Ministri üldkäskkiri

MINISTRI KÄSKKIRI 30.09.2025 nr 77 Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 5 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 2. septembri 2025. a koosolekul tehtud ettepanekust kinnitan Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi (lisatud). Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister  KINNITATUD Sotsiaalministri 30.09.2025 käskkirjaga nr 77 “Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine” SA Narva Haigla funktsionaalne arengukava 2025–2030 (I etapp) Narva August 2025 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 3 1. SA NARVA HAIGLA TEENINDUSPIIRKONNA ISELOOMUSTUS ............................................... 5 2. SA NARVA HAIGLA ARENGUSTRATEEGIA ............................................................................... 8 2.1. NARVA HAIGLA LÜHIISELOOMUSTUS ............................................................................................ 8 2.2. VISIOON, MISSIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED ...................................................................................... 9 2.3. STRATEEGILISED EESMÄRGID ................................................................................................... 10 2.4. STRATEEGIAKAART .................................................................................................................. 11 3. ÜLEVAADE TERVISHOIUTEENUSTEST .................................................................................... 12 3.1. AMBULATOORNE RAVI............................................................................................................... 12 3.2. STATSIONAARNE RAVI .............................................................................................................. 14 3.3. PÄEVARAVI .............................................................................................................................. 16 3.4. KIIRABI TÖÖ ............................................................................................................................. 16 3.5. ERAKORRALINE MEDITSIIN ........................................................................................................ 17 3.6. OPERATSIOONID, PROTSEDUURID JA UURINGUD......................................................................... 17 3.7. MUUD PIIRKONNA ERIPÄRASED TERVISHOIUTEENUSED ............................................................... 19 4. UUE RAVIKORPUSE RAJAMISE JA OLEMASOLEVA RAVIKORPUSE KAASAJASTAMISE PÕHJUSED ........................................................................................................................................... 20 5. RAVIMAHTUDE PLANEERIMINE ................................................................................................ 22 5.1. AMBULATOORNE RAVI............................................................................................................... 23 5.2. STATSIONAARNE RAVI .............................................................................................................. 26 5.3. PÄEVARAVI .............................................................................................................................. 29 5.4. ERAKORRALINE MEDITSIIN ........................................................................................................ 29 5.5. UURINGUD JA PROTSEDUURID................................................................................................... 30 5.6. PIIRKONNASPETSIIFILISED TEENUSED ........................................................................................ 31 6. TERVISHOIUTÖÖTAJATE VAJADUS......................................................................................... 32 7. ARENGUKAVA KOOSTAMISE ALUSED .................................................................................... 34 2 Sissejuhatus Käesolev dokument on sisult „SA Narva Haigla funktsionaalne arengukava 2021–2030 (I etapp)“ täpsustatud versioon seoses väljaarendamise plaanide korrigeerimisega. Neli aastat peale algse dokumendi koostamist on selginud tegelikud võimalused Narva Haigla taristu kaasajastamiseks ja arendamiseks. Võimalused on algselt püstitatud ambitsioonidest oluliselt tagasihoidlikumad, mistõttu on dokument viidud vastavusse reaalse arengutrajektooriga. SA Narva Haigla seisab uue ajastu lävel. Enam kui 100-aastase väärika ajalooga haigla, mis asub Eesti suuruselt kolmandas linnas ning mille teeninduspiirkonnas elab ligi 70 000 inimest, on olukorras, millest edasiminekuks on vaja uut visiooni ja selle tõhusat elluviimist. Narva Haigla areng on oluline mitte ainult Narva linnale, vaid regionaalpoliitiliselt kogu Eestile. Kaasaegne ja kättesaadav tervishoiuteenus on eluliselt vajalik nii tänastele teeninduspiirkonna elanikele, kui ka potentsiaalsetele uutele tulijatele. Kuigi Ida-Virumaa ja Narva linn on olnud pikalt väljarändepiirkonnaks, on Narva linnal strateegilise asukoha tõttu potentsiaali edasise kahanemise peatamiseks või vähemalt pidurdamiseks. Uus kaasaegne (tööstus)ettevõtlus on juba leidnud tee Narva. Arenemas on ka muu elukeskkond, nt ajalooline Kreenholmi kvartal, mis on nimetatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja. Õiglase Ülemineku fondist on Ida- Virumaale eraldatud enam kui 350 miljonit eurot toetusi, et luua uusi töökohti ning parandada elukeskkonda. Uute erasektori investeeringute kõrval on hädavajalikud ka kaasaegsed avalikud teenused. Narva Haigla tänane taristu teatud hooned ei vasta kaasaegsetele nõuetele ja patsientide ning klientide ootustele. 1970. aastatel rajatud aktiivravikorpus (v.a mõned osad) aga samuti ka mitmed kompleksi kuuluvad väiksemad hooned, on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, nende tehnosüsteemid on amortiseerunud. Sellest tulenevalt pole haigla ka atraktiivne töökoht uutele arstidele, õdedele ja muudele tervishoiuspetsialistidele, kes eeldavad kaasaegset töökeskkonda, mis omakorda tähendab, et teatud erialadel, mille järgi on nõudlus, pole kvalifitseeritud spetsialiste. Olukorra senisel kujul jätkumine on otsene oht jätkusuutliku ja kaasaegse tervishoiuteenuse osutamisele Eesti riigi jaoks strateegiliselt tähtsas piirilinnas. Narva Haigla tulevikuvisiooni aluseks on selle teeninduspiirkonna suurus. Kuigi prognooside kohaselt on tegu kahaneva piirkonnaga, on ka tulevikus tegu Eesti suurima üldhaiglaga, mis on oma mahtudelt pigem väiksemate keskhaiglatega (SA Pärnu Haigla ja SA Ida-Viru Keskhaigla) võrreldav. Tuleviku ravivajadus prognoositavalt mitmetel erialadel hoopis 3 suureneb, kuna 65+ vanusegrupp on kasvamas. Seetõttu on vajalik kvaliteetne õendus- ja eriarstiabi tagada Narva linnas ka tulevikus. Eelnevast tulenevalt on Narva Haigla juhtkond seadnud eesmärgiks rajada 2028. aasta lõpuks haiglale uus aktiivravikorpus koos kaasaegse meditsiinilise sisseseadega ja rekonstrueerida olemasolev haigla peahoone kaasaegseks ja energiatõhusaks, sh rajada haigla tänase kompleksi sisse ka kaasaegne esmatasandi tervisekeskus. Nii on võimalik jõuda aastaks 2030 olukorda, kus Narvas on tunnustatud haigla, mis osutab kaasaegsetes tingimustes patsiendikeskset meditsiiniabi. Vastavate projektide sisuline planeerimine on kavandatud teostada tihedas koostöös Ida-Viru Keskhaiglaga, Tartu Ülikooli Kliinikumiga, kaasates sealseid tippteadmist nii projektide kavandamisel, elluviimisel, kui ka hilisemal teenuste osutamisel. Käesolev SA Narva Haigla funktsionaalne arengukava (I etapp) on koostatud vastavalt sotsiaalministri määrusele „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“. Dokument on aluseks funktsionaalse arengukava II etapile, mille raames planeeritakse täpsemalt uue aktiivravihaigla taristut. Aastate 2030+ arengud planeeritakse peale lähiaastateks kavandatu elluviimist. 4 1. SA Narva Haigla teeninduspiirkonna iseloomustus SA Narva Haigla asub Eesti suuruselt kolmandas linnas – Narvas. Haigla vahetusse teeninduspiirkonda kuulub lisaks Narva linnale veel Narva-Jõesuu linn ja Sillamäe linn, kokku u 69 000 elanikku (tabel 1). Teeninduspiirkonda iseloomustavad suhteliselt väike linnade pindala ning samal ajal suur elanike üldarv ja asustustihedus kompaktselt paikneva linnaelanikkonna prevaleerimisega. Teeninduspiirkonna pindala kokku on ligi 500 ruutkilomeetrit ja keskmine asustustihedus u 140 elanikku ruutkilomeetri kohta. Tabel 1. Narva Haigla teeninduspiirkond 01.01.2025 Rahvaarv Pindala (km²) Elanikku km² kohta Narva linn 52 030 68,7 757 Narva-Jõesuu linn 4783 404,6 12 Sillamäe linn 11 815 12,1 976 Kokku 68 628 485,5 141 Allikas: Rahvastikuregister Rahvaarv on nii negatiivse loomuliku iibe kui ka negatiivse rändeiibe tagajärjel teeninduspiirkonnas järjepidevalt kahanenud (tabel 2). Eelkõige on probleemiks madal sündimus ja nooremaealiste väljaränne Eesti suurematesse keskustesse. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on elanike arv teeninduspiirkonnas kahanenud ca 17 000 inimese võrra, ent tegu on jätkuvalt elanike arvult suurima teeninduspiirkonnaga üldhaiglaga Eestis. Tabel 2. Rahvaarvu muutus Narva Haigla teeninduspiirkonnas 2010-2025 2010 2015 2020 2025 Muutus (%) Narva linn 65 499 61 159 55 905 52 030 -21% Narva-Jõesuu linn 4785 4628 4598 4783 0% Sillamäe linn 15 684 14 339 12 579 11 815 -25% SA Narva Haigla teeninduspiirkond 85 968 80 126 73 082 68 628 -20% Ida-Viru maakond kokku 162 118 149 543 135 752 128 568 -21% Allikas: Rahvastikuregister Vanusjaotuses moodustavad kuni 18-aastased lapsed 16%, tööealised (vanusrühm 19-64 eluaastat) 55% ja eakad (vanusrühm 65+ eluaastat) 29% kogurahvastikust. Sugude suhe on tasakaalust väljas – mehed moodustavad 46% ja naised 54% kogurahvastikust. Samas on vanusjaotuse lõikes suured erisused – nooremas tööeas on enam mehi ning vanemates vanuserühmades naisi. Ülalpeetavate määr (ülalpeetavate (so. 0—14-aastaste ja vähemalt 65-aastaste) põlvkondade summaarse arvukuse suhet vanusrühma 15—64-aastaste arvukusse)) on väärtuses 0,68. Demograafiline töösurve indeks (mõõdab eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte ja sealt vanuse tõttu välja langevate inimeste suhet) ei ole tulevikuvaatavalt positiivne. Kui indeks on ühest suurem, siis siseneb tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanuse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Narva Haigla teeninduspiirkonnas on indeksi väärtuseks 0,58. Eelnev tuleb selgelt välja vaadates rahvastikupüramiidi, kus suuremad vanuserühmad on vanuses 50-74 eluaastat ehk järgneval kümnendil suureneb oluliselt eakate arv ja osakaal kogurahvastikus (joonis 1). 80+ 3692 987 75 – 79 2442 1163 70 – 74 3485 1912 65 – 69 3614 2510 60 – 64 3252 2481 55 – 59 2592 2125 50 – 54 2686 2615 45 – 49 2294 2242 40 – 44 2176 2457 35 – 39 2028 2493 30 – 34 1261 1408 25 – 29 953 1191 20 – 24 1329 1525 15 – 19 1765 1939 10 – 14 1527 1692 5–9 1361 1469 0 –4 940 1022 4000 3000 2000 1000 0 1000 2000 3000 Naised Mehed Joonis 1. Rahvastiku soo-vanusstruktuur teeninduspiirkonnas 1.01.2025 Allikas: Rahvastikuregister Narva Haigla teeninduspiirkonna tarbeks spetsiaalselt koostatud rahvastikuprognoosi järgi jätkab rahvaarv kahanemist ka tulevikus - võrreldes 2025. a. seisuga aastaks 2030 umbes 5000 elaniku võrra ning 2040 umbes 15 000 võrra ehk ligikaudu 53 000 elanikuni (joonis 2). 72 064 71 000 69 900 68 900 67 800 66 800 65 800 64 700 63 700 62 700 61 600 60 600 59 500 80 000 58 500 57 500 56 500 55 500 54 500 53 500 52 600 70 000 60 000 50 000 40 000 30 000 20 000 10 000 0 Joonis 2. Elanike arvu prognoos Narva Haigla teeninduspiirkonnas aastani 2040 Allikas: Cumulus Consulting OÜ, Rahvastikuregistri andmete alusel 6 Kuigi prognoos on koostatud rahvastikuregistri 2021. aasta alguse vanuskooseisu alusel, siis kuna reaalne rahvastikuareng on liikunud prognoositud trajektooril ja uue prognoosi koostamine ei ole otstarbekas. Sarnase dünaamikaga näeb rahvaarvu vähenemist ette ka Ida- Viru maakonna kohta koostatud Statistikaameti rahvastikuprognoos. Samas tuleb rõhutada, et tervishoiuteenuste peamise sihtrühma – 65-aastaste ja vanemate – hulk on Narva Haigla teeninduspiirkonnas viimastel aastatel kasvanud. Paljude haigusrühmade (südame-veresoonkonna haigused, pikaajalised kroonilised haigused jne) puhul on nõudlus tervishoiuteenuse järele seotud just otseselt vanemate (65+ aastat) inimeste arvuga. Eeldatavalt püsib eakate arv aastal 2040 u 20 000 elaniku tasemel. Seejuures on ette näha olulist kasvu 80-aastaste ja vanemate elanike arvus. Seetõttu kasvab hoolimata teeninduspiirkonna kogurahvastiku kahanemisest nõudlus mitmete tervishoiuteenuste järele (joonis 3). 20 480 19 410 19 760 20 090 20 370 20 570 20 630 20 640 20 590 20 300 20 090 19 860 19 700 19 610 19 540 19 340 19 210 18 990 25 000 18 660 18 403 20 000 15 000 6900 6780 6600 6450 6350 6190 6040 5850 5600 5440 10 000 5370 5369 5210 5190 4970 4920 4810 4680 4650 4530 5 000 0 65+ sh 80+ Joonis 3. Vanusrühma 65+ prognoos teeninduspiirkonnas aastani 2040 Allikas: Cumulus Consulting OÜ, Rahvastikuregistri andmete alusel Eakate osakaal kogurahvastikus suureneb aastaks 2030 viie protsendipunkti võrra 33%ni, aastal 2040 moodustavad vanemad kui 65 eluaastat juba 37% teeninduspiirkonna kogurahvastikust. Kokkuvõttes saab SA Narva Haigla teeninduspiirkonda iseloomustada kui geograafiliselt kompaktset ja elanikkonnalt Eesti mastaabis olulist haiglat. Elanike arv näitab jätkuvat langustendentsi, kuid sellele vaatamata toimub vanemaealiste elanike arvu kasv, mis tingib täiendava nõudluse mitmete tervishoiuteenuste järele. 7 2. SA Narva Haigla arengustrateegia 2.1. Narva Haigla lühiiseloomustus SA Narva Haigla on mitmeprofiilne ambulatoor-statsionaarne raviasutus teeninduspiirkonnaga Narva linn, Narva-Jõesuu linn (sh endine Vaivara vald) ning Sillamäe linn. Haigla koosseisus on seitse raviüksust:  sisekliinik;  kirurgiakliinik;  naistekliinik;  anestesioloogia, intensiivravi ja erakorralise meditsiini kliinik;  radioloogiakliinik;  taastusravi osakond;  õendusabi osakond. Lisaks on haigla koosseisus laboratoorne osakond sh. patoloogia, tervisekeskus (varasemalt polikliinik), haiglaapteek, infektsioonikontrolli teenistus, kvaliteediteenistus ning mittemeditsiinilised tugiüksused. 2024. aastal oli haiglas statsionaarsel ravil kokku enam kui 6500 patsienti, ravivoodeid oli keskmiselt 247. Ambulatoorselt teostati ligi 99 000 vastuvõttu. Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale oli 672. Haigla kasutab oma tegevuses kolme ravikorpust ja nelja abihoonet üldpindalaga u 33 000 m2. Haigla tulude maht oli 2024. a u 37 miljonit eurot. 8 2.2. Visioon, missioon ja põhiväärtused Missioon Narva Haigla missiooniks on teaduspõhise meditsiini kestmine ja areng Ida-Virumaal koostöös teiste haiglavõrgu arengukava haiglate, eeskätt Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Visioon 2030 Narva Haigla on Eestis tunnustatud haigla, mis kaasaegsetes tingimustes osutab patsiendikeskset meditsiiniabi ning väärtustab oma töötajaid. Põhiväärtused Haigla põhiväärtusteks on usaldusväärsus ja patsiendikesksus, professionaalsus ja arenemisvalmidus ning koostöövalmidus ja uuenduslikkus.  Usaldusväärsus ja patsiendikesksus Patsiendi huvid ning vajadused on meie tegevuses seatud esikohale. Väga oluline on patsientide ning nende lähedaste usaldus, sest vaid usaldusväärne suhe tagab parima ravitulemuse, võimaldab patsientide kaasamist raviotsustesse.  Professionaalsus ja arenemisvalmidus Meie töötajate hea meditsiiniline tase kui suhtlemisoskus on aluseks kvaliteetse teenuse tagamisel. Parima võimaliku abi osutamine on meile tähtis ning see saab realiseeruda läbi pideva arengu. Julgustame oma töötajaid ennast täiendama nii individuaalselt kui meeskondlikult.  Koostöövalmidus ja uuenduslikkus Väärtustame oma töötajaid ning meeskonnatööd. Koostöös teiste tervishoiuteenuse osutajatega, eelkõige ülikoolihaiglaga, on võimalik piirialal osutada samaväärset meditsiiniabi nagu keskustes. Uuenduslikkus ning innovatsioon aitavad meil tõsta teenuse kvaliteeti. 9 2.3. Strateegilised eesmärgid SA Narva Haigla juhtkond on püstitatud järgnevateks aastateks viis strateegilist eesmärki (SE). SE1: Kaasaegsete töö- ja ravitingimuste tagamine 2028. aasta lõpuks valmib uus haiglakorpus ja rekonstrueeritakse olemasolev haigla peahoone, mille tulemusel koondub ravitegevus kaasaegsele pinnale. Nii on tagatud kaasaegsed töö- ja ravitingimused ning meeldiv töökeskkond. Samuti saab haigla kaasaegsema meditsiinilise sisseseade, mis võimaldab tagada patsientidele parema kvaliteediga meditsiiniabi ning lihtsustab personali tööd. Kaasajastatud pinnaga haigla on sobivaks koolituskohaks tulevastele õdedele ning arstidele. SE 2: Piisaval hulgal sobivalt kvalifitseeritud tööjõu olemasolu Tööjõupuudus on väga suur probleem peaaegu kõigis Eesti raviasutustes. Narva Haigla peab suutma tagada piisava arvu personali, kes oleks koolitatud Eestis või meie haridusega võrdsustatud riigis. Samuti peavad töötajad valdama vabalt riigikeelt. Toetame oma töötajate erialast arengut ning pakume neile motiveerivat palka. SE 3: Haiglale personali koolitamine Näeme vajadust koolitada õdesid ja arste Narva Haiglale koostöös tervishoiu kõrgkoolide ja Tartu Ülikooliga. Soovime pikaajalise töölepingu sõlmimise eesmärgil aidata kolmandatest riikidest saabunud arstidel omandada eesti keel ning toetada nende õppimist residentuuriprogrammis riikliku tellimuse väliselt, et nad saavutaksid Eestis aktsepteeritud pädevuse. SE 4: Integreeritud ja järjepidev ravi Peame vajalikuks koostööd teiste tervishoiuteenuse osutajatega, eeskätt Tartu Ülikooli Kliinikumiga, et piirialade elanikele tagada parim võimalik ravi. Raviprotsessi järjepidevus on oluline ning seda on võimalik tagada spetsialistide vastuvõttudega Narva Haiglas. Soovime patsientidele tagada võimalikult elukohajärgset ravi. Vajadusel saadame patsiendid ravile kõrgemasse etappi ning võimaldame Narva Haiglas järelravi. SE 5: Haigla struktuuri ja juhtimismudeli kaasajastamine Narva Haigla struktuuri ning juhtimismudeli kaasajastamine on vajalik haigla missiooni ja visiooni realiseerimiseks. Narva Haigla strateegiat kajastab kokkuvõtvalt järgmisel lehel olev strateegiakaart. 