Leping

TEENUSE OSUTAMISE LEPING NR 7.7-2/25/3 Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, registrikoodiga 90000759 ja aadressiga Soola tn 8, 51004 Tartu (edaspidi “ETAG”), mida esindab volikirja alusel Karin Jaanson, ja Sotsiaalministeerium, registrikoodiga 70001952 ja aadressiga Suur-Ameerika tn 1, 10122, Tallinn (edaspidi „ministeerium 1“), mida esindab põhikirja alusel Maarjo Mändmaa, ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium registrikoodiga 70000734 ja aadressiga Suur- Ameerika tn 1, 10122, Tallinn (edaspidi „ministeerium 2“), mida esindab põhikirja alusel Marko Gorban, ETAG ja ministeeriumid edaspidi koos nimetatud kui „tellija“ või „tellijad“, ja Konsortsium, kuhu kuuluvad Tervise Arengu Instituut ja Tartu Ülikool (edaspidi “konsortsium” või “teenuse osutaja”), mida esindab konsortsiumilepingu alusel juhtivpartner Tervise Arengu Instituut, mida esindab põhikirja alusel Annika Veimer, tellija ja teenuse osutaja edaspidi ühiselt nimetatud ka kui “pooled” ja eraldi kui “pool”, VÕTTES ARVESSE, ET: (A) käesolev leping sõlmitakse riigi teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine (edaspidi “RITA+”) programmi alategevuse 1 „ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute teostamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks“ elluviimise raames, (B) lepingu täitmisel juhindutakse mh haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 lisast „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) elluviimiseks toetuse andmine“ ja teistest seotud Eesti Vabariigi õigusaktidest, (C) lepingu täitmisel lähtutakse ETAGi korraldatud avaliku konkursi „Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine” tulemustest, sõlmisid käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1 Lepingu alusel kohustub teenuse osutaja tegema teadus- ja arendustöö „Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine“ (projekti nr ETISes RITA-TOIT1) (edaspidi „töö“ või „uuring“) ning ETAG tasub selle eest teenuse osutajale tasu summas 834  999,22 eurot (kaheksasada kolmkümmend neli tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa) koos käibemaksuga. 1.2 Töö eesmärk, selle juurde kuuluvad osad, töö tulemuse kirjeldus, töö tegemise tähtajad, nõuded, millele valmis töö peab vastama ning muu vajalik informatsioon lepingu täitmiseks on toodud lepingu lisades. 1.3 Pooled moodustavad lepingu täitmiseks ühiselt projekti juhtkomisjoni, kuhu kuulub kuni 7 liiget. Juhtkomisjoni koosseisu kuuluvad konsortsiumi liikmete esindajad, tellijate esindajad või nende poolt nimetatud liikmed ning väliste ekspertide esindajad, kusjuures ministeeriumite ja ETAGi hääleõiguslikke esindajaid peab juhtkomisjonis olema vähemalt 2/3 ulatuses. Juhtkomisjoni ülesanne on jälgida ja vajadusel suunata töö tegemist ning kooskõlastada töö tegevuste ning eelarve muudatused. 2. LEPINGU DOKUMENDID 2.1 Lepingu dokumendid koosnevad lepingust, selle lisadest ja muudest kokkulepetest, mis sõlmitakse lepingu sõlmimise ajal või pärast lepingu sõlmimist ja mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ning moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 2.2 Lepingul on sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.2.1 Lisa 1 - Uuringuettepanek (taotlus) koos lisadega; 2.2.2 Lisa 2 – Lähteülesanne; 2.2.3 Lisa 3 – Rahastusotsus. 3. TÖÖ ÜLEANDMINE JA VASTUVÕTMINE 3.1 Teenuse osutaja annab kokkulepitud nõuetele vastava töö tellijale üle järgmiselt: 3.1.1 I vahearuanne hiljemalt 30.04.2026; 3.1.2 II vahearuanne hiljemalt 31.10.2026; 3.1.3 III vahearuanne hiljemalt 30.04.2027; 3.1.4 lõpparuande mustand hiljemalt 30.08.2027; 3.1.5 lõpparuanne hiljemalt 30.11.2027. 3.2 Aruandeid hindab projekti juhtkomisjon, kes teeb 14 päeva jooksul ETAGile aruande kohta ettepaneku. Juhtkomisjoni ettepaneku alusel kiidab ETAG aruande heaks, saadab selle teenuse osutajale tagasi täiendamiseks või lükkab aruande tagasi. Juhul kui ETAG teeb ettepaneku aruande täiendamiseks, peab teenuse osutaja tegema töös vastavad parandused tellija antud mõistliku tähtaja jooksul. 3.3 Töö loetakse vastuvõetuks asjaomase aruande heakskiitmisega ETAGi poolt. Eraldi üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostata. 4. INTELLEKTUAALNE OMAND 4.1 Teenuse osutaja varasem intellektuaalomand  4.1.1 Kõik intellektuaalse omandi õigused, mis on teenuse osutaja (sh mistahes konsortsiumi liikme ja nende alltöövõtjate ning litsentsiandjate) omandis enne käesolevat lepingut (edaspidi „varasem intellektuaalomand“), on ja jäävad teenuse osutaja omandisse. 4.1.2 Teenuse osutaja varasem intellektuaalomand hõlmab kõiki intellektuaalse omandi õigusi, sh kõik patendid ja patenditaotlused, mis kuuluvad teenuse osutajale või on tema kontrolli all, sh kaubamärgid, autoriõigused, tehnoloogia, oskusteave ja muud teenuse osutajale kuuluvad intellektuaalomandi vormid (olenemata sellest, kas need on registreeritud või registreeritavad või mitte), mille kasutamine võib osutuda vajalikuks seoses tööga ja mida teenuse osutaja kasutab töö täitmise käigus ja/või töö tulemuste rakendamiseks. 4.1.3 Teenuse osutaja annab tellijatele mitte-eksklusiivse õiguse kasutada oma varasemat intellektuaalomandit üksnes ulatuses, milles see on vajalik tellijatele tellitud töö tulemuste kasutamise eesmärgil. Teenuse osutaja kinnitab, et varasema intellektuaalomandi kasutamine tellijate poolt ei riku ühegi kolmanda isiku intellektuaalomandi õigusi ega ühtegi kohaldatavatest õigusaktidest tulenevat nõuet ega keeldu. 4.1.4 Tellijatele ega teistele isikutele ei anta mingeid litsentse ega mistahes muid õigusi seoses teenuse osutaja varasema intellektuaalomandiga, välja arvatud punkti 4.1.3 kohaselt töö tulemuste kasutamiseks. Vajadusel sõlmivad pooled varasema intellektuaalomandi kasutamiseks lihtlitsentsilepingu, milles lepitakse kokku mh varasema intellektuaalomandi kasutamisega seotud piirangud ja muud tingimused. 4.1.5 Tellijatele varasema intellektuaalomandi kasutamiseks andmise tasu sisaldub teenuse osutajale punkti 5.1 alusel makstava tasu sees. Teenuse osutajal ei ole õigust varasema intellektuaalomandi kasutamise õiguse andmise eest nõuda täiendavat tasu. 4.2 Lepingu täitmisel loodud uus intellektuaalomand 4.2.1 Pooled on kokku leppinud, et kõik varalised õigused (sh patendid ja patenditaotlused, õigus taotleda töö ja selle tulemuse suhtes patendi ja/või kasuliku mudeli registreerimist ning saada vastava kaitsedokumendi omanikuks, kaubamärgid, autoriõigused ja muud intellektuaalomandi vormid, olenemata sellest, kas need on registreeritud või registreeritavad või mitte), mis on seotud teenuse osutaja poolt (sh mistahes konsortsiumi liikme, nende töötajate, alltöövõtjate ja muude isikute poolt) käesoleva lepingu alusel tehtud tööga ning muude intellektuaalse tegevuse tulemustega, mis on käesoleva lepingu raames loodud (edaspidi „uus intellektuaalomand“), jäävad käesoleva lepingu alusel kuuluma teenuse osutaja omandisse, arvestades lepingus sätestatud piiranguid. Konsortsiumi liikmed sõlmivad vajadusel omavahel kokkuleppe intellektuaalse omandi omavahelise kuuluvuse ja kasutamise tingimuste ja haldamise kohta. 4.2.2 Teenuse osutaja uus intellektuaalomand hõlmab kõiki käesoleva lepingu raames teenuse osutaja poolt (sh mis tahes konsortsiumi liikme, nende töötajate, alltöövõtjate ja muude isikute poolt) loodud intellektuaalse tegevuse tulemusi, sh, ent mitte üksnes, kõik uuringute tulemused, leiutised, kasulikud mudelid, tööstusdisainilahendused, tehnoloogiad, oskusteave, andmebaasid ja andmekogud, arvutiprogrammid, aruanded, artiklid, raportid, kasutusjuhendid ja muud kirjalikud teosed, uuringu andmestike algandmed ja mis tahes muu intellektuaalne omand, mis luuakse teenuse osutaja poolt käesoleva lepingu täitmise käigus tellitud töö teostamise raames või sellega seoses. 4.2.3 Teenuse osutaja kohustub tagama, et töö teostamisega seotud isikud (töötajad, alltöövõtjad jms) loovutavad ja annavad konsortsiumi liikmele, kelle töötajad või alltöövõtjad nad on, täielikult ja tagasivõtmatult seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses lõplikult üle kõik õigused töö ja selle tulemustega seotud intellektuaalse tegevuse tulemustele. Samuti kohustub teenuse osutaja tagama kõigi konsortsiumi liikmete poolt oma töötajate ja alltöövõtjate käest uue intellektuaalomandiga seotud isiklike õiguste kasutamiseks litsentside hankimise, mis on vajalikud uue intellektuaalomandi vabaks kasutamiseks ja sellega seotud õiguste täies mahus teostamiseks. 4.2.4 Teenuse osutaja on kohustatud andma tellijatele tasuta tagasivõtmatu ja piiramatu litsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega uue intellektuaalomandiga seotud varaliste õiguste kasutamiseks tellijate äranägemisel. Teenuse osutaja poolt antud litsents annab tellijatele, sh nende töötajatele, teenusepakkujatele ja kolmandatele isikutele tagasivõtmatu loa ilma teenuse osutaja nõusolekuta kasutada uut intellektuaalomandit mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil, uut intellektuaalomandit reprodutseerida, uut intellektuaalomandit või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või eksponeerida, samuti avalikult esitada, uut intellektuaalomandit või selle koopiaid levitada, laenutada ja rentida ning anda all-litsentse uue intellektuaalomandi või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta. Litsents loetakse antuks punktis 3.1 nimetatud aruannete üleandmisega tellijatele ning litsents kehtib kuni õiguste kehtivuse lõppemiseni. 4.2.5 Koos varaliste õiguste litsentsiga annab teenuse osutaja tellijatele tagasivõtmatu, tingimusteta litsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega uue intellektuaalomandiga seotud isiklike õiguste kasutamiseks seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses. Teenuse osutaja poolt antud litsents annab tellijatele, sh nende töötajatele, teenusepakkujatele ja kolmandatele isikutele tagasivõtmatu loa ilma teenuse osutaja nõusolekuta teha uude intellektuaalomandisse mistahes muudatusi ja täiendusi, luua uuel intellektuaalomandil põhinevaid tuletatud teoseid ning ühendada uut intellektuaalomandit kolmandate isikute intellektuaalse tegevuse tulemustega. Litsents loetakse antuks punktis 3.1 nimetatud aruannete  üleandmisega tellijatele ning litsents kehtib kuni õiguste kehtivuse lõppemiseni. 4.2.6 Teenuse osutaja on kohustatud andma kolmandatele isikutele õiguse uue intellektuaalomandi kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel turutingimustel, näiteks lihtlitsentside kaudu. 4.2.7 Teenuse osutaja ei saa eraldi tasu tellijale litsentseeritavate õiguste eest. Tasu õiguste üleandmise ja litsentseerimise eest on hõlmatud lepingu punktis 5.1 toodud tasus. 4.3 Intellektuaalse omandi õiguskaitse 4.3.1 Teenuse osutaja teatab tellijale kavatsusest esitada patendi- või kasuliku mudeli registreerimistaotlus töö käigus loodud uue intellektuaalomandi suhtes ning patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimistaotluse Patendiametile esitamisest ja nende menetlemise käigust. 4.3.2 Töö käigus loodud uuele intellektuaalomandile õiguskaitse saamise, jõushoidmise ja õiguste jõustamise kulud kannab teenuse osutaja. 4.3.3 Teenuse osutaja on kohustatud andma tellijatele tasuta, tagasivõtmatult, piiranguteta ja lõplikult üle töö käigus loodud uue intellektuaalomandi suhtes tekkinud intellektuaalse omandi alased õigused, kui konsortsium või mistahes konsortsiumi liige kasutab uut intellektuaalomandit viisil, mis kahjustab avalikku huvi. 4.3.4 Teenuse osutaja vastutab kolmandatele isikutele kuuluvate intellektuaalse omandi alaste õiguste järgimise eest. 5. TASU 5.1 Tasu töö korrektse teostamise eest on 834 999,22 eurot koos käibemaksuga. ETAG tasub töö eest pärast vahearuannete ja lõpparuande heakskiitmist teenuse osutaja esitatud e-arvete alusel. 5.2 Tasust 659 649,38 eurot makstakse Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) vahenditest, 87 674,92 eurot ministeerium 1 vahenditest ning 87 674,92 eurot ministeerium 2 vahenditest. Nimetatud summades sisaldub käibemaks. 5.3 Kui lepingu punktis 5.1 nimetatud tasu muudetakse, muutub ka RITA+ ning ministeeriumite vahenditest eraldatav tasu selliselt, et säilib esialgse rahastuse proportsioon. 5.4 Kõigi käesoleva lepingu alusel esitatavate arvete maksetähtaeg on 30 kalendripäeva. 6. POOLTE KOHUSTUSED 6.1 Teenuse osutaja kohustub: 6.1.1 tegema töö vastavalt lepingus ja selle lisades kokkulepitud eesmärkidele ja kirjeldusele; 6.1.2 tegema töö lepingu lisades kokkulepitud meeskonnaga (või võrreldava kvalifikatsiooni ja pädevusega asendatud meeskonnaliikmetega); 6.1.3 informeerima tellijaid koheselt töö tegemise käigus ilmnenud probleemidest ja lepingu või selle lisade muutmise vajadusest; 6.1.4 määrama teenuse osutaja poolsed juhtkomisjoni liikmed ning võtma osa juhtkomisjoni tööst vastavalt tellija juhistele; 6.1.5 tagama, et iga konsortsiumi liige kinnitab huvide konflikti puudumist projektis osalemiseks; 6.1.6 andma tellijatele üle lepingus ja selle lisades nimetatud dokumendid ja tegema andmed kättesaadavaks lähteülesandes nimetatud viisil; 6.1.7 viima koostöös tellijatega ellu lepingus ja selle lisades nimetatud koostöövormid (sealhulgas analüüsi tutvustamine, kohtumised tellijate esindajatega); 6.1.8 esitama tellijale aruanded ja andma töö tellijale üle vastavalt lepingu punktile 3; 6.1.9 arvestama töö tegemisel ja aruannete esitamisel tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil tehtud märkustega ja antud juhistega; 6.1.10 jälgima töö tulemuste vormistamisel ja neist teavitamisel Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kehtestatud nõudeid ning viitama, et tööd on rahastatud RITA+ programmi toetustest; 6.1.11 võimaldama tellijal ja tema volitatud isikutel kontrollida esitatud aruandeid. 6.2 ETAG kohustub: 6.2.1 tasuma tehtud töö eest teenuse osutajale vastavalt lepingu punktile 5; 6.2.2 nõustama teenuse osutajat vajadusel aruannete täitmisel ja esitamisel; 6.2.3 andma teenuse osutajale viimase nõudmisel lepingu täitmiseks vajalikku muud abi, infot jm; 6.2.4 määrama ETAGi poolsed juhtkomisjoni liikmed ning korraldama juhtkomisjoni tööd, sealhulgas korraldama aruannete hindamise;  6.2.5 tegema teenuse osutajaga koostööd kokkulepitud koostöövormide elluviimisel. 