prognooside või üldmuljete põhjal. Või malusel tuleks kasutada haigus koormusele ( ja sotsia alsetele ter viseteguritele ) koh andatud kontrollgruppe ja standardiseer ida mõõdikuid. Andmete kvaliteet ja teenu se mõju st järel duste tegemise võ imekus . Infosüsteemide liidestamine on vajalik, kuid sellest üks i ei piisa. Sama oluline on tagada, et kogutavad andmed on usaldusväärsed, võrreldavad ja piisava detailsusega, et neid saaks kasutada nii kliinilises töös kui ka poliitiliste otsuste tegemisel teenu se ed asise s ar enduse s . Meie andm etel puudu b Eestis täna termin oloogia ühtlustam ise kat se sotsia al ja ter vishoiusektori infos üsteemide omava helise s uhtle mise võimalikuk s saamiseks . PAIK projekt i kog emus on k a vajadust k valiteetset e a ndmete järgi tõestanu d – et illustr eeri da too me ühe nä ite na vä lja et mõ nes haiglas tehakse elektrilised kardioversio on id EMO pinnal , teise s haigla s võetakse ha iglasse ja tehakse era korraline statsiona arne haig uslugu . Väga erinevate ku lude ga patsie ndi teekon d , mis analüüsis hakkab oluliselt lõpptule musi mo onutama . P iirkon dasid omavahel ja projekti efe ktiivsust laiemalt ei saa sel listes tingim ustes võ i kokk ulepeteta obj ektiivsel t mõõta. Töötajate rahulolu ja jätkusuutlikkus. Quadruple aim’i neljas komponent – töötajate rahulolu – on VTK-s jäänud tahaplaanile. Uute rollide (nt tervisejuhtide) loomine ei tohi ks toimuda olemasolevate nappide spetsialistide arvelt, vastasel juhul suureneb töökoormus ja väheneb personali motivatsioon. S amuti peab m õtl ema läbi , k uidas taga da et iga terv isejuhi ks ümber kvalifi tse eruv spet sialist ei jätak s auku eelmise sse valvering i või te enuse toime pidevus se . Pilootprojektide kogemuste süstemaatiline kasutamine. VTK ei sisalda detailset analüüsi senistest pilootidest (sh PAIK), kuigi need on juba andnud väärtuslikke õppetunde nii toimivate kui ka vähemtoimivate komponentide kohta. Riiklik reform võiks edasiste sammude planeerimisel a rvesta d a nende kogemust ega . Ebaühtlase rakendumise risk. Kuigi VTK lubab teenuste hankimist ka teistest heaolupiirkondadest, ei ole kirjeldatud, kuidas tagatakse patsientide võrdne ligipääs teenustele. Oht on, et tekib nn „geograafiline loterii“, kus inimese abisaamise võimalused sõltuvad liigselt tema elukohast ja koha like teenu sepakkujat e võimeku se st (kuigi see vist leiab aset j uba nii gi Eesti s). Integratsiooni küpsuse mõju tulemustele. Meie PAIK-uuringu esialgne kogemus näitab, et maakondades, kus integratsiooniga on vähem tegeletud, on ka tulemused v äiksema mõjuga – v õi kohati isegi vastassuunalised kulude ja hospitaliseerimiste osas näite ks . See kinnitab, et integratsiooni edukus sõltub süsteemi küpsusest j a eesmä rgistatu sest ning et oodatavad kokkuhoiud või nihked teenuste kasutamises ei pruugi avalduda kohe v õi kõi kjal . Seetõttu v õiks teatud kasu olla PAIK-uuringu lõp like tulemus te kasutamisest , sest need võivad anda parema pildi integratsiooni tegelikust mõjust ja l aiendat av usest Ee stis . S kale eri tavuse hin damine o l i ka üks P AIK 2 uurin gu eesmä rkidest .