10  2.4. Strateegiakaart SA NARVA HAIGLA STRATEEGIA 2021-2030 Narva Haigla missiooniks on teaduspõhise meditsiini kestmine ja areng Ida-Virumaal koostöös teiste MISSIOON haiglavõrgu arengukava haiglate, eeskätt Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Narva Haigla on Eestis tunnustatud haigla, mis kaasaegsetes tingimustes osutab patsiendikeskset VISIOON 2030 meditsiiniabi ning väärtustab oma töötajaid. SE 1: Kaasaegsete SE 2: Kvalifitseeritud SE 3: Personali SE 4: Integreeritud SE 5: Struktuuri ja töö- ja ravitingimuste tööjõu olemasolu koolitamine ja järjepidev ravi juhtimismudeli tagamine kaasajastamine 2028. aasta lõpuks on Tagatud on Personal on Integreeritud ja Haigla struktuur ja valminud uus kvalifitseeritud ja pädev ja järelkasv järjepidev ravi toimib juhtimismudel tagab STRATEEGILISED EESMÄRGID ravikorpus ning motiveeritud on tagatud koostöös teiste missiooni täitmise ja (SE) JA OODATAVAD olemasolev personal tervishoiu-teenuste visiooni elluviimise TULEMUSED haiglahoone on osutajatega rekonstrueeritud ravi-, (eelkõige TÜ tervise- ja Kliinikum) heaolukeskuseks PÕHIVÄÄRTUSED Usaldusväärsus ja patsiendikesksus Professionaalsus ja arenemisvalmidus Koostöövalmidus ja uuenduslikkus 11 3. Ülevaade tervishoiuteenustest Sihtasutus Narva Haigla koosseisus on seitse raviüksust (5 kliinikut, 2 osakonda): sisekliinik, kirurgiakliinik, naistekliinik, radioloogiakliinik, anesteesia, intensiivravi ja erakorralise meditsiini kliinik, taastusravi osakond ja õendusabi osakond. Lisaks on haigla koosseisus laboratoorne osakond sh. patoloogia, tervisekeskus (varasemalt polikliinik), haiglaapteek, infektsioonikontrolli teenistus ja mittemeditsiinilised üksused. Tartu Ülikooli Kliinikumiga on sõlmitud leping onko-hematoloogia teenuste osutamiseks (keemiaravi, onkoloogi vastuvõtt, onkoloogiliste ravimite valmistamine). Ida-Viru Keshaiglaga toimub koostöö patoloogia ja traumatoloogia valdkonnas, keskhaiglasse suunatakse edasi insuldi ja neuroloogiliste nähtudega patsiendid jms. Haigla osaleb pilootprojektis VESTA integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamiseks Ida-Virumaal. Tervishoiuteenuste ülevaates on läbivalt välja toodud andmed aastate 2019-2024 kohta. Samas tuleb arvestada, et aastad 2020 ja 2021 ei ole COVID-19 tõttu eelneva ja järgnevatega võrreldavad. 3.1. Ambulatoorne ravi Ambulatoorselt osutatakse eriarstiabi tabelis 3 toodud erialadel. 2024. aastal teostati Narva Haiglas 102 460 arsti ambulatoorset vastuvõttu. Viimase kolme aasta jooksul on Narva Haiglas toimunud ambulatoorsete eriarsti külastuste koguarv püsinud samaväärsel tasemel. Samas on võrreldes kuue aasta taguse ajaga vastuvõttude arv madalam. See on tingitud Tervisekassa lepingumahtudest, mõne konkreetse eriala spetsialistide puudusest ning ka asjaolust, et Narvas toimub mitmeid eriarstide vastuvõtte erasektoris, kellel on lepingud Tervisekassaga. Erialade lõikes on trendina näha mitmete eriarsti visiitide langusi, kuid on vastuvõtte, mis on näidanud kasvutrendi - nefroloogia, pediaatria, pulmonoloogia ja erakorralise abi vastuvõttude arv. Suuremahulised kõikumised aastate lõikes (nt üldkirurgia erialal) on olnud tingitud COVID pandeemiast ning selle järgselt aset leidnud tööjõu puudusest. Lisandunud teenusteks on reumatoloogia, anestesioloogia, laboriarsti. radioloogia ja koostöös TÜK-ga onkoloogia- hematoloogia vastuvõtud (ei sisaldu haigla statistikas). Tabel 3. Narva Haigla ambulatoorsete eriarstikülastuste dünaamika aastatel 2019-2024 Ambulatoorsed visiidid 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Endokrinoloogia 4231 3638 4001 4182 4073 3968 Gastroenteroloogia 3380 2965 3164 3040 3679 3630 12 Kardioloogia 4119 4175 4194 4230 3806 3537 Nefroloogia 123 87 126 140 440 379 Pulmonoloogia 1921 1552 1550 3102 2999 2737 Sisehaigused 3281 2663 2362 2223 2345 2919 Traumatoloogia 17 104 10 144 9450 8576 7302 6979 Uroloogia 2889 2581 2654 2615 2437 2167 Kirurgia 11 047 6641 5694 7603 7741 10828 Pediaatria 1090 888 1647 1813 1803 2726 Günekoloogia 27 803 22 202 22 172 22 730 22 178 18 725 Otorinolarüngoloogia 8988 5211 4444 6152 6730 6729 Dermatoveneroloogia 5166 4541 5385 4917 4928 5034 Infektsionist 2173 1719 2001 2129 2068 1875 Psühhiaatria 9296 7200 6199 6065 4779 3956 Taastusravi 4921 3831 4003 2706 2297 2179 Töötervishoiuarst 5347 2700 4684 4677 4351 4002 Erakorraline abi 11 455 8815 9964 11 160 17 549 15 846 Reumatoloogia 47 142 Anestesioloogia 208 453 Laboriarst 25 3 Radioloogia 1 Kokku 124 334 91 553 93 694 98 060 101 785 98 815 Allikas: Narva Haigla Kui eriarsti visiitide arv on võrreldes 2019. aastaga vähenenud, siis õdede iseseisvate vastuvõttude arv ja teenuste maht on viimasel neljal aastal püsinud suhteliselt stabiilne. Aastal 2024 toimus vastuvõtte 39 763 (tabel 4), Eelnev kompenseerib osaliselt arstide vastuvõttude vähenemist. Samuti on haiglas alustatud mitme uue teenuse pakkumisega. Aastal 2021 - kardioloogiaõde, imetamise toetamine, noorte nõustamine, pulmonoloogiaõde, gestatsioonidiabeedi (GDM) ämmaemand. Aastal 2022 sünnitusjärgse ämmaemanda koduvisiidid ja stoomiõde. Aastal 2023 ortopeediaõde ja tuberkuloosiravi kabinet. Tabel 4. Iseseisvad ambulatoorsed õdede vastuvõtud (sh koduvisiidid) 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Jalaravi kabinet 1929 1710 1967 1895 1944 1931 Koduõendus 7875 7002 6466 7021 6494 7095 Vaimse tervise kabinet 539 397 613 596 637 673 Tromboosikabinet 1651 1651 1345 1238 1085 945 Uroloogia õe iseseisev vastuvõtt 1367 1252 1526 1558 1274 1166 Ämmaemanda iseseisvad vastuvõtt 439 676 1544 1407 1927 1368 Protseduurikabinet 11 810 8451 19 610 21 636 21 182 19 876 Pookimiskabinet 3420 2140 44 547 11 275 2730 2149 Naistenõuandla protseduurikabinet 7124 6811 Kuulmisskriining 380 362 348 288 270 232 Haavaravi õe iseseisev vastuvõtt 1176 733 1298 1217 1839 1462 Alkoholitarvitamise häire raviteenus 79 0 279 228 171 213 Toitumisnõustamise kabinet 218 7 Suitsetamisest loobumise nõustamine 37 15 1 27 11 13 Psühhoteraapia 245 136 95 113 132 217 Kardioloogiaõe vastuvõtt 151 887 1240 1250 Imetamise toetamise ämmaemanda iseseisev vastuvõtt 108 179 183 184 Noorte nõustamise kabinet 42 84 105 33 Pulmonoloogiaõe vastuvõtt (koduse hapniku- ja ventilaatorravi õe vastuvõtt 23 99 121 199 Gestatsioonidiabeedi (GDM) vastuvõtt (ämmaemand) 300 158 249 141 Sünnitusjärgse ämmaemanda koduvisiit 44 48 50 Stoomiõe kabinet 8 225 178 Ortopeediaõe vastuvõtt 92 141 Tuberkuloosiravi kabineti tegevus 323 249 Kokku 38 071 31 554 80 270 49 931 42 298 39 763 Allikas: Narva Haigla 3.2. Statsionaarne ravi 2024. aastal oli Narva Haiglas avatud keskmiselt 247 (sh. 8 päevaravi) ravivoodit. Statsionaarsetes osakondades raviti 2024. aastal 6565 haiget. Võrreldes 2019. aastaga on patsientide arv vähenenud. Erakorraliselt hospitaliseeritud haigete osakaal 2024. a oli 67%. Statsionaaris ravitud patsientide arvu vähenemine tuleneb ühelt poolt kärbetest statsionaarse ravi rahastamises Tervisekassa poolt, teisalt aga ka demograafilistest muutustest (nt sünnitusealiste naiste ja sünnituste arvu vähenemine, väljaränne). Ravitud patsientide arvu vähenemist on põhjustanud ka personali puudumine teatud erialadel, mis on tulevikuvaatavalt üks olulisemaid väljakutseid. 2024. aastal viidi ravi jätkamiseks teistesse haiglatesse 217 patsienti, mis on viimastel aastatel püsinud 300 ringis. Statsionaaris suri 324 inimest, letaalsus oli 5,2%. Tabel 5. Statsionaaris ravitud haiged 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kirurgia osakond 1901 1684 1404 1734 1975 1561 Sünnitusabi- ja 1110 760 515 571 562 488 günekoloogiaosakond Sisehaiguste osakond 3433 2744 2487 2412 2398 2103 sh esmane järelravi 97 34 67 114 123 sh nakkushaigused 765 298 678 571 466 488 Lastehaiguste osakond 697 403 427 882 910 840 Õendusabi osakond 1 1370 1105 982 1273 1294 1236 Anestesioloogia ja intensiivravi 672 370 312 321 550 337 osakond Kokku 9183 7066 6127 7193 7689 6565 Allikas: Narva Haigla 1 sh hospiits alates 02.2022 14 2024. a. statsionaaris ravitud haigetest oli lapsi 14% (vastsündinuteta). Laste haiglaravi sagedasemad põhjused olid hingamiselundite haigused, nakkus- ja parasiithaigused, seedeelundite haigused, vereringeelundite haigused ning vigastused. Täiskasvanute osas (alates 15. eluaastast) moodustasid 2024. aastal haiglaravil viibinutest 64% 65-aastased ja vanemad, sealhulgas 41% 75-aastased ja vanemad patsiendid (joonis 4). Tuleviku vaates saab eeldada vanuserühma osakaalu jätkuvat kasvu. 15-24 4% 5% 25-34 20% 7% 35-44 45-54 8% 55-64 21% 12% 65-74 75-84 23% 85+ Joonis 4. Statsionaaris ravitud täiskasvanute jaotus vanuserühmade järgi aastal 2024 Allikas: Narva Haigla 2024. aastal oli statsionaarse ravi keskmine kestus oli 8,2 päeva (ilma õendusabi osakonnata 5,6 päeva), 2019. aastal 7 päeva ehk raviperiood on COVID eelse ajaga võrreldes pikem. Raviosakondade lõikes on pikem ravi õendusabi ja sisehaiguste osakonnas (eelkõige nakkushaigused). Möödunud neljal aastal on ravikestus teistes raviosakondades püsinud stabiilne (tabel 6). Voodipäevade arv oli 2024. a. 51 027, mis on võrreldes 2019. aastaga ca 15% väiksem, ent samaväärses suurusjärgus sellele järgnevate aastatega. Voodihõive on viimasel viiel aastal püsinud 60% ümber (tabel 6). Raviosakondade lõikes voodihõive varieerub, kuid samas tuleb arvestada, et seda näitajat mõjutab kõige enam ajutine formaalne voodite sulgemine, näiteks suveperioodil. Tabel 6. Keskmise ravikestuse dünaamika osakondades, voodipäevade arv ja voodihõive 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kirurgiaosakond 3,8 4,4 4,3 4,6 4,5 4,3 Sünnitusabi ja günekoloogia 2,3 2,3 2,5 2,2 2,1 2,3 osakond Sisehaiguste osakond 6,2 6,4 8,3 7,3 7,2 7,3 sh esmane järelravi 9,7 8,7 5,5 4,7 4,6 sh nakkushaigused 4,8 6,6 10,7 8,1 8,1 7,6 15 Lastehaiguste osakond 3,7 3,4 3 3 2,9 3 Õendusabi osakond 18,5 20,6 19,6 18,5 19,2 18,5 Anestesioloogia ja intensiivravi 2,5 4,2 5,4 5,6 4,6 4,6 osakond Keskmine ravi kestus 7 7,7 8,4 8,1 8,3 8,2 päevades Voodipäevade arv 61 115 53 381 50 169 54 474 54 853 51 027 Voodihõive 67,2% 59,2% 57,5% 62,4% 62,6% 58,3% Sünnituste arv 361 347 315 271 250 217 Allikas: Narva Haigla Sünnituste arv 2024. aastal oli 217. Sünnituste arv näitab jätkuvat kahanemistendentsi, võrreldes 2019. a on see vähenenud u 40%. Sündide arvu langus tuleneb elanikkonna vanuselisest jaotusest, fertiilses eas naiste hulga vähenemisest, kui ka üldisest sündimuskäitumise muutusest seoses geopoliitilise ja majandusolukorraga. Sünnitajatest ligikaudu kolm neljandikku moodustavad elukohajärgsed Narva linna elanikud. 3.3. Päevaravi Päevastatsionaaris on 8 voodit. 2024. a oli Narva Haigla päevastatsionaaris ravitud haigete arv 1329. Viimasel kolmel aastal on päevaravis ravitud haigete arv olnud stabiilne. Võrreldes 2019. aastaga on kasvanud on päevakirurgias ja päevaotorinolarüngoloogias ning kahanenud päevagünekoloogias ja päevatraumatoloogias ravitute arv (tabel 7). Tabel 7. Päevaravis ravitud haigete arvu dünaamika 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Päevagünekoloogia 882 672 520 625 632 622 Päevaotorinolarüngoloogia 72 74 48 95 139 155 Päevakirurgia 255 168 173 357 367 432 Päevatraumatoloogia 152 139 166 136 112 85 Hemodialüüs 32 31 31 27 24 35 Kokku 1393 1084 938 1240 1274 1329 Allikas: Narva Haigla Lisaks teostati keemiaraviseansse koostöös TÜ Kliinikumiga (1204 juhul u 120 patsiendile). Hemodialüüsi teostab haigla pinnal partnerina Renalis Kliinikud OÜ. 3.4. Kiirabi töö Narva Haiglal on 4 kiirabibrigaadi, neist 1 arstibrigaad. 2024. aastal sai väljasõitudel abi 13 131 inimest (sh lapsi 908), nendest arsti poolt abi saanute arv 1735 (sh lapsi 114). 2019. aastal oli väljasõitudel abi saanud inimeste arv 19 636 (sh lapsed 2449). Seega on võrreldes kuue 16 aasta tagusega Narva Haigla kiirabi väljasõitudel abi saanud inimeste arv kahanenud ligi kolmandiku võrra. 2024. aastal konstateeriti 401 surma. Lisaks Narva Haigla kiirabile osutab piirkonnas kiirabiteenust veel ka Karell Kiirabi AS, samuti Tartu ja Tallinna reanimobiilid kriitilises seisundis haigete transpordiks regionaalhaiglatesse. Häirekeskuse väliselt on Narva haiglas omal ka 1 reanimobiilisõiduk, mida mehitatakse EMO ja intensiivravi arstide ning õdedega. Narva Haiglast viidi omal jõul 2024. aastal kõrgema etapi haiglatesse edasi 108 patsienti (100% haigla reanimobiiliga). 3.5. Erakorraline meditsiin Ambulatoorset vältimatut eriarstiabi osutatakse ööpäevaringselt Narva Haigla erakorralise meditsiini osakonnas (EMO). 2024. aastal osutati ööpäevas abi keskmiselt 52-le patsiendile. Ise pöördus või kiirabi poolt toodi EMO-sse 19 022 erakorralist patsienti, neist hospitaliseeriti erakorralistel näidustustel 3372 (18%). Vaadates perioodil 2019-2024 saab välja tuua, et EMO-sse pöördunute koguarv on püsinud stabiilne, kuid hospitaliseeritute koguarv ja osakaal on kahanenud (tabel 8). Tabel 8. Erakorralise meditsiini osakonna töönäitajate dünaamika 2019 2020 2021 2022 2023 2024 EMO-sse pöördunute koguarv 22 410 17 990 18 481 20 631 20 712 19 022 sh kiirabi poolt tooduid 4343 3688 4066 3996 3555 3517 osakaal 19% 21% 22% 19% 17% 18% sh hospitaliseeritute arv 5046 4063 3710 3740 3602 3372 osakaal 23% 23% 20% 18% 17% 18% Allikas: Narva Haigla 3.6. Operatsioonid, protseduurid ja uuringud 2024. aastal teostati Narvas Haigla statsionaaris 3530 operatsiooni (sh päevastatsionaaris 1130), 2019. aastal 4957 ehk vahepealsete aastatega on operatsioonide arv vähenenud ligi 28% võrra. Operatsioonide vähenemine algas juba 2013. aastast, mil Tervisekassa hakkas vähendama statsionaarse ravi haigusjuhte üldhaiglatele. Kuivõrd suurem osa plaanilisest haiglaravist tulebki kirurgiast, siis väljendub see ka operatsioonide arvus. Opereeritute arv haiglas oli 2024. aastal 2450 (sh lapsi 75). Statsionaaris opereeritute arv oli 1468, päevastatsionaaris opereeritute arv oli 982. Vanuseliselt oli lastele läbiviidud operatsioonide osakaal 3%. Statsionaaris teostatud operatsioonidest 30,9% olid erakorralised ja 69,1% plaanilised, kirurgiline aktiivsus oli 71,6%. Plaanilisi kirurgilisi haigeid opereeriti 17 esimesel ravipäeval 92,3%, teisel 6,1% ning kolmandal ja järgnevatel päevadel 1,3%. Erakorralisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 64,1%, teisel 19,6% ning kolmandal ja järgnevatel päevadel 16,3%. Kõikidest haiglas tehtud operatsioonidest teostati 38,5% statsionaaris ja 61,5 % ambulatoorselt. Narva Haiglas on viimastel aastatel teostatud enam kui 630 000 erinevat uuringut ja protseduuri aastas. Nendest suurema osa moodustavad laboratoorsed uuringud, mille arv on võrreldes 2019. aastaga oluliselt kasvanud (tabel 9). Tabel 9. Teostatud uuringute ja protseduuride dünaamika 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Funktsionaal diagnostilised uuringud 18 877 14 303 12 790 14 213 13 658 12 286 Ultraheli diagnostilised uuringud 14 603 12 494 13 831 16 306 15 201 16 202 Endoskoopilised uuringud 2486 2161 2324 2844 2773 2690 Röntgen uuringud 24 887 20 020 23 980 26 169 25 896 24 534 Kompuuter tomograafia 14 080 13 842 17 672 25 285 27 307 45 845 MRT (OÜ Mammograaf) 746 566 691 681 613 616 Mammograafia 5358 4103 4114 4131 2777 4031 Laboratoorsed uuringud 399 294 356 456 470 639 545 967 559 260 525 796 Histoloogilised uuringud (elupuhused) 5440 4590 5445 7200 7207 7834 Tsütoloogilised uuringud (elupuhused) 3899 2590 3057 3056 2732 2014 Protseduurid (sh hemodialüüs) 60 635 49 805 48 943 45 905 43 347 40 112 Kokku 550 305 480 930 603 486 691 757 685 570 636 115 Allikas: Narva Haigla Taastusravi protseduuridest (tabel 10) enam kui kolmandiku moodustavad füsioteraapia ja vesivõimlemine. Eelkõige aparaatravi ja massaaži mahud on ajas kahanenud. Alates 2021. aastast on taastusravi protseduuride patsientide arv püsinud stabiilne. Samal aastal alustatud inhalatsiooniravi mahud on aasta-aastalt kiirelt suurenenud. Tabel 10. Taastusravi teenuste protseduuride dünaamika 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Aparaatravi 20 097 19 606 14 890 13 113 10 882 9291 Soojusravi 522 785 897 972 856 595 Külmaravi 259 27 23 68 Mudaravi 2185 1686 2250 2270 1648 1750 Massaaž 6810 7356 5583 5289 3933 3642 Soolaravi 2921 1319 1234 1376 1522 19 Liikumisravi (ravivõimlemine) 3324 2531 677 233 Vesivõimlemine 6360 3177 2323 4298 3767 3872 Füsioteraapia 10 877 13 826 14 937 12 518 15 174 15 271 Logopeediline abi 2262 2287 1498 1483 1623 1525 Muu taastusravi 336 246 58 132 33 11 Inhalatsiooniravi 735 3062 4103 8794 Kokku 55 953 52 846 45 082 44 769 43 609 44 770 Allikas: Narva Haigla 18 Tervisekassa leping hõlmab ka pikaajalisi ennetusprojektide läbiviimist. Emakakaela-, rinnavähi varajase avastamise ning noorsportlaste terviseuuringus mõlemas on osalejate arv olnud tuhatkond aastas. Lisaks kuulub siia Noorte reproduktiivtervise projekt, alkoholitarvitamise häire ravi ja tubakast loobumise nõustamine. 3.7. Muud piirkonna eripärased tervishoiuteenused Narva Haigla osutab erinevaid tervishoiuteenuseid, mis on kindlaks määratud koostöölepingutes Tervise Arengu Instituudiga ning suunatud HIV-nakatunud isikutele ja suitsetajatele (tabel 11). Tabel 11. Muude tervishoiuteenuste patsientide ja visiitide arvu dünaamika Patsientide arv 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Narva Haigla AIDS-i kabineti tegevus 1148 1023 832 440 410 596 Narva Haigla juhtumikorralduse teenus 539 503 504 485 485 478 HIV-posit. patsientidele Narva Haigla tuberkuloosi kabineti 109 129 61 48 41 25 tegevus Patsientide arv kokku 1796 1655 1397 973 936 1099 Visiitide arv Narva Haigla AIDS-i kabineti tegevus 2009 1826 1410 809 750 586 Narva Haigla juhtumikorralduse teenus 3738 3955 3865 3818 3609 2787 HIV-posit. patsientidele Narva Haigla tuberkuloosi kabineti 2329 2147 1015 992 558 tegevus sh koduvisiite 78 161 44 135 24 Visiitide arv kokku 8076 7928 6290 5619 4917 3373 Allikas: Narva Haigla Narva Haigla pakub koolitervishoiuteenust 12. haridusasutusele kokku u 5000 õpilasega (tabel 12). Tabel 12. Koolitervishoiuteenusega kaetud õpilaste arvu dünaamika 19/20 20/21 21/22 22/23 23/24 24/25 Narva 6. Kool 279 231 202 191 161 245 Narva Eesti Gümnaasium 174 167 172 178 187 Narva Kesklinna Kool 956 925 830 770 596 928 Narva Kreenholmi Kool 704 670 671 681 591 571 Narva Paju Kool 217 206 183 181 190 190 Narva Soldino Gümnaasium 863 887 861 862 639 Narva Vanalinna Põhikool 496 535 552 577 519 511 Narva Õigeusu Gümnaasium 104 103 114 100 113 158 Narva-Jõesuu Kool 134 118 106 115 107 120 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus 822 448 489 501 552 568 Narva Keeltelütseum 969 916 880 869 806 796 Narva Eesti Põhikool 166 176 19 Narva Gümnaasium 546 523 Kokku 5718 5206 5060 5025 4986 4973 Allikas: Narva Haigla 4. Uue ravikorpuse rajamise ja olemasoleva ravikorpuse kaasajastamise põhjused Narva Haiglale uue kaasaegse ravikorpuse rajamine on põhjendatud nii sisuliselt, insenertehniliselt, geograafiliselt kui ka regionaalpoliitiliselt. Haigla kaasajastamise peamised põhjused on järgmised: 1) Haigla teeninduspiirkonna suurus Narva Haigla teeninduspiirkonnas elab hetkel u. 70 000 inimest. Perioodil 2010-2025 vähenes teeninduspiirkonna elanike arv Rahvastikuregistri andmetel u. 20% (u 17 000 inimese võrra), samas suurenes aga 65+ elanike arv ligi kolmandiku võrra (u 5000 inimese võrra, +31%). Statistikaameti prognoosi kohaselt võiks teeninduspiirkond aastaks 2030 väheneda veel u 5000 elaniku võrra, samas 65+ elanikkond jätkab veel kasvamist. Seega võib kokkuvõtlikult väita, et kuigi teeninduspiirkonna elanike arv jätkab eelduslikult kahanemist, ei tähenda see tervikuna tervishoiuteenuste vajaduste vähenemist, kuna 65+ vanusegrupp suureneb. Pidades silmas ka järjest pikenevat keskmist oodatavat eluiga, saab prognoosida, et teatud tervishoiuteenuste vajadus (eelkõige eakatega seonduv) on tulevikuvaates kasvutrendis. Võrreldes teeninduspiirkonna suurust teiste Eesti üldhaiglatega on selge, et Narva Haigla on suurim üldhaigla. Narva Haigla teeninduspiirkond on ligilähedane Pärnu haiglale, kes täidab keskhaigla rolli. Seega on haigla teeninduspiirkonna vaates unikaalses positsioonis, kuna see on pigem väiksema keskhaigla suurune kui üldhaiglale iseloomulik. Sellise suurusega teeninduspiirkond vajab vaieldamatult ka tulevikus mitmekesiseid kaasaegseid tervishoiuteenuseid. 