6.3 Ministeeriumid kohustuvad: 6.3.1 kandma ETAGi esitatud e-arve alusel ETAGile üle lepingu punktis 5.2 nimetatud asjaomase ministeeriumi tasu osa; 6.3.2 andma teenuse osutajale viimase nõudmisel lepingu täitmiseks vajalikku muud abi, infot jm; 6.3.3 määrama ministeeriumite poolsed juhtkomisjoni liikmed ning osalema juhtkomisjoni töös; 6.3.4 tegema teenuse osutajaga koostööd kokkulepitud koostöövormide elluviimisel. 7. TEAVITAMINE JA AVALIKUSTAMINE 7.1 Pooltel on õigus kasutada töö tulemusena valminud uut intellektuaalomandit viisil, mis võib kaasa tuua sellise intellektuaalomandi või selle osa avaldamise kolmandatele isikutele (s.h trükkimine, levitamine ja avaldamine veebileheküljel), arvestades töö tulemustega seotud intellektuaalse omandi õiguste kaitse vajadustest tingitud piiranguid (nt patenditaotluse esitamise korral, konfidentsiaalse info kaitse), riigikaitselisest vajadusest tingitud või muid käesolevas lepingus sätestatud piiranguid. 7.2 Pooled kohustuvad mitte avalikustama töö käigus loodud leiutist käsitlevat informatsiooni arvates konsortsiumilt punktis 4.3.1. viidatud patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimistaotluse esitamise kavatsuse teate saamisest kuni patenditaotluse või kasuliku mudeli registreeringu publitseerimiseni Patendiameti poolt. 7.3 Tulemuste avalikustamisel kohaldatakse avaliku teabe seaduses, konkurentsiseaduses ning patendiseaduses sätestatut. 7.4 Pooled arvestavad, et ettevõtjad ei tohi saada selle lepingu alusel lubamatut riigiabi. 8. VASTUTUS 8.1 Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus ja hoolsalt ning lähtudes hea teadustava põhimõtetest. 8.2 Lepingust tulenevat kohustust rikkunud pool on kohustatud hüvitama teis(t)ele pool(t)ele rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju tegema kõik endast oleneva et heastada tekkinud olukord. 8.3 Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 8.4 Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega. 8.5 Pool teatab teis(t)ele pool(t)ele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt kolmekümne (30) päeva jooksul arvates päevast, millal sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest. Lepingu rikkumisest ei pea teatama, kui lepingu rikkumine seisneb lepingus sätestatud tähtajaks mõne dokumendi üle andmata jätmises. 8.6 Pool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ja lepingut rikkunud pool ei ole kohustuse täitmiseks antud 30 (kolmekümne) päevase täiendava tähtaja jooksul asunud kohustust täitma. 8.7 Juhul, kui teenuse osutaja viivitab põhjendamatult töö tegemisega ja ei ole tööd üle andnud kahe kuu möödumisel arvates punktis 3.1 sätestatud vastava aruande üleandmise tähtajast või rikub oluliselt lepingus ja selle lisades toodud töö teostamise nõudeid, on tellijal õigus lepingust ühepoolselt taganeda. 8.8 Juhul, kui tellija on viivitanud teenuse osutajale tasu maksmisega rohkem kui kuu üle punktis 5 kokkulepitud tähtaja või rikub oluliselt käesolevas lepingus või selle lisades sätestatud kohustusi, on teenuse osutajal õigus lepingust ühepoolselt taganeda ja nõuda sisse teenuse osutajale tekitatud kahju (eelkõige viivist). 9. KONFIDENTSIAALSUS JA ISIKUANDMED 9.1 Pooled kohustuvad lepingu kehtivuse ajal ning tähtajatult pärast lepingu lõppemist hoidma saladuses neile lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni, mis on ühe poole poolt teis(t)ele poolele edastamise hetkel tähistatud kui konfidentsiaalne, samuti asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud ja isikute eraelu puudutavat teavet. 9.2 Pooled kohustuvad mitte avalikustama konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta va juhul, kui kolmandatel isikutel on seadusest tulenev õigus vastavat teavet nõuda. 9.3 Pooled on kohustatud tegema enda poolt kõik, et konfidentsiaalne teave ei muutuks nende töötajate või muude isikute kaudu avalikuks. 9.4 Juhul, kui pooled on lisaks lepingule allkirjastanud ka konfidentsiaalsuskokkuleppe, kohustuvad pooled järgima ka konfidentsiaalsuskokkuleppest tulenevaid nõudeid ja piiranguid. 9.5 Juhul, kui tööde tegemiseks on vajalik isikuandmete töötlemine, sõlmivad pooled selleks eraldi andmetöötluslepingu ning kohustuvad tööde raames isikuandmete töötlemisel järgima ka andmetöötluslepingust tulenevaid nõudeid ja piiranguid. 10. TEADETE EDASTAMINE 10.1 Pooled edastavad lepinguga seotud teated vastava poole volitatud esindajale või ametlikul aadressil. 10.2 Poolte volitatud esindajad käesoleva lepingu täitmisel on järgmised: 10.2.1 Konsortsiumi volitatud esindajaks suhetes tellijaga on juhtivpartner, kes lähtub konsortsiumi esindamisel käesolevast lepingust ja konsortsiumi liikmete vahel sõlmitud konsortsiumilepingust. Juhtivpartner nimetab oma esindajaks käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel Eha Nurk, tel: 512 5929, e-post: [email protected]. 10.2.2 ETAGi volitatud esindajaks suhetes teenuse osutajaga käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel on Indrek Heinla, tel: 552 4134, e-post [email protected]. 10.2.3 Ministeeriumi 1 volitatud esindajaks suhetes teenuse osutajaga käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel on Sille Pihlak, tel: 58860459, e- post [email protected]. 10.2.4 Ministeeriumi 2 volitatud esindajaks suhetes teenuse osutajaga käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel on Külli Johanson, tel: 6256508, e- post [email protected]. 10.3 Pooltevahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused, kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti. 10.4 Kõik teated, mis on saadetud ülaltoodud volitatud esindajate või asutuse ametlikule e- postile, loetakse kättesaaduks saatmise momendil. 10.5 Pooled kohustuvad mistahes muudatustest oma volitatud esindajate ja/või nende kontaktandmete osas viivitamatult vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt teavitama. Kuni teate kättesaamiseni loetakse teise poole jaoks kehtivaks andmed, mis on talle esitatud. 11. LEPINGU KEHTIVUS, SELLE MUUTMINE JA LÕPPSÄTTED 11.1 Leping sõlmitakse eesti keeles elektroonselt ja allkirjastatakse digitaalselt. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt. 11.2 Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse lepingu lisana. Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist poolte poolt või poolte poolt määratud tähtajal. 11.3 Tellijal on õigus leping üles öelda igal ajal, tasudes teenuse osutajale lepingu ülesütlemise päevaks faktiliselt teostatud ja üle antud töö eest. 11.4 Juhul kui tellijale saab aruannete hindamisel teatavaks, et töö ei võimalda saavutada lepingus ja selle lisades toodud eesmärke ja tulemusi või töö valmimisele esitatavaid nõudeid on võimatu saavutada, on tellijal õigus tegevuste elluviimine osaliselt või  täielikult peatada ja alustada läbirääkimisi teenuse osutajaga muudatuste tegemiseks töö edasisel tegemisel. 11.5 Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras Tartu Maakohtus. 11.6 Leping kehtib kuni poolte kõikide kohustuste täitmiseni. 12. POOLTE ALLKIRJAD ETAG: Teenuse osutaja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jaanson, Annika Veimer, Tervise Arengu Instituudi SA Eesti Teadusagentuur esindaja esindaja Ministeerium 1: Ministeerium 2: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maarjo Mändmaa, Ministeerium 1 esindaja Marko Gorban, Ministeerium 2 esindaja  A 25 1997 uuring Finantskriis % Eesti inimesi 20 Rasvumine Koroonakriis 2014 uuring 2026 uuring 15 10 2000 2010 2020 Aasta B 2000 1500 Reaalpalk Eurot 1000 500 0 2000 2010 2020 Aasta   NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida RITA-TOIT1 2025 Ava vorm Üldandmed Uuringu nimi eesti keeles Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine Uuringu nimi inglise keeles Promotion of the population's balanced diet Uuringui algus 01.10.2025 Uuringu lõpp 30.09.2027 Vastutav täitja Eha Nurk Juhtpartner Tervise Arengu Instituut Partner(id) Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond Partnerite kinnituskirjad Tartu Ülikooli kinnituskiri_RITA _RATTE.asice Taotletav summa 834999,22 (koos käibemaksuga) Valdkond ja eriala Frascati Manuali ETIS valdkond CERCS valdkond % valdkond 3.3 3. Terviseuuringud B470 Füsioloogia 70,0 Terviseteadused 3.9. Toitumisteadus 1 Valdkond ja eriala Frascati Manuali ETIS valdkond CERCS valdkond % valdkond 2. 5.2 Ühiskonnateadused Majandusteadus S191 Turu-uuringud 15,0 ja kultuur 2.12. ja ärindus Majandusteadus S180 Majandus, 2. ökonomeetrika, 5.2 Ühiskonnateadused majandusteooria, Majandusteadus 15,0 ja kultuur 2.12. majanduslikud ja ärindus Majandusteadus süsteemid, majanduspoliitika Lühikokkuvõte eesti keeles Projekti eesmärgiks on uurida rahvastiku toitumisharjumusi, nii kiirel ja ülevaatlikul viisil kui ka põhjalikes detailides ja üksikisiku tasandil. Toidupoe kliendikaardipõhise toidupüramiidi uuringuga soovime arendada metoodika, mis võimaldaks soovitud ajahetkel lihtsalt ja kulutõhusalt, ilma osalejaid koormava ulatusliku küsitlusuuringuta, saada läbilõike rahvastiku toitumisest. Toiduohutuspoliitika kujundamiseks on aga vaja oluliselt üksikasjalikumaid andmeid, mille tarvis viime läbi rahvastiku toitumise uuringu Euroopa Toiduohutusameti metoodikaga. Selle kõrval on oluline analüüsida ja katsetada võimalikke sekkumisi, mis aitavad ohjeldada rahvastikus levinud tasakaalustamata toitumist ja selle tagajärgi. Senised poliitikameetmed on olnud ebapiisavad, peamiselt suunatud üksikisiku vastutusele ja vabatahtlikele meetmetele. Läheneme ülesandele mitmesuunaliselt. Teatavasti on mõjusam kombineerida erinevaid üksteist toetavaid sekkumisi. Kestliku toidukeskkonna kujundamise vaates katsetame kuidas Eesti tarbijad Nutri-Score pakendimärgise vastu võtaksid. Selleks kombineerime fookusrühma uuringu ja küsitluse (tarbijate hoiakute, keeleliste nüansside ja kultuuriliste eripärade tuvastamiseks, mis võivad mõjutada märgise mõistmist ja usaldusväärsust) ning pilgujälgimise uuringud laboris ja poekeskkonnas. Laborikatsetega testime märgatavust, et mõista millise teabe põhjal teeb inimene tervisliku ostuotsuse, selgitame välja milline Nutri-Score variant ja millise paigutusega tootel mõjutab kõige enam inimese tervisliku ostuotsuse protsessi. Poekatsed loomulikus ostukeskkonnas mobiilse pilgujälgimise metoodikaga näitavad meile kas ostja teeb Nutri-Score märgise olemasolul tervisliku ostuotsuse kiiremini ja vähesema eksimisega. Maksumuudatused on üha rohkem levinud meetmed tarbijate toiduvalikute suunamisel. Nii püüame tarbimise hinnaelastsuse analüüsi, tervislike toodete käibemaksu vähendamise uuringu ja magusamaksu uuringuga prognoosida võimalikku mõju Eesti andmete pealt. Generatiivse tehisintellekti kasutamine taotluse koostamisel Kas te olete kasutanud generatiivse tehisintellekti abi (nt 2 tehisintellekti abi (nt ChatGPT, MS Copilot, Gemnini, DALL-E, Claude vms) taotluse või selle osade kirjutamiseks või ettevalmistamiseks? j k l m n i j k l m n Jah Ei Selgitus tehisintellekti kasutamise kohta Uuringukirjeldus Pakkuja arusaam sisulisest uuringuprobleemist ja sellest lähtuvalt püstitatud uurimisülesannetest Toitumine on elu alus ja üks olulisemaid muudetavaid tegureid, mis mõjutab inimeste tervist ja heaolu. Kogu meie ühiskond on pingutanud, et jõuda majanduslikult haljale oksale ja seeläbi tagada inimestele piisavalt energiat ja toitained. Kuid pingutus on läinud nii hästi, et oleme paradoksaalsel kombel sattunud olukorda, kus paljud eestlased toiduga liialdavad. Tulemuseks on üle poole (53%) täiskasvanutest (Reile & Veideman, 2023) ja ligi kolmandik (31%) I–VII klassi õpilastest (TAI, 2023) ülekaalu või rasvumisega. Tasakaalustamata toitumine mängib rolli südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi ja mitmete vähivormide väljakujunemises. Samuti on energiatihedate toitude liigne tarbimine üks liigse kehakaalu peamisi põhjusi (WHO, 2003 ja 2018). Nii on oluline jälgida, kuidas Eesti inimesed söövad ja mõista, kuidas neid suunata nii, et nad oleks energia ja toitainetega piisavalt, aga mitte üle, varustatud. Rahvastiku toitumist kirjeldavad andmed pakuvad siinkohal tõenduspõhist alust riiklike toidu- ja tervisepoliitikate kujundamisel, aidates selgitada ebasoodsate tervisesuundumuste põhjusi ja leida viise nende peatamiseks. Samuti on detailsed, isikupõhised toitumisandmed hädavajalik sisend toiduohutuse alaste riskihinnangute koostamiseks. Eestis on seni läbi viidud kaks rahvastiku toitumise uuringut (RTU), esimene 1997. a (WHO, 1999) ja teine aastatel 2014–2015 (Nurk jt, 2017a ja 2017b). Neist viimane järgis Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) projekti EU Menu metoodikat (EFSA, 2009), mis on välja töötatud üle-euroopaliste kõrgekvaliteediliste ja detailsete harmoniseeritud toitumisandmete kogumiseks. Nii 1997 kui 2014–2015 a RTU andmed on EFSA andmebaasis (Comprehensive Food Consumption Database), mis on sisendiks EFSA teaduslike hinnangute koostamisel. Lisaks on 2014–2015 RTU andmetele tuginedes koostatud Eestis mitmeid riskihinnanguid, nt akrüülamiidi kohta beebitoitudes (Elias jt, 2017), nitritite kohta lihatoodetes (Elias jt, 2020) ja teisi hinnanguid, mis ei ole publitseeritud teadusartiklitena. Samuti on andmed leidnud kasutust toitumise kvaliteeti (Rippin jt, 2020) ja laiemalt tervisekäitumist (Kukk & Nurk, 2023) käsitlevates publikatsioonides ning mitmetes diplomi- või magistritöödes. RTU standardtabelid Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis on kättesaadavad ametkondlikuks kasutamiseks, meediaväljaannetele jne. 3 Kuna eelmisest RTUst on möödunud kümnend, võib eeldada, et rahvastiku toitumisharjumused on arvestatavalt muutunud – muuhulgas nii kasvanud jõukuse ja muutunud tootevaliku tõttu kui ka näiteks suurenevast keskkonnateadlikkusest. Samuti ei kaasa EFSA oma riskihinnangutesse rohkem kui 10 a vanuseid andmeid. Seega on tekkimas oht, et Eesti andmed peagi enam üle-euroopalistes riskihinnangutes ei kajastu ja vähenevad Eesti võimalused osaleda ELi toidupoliitika kujundamises. Seega vajadus ajakohaste rahvastiku toitumisandmete järele on ajendiks uuele Eesti RTUle. Põhjalike ja kõikehõlmavate uuringute läbiviimise peamiseks probleemiks on metoodika eripärast tulenev kallidus, mistõttu ei sobi need rahvastiku tervise hindamiseks ebatervisliku ja tasakaalustamata toitumise ja selle tulemite vaates. Jälgides liigse kehakaalu muutumise mustreid seniste RTUde vahel on selgelt märgata, et tänaseks on rasvumisega inimeste osakaal järjest suurenemas (joonis 1). Uuringute vahele jäävad mitmed madalseisud – 2009. a finants- ja 2020. a koroonakriis, millest esimese puhul on märgatav kehakaalu langus. Seevastu koroonaviiruse perioodil on kehakaalu tõus aeglustunud. Senine, rohkem kui kümneaastane, uuringusamm ei võimalda mõõnaaegsete toitumismustrite kaardistamist. Seega on vaja RTU kõrvale teisi viise, kuidas inimeste toitumisharjumusi tihedamini kaardistada, isegi kui need lõpuni standarditele ei vasta. Siinkohal on abiks toidupoodide läbimüügiandmed. Valdavalt hangivad Eesti inimesed oma toidu kauplustest: kartuli, puuviljade, marjade, köögiviljade, mahlatoodete ja mooside puhul 57–70%, mesi 24% ja ülejäänud tooterühmad 78–95% (Lepane jt, 2024). Üldistatud kujul annavad need väga hea ettekujutuse tarbimisharjumustest (Jenneson jt, 2022) ja perioodiliselt detailsema pildi Eesti toidukäitumisest. Teades kõige suuremaid probleeme võimaldab see riigil jagada täpsemalt soovitusi, teha sihitud kampaaniad ja seejärel nende tõhusust hinnata. Lisaks saab nii hinnata majanduspoliitika ja turuseisukordade muutust – nt kui toimus käibemaksu tõus või kakao hinna kallinemine, siis kui palju muutusid rahva toidueelistused või mis on alternatiivsed toiduvalikud? Kõiki selliseid küsimusi saab põhimõtteliselt reaalajas jälgida. Toidukeskkonnal on märkimisväärne osa inimeste toiduvalikute eelistustel ja seeläbi on neid võimalik tervist toetava keskkonna kujundamisega kergemini suunata tervislike valikute poole. Üksteist toetavad riiklikud sekkumised saavad siinkohal olla osaks süsteemses lahenduste koosluses. Viimastel aastatel on tervisliku toitumise edendamisel pööratud üha suuremat tähelepanu toidupakenditel esitatavale teabele. Toidupakendi märgistuste süsteemi on võimalik parendada, et suunata inimesi tervislike valikute poole. Eestis viitavad toitumismärgistuse standardid ja eeskirjad ainult ELi määrustele, kuid riiklikul tasandil saab ära teha rohkem. Praegu on kohustuslik ainult pakendi tagakülje toitumismärgis, kuid pakendi esikülje märgised võivad inimeste toitumisvalikuid tõhusamalt mõjutada. Erinevatel riikidel on kujunenud erinevad lähenemised. Nutri-Score on üks levinumaid märgistuse vorme, mille eesmärk on pakkuda lihtsustatud ja kergesti mõistetavat teavet, aidata tarbijatel teha kiireid ja teadlikke ostuotsuseid (Hersey jt, 2013; Ducrot jt, 2016; Kelly jt, 2009). Nutri-Score puhul hinnatakse toidu üldist toiteväärtust 5-värvilisel ja -tähelisel skaalal (A, parim, kuni E, halvim), tuginedes positiivsete ja negatiivsete komponentide tasakaalule 100 g või ml kohta. Uuringud on aga näidanud, et märgiste tõhusus ei sõltu ainult nende nähtavusest, vaid ka selgusest ja kohalikust kultuurikontekstist (van Herpen & van Trijp, 2011; Storcksdieck jt, 2020). Eesti oludes on Nutri-Score’i potentsiaali hinnatud peamiselt teoreetilisel tasandil, kuid puuduvad teaduslikud uuringud, et näidata milline on mõju tarbijate ostuotsustele ja tervislikele valikutele. Nutri-Score’i kõrval on uuritud valgusfoorimärgist, päevase kalorite hulga põhist märgist (guideline daily amount), ebatervislikkuse eest hoiatavate märgiste kasutamist ja lihtsustatud numbrilisi süsteeme nagu Nutrinform Battery või Choices logo. Puudub konsensus, milline on parim terviseotsuste suunamisel, ent Nutri-Score on üks tõhusamaid tänu oma lihtsale värvikoodile (Ducrot jt, 2016; Hersey jt, 2013). Kuigi valgusfoori süsteem on intuitiivne, on see kohati tarbija jaoks liiga keerukas (Borgmeier & Westenhoefer, 2009; Storcksdieck Genannt Bonsmann jt, 2020). Energiarikkast kuid toitainetevaesest tootest hoiatavate märgiste tõhusus sõltub oluliselt kultuurilisest vastuvõetavusest ja visuaalsest selgusest (Arrúa jt, 2017). 4 Kokkuvõtvalt on vaja märgiseid kohandada kohalikele oludele ja kasutada kultuuriruumis selgeid ja kiirelt mõistetavaid visuaalseid vihjeid (van Herpen & van Trijp, 2011; Grunert jt, 2010). See tingib vajaduse võimalikke tervislikkuse märgiseid enne riiklikku kasutuselevõttu kohapeal testida. Paljudes uuringutes on keskendutud eksperimentidele laboris (Oswald jt, 2022; Tavares jt, 2024) ja märgise mõju ostukeskkonnas ei ole uuritud. Sellest tulenevalt on meie uuringu eesmärgiks tuvastada Nutri-Score- märgistuse sobivus, arvestades Eestis levinud toitumiskäitumise eripärasid ning selgitada kas ja kuidas erineb Nutri-Score-tüüpi eri märgisevariantide mõju tarbijate tervislikes toiduvalikutes. Tulemuste põhjal esitame soovitused Nutri-Score märgise rakendamiseks Eestis. Tervislikuma toitumise edendamiseks, ülekaalu ja toitumisega seotud haiguste kasvava levimuse vastu võitlemiseks kasutatakse üha enam toidu ja alkoholivabade jookide maksustamist. Kui maksud kantakse tootjate poolt tarbijatele edasi, siis tõstavad need maksustatud toodete hindu, vähendades seeläbi tarbijate tõenäosust neid osta. Maksud kannustavad tootjaid oma toodete koostist muutma. Selliste maksude sagedasem sihtmärk on olnud suhkruga magustatud joogid, kuid makse on kasutatud ka kõrge rasva-, soola- või suhkrusisaldusega toitude puhul. Maksustamine toob kaasa tervisele ebasoodsamate toodete müügi ja tarbimise vähenemise, eriti kui maksud on kombineeritud tervist toetavate toitude maksusoodustustega ning maksudele reageerivad enam madalaima sissetulekuga rühmad (Pineda jt, 2024). Springman jt (2025) simuleerivad lisandväärtusmaksu (VAT) muudatusi Euroopa riikides, tõstes maksu liha- ja piimatoodetele ning langetades puu- ja köögiviljadele näidates, et samaaegselt on võimalik parandada inimeste toitumist ja tervist ning suurendada keskkonna- ja majanduskasu. Et hinnata maksude mõju tarbimisele on vaja teada tarbijate hinnatundlikkust. Eesti kohta seni detailsed hinnaelastsused kitsaste kaubagruppide kohta puuduvad või on ebatäpsed. Leibkonna eelarve uuringu andmete põhjal leidis Võrk (2021) toidukaupade ja mittealkohoolsete jookide hinnaelastsuse, mida on kasutatud käibemaksumuutuste mõju simuleerimiseks. Võrk & Selliov (2002) leidsid hinnaelastsused 9 toidukaubagrupi kohta, mida on kasutatud impordimaksude mõju simuleerimiseks. Siiski on mõlemad liiga üldised simuleerimaks tervist kahjustavate toodete maksustamise mõju tarbimisele. Eesti magustatud jookide maksutõusu prognoositud mõjude kohta kasutati teiste riikide meta-analüüside tulemusi. Analüüsi autorid Veerman & Wanjau (2024) soovitasid, et tarbijate reaktsiooni hindamiseks maksumuutustele on vaja rohkem uuringuid Eesti andmetega ja võimalusel leida iga tootekategooria hinnaelastsusi. Nende põhjal saaks analüüsida tarbijate üleminekut ühelt kaubagrupilt teisele, nt suure suhkrusisaldusega ja kõrge maksumääraga toodetelt väiksema suhkrusisaldusega ja madalama maksumääraga toodetele. Pakutava uurimismetoodika kirjeldus ja põhjendatus Rahvastiku toitumise uuring teostatakse vastavalt EFSA EU Menu metoodikale (EFSA, 2009). Uuringusse kaasame täiskasvanud vanuses 18–74 aastat jagatuna nelja vanuserühma ning igast soo ja vanuserühmast soovime saada andmed 150 inimeselt (minimaalselt 130). Kokku 1040–1200 uuritavat. Andmete kogumiseks kasutatame TAI toitumise infosüsteemi (Nutridata) küsitlusprogrammi, mis võimaldab uuritavatel arvuti või mobiiltelefoni abil iseseisvalt küsimustikele vastata ja toidupäevikuid täita. Siiski, erandjuhtudel, kui vastajal ei ole võimalik elektrooniliselt küsimustikke täita, on võimalus kasutada paberküsimustikke ja toidupäevikuid. Küsitlusmaterjalid on nii eesti kui vene keeles. Uuring koosneb kolmest küsimustikust: 1. Üldküsimustik hõlmab küsimusi uuritava sotsiaaldemograafilise tausta, terviseseisundi ja hoiakute kohta, sh enesehinnanguline kehakaal ja pikkus; 5 2. Toitude tarbimise sagedusküsimustikuga kogutakse andmed valitud toitude tarbimissageduse kohta viimase 12 kuu jooksul ning enamasti ka nende toitude tavapärased tarbimiskogused; 3. Toidupäevik, mis tuleb vastajal täita kahel korral umbes 14-päevase vahega (uuringupäeva 24-tunnise perioodi jooksul söödud toidud ja nende kogused, sh toidulisandid). Toidupäevikusse sisestatakse iga toidukorra alla uuritava söödud toidud (Nutridata toidu koostise andmebaasist või uuendusliku lähenemisena triipkoodilugejaga) ja kogused grammides, kasutades koguste määramisel abivahendina majapidamismõõte ja Nutridata toitumisuuringute küsitlusprogrammi toitude pildiseeriaid. Sisestatud toitude kohta küsime lisateavet eelkõige toiduohutuse vaatest kõikvõimalike toitude, toidu komponentide ja toiduga saadavate ainete (peamiselt tervist ohustavate, aga ka toitainete) riskihinnangute koostamiseks: a) toidu päritolu (ise kasvatatud/kogutud või valmistatud, lahtiselt müüdav, toitluskohas valmistatud, pakendatud toode), joogivee puhul vee päritolu (ühisveevärk, lokaalne veevarustus, veekogust, pakendatud toode); b) pakendatud toote korral kaubamärk ja nimetus; c) pakendatud toote korral pakendi tüüp; d) päritoluriik (vaid valitud toidurühmades); e) vitamiinide ja mineraalainetega rikastamine (vaid valitud toidurühmades); f) ülimagusate magusainete sisaldus (vaid valitud toidurühmades); g) mahepõllumajandusest pärinemine (vaid valitud toidurühmades). Kasutatav küsitlusmetoodika lahkneb mitmes aspektis 2014–2015 aastatel toimunud RTU metoodikast, kusjuures suurima erinevusena kogutakse käesoleval juhul täiskasvanute rühmas toitumisandmed isetäidetava toidupäevikuna, mitte meenutusmeetodil küsitleja vahendusel. Siiski võib tekkida vajadus täpsustavaks intervjuuks, kui toidupäeviku kontrollimisel avastatakse puuduvad andmed või tekib muid küsimusi. Osalejate vastamiskoormuse vähendamiseks oleme arendamas võimalust kasutada mobiiltelefonis toitude sisestamisel triipkoodilugejat. Nutridata küsitlusprogrammi triipkoodilugeja funktsioon on seotud ulatusliku üle-eestilise tooteandmebaasiga Productinfo24. Triipkoodilugeja on üles ehitatud selliselt, et kõikide skaneeritud toitude kohta loob programm automaatselt Nutridata toidu koostise andmebaasi toiduprofiilid, mis sisaldavad algselt Productinfo24st üle võetud teavet: kaubamärki, triipkoodi, pakendi tüüpi ja nõutavaid toitumisandmeid (koostisosad, toiduenergia ning toote pakendil olev toitaineline teave). Erinevustele vaatamata on RTU metoodika kavandatud selliselt, et kogutavad andmed oleksid üldjoontes võrreldavad eelmise RTU andmetega ja kasutatavad toiduohutuse riskihinnangute koostamisel, sh EFSA töös. Täiendavalt RTUle plaanime käesolevas projektis hinnata võimalust reprodutseerida toitumisuuringust saadavaid üldisi toitumismustreid kaupluste läbimüügiandmete põhjal. Näidiseesmärgiks soovime analüüsida toidupüramiidi vastavust tegelikkusele. RTU 2014–2015 aastate andmetel oli eestlaste päris toidueelistused oluliselt teistsugused kui ideaalne toidupüramiid (joonis 2). Projektis plaanime kasutatada Tartu Coopilt saadud andmeid, mis on projekti taotluse esitamise hetkel kinnitamisel. Coopiga on olnud pikaajaline koostöö, mille raames antud andmestiku kasutamine oleks jätk varasemalt tehtud töödele. Võimalik on taotleda anonüümseid andmeid alates aastast 2012. a. Andmed on toorkujul tootenime ja EAN-koodiga. Kokkuvõtteid Tartu Coopi läbimüügiandmest teeme erinevate toidurühmade suhtelise läbimüügi suurusjärgu kohta. Suhtelist olulisust võrreldakse ideaalse toidupüramiidiga. Kuna andmed ulatuvad pikalt minevikku, püüame taasesitada 2014. a ja 2026. a toidupüramiidid ja seejärel imputeerida iga-aastased toidupüramiidid nende kahe uuringuaasta vahel. Näiteks on teadusuuringud näidanud, et COVID-19 pandeemia perioodil hakkasid Itaalia lapsed ja noored rohkem magusaid snäkke ja töödeldud liha sööma (Pujia jt, 2021). Poola uuringu andmetel hakkasid täiskasvanud samal perioodil rohkem magusaid snäkke sööma, eelistades kiirtoitu, piimatooteid ja liha 6 (Sidor & Rzymski, 2020) ning USAs oli magusate jookide ja snäkkide tarbimise suurenemine, mida seostati ka ülekaalulisusega (Park jt, 2022). Kuigi on uuringuid mis näitavad, et kodus toidu valmistamine ja puuviljade söömine suurenes, siis need trendid ei olnud universaalsed ja samaaegselt kaasnes siiski ebatervislik toitumine ja snäkid (Bennett jt, 2021; Pourghazi jt, 2022). Pakendi esikülje märgise uuringus kombineerime fookusrühma uuringu, küsitluse ja pilgujälgimise uuringud laboris ning poekeskkonnas. Nende läbiviimine toimub järjestikku kulgevalt kolme omavahel seotud etapina. Esimeses etapis kogume kvalitatiivsed andmed fookusrühmauuringuga, et saada põhjalik ülevaade Eesti tarbijate hoiakutest seoses Nutri-Score’i märgisega. See lähenemine aitab selgelt tuvastada, millised keelelised nüansid ja kultuurilised eripärad võivad mõjutada märgise mõistmist ja usaldusväärsust. Ühtlasi kasutame fookusrühma, et välja selgitada kas on alternatiive, mis Nutri-Score märgise kasutamisel võiks olla eestlaste jaoks sobivad. Viiakse läbi kaks fookusrühma noorte, kaks keskealiste, kaks vanemaealiste ning kaks vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste hulgas. Fookusrühma tulemuste põhjal paneme kokku uuringuplaani labori pilgujälgimise katseteks uuringu teises etapis. Teises etapis viime läbi pilgujälgimise eksperimendi, et mõista millise teabe põhjal teeb inimene tervisliku ostuotsuse ja selgitame välja milline Nutri-Score variant ja millise paigutusega tootel mõjutab kõige rohkem inimese tervisliku ostuotsuse protsessi. Selgitame välja kuivõrd märgist märgatakse, kuivõrd tehakse õige otsus (valitakse etteantud toodete hulgast kõige tervislikum) ja millal tehakse seda kõige kiiremini. Kolmandas etapis testime laborikatsete põhjal valitud Nutri-Score märgise toimivust toidupoes ehk loomulikus ostukeskkonnas, kasutades mobiilset pilgujälgimist. Võrdleme, kas Nutri-Score olemasolul saab inimene leida tervisliku toote kiiremini ja tehes vähem vigu toodet leides. Uuringu tulemusena saab teha soovitused kuidas Eestis Nutri-Score märgist tulevikus rakendada, millised on inimeste hoiakud ja kuidas nendest lähtuvalt saaks Nutri-Score kasutuselevõttu inimestele teadvustada. Lisaks hindame projektis kasutatavate Tartu Coop andmete põhjal koguste ja hindade omavahelisi seoseid, mida saab kasutada maksupoliitika võimalike mõjude simuleerimiseks. Kasutades erinevate tootegruppide suhteliste hindade muutust üle aastate, hindame regressioonanalüüsi abil erinevate kaubagruppide koguste hinnatundlikust nii kaubagrupi oma hinnale kui asenduskaupade hindadele. Saadud hinnatundlikkust kasutame selleks, et simuleerida võimalike maksumuudatuste mõju inimeste ostukorvile. Kasutavate andmete perioodi jäävad ka käibemaksumäärade tõusud (20%lt 22%le 2024. a ja täiendavalt 22%lt 24%le 2025. a), mida saab kasutada hindamaks maksumäärade tõusu ülekandumist hindadesse erinevate tootegruppide lõikes. Sõltuvalt hinnatud kaupade hinnaelastsustest simuleerime maksupoliitika mõju ulatuse tervislikemate toodete tarbimisele analoogselt Veerman & Wanjau (2024) simulatsioonimudelile. Pakkuja nägemus andmevajadusest ning andmestike sidumisest Rahvastikupõhised toitumisandmed pakuvad faktilist sisendit riikliku toidu-, toitumis- ja toiduohutuspoliitika kujundamiseks. Sellised andmed võimaldavad seireülevaadet Eesti rahvastiku toitumise hetkeolukorrast, aga ka kirjeldada toitumisharjumuste muutusi ning pakuvad üksikasjalikku sisendit mudelhinnangute koostamiseks, näiteks toiduohutuse valdkonna riskihinnangutele. Nende hinnangute põhjal ei kujundata toidupoliitikat mitte ainult Eestis vaid ELi üleselt. Kui toiduohutuse vaatest on andmed kasutatavad umbes kümme aastat, siis rahvastiku tervise seisukohast tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise jälgimiseks sellest ei piisa, sest rahvastiku toitumisharjumused on selle ajaga märgatavalt muutunud. See tingib vajaduse uute ajakohaste andmete järele oluliselt sagedamini. Siinkohal 7 on hea võimalus võrrelda RTU ja poe (näiteks Coop) andmeid kattuvatel ajaperioodidel (2014 ja 2026) ja töötada välja mudel, mis võimaldaks rahvastiku toitumist tervise seisukohast hinnata oluliselt sagedamini ja kulutõhusamalt ilma osalejaid koormava ulatusliku küsitlusuuringuta. Tartu Coopi andmete põhjal leitud ostukorvi ja selle muutust üle aastate võrreldakse Statistikaameti läbi viidud leibkonna eelarve uuringu andmetega aastatest (2010-2020 ja 2026). Vajadusel taotleme Statistikaameti andmetele juurdepääsu teadlaste töökeskkonna kaudu. Tartu Coopi andmed on anonüümsed, kuid äriliselt tundlikud. Vastav turvalisuse aste lepitakse Coopiga kokku. Kõige turvalisem meetod on hoida neid tüüpilistele äriandmete turvalisusele vastavalt Tartu Ülikooli SAPU (Sensitive data analysis platform) andmepuuris, kuhu saavad ligi ainult projektiga seotud isikud ja kust ei saa ilma andmehoidja nõusolekuta andmeid välja kopeerida. Rohkem teavet: https://docs.hpc.ut.ee/public/services/SAPU/ Lisaks RTU andmetele kogume projektiga esmased eksperimentaalsed andmed nii kontrollitud katsetest laboris kui ka kaupluses tehtavast ostukäitumise eksperimendist. Pilgujälgimise andmed annavad kvantitatiivsed näitajaid (näiteks märgise fikseerimiste kestus). Fookusrühma, labori ja poekeskkonna uuringu tulemuste omavaheline sidumine võimaldab luua mitmetasandilise vaate, mis selgitab, kuidas Nutri-Score mõjutab nii teadlikku kui ka teadvustamata tarbijareaktsiooni. Pakkuja nägemus uuringuprotsessi toimimisest Uuringuprotsessist annab ülevaate lisatud Gantt’i tabel. Kogu projekt koosneb erinevatest uuringutest ehk tööpakettidest, mis lihtsustab projekti juhtimist ja aitab tegevusi piiritleda. WP1 hõlmab administratiivseid ülesandeid, projekti juhtimist ja aruandlust, mille eest vastutab TAI. Igakuiselt toimuvad WPde ülesed arutelud, kus osalevad nii TAI kui TÜ inimesed. WP2 alla on koondatud maksuanalüüsid, mis on omakorda jagatud eraldi töölõikudeks – esmalt teeme tarbimise hinnaelastsuse analüüsi ning seejärel hindame võimaliku tervist toetavate toitude maksusoodustuste mõju tarbija ostukorvile ja ka mõju tervisele ebasoodsamate toitude maksustamisele. WP3es on pakendi esikülje märgistusega – Nutri-Score – seonduvad tegevused. Uuring on kolmeosaline: fookusrühm, laborikatsed ja katsed päris ostukeskkonnas. Selline lähenemine võimaldab paremini mõista Nutri-Score’i võimalikku rakendamist Eestis. Toidupoe kliendikaardipõhise toidupüramiidi koostamine moodustab WP4 ja WP5 on RTU – mõlema uuringu eesmärk on saada ülevaade rahvastiku toitumisest. Kuigi need on metoodiliselt täiesti erinevad on need omavahel seotud just tasakaalustatud toitumise vaatenurgast, et leida töömahuka RTU kõrvale võrdväärne kiirem võimalus ülevaate saamiseks. TÜ on vastutavaks partneriks WP2–WP4 puhul, kuid TAI panustab toitumise valdkonna ekspertteadmistega. Avalik kommunikatsioon, tulemuste tutvustamine ja veebiseminarid on WP6es ühise vastutusega. Uuringu Gantti graafik Gantt RATTE.xlsx Riskide maandamise plaan Andmekaitse ja eetika on kõige esimene prioriteet – kõik kogutud andmed pseudonümiseeritakse ja tagatakse vastavus ELi isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR). Kõikidele uuringutele taotletakse konkreetse uuringu vastutavast asutusest kas TAI inimuuringute eetikakomitee või TÜ eetikanõukogu luba. Sama oluline on tagada uuringute metoodiline ja tehniline kvaliteet. RTUs kasutatakse Nutridata küsitlusprogrammi (KÜP) toidu tarbimise sagedusküsimustiku ja 24h toidupäeviku andmete kogumiseks. 8 KÜPi arendamisel ja töös hoidmisel on oluline ennetada ja maandada võimalikke riske. Uuringus kasutatav andmekogumise tarkvara on loodud kõrge kvaliteediga ja usaldusväärse andmekorje tagamiseks. Süsteemi turvalisus, tehniline töökindlus ja kasutajamugavus on aspektid, millele tuleb järjepidevalt tähelepanu pöörata, et tagada KÜPi stabiilne ja tõrgeteta toimimine. KÜPi turvariskide minimeerimiseks rakendatud meetmed: • uuringut saab luua ja muuta programmi administraator või selleks administraatorilt õigused saanud isik. Kõik uuringud kinnitatakse programmi administraatori poolt. • juurdepääs uuringu andmetele antakse ainult selleks volitatud töötajatele, • uuritavate tuvastamiseks kasutatakse programmis iga uuritava puhul unikaalset koodi, • küsitlejal on ligipääs ainult talle määratud uuritava andmetele, • küsitlusprogrammi sisselogimine toimub isikliku kasutajanime ja parooliga, • küsitleja töölt lahkumise korral võetakse temalt ligipääs küsitlusandmetele. Selleks, et veelgi minimeerida andmekogumisel tekkivaid tarkvarast tingitud probleeme, on KÜPis plaanis teostada eeloleval kevadel ja suvel täiendavad arendused: • lisada uuringu koodi kontrollmehhanismid ja täiustada salvestamise funktsionaalsust, • lisada süsteemi logimine, et maandada riske ja tagada, et võimalike probleemide korral oleks olemas detailne logiandmestik, mille põhjal saab tõrkeid operatiivselt tuvastada ja lahendada, • uuenduste testimiseks, luuakse uuringule sarnane olukord, et olla kindlad arenduste toimimises ka suuremate andmemahtude korral, • uuringu ajal on tagatud programmi tehniline tugi ja hooldus ning vajadusel valmidus vigade operatiivseks kõrvaldamiseks. Kuna KÜP’is on võimalik küsitlusi täita mobiiltelefoniga ja toidupäeviku täitmisel saab mobiiltelefonis kasutada ka triipkoodilugejat, siis on järjepidevalt vaja testida programmi ühilduvust uute turule tulevate seadmete ja tarkvaradega. Andmete täpsuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks on plaanis programmi täiendada toidupäeviku küsimustiku kontrollküsimustega. Need aitavad uuritaval meenutada tarbitud toite ja vähendada unustamisest tingitud vigu. Samuti on plaanis teostada veel mitmeid arendusi, mis muudaksid toidupäeviku täitmise vastajale lihtsamaks ja kiiremaks ning küsitluse haldamise uuringu meeskonnale mugavamaks. Arvestades RTU mahukust ja vastajale märkimisväärselt suuremat ajakulu ning tuginedes RTU pilootuuringu tulemustele on tõenäoline, et esinduslikku rahvastikupõhist osalust juhuvalimiga ei saavuta. Seetõttu kaasame osalejate värbamisel uuringufirma, et kasutada juba olemasolevaid rahvastikule esinduslikke paneele. Sekkumisuuringus pilgujälgimise seadmete võimalike tõrgete vähendamiseks kasutatakse duplikaatseadmeid ning tagatakse tehniline tugi. Poeandmete puhul, kui Coopiga otse koostöö ei õnnestu, saame pöörduda teiste kaubanduskettide poole, kellel on samuti olemas sarnased andmestikud. Kommunikatsiooniplaan RTU andmekorje perioodi alguses edastame TAI meedialistile, kuhu kuuluvad nii üleriigilised kui maakondlikud meediaväljaanded, pressiteade, et laiemat avalikkust uuringu toimumisest teavitada. Kommunikatsioonitegevuse tõhustamiseks lähtume RTUs osalejate vanusest, sest sihtrühm noortest täiskasvanutest vanemaealisteni võib tarbida vägagi erinevaid meediakanaleid. Seetõttu võimaldab vanuserühmapõhine lähenemine keskenduda antud rühma jaoks olulisematele kanalitele (nt sotsiaalmeedia vs. traditsiooniline meedia). Pakendi esikülje märgise uuringute esialgseid tulemusi jagame peamiselt rahvatervishoiu valdkonna otsustajate ja akadeemiliste ringkondadega, kasutades seminare, artikleid ja konverentse. Projekti 9 edenedes koostame vahekokkuvõtte, millega teavitame TAId, toiduainetööstuse esindajaid ja teisi huvirühmi sellest, millised märgise elemendid näitavad kõige suuremat mõju. Uuringu lõppfaasis valmib laiemalt kättesaadav raport koos praktiliste soovitustega, mida tutvustatakse nii avalikkusele (populaarteaduslik vorm) kui ka erialaseltskonnale (ettekanded, publikatsioonid). Lisaks kasutame digitaalseid kanaleid – näiteks veebiseminarid ja sotsiaalmeedia – et jõuda ka noorema publikuni ning toetada jätkusuutlike tarbimisharjumuste kujunemist. Maksuanalüüsid on oluliseks sisendiks poliitikakujundajatele tervist toetavate sekkumiste kavandamisel ja elluviimisel. Projekti lõpus koostame selge visuaaliga graafilised kokkuvõtlikud joonised põhilisest tulemustest, mis võimaldavad tulemustest aru saada ka üldsusel. Erinevate uuringute tulemusi tutvustatakse avalikkusele võimalikult erinevatel viisidel (populaarteaduslikud artiklid sotsiaalmeedia, teemakohased konverentsid ja seminarid), et jõuda erinevate sihtrühmadeni. Kõikide projektis läbiviidud uuringute andmestikud võimaldavad teha erinevaid analüüse, mille tulemusi on hilisemalt plaanis avaldada eelretsenseeritud teadusajakirjades. Uurimisteema panus RITA eesmärkide täitmisse Kõik projekti põhjal teostatud uuringud on olulised sisendid tervikliku ja tõenduspõhise tasakaalustatud toitumise strateegia koostamisel ning aitavad ellu viia Rahvastiku tervise arengukavas seatud eesmärke. Vähendades tasakaalustamata toitumist väheneb risk ülekaalule, südame-veresoonkonna haigustele, ainevahetushäiretele ja mitmetele pahaloomulistele kasvajatele ning see omakorda suurendab tõenäosust keskmise eluea pikenemiseks. RTU täidab tekkiva andmelünga üksikisiku täpsusega esindusliku valimiga ajakohaste usaldusväärsete ja põhjalike toitumist ja toidu koostist käsitlevate andmete olemasolul. See andmestik võimaldab saada ülevaate rahvastiku toitumise vastavusest toitumissoovitustele, hinnata toit-, lisa- ja saasteainete saadavust ning teha üldistusi riskihindamise teostamiseks hõlmates terviklikku toitumist (sh väljaspool kodu söödavad toidud, joogivesi ja toidulisandid) nii lühi kui pikaajalises vaates. Lisaks annab nii mitmekülgne uuring aluse erinevaid vajadusi katvate sekkumismeetmete kavandamisel, sh suunates neid tervise ebavõrdsuse vähendamiseks. Kuna tegemist on kolmanda ulatusliku uuringuga on võimalik nüüd uurida ka pikemaajalisi, ligi 30 aasta jooksul toimunud muutusi ajas. Samas kaupluste läbimüügi andmete põhjal teostatav toitumisuuring võimaldab jälgida kiiremaid muutusi oluliselt lihtsamal ja osalejaid mittekoormaval viisil. Need ei asenda RTUd, kuid sellise uuringu eeliseks on olemasolevate andmete kasutamine, mis võimaldab märkimisväärselt väiksema kuluga saada soovitud ajahetkel vajaliku ülevaate. Pakendi esikülje märgise uuringud aitavad tugevdada tõenduspõhist otsustusprotsessi rahvatervishoiu valdkonnas, pakkudes üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas üks konkreetne, rahvusvaheliselt tuntud märgisüsteem (Nutri-Score) võiks Eesti oludes toimida võrreldes alternatiivsete märgisüsteemidega. Uuringu tulemused on sisendiks poliitikakujundajatele ja toetavad strateegiliste meetmete väljatöötamist Nutri-Score’i rakendamisel, mis julgustaksid inimesi tervislikumaid toidu tarbimisharjumusi omandama. Seni puudunud kohalikel andmetel tehtud maksuanalüüsid annavad tõenduspõhise sisendi võimalike maksumuudatuste ellu viimisel nagu maksusoodustused tervist toetavatele toiduainetele (nt puu- ja köögiviljad, marjad, täisteratooted, kala) või vastupidi suurendades maksu toitudele, mille tarbimist tuleks piirata. Mitmetahuline lähenemine projektis tervikuna on otseses seoses RITA eesmärkidega, mis hõlmavad rakendusuuringute toetamist rahvatervishoiu ja tervikliku toitumise edendamisel. Mõju uuringuvaldkonna arengule Eestis 10 arengule Eestis RTU andmekorjet on lihtsustatud uuendatud metoodikaga, mis võimaldab toitumisandmeid sisestada mobiiltelefoniga pakendi triipkoode skaneerides. See vähendab märkimisväärselt vastaja koormust võimaldades suure osa toiduohutuse hindamiseks vajalike andmete kogumist ühe klikiga. RTUle täiendavalt loodav kaupluse läbimüügiandmetel põhinev seiresüsteem võimaldab oluliselt väiksema vaevaga saada ülevaatliku pildi rahvastiku toitumisharjumustest ja seeläbi reageerida võimalikele muutustele märkimisväärselt kiiremini kui seda võimaldab kord kümne aasta jooksul läbiviidav uuring. Nutri-Score on Prantsusmaal arendatud ja paljudes riikides kasutusele võetud toidu tervislikkuse märgis, mida samas ei ole Eesti kontekstis uuritud. On teada, et märgise toimimine võib olla erinev eri riikides tulenevalt inimeste eelistustest ja kultuurilistest erisustest. Fookusrühma abil on võimalik leida mis on olulised nüansid Nutri-Score märgisesüsteemi toimimiseks eri sihtrühmades. Pilgujälgimise katsete abil saab esmalt laborikeskkonnast leida Nutri-Score märgise optimaalse kasutusviisi Eestis ja lisaks toidukaupluse pilgujälgimise testiga välja selgitada kuidas selline optimaalne kasutusviis toimiks reaalses ostusituatsioonis erinevate toidukategooriate puhul. Sellist uuringut ei ole Eestis läbi viidud ja oma kolme etapi süsteemselt lähenemiselt (fookusrühm, laborikatsed ja toidukaupluse katsed) oleks tegu esimese sellise uuringuga Euroopas. Detailsemate toidukaupade tarbimise hinnaelastsuste leidmine annab olulise sisendi kõikidele järgnevatele teadustöödele või poliitikaanalüüsidele, kus on fookuseks hindade muutused ja selle tulemusena tarbimise muutus. Praegu peavad rahvatervishoiu valdkonna ja majandusteadlased kasutama teiste riikide kohta leitud hinnanguid. Uuringu meeskond koosneb nii vanematest suurema kogemusega teadlastest, kui neist, kes on oma karjääri alguses. RTU meeskonnast pooled on olnud seotud eelmise uuringu läbiviimisega andmekorje protsessis või hilisema andmetöötlusega. Teised on liitunud hiljem, kuid on saanud kogemuse 2024. a läbiviidud RTU pilootuuringus. Seega on tegemist kogenud meeskonnaga. Sarnaselt eelmisele RTUle värvatakse meeskonda juurde küsitlejad (eelistatult toitumis- või rahvatervishoiu tudengid ja magistrandid), kes kontrollivad toidupäevikuid ja viivad vajadusel läbi intervjuud andmete täiendamiseks. Tudengite ja magistrantide kaasamine on päädisnud mitme inimese jätkamisena TAI töötajana, samuti kasutati uuringu andmeid lõpu- või magistritööde kirjutamisel. Maksu-uuringu meeskonnas on TÜ majandusteaduskonna teadlased, kellel on kogemus statististiliste ja ökonomeetriliste analüüside läbiviimisel, sealjuures fookusega tarbimiskäitumisele ja maksupoliitika meetmete analüüsimisele. TÜ kaasab meeskonda tudengeid, magistrante ja doktorante, kelle uurimistöö teemad haakuvad käesoleva projektiga. Nutri-Score uurimises osalevad TÜ majandusteaduskonna teadlased neuroturunduse laborist, kellel on rohkem kui kümne aasta pikkune kogemus pakendite ja teiste turunduskommunikatsiooni vahendite testimises pilgujälgimise meetoditega. TÜ kaasab siin katsete läbiviimisesse ja analüüsi ka tudengeid nii bakalaureuse kui magistri tasemel. Kõik projektis kaasatavad tudengid lähevad kirja ka eetikaloa taotlemise protsessis ja seeläbi on ka tagatud, et nad kasutavad andmeid korrektselt. Lisafailid Joonis2_RATTE.pdf Joonis1_RATTE.pdf Viidete loetelu_RATTE.pdf Projektijuht ja põhitäitjad (6) 11 Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev CV Tervise Arengu Instituut, Eha krooniliste haiguste Vastutav doktorikraad 01.10.2025 30.09.2027 EST Nurk osakond, teaduskeskus, täitja juhtivteadur (1,00) Mari- Tervise Arengu Instituut, Eva magistrikraad Põhitäitja 01.10.2025 30.09.2027 EST Vanemspetsialist (1,00) Ahja Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Kristian magistrikraad majandusteaduskond, Põhitäitja 01.10.2025 30.09.2027 EST Pentus turunduse nooremlektor (1,00) Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, majandusteaduskond, majanduse modelleerimise õppetool, ökonomeetria lektor (0,50), Tartu Ülikool, Andres magistrikraad Sotsiaalteaduste valdkond, Põhitäitja 01.10.2025 30.09.2027 EST Võrk (teaduskraad) Johan Skytte poliitikauuringute instituut, analüütik (0,50), Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, majandusteaduskond, ökonomeetria nooremlektor (0,50) Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, genoomika instituut, käitumisgeneetika Uku kaasprofessor (0,25), doktorikraad Põhitäitja 01.10.2025 30.09.2027 EST Vainik Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut, käitumisgeneetika professor (0,75) Maarja Tervise Arengu Instituut, magistrikraad Põhitäitja 01.10.2025 30.09.2027 EST Kukk vanemanalüütik (0,60) 12 Täitjad sh tudengid Isik Kraad Ametikoht Kraadiõppur Alguskuupäev Lõppkuupäev Marge Tervise Arengu Instituut, 01.10.2025 30.09.2027 Saamel vanemspetsialist (1,00) Merike Tervise Arengu Instituut, 01.10.2025 30.09.2027 Lauri Projektijuht (1,00) Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste Tanel valdkond, magistrikraad 01.10.2025 30.09.2027 Mehine majandusteaduskond, turunduse lektor (1,00) Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, majandusteaduskond, turunduse nooremteadur Kerli magistrikraad (1,00), Doktorant 01.10.2025 30.09.2027 Ploom Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, majandusteaduskond, turunduse nooremlektor (0,60) Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Karolin majandusteaduskond, 01.10.2025 30.09.2027 Ossip neuroturunduse uuringute assistent (0,60) Olen teadlik, et vajadusel tehakse uuringu meeskonnale taustakontroll b c d e f g Abitööjõud Heidi Roos ja Kaari Kask (TAI) – tegelevad RTUs kogutud toiduandmete klassifitseerimisega rahvusvahelisse FoodEx2 süsteemi. Analüütik (TAI) Tiiu Vahtramäe (TAI) – sisestab vajadusel paberil kogutud osalejate, kes ei saanud või ei soovinud uuringut veebis täita, andmed. Küsitlejad (TAI) – värvatakse jooksvalt, eelistatult toitumisvaldkonna või rahvatervishoiu tudengid või magistrandid. Küsitlejate tugi, osalejate telefonitugi (TAI). 13 Uurimisrühma pädevused ja uurimisrühma liikmete rollide kirjeldus uurimisküsimuste kaupa Uurimisrühma vastutav täitja, Eha Nurk, on meditsiinidoktor ja TAI juhtivteadur. Ta oli vastutava uurija rollis ka 2014–2015 RTUs, lisaks on ta eest vedanud mitmeid väiksemaid toitumise valdkonna uuringuid. Alates 2015. a on ta juhtinud Eesti õpilaste kasvu seiret, mis on osa rahvusvahelisest WHO algatusest Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI). Ta kuulub alates 2012. a Eesti riiklike toitumis- ja liikumissoovituste koostamise töörühma, omades ekspertteadmisi tervislikust mitmekülgsest ja tasakaalustatud toitumisest. Tema varasemad teadustöö ja projektides osalemise kogemused hõlmavad lisaks toitumisele ja toiduohutusele mitmeid tervise ja tervisekäitumise teemasid. Projektijuht, Mari-Eva Ahja, on õigusteaduse magister, lisaks on ta omandanud tervisejuhi kutse. Tal on pikaajaline kogemus nii koolitusjuhi, turundusjuhi kui digitaalturundusjuhina. Alates 2024. a on ta olnud projektijuhiks RTU ettevalmistamisel ja pilootuuringu läbiviimisel. Põhitäitja, Maarja Kukk, on loodusteaduste magister. Ta on olnud RTU ja toiduohutuse temaatikaga seotud alates 2016. a, on eestvedanud käesoleva RTU ettevalmistamist ja on selle pilootuuringu vastutav täitja. Ta on Eesti esindaja EFSA toidu tarbimise võrgustikus. Täitja, Marge Saamel, on loodusteaduste magister ja TAI vanemspetsialist. Ta omab pikaajalist kogemust RTU läbiviimisel, olles olnud algusest peale kaasatud nii eelmise kui kavandatava RTU ettevalmistamisesse ja läbiviimisesse. Lisaks on ta olnud seotud erinevate teiste toitumisvaldkonna ja longituuduuringute läbiviimisega. Ta on Nutridata küsitlusprogrammi juht ja omab laialdasi teadmisi Nutridata toitumise infosüsteemist tervikuna. Täitja, Merike Lauri, on lõpetanud tervisedenduse bakalaureuseõppe. Ta omab pikaajalist kogemust RTU läbiviimisel, olles olnud algusest peale kaasatud nii eelmise kui kavandatava RTU ettevalmistamisesse kui läbiviimisesse. Lisaks on ta olnud seotud Eesti õpilaste kasvu seire ja mitmete toitumisvaldkonna uuringute läbiviimisega. Põhitäitja, Kristian Pentus on majandusteaduste magister, TÜ turunduse õppetooli juht ja turunduse nooremlektor. Lisaks sellele on ta TÜ neuroturunduse labori uuringute juht ja omab pilgujälgimise nii teadus kui rakendusuuringute vallas pikaajalist kogemust. Muuhulgas on ta läbi viinud pilgujälgimise poekatsetele tuginenud teadus ja arendusprojekti Coopi poekeskkonnas (LSVMJ20339 Coop kaupluste sisese soovitussüsteemi automatiseerimine). Lisaks sellele publitseerinud mitmeid teadusartikleid, kus on pilgujälgimisega pakendeid uuritud. Põhitäitja, Andres Võrk on majandusteaduste magister, TÜ majandusteaduskonna ökonomeetria nooremlektor ja CITISe analüütik. Tal on pikaajaline kogemus küsitlus- ja registriandmete analüüsimisel ja ökonomeetriliste mudelite hindamisel ning simulatsioonimudelite ehitamisel. Ta on analüüsinud inimeste tervisealast käitumist (omaosaluse mõju tervishoiuteenuste kasutamisele, sotsiaalmajanduslike tegurite mõju terviseseisundile), tarbijate hinnatundlikkust leibkonna eelarve uuringu põhjal, maksupoliitiliste otsuste mõju tarbijatele ja ümberjaotusele simulatsioonimudelitega. Põhitäitja, Uku Vainik on TÜ psühholoogia instituudi käitumisgeneetika professor, genoomika instituudi kaasprofessor ja Kanada McGilli ülikooli meditsiini ja tervisekäitumise valdkonna külalisprofessor. Tal on pikaajaline suurandmete analüüsikogemus, et mõista käitumise seost ülekaalu, ebatervisliku toitumise ja inimese tervisega. Selle kõrval on ta läbi viinud juhuslikustatud kontrolluuringu vormis eksperimentaalseid katseid ja varasemate katsete meta-analüüsi. Tal on rikkalik andmekogumise kogemus – viimati kogus ta 14 geenivaramus 77 000 inimese isiksuseandmed, tagades üle 40% vastamisprotsendi. Täitja, Tanel Mehine, on TÜ majandusteaduskonna nooremlektor, kelle uurimissuunaks on tarbijakäitumine ja neuroturunduse uuringud. Ta on läbi viinud rakendusuuringuid ja teadusuuringuid muuhulgas poekeskkonnas ja laboris pakendite pilgujälgimise võrdluseks, aga ka pakendite uurimiseks üldiselt. Täitja, Kerli Ploom, on TÜ majandusteaduskonna turunduse nooremlektor ja doktorant. Tema peamiseks uurimissuunaks on tarbijakäitumise uurimine neuroturundusmeetoditega, keskendudes rahvusvahelisele turundusele ja tarbijate kultuuridevahelistele erinevustele. Tal on pikaajaline kogemus neuroturunduse laboris pilgujälgimise teadus- ja rakendusuuringute läbiviimisel, ühendades teadmust paljudest erinevatest valdkondadest (turundus ja tarbijakäitumine, kultuuriteooria, neuroturundus). Täitja, Karolin Ossip, on TÜ majandusteaduskonna neuroturunduse uuringute assistent. Ta on olnud Coopi toidupoe pilgujälgimise katsete peamine läbiviija (LSVMJ20339 Coop kaupluste sisese soovitussüsteemi automatiseerimine), lisaks viinud sarnaseid rakendusuuringuid läbi paljudele ettevõtetele ning on seega üks kõige kogenum poekeskkonna uuringuspetsialist. Allhankijate ülevaade RTU osalejate värbamiseks kaasatakse allhanke korras uuringufirma, kellel on olemas rahvastikupõhine esinduslik osalejate paneel. Konsortsiumi kirjeldus TAI on multidistsiplinaarne riiklik teadus- ja arendusasutus, kes tegeleb rahvatervishoiu teadustööga, haiguste ennetamise programmide ja tegevuste väljatöötamise ja elluviimisega ning tervisedendusega. TAI tegevused toitumise vallas on suunatud ennekõike ennetustegevustele ja toitumisuuringute läbiviimisele. TAI koostab ja annab välja Eesti riiklikke toitumis- ja toidusoovitusi ning haldab veebilehte www.toitumine.ee ja toitumise infosüsteemi www.nutridata.ee. Viimane hõlmab toidukoostise andmebaasi, andmesisestusplatvormi, toitumise analüüsi programmi ja küsitlusplatvormi. Nutridata küsitlusprogramm vastab EFSA välja töötatud soovitustele, millele toidu tarbimise andmete kogumise tööriist võiks vastata. Küsitlusprogramm on seotud toidu koostise andmebaasiga, mis sisaldab andmeid rohkem kui 4600 Eestis enamtarbitava toidu keskmise toitainelise koostise kohta. Seetõttu on Nutridata asendamatu töövahend Eestis toitumisuuringute teostamiseks. TÜ on Eesti juhtiv õppe- ja teadusasutus, kelle teadlased on keskendunud ühiskonna probleemide lahendamisse ja teadmuspõhise ühiskonna kujundamisse. TÜ Neuroturunduse labor on üks Baltikumi ja Põhjamaade parimaid neuroturunduse laboreid, omades kaasaegsemat tehnoloogiat tarbijate tähelepanu mõõtmiseks laboritingimustes kui ka poekeskkonnas. Labor omab teaduspõhist kompetentsi, olles üle kümne aasta läbi viinud teadus- kui ka rakendusuuringuid (nii ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele). Labori teadustöö on tihedalt seotud praktiliste väljunditega, pakkudes ettevõtetele ja organisatsioonidele väärtuslikku teavet turundusstrateegiate või materjalide optimeerimiseks ja inimeste käitumise parandamiseks (nt sotsiaalkampaaniad, toidumärgised ja tervislik toitumine). TÜ psühholoogia instituut on juhtiv psühholoogiaalase hariduse pakkuja Eestis. Instituudis tehakse maailmatasemel teadust mitmetes valdkondades, sh tervise- ja käitumispsühholoogia. Konsortsium koosneb oma valdkonna juhtivatest ekspertidest. Eha Nurk on pikalt juhtinud toitumisvaldkonna uuringuid. Mari-Eva Ahja on kogemustega projektijuht. Maarja Kukk on kindlakäeliselt eestvedanud toitumisuuringute metoodikat, andmekogumist ning andmetöötlust ja -analüüsi. Kristjan Pentus on kogemustega neuroturunduse teadlane, kes on varasemalt läbi viinud mitmeid rakendusuuringuid pakendimärgistega. Andres Võrk on tunnustatud majandusteadlane, kellel on 15 märkimisväärne kompetents projektis vajalike ökonomeetriliste analüüside tegemiseks. Uku Vainik toitumispsühholoogina on hinnatud asjatundja inimeste käitumise mõjutamisel. Selline eripalgeline kooslus täiendab üksteist ja lisab konsortsiumile lisandväärtuse ühiselt planeeritud ja kavandatud uuringute ellu viimiseks. Eelarve Pakkumuse eelarve Eelarve_RATTE.xlsx Teaduseetika teemade kontrollnimekiri Relevant in my Description of the ethical issue Issue proposal and planned mitigative measures Uuringusse kaasamisel 5 arvestatakse uuritava vaba tahet, tagatakse nende autonoomia, inimväärikus, privaatsus ja heaolu kaitse, hoidutakse nende 1. INIMESED: kas projekti raames kahjustamisest. Enne i j k l m n j k l m n läbiviidavasse uurimistöösse kaasatakse uuringus osalemist Jah Ei küsitakse igalt osalejalt inimesi? teadlik nõusolek. RTU andmete kogumiseks kasutatakse TAI hallatavaid LimeSurvey ja Nutridata küsitlusplatvorme. Pilgujälgimise uuringutele 6 küsitakse eetikaluba ja sellest tulenevalt Küsitluskeskkonnast alla küsitakse igalt uuringus 5 laetud RTU andmestikke osalejalt nõusolek. ja muid infokandjaid (allkirjastatud nõusolekulehed, küsitluse 2. ISIKUANDMED: kas uurimistöös logifailid jmt) töödeldakse isikuandmeid? (Märkige „jah“ säilitatakse TAI võrgu- või i j k l m n j k l m n pilvekettal piiratud ka juhul, kui isikuandmed uurimistöö Jah Ei ligipääsuga kaustas. käigus anonüümitakse.) Andmete kogumise ja töötlemise viivad läbi peamiselt TAI töötajad ja võimalik lepinguline abitööjõud. Kaasatud tööjõule võimaldatakse 6 ligipääs vaid nende tööks hädavajalikele 3. INIMESE EMBRÜONAALSED TÜVIRAKUD isikuandmetele – näiteks JA EMBRÜO: kas uurimistöös kasutatakse j k l m n i j k l m n vaid konkreetse intervjueeritava inimese embrüonaalseid tüvirakke või Jah Ei kontaktandmetele, mitte 16  Relevant in my Description of the ethical issue Issue proposal and planned mitigative measures inimese embrüot? 4. INIMESE KOED JA RAKUD: kas j k l m n i j k l m n uurimistöös kasutatakse inimese rakke, Jah Ei kudesid või kehavedelikke? 5. LOOMAD: kas uurimistöös kasutatakse j k l m n i j k l m n loomi? Jah Ei 6. GENEETRILISED RESSURSID ja nendega seotud teadmine: kas uurimistöös kasutatakse taimset, loomset (v.a. j k l m n i j k l m n inimesed), mikroobset või muud päritolu Jah Ei geneetilisi ressursse või nendega seotud traditsioonilisi teadmisi? 7. EUROOPA LIIDU VÄLISED RIIGID: kas uurimistöö toimub täielikult või osaliselt j k l m n i j k l m n mõnes EL-i välises riigis või edastatakse Jah Ei isikuandmeid või muid uuringumaterjale sellisesse riiki? 8. KESKKOND, TERVIS JA OHUTUS: kas uurimistöös plaanitavad tegevused või j k l m n i j k l m n kasutatavad materjalid võivad kahjustada Jah Ei keskkonda või inimeste tervist? 9. TEHISINTELLEKT: kas uurimistöö raames j k l m n i j k l m n kasutatakse või arendatakse tehisintellekti Jah Ei süsteeme või meetodeid? 10. TEADUSTULEMUSTE VÄÄRKASUTUS: kas uurimistöö raames luuakse materjale, j k l m n i j k l m n meetodeid, tehnoloogiaid või teadmist, Jah Ei mida on võimalik kasutada ebaeetilistel või kahjulikel eesmärkidel? 11. MUUD EETILISED TEEMAD: kas uurimistöö raames esineb muid eetilisi j k l m n i j k l m n küsimusi, mida eelnevad küsimused ei Jah Ei käsitlenud? (Näiteks võib uurimisteema olla poliitiliselt tundlik või polariseeriv). Hea teadustava järgimine 17 Hea teadustava järgmise kinnitus Kõik projektis kavandatud uuringud on alates eesmärgi seadmisest ja metoodikavalikust kuni andmekorje ja -töötluse ning tulemuste avalikustamise ja publitseerimiseni kooskõlas hea teadustavaga, järgides kehtivaid teaduseetika põhimõtteid, standardeid ja õigusnorme. Eetikakomitee kooskõlastused taotletakse pärast projekti rahastamise kinnitust. Võimalike konfliktide ilmnemisel teavitame üksteist, kolleege, koostööpartnereid ja tellijat ning tagame probleemide ilmnemisel nende ausa ja läbipaistva lahendamise. Väldime kokkuleppeid, mis põhjendamatult piiravad teadustöö andmete või tulemuste kasutamist ning levitamist. Austame uuringutesse kaasatavate vaba tahet, tagame nende autonoomia, inimväärikuse, privaatsuse ja heaolu kaitse, hoidudes nende kahjustamisest. Teavitame uuringusse kaasatuid sellest, mis on teadustöö eesmärgid, millised on kasud ja riskid, kes uuringut rahastab, milliseid andmeid neilt kogutakse ja kes andmetele ligi pääsevad, kuidas ja kui kaua neid hoitakse ning kuidas toimitakse juhuleidudega. Uuringus osalejate küsitlemisel, eksperimentidesse kaasamisel ja neilt isikuandmeid kogudes küsime eelnevalt teavitatud nõusolekut ning tagame, et nõusolek on teadlik ja vabatahtlik. Samuti teavitame õigusest uuringus mitte osaleda ja nõusolek igal ajal tagasi võtta ning muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada uuritava nõusolekut uuringus osaleda. Teadustöö tegemisel tagame ohutuse ja andmete töötlemisel järgime teadusliku töötlemise põhimõtteid. Hoidume huvide konfliktist. Vastutame teadustöö tulemuste ja andmete ajakohase, täpse, ausa ning läbipaistva esitamise eest. Tulemuste avaldamise ja rakendamise puhul arvestame kõigi teadustöösse panustanud teadlaste ja koostööpartnerite huve ja õigusi autorsuse, intellektuaalomandi ning tunnustamise osas. Publitseerimisel lähtume ajakirja usaldusväärsuses ja eelretsenseerimise kvaliteedis, võimalusel eelistame avatud juurdepääsuga ajakirju ning panustame teaduse populariseerimisele. Kas projekti raames läbi viidav uuring või uuringud vajavad eetikakomitee kooskõlastust? i j k l m n j k l m n Jah Ei Selgitus eetikakomitee kooskõlastuse kohta Järgime uuringute läbiviimisel Helsingi deklaratsiooni, ELi isikuandmete kaitse üldmääruse ja Eesti isikuandmete kaitse seaduse sätteid. RTU ja pakendimärgise uuring hõlmavad inimeste kaasamist, nendelt andmete küsimist või eksperimendis osalemist. Kliendikaardipõhise toidupüramiidiuuringu ja maksuanalüüside jaoks päritakse anonüümseid ostude individuaalandmeid Coopi kliendikaardi andmestikust, sh täiendavalt taustatunnustena võimalusel sugu, vanust ja elupiirkonda. Samuti kasutame võrdlemiseks RTU2014 anonüümseid andmeid. Taotleme eetikakomitee heakskiitu kõikidele projektis tehtavatele uutele uuringutele. Me ei alusta uurimistegevust enne kui kõik asjakohased load ja nõusolekud on saadud. Andmete kogumisel ja edastamisel tagame kõik turvanõuded (sh krüpteerimine). RTUd ei saa anonüümselt läbi viia, sest uuring koosneb mitmest osast ja eeldab suhtlust uuritava ja värbaja/koordinaatori vahel. Kodeerimisvõtmed RTUs salvestatakse parooliga kaitstult TAI piiratud ligipääsuga serveris piiratud aja jooksul eetikakomitee heakskiidul. Äriliselt tundlikud kliendikaardi andmed säilitatakse Tartu Ülikooli serveris turvaliselt selliselt, et nendele on juurdepääs vaid konkreetset analüüsi tegevatel inimestel. Täpne andmete parimat turvalisust tagav ent analüüsi võimaldav lähenemine pannakse paika eetikakomitee loa taotlemisel. Selliselt tagame parima võimaliku turvalisuse. 18 Uuritavatel on osalemisest võimalik loobuda ja taotleda oma andmete kustutamist ükskõik millisel hetkel uuringu andmekorje ja -töötluse ajal kuni andmetöötlusperioodi lõpuni, kuni isikuandmeid ei ole veel hävitatud ja lõplikke puhastatud ja anonümiseeritud andmeid ei ole edastatud koostööpartneritele, sh EFSAle. Kas geneetilisi ressursse käsitlevad teadusuuringud kuuluvad Nagoya protokolli ja ELi ABS- määruse reguleerimisalasse? j k l m n i j k l m n Jah Ei Avatud teadus ja teadusandmete haldamine Ülevaade teadusandmete haldamisest RTUs kogutud isikuandmeid koos nendele vastavate koodidega säilitatakse krüpteeritud failis kuni uuringu lõppemiseni. Koodivõtme faili ja muid isikuandmetega infokandjad (nt nõusolekulehti) säilitatakse eraldi kaustas TAI võrgu- või pilvekettal, millele ligipääs piiratakse vastutava uurijaga. Ka pärast andmekorje ja - töötluse lõppu säilib andmestike eest vastutav isik ning juhul kui vastutav isik vahetub, antakse uuele inimesele üle nii failid kui tegevusjuhised. Isikuandmed hävitatakse, kui neid uuringu eesmärkide saavutamiseks enam vaja ei ole. Kuna toitumisuuring on (praegu teadaolevalt) kavandatav läbilõikelise uuringuna ja andmeid ei plaanita tulevikus muude andmekogudega linkida, toimub see eeldatavasti pärast uuringu andmestike lõplikku kontrolli ja puhastamist. Vastutav isik kustutab isikuandmete faili (sh koopiad, kui neid peaks leiduma) nii, et selle taastamine on parima arusaamise kohaselt välistatud, konsulteerides selleks vajadusel IT-spetsialistiga. RTUs kogutud toitumis- ja muid andmeid säilitatakse ja nende hävitamist ei ole plaanitud, sest seireandmete väärtus säilib ka siis, kui tulevikus muutuvad kättesaadavaks värskemad andmed – näiteks on üle-eelmise, 1997. a toimunud uuringu andmeid on veel lähiaastatel kasutatud pikaajaliste trendide hindamiseks. Kõik sekkumisuuringutega kogutavad andmed salvestatakse turvaliselt Tartu Ülikooli serveris pseudonüümiseeritud viisil, mis takistab konkreetsete isikute tuvastamist. Andmete säilitamise täpne viis määratakse eetikaloas ja seega parima võimaliku viisi kasutamine lähtub sellest. Pilgujälgimise eksperimentide käigus loodud toorfaile ei säilitata pärast projekti lõppu. Pärast analüüsi jagatakse tulemusi üldistatud ja agregeeritud kujul avatud vormis. Andmete hoiustamine ja jagamine järgib ELi isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid ning vajadusel taotletakse eetikakomitee heakskiitu. Selline tervikprotsess võimaldab nii teaduslikult ranget kui praktiliselt rakendatavat lahendust, mis toetab tervislike valikute kujundamist Eesti elanike seas ning loob aluse tõhusamaks toitumisnõustamiseks, tarbijakommunikatsiooniks ja teaduspõhiseks rahvatervishoiu strateegiaks. Avatud teadusandmed: kas teadusandmed või osa neist tehakse kõigile tasuta kättesaadavaks ja vabalt 19 ja vabalt kasutatavaks? i j k l m n j k l m n Jah Ei Selgitus avatud teadusandmete kohta Agregeeritud RTU andmed avaldatakse TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Anonümiseeritud andmeid jagatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi ning EFSAga. Piiratud juurdepääsuga andmed: kas projekti käigus luuakse teadusandmeid, mida ei saa avatult kättesaadavaks teha? i j k l m n j k l m n Jah Ei Selgitus piirangute kohta RTUs kogutud isikuandmeid koos nendele vastavate koodidega säilitatakse krüpteeritud failis kuni uuringu lõppemiseni. Koodivõtme faili ja muid isikuandmetega infokandjad (nt nõusolekulehti) säilitatakse eraldi kaustas TAI võrgu- või pilvekettal, millele ligipääs piiratakse vastutava uurijaga. Äriliselt tundlikele kliendikaardi andmetele on ligipääs vaid andmeanalüüsi teostajatel piiratud ajavahemikul. Jagatud intellektuaalomandi õigused: kas projekti raames loodud intellektuaalse omandi õigused jagunevad mitme teadusasutuse või juriidilise isiku vahel? i j k l m n j k l m n Jah Ei Selgitus jagatud intellektuaalomandi õiguste kohta Projektis läbiviidud uuringute tulemuste põhjal on plaanis kirjutada mitmeid teaduspublikatsioone. Tulemuste avaldamisel ja rakendamisel arvestame kõigi teadustöösse panustanud teadlaste ja koostööpartnerite huve ja õigusi autorsuse, intellektuaalomandi ja tunnustamise osas. Lisainfo Lisainfo 20 Piiratud eelarve ja projektiperiood ei võimalda kõiki lähteülesandes toodut teha, võimalusel taotleme selleks jätkurahastust. Uurimisülesandest 2 jääb RTU koosseisust välja 4-kuu kuni 17-aastaste noorte andmekorje. Samuti imetavate emade, lapseootel naiste ja eridieetide andmestiku kogumine ja analüüs, mis on vajalik planeerida eraldi sihtrühmade uuringutena ja mida ei saa teostada tavapäraselt rutiinse RTUga. Avalikke teenuseid pakkuvate asutuste toitude/menüüde andmete ja toitlustuskorralduse andmete kogumiseks on vaja eraldi metoodikat, mis eeldab samuti iseseisva uuringu läbiviimist. 21  Vastused RITA+ programmi alategevuse 1 taotluse „ Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine – RATTE “ rahastamise eelotsusega seatud tingimustele 1.1. Enne lõppotsuse tegemist teha ettepanek uuringu tellijatele, kuivõrd on võimalik antud metoodikat kasutades vanusepiiri alandada, eesmärgiga uuringusse kaasata ka nooremaid kui 18-aastased. Tellija oli valmis tegema kompromissi ja nõustuma, et RITA + programmi taotluse rahastusel kogutakse vaid täiskasvanute toitumise andmed (18–75-aastased) . 1.2. Eelarve sisustada konkreetsete tegevustega, sh kirjutada lahti muude kulude osa. Täiendatud eelarve on lisatud failis : Eelarve_RATTE20250519.xlsx 1.3. Esitada detailsem riskide maandamise plaan. Riskide maandamise kava Võimalik risk Meetmed riski maandamiseks Raskused uuringuteks vajalike eetikakomitee lubade taotlemisel ja andmekaitse Kohe pärast lõpliku rahastamisotsuse tegemist alustame taotluste koostamisega. Suur osa ettevalmistustest (uuringuplaan, põhjendused , andmekaitse) on läbi mõeldud taotluse koostamise ajal. Konsortsiumi liikmetel on pikaajaline kogemus empiiriliste uuringute teostamisel ja lubade taotlemisel. Kõik kogutud andmed pseudonümiseeritakse ja tagatakse vastavus ELi isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR). Rahvastiku toitumise uuringu (RTU) andmete kogumise platvormi töökindlus Üksikasjalik kirjeldus on olemas esialgses taotluses. Arvestades RTU mahukust ja vastajale märkimisväärset ajakulu on tõenäoline, et esinduslikku rahvastikupõhist osalust juhuvalimiga ei saavuta Osalejate värbamisel kaasatakse uuringufirma, et kasutada juba olemasolevaid rahvastikule esinduslikke paneele, mille liikmetel on keskmisest suurem huvi uuringutes osalemiseks. Osalejatele, kellele uuringu elektrooniline formaat osutub mingil põhjusel keerukaks võimaldatakse täita toidupäevikut paberil, millele lisandub täiendav intervjuu. Osalejale antakse personaalne tagasiside tema uuringutulemuste kohta, et suurendada osalemishuvi. Tõenduspõhise praktikana on uuringufirmal kasutusel vastamise motiveerimiseks ja kulutatud aja kompenseerimiseks kinkekaardid. Mittevastanutele saadetakse korduvaid meeldetuletusi või püütakse kontakteeruda telefoni teel. Kaubanduskett ei väljasta kliendikaartide andmestikke Eelkokkulepe ühe jaeketiga on olemas, kui siiski asjaolude muutumisel koostöö ei õnnestu, saame pöörduda teiste kaubanduskettide poole, kellel on samuti olemas sarnased andmestikud. Alternatiiv on Statistikaametilt Leibkonna eelarve uuringu mikro - andmete taotlemine ja nende põhjal hinnaelastsuste hindamine. Kaubandusketist saadavate andmete viimine analüüsitavale kujule on oodatust töö- ja ajamahukam Andmete taotlemine on põhjalikult läbimõeldud ja võimalused kaubandusketiga kooskõlastatud. Konsortsiumil on eelnev ulatuslik kogemus suuremahuliste andmete töötlemisel. Sekkumisuuringus pilgujälgimise seadmete võimalikud tõrked Duplikaatseadmete kasutamine ja tehnilise toe tagamine. 1.4. Esitada kaasamiskava, milles on ette nähtud sidusrühmade kaasamine, ning eraldada selle täitmiseks eelarvet; täiendada sellega seonduvalt ka Gantti tabelit. Lisaks esialgse kommunikatsiooniplaanis esitatule on rahvastiku toitumise uuringu andmekorje alguses plaanis alustada suuremahulise värbamiskampaaniaga, mis hõlmab projekti tutvustamist ja olulisust. Tegemist on peamiselt veebikampaaniaga, mis on suunatud ka digikanalitele. Samas arvestatakse uuringus osalejate vanust, sihtrühmani noortest täiskasvanutest kuni vanemaealisteni püütakse jõuda kasutades sotsiaalmeedia t, arvamuslugusid ajalehes, eetriaega raadios ja televisioonis . Värbamisteema hoitakse üleval kogu andmekorje perioodi jooksul suuremate lainetena iga kolme kuu tagant või vastavalt vajadusele. Kaasamiskava olulisemad verstapostid on märgistatud lisatud Gantt’i tabelis: Gantt_RATTE20250519.xlsx 1.5. Esitada uurimismeeskonna rollide ja vastutuse jaotu s. Rollide jaotus oli taotluses kirjas uurimisrühma pädevuste ja liikmete alajaotuses. Täiendasime rollide jaotust ja vastutust koos eelarve täpsustustega lisatud failis: Eelarve_RATTE20250519.xlsx 1.6. Pakkuda alternatiive pilgujälgimise meetodi kasutamisele laborikatse etapis . Alternatiivse lahendusena teeme ettepaneku säilitada pilgujälgimise meetod, kuid laiendada uuringus mõõdetavaid rakendus i võrdlevale eksperimentaalsele kujundusele , kus NutriScore ’ i mõju hinnatakse paralleelselt teiste märgistussüsteemidega ( UK Traffic Light , Itaalia patareisüsteem ja tavaline tekstiline tooteinfo). Lühiülevaade metoodikast – Nutri S core märgise võrdlusuuring teiste märgistega: Laborikatse aluseks jääb pilgujälgimine , mida kasutatakse kõigi kolme märgistuse ( NutriScore , UK Traffic Light ja Itaalia patareisüsteem ) puhul ning lisaks näevad osaleja d ka tavalist tekstilist tooteinfot. Samad märgised kaasame poekeskkonnas tehtavale uuringule, kus pilgujälgimisega võrdleme kuivõrd tervislike ostude tegemisel NutriScore , UK Traffic Light ja Itaalia patareisüsteem mõjutavad tarbija tähelepanu ja soodustavad tervislikuma toote valimist. Pilgujälgimine mõõdab, millist märgist nad esimesena märkavad, kui kaua sellele keskenduvad ja kas tähelepanu korreleerub tervislikuma valiku tegemisega. Sama loogikat rakendame hiljem ka poekeskkonnas , kus jälgime, kas laboris tuvastatud tähelepanumustrid korduvad reaalses ostukeskkonnas. Pilgujälgimise katse järel on lühike struktureeritud intervjuu iga katseisikuga, et selgitada välja hoiakuid märgiste suhtes ja arvamusi kuidas NutriScore mõjutaks inimese otsuseid. Laborikatses lisame metoodikale implitsiitsete assotsiatsioonide testi (IAT), et mõõta milline märgis tekitab automaatselt „tervisliku“ või „ebatervisliku“ seose. See võimaldab mõõta alateadlikku reaktsiooni ja lisab pilgujälgimisele ka alateadlike reaktsioonide tasandi. IAT on reaktsiooniajal põhinev psühhomeetriline meetod, millega mõõdetakse inimese teadvustamata seoseid kahe mõiste vahel. Katsealusele esitatakse stiimuleid (nt märgised ja sõnad nagu „tervislik“ või „ebatervislik“) ning ta peab need kiiresti kategoriseerima. Kiiremad reageerimised samasuunaliste assotsiatsioonide korral viitavad tugevamatele alateadlikele seostele. IAT võimaldab hinnata, kuidas intuitiivsed, automaatsed reaktsioonid mõjutavad otsuseid enne teadlikku kaalumist. Lisaks viime osa laborikatsetest läbi eeliskombinatsiooni analüüsi põhimõttel , mis võimaldab mõõta, milliste elementide alusel teeb inimene oma tervisliku ostuotsuse (märgised NutriScore , UK Traffic Light ja Itaalia patareisüsteem või teised elemendid nagu visuaalid , pakendi värvid, päritolu, koostis jm) ja mis neist mõjutavad valikuid kõige rohkem. Võimalik on kvantifitseerida kui suure osa ostuotsusest määrab märgis ja kui suure kõik muu. Neid tulemusi saab kombineerida pilgujälgimisega. Eeliskombinatsiooni analüüs ( conjoint-analysis ) on valikupõhine kvantitatiivne meetod, mida kasutatakse selleks, et hinnata, millise kaalu omistavad inimesed erinevatele tooteomadustele (nt hind, märgistus, bränd). Osalejad teevad korduvaid valikuid kahe või enama alternatiivi vahel, milles omadusi süstemaatiliselt varieeritakse. Analüüs võimaldab arvutada iga omaduse suhtelist mõju otsusele ning tuvastada, millised omaduste kombinatsioonid on eelistatuimad. See meetod aitab modelleerida tarbijate käitumist realistlikes valikusituatsioonides. Selline kombineeritud disain pakub: ühtset võrdlusraamistikku kolme märgise ja tekstilise info vahel; mitmetasandilist hindamist – tähelepanu (pilgujälgimine laboris ja poes), alateadlikud seosed (IAT), ratsionaalne kaalumine ( conjoint ); võimalust siduda labori- ja poekatse tulemused, et näha kas leitud mõjud püsivad erinevates ostuolukordades. Uuringu tulemustest peaks selguma kuivõrd mõjutab NutriScore inimese ostuotsuseid võrreldes teiste märgiste tüüpide ja tavalise tootekirjeldusega. Kas FOP märgis muudab otsuse tegemise efektiivsemaks (valiku tegemisele kulub vähem aega) ja kas see aitab tarbijal teha paremaid valikuid, s.t valida sarnaste toodete hulgast parema toitainelise koostisega tooteid . Bennett G, Young E, Butler I, Coe S. The Impact of Lockdown During the COVID-19 Outbreak on Dietary Habits in Various Population Groups: A Scoping Review. Frontiers in Nutrition, 2021:8. https://doi.org/10.3389/fnut.2021.626432 Elias A, Jalakas S, Roasto M, et al. Nitrite and nitrate content in meat products and estimated nitrite intake by the Estonian children. Food Additives and Contaminants 2020;37 (8), 1229−1237. https://doi.org/10.1080/19440049.2020.1757164 Elias A, Roasto M, Reinik M, et al. Acrylamide in commercial foods and intake by infants in Estonia. Food Additives and Contaminants 2017;34 (11), 1875−1884. https://doi.org/10.1080/19440049.2017.1347283 European Food and Safety Authority. General principles for the collection of national food consumption data in the view of a pan-European dietary survey. EFSA Journal 2009;7(12):1435. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2009.1435 Jenneson VL, Pontin F, Greenwood DC, Clarke GP, Morris MA. A systematic review of supermarket automated electronic sales data for population dietary surveillance. Nutr Rev. 2022 May 5;80(6):1711–1722. https://doi.org/10.1093/nutrit/nuab089 Kukk M, Nurk E. Eluviis ja vaimne tervis eel- ja algkooliealistel lastel. In: Sisask M, Konstabel K, Kutsar D, Sooväli-Sepping H, Tiidenberg K, Pärna K, toimetajad. Eesti inimarengu aruanne "Vaimne tervis ja heaolu". (112−122). Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu; 2023. https://inimareng.ee/et/eluviis-ja-vaimne-tervis-eel-ja-algkooliealistel-lastel/ Lepane L, Mattheus Ü, Reiman M, Pulver B, Tänav K, Martens K, Niklus I. Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud. Tallinn: Eesti Konjunktuuriinstituut; 2024. Nurk E, Nelis K, Saamel M, et al. National Dietary Survey among 11‐74 years old individuals in Estonia. EFSA Supporting publication 2017(b):EN-1198. https://doi.org/10.2903/sp.efsa.2017.EN-1198 Nurk E, Nelis K, Saamel M, et al. National Dietary Survey among children up to ten years old and breastfeeding mothers in Estonia. EFSA Supporting publication 2017(a):EN-1199. https://doi.org/10.2903/sp.efsa.2017.EN-1199 Pineda, E., Gressier, M., Li, D., Brown, T., Mounsey, S., Olney, J., & Sassi, F. (2024). Review: Effectiveness and policy implications of health taxes on foods high in fat, salt, and sugar. Food Policy, 123, 102599. https://doi.org/10.1016/j.foodpol.2024.102599 Park S, Lee S, Yaroch A, Blanck H. (2022). Reported Changes in Eating Habits Related to Less Healthy Foods and Beverages during the COVID-19 Pandemic among US Adults. Nutrients, 14. https://doi.org/10.3390/nu14030526 Pourghazi F, Eslami M, Ehsani A, Ejtahed H, Qorbani, M. (2022). Eating habits of children and adolescents during the COVID-19 era: A systematic review. Frontiers in Nutrition, 9. https://doi.org/10.3389/fnut.2022.1004953 Pujia R, Ferro Y, Maurotti S, Khoory J, Gazzaruso C, Pujia A, Montalcini T, Mazza E (2021). The Effects of COVID-19 on the Eating Habits of Children and Adolescents in Italy: A Pilot Survey Study. Nutrients, 13. https://doi.org/10.3390/nu13082641 Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023. Rippin H L, Hutchinson J, Greenwood D C, et al. Inequalities in education and national income are associated with poorer diet: Pooled analysis of individual participant data across 12 European countries. PloS ONE 2020;15 (5), ARTN e0232447. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0232447 Sidor A, Rzymski P. (2020). Dietary Choices and Habits during COVID-19 Lockdown: Experience from Poland. Nutrients, 12. https://doi.org/10.3390/nu12061657 Springmann, M., Dinivitzer, E., Freund, F. et al. (2025) A reform of value-added taxes on foods can have health, environmental and economic benefits in Europe. Nat Food 6, 161– 169. https://doi.org/10.1038/s43016-024-01097-5 Tervise Arengu instituut (2023). Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. COSI01: 1., 4. ja 7. klassi laste kehamassiindeksi kategooriad erinevate meetodite, vanuse ja soo järgi. Kasutatud 01. märts 2025. Veerman, J.L., Wanjau, M. N. (2024) Estimating the impact of taxing sweetened drinks on health in Estonia. An epidemiologic modelling study. Võrk, A. (2021) Tarbimise hinna- ja sissetulekuelastsused AIDS mudeli abil, https://andresvork.github.io/Raport_EE_LEUmikro Võrk, A. Selliov. R. (2002) Eesti toiduainete nõudluse hinna- ja sissetulekuelastsuste hindamine. X Teadus-ja koolituskonverents Euroopa Liiduga liitumise mõju Eesti majanduspoliitikale, 422−430. Berlin, Tallinn: Berlin Verlag A. Spitz. World Cancer Research Fund/American Institute for Cancer Research. Diet, nutrition, physical activity and cancer. Continuous Update Project Expert Report; 2018. https://www.wcrf.org/dietandcancer. World Health Organization. Diet, nutrition and the prevention of chronic diseases. Geneva: WHO; 2003. https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/42665/WHO_TRS_916.pdf?sequence=1. World Health Organization. Nutrition and lifestyle in the Baltic Republics. WHO; 1999. https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/108255/E67884.PDF?sequence=1&isAllo wed=y  Lisa KINNITATUD SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 06.11.2024 käskkirjaga nr 1.1-4/24/230 „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) alategevuse 1 „Ministeeriumite valitsemisalade üleste interdistsiplinaarsete rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks“ RAKENDUSUURINGU LÄHTEÜLESANDE VORM Probleemipüstituse pealkiri Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine Täpsustatud uurimisteema Lahendatavad probleemid Rahvusvahelist võrdlust pakkuv seireuuring COSI on Eestis käivitatud ja selle alusel saame järjepidevalt seirata laste ülekaalu muutuseid.1 Viimane Eesti elanike rahvastikupõhine toitumisuuring (4k lapsed kuni 74a. inimesed) viidi läbi aastatel 2013 – 2015.2 Eesti inimestele kättesaadavad toiduvalikud on selle ajaga võrreldes muutunud, samuti on muutunud toitumisharjumused viimase 10 a. jooksul. Juurde on tulnud mitmeid valmistoitude tellimisteenuseid jms. Toitumise ja toidu riikliku poliitika kujundamiseks ja elluviimise tulemuslikkuse hindamiseks on vaja välja töötada innovatiivne elanikkonnapõhine toitumise hindamise mudel, mis võimaldab olukorda kiiremalt ning efektiivsemalt ja osalistele/osalevatele inimestele mugavamalt teatud aja tagant analüüsida ning samas tagab hea kvaliteediga andmestiku saamise riigile. 1 Eesti õpilaste kasvu uuring (COSI) | Tervise Arengu Instituut 2 Rahvastiku toitumise uuring | Tervise Arengu Instituut 1  Põhiprobleem: Eesti inimeste toitumine on tasakaalustamata, tagajärjeks on erinevad terviseprobleemid, sh ülekaal, mis omakorda tõstab erinevate haiguste riske (näiteks südame-veresoonkonna haigused, II tüübi diabeet, kõrgvererõhutõbi, teatud vähivormid, vaimse tervise probleemid, muutused ainevahetuses jne). Lisaks võivad suurendada erinevatesse haigustesse haigestumise riski (nt teatud vähivormid, immuun- ja endokriinsüsteemi haigused ning toidutekkelised nakkushaigused) toidu koostisest ja selles sisalduvates ainetest (näiteks keskkonnast tulenevad, töötlemisel tekkivad ja toiduga kokkupuutuvast materjalist toitu erituvad ained) ning töötlemisest tingitud ohud. Eesti elanike tasakaalustamata toitumise (sh toiduohutusest tingitud riskide) ja ülemäärase kehakaalu tulemusel: ● ei parane üldised tervisenäitajad; ● ei pikene tervena elatud aastad; ● kulu ja koormus tervishoiusüsteemile kasvab. Tasakaalustatud toitumise osakaalu suurendamiseks elanikkonnas ei piisa ühest sekkumisest. Seda soodustavad või vähendavad mitmed tegurid, näiteks: ● toitude koostis, pakutavad valikud ja nende atraktiivsus meie igapäevaelus; ● toitumisalase teabe kättesaadavus ja arusaadavus nii toidu pakendil kui ka pakendamata toidul, sh toitlustuses (lasteaedade, koolide, hoolekandeasutuste, töökohtade toitlustuses); ● elanikkonna toiduteadlikkus ja toiduvalmistamise oskused; ● toitude, sh jookide, turundamine. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise (2022)3 ja rahvastiku toitumise uuringu (2013-2015) viimastele tulemustele tuginedes võib öelda, et tasakaalustamata toitumine on probleemiks nii lapse- kui ka täiskasvanueas. Oluliselt rohkem kui riiklikes toitumissoovitustes välja toodud, süüakse liha ja lihatooteid, magustatud piimatooteid, magusaid ja soolaseid näkse. Eesti elanike, sh kooliõpilaste hulgas on ülekaaluliste ja rasvunute osakaalu kasv süvenev probleem. Enneaegsetest surmadest ligi 40% on Eestis seotud elustiiliga, sellest tasakaalustamata toitumine põhjustab ligi 18%.1 Eestis on toitumise poliitika kujundamisel lähtutud 2016. aasta toitumise ja liikumise rohelise raamatu tööversioonist, kuid see vajab terviklikku uuendamist ja süsteemset elluviimist. Eesmärk Muudatuse saavutamiseks on vaja ellu viia süsteemset tõenduspõhist ja kaasaegset toitumise ja toiduohutuse valdkonna poliitikat. Ei ole olemas üht sekkumist või tegevust, mille rakendamisel elanikkonna ülekaalu tõusutrend muutuks lähiaastatel langustrendiks ja väheneksid muud toitumisega seotud terviseprobleemid – selleks on vaja järgnevate aastate jooksul viia ellu mitmeid tõenduspõhiseid sekkumisi lisaks teadlikkuse tõstmisele, rakendada terviklikku tõenduspõhist toitumise ja toiduohutuse poliitikat. 3 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (TKU) | Tervise Arengu Instituut 2 Põhiprobleemi lahendamiseks on Eestil vajalik: ● Terviklikku tõenduspõhist tasakaalustatud toitumise strateegiat (toitumise ja liikumise rohelise raamatu uuendamine, mis on Sotsiaalministeeriumi tööplaanis tähtajaga oktoober, 2025. Käesoleva projekti raames välja selgitatavad ja katsetatavad tasakaalustatud toitumist võimendavad sekkumised aitavad seda strateegiat ellu viia ja hiljem eesmärkide poole liikumist ja nende saavutamist hinnata). See seab eesmärgid, tõenduspõhise poliitika põhisuunad ja kirjeldab põhilise tööriistakasti/tõenduspõhiste sekkumiste raamistiku. ● Mitut samaaegset Eestile kohandatud tulemuslikku sekkumist. Rahvusvahelisel tasandil on teada tõenduspõhised meetmed, mida on vaja rakendada tasakaalustatud toitumise edendamiseks. Ei piisa üksnes teadlikkusest, vaja on muuta tervist, sh tasakaalustatud toitumist, toetavamaks ka toidukeskkonda (näiteks pakutavad toiduvalikud inimese igapäevaelus, toitude, sh jookide, turundamine (sh reklaam), toidu pakendil ja söögikohtades esitatava toidualase teabe lihtsus, arusaadavus ja atraktiivsus). Igal riigil on teatud omapärad, ühtki sekkumist/meedet ei saa 1:1 tulemuslikult üle võtta teisest riigist. ● Vaja on hinnata, kas sekkumised on hakanud mõju avaldama. Lühiajaline oodatav mõju on muutused elanikkonna toidueelistustes, pikaajaline oodatav mõju on toitumise ja ülekaaluga ning toidu ohutusega seostatud haiguste/terviseseisundite vähenemine elanikkonnas. Eesmärgiks on: ✔ Leida vähemalt 2-3 tulemusi andvat tasakaalustatud toitumist suurendavat sekkumist. ✔ Metoodika, millega saaks kiiremalt ja kasutajasõbralikult koguda elanikkonna toitumise andmeid, tagades sealjuures hea andmekvaliteedi. ✔ Uuendatud metoodikat rakendades viiakse läbi elanikkonna toitumise uuring. Uurimisülesanne 1: ● Põhjendatud 2-3 tasakaalustatud toitumist edendava sekkumise leidmine (mida toetab rahvusvaheline tõendus ning mis annaksid inimeste käitumises ja valikutes tulemusi juba lühikese aja jooksul). Sobivate sekkumiste leidmise etappideks on vähemalt: ✔ põhjendatud valik; ✔ Eesti oludele kohandamine; ✔ katsetamine; ✔ mõjude hindamine ja mudeldamine (sh pikemale ajale, teistele asutustele, piirkondadele jms). Vähemalt ühe sekkumise puhul läbitakse kõik eelnimetatud etapid. Teiste sekkumiste puhul on vajalik esitada vähemalt valiku põhjendused. 3  ● Valikusse jäävad sekkumised peavad arvestama ka keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid (toidujäätmete tekke ja toidu raiskamise vähendamine, kliimamõjude vähendamine, ringmajanduse edendamine). Uurimisülesanne 2: 2.1. Elanikkonna toitumisuuringu jaoks vajalike andmete kogumise ja analüüsi innovaatiliste, oluliselt kiiremate ja inimkesksete lahenduste analüüs, analüüsi põhjal metoodika uuendus ning mudeli väljatöötamine ja esmane kasutamine. ✔ Seejuures analüüsitakse toidu koostise andmestiku kogumise kiiruse ja kvaliteedi parendamiseks innovaatilisi ja teostatavaid lahendusi. Analüüsitakse toidu tarneahelas liikuva teabe kasutamise võimalusi, sealjuures otsitakse võimalusi digitaliseeritud lahenduste leidmiseks, sh koostööks erasektoriga. 2.2. Uuendatud metoodikaga kogutud andmestik peab võimaldama hinnata elanikkonna toitumist ja toiduohutuse riske, sh arvestatakse järgmisi aspekte: ✔ Tagatakse tarbitud toidu koostise, koguse, tarbimise sageduse, toitude töötlemis- ja valmistusviiside jms, aga ka eridieetide andmestiku kogumine ja analüüs. Andmestik peab sisaldama ka inimese sotsiaaldemograafilist tausta (sugu, vanus, haridustase, leibkonna suurus, rahvus, elukoht nii täpselt kui võimalik), tervisekäitumist ja hoiakuid, kehalist aktiivsust, pikkust, kehakaalu. Andmestik peab sisaldama indiviidipõhiseid andmeid. ✔ Andmestik sisaldab avalikke teenuseid pakkuvate asutuste (vähemalt lasteaiad, koolid ja hoolekandeasutused) toitude/menüüde andmeid ja toitlustuskorralduse andmeid piirkondade kaupa, nende seostest keskkonnasäästlikkuse kriteeriumitega (toidujäätmete ja toidukao tekke vähendamine, kliimamõjude vähendamine ja ringmajanduse edendamine). ✔ Arvestatakse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) juhendeid. Uuringu metoodikas kasutatakse üle-euroopaliste toidu tarbimise andmete kogumise soovitusi (Guidance on the EU Menu methodology4) ja toite klassifitseeritakse EFSA Foodex25 süsteemi järgi. ✔ Säilib võimalus hinnata elanikkonna toitumise ja toiduohutuse olukorda võrreldes 2015. a elanikkonna toitumisuuringuga. ✔ Ettepanekud andmete kogumise, analüüsi ja mudeli täiendavateks uuendusteks. 2.3. Koostatakse kokkuvõtlik analüüs ja raport alapunktides 2.2 kogutud andmete kohta. Uurimisküsimused Uurimisküsimused tulemusi andvate sekkumiste kavandamiseks: ● Missugused 2-3 konkreetset sekkumist võiksid potentsiaalselt Eesti elanikkonnas tasakaalustatud toitumise osakaalu suurendada arvestades rahvusvahelist tõendust (hinnates seejuures sekkumiste rakendamise mõju inimeste toidueelistustele konkreetses asutuses, piirkonnas, kogukonnas)? 4 Guidance on the EU Menu methodology 5 Food classification standardisation – The FoodEx2 system | EFSA 4 Vähemalt ühe sekkumise puhul otsitakse seejuures vastuseid ka järgmistele küsimustele: ● Missuguseid kohandusi on vaja teha sekkumis(t)ele, et selle rakendamisel suureneks sihtrühmas tasakaalustatult toituvate inimeste osakaal ka Eesti puhul? ● Kuivõrd muutusid sihtrühmas toiduvalikud tasakaalustatumaks võrreldes kontrollrühmaga sekkumise rakendamisel? ● Missuguste tunnustega inimeste puhul on oodatav mõju suurem ja missuguste korral väiksem (vanusrühmad, sugu jms)? ● Missugust abi ja ressursse on vaja eri osapooltel sekkumise rakendamiseks edaspidi? ● Missugust mõju võime eeldada tasakaalustatud toitumise osakaalu suurendamisele elanikkonnas katsetatud sekkumise laiendamise korral pikemaajaliselt organisatsioonis, piirkonnas või riigi tasandil? ● Missugune on sekkumise rakendamise mõju toidujäätmete ja toidukao tekke vähendamisele? Uurimisküsimused rahvastiku toitumisuuringu kiirema, innovaatilisema ja inimkesksema andmekorje ning läbiviimise võimaluste analüüsiks. Selle põhjal uuringumudeli uuendamiseks ning uuendatud uuringumudeli alusel uuringu läbiviimiseks: ● Missuguseid innovaatilisi lahendusi on võimalik rakendada elanikkonna toitumisuuringu andmete kogumiseks, arvestades seni TAI poolt kasutatud andmete kogumise lahendusi/protsesse/meetodeid ja Euroopa Toiduohutusameti vastavaid juhendeid, et kiirendada andmete kogumist, mugavust, kogutavate andmete kvaliteeti ja tagada esinduslik valimi suurus? ● Missugune on uuendatud innovaatiline metoodika/mudel toitumisuuringu läbiviimiseks (kirjeldus peab võimaldama uuringut korrata)? ● Missugust metoodikat või võimalikku digitaalset lahendust saab kasutada toitu, sh koostist iseloomustavate kvaliteetsete andmete kogumiseks arvestades ka toidu tarneahelas liikuvat infot? ● Missugune on elanikkonna toitumine kogu elukaare vältel? ● Missugune on elanikkonna indiviidipõhine faktiline toitude tarbimine (sagedus, kogused, töötlemis- ja valmistusviisid jm EFSA juhenditest tulenevad kirjeldajad, arvestades sealjuures ka hooajalisust)? ● Missugune on elanikkonna indiviidipõhine toiduga saadava energia ning mikro- ja makrotoitainete saadavus (exposure)? ● Missugused on seosed inimese tervisekäitumise, hoiakute, haridustaseme, rahvuse, kehalise aktiivsuse, uneaja, ekraaniaja ja toitumise vahel piirkonniti? ● Missugune on elanikkonna toitumine võrreldes riiklike toitumissoovitustega? ● Kuivõrd on avalikke teenuseid pakkuvate asutuste (lasteaiad, koolid, hoolekandeasutused) menüüd ja nendes müügiks pakutav toit tasakaalustatud toitumist toetav piirkonniti? Mis on põhilised probleemid? ● Kuidas on avalikke teenuseid pakkuvate asutuste toitlustus korraldatud (näiteks toidu valmistamine, tooraine varumine, ohutuse tagamiseks rakendatud meetmed, hinnad)? Kas see aitab vähendada toidujäätmete teket ja toidu raiskamist? Missugused on ilmnenud kitsaskohad ja kitsaskohtade lahendusettepanekud? ● Missugused on põhilised muudatuste suunad elanikkonna tasakaalustatud toitumise osas võrreldes 2015. aastal läbi viidud uuringuga? 5 Uurimisküsimuste aluseks olevad algandmed peavad olema kogutud indiviidipõhiselt. Algandmestik peab võimaldama andmeid analüüsida esindusliku valimi põhjal sugude, vanuse, rahvuste (eestlane/mitte-eestlane), KMI, elukoha (nii täpselt kui võimalik), haridustaseme põhjal. Tehnilised nõuded Taotlusvoor korraldatakse ETISes. Uuringuettepanek tuleb esitada eesti keeles. Taotlusvoor jääb avatuks kuni 5. märts 2025 kell 17.00. Kuna uuring eeldab erinevaid kompetentse, siis peab konkursil osalema vähemalt kahe asutuse teadus- ja arendustöötajatest moodustatud konsortsium. Konsortsiumi juhtpartner peab olema positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus. Kui üks TA asutus on juhtpartner mitmes taotluses, siis ei tohi meeskondade vahel olla kattuvust. Kui osalev teadlane/uurimisrühm osaleb samal konkursil samaaegselt mitme konsortsiumi koosseisus, peab teisi osapooli sellest teavitama. Muud kvalifikatsiooninõuded ja nõuded meeskonnale. Konsortsiumi juhil (füüsiline isik) peab olema doktorikraad ja eelnev töökogemus samaväärse laiapõhjalise temaatikaga uuringute läbiviimisel ja juhtimisel, soovitavalt tervise või käitumisteaduste valdkonnas. Projektijuhil, kes vastutab meeskonna liikmete omavahelise suhtlemise, uuringu ajakavast kinnipidamise, tellijaga suhtlemise ning korrektse dokumentatsiooni eest, peab olema uuritava valdkonnaga seonduval alal kõrgharidus, soovitavalt teaduskraad ning eelnev töökogemus sarnase sisu ja ajakavaga projektide juhtimisel. Konsortsiumi juhi ja projektijuhi rolli ei saa üks ja sama inimene täita. Pakkumuses tuleb välja tuua konsortsiumi olulisemate liikmete kompetentside kirjeldus koos rollide jaotusega. Konsortsiumisse peavad kuuluma eksperdid (vähemalt kolm eksperti), kelle varasemad teadustöö ja projektides osalemise kogemused katavad ära vähemalt järgmised valdkonnad: toitumine, tervis, keskkonnasäästlikkus, toiduohutus, innovaatilised lahendused teadustööde andmekogumisel. Kaasatud ekspertide loetelus toodud inimeste kogemused peavad katma järgmised kogemused: • On viimase viie aasta jooksul projektide ja teadustööde käigus uurinud inimeste käitumise mõjutamist või käitumise mõju ühiskonnas; • On koostanud tervisemõjude hindamise mudeleid; • On juhuslikustatud kontrolluuringu läbiviimise kogemus. 6 Soovituslik on kaasata konsortsiumisse doktorante ja magistrante (pakkumuste hindamisel kriteerium 1.3. Uurimisteema ja tulemuste mõju uuringuvaldkonna arengule Eestis, sh uuringu mõju valdkonna järelkasvule ja jätkusuutlikkusele). Juhul, kui projekti elluviimisel on plaanis kasutada alltöövõtjaid (juriidilised või füüsilised isikud, kes ei ole konsortsiumi liikmed), tuleb pakkumuse koosseisus esitada plaanitud alltöövõtjate nimed ja juriidiliste isikute puhul registrikoodid, näidates ära alltöövõtjate kvalifikatsiooni ja pädevused ning nende poolt projektis osutatavad teenused, koos hinnangulise maksumusega. Projekti on lubatud kaasata väliseksperte ja Eesti praktikuid väljastpoolt konsortsiumi. Pakkumuses tuua välja loetelu institutsioonidest/organisatsioonidest, kellega koostöö on vajalik uuringutulemuste saavutamiseks. Eelarve (võib olla vahemikus 500 000–835 000 eurot koos käibemaksuga). Konsortsium peab tegema koostööd Sotsiaalministeeriumiga ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga. Projekti kestus on kuni kaks aastat. Ajakava esitada soovitavalt Gantti tabelina, töö tuleb jaotada etappideks koos etappide eesmärkide ja tulemustega. Tuleb esitada riskide maandamise plaan ning interaktsiooniplaan (sh eri osapoolte kaasamine) või kommunikatsiooniplaan. Uuringu juhtimise ja koostöö kirjeldus. Rakendusuuringu läbiviimise koordineerimiseks moodustab ETAG rakendusuuringu juhtkomisjoni, kuhu kuulub kuni seitse liiget. Juhtkomisjoni kuulub vähemalt 2/3 ulatuses probleemipüstituse koostanud partnerite esindajad või nende nimetatud liikmed, elluviija ja väliste ekspertide esindajad. Ülejäänud juhtkomisjoni liikmed nimetab rakendusuuringu konsortsium. Konsortsium esitab juhtkomisjonile kaks korda aastas (erandjuhtudel, kui eelnevalt kokku lepitud, siis sagedamini) kirjaliku kokkuvõtte projekti sisulise töö käigust ja vahetulemuste saavutamisest vormis, mille töötab välja ETAG. Rakendusuuringu juhtkomisjon jälgib ja vajadusel suunab rakendusuuringu teostamist ning kooskõlastab rakendusuuringu tegevuste ning eelarve muudatused. Võitnud pakkuja koostab andmehaldusplaani koostöös tellijatega hiljemalt kuue kuu jooksul projekti algusest. Tellija näeb ette, et eetikakomitee loa taotluse koostab ja esitab töövõtja; Andmekaitse Inspektsiooni loa taotluse sisu koostab töövõtja ning taotluse esitab tellija. Uuringus kasutatavad algandmed peavad võimaldama jälgida/analüüsida anonümiseeritud indiviidipõhiseid andmeid. Pakkumus peab sisaldama ka uuringu tulemuste tutvustust avalikkusele koostöös tellijatega. Oodatav tulemus/ väljundid ✔ Leitud vähemalt 2-3 tulemusi andvat sekkumist, millel on suur potentsiaal Eestis rakendamisel suurendada tasakaalustatud toitumise osakaalu sihtrühmas. Vähemalt 7  üks sekkumine on Eestile kohandatult ka läbi katsetatud ja oodatavad lühiajalised mõjud mõõdetud ja pikaajalised mudeldatud suuremale sihtrühmale/pikemale ajaperioodile. ✔ Metoodika, millega saab kiiremalt ja inimkesksemalt koguda elanikkonna toitumise andmeid, tagades sealjuures hea andmekvaliteedi. ✔ Uuendatud metoodikat rakendades läbi viidud elanikkonna toitumise uuring. ✔ Selge visuaaliga graafilised kokkuvõtlikud joonised põhilisest tulemustest, mis võimaldavad tulemustest aru saada ka üldsusel. 8  JUHATUSE KÄSKKIRI Tartu 26.05.2025 nr 1.1-4/25/105 Konkursi „Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine“ tulemuste kinnitamine 1. Rahuldan RITA+ alategevuse 1 lähteülesande „Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine“ konkursi uuringuettepaneku „Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine – RATTE“ (taotluse number Eesti Teadusinfosüsteemis: RITA-TOIT1), taotleja konsortsium: Tervise Arengu Instituut (juhtpartner), Tartu Ülikool. Käskkirja andmise alused: • Sihtasustuse Eesti Teadusagentuur juhatuse 24.04.2024 käskkiri nr 1.1-4/24/88 (muudetud juhatuse 19.11.2024 käskkirjaga nr 1.1-4/24/241) „RITA+ alategevuse 1 uuringuettepanekute hindamis- ja valikumenetluse juhendi kinnitamine“; • Sihtasustuse Eesti Teadusagentuur juhatuse 18.03.2025 käskkiri nr 1.1-4/25/54 „Eksperdikomisjoni moodustamine“; • eksperdikomisjoni 01.04.2025 koosoleku ettepanekud (protokoll nr 7.7-1/25/4); • konsortsiumi 19.05.2025 esitatud täiendused uuringuettepaneku taotlusele. Isik, kes leiab, et haldusakt rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi, võib esitada vaide Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur või pöörduda kaebusega Tartu Halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Noorma juhatuse esimees