Teie 12.09.2025 nr 1.2-3/2316-1/
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 22.09.2025 nr 5.2-2/23146-2
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Eelnõu tagasiside
Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on esitatud arvamuse avaldamiseks riigihangete seaduse
muutmise seaduse eelnõu. SKA toetab kavandatud muudatusi, kuid peame oluliseks ära
markeerida järgmised tähelepanekud.
1. Eelnõu § 1 punkt 34 (RHS § 83 lõige 3). Tehtav muudatus on väga “juriidiline”. Seadusesse
võiks jääda valikuvõimalus, et aruandlus hakkab kas raamlepingu sõlmimisest või kui raamleping
hakkab kehtima hiljem, siis selle kehtivusest. Lepinguid ei täida reeglina juristid ning sisuliselt
kaasneks muudatusega asustusesisese õigusnõustamise vajadus küsimuses, mida tähendab
“raamlepingu kehtima hakkamine”. SKA praktikas hakkavad raamlepingud kehtima pigem lepingu
sõlmimisest ja harvad on olukorrad, kus leping sõlmitakse pikalt ette. Selgusetuks jääb, kas
kehtivusaja alguseks tuleb raamlepingu juures sellisel juhul lugeda esimese
tellimuse/minikonkursi või sõlmimise kuupäeva, kui raamlepingus ei ole endas kuupäeva
määratud. Samuti jääb selgusetuks seletuskirjas toodud seos töökoormuse vähenemisega, kuna
aruanded lähevad registrisse automaatselt SAP-ist ja keegi neid käsitsi ei esita.
2. Eelnõu mõjude osas on hetkel selgitatud, kuidas hankijate koormus oluliselt ei muutu, kuivõrd
hankereeglid pigem ühtlustuvad. Samas on koormuse käsitlus keskendunud lihthanke piirmäära
ületavatele hangetele. Käsitlemata on aga mõju alla lihthanke piirmäära jäävatele hangetele. Sh,
et täna osutab paljudele riigiasutustele (sh SKA-le) hanketeenust alates lihthanke piirmäärast
RTK. Selles vaates väheneb piirmäärade tõstmisel küll RTK koormus ja hanked muutuvad
eelduslikult kiiremaks, kuid analüüsimata on, kuidas selline muudatus teisi riigiasutusi mõjutab.
Riigihangete registris viimase 6 kuu statistika kohaselt kohta on avaldatud väikehankeid ehk alla
lihthanke piirmäära hankeid 919 ning lihthankeid 1154 ehk kõigest 200 võrra rohkem. See näitab,
et hankijad eelistavad ka alla lihthanke piirmäära hankeid läbi viia riigihangete registris, mis on
arvestades nt sotisaalteenuste kõrgemaid piirmäärasid loomulik valik. Registris väikehanke
läbiviimine on mõistlik viis piisava konkurentsi kaasamiseks ja läbipaistvuse tagamiseks. Nii on
näiteks ka SKA hankekorraga sätestatud, et ka sotsiaal- ja eriteenused alates 30 000 eurot
viiakse läbi registris. Kuigi asutusesiseselt ollakse vabad neid piirmäärasid muutma, näitab
registri statistika selget tendentsi, et suurema eelarvega hangetes eelistatakse registrit. Kuigi
piirmäärade tõstmine on tervitatav ja SKA pooldab seda, ei saa jätta tähelepanuta, et sellel
muudatusel on mõju ameti töökoormusele.
3. Lõpetuseks markeerime, et SKA praktikas kerkinud ka küsimusi hankelepingute ja
halduslepingute sõlmimise menetluste omavahelisest vahekorrast, mistõttu teeme ettepaneku
kaaluda, kas HKTS § 13 lõige 5 on vajalik ja asjakohane või pigem võiks kogu hankemenetlusega
seotud teated jääda riigihangete registrisse? Meie hinnangul tekitab kehtiv regulatsioon
bürokraatiat kui hange nagunii tehakse registris, kuna asutusesisene hankekord või RHS näeb
nii. Ametlikud Teadaanded ei taga meie hinnangul võimalust jõuda paljude pakkujateni ega
võimalda menetlust dokumenteerida. Seetõttu tekitab hanketeadete dubleerimine bürokraatiat ja
ohtu, et mõni kohustus jääb täitmata – millel võib olla mõju välisvahenditest finantseerimise korral.
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
Lisaks võiks kaaluda, kas RTS § 2 lõike 2 punktis 6 võiks sisalduda erand, et Riigi Teatas ei pea
avaldama sellist halduslepingut, mille kohta avaldatakse hanketeade ja riigihanke aruanne
riigihangete registris. Ka see tekitab täiendavat töökoormust dubleerimise näol.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
peadirektor
Andrus Jürgens
57833628,
[email protected]
Marge Mägi
54720389,
[email protected]
2