2) Kaasaegse tervishoiuteenuse tagamine Narva Haigla hoonete kompleks koosneb 5 hoonest, mis asuvad kahel kinnistul. Nn põhihoone asub aadressil Haigla 1, see on valminud 1977. aastal (suletud netopind 16 602 m2) ning teine aktiivraviks kasutatav hoone Haigla 5 on valminud 1913 (suletud netopind 6296 m2). Mõlemad hooned ei vasta tänapäevastele ruuminõuetele ega ka patsientide ootustele. Tulevikuvaatavalt pole tervikmahus kaasaegset haiglat olemasolevatesse ruumidesse võimalik paigutada. Tänapäevaste ravitingimuste tagamiseks on vajalik rajada uus taristu ja rekonstrueerida olemasolevat, mis nii ruumilahenduse, tehnosüsteemide kui ka sisseseade osas võimaldab ka pikemas perspektiivis tagada kaasaegse tervishoiuteenuse Narvas. 20 Narva Haigla kinnistul on piisav ruum uue aktiivravikorpuse rajamiseks. See võimaldab aktiivravi olemasolevast ajaloolisest Haigla 5 hoonest ära tuua. Nii uue aktiivravi korpuse rajamine kui ka Haigla 1 hoone rekonstrueerimine on võimalik 2028. aastaks. Kaasajastatud ravipind toob kokkuvõtvalt kaasa kvalitatiivselt uue tervishoiuteenuste taseme Narvas. 3) Haigla personali hetkeseis ja perspektiiv Narva Haigla personal on järjepidevalt vananemas, haiglal on aastaid olnud raskusi uute arstide jt töötajate värbamisega. Järgneva 5-10 aasta vaates on ülimalt kriitiline uue personali leidmine ning haigla töötajate põlvkonnavahetus. Üheks vältimatuks eelduseks personali leidmisel on kaasaegse töökeskkonna võimaldamine, sh nii ruumide kui ka sisseseade osas. Uue hoone valmimise ja olemasolevates uuenduskuuri läbiviimisega tagatakse kaasaegne ning meeldiv töökeskkond, mis lihtsustab ka olemasoleva personali tööd. Oluliseks aspektiks on asjaolu, et uus haigla võimaldab kujundada sellest koolituskoha tulevastele õdedele ning arstidele. Tugev võrgustamine TÜ Kliinikumiga ning koostöö ülikooli ja tervishoiu kõrgkoolidega loob aluse jätkusuutlikuks arenguks personali osas. Kokkuvõtvalt pole võimalik alahinnata kaasaegse töökeskkonna olemasolu personali leidmises ja motiveerimises. 4) Narva geograafiline ja regionaalpoliitiline positsioon Narva linn on tugevate ajalooliste eripäradega piiripunkt ida ja lääne vahel. Kuigi Ida-Virumaal ja Narva linnal pole viimastel aastakümnetel oma arengupotentsiaali õnnestunud väga edukalt realiseerida, on ka praegu tegu tugeva tööstusregiooniga, mis annab mh arvestatava osa Eesti töötleva tööstuse ekspordist. Viimasel kümnendil (enne COVID-kriisi) on jõuliselt kasvanud ka turismisektor, samuti on kohalikud omavalitsused järjepidevalt arendanud elukeskkonda. Õiglase ülemineku fondi rakendamisega kaasnevad sajad miljonid eurod investeeringuraha avavad järgnevatel aastatel Ida-Virumaale uued ja seninägematud võimalused liikuda kiiresti tänapäevase ja atraktiivse majandus- ja toimemudeli poole. See omakorda tähendab, et järjepidev kahanemine võib lõpuks saada piduri. Eelnevat silmas pidades on ülioluline, et kõigile elanikele vajalikud kaasaegsed tervishoiuteenused oleksid Narvas tulevikus tagatud. Juba on ehitatud linna uus lasteaed ja 2 riigigümnaasiumi ja uuendatud 2 põhikooli, ootus on uuematele raviteenuse ruumidele. Geograafilises plaanis peab arvestama, et Eesti kahest keskusest, kus tegutsevad regionaalhaiglad ehk Tallinnast ja Tartust jääb Narva vastavalt 212 km ja 180 km kaugusele. Sedavõrd pikad vahemaad toovad omakorda vajaduse tagada võimalikult paljud spetsiifilisemad eriarstiabiteenused Narvas kohapeal. Kuigi keskhaigla on olemas ka Kohtla- Järvel (u 55 km Narvast), pole geograafiliselt ega ka sisuliselt Narva piirkonna elanike jaoks tegu loogilise tõmbekeskusega, kuhu mingil põhjusel liigutakse. 21 Narva Haigla teeninduspiirkond on Eesti riigi vaates ääremaa, mille eripäraks on ka asjaolu, et u 95% piirkonna elanikest on muukeelsed. Selleks, et ääreala kogukonna side Eesti riigiga tugevneks, on vaja astuda ka regionaalpoliitiliselt jõulisemaid samme, milleks vaieldamatult haigla taristu kaasajastamine ka on. 5. Ravimahtude planeerimine Haigla uuendamisel on kriitilise tähtsusega määratleda tulevikus vajaminev ruumiressurss, mis aga otseselt sõltub ravivajadusest ja -mahtudest. Ravimahtude planeerimisel on olulised järgmised aspektid:  teeninduspiirkonna elanike hulk ning nende demograafiline profiil;  haigla nägemus tulevikuarengutest;  haiglas pakutavate teenuste profiili ja -mahu vastavus teeninduspiirkonna elanike tegelikule ravivajadusele. Teeninduspiirkonna elanike arvu ning nende demograafilise profiili vaates on olulised eelkõige kolm tulevikus toimuvat protsessi:  kogurahvastiku jätkuv kahanemine tempos u 1000 elanikku aastas, mis samas ei oma tulenevalt elanikkonna vanusjaotusest samaväärset mõju ravivajadusele;  suurenev 65-aastaste ja vanemate eagrupp vajab enam statsionaarset ravi, seda nii hospitaliseerimiste arvu kasvu kui pikema ravikestuse tõttu. Seejuures on kõige kiirmini lähikümnenditel suurenemas just kõige vanemate ehk üle 80-aastaste elanike arv;  keskmiselt kiiremini on kahanemas laste ja fertiilses eas naiste arv, mis toob kaasa teenusevajaduse vähenemise günekoloogia, sünnitusabi ja lastehaiguste erialadel. Teisalt on nimetatud vanuserühmade osakaal teeninduspiirkonna rahvastikus võrreldes Eesti keskmisega juba niigi tagasihoidlikul tasemel. Vaadates täpsemalt Narva Haigla teeninduspiirkonnale koostatud prognoosi (koostatud 2021. aastal), on nii kogurahvastiku kui ka eakama vanuserühma prognoositav dünaamika sarnane Statistikaameti prognoosidega Ida-Viru maakonnale. Tabel 13. Rahvaarvu prognoositav muutus vanuserühmades Lähteaasta 2021 2030 2040 2030 2040 0-18 12 478 9203 7248 -26% -42% 19-64 42 577 32 823 26 095 -23% -39% 65+ 18 027 20 641 19 208 15% 7% sh 80+ 5278 5194 6902 -2% 31% Sünnid 441 368 383 -17% -13% Fertiilses eas naised 13 375 10 293 7901 -23% -41% Kogurahvastik 73 082 62 667 52 551 -14% -28% 22 Allikas: Cumulus Consulting OÜ, Rahvastikuregistri andmete alusel Ravimahtude planeerimisel on teiseks oluliseks komponendiks teeninduspiirkonna elanike kõrval ka haigla nägemus tulevikuarengutest. Narva Haigla teenusemahud on viimastel aastatel vähenenud ka seetõttu, et teatud erialadel puuduvad spetsialistid, kuigi teenuse järgi on nõudlus olemas. Haigla juhtkond soovib taastada Narva Haigla varasema positsiooni, moderniseerides ravipindu, mis võimaldab kaasata ka uut personali ning pakkuda teenust erialadel, mis haigla teeninduspiirkonna suurusest ja geograafilisest asendist lähtuvalt on otstarbekas. Ravimahtude planeerimise juures on arvestatud, et haigla uuendamisel toimub tihe võrgustamine TÜ Kliinikumiga luues olukorra, kus Narvas on kõik kaasaegsed tingimused, et kaasata teenuste osutamisse vastavalt vajadusele ka TÜ Kliinikumi jt. raviasutuste tippspetsialiste. Analüüsides Narva Haiglas pakutavate teenuste profiili ja -mahu vastavust teeninduspiirkonna elanike tegelikule ravivajadusele saab välja tuua järgneva:  Narva Haigla teenused ja ravimahud on selgelt suuremad kui teistel üldhaiglatel ning võrreldavad kahe väiksema keskhaiglaga (Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla);  70 000 inimesele suunatud haigla puhul on oluline tagada kaasaegsed diagnostilised võimalused kohapeal ka tulevikus, seejuures tuleb silmas pidada ka Narva eraldatust ehk suurt vahemaad Tallinnast ja Tartust;  diagnostilise võimekuse toel saab tulevikus tänu kaasajastatud taristule ja sisseseadele ning tihedale võrgustunud koostööle Tartu Ülikooli Kliinikumiga jätkata ka kõigi peamiste statsionaarse-, päevaravi ja ambulatoorse eriarstiabi teenuste osutamist, mis teeninduspiirkonna suurusest lähtuvalt on otstarbekad;  võrdlus Pärnu Haigla ja Ida-Viru Keskhaiglaga näitab, et statsionaarse eriarstiabi teenuste kogumahud on hetkel optimaalsed, samas on arenguruumi ambulatoorsete vastuvõttude ning päevaravi osas, kus mahud võiksid olla populatsioonist tulenevalt suuremad. Eelnevalt välja toodud aspektid on võetud aluseks ravimahtude planeerimisel. 5.1. Ambulatoorne ravi Narva Haiglas osutati 2024. aastal ambulatoorset eriarstiabi 23 erialal. Vastavalt kliinilise koostöö kokkuleppele nähakse ette, et Narva linnas osutatakse plaanilist ambulatoorset eriarstiabi kõigil III (keskhaigla tase) ja IV (maakondlik tase) taseme erialadel vähemalt aastani 23 2030. Neljanda taseme erialadest on praegu Narva Haiglas osutatud sisehaigused, üldkirurgia, otorinolarüngoloogia, sünnitusabi ja günekoloogia, dermatoveneroloogia ja taastusravi Narva Haigla vastutusala, oftalmoloogiateenuseid osutab aga SA Ida-Viru Keskhaigla (IVKH). Kolmanda taseme erialadest jääb Narva Haigla vastusalasse kindlasti ortopeedia. Ülejäänud III taseme teenused tagatakse IVKH ja Narva Haigla koostöös, arvestades Tervisekassa lepingute mahtu ja muid olemasolevaid võimalusi (sh eriarstide saadavust). Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt Narvas, sõltumata sellest, kes on teenuse vahetuks osutajaks (kas Narva Haigla, IVKH või TÜ Kliinikum), on ratsionaalne korraldada Narva Haigla ruumides, kus peavad ka tulevikus olema tagatud erinevad diagnostilised teenused. Seetõttu on mahtude planeerimisel lähtutud kogu Narva Haigla tõmbepiirkonnast. Küllalt oluline osa ambulatoorsest eriarstiabist on praegu Tervisekassa valikupartnerite (erastruktuurid) käes. Osalt on eeldatud, et teenuseid hakatakse osutama enam haiglas, mis aitab kompenseerida demograafilisi muutusi. Teenuste prognoos on esitatud aastani 2030, eesmärgistatud on ambulatoorse tegevuse jätkumine 2024. aastaga samaväärses mahus – u 100 000 eriarsti ja eriõe vastuvõttu aastas. Kuna pikem perspektiiv sõltub eesmärkide realiseerumisest ning uue ravikorpuserajamise ja olemasoleva kaasajastamisega kaasnevatest võimalustest ambulatoorse ravi korraldamisele. Kättesaadavus, ravi kvaliteet ja töötajaskonna olemasolu on omavahelises seoses, mis mõjutavad ka teenuste mahtusid tulevikus. Prognoosis on haigla seadnud eesmärgiks oftalmoloogia eriala (sh katarrakti lõikused) lisandumise. Oftalmoloogia eriala ambulatoorne teenus on Narva Haiglas olnud, kuid katkenud erialaspetsialisti puudumise tõttu. Arsti leidmine on raske, kuid mitte võimatu, vajadusel kasutades koostööd partnerhaiglatega. Teenust saavad Narva Haigla piirkonna elanikud praegu teistes raviasutustes, kuid püüdleme eesmärgile tuua ambulatoorne ravi kodulähedaseks. Vajalik on võimestada valuravi kabineti tegevust. Kuigi fertiilses eas naiste arv väheneb, ei vähene eelduslikult samas mahus günekoloogia ambulatoorsete vastuvõttude arv, sest günekoloogilist ravi vajab ka arvukas eakas elanikkond (vähkide jm patoloogiate esinemissagedus ea kasvades suureneb). Vaimse tervise vajadus on piirkonnas kasvava tendentsiga, seda nii vanemaealiste osas nt. dementsus, kui ka nooremates vanusegruppides (käitumis- ja sõltuvusprobleemid). Onkoloogia teenuseid osutavad TÜ Kliinikumi arstid. Tehakse tihedat koostööd vähikeskustega, kust tuleb patsiendi ravi- ja käsitlusskeem, mida Narva Haiglas patsienti käsitledes järgitakse, et patsiendil oleks mugavalt võimalik kodulähedaselt keemiaravi saada. 2023 a tehti 302 intravenoosset keemiaravi seanssi ja 70 suukaudset keemiaravi. 2024 a 994 24 intravenoosset ja 210 suukaudset keemiaravi seanssi. Erialaspetsialistide ambulatoorsed visiidid ning digi/telekonsultatsioonid võimaldavad hinnata ravi edukust ning vajadusel suunata patsient kõrgemasse etappi. Tabel 14. Ambulatoorsete eriarsti külastuste prognoos aastani 2030 2024 2030 Dermatoveneroloogia 5034 5000 Endokrinoloogia 3968 4000 Gastroenteroloogia 3630 3500 Günekoloogia 18 725 18 000 Infektsionist 1875 2000 Kardioloogia 3537 3500 Traumatoloogia 6979 7000 Otorinolarüngoloogia 6729 6500 Pediaatria 2726 2500 Psühhiaatria 3956 4000 Pulmonoloogia 2737 2500 Sisehaigused 2919 3000 Taastusravi 2179 2500 Uroloogia 2167 2000 Kirurgia 10 828 10 000 Reumatoloogia 142 1000 Töötervishoiuarst 4002 4000 Erakorraline abi 15 846 16 000 Nefroloogia 379 500 Anestesioloogia 453 500 Laboriarst 3 on olemas Radioloogia 1 on olemas Oftalmonoloogia hetkel puudu 2000 Haigla kokku 98 815 100 000 Oluliseks arenguks ambulatoorses eriarstiabis saab eelseisvatel aastatel olema õendustöötajate (eriõdede) iseseisva vastuvõtu töö mahu suurenemine. Narva Haiglas on õendustöötajate iseseisvate vastuvõttude arv aastatel jõuliselt kasvanud, moodustades 2019. aastal 40% eriarstiabi vastuvõttude arvust (2019. a 30%). 2030. aastaks võiks prognoosida u 45 000 õendustöötaja iseseisvat vastuvõttu. Tulevikus on soov koduhaigla ja taastusravi teenuste arendamiseks. Samas tuleb funktsionaalse arengukava kontekstis silmas pidada, et see trend küll vähendab arstide koormust ja vajadust, aga ei mõjuta olulisel määral ruumivajadust. Vastuvõtu kabinet jääb ikka kabinetiks. Narva Haiglal puudub täna kaasaegne esmatasandi tervisekeskus (ETTK). Esmatasandi tervisekeskuses osutatakse kohustusliku põhiteenusena üldarstiabiteenust, koduõendusteenust, ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenust ja füsioteraapiateenust. SA Narva Haigla tervisekeskus on perspektiivis planeeritud haigla tänasele territooriumile. Selle 25 rajamine on kavandatud olemasoleva haigla peahoone rekonstrueerimise käigus aastaks 2028 ja seejärel laiendamine Haigla 5 vabaneval pinnal (sisekliinik liigub uude ravikorpusesse). Tervisekeskust kavandatakse tagamaks senisest parem integreeritus tervishoius erinevate osapoolte vahel. ETTK rajamine võimaldab ristkasutada diagnostilisi jt võimalusi, mis on kompleksi loodud. ETTKs on funktsionaalselt ühendatud Narva Haigla olemasolev taristu ning haiglaga koostöölepingu sõlminud perearstid, kes osutavad esmatasandi teenuseid järgnevalt:  esmatasandi põhiteenused – üldarstiabiteenuseid ja pereõendusteenuseid vahetult ise;  esmatasandi teised põhiteenused (füsioteraapia, koduõendus, ämmaemandus), samuti sotsiaalteenuseid ning tugiteenuseid (administreerimine, registratuur, haldus, IT-tugi) koostöös haiglaga perearsti juhtimisel;  lisanduvad laiendatud üldarstiabi teenused ETTK ja olemasoleva haigla hoonestuse baasil koostöös haiglaga – iseseisev õendus, vaimse tervise keskus (vaimse tervise õde), sotsiaaltöötajad ja rehabilitatsiooni spetsialistid, töötervishoid, esmatasandi laboriteenused, logopeedid, optometrist. Koostöös erasektoriga hambaravi;  Raviteekondi aitavad korraldada tervisejuhid (esimesed viis töökohta on loodud juba VESTA projekti raames). Esimeses etapis on kavandatud koostöö vähemalt kuue perearstiga, perspektiivis võiks toimuda valdava osa peremeditsiini koondumist Narva Haigla linnakusse. Tulenevalt Narva linnas tegutsevate perearstide vanusstruktuurist (väga kõrgest keskmine vanusest ja raskusest uute perearstide leidmiseks piirkonda), peab Narva Haigla olema valmis võimaliku tekkiva puuduse katmiseks osutades haiglana üldarstiabi teenust. 5.2. Statsionaarne ravi Narva Haiglas osutati 2024. aastal statsionaarse ravi teenust seitsmes statsionaarses üksuses (kirurgia-, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaiguste, lastehaiguste, nakkushaiguste, õendusabi ning anestesioloogia ja intensiivravi). Seega, tulenevalt vahetu teeninduspiirkonna suurusest, on Narva Haigla statsionaarse tegevuse ampluaa oluliselt mitmekesisem kui üldhaiglatele ette nähtud sisehaigused, üldkirurgia ja järelravi. Narva Haiglas raviti 2024. aastal 6565 patsienti keskmiselt 239 ravivoodil. Ravivajaduse prognoosi mõjutab nii nagu teistegi raviviiside puhul elanikkonna vähenemine ja samas vananemine. 26 Kui ambulatoorse eriarstiabi ja päevaravi osas on eelduseks, et valdav osa teenustest saadakse kodumaakonnas ning piirkonna vajaduse prognoosi alusel saab määratleda konkreetse haigla eeldatavaid ravimahte, siis Narva Haigla erineva profiili tõttu ei ole see üks- üheselt teostatav. Alamerialade detailsel tasemel on nende piirid praktikas sageli määratlematud (nt rida sisehaiguste alamerialasid võivad olla kodeeritud nii sisehaigustena kui konkreetse alamerialana), samuti on sama eriala lõikes piirid keskhaigla ja üldhaigla tasemete vahel paindlikud. Seetõttu on statsionaarse ravi vajaduse prognoosimisel mõistlikum lähtuda pigem koondnäitajatest. Narva Haigla statsionaarse ravi osakondade voodipäevade arv kokku oli 51 027. Demograafilise muutuste ja teenuste ühtlustumise stsenaarium prognoosib Narva Haigla tõmbepiirkonna elanike statsionaarse ravi vajaduseks aastaks 2030 kokku u 107 000 ravipäeva. Tuginedes kliinilise koostöö kokkuleppele, võib eeldada, et see suhe, palju tõmbepiirkonna elanikest ravitakse Narva Haigla statsionaarsetes osakondades, väga olulisel määral ei muutu. Seega võiks Narva Haigla statsionaarse ravi vajaduseks aastaks 2030 olla ca 50 000 ravipäeva ehk umbes samas suurusjärgus nagu praegu. Erialavaldkondade vaates on lähtuvalt demograafilistest protsessidest kahaneva mahuga kirurgia, sünnitusabi- ja günekoloogia ning lastehaigused. Kasvavad sisehaiguste, onkoloogiliste haiguste, vaimse tervise ja õendusabi ravimahud. Aastal 2030 on ravimaht samas suurusjärgus lähteaastaga. Tabel 15. Statsionaarse ravi prognoos demograafiliste eeldusetega 2024 2030 2040 demograafiline eeldus Kirurgia osakond 1561 1470 1302 kogurahvastiku muutus Sünnitusabi- ja 488 417 317 sündide arvu muutus günekoloogiaosakond Lastehaiguste osakond 840 704 607 laste arvu muutus Sisehaiguste osakond 2103 2222 2087 65+ muutus Õendusabi osakond 1236 1306 1227 65+ muutus Anestesioloogia ja 337 337 337 jääb muutumatuks intensiivravi osakond Kokku 6565 6456 5877 Keskmine ravi kestus 8,2 8,3 8,5 Voodipäevade arv 51 027 53 583 49 953 Voodite arv 239 216 216 Voodihõive 58% 68% 63% Arvestades kõiki protsesse, võib eeldada, et ravipäevade vähenemine toimub eelkõige eriarstiabi arvelt. Õendusabi vajadust ei saa hinnata praeguste mahtude ega suhte pealt 27 eriarstiabisse, sest teenus on Tervisekassa poolt alafinantseeritud, tegelik vajadus on palju suurem. Olemasolev õendusabi voodifond võimaldab ligi 30 000 ravipäeva, mis tulenevalt vanemate eagruppide elanike arvu suurenemisest on ka ilmselt hädavajalik, eeldades, et õendusabi ravikestus ei lühene (praegu keskmiselt 18,5 päeva) ning vanemaealiste hulk suureneb 15%. Narva Haigla voodihõive statsionaarses ravis oli 2024. aastal 58,3%, mis on väiksem Sotsiaalministeeriumi poolt sihiks seatud 80-st. Samas on teada, et üle 75% suurune keskmine täituvus aktiivravis ei anna täiendavat majanduslikku efekti ja et näiteks sünnitusosakondades jääb keskmine hõive alati oluliselt väiksemaks kui teistes. Tühi voodi on suhteliselt mõõdukas kulu võrreldes jõude seisva personaliga. Seetõttu on oluline maksimaalselt ka sellise osakondade struktuuri puhul kasutada ühise voodifondi printsiipi. Tabel 16. Narva Haigla raviüksuste planeeritav struktuur ja voodikohad Üksus Eriala Voodikohtade arv traumatoloogia ortopeedia Kirurgiakliinik üldkirurgia 41 Uroloogia Otorinolarüngoloogia sünnitus Naistekliinik günekoloogia 12 lastehaigused gastroenteroloogia endokrinoloogia onkoloogia Sisekliinik 59 reumatoloogia pulmonoloogia kardioloogia nakkushaigused Õendusabi osakond õendusabi, sh 10 hospiits (75+10) 85 anestesioloogia ja intensiivravi 8 Anestesioloogia ja intensiivravi ning erakorraline meditsiini osakond 11 erakorralise meditsiini kliinik kiirabi Kokku 216 Statsionaarse õendusabi osas tulevikuvajadus kasvab. Narva Haigla nn hooldusravi korpuse voodikohtadest (85) ostab hetkel enamuse Tervisekassa. Nõudlus teenuse osas püsib ka tulevikus, oluline on selle jätkusuutlik rahastamine. 28 5.3. Päevaravi Päevaravi kasutus on Narva Haiglas olnud võrreldes teiste Eesti haiglatega ca veerandi võrra madalam. Narva Haiglas osutati 2024. aastal päevaraviteenuseid günekoloogias, otorinolarüngoloogias, üldkirurgias ja ortopeedias, kokku 1329 haigele. Vastavalt kliinilise koostöö kokkuleppele nähakse ette, et Narva Haiglas teostatakse ka tulevikus üldkirurgilist päevakirurgiat (sh laparoskoopiline koletsüstektoomia), LOR päevakirurgilisi lõikusi, ortopeedilisi päevakirurgia operatsioone (sh artroskoopilisi) ning günekoloogilisi päevakirurgia operatsioone ja päevaravi. Samuti jätkub koostöö TÜ Kliinikumiga keemiaravi osutamisel. Koostöös Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskusega on kavandatud päevaravina teostatava taastusravi teenuse pakkumine Narva Haiglas alates 2029 aastast. Teenuste valikusse võiks tulevikus lisanduda päevaravina teostatav alkoholisõltuvuse ja narkomaania võõrutusravi, samuti skisofreeniaspektriga patsientide ravi. Teenuste mahtude planeerimisel on lähtutud samadest eeldustest ja analüüsidest, mis ambulatoorse ravi puhul. Päevaraviteenuste osas on vaatamata elanikkonna vähenemisele kasvuruumi. Taas, selle kasvuruumi täitumise „pehmeks“ komponendiks on eeldus, et päevaravi liigub Narvas valdavalt erasfäärist Narva Haiglasse. Arvestades seda, et praegu töötab Narva Haigla päevaravi kaheksal voodikohal, võiks edaspidi vajalike päevaravi voodite arv suureneda. Päevaravis ravitud haigete arv võiks eeldatavalt aastaks 2030 mõnevõrra tõusta. Tabel 17. Päevaraviteenuste prognoos aastani 2030 2024 2030 Päevagünekoloogia 622 600 Päevaotorinolarüngoloogia 155 150 Päevakirurgia 432 450 Päevatraumatoloogia 85 100 Hemodialüüs 35 45 1597 1650 5.4. Erakorraline meditsiin Erakorralise meditsiini osakonda pöördumiste arvu hakkab tulevikus mõjutama põhiliselt kolm faktorit – elanikkonna jätkuv vähenemine, vanemaealiste absoluutarvu kasv ja peremeditsiini langev kättesaadavus. Tulenevalt sellest võib prognoosida EMO töömahtude jäämist enam- vähem praegusele tasemele, keskmiselt 50 kuni 55 haiget päevas. Seoses 65-aastaste ja vanemate arvu kasvuga võib eeldada multimorbiidsete ja raskes üldseisundis, dekompenseeritud patsientide voo suurenemist, mis seab täiendavad nõudmised EMO varustatusele ja töökorraldusele. 29 Narva Haigla EMO-l peab olema võimekus stabiliseerida kriitilises seisundis toodud patsiendi seisund nii, et teda oleks võimalik transportida juba sealt, mitte osakonnast, järgmisse etappi. EMO planeerimisel arvestatakse, et vajalik on valmisolek ka kriisi- ja katastroofisituatsioonideks, mida praegu ei ole. Voodikohtade planeerimisel arvestatakse, et üks patsient võib olla EMOs kuni 4 tundi. Uue planeeritava korpusega lisandub veel 9 intensiivravi võimekusega voodikohta. 5.5. Uuringud ja protseduurid Võrreldes 2019. aastaga on läbi viidud uuringute ja protseduuride arv suurenenud. Uuringute ja protseduuride prognoosi mõjutavad peamiselt kaks faktorit – ravitegevuse maht ja tehnoloogilised arengud. Ambulatoorse ja statsionaarse ravitegevuse ja -vajaduse maht prognoositavalt oluliselt ei muutu, küll aga suurenevad mahud päevaravis ja õendusabis ning tervisekeskuse tekkega seonduvad vajadused (seda ka analüüside osas). Samuti võib eeldada teatud arenguid tehnoloogiates, mis saavad mõjutama uuringute ja protseduuride valikut. Jättes kõrvale võimalikud täiesti uued tehnoloogiad, mis võivad lähema paari aastakümne vältel turule tulla, võib siiski olemasolevate piires teha mõningaid ennustusi. Nii on kindlasti kasvamas laboratoorsete uuringute maht. Ühest küljest on see tingitud suuremast hulgast multimorbiidsetest ja krooniliste haigustega eakatest patsientidest ja nendega seotud „traditsioonilistest“ uuringutest. Teisalt on laienemas laboratoorsete uuringute nomenklatuur tavakasutusse jõudvate uute tehnoloogiate (nt immuunkeemilised ja molekulaardiagnostilised meetodid, geenitehnoloogiate areng jms) tõttu. Lisa töövoog kujuneb välja ka perearstide koondumise järgselt haigla pinnale. Kujutisdiagnostikas kasvab oluliselt nõudlus nt magnetresonantstomograafiliste uuringute järele. Kuna Narva Haigla investeeringutel on üheks oluliseks eesmärgiks kaasaegsete diagnostikavõimaluste arendamine, siis võiks uuringute ja protseduuride maht tulevikus pigem kasvada. Patoloogiateenistuse tulevikuprognoosis on meie arvates oluline säilitada lahangute teostamise võimekus Narva Haiglas. Üheltpoolt on see oluline ravikvaliteedi mõttes, kuna arstid saavad vahetult lahangul osaleda ning seega vahetu tagasiside surma põhjusest, vajadusel patoloogiga probleemi täpsustada ning täiendavaid selgitusi anda. Jääb ära ka lahkunu transport lahangule ja tagasi. Lisaks säilitab Narva linn surnud isikuid kuni matmiseni haigla külmaruumis. 30 Analüüside teostamise kohta oleks vajalik korraldada audit, mis selgemalt aitaks määratleda võimalikke mahtusid Narva Haiglas ning teistelt sisse ostetavat teenust. Oluline on ühelt poolt tagada teenuse kvaliteet, kuid samas ka vastuste saamise kiirus. Eelkõige näeme oma partnerina Tartu Ülikooli Kliinikumi, eriteenuste osas ka teisi Eesti tervishoiuasutusi. 5.6. Piirkonnaspetsiifilised teenused Tulenevalt piirkonna eripärast ja sotsiaalsest keskkonnast (kõrged narkomaania ja alkoholisõltuvuse näitajad) osutab Narva Haigla praegu mitmeid erinevaid piirkonnaspetsiifilisi tervishoiuteenuseid. Need toimuvad vastavalt koostöölepingutele Tervise Arengu Instituudiga (TAI) ja on suunatud HIV-i nakatunud isikutele, narkomaanidele ja nende lähedastele ja suitsetajatele ning on finantseeritud TAI mitmeaastaste raamlepingute alusel. Nende ambulatoorsete teenuste maht ei ole võrreldes tavatööga küll suur (ca 5% ambulatoorsete visiitide koguarvust), kuid see on kohalikes oludes oluline segment, mida teised ei täida. Tulevikku vaadates võiks ühest küljest ennustada piirkonna sotsiaalmajandusliku arengu taseme ühtlustumist muu Eestiga ning spetsiifiliste probleemide leevenemist. Teisalt aga võiks eeldada, et riik hakkab oluliselt jõulisemalt, kui senine TAI mitmeaastaste raamlepingute põhine tegevus, situatsiooni saneerimisse ja ennetusse panustama, mis oleks ka Narva Haigla seisukohast oluline lisategevus. Narkomaania ja alkoholisõltuvus on jätkuvalt Narva Haigla teeninduspiirkonnas suuremaks probleemiks kui paljudes teistes Eesti piirkondades. Nii narkomaania kui alkoholisõltuvuse ennetustegevus on suuresti ühiskondliku suhtumise kujundamise küsimus. Esmatasandil on oluline roll riskigruppide jälgimisel ja hälvete varasel avastamisel ning ravile suunamisel. Ravi terviklik kontseptsioon Eestis on alles väljakujundamisel. Kompleksne ravi tähendab taas meeskonnatööd, milles osalevad psühhiaatrid, õed, psühholoogid ja sotsiaaltöötajad. Ravimeeskonnas otsustatakse iga patsiendi individuaalsetest vajadustest lähtuvalt, milliseid teenuseid patsient vajab ja millised ravimeeskonna liikmed talle teenuseid osutavad. Teenuste kompleks on mahukas (esmane hindamine, täishindamine, patsiendi seisundi kliiniline jälgimine, patsiendi nõustamine, teenuseid saava patsiendi lähedase nõustamine, lähedase nõustamine, kui alkoholi liigtarvitaja ei ole teenuste saaja, individuaalne psühhoteraapia, psühhoteraapia perele, psühholoogilised sekkumised grupis (grupiteraapia, patsiendiõpetus), juhtumikorraldus (kõrge tagasilanguse riskiga patsiendile), ambulatoorne võõrutusravi, statsionaarne ravi ja päevaravi). Tulevikuvaatavalt on Narva Haiglal jätkuvalt vajalik tagada eelmainitud piirkonnaspetsiifilised teenused, eelduslikult sarnases mahus võrreldes viimase nelja aastaga. Lisaks võib uue 31 päevaravi vajava teenusegrupina välja tuua skisofreeniaspektriga patsientide käsitluse. Kuna senini ei ole nendele patsientidele Narvas päevaravi pakutud, on teenuse mahu hindamine keeruline, samuti on vajalik psühhiaatrilise meeskonna olemasolu, kuid pikemas perspektiivis tuleb neurodegeneratiivsete patsientide päevaravi vajadusega arvestada ning see Narva haiglasse planeerida. Sotsiaalministeerium on 2025 a käivitanud pilootprojektina Ida-Virumaal välisrahastusega VESTA projekti (Valdkondade ülene Sotsiaal- ja Tervishoiuteenuste Toetus ja Abi). Alates 2028 a on kavatsus sellega jätkata riigi oma vahenditega. Narva haigla eesmärk on muutuda loodava terviklahenduse ankuresindajaks, kuna haigla patsientide vanuseprofiilist tulenevalt on nende ravi- ja sotsiaalteenuste põimumine paljuski juba toodud haigla tänastesse tegevustesse. 6. Tervishoiutöötajate vajadus 2024. aastal oli aasta Narva Haigla täidetud ametikohtade arv 660. Täidetud ametikohtade üldarvust oli 31.12.2024. a. seisuga arste 86, õdesid 275, hooldustöötajaid 148 ja muud personali 152 ametikohta. Arstide ja muu personali osakaal täidetud ametikohtade lõikes on aastatega kahanenud, õdede ja hooldustöötajate arv kasvanud. Tabel 18. Täidetud ametikohtade dünaamika 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Arstid 102 102 94 92 88 84 85 85 90 86 Õed 245 237 235 233 232 232 239 252 273 275 Hooldustöötajad 130 114 115 114 116 114 133 128 146 148 Muu personal 192 197 198 187 178 182 186 184 153 152 Kokku 669 651 642 627 614 612 643 650 662 660 Allikas: Narva Haigla Töötasu on kõikides töövaldkondades järjepidevalt kasvanud. Tabel 19. Töötajate keskmise tunnitasu dünaamika 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Arstid 12,5 14,1 14,9 15,8 17,9 19,5 21,9 26,0 28,8 32,7 Õed 6,5 7,1 7,7 8,7 9,8 11,1 12,7 13,8 15,5 17,6 Hooldustöötajad 4,6 5 5,4 5,7 6,4 7,7 8,7 9,2 10,1 12,2 Muu personal 4,1 4,5 4,9 5,1 5,8 6,2 7,1 7,4 8,5 9,8 Kogu personal 6,2 6,9 7,3 8 9,1 10,1 11,3 12,4 13,8 15,7 Allikas: Narva Haigla Käesoleval ajal on Narva Haiglas ebapiisav meditsiiniline personali tase, eriti arstide ja teatud erivaldkonna spetsialistide osas (füsioterapeudid, radioloogiatehnikud, logopeedid, kliinilised psühholoogid). Samuti on suureks probleemiks töötajate kõrge keskmine vanus. Arstide koosseis on küll noorenenud – 2024. aastal oli arstidest 60 eluaastast vanemad 51% (2021.a. 32 67%), seda nendel perioodidel, kui haiglaga liituvad piiratud arvuga valvetes või nädalavahetustel osalevad noorarstid. Õdede vanuselise koosseisu olukord arstidega võrreldes on nooremapoolsem - enim on 51-60 aastaseid õdesid, kuid jagub ka järelkasvu. Tendents on noorenemise suunas. Joonis 5. Narva Haigla arstide ja õdede vanuseline jaotus aastal 2024 40% 36% 31% 30% 20% 18% 18% 18% 20% 15% 15% 13% 8% 8% 10% 0% 0% kuni 30 31 - 40 41 - 50 51 - 60 61 - 70 71 ja enam arst õde Allikas: Narva Haigla Tulevikus võib ette näha õdede kasvavat rolli igapäevatöös ning seeläbi õendustöötajate vajaduse suurenemist. Seda enne kõige arstide arvu olulise vähenemise prognoosist lähtuvalt. Tartu Tervishoiukõrgkooli valmistab iga-aastaselt Narva haigla baasil ette piisaval arvul uusi õendustöötajaid. Narva Haigla arstkonna eripäraks on asjaolu, et suur osa sellest, erinevalt teistest Eesti haiglatest, on saanud oma hariduse mitte Tartu Ülikoolist, vaid eeskätt Venemaa või Ukraina ning Valgevene meditsiiniinstituutidest, mis siiani tingib ka teatavaid koolkondlike erinevusi nii mõttemallides, ravisuunistes, kui ka praktikas. Seetõttu on väga oluline elukestev täiendharidus, milles juhtiv roll peaks olema Tartu Ülikoolil ja Kliinikumil. Personali väljaõppele kulutati 2024. aastal 166 000 eurot. Täienduskoolitust sai 98,5% õdedest ja 72,5% arstidest. 2030. aastaks on meditsiinipersonali vajaduse prognoos 110 eriarsti, 300 õde ning 150 hooldustöötajat. Arstide arvu kasv on tingitud kahest faktorist – olemasolevad töölepinguga arstid töötavad üldjuhul ülekoormusega ning trendiks on ka osakoormusega töötamine käsunduslepinguga. Narva Haigla ei ole olnud eriti atraktiivne töökoht uutele arstidele. Mõjureid, mis piiravad haigla tööjõuturul mitte eriti atraktiivseks olemist, on mitmeid: näiteks keele- ja igapäevaelu keskkond, aga ka ajale jalgu jäänud füüsiline töökeskkond. Arstkonna noorendamine saab olema oluliseks faktoriks Narva Haigla jätkusuutlikkuse tagamisel. Ravikeskkonna moderniseerimine aitab kindlasti sellele olulisel määral kaasa. Teisteks toetavateks meetmeteks on kindlasti ka välisriikidest pärit arstide jätkuv kaasamine, uue põlvkonna meditsiinitehnoloogia 33 kasutuselevõtmine ning koostöö Tartu Ülikooli Kliinikumiga. On ilmne, et real puhkudel on ratsionaalne kasutada Tartu Ülikooli Kliinikumi spetsialiste, et tagada vajalike teenuste osutamine kohapeal. Ka tulevikus jääb kolmanda etapi erialadel kandev roll Tartu Ülikooli Kliinikumi kanda. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et personali vanusstruktuur ja valdkonnaspetsialistide puudus on ka järgneval kümnendil haigla jaoks oluline väljakutse. 7. Arengukava koostamise alused SA Narva Haigla funktsionaalse arengukava I etapi koostamise aluseks on võetud järgmised allikad: 1. Arstlike erialade arengukavad 2. Õendusala erialade arengukavad 3. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus 4. Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord 5. Eesti haiglavõrgu arengusuunad 2040 6. Tervisekassa, Tervise Arengu Instituudi, Rahvastikuregistri ja Statistikaameti andmebaaside andmed 7. Narva haigla statistilised näitajad 34  KINNITATUD Sotsiaalministri 30.09.2025 käskkirjaga nr 77 “Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine” SA Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etapp (2025 – 2030) ÜLDOSA Narva 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE OLEMASOLEVAST HOONESTUSEST .................................................................... 6 2. SA NARVA HAIGLA ARENDAMISE KONTSEPTSIOON........................................................... 10 3. PLANEERITAV FUNKTSIONAALSUS........................................................................................ 12 3.1. P1 – UUE HAIGLAKORPUSE RAJAMINE ...................................................................................... 12 3.2. P2 – INTEGREERITUD TERVISHOIU JA HEAOLUTEENUSTE KESKUSE ARENDAMINE ........................ 15 4. HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS ....................................................................................... 18 4.1. P1 - UUE RAVIKORPUSE EHITAMINE .......................................................................................... 18 4.2. P2 – HAIGLA 1 HOONE REKONSTRUEERIMINE ........................................................................... 18 5. RUUMIDE PLANEERIMISE ALUSED ......................................................................................... 20 LISAD: ................................................................................................................................................. 21 P1 - HOONE FUNKTSIONAALNE PROGRAMM JA ARHITEKTUURNE PLAANILAHENDUS 1:500 ........................ 21 P2 - HOONE FUNKTSIONAALNE PROGRAMM JA ARHITEKTUURNE PLAANILAHENDUS 1:500 ........................ 21 2 Sissejuhatus Käesolev dokument on sisult Terviseministri 04.10.2023 käskkirjaga nr 137 kinnitatud dokumendi „SA Narva Haigla funktsionaalne arengukava II etapp“ täpsustatud versioon seoses väljaarendamise plaanide korrigeerimisega. Kaks aastat peale algse dokumendi valmimist on selginud tegelikud võimalused Narva Haigla taristu kaasajastamiseks ja arendamiseks. Võimalused on algselt püstitatud ambitsioonidest oluliselt tagasihoidlikumad, mistõttu on dokument viidud vastavusse realistliku arengutrajektooriga SA Narva Haigla tänane taristu koos tehnosüsteemidega on vana ja ei vasta patsientide ega ka tööturu osaliste ootustele. Vanim, tegutsev laborihoone on rajatud 1906 ja statsionaarina tegutseva sisekliiniku hoone 1913 aastal. 1970ndatel aastatel rajatud 6 korruseline aktiivravikorpus (v.a mõned osad), aga samuti ka mitmed kompleksi kuuluvad väiksemad hooned (administratsiooni hoone, haigla apteegi ja patoloogia hoone ning kiirabijaam) on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, nende tehnosüsteemid on amortiseerunud. Sellest tulenevalt pole haigla ka atraktiivne töökoht uutele arstidele, õdedele ja muule personalile, kes eeldavad õpingutel Tartus kogetud kaasaegset töökeskkonda, mis omakorda tähendab, et teatud erialadel, mille järgi on hädavajadus, pole õnnestunud haiglasse tööle saada kvalifitseeritud spetsialiste. Olukorra senisel kujul jätkumine on otsene oht jätkusuutliku ja kaasaegse tervishoiuteenuse osutamisele Eesti riigi jaoks strateegiliselt tähtsas piirilinnas, suuruselt kolmandas omavalitsuses. SA Narva Haigla tulevikuvisiooni aluseks on selle teeninduspiirkonna suurus. Kuigi prognooside kohaselt on tegu kahaneva piirkonnaga, on ka tulevikus tegu Eesti suurima üldhaiglaga. Tuleviku ravivajadus mitmetel erialadel prognoositavalt hoopis suureneb, kuna eakate elanike arv on kasvamas. Seetõttu on vajalik kvaliteetne arstiabi tagada Narva linnas ka perspektiivis. Narva haigla juhtkond on seadnud eesmärgiks kujundada haiglast 2030 aastaks kaasaegne integreeritud tervishoiu ja heaoluteenuste tõmbekeskus, mis hõlmab endas tänapäevast aktiivravi, esmatasandi tervishoiuteenuseid, erinevaid sotsiaalteenuseid, kompleksset taastusravi ja erinevaid kompetentsikeskuseid (nn. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppekeskust). Käesolev SA Narva Haigla funktsionaalne arengukava (II etapp) on koostatud vastavalt sotsiaalministri määrusele „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“. 3 Funktsionaalse arengukava II etapi koostamisel on aluseks võetud SA Narva Haigla funktsionaalne arengukava 2025-2030 I etapp. Tulenevalt rahastamisvõimalustest on funktsionaalse arengukava II etapi dokument struktureeritud kahe eraldiseisva projektina. 2025. aasta augusti seisuga on mõlema projekti elluviimiseks reaalne rahastusvõimalus olemas:  Projekt 1 (P1) – sisuks on uue ravikorpuse ehitamine aadressile Haigla 5a, Narva. Projekti, nimega „Narva integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskus“, rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF);  Projekt 2 (P2) – sisuks on Haigla 1 hoone rekonstrueerimine aktiivravi ning tervise- ja heaolukeskuse otstarbeks (P2). Projekti nimega „Narva integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus“ rahastab Ühtekuuluvusfond (ÜF). Lisaks on üldisemalt kavandatud jätkutegevused nimetatud projektide elluviimisele järgnevale ajaperioodile - mis on eelkõige seotud haiglakompleksi ajalooline hoone (Haigla 5) kohandamisega esmatasandi tervisekeskuse, taastusravi (koostöös Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskusega) ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kasutuse tarbeks. Edasine parendamine on kavandatud läbi viia vanimas hoones (Haigla 3), kus tegutseb hetkel haigla labor. Omavahendite toel on uuendamise ootel veel Haigla 9. Kõikide projektide sisuline planeerimine on kavandatud teostada tihedas koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga jt. raviasutustega, kaasates sealset tippteadmist nii projektide kavandamisel, elluviimisel kui ka hilisemal teenuste osutamisel. Arengukava II etapp annab ülevaate järgnevatest teemadest:  olemasolev hoonestus ja selle seisukord;  haigla arendamise kontseptsioon;  hoonete planeeritav funktsionaalsus;  hoonete täpsem funktsionaalne ruumiprogramm;  arhitektuursed plaanilahendused;  hinnang ehitusmaksumusele. Kuna planeeritakse ka uut hoonestust, esitatakse funktsionaalsed ruumiprogrammid hoonete korruste ja projekteerimisloogika alusel. Sotsiaalministri määruse „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 7 lg 6 põhine haigla ruumide jaotus 4 funktsionaalseteks valdkondadeks ja osakondadeks või üksusteks (määruse lisa 1 järgi) on funktsionaalsete valdkondade kirjeldusena ja tabelitena käesoleva töö osa. Mugavama loetavuse eesmärgil on dokument on vormistatud kolmes eraldi, kuid ühtekuuluvas ja lahutamatus osas koos lisadega. 5 1. Ülevaade olemasolevast hoonestusest SA Narva Haigla erinevad struktuuriüksused paiknevad kahel kinnistul, kuues hoones. Funktsionaalse eskiisi koosseisus on olemasolevaid struktuuriüksusi vaadeldud Haigla tn. kompleksis (SA Narva Haigla omandis) ja Vestervalli 15 tn. hoones (Narva Linnavalitsuse ja eraomaniku kaasomandis, antud haiglale hoonestusõiguslepingu alusel). Haigla hooneteks on:  Haigla 1 koos õendusabi juurdeehitusega;  Haigla 3;  Haigla 5;  Haigla 7;  Haigla 9;  Vestervalli 15. HAIGLA 1 (H1), hoone suletud netopind on 16 602,7 m2. Tegu on 6-korruseline hoonega, mis on valminud 1977. a.  0 korrusel (keldrikorrus) paiknevad lisaks tehnilistele ruumidele personali garderoobid, pesulaod, jäätmete kogumine ning mikrobioloogia laboratoorium;  I korrusel paiknevad EMO, radioloogiakliiniku kabinetid, ortopeedide ambulatoorse vastuvõtu kabinetid, registratuur, plaaniliste haigete vastuvõtu kabinet, haigla infopunkt, EMK vanemõe kabinet, garderoob haigla külastajatele. Hoone tiivas, kus varem paiknes naiste nõuandla, seisavad ruumid tühjalt;  II korrusel paikneb renoveeritud operatsiooniplokk. Opiploki vastastiivas Maslovi tn. pool paikneb „recovery“. Korrusel paiknevad ühes tiivas TÜ kliinikumile rendilepinguga antud onkoloogide ambulatoorse vastuvõtu ruumid ning keemiaravi läbiviimise ruumid. Lisaks on veel kirurgia ambulatoorse vastuvõtu kabinetid, noorte nõustamise kabinet, vaktsineerimise ja protseduuride läbiviimise, endokrinoloogi-, anesteesioloogi vastuvõtu-, nefroloogi-, polikliiniku vanemõe -, tromboosiõe -, tervishoiuarsti õe - ning linna kindlustamata isikute üldarsti vastuvõtu kabinet. Sama korruse vastas tiivas paiknevad: psühholoogi, psühhiaatri, lastearsti ambulatoorse vastuvõtu kabinetid. 6  Pulmonoloogi vastuvõtu kabinet koos abiruumiga (koormustestid, spirograafia), OKR kabinet;  III korrusel asuvad nina-kõrva-kurguhaiguste ambulatoorse vastuvõtu kabinetid, uroloogi kabinet, kirurgi kabinet, naistearstide vastuvõtu kabinetid, endoskoopia uuringute ruumid ja renoveeritud anestesioloogia ja intensiivravi osakond, ämmaemandate vastuvõtu ruumid;  IV paiknevad: sünnitusplokk koos sünnitus- ja raseduspatoloogia, ruumid vastsündinutele, perekool, ultraheli kabinet, naiste läbivaatusruumid, perepalat, neonatoloogi vastuvõtu kabinet ning protseduuride ruum.  V paiknevad l kirurgia palatiosakond (38 voodit); kirurgia intensiivpalat 6-le voodile eraldi õe postiga, päevakirurgia voodikohtadega palatid, uroloogi protseduuride kabinet, sidumistuba (2 ruumi), 3 ruumi arstidele, protseduuride kabinet kirurgiliste haigete teenindamiseks, 2 õe posti;  VI korrusel Haigla tänava poolses tiivas asuvad ambulatoorne taastusravi( sh. taastusarsti- , noorsportlaste tervisekontrolli-, logopeedi kabinet, füsioterapeutide kabinetid, aparaatne füsioteraapia koos mudaraviga, nõupidamiste ruumid. Korruse vastastiivas on rendipind, sh. ruumid 10-le hemodialüüsi aparaadile koos abiruumidega (Renalis kliinikud OÜ) ja ühe nimistuga perearstikeskusele (Teie Tervis OÜ) renditud 2 kabinetti. Hoone konstruktsioonide ja enamiku insenersüsteemide olukord on rahuldav, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid on amortiseerunud ja vajavad täielikku renoveerimist. Teatud osa keldrikorruse tehnilisi ruume on seetõttu tühjad ja kasutuskõlbmatud. Renoveeritud ruumigruppides (sh. intensiivravi- ja operatsiooniosakond) on kõik insenersüsteemid väljavahetatud (Maslovi tn poolses tiivas rajatud EMO osakond kaasaegse tehnoloogiaga). 2013. a. ehitati hoonele kaasaegse lahendusega laiendus (3 korrust, suletud netopind 3035 m2), kus paikneb õendusabi osakond 85 voodiga (sh 10 hospiitsi voodikohta), abivahendite müügi- ja laenutuse rendipind (ITAK OÜ) ja koduõenduse kabinet. HAIGLA 3 (H3), hoone suletud netopind on 1044,5 m2. Kõrge soklikorruse ja ühe maapealse korrusega hoone on kompleksi vanim, muinsuskaitse all ja valminud 1906. a. 1998. a. ehitati soklikorrusele välja kesksterilisatsiooni osakond. Hoone on maa- aluse tunneliga ühendatud haigla palatikorpustega (hooned H1 ja H5, tunneli ehitusaasta - 1996). 7   I korrusel asub haigla laboriosakond (verekabinet koos protseduuri ruumiga, biokeemia-immunoloogia, viroloogia ja molekulaardiagnostika kliiniline labor). Hoone füüsiline seisukord on hea, insenersüsteemid on suuremas osas rekonstrueeritud koos kesksterilisatsiooni osakonna ehitamisega. Seoses esimese korruse renoveerimisega vajavad insenersüsteemide lahendused korrigeerimist ja täiendamist. Hoone aknad on renoveeritud vastavalt muinsuskaitse nõuetele perioodil 2020-2025. Hoone vajab täiendavat rahastust ajaloolise välimusega siselahenduse parendamiseks. HAIGLA 5 (H5), hoone suletud netopind on 6296,2 m2 Hoone on soklikorrusega, osaliselt kolmekorruseline, kompleksi suurim muinsuskaitse all olev ajalooline nn. „Kreenholmi tehase täishaigla“, valminud 1913. a, rekonstrueeritud 1969. aastal. Hoonest osa on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kasutuses õppetööks (tasuta ruumid hoone 2 korrusel):  Keldrikorrusel on personali puhvet, köögiploki ladu, aparaatide hoolduse ja remondiruumid, töökojad ja tehnilised ruumid, laoruumid ja sisekliiniku personali garderoobid. Osa pinda on kasutuseta;  I korrusel paiknevad, külastajate garderoob ja kaks palatisektsiooni - ühes tiivas nakkushaiguste osakond - 12 voodikohta (8 tavalist + 3 teise astme intensiivravi voodikohta + 1 esimese astme intensiivravi voodikoht) ja teises tiivas sisehaiguste osakond (26 voodikohta, sh 19 tavavoodit, 4 intensiivravi (II aste) ja 3 intensiivravi (I aste)), radioloogia üksuse röntgenikabinet (mammograaf ning röntgenseade), sisekliiniku juhataja ja sisekliiniku vanemõe ning nõupidamiste ruum ning infektsioonikontrolli kabinet koos patsiendikogemuse juhi kabinetiga, psühholoogide -, vaimsetervise õe -, ARV - ja HIV ravi kabinetid, arstide tööruumid; abiruum sööginõude pesemiseks;  II korrusel on kaks palatisektsiooni - ühes tiivas sisehaiguste osakonna palatid (12 tavavoodit) ja vastas tiivas (12 voodit, sealhulgas 11 tavavoodit ja 1 intensiivravi voodi (I aste)) ning funktsionaalse diagnostika kabinetid, südame ultraheliuuringute kabinet, haigla õpperuum (23 kohta) õenduskvaliteedi juhi kabinet. Eraldi alas on Tartu TTK koolituskeskuse ruumid (2 loenguruumi ja 2 ruumi praktikumide läbiviimiseks.) Abiruum sööginõude pesemiseks;  hoone kolmandal korrusel asub haigla köögiplokk koos abiruumidega. Hoone konstruktsioonide ja enamiku insenersüsteemide olukord on rahuldav, rekonstrueerimist vajab ventilatsioonisüsteem ja katuse kogulahendus. 8 HAIGLA 7 (H7), hoone suletud netopind on 1496,5 m2 Hoone on keldrikorrusega, kahekorruseline, ehitatud 1963. a:  Keldris paiknevad laod ja töökojad;  I esimesel korrusel paiknevad haigla administratsiooni ruumid;  II korrusel on kasutusel 120-kohaline koosolekute saal, selle kõrval töökabinetid, eraldi sissepääsuga paiknevad külaliste toad (7) ja arvutiklass ning IT grupi ruumid. Hoone ehituslik struktuur ei ole sobiv ravi, diagnostika või palati funktsioonideks. Hoone ja selle insenersüsteemide olukord on rahuldav. Puudulik on ventilatsiooni- ja jahutussüsteem. HAIGLA 9 (H9), hoone suletud netopind on 1953,7 m2 Kahekorruselise, 1974. a. ehitatud hoone:  I korrusel paiknevad kiirabijaam koos kiirabiautode garaažiga, patoloogia osakond, arhiiv, tavandiruumid (rendipind) ning kogu linna teenindav surnute säilitamise külmruum;  II korrusel on haigla apteek, patoloogiaosakonna laboratoorium (histoloogia ja tsütoloogia) ja meditsiinistatistika kabinetid ning haigla arhiiv. Hoone füüsiline seisukord on hea, insenersüsteemid vajavad renoveerimist. VESTERVALLI 15 (~4 km kompleksist), hoone suletud netopind on 5708,9 m2 Keldriga kolmekorruseline polikliinikuhoone valmis 1996. aastal. Haigla kolis ruumid üle Haigla tn. linnakusse ja hetkel seisab see tühjana, v.a. 3 kabinetti esimesel korrusel, mis on SA Viljandi haiglale metadoonikeskusena rendile antud. Hoones olid lisaks arstikabinettidele diagnostika- ja taastusravikabinetid, soolakamber, radioloogia kabinetid. Hoone esimesel, teisel ja kolmandal korrusel paiknesid perearstikabinetid. Hoone teisel korrusel asub saal. Hoone ja selle insenersüsteemide olukord on rahuldav. Hoone on SA Narva Haigla kasutuses hoonestusõiguslepingu alusel. Haigla on august 2025 alustanud selle hoone töökorda seadmist, et kolida oma tegevused Haigla 1 hoone renoveerimistööde ajaks üle (2026-2028). Viimased suuremad muudatused Haigla tn. haiglakompleksis leidsid aset aastal 2013, mil toimus Karja tn. 6 asunud korpusest väljumine ja valmis Haigla 1 õendusabi osakonna juurdeehitus. 9 2. SA Narva Haigla arendamise kontseptsioon Haigla kaasajastamine on võimalik ellu viia vastavalt finantseerimisvõimaluste olemasolule etapiviisiliselt. Nii saab reaalseks lahenduseks lähimas perspektiivis (aastani 2030) olla uue ravikorpuse rajamine ning Haigla 1 hoone rekonstrueerimine nii aktiivravi kui ka esmatasandi, tervise- ja heaolukeskuse otstarbeks. Kogu haiglakompleksi terviklik arendamine hõlmab kokkuvõtvalt järgmisi etappe:  P1) Uue ravikorpuse ehitamine  P2) Haigla 1 hoone rekonstrueerimine aktiivravi- ning tervise ja heaolukeskuseks  P+) Haiglakompleksi teiste hoonete renoveerimine ja/või funktsionaalne kohandamine Narva Haigla on Eestis tunnustatud haigla, mis kaasaegsetes tingimustes osutab patsiendikeskset meditsiiniabi ning väärtustab oma töötajaid. • Uue ravikorpuse ehitus Projekt 1 • Haigla 1 hoone rekonstrueerimine tervise- ja heaolukeskuse ning aktiivravi tarbeks Projekt 2 • Haigla 5 ajaloolise haiglahoone rekonstrueerimine (tervisekeskus,sotsiaalteenused, ennetustegevus, taastusravi ja rehabilitatsioon, Tervishoiu Kõrgkooli õppekeskus) • Haigla 3 hoone renoveerimine (laboriteenuste laiendamine) • Haigla 9 hoone renoveerimine (kiirabijaama töötingimused) Projektid + • Õendushooldsooldusosakonna ja eakatele suunatud teenuse täiendavate pindade rajamine • Haiglakompleksi pindade optimeerimine (Vestervalli 15 kasutusest välja) Narva Haigla on kaasaegne integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskus Joonis 1. SA Narva Haigla väljaarendamise kava Detailsemalt on kirjeldatud projektid P1 ja P2. Teadaoleva rahastusvõimaluse puudumise tõttu ei tooda detailselt välja järgmisi etappe (P+). 10 Üldine eeldus on, et lõppkokkuvõttes saavutab haiglakompleks tulevikuvajadustele vastava funktsionaalsuse ja arenguvõimalused:  kogu haigla aktiivravi toimub kaasajastatud pinnal. Lõpeb aktiivravi tegevuse selleks mittesobivas hoones (Haigla 5);  diagnostikaüksus võimaldab pakkuda paremas ja laiemas kvaliteedis diagnostikateenuseid kogu heaolukeskusele;  suurem osa Haigla 5 hoone pinda on võimalik anda esmatasandi perearstikeskuse, taastusravi ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kasutusse;  kompleksi rajatakse ruumid esmalt 6-le perearstinimistule ja lõplikult kuni 20-le esmatasandi teenust osutavale meeskonnale jm heaoluteenustele;  Rajatakse täiendavad pinnad taastusravi ja rehabilitatsiooni meeskonnale, õendushooldusosakonnale ja eakatele mõeldud teenustele (TERVIK, koduhaigla jm.) ning ennetus- ja koolitustegevuste. Haigla arengukontseptsiooni täielik elluviimine tooks kokkuvõtvalt kaasa kvalitatiivselt uue ja olustikule vastava tervishoiuteenuste taseme Narvas. 11 3. Planeeritav funktsionaalsus 3.1. P1 – uue haiglakorpuse rajamine P1 on esimeseks sammuks Narva Haigla kaasajastamisel, mis omab reaalset finantseeringut. Projekti elluviimiseks kasutatakse 70% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastust - projekt „Uue haiglakorpuse rajamine integreeritud heaoluteenuste osutamiseks Narvas“. Eesmärgiks on rajada SA Narva Haigla territooriumile uus haiglakorpus, mis koostoimes olemasolevate hoonetega moodustab kaasaegse integreeritud heaoluteenuste terviselinnaku. Korpus rajatakse uusehitusena SA Narva Haiglale kuuluvale kinnistule aadressil Haigla 5, Narva (katastritunnus 51105:004:0145). Korpus ühendatakse olemasolevate hoonetega (Haigla 5, Haigla 1 ja Haigla 3) maa-aluse tunneli kaudu. Joonis 2. Uue ravikorpuse planeeritav asukoht Uue korpuse rajamise indikatiivne maht on 7000 m². Algselt kavandatud pinnamahtu on hinnasurve tõttu esialgsega võrreldes vähendatud u. 7% (sh. varjendi nõude lisandumine ja käibemaksu määra tõus 01.07.2025). 12 Hoone on uue planeering järgi planeeritud viie korruseline (sh üks maa-alune korrus). Kaotatud on katuselt helikopteri maandumisplats, kuna haiglast paari minuti autosõidu kaugusel asub riiklik lennusalga helikopteri maandumisplats. Hoone planeeritav funktsionaalsus on järgmine: Tabel 1. Hoone jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks Funktsioon Ruumide pind (m²) 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 1060 Diagnostika 384 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 676 2. PALATIOSAKOND 2059 Infektsioonhaigused 863 Lastehaigused 477 Sisehaigused 718 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 2653 Personali riietusruumid 227 Üldkasutatavad ruumid 2426 5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 1117 Jäätmekäitlus 75 Ladu ja varustus 11 Tehnoruumid 1031 6. TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS 76 Personali täienduskoolitus 76 Kokku 6965 Korpusesse on planeeritud kokku 59 voodikohta, sh 10 intensiivravi kohta. Arvestatud on paindlikkuse vajadusega. Modulaarne planeering koos jagatud voodifondi ja aktiivse voodikasutuse juhtimisega toetab vajalike palatite ja nende juurde kuuluvate lisapindade optimaalselt kasutust. Lisaks on muudetud palatitega seotud sanitaarsõlmede lahendust senisest odavamaks läbi jagatud kasutuse põhimõtte. Hetkel Haigla 5 hoones paiknev sisehaiguste kliinik ja osa diagnostikaüksusest saavad uued ruumid. Hoone esimesele korrusele rajatav diagnostikapiirkond võimaldab pakkuda paremas ja laiemas kvaliteedis diagnostikateenuseid kogu heaolukeskusele. Uue hoone rajamine võimaldab parandada ravikvaliteeti ja kättesaadavust (lisa vastuvõtukabinetid, kaasaegsed tingimused võimaldavad paremat diagnostikat, ravi ja hooldusteenust, vähendada halduskulusid (energiatõhus uus hoone on efektiivsema ja kaasaja nõuetele vastava kütmise, valgustuse ja hoolduse kuludega) ning motiveerib ja võimaldab personali kinnihoidmispoliitikat (tänapäevased töötingimused toetavad töötajate rahulolu ja arengut). 13 Ühtlasi tähendab see ka seda, et sisekliinik saab täielikult vabastada Haigla 5 hoone ja osaliselt ka Haigla 1 ambulatoorse vastuvõtu ala, mis on füüsiliselt ja moraalselt vananenud ning ei vasta tänapäevastele tervishoiuasutustele kehtestatud nõuetele. Sinna saab renoveerimise järgselt kavandada täiendavaid võimestavaid tegevusi. Uus haiglakorpus lahendab Haigla 5 hoones olevad järgmised probleemid:  Taristu ei vasta tänapäevastele nõuetele: vananenud elektri-, vee- ja ventilatsioonisüsteemid. Piiratud on võimalused kaasaegsete meditsiiniseadmete paigaldamiseks. Energiatõhusus on madal. Haigete taastumise ja infektsioonileviku vastumeetmed on madalad.  Tingimused patsientidele ja töötajatele on ebasobivad: ruumilahendused ebafunktsionaalsed, WC-de ja pesemisvõimaluste arv on ebapiisav (eriti liikumispuudega inimestele), heli- ja soojusisolatsioon on kehv.  Arengu- ja digitaliseerimispiirangud: raske on rakendada tänapäevaseid IT-lahendusi (nt meditsiini infosüsteemid, telemeditsiin) ning keeruline täita uusi nakkuskontrolli ja patsiendivoogude nõudeid. Keeruline on täita EITS küberturvalisuse nõudeid. Oluliselt paraneb haigla valmisolek kriisiolukordadeks. Hoonesse on kavandatud varjendi rajamine. Hoone valmides tekib evakuatsioonivõimalus maa-alusest tunnelvõrgustikust kaug- evakueerimiseks (transpordile panduse kaudu). Uue korpuse valmimisel tekib masskannatanute raviks juurde lisapind, mis on kaetud täisvarustuse generaatoriga (riigi toetusel juba varasemalt soetatud). Maa-alusesse lisatunnelisse (80m) saab paigutada täiendavad 30 varjumisele toodud haiget. Projekti tulemusena valmib u 7000 m² suurune kaasaegne haiglakorpus, mis koostoimes olemasolevate hoonetega moodustab kaasaegse integreeritud terviselinnaku, mis hõlmab nii aktiivravi, esmatasandi tervishoiuteenused, taastusravi- kui ka erinevaid sotsiaalteenuseid. Projekti elluviimise indikatiivne ajakava on järgmine: 1. Projekteerimistööd, sh projekti ekspertiis ja ehitusluba – riigihange läbi viidud, valmimistähtaeg 03.2026 2. Ehituse riigihanke ettevalmistamine ja läbiviimine – 2026 I pa 3. Ehitustegevus – 2026 II pa - 2028 II pa (kuni 24 kuud) 4. Inventari ja seadmete riigihanke ettevalmistamine ja läbiviimine – 2027 5. Inventari ja seadmete tarne ja paigaldus – 2028 14 3.2. P2 – integreeritud tervishoiu ja heaoluteenuste keskuse arendamine Paralleelselt P1 projekti teostamisega (uus ravikorpus) on Ühtekuuluvusfondi (ÜF) energiatõhususe meetme toel võimalik ellu viia 70ndatel rajatud Haigla 1 rekonstrueerimine energiasäästlikuks integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuseks. ÜF projekti eesmärk on rekonstrueerida SA Narva Haiglale kuuluv olemasolev hoone aadressil Haigla 1, Narva linn energiatõhusaks ja kaasaegseks haiglahooneks, mis integreerib nii aktiivravi, esmatasandi tervishoiuteenused kui ka erinevad sotsiaalteenused. Haigla 1 näol on tegu 6-korruseline hoonega, mis on valminud 1977. a ning mille suletud netopind on koos 2013. a. ehitatud laiendusega (3035 m2) 16 603m². Hoonesse on hetkel koondatud valdav osa SA Narva Haigla aktiivravist, sh EMO, operatsiooniplokk, anestesioloogia ja intensiivraviosakond, mikrobioloogia labor, endoskoopiauuringute kabinetid, radioloogiakliiniku uuringute ruumid (kompuutertomograaf, röntgen, sonograafia), TÜK keemiaravi ruumid, sünnitustoad, statsionaarse ja päevaravi palatiosakonnad (kirurgia- ja naistekliinik), dialüüsiraviruumid, erinevad ambulatoorsete eriarstide/eriõdede ja 2 perearsti vastuvõtu ruumid ning ambulatoorse taastusravi ruumid. 2013 a juurdeehituses on õendusabi osakond. Hoones on tehtud episoodilisi ehituslike parendusi. Osa pinda on amortiseerunud ja kasutusest väljas sh. liftid. Samas rajati koroonaviiruse puhangu ajal 3 korrusele 2 kaasaegset isolatsioonipalatit. Ligi 50 aastat tagasi ehitatud hoone ei vasta kaasaegse ja energiatõhusa hoone karakteristikule ning vajab tervikuna rekonstrueerimist, sh nii soojustuse, tehnosüsteemide kui osaliselt ka siselahenduste osas. Seda saab teha vaid tööprotsessi teisele pinnale kolimisel. Haigla 1 rekonstrueerimise tulemusena moodustub SA Narva Haiglast koos uue rajatava ravikorpuse (P1) ja olemasoleva hoonestusega kaasaegne integreeritud heaoluteenuste terviselinnak. Seejuures kavandatakse Haigla 1 hoonesse aktiivravi kõrval ka ruumid perearstide tervisekeskuseks ja erinevateks sotsiaalteenusteks, ambulatoorseteks vastuvõttudeks, ennetustegevusteks ning pind jaeapteegi avamiseks. Hoone planeeritav funktsionaalsus on projekti järgselt järgmine (punase värvierisusega on tähistatud lisanduvad ja kollasega kaasajastatavad funktsionaalsed valdkonnad, ülejäänud valdkondades toimuvad kohandused ainult hoone energiatõhususe suurendamiseks vajalike tööde raames): 15 Tabel 2. Hoone jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks Funktsioon Ruumide pind (m²) 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 5443 Endoskoopia 225 Erakorraline meditsiin 943 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 1145 Laboratoorium 157 Operatsiooniblokk 1054 Päevaravi (onkoloogia-hematoloogia) 261 Radiodiagnostika ja -ravi 259 Sünnitusblokk 103 Taastusravi 444 Päevaravi ja -kirurgia (hemodialüüs) 480 Päevaravi ja -kirurgia (günekoloogia) 133 Varupinnad 240 2. PALATIOSAKOND 5025 Intensiivravi 679 Sünnitusabi ja günekoloogia 358 Üldkirurgia 952 Iseseisev statsionaarne õendusabi 3035 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 3612 Personali riietusruumid 327 Üldkasutatavad ruumid (kaasajastatakse osaliselt) 3285 5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 1795 Jäätmekäitlus 90 Koristuskeskus 85 Ladu ja varustus 180 Pesundus 141 Tehnoruumid 1299 6. TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS 53 Personali täienduskoolitus 53 7. MUU 678 Esmatasandi tervisekeskus 639 Teenused väljastpoolt - apteek 39 Kokku 16 603 Palatiosakondades on arvestatud paindlikkuse vajadusega. Võimalusel rakendatav modulaarne planeering koos jagatud voodifondi ja aktiivse voodikasutuse juhtimisega toetab vajalike palatite ja nende juurde kuuluvate lisapindade optimaalselt kasutust. Lisaks on tänased isolatsiooniks vajalikud palatid nakkuse levikut mitte toetavad - puudujääke selles osas on kõigil korrustel. Projekti realiseerimise puhul arvestatakse, et teatud haigla tegevused on rekonstrueerimistööde kolme aasta pikkuseks perioodiks vajalik ümber paigutada (Vestervalli 15 asuvale polikliiniku reservpinnale) ning kuna EMO, intensiivravi ja operatsioonibloki ümberpaigutamine rekonstrueerimistööde ajaks ei ole võimalik, tuleb tööd ellu viia kahes kuut korrust haaravas järgus, mistõttu rekonstrueerimise ajaperiood on tavapärasest pikem. Projekti tulemusena on rekonstrueeritud Haigla 1 hoone, mille energiatõhusus on paranenud, päikesepatareidega toodetakse lisaenergiat, ventilatsioonisüsteem kasutab sooja ärastust (energiaklass paranenud vähemalt ühe energiaklassi võrra, mida mõõdetakse 1 aasta jooksul 16 peale hoone kasutusloa saamist). Koosmõjus uue palatikorpuse ja olemasoleva hoonestusega moodustub kaasaegne integreeritud heaoluteenuste terviselinnak, mis hõlmab nii aktiivravi, esmatasandi tervishoiuteenused, taastusravi- ja ennetusteenused, kui ka erinevaid sotsiaalteenuseid. Haigla 1 hoonesse koondatakse aktiivravi kõrval perearstiabi tervisekeskus ja erinevad sotsiaalteenused, mis võimaldab SA Narva Haiglal peale renoveerimist loobuda olemasolevast amortiseerunud ja ebamõistliku lahendusega polikliinikuhoonest aadressil Vestervalli 15. AJAKAVA Projekti indikatiivne ajakava on järgmine: 1. Projekteerimis ehitushanke ettevalmistamine ja läbiviimine – hange on käimas, pakkumiste esitamise tähtaeg on 09.2025 2. Projekteerimis- ja ehitustööd – 2025 II pa - 2028 I pa (kuni 39 kuud) 3. Inventari ja seadmete riigihanke ettevalmistamine ja läbiviimine – 2027 4. Inventari ja seadmete tarne ja paigaldus – 2028 17 4. Hinnanguline ehitusmaksumus SA Narva Haigla hoonete ehitamise ja/või rekonstrueerimise ehitusmaksumuse kalkuleerimisel on tuginetud funktsionaalsele eskiislahendusele ja projektide eelkalkulatsioonidele (P1 projekteerimistööd on teostamisel, P2 osas on läbi viidud üks ebaõnnestunud (pakkumuse maksumus oli liigkõrge) riigihange projekteerimis-ehitustöödele). Ehitusmaksumuse kalkulatsioonis on arvestatud:  projekteerimistööd;  rekonstrueerimis- ja ehitustööd;  omaniku- ja autorijärelevalve;  meditsiinitehnoloogia ja sisustuse soetus. 4.1. P1 - uue ravikorpuse ehitamine Arvestades kõiki ettevalmistavaid tegevusi on hoone ehitus- ja sisustustööde maksumus (koos käibemaksuga) kokku u 20 miljonit eurot (suletud netopind 7000 m² x 2860 €/ m²). Hind sisaldab kõiki kulutusi ehitusele, sh nii projekteerimise erinevad staadiumid, ehitustööd kui ka autori- ja omanikujärelevalve. Maksumusest moodustavad projekteerimistööd 5% ehk u 1 miljon eurot (riigihange täitmisel) ning meditsiinitehnoloogia ja sisustuse soetus eeldatavalt u 15% ehk u 3 miljonit eurot. Projektilahendus kohandatakse koostatavate eelarvestuste alusel mahtuma kavandatud eelarve piiridesse. Lõplik eelarve selgub järgmiste etappide käigus sh vajaliku meditsiinitehnoloogia planeerimise ja riigihangete läbiviimise tulemusena. Võimalus on osa kallimat meditsiinitehnoloogiat (nt MRT) soetada projektiväliselt järelmaksuga. 4.2. P2 – Haigla 1 hoone rekonstrueerimine Arvestades kõiki ettevalmistavaid tegevusi on hoone rekonstrueerimis- ja sisustustööde maksumus (koos käibemaksuga) kokku u 17,6 miljonit eurot (rekonstrueeritav suletud netopind 13 500 m² x 1300 €/ m²). Hind sisaldab kõiki kulutusi, sh nii projekteerimise erinevad staadiumid, rekonstrueerimis- ja ehitustööd kui ka omanikujärelevalve. Eeldatavast maksumusest moodustavad 18 projekteerimistööd eeldatavalt u 5% ehk u 0,8 miljonit eurot ning meditsiinitehnoloogia ja sisustuse soetus u 10% ehk u 1,6 miljonit eurot. Projektilahendus kohandatakse koostatavate eelarvestuste alusel mahtuma kavandatud eelarve piiridesse. Lõplik eelarve selgub järgmiste etappide käigus sh vajaliku meditsiinitehnoloogia planeerimise ja riigihangete (kavandatud on projekteerimis-ehitustööde hange) läbiviimise tulemusena. Algselt projekti raames kavandatud Haigla 1 hoone energiasäästutööd õendushoolduskorpuses (suletud netopind 3000 m²), energiaauditi hinnangu alusel maksumusega u 1 miljon eurot, teostatakse vaid juhul kui selleks jagub eelarvelisi vahendeid. 19 5. Ruumide planeerimise alused Ravi ja palatipindade planeerimine peab lähtuma õigusaktidest tulenevatest nõuetest ja haigla töökorraldusest. Palatid  1-kohalise palati minimaalne suurus on 11 m², lisaks wc, palatis sees kätepesu võimalus, loomulik valgus.  2- kohalise ja 3-kohalise palati minimaalne suurus on vähemalt 7 m² voodikoha kohta, lisaks wc, võimalus voodikohtade eraldamiseks, kätepesu võimalus, loomulik valgus.  Isolaatori minimaalne suurus on 14 m², sh 1-kohaine palat pindalaga vähemalt 10 m², wc ja kontaktivaba segistiga ning kraanikausiga lüüs.  Intensiivravi palati minimaalne suurus on vähemalt 9 m² (I aste) või 13 m² (II aste) voodikohta kohta, lisaks õepost ja inva-wc.  Päevaravi palati minimaalne suurus on 7 m² voodikoha kohta, jälgimisvõimalus õepostist ja inva-wc lähedus.  Kõik palatid on varustatud vajalike erisüsteemidega (sh arvutivõrk, haigla elektroonilise aparatuuri teabevahetus, patsient–personal signalisatsioonisüsteemid ja meditsiinigaasid).  Läbivalt rakendub paindliku voodifondi põhimõte. Diagnostika ja ravi ruumid  Protseduuriruumide minimaalne suurus on 14 m² (soovitavalt enam).  Funktsionaaldiagnostika ja endoskoopia protseduuride ruumide minimaalne suurus on 16 m² (soovitavalt enam).  Diagnostika, labori jm raviüksuste aparatuuriga ruumid peavad vastama tootja nõudmistele ja teistele õigusaktidele.  Ambulatoorse eriarstiabi vastuvõturuumide minimaalne suurus on 14 m² (soovitavalt enam, kuni 26 m²), loomulik valgus.  Eriotstarbelised ruumid vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja haigla töökorraldusele. 20 Tervisekeskuse ruumid  Perearsti, pereõe ja muude tervishoiutöötajate loomuliku valgusega ruumid, minimaalse suurusega 16 m² (või koos omavahelise ühendusega 12 m² + 12 m²).  Protseduuriruumid minimaalse suurusega 16 m² (või koos omavahelise ühendusega 12 m² + 12 m²).  Füsioteraapia teenuse ruumid on lahendatud taastusravi osakonna koosseisus 6 korrusel (P2). Lisad: P1 - Hoone funktsionaalne programm ja arhitektuurne plaanilahendus 1:500 P2 - Hoone funktsionaalne programm ja arhitektuurne plaanilahendus 1:500 21  KINNITATUD Sotsiaalministri 30.09.2025 käskkirjaga nr 77 “Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine” SA Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etapp (2025 – 2030) Funktsionaalne programm P1 Narva 2025 SISUKORD 1. PLANEERITAV FUNKTSIONAALSUS.......................................................................................... 3 1.1. HOONE ARHITEKTUURNE KONTSEPTSIOON ................................................................................. 3 1.2. PLANEERITAV FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR JA PINNAD ............................................................. 5 2. PLANEERITAVA HOONE FUNKTSIONAALNE PROGRAMM .................................................... 7 2.1. Keldrikorrus...................................................................................................................... 7 2.1.1. Personali riideruumid ..................................................................................................... 8 2.1.2. Jäätmekäitlus ja koristus ............................................................................................... 8 2.1.3. Muude tugiteenuste korraldus ....................................................................................... 9 2.2. I korrus ............................................................................................................................ 10 2.2.1. Ambulatoorne eriarstiabi.............................................................................................. 10 2.2.2. Diagnostika .................................................................................................................. 11 2.3. II korrus –ambulatoorsed vastuvõtud ja sisehaiguste kliiniku lasteosakond ......... 12 2.3.1. Ambulatoorne eriarstiabi.............................................................................................. 12 2.3.2. Sisehaiguste palatiosakond (lastehaigused) ............................................................... 13 2.4. III korrus – sisehaiguste palatiosakond (infektsioonhaigused) ................................ 14 2.5. IV korrus - sisehaiguste palatiosakond ....................................................................... 15 2.6. Katusekorrus .................................................................................................................. 16 LISA: ARHITEKTUURNE PLAANILAHENDUS 1:500..................................................................................... 16 2 1. Planeeritav funktsionaalsus 1.1. Hoone arhitektuurne kontseptsioon Narva Haigla uue ravikorpuse hoone on planeeritud kinnistule Haigla 5a. Ristkülikukujuline planeeritav kinnistu piirneb lõunas Maslovi tänavaga, idas Haigla 5 hoonega, põhjas Haigla 7 ja Haigla 9 hoonetega ning läänes Kreenholmi tänavaga. Hoone avaneb idakaarde olemasoleva haiglakompleksi õuealale, kuhu on planeeritud vajalikud pääsud hoonesse. Keldrikorruse kaudu on hoone tunneliga ühendatud Haigla 5 hoone ja sealt edasi teiste haiglakompleksi hoonetega. Kreenholmi tänava poolne ala annab võimaluse maapealseks parkimisalaks hoone peasissepääsu vahetus läheduses (joonis 1). Joonis 1. Uue ravikorpuse planeeritav asukoht Patsiendi- ja külastajate sissepääsu lähedusse on ettenähtud parkimiskohad, hoone eesmine rivi on planeeritud puuetega inimeste autodele ja elektrisõidukitele. Hoone lääneküljele on planeeritud haigla teenindusala. Laadimisala on viidud kaldteega ehitise 0. korrusega samale tasandile. Ligipääs laadimisalale on Maslovi tänavalt. 3 Hoone kavandamisel on eesmärgiks luua planeering, kus erinevad funktsioonid paiknevad loogiliselt ja meditsiiniteenused saavad eelise. Funktsioonide paiknemine peab tagama ka külastajatele ja personalile võimalikult selged ja kiired ühendusteed: - Oluliseks ühenduslüliks ravikorpuse toimimisel on keldrikorruse tunnel. Seda kaudu saabuvad palatiblokki suunatud patsiendid EMOst, plaanilised haiged, samuti ravi kestel diagnostikasse suunatud patsiendid või raviüksuste vaheliselt liikuvad patsiendid. - Ainult eelregistreeritud patsientide (vastuvõtud ja diagnostika) ligipääs toimub läbi 1. korruse fuajee. Samuti palatiblokkides viibivate patisentide külastajate liikumine toimub läbi fuajees paikneva lähima liftibloki, mille kaudu on võimalik jõuda igal korrusel (väljaspool vajadusel lüüsiga eraldatavat palatiblokki) paiknevasse liftihalli. - Peamiselt voodil/raamil transporditavate patsientide ja personali liikumine toimub hoone kahes põhjapoolses liftiblokis, ühendades hoone 2-4 korruse palatiblokid neid teenindavate tugiteenustega läbi tunneli. - Lamavate patsientide evakueerimine on võimalik evakuatsioonilohisteid või ronimasinat kasutades trepikodade kaudu (2 tk). Erinevate osakondade ruumid on ette nähtud modulaarsed ja mobiilsed, võimaldades kasutada ruume ka funktsioonide muutumisel. Samamoodi on ettenähtud ruumide tehnoloogiline valmidus multifunktsionaalseks kasutuseks. Sarnane süsteem on ettenähtud ka palatiblokkide planeerimises. Modulaarne planeering koos jagatud voodifondi ja aktiivse voodikasutuse juhtimisega toetab vajalike palatite ja nende juurde kuuluvate lisapindade optimaalselt kasutust. Hoone kavandamisel on vaja lähtuda universaalse disaini põhimõtetest. Hoone peab olema planeeringult multifunktsionaalne ning loodava keskkonna disain ja ülesehitus ilma kohandamise vajadusteta ligipääsetav, arusaadav ning laiapindselt kasutatav nii maksimaalselt kui võimalik. Arvesse võetakse ka erivajaduste – ja puuetega inimeste vajadusi. Vastuvõturuumid ja palatid on võimalusel standardsed ja seeläbi on nende kasutusala paindlikult muudetav. Projekteerijatele antakse ülesanne arendada ja luua lahendused, mis on koheselt ligipääsetavad ning kohandatavad ning sobivad sellest tulenevalt nii paljudele inimestele kui võimalik, sealhulgas erivajadustega inimestele. Kõik lahendused peavad olema igakülgselt läbimõeldud ning vastama mõistlikkuse piires kasutajate erinevatele vajadustele. Eesmärgiks on universaalsuse ja kergelt ümberkohandatava saavutamine nii suures ulatuses kui võimalik. 4 Keskkond, kommunikatsioonivahendid ning teenused peavad olema lihtsad ning arusaadavad kõikidele kasutajatele, sealhulgas erivajadustega inimestele, kes kasutavad tehnilisi abivahendeid. Seetõttu on oluline, et universaalse disaini põhimõtetest lähtuvad lahendused oleks ühildatavad ka tehniliste abivahenditega. Hoonemahu sisene tunnel on eelkõige planeeritud kaupade ja voodipatsientide liikumiseks (Haigla 5 suunal ei ole võimalik liikumisteede segunemist siiski vältida). 1.2. Planeeritav funktsionaalne struktuur ja pinnad Uude palatikorpusesse on planeeritud viie funktsionaalse valdkonna pinnad mahus u 7000 m² (tabel 1). Tabel 1. Hoone jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks Funktsioon Ruumide pind (m²) 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 1060 Diagnostika 384 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 676 2. PALATIOSAKOND 2059 Infektsioonhaigused 863 Lastehaigused 477 Sisehaigused 718 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 2653 Personali riietusruumid 227 Üldkasutatavad ruumid 2426 5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 1117 Jäätmekäitlus 75 Ladu ja varustus 11 Tehnoruumid 1031 6. TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS 76 Personali täienduskoolitus 76 Kokku 6965 Kokku on hoonesse planeeritud 59 voodikohta, sh 10 intensiivravi kohta. Sisekliiniku voodifondis on arvestatud paindlikkuse põhimõttega, kasutatakse ühtset voodifondi kontseptsiooni. Kohtade jaotus funktsionaalse struktuuri ja erialade lõikes on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Raviüksuste planeeritav struktuur ja voodikohad uues korpuses Palat 1- Palat 2- Palat 3- Intensiiv- Palat Palat Raviüksus kohaline kohaline kohaline ravi isolaator Päevaravi Kokku 2. korrus Sisekliinik 4 2 3 2 11 Lastehaigused 4 2 3 2 11 3. korrus Sisekliinik 10 2 8 4 24 Infektsioonhaigused 10 2 8 4 24 4. korrus Sisekliinik 19 2 3 24 Sisehaigused 19 2 3 24 Kokku 33 6 6 10 4 0 59 5 Üksuste paigutusel, omavaheliste seoste loomisel ja sisemisel tsoneerimisel on loodud haigla funktsionaalsetest vajadustest tulenev lahendus tagamaks maksimaalselt kiire ja tõhus arstiabi, ressursside säästlik kasutamine ning kaasaegsed ravi- ja töötingimused. Hoone on planeeritud viie korruseline (sh üks maa-alune korrus), lisaks tehnilised pinnad katusel. Uue ravikorpuse ruumivajadus on suurusjärgus ligi 7000 m² netopinda. Üksuste paiknemine hoone korruste lõikes on välja toodud tabelis 3. Tabel 3. Planeeritavad pinnad hoone korruste lõikes Funktsioon Ruumide pind (m²) 0. korrus 973 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 687 Personali riietusruumid 227 Üldkasutatavad ruumid 460 5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 286 Jäätmekäitlus 75 Tehnoruumid 211 1. korrus 1277 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 759 Diagnostika 384 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 376 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 518 2. korrus 1277 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 300 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 300 2. PALATIOSAKOND 477 Pediaatria 477 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 499 3. korrus 1272 2. PALATIOSAKOND 863 Infektsioonhaigused 863 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 408 4. korrus 1275 2. PALATIOSAKOND 718 Sisehaigused 718 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 480 6. TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS 76 Personali täienduskoolitus 76 Katusekorrus 893 4. ÜLDKASUTATAVAD RUUMID 62 Üldkasutatavad ruumid 62 5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 831 Ladu ja varustus 11 Tehnoruumid 820 Kokku 6965 Vertikaaltransport toimub kahe liftibloki liftidega. Tehnoloogilistest vajadustest ja nakkuskontrolli nõutest tulenevalt võib olla osal liftidest vajalik kasutamist piirata ja reguleerida nii kasutajate kui korrustel peatumise osas. 6 2. Planeeritava hoone funktsionaalne programm Peatükis on esitatud hoone funktsionaalne programm planeeritava hoone korruste ja üksuste põhifunktsioonide / ruumide lõikes. 2.1. Keldrikorrus Keldrikorruse (sh varjend) rajamine on planeeritud ainult hoone põhjapoolse osa alla. Juurdepääsud: 1. tunnel, millega on tagatud ühendus teiste haiglakompleksi hoonetega - H5, H3, H1 2. sisse- ja väljapääsud personalile trepikoja kaudu (väljapääsuga välialale hoone lääne küljelt) 3. 2 liftiblokki 4 liftiga (sh teenindusliftid) - teenindusliftid on vertikaalselt hoonet läbivad 4. sõidukiga ligipääs läbi kaubaterminali transpordiala (hoone idaküljel) 0. korrusele planeeritud ruumid koos indikatiivsete pindaladega on esitatud tabelis 4. Tabel 4. Üksuste jaotus ja pindala – 0. korrus Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²) 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 18 687 Personali riietusruumid 10 227 Dušš 2 29 Riietus 2 173 Saun 2 18 WC 4 8 Üldkasutatavad ruumid 8 460 Lift 4 29 Liikumistee 1 119 Trepikoda 1 19 Tunnel (Haigla 5) 1 272 Varjendi tunnel 1 21 5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 11 286 Jäätmekäitlus 4 75 Nakkusohtlikud jäätmed 1 14 Ohtlikud jäätmed 1 14 Prügi, paberipress 1 32 Ravimite jäätmed 1 14 Tehnoruumid 7 211 Generaator 1 32 IT 1 32 O2 avariikeskus 1 17 Peakilp 1 31 Soojasõlm 1 37 Sprinkler ja veemõõdusõlm 1 35 Veemõõdusõlm, veemahuti 1 27 Kokku 29 973 7 2.1.1. Personali riideruumid Planeeritavas hoones hakkab tööle vahetustega kuni 200 inimest. Personali ruumid on mõeldud riiete vahetamiseks, st igal töötajal on oma riidekapp. Lisaks on arvestatud ka ajutiste tudengite, residentide jt riidekappidega. Meestel ja naistel on eraldi ruum, kummagi juures on 2 WC-d, vähemalt 6-kohaline duširuum ja saun. Töötajate juurdepääs on võimalik hoonest väljast trepikoja kaudu või siis kasutades lifte. Personali riideruumid on vastava normi järgselt välja ehitatud ja vajaduse tekkimisel täidavad varjendi funktsiooni. Varjendi ligipääsutunnel avaneb hoone kirdenurgas. Varjendist on mõne meetri kaugusel pääs trepist maapeale ja olemas läbi panduse evakuatsioonitee transpordivahendiga. Ruumile on loodud ravigaaside ühendamise võimekus ja autonoomne elektriühendus. 2.1.2. Jäätmekäitlus ja koristus Kõik jäätmed koondatakse ühte jäätmekäitluspunkti, kus transporditakse edasi vastavalt jäätmekäitluse nõuetele. Tekkivad jäätmed liigitatakse vastavalt jäätmeseadusele ja haigla jäätmekäitluskorrale. Jäätmed tuleb sorteerida ja koguda tekkekohal eraldi ning käidelda vastavalt tegevuskoha nõuetele. Meditsiinilisi jäätmeid tuleb käidelda vastavalt haigla meditsiiniliste jäätmete erikäitlemise juhendile ja kõlbmatuid ravimeid käidelda vastavalt haigla kõlbmatute ravimite käitlemise juhendile. Segaolmejäätmetest eraldi on vaja koguda ohtlike jäätmed, taaskasutatavaid jäätmed, pakendijäätmeid ja diskreetset paberit. Ohtlikest jäätmetest kogutakse eraldi erikäitlemist vajavad meditsiinilised jäätmed, ravimijäätmed, kemikaalide jäätmed, elavhõbedajäätmed ja kõlbmatud elavhõbedalambid ning kasutatud akud ja patareid. Selleks planeeritakse ja sisustatakse eraldi ruumid. Ühendused ja liikumisteed:  jäätmed kogumise ja liikumise teekond peab olema planeeritud nii, et välditaks palatitest ja üldkasutatavatest ruumidest läbiminekut;  jäätmekäitluse ruumide asukoha valik on soovitavalt liftisõlme ja panduse lähedal hoone 0. korrusel, kuhu on hea juurdepääs vastava transpordivahendiga;  ruumide koristus ja pesemine toimub spetsiaalvarustusega, igale korrusele on planeeritud koristusvahendite ruum. 8 2.1.3. Muude tugiteenuste korraldus Ladu, varustus ja hooldus Ladude töökorralduses olulist funktsionaalsuse muutust ei planeerita – hoone keldrikorrusele laopindu ei rajata. Laonduse korralduse keskuseks jääb hoone H1, kus toimub peamine haiglasse saabuvate kaupade vastuvõtt, ladustamine, sisetranspordi korraldamine. Loodud on veokite ettesõidu võimalus, hoones on võimalik väljastpoolt tulevad kaubad, materjalid ning seadmed võtta vastu vahetult vastava üksuse lattu vahelattu või kasutuskohale; Kaupade ja materjalide sisetransport toimub kärude või rataskonteineritega (võimalusel toimub üleminek elektrilistele või robootilistele vahenditele). Pesumajandus Pesumajanduses olulist funktsionaalsuse muutust ei planeerita. Pesumajanduse korralduse keskuseks jääb H1 hoone, kus puhas pesu koondatakse eraldi ruumi ja jaotatakse vastavalt vajadusele palatiosakondadesse (H1 ja uus ravikorpus), kus on olemas väiksemad vahelaod; Must pesu tuuakse palatiosakondade vahelaost eraldi ruumi. Pesupesemise teenus ostetakse sisse. Toitlustus Toitlustuse korralduses olulist funktsionaalsuse muutust ei planeerita. Toitlustuse korralduse keskuseks jääb H5 hoone köök, kust toit toimetatakse tunneli kaudu palatiosakondadesse uues ravikorpuses ja H1 hoones. Palatiosakondades on planeeritud vastavad abiruumid. Haiglaapteek Haiglaapteegi tegevuses olulist funktsionaalsuse muutust ei planeerita. Haiglaapteek jääb H9 hoonesse, kust varustatakse haigla osakondi medikamentide, sidematerjalide, ühekordsete süsteemide, põetusvahendite jms. Apteegis jaotatakse ravimid ja väljastatakse osakonda päevase kogusena, ekspeditsiooni eest vastutab apteek. 9 2.2. I korrus Hoone esimese korruse sissepääs toimub läänekaarest (hoone H5 vastas) haigla sisehoovis olevast parklast ja on mõeldud ainult planeeritava hoone teenindamiseks. Läbi fuajee registratuuri liiguvad:  uuringutele suunatud patsiendid EMO-st ja muu ravi kestel diagnostikasse või teise raviüksusesse suunatud patsiendid haiglakompleksi teistest hoonetest (keldrikorruse tunneli kaudu ja liftiga);  eelregistreeritud patsiendid (ambulatoorsed vastuvõtud, päevaravi ja diagnostika) ning palatiblokkides viibivate patisentide külastajad hoone sissepääsust (üleriiete jaoks on planeeritud garderoob). Üksuste jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 5. Tabel 5. Üksuste jaotus ja pindala – I korrus Funktsioon Ruumide pind (m²) 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 759 Diagnostika 384 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 376 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 518 Fuajee 64 Info+registratuur 8 Riidehoid 54 Pääste infopunkt 8 Kokku 1277 2.2.1. Ambulatoorne eriarstiabi Üksuses toimub haigete ambulatoorne eriarsti vastuvõtt, diagnoosimine ja ravi. Eriarsti ambulatoorse vastuvõtu ruumide juurde kuuluvad protseduuride toad ja muud erialateenuse osutamiseks vajalikud kabinetid. Kokku on planeeritud 12 vastuvõtukabinetti ja protseduuriruumi. Analüüsid liiguvad tunneli kaudu Haigla 3 asuvasse laborisse. Ruumid on ristkasutuses. Vastuvõtte korraldavad eelkõige uues hoones töötavate üksuste eriarstid (sisehaigused) ja õed. Suur osa ambulatoorseid vastuvõtte teistel erialadel jätkub Haigla 1 hoones. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 6. 10 Tabel 6. Ruumide jaotus ja pindala – Ambulatoorne eriarstiabi Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²) Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 23 376 Ravi ja protseduurid 13 226 Arsti kabinet 9 150 Protseduurid 1 17 Töökabinet, sots.töötaja 1 19 Vastuvõtu kabinet 2 41 Personal 4 98 Kliiniku juhataja 1 30 Kliiniku vanemõde 1 24 Töökabinet 1 19 Töökabinet, sekretär 1 25 Üldruumid 6 51 Inva WC 1 7 Ooteala 2 35 WC 3 10 2.2.2. Diagnostika Üksuses toimub funktsionaaldiagnostiliste ja radioloogiliste uuringute tegemine. Aparatuuriga ruumid peavad vastama tootja tehnilistele tingimustele ja valdkondlikele õigusaktidele. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 7. Tabel 7. Ruumide jaotus ja pindala – Diagnostika Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²) Diagnostika 25 384 Ravi ja protseduurid 11 215 Dussiruum 1 7 EHHO 1 22 EKG, holter 1 30 Koormustest 1 21 MRT 1 42 MRT tehniline ruum 1 13 Riietuskabiin 2 9 Röntgen 1 31 Tehnikud 2 40 Personal 2 56 Puhkeruum 2 56 Laod jm abiruumid 5 40 Deso ladu 1 4 IT 1 7 Koristusruum 1 9 Ladu 1 13 UPS / elektrikilp 1 7 Üldruumid 7 73 Inva WC 1 7 Ooteala 2 55 WC 4 11 Diagnostikaüksusesse toimub haiglakompleksi teistest hoonetest liikumine läbi tunneli, teepikkus Haigla 1 hoonest on ligi 200 m. Tulenevalt EMO asukohast Haigla 1 hoones ja ka 11 ambulatoorsete vastuvõttude jätkumisest Haigla 1 hoones, on osa diagnostilisi tegevusi kahes hoones (H1 pind on täiskoormatud) ehk uue korpuse diagnostikaüksus teenindab kogu haiglakompleksi arste. 2.3. II korrus –ambulatoorsed vastuvõtud ja sisehaiguste kliiniku lasteosakond Hoone teisele korrusele on planeeritud eriarstide ja õdede ambulatoorsed vastuvõtud ja sisekliiniku osakondade ruumid, kus toimub haigete põetus ja ravi eelkõige pediaatria erialal. Samas on sisekliiniku voodifondis arvestatud paindlikkuse põhimõttega ja kasutatakse ühtset voodifondi kontseptsiooni. Palatites on kokku 11 voodikohta, sealhulgas I astme intensiivjälgimisega 1 voodi koos 1 lisaks avatava reservvoodikohaga. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 8. Tabel 8. Üksuste jaotus ja pindala – II korrus Funktsioon Ruumide pind (m²) 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 300 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 300 2. PALATIOSAKOND 477 Lastehaigused 477 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 499 Üldkokkuvõte 1277 2.3.1. Ambulatoorne eriarstiabi Üksuses toimub haigete ambulatoorne eriarstide ja õdede vastuvõtt, diagnoosimine ja ravi. Kokku on planeeritud 15 vastuvõtukabinetti. Ruumid on ristkasutuses. Vastuvõtte korraldavad eelkõige uues hoones töötavate üksuste eriarstid (sisehaigused) ja õed. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 9. Tabel 9. Ruumide jaotus ja pindala – eriarstide ambulatoorne vastuvõtt Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²) Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 17 300 Ravi ja protseduurid 15 261 Aneemia õe ja toitlustamise õe vastuvõtt 1 17 Endrokrinoloogia vastuvõtt 1 17 Endrokrinoloogia õe vastuvõtt 1 16 Gastroentroloogia vastuvõtt 1 17 Kardioloogia vastuvõtt 1 17 Kardioloogia õe vastuvõtt 1 16 Lastearstide amb. Vastuvõtt 1 19 Nõustamiskabinet 1 18 Psühhiaater/psühholoog 2 35 Pulmonoloogia vastuvõtt 1 16 Pulmonoloogia õe vastuvõtt 1 22 Tuberkoloosi OKR vastuvõtt 1 16 12  Uneapnoe 1 16 Vaimse tervise õde 1 19 Personal 1 19 Personali puhkeruum +wc 1 19 Üldruumid 1 20 Ooteala 1 20 2.3.2. Sisehaiguste palatiosakond (lastehaigused) Hoone teisele korrusele on planeeritud sisekliiniku palatiosakond. Palatisektsioonides toimub haigete põetus ja ravi eelkõige pediaatria erialadel. Samas on sisekliiniku voodifondis arvestatud paindlikkuse põhimõttega ja kasutatakse ühtset voodifondi kontseptsiooni. Osakonnas on 9 tavapalatit voodikohta ning 2 intensiivravi kohta, kokku 11 kohta. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 10. Tabel 10. Ruumide jaotus ja pindala – sisekliinik (lastehaigused) Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²) Lastehaigused 30 477 Palatid 6 143 Palat 3k +wc 1 38 Palat 2k + wc 1 30 Palat 1k + wc 4 75 Intensiiv palat 1 31 Ravi ja protseduurid 2 38 Protseduurid 1 22 Raamipesu 1 17 Personal 6 124 Arstide ruum 1 24 Assistendid 1 21 Personali puhkeruum 1 18 Vanem arst 1 24 Vastutav õde 1 18 Õepost 1 19 Laod jm abiruumid 11 107 Aparatuur 1 13 IT 1 7 Kaitsevahendid 1 12 Koristusruum 2 18 Ladu 2 12 Ladu (must pesu) 1 15 Ladu (puhas pesu) 1 14 Siibripesu 1 10 UPS 1 7 Üldruumid 4 34 Inva WC 1 7 Mängutuba 1 20 WC 2 6 13 2.4. III korrus – sisehaiguste palatiosakond (infektsioonhaigused) Hoone kolmandale korrusele on planeeritud sisekliiniku palatiosakond (eelkõige infektsioonhaigused). Samas on sisekliiniku voodifondis arvestatud paindlikkuse põhimõttega ja kasutatakse ühtset voodifondi kontseptsiooni. Palatisektsioonides toimub haigete põetus ja ravi. Palatites on kokku 24 voodikohta, sealhulgas I astme intensiivjälgimisega 8 voodit ja 4 isolaatortüüpi palatit. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 11. Tabel 11. Ruumide jaotus ja pindala – sisekliinik (infektsioonhaigused) Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²) 2. PALATIOSAKOND 53 863 Infektsioonhaigused 53 863 Palatid 15 280 Palat 1k + wc 9 166 Palat 2k+wc 1 30 Palat 1k (lüüs+ wc) 1 17 Isolaator (lüüs +wc) 4 67 Intensiiv 2 106 Õepost (intensiivravi) 2 16 Ravi ja protseduurid 3 53 Nõustamine 1 20 Protseduurid 1 16 Raamipesu 1 18 Personal 8 195 Arstide ruum 1 56 Kabinet 1 19 Ladu osak. perenaine 1 10 Valve arst 1 19 Vastutav õde 1 19 Õdede puhkeruum 1 27 Õepost 1 20 Intensiivravi puhkeruum + wc 1 27 Laod jm abiruumid 13 124 Aparatuur 1 10 IT 1 7 Kaitsevahendid 1 12 Koristusruum 2 19 Ladu 2 26 Ladu (must pesu) 1 9 Ladu (puhas pesu) 1 9 Siibripesu 1 9 Toit 2 19 UPS 1 7 Üldruumid 10 90 Inva WC 2 13 Isoleeritud liikumistee 1 43 Lüüs 1 8 Puhkeala 1 15 WC 5 12 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 10 408 14 2.5. IV korrus - sisehaiguste palatiosakond Hoone neljandale korrusele on planeeritud sisekliiniku palatiosakond. Sisekliiniku voodifondis arvestatud paindlikkuse põhimõttega ja kasutatakse ühtset voodifondi kontseptsiooni. Palatisektsioonides toimub haigete põetus ja ravi. Üksuses on kokku 24 voodikohta. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 12. Tabel 12. Ruumide jaotus ja pindalad – sisekliinik (sisehaigused) Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²) 2. PALATIOSAKOND 46 718 Sisehaigused 46 718 Palatid 21 415 Palat 2k + wc 1 30 Palat 1k + wc 19 348 Palat 3k + wc 1 38 Ravi ja protseduurid 3 58 Nõustamine 1 22 Protseduurid 1 16 Raamipesu 1 20 Personal 3 104 Arstide puhkeruum 1 31 Arstide ruum 1 30 Õepost 1 43 Laod jm abiruumid 11 100 Aparatuur 1 15 Inventar 1 10 IT 1 7 Kaitsevahendid 1 11 Koristusruum 2 17 Ladu (must pesu) 1 8 Ladu (puhas pesu) 1 8 Siibripesu 1 8 Toit 1 9 UPS 1 7 Üldruumid 8 41 Inva WC 2 13 Puhkeala 1 17 WC 5 11 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 10 480 6. TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS 1 76 Personali täienduskoolitus 1 76 Korrusele on planeeritud ka kogu haiglakorpusele mõeldud eelbroneerimisega koolitusruum (76 m²). 15 2.6. Katusekorrus Katusekorrus on planeeritud hoone tehniliseks korruseks, st et tervishoiuteenuseid korrusele planeeritud ei ole. Lisa: arhitektuurne plaanilahendus 1:500 16  KINNITATUD Sotsiaalministri 30.09.2025 käskkirjaga nr 77 “Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine” SA Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etapp (2025 – 2030) Funktsionaalne programm P2 Narva 2025 SISUKORD 1. PLANEERITAV FUNKTSIONAALSUS.......................................................................................... 3 1.1. HOONE REKONSTRUEERIMISE KONTSEPTSIOON .......................................................................... 3 1.2. PLANEERITAV FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR JA PINNAD ............................................................. 8 2. REKONSTRUEERITAVA HOONE FUNKTSIONAALNE PROGRAMM ..................................... 11 2.1. Soklikorrus ehk 0. korrus .............................................................................................. 11 2.1.1. Jäätmekäitlus ja koristus ............................................................................................. 12 2.1.2. Pesumajandus ............................................................................................................. 12 2.1.3. Personali riietusruumid ................................................................................................ 12 2.1.4. Labor............................................................................................................................ 12 2.2. I korrus ............................................................................................................................ 13 2.2.1. Tervisekeskus .............................................................................................................. 14 2.2.2. Diagnostika .................................................................................................................. 14 2.3. II korrus – ambulatoorsed vastuvõtud ja operatsiooniplokk .................................... 15 2.4. III korrus – ambulatoorsed vastuvõtud ja intensiivravi ............................................. 17 2.5. IV korrus – sünnitusabi ja gümekoloogia ................................................................... 18 2.6. V korrus - üldkirurgia .................................................................................................... 19 2.7. VI korrus – ambulatoorne taastusravi ......................................................................... 20 2.8. Katusekorrus .................................................................................................................. 21 2.9. Õendushoolduskorpus ................................................................................................. 21 LISA: ARHITEKTUURNE PLAANILAHENDUS 1:500..................................................................................... 21 2 1. Planeeritav funktsionaalsus 1.1. Hoone rekonstrueerimise kontseptsioon Haigla 1 hoone rekonstrueeritakse tervikuna energiasäästlikuks, osa hoone amortiseerunud ja hetkel kasutusest väljas olevatest pindadest võetakse kasutusse perearstidele tervisekeskuse rajamiseks. Hoones on integreeritud EMO, intensiivravi, ambulatoorne- ja päevaravi, esmatasandi tervishoiuteenused, statsionaarne ravi, diagnostika, taastusravi, dialüüsravi, õendushooldus ja ka erinevad sotsiaalteenused. Hoone koosneb kolmest korpusest:  6-korruseline ravihoone;  3-korruseline keskmine hooneosa;  3-korruseline 2013. aastal rajatud juurdeehitus. Kõigil kolmel hooneosal on lisaks keldrikorrus, mille tunnelite kaudu on hooneosad omavahel ühendatud ja ühendatud ka haiglakompleksi teiste hoonetega (Haigla 3 ja Haigla 5). Peahoone ja keskmine hooneosa on omavahel ühendatud koridoriga 1-3 korruse tasemetel. Hoonesse on hetkel koondatud suur osa SA Narva Haigla aktiivravist, sh EMO, operatsiooniplokk, anestesioloogia ja intensiivraviosakond, mikrobioloogia labor, endoskoopiauuringute kabinetid, radioloogiakliiniku uuringute ruumid (kompuutertomograaf, röntgen, sonograafia), TÜK keemiaravi ruumid, sünnitustoad, statsionaarse ja päevaravi palatiosakonnad (kirurgia- ja naistekliinik), dialüüsiraviruumid, erinevad ambulatoorsete eriarstide/eriõdede ja 2 perearsti vastuvõtu ruumid ning ambulatoorse taastusravi ruumid. 2013 a juurdeehituses on õendusabi osakond. Hoones on tehtud episoodilisi ehituslike parendusi. Osa pinda on amortiseerunud ja kasutusest väljas sh. liftid. Samas rajati koroonaviiruse puhangu ajal 3 korrusele 2 kaasaegset isolatsioonipalatit. 6- korruseline ravihoone on algupäraselt ehitatud järgneva arhitektuurse loogikaga:  pikisuunaliselt on 11 konstruktiivset kandvate seintega sektsiooni (mida on ruumisektsioonide vahel võimalik osaliselt avada); 3   ristsuunaliselt on jaotus järgnev: ruumisektsioon (loomulik valgus) – liikumistee - keskne ruumisektsioon – liikumistee - ruumisektsioon (loomulik valgus). Loomuliku valgusega ruumisektsioonide pindala on u 27 m²;  kaks liikumisteed ulatuvad pikisuunaliselt hoone ühest otsast teise ja lõpevad rõdudega;  Hoones paiknevad seitse (sh 3 õendushoones) trepikoridori ja 10 lifti ning 1 tõstuklift . Lisaks veel on nende teenindamiseks tarvilikud ristsuunalised liikumisteed-hallid (2 väiksemat hoone otstes ja suurem keskel);  loomuliku valgusega ruumisektsioonis paiknevad palatid, vastuvõtu- ja protseduuride ruumid;  kesksektsioonis paiknevad üldjuhul üldkasutatavad ja tugiteenuste funktsioonidega ruumid ning tehnosüsteemide püstikud (vesi- ja kanalisatsioon, ventilatsioon, elekter). Aastate jooksul ellu viidud ümberehitustööde tulemusel on algselt loogikat osaliselt muudetud. Rajatud on suletud sektsioone poole korruse lõikes (nt 1. korruse EMO ja 6. korruse hemodialüüs) või neljandiku korrusepinna ulatuses (nt 2. korruse onkoloogiakeskus, 3. korruse endoskoopiakeskus ja 2023. rajatud aastal isolaatorite plokk) või siis muul moel hõlmatud pinda mittestandardse ruumilahendusega (nt 1.korruse kompuuter). Hooneosa suurimaks kitsaskohaks ravitegevuse korraldamiseks kaasaegsel moel on ventilatsioonisüsteemi, vee- ja kanalisatsiooniühenduse puudumine loomuliku valgusega ruumisektsioonides (palatites ja protseduuriruumides puuduvad tualettruumid ja pesemisvõimalused). Samuti teiste eriosade mitterahuldav seisukord või puudumine, vähese loomuliku valgusega liikumisteed ning kesksektsioonide tehnosüsteemide püstakutega liigendatud planeering. Hoones puudub füüsiline ja visuaalne avarus, mida võimendab juba esmamulje sisenemisel kokkusurutud pinnaga fuajee kaudu ning kogu hoone registratuuri paiknemine kitsas koridoris. Piisavat avarust ei ole olemasolevas hoonemahus ja piiratud finantsvahenditega võimalik paraku ka juurde luua. Seega on hoone rekonstrueerimise raames vaja ehitustöid planeerida ja ellu viia kolme olulise vaatenurga alt:  energiatõhususe parandamiseks tarvilikud tööd (hoone kasutuskulude ja keskkonnajälje vähendamiseks);  tehnosüsteemide kaasajastamine ja ümberpaigutamine/ lisapüstakute ja ventilatsioonisüsteemi rajamine (kaasaegsete ravivõimaluste loomiseks palatites, protseduuride- ja vastuvõturuumides); 4   võimalusel uued sisearhitektuursed lahendused paindlikuma ruumiplaneeringu võimaldamiseks, lisa ravivõimaluste kaasamiseks ja loomuliku valguse toomiseks hoone siseosasse (avades mittekandvad seinad võimalikult suures ulatuses ja kasutades nt mattklaasi). Lisaks tuleb tööde sisu ja järjekorra kavandamisel arvestada jätkuva ravitegevusega hoones. Osa hoones toimuvaid tegevusi on rekonstrueerimistööde ajaks võimalik ümber paigutada muule pinnale – toimumas on Vestervalli 15 kohandused tegevusloa saamiseks. EMO, intensiivravi ja operatsioonibloki täies mahus ümberpaigutamine rekonstrueerimistööde ajaks ei ole aga võimalik. Seetõttu tuleb tööd hoones ellu viia kahes järgus, eristades hermeetilise vaheseinaga ehitustsoon, kuna ehituse ajaperiood on eeldatavalt pikem kui tavapäraselt (u. 3 aastat). Energiatõhususe parandamiseks vajalike tööde mahtu kuuluvad hooneosa energiaauditi soovitusel vähemalt järgnevad (ravitegevust mõjutavad) tegevused:  välisseinte, katuse ja sokli soojustamine ning akende vahetus;  kütte, ventilatsiooni ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine (sh on vaja rajada vähemalt 12 täies- või osalises mahus vertikaalselt hoonet läbivat vee- ja kanalisatsioonisüsteemi püstikut palatite, ravi- ja protseduuri ruumide tarbeks);  olemasolevad valgustite asendamine LED valgustitega (mida haigla on juba alustanud ja jätkab ka peale ehitustööde lõppemist) ja hoone katusele päikesepaneelide paigaldamine. Lisaks on kaasaegsete ravitingimuste tagamiseks tarvilik palatid jm raviruumid varustada vajalike erisüsteemidega (sh arvutivõrk, haigla elektroonilise aparatuuri teabevahetus, patsient–personal signalisatsioonisüsteemid, meditsiinigaasid, turva- ja läbipääsusüsteemid jms). Muud tarvilikud ehitustööd planeeritakse täpsemalt hoone projekteerimise järgnevates etappides. 3-korruseline keskmine hooneosa koosneb põhiplaanilt keskse liikumistee ümber paiknevast põhja ja lõunapoolsest hoonemahust. Hooneosa on ühendatud juurdeehitusega 1. korrusel ja keldrikorrusel. 2. korrusel paikneb haigla operatsiooniplokk, 3. korrusel intensiivravi osakonna ruumid ja tehnosüsteemid, keldrikorrusele jäävad mikrobioloogia labor, personali garderoobid ja tehnoruumid. 1. korrus on kasutusest väljas, v.a. ravihoonet juurdeehitusega ühendav liikumistee ning sellega vahetus ühenduses olevad vastuvõtukabinetid. Kasutusest 5 väljas olev pind on sobivaim perearstiabi tervisekeskuse ruumidele, kuna paikneb vahetult haigla registratuuri kõrval. Hooneosas tervikuna on vajalikud ravihoonega sarnased tööd energiatõhususe saavutamiseks. Funktsionaalsuse muutusega kaasnevad peamised ümberkorraldused ja vastavad rekonstrueerimistööd toimuvad ainult 1. korrusel. 3-korruseline juurdeehitus on valminud 2013. aasta tagasi ning on kaasaegse ravihoone planeeringuga. Õendusabi osakonna kasutuses olevas hooneosas kuulub rekonstrueerimistööde mahtu ainult energiasäästumeetmete rakendamine (välisseinte täiendav soojustamine, uute 3-kordse paketiga akende, LED valgustite ja päikesepaneelide paigaldus). Hooneosa funktsionaalsuses ja töökorralduses muutusi ei kavandata. Hoonesse paigutub osaliselt rekontsrueerimistööde teostamise ajaks 5 korruse kirurgia statsionaarne osa. Rekonstrueerimise visioon Erinevate osakondade ruumid on soovitav rekonstrueerida moel, mis võimaldab kasutada ruume ka funktsioonide muutumisel. Luuakse võimalused ja ruumide tehnoloogiline valmidus nende multifunktsionaalseks kasutuseks (nt inva wc ja eriosade ühenduste olemasolu kõikides ravihoone 2-6 korruse palati- ja vastuvõturuumides). Olemasolevates ruumitingimustes võimalikult modulaarne planeering koos jagatud voodifondi ja aktiivse voodikasutuse juhtimisega toetab vajalike palatite ja nende juurde kuuluvate lisapindade optimaalselt kasutust. Rekonstrueerimistööde kavandamisel on vaja lähtuda universaalse disaini põhimõtetest. Hoone tuleb rekonstrueerida planeeringult multifunktsionaalseks ning loodava keskkonna disain ja ülesehitus peab olema ilma kohandamise vajadusteta ligipääsetav, arusaadav ning kasutatav kõikidele nii suures ulatuses ning nii sõltumatul ja loomulikul viisil kui võimalik. Arvesse tuleb võtta puuetega inimeste vajadusi. Vastuvõturuumid ja palatid peavad olema võimalikult standardsed ja seeläbi on nende kasutusala paindlikult muudetav. Projekteerijatele antakse ülesanne arendada ja luua lahendused, mis on koheselt ligipääsetavad ning kohandatavad ning sobivad sellest tulenevalt nii paljudele inimestele kui võimalik, sealhulgas erivajadustega inimestele. Kõik lahendused peavad olema igakülgselt läbimõeldud ning vastama mõistlikkuse piires kasutajate eripäradele. Eesmärgiks on universaalsuse saavutamine nii suures ulatuses kui olemasoleva hoone rekonstrueerimisel on võimalik, vähendades sellega erilahenduste ning eriteenuste vajadust. Keskkond, kommunikatsioonivahendid ning teenused peavad olema lihtsad ning arusaadavad kõikidele kasutajatele, sealhulgas erivajadustega inimestele, kes kasutavad tehnilisi 6 abivahendeid. Seetõttu on oluline, et universaalse disaini põhimõtetest lähtuvad lahendused oleks ühildatavad ka tehniliste abivahenditega. Parkimine on korraldatud haiglakompleksi kinnistu ja ümbruskonna olemasolevates parklates ja tänavaruumis. 7 1.2. Planeeritav funktsionaalne struktuur ja pinnad Rekonstrueerimise järgselt Haigla 1 hoones planeeritud funktsionaalsed valdkonnad ja pinnad on esitatud tabelis 1. Valdav osa olemasolevast hoone pinna funktsionaalsusest ei muutu. Lisanduvad funktsioonid on tähistatud värvikoodiga „punane“ ja kaasajastatavad funktsioonid värvikoodiga „kollane“:  Suurimaks muutuseks on esmatasandi tervisekeskuse ja jaeapteegi tarbeks ruumide rajamine.  Hoones olemasolevad eriarsti ambulatoorsete vastuvõttude ja palatiosakondade ruumid ning tehnosüsteemid kaasajastatakse.  Hoones olemasolevad üksused – EMO, operatsiooniplokk, intensiivravi, radioloogiakliinik, onkoloogia ja hematoloogiakeskus, endoskoopiakeskus ja hemodialüüsikeskus – on mõjutatud ainult energiatõhususe saavutamiseks vajalikest töödest, korruseid läbivate tehnosüsteemide rajamisest ja kaasnevatest vajalikest siseviimistlustöödest põhimõttel – nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik. Nimetatud üksustes funktsionaalseid muutusi ei toimu.  2013. a. valminud iseseiseva statsionaarse õendusabi hooneosa saab eelarvevahendite olemasolul kuuluma rekonstrueerimistööde mahtu ainult energiasäästumeetmete rakendamiseks vajalikus mahus. Tabel 1. Hoone jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks Funktsioon Ruumide pind (m²) 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 5443 Endoskoopia 225 Erakorraline meditsiin 943 Eriarstide/Eriõdede ambulatoorne vastuvõtt 1145 Laboratoorium 157 Operatsiooniplokk 1054 Päevaravi (onkoloogia-hematoloogia) 261 Radiodiagnostika ja -ravi 259 Sünnitusplokk 103 Ambulatoorne taastusravi 444 Päevaravi ja -kirurgia (hemodialüüs. LOR, ortopeedia) 480 Päevaravi ja -kirurgia (günekoloogia) 133 Varupinnad 240 2. PALATIOSAKOND 5025 Intensiivravi 679 Sünnitusabi ja günekoloogia 358 Üldkirurgia 952 Iseseisev statsionaarne õendusabi 3035 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 3612 Personali riietusruumid 327 Üldkasutatavad ruumid (kaasajastatakse osaliselt) 3285 5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 1795 Jäätmekäitlus 90 8  Koristuskeskus 85 Ladu ja varustus 180 Pesundus 141 Tehnoruumid (kaasajastatakse osaliselt) 1299 6. TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS 53 Personali täienduskoolitus 53 7. MUU 678 Esmatasandi tervisekeskus 639 Teenused väljastpoolt - apteek 39 Kokku 16 603 Hoone korruselisus ei muutu. Pinnad on seitsmel korrusel (sh üks maa-alune korrus), lisaks tehnilised pinnad katusekorrusel. Rekonstrueerimise järgselt on hoones planeeritud kokku 72 voodikohta (nendest 21 intensiivravi kohta), sh 14 intensiivravi voodikohta anestesioloogia, intensiivravi ja erakorralise kliinikus. Lisaks 85 voodikohta õendushoolduskorpuses. Kirurgia ja naistekliiniku voodifondis on arvestatud paindlikkuse põhimõttega, kasutatakse ühtset voodifondi kontseptsiooni. Kohtade jaotus haigla funktsionaalse struktuuri ja erialade lõikes on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Narva Haigla raviüksuste planeeritav struktuur ja voodikohad Raviüksus Palat 1- Palat 2- Palat 3- Palat Palat Palat Kokku kohalin kohaline kohaline intensiivra perepalat päevaravi e vi 1. korrus erakorraline meditsiin 3 8 11 Erakorraline meditsiin 3 8 11 3. korrus anestesioloogia ja intensiivravi 2 6 8 Intensiivravi 2 6 8 4. korrus Naistekliinik 1 2 1 3 5 12 Sünnitusabi ja günekoloogia 1 2 3 6 Päevaravi ja -kirurgia (günekoloogia) 1 5 6 5. korrus Kirurgiakliinik 5 27 6 3 41 Üldkirurgia 5 27 6 3 41 Kokku 8 2 30 21 3 8 72 Üksuste paigutusel, omavaheliste seoste loomisel ja sisemisel tsoneerimisel tuleb arvestada olemasoleva hoone arhitektuursest ja konstruktiivsest lahendusest tulenevate piirangutega. Lisaks tuleb arvestada tänaste probleemkohtadega ja vastavalt hoone võimalustele luua haigla funktsionaalne lahendus, mis tagab maksimaalselt kiire ja tõhusa arstiabi, ressursside säästliku kasutamise ning kaasaegsed ravi- ja töötingimused. Planeeritud raviüksuste paiknemine horisontaalsete kihtidena on esitatud tabelis 3. Tabel 3. Planeeritavad pinnad Funktsioon Ruumide pind (m²) 0. korrus 2218 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 157 Laboratoorium 157 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 959 9  Personali riietusruumid 327 Üldkasutatavad ruumid 632 5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 1103 Jäätmekäitlus 90 Koristuskeskus 85 Ladu ja varustus 180 Pesundus 141 Tehnoruumid 606 1. korrus 2556 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 1442 Erakorraline meditsiin 943 Radiodiagnostika ja -ravi 259 Varupinnad 240 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 436 7. MUU 678 Esmatasandi tervisekeskus 639 Teenused väljastpoolt - apteek 39 2. korrus 2343 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 1823 Eriarstide / eriõdede ambulatoorne vastuvõtt 509 Operatsiooniplokk 1054 Päevaravi (onkoloogia-hematoloogia) 261 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 520 3. korrus 2343 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 577 Endoskoopia 225 Eriarstide/eriõdede ambulatoorne vastuvõtt 353 2. PALATIOSAKOND 679 Intensiivravi 679 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 394 5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 693 Tehnoruumid 693 4. korrus 1370 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 519 Eriarstide ja ämmaemandate ambulatoorne vastuvõtt 284 Sünnitusplokk 103 Päevaravi ja -kirurgia (günekoloogia) 133 2. PALATIOSAKOND 358 Sünnitusabi ja günekoloogia 358 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 492 5. korrus 1370 2. PALATIOSAKOND 952 Üldkirurgia 952 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 418 6. korrus 1370 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 924 Ambulatoorne taastusravi 444 Päevaravi ja -kirurgia (hemodialüüs) 480 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 393 6. TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS 53 Personali täienduskoolitus 53 Hooneosa 3035 2. PALATIOSAKOND 3035 Iseseisev statsionaarne õendusabi, koduõendus 3035 Kokku 16 603 Järgnevas peatükis on esitatud rekonstrueeritava hoone funktsionaalne programm korruste ja üksuste põhifunktsioonide lõikes. 10 2. Rekonstrueeritava hoone funktsionaalne programm Peatükis on esitatud hoone funktsionaalne programm planeeritava hoone korruste ja üksuste põhifunktsioonide lõikes. 2.1. Soklikorrus ehk 0. korrus Juurdepääsud: 1. tunnel, millega on tagatud ühendus teiste haiglakompleksi hoonetega (H5, H3, P1 uus korpus) 2. sisse- ja väljapääsud siseste ja väliste trepikodade kaudu 3. 8 lifti - teenindusliftid on vertikaalselt hoonet läbivad Korrusel säilib olemasolev funktsionaalsus. Ruumid koos indikatiivsete pindaladega on esitatud tabelis 4. Tabel 4. Üksuste jaotus ja pindala – 0. korrus Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²) 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 2 157 Laboratoorium 2 157 Mikrobioloogia labor 2 157 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 45 959 Personali riietusruumid 37 327 Üldkasutatavad ruumid 8 632 5. ABITEENUSTUS JA VARUSTUS 29 1103 Jäätmekäitlus 1 90 Koristuskeskus 3 85 Ladu ja varustus 9 180 Abiruum 4 68 Ladu 3 57 Majandusjuhataja 1 32 Majanduspersonal 1 24 Pesundus 5 141 Must pesu 1 29 Pesu parandus 1 25 Pesuladu 1 33 Pesuruum 1 26 Puhas pesu 1 27 Tehnoruumid 11 606 Kokku 76 2218 11 2.1.1. Jäätmekäitlus ja koristus Jäätmed kogutakse vastavalt toimivale seadusest ja juhenditest lähtuvale praktikale. Olemasolev ruumiprogramm ja jäätmekeskuse asukoht hoones ei võimalda funktsionaalsust oluliselt parandada. Koristuskorralduses olulist funktsionaalset muutust ei planeerita. Koristus on korraldatud nii masinkoristusele meetodil (üldpinnad, tunnel) kui ka käsipesu meetodil (palati jt ruumides). Koristusvahendid pestakse ja desinfitseeritakse koristuskeskustes või koristusvahendite ruumides korrustel. 2.1.2. Pesumajandus Pesumajanduses olulist funktsionaalsuse muutust ei planeerita. Must pesu pestakse välispidise partneri juures. Puhas pesu koondatakse eraldi ruumi ja jaotatakse vastavalt vajadusele palatiosakondadesse, kus on olemas väiksemad vahelaod;  must pesu kogutakse palatiosakondade vahelaost eraldi ruumi;  pesupesemise teenus ostetakse sisse (Jõhvi Pesumaja OÜ). 2.1.3. Personali riietusruumid Personali riietusruumid on korrusele kohandatud ja rekonstrueeritud mõned aastad tagasi. Personali riiete vahetamise (st igal töötajal on oma riidekapp) ruumid on korrusele kohandatud ja rekonstrueeritud mõned aastad tagasi ja funktsionaalsuse muutust ei vaja. 12 eraldi WC ja duširuumiga varustatud pinda on hoone personalile piisav. Tervisekeskuse personali riidehoiu võimalus rajatakse 1. korrusele tervisekeskuse pinnale. Töötajate juurdepääs on võimalik kasutades hoonesiseseid lifte, hoonest väljast trepikodade kaudu või tunneli kaudu teistest haiglakompleksi hoonetest. 2.1.4. Labor Kuigi laboriteenus peab omama head ühendust kõigi kliiniliste üksustega, siis projektide P1 ja P2 elluviimisel analüüside liikumisteede ja/või funktsionaalset muutust saavutada ei ole võimalik. Labor üksusena jääb paiknema erinevates hoonetes, sh mikrobioloogia laboratoorium Haigla 1 keldrikorrusel. 12 2.2. I korrus Rekonstrueeritava hoone esimesele korrusele sissepääsu asukoht ei muutu. Olemasolev vestibüül jääb peamiseks sisenemisteeks hoonesse. Kasutusse jäävad ka teised hetkel olemasolevad sissepääsud. Hoone kandekonstruktsioonidest tulenevalt on ruumiplaani kohandamisvõimalused hoone sissepääsu täiendavaks avamiseks piiratud. Liikumisteed ja juurdepääsud  Erakorralise meditsiini osakonda (EMO) juurdepääs iseliikuvale patsiendile ei muutu - see on planeeritud olemasoleva peasissepääsu kaudu (hoone lääneküljel), kus patsient suunatakse registratuurist EMO ooteruumi.  Kiirabilise transpordiga tulevale patsiendile olukord ei muutu, juurdepääs on Maslovi tänavalt läbi kiirabihalli.  Ambulatoorsele eriarstiabi patsiendi liikumistee – sisenemine toimub olemasoleva sissepääsu kaudu fuajeesse, juurdepääs on tagatud nii abivahenditeta kui abivahendiga liikujale. 2. ja kõrgematele korrustele on võimalik liikuda liftide või treppide kaudu.  Plaanilise haige liikumistee - patsiendi liikumistee algab sisenemisega olemasolevast peasissekäigust. Registratuuris vormistatakse tema haiguslugu ning registratuur teavitab vastavat osakonda patsiendi saabumisest. Patsient liigub registratuurist koos saatjaga (enamasti on selleks hooldustöötaja) plaaniliste haigete vastuvõturuumi ja seal edasi osakonda.  Patsientide külastajad sisenevad peasissekäigust, üleriided on võimalik jätta garderoobi, osakondadesse liikumiseks kasutatakse lifte. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelites 5. Tabel 5. Üksuste jaotus ja pindala – I korrus Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²) 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 1442 Erakorraline meditsiin (olemasolev) 943 Radiodiagnostika ja -ravi (olemasolev) 259 Varupinnad 240 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 436 7. MUU 678 Esmatasandi tervisekeskus 31 639 Ravi ja protseduurid 19 274 Protseduurid 4 57 Vastuvõtukabinet (arst) 8 114 Vastuvõtukabinet (muu) 3 45 13  Vastuvõtukabinet (õde) 4 57 Personal 2 51 Kabinet 1 17 Puhkeruum 1 34 Laod jm abiruumid 2 17 IT 1 13 Ladu 1 5 Üldruumid 8 298 Ooteala 2 258 Tervisekeskuse registratuur 1 17 Trepikoda 11 WC 4 12 Teenused väljastpoolt 2 39 Apteek 1 27 Apteegi ladu 1 12 Kokku 2556 2.2.1. Tervisekeskus Tervisekeskuse juurdepääs on planeeritud läbi 1. korruse fuajee. Tervisekeskuse ruumid on rendipind. Tervisekeskuses pakutavateks põhiteenusteks on perearstiteenus, koduõendusteenus, iseseisev ämmaemanda teenus. Tervisekeskuse ruumidel on head ühendused radioloogia ja diagnostika ja labori ruumidega. Lisaks on ruumid sotsiaalnõustajatele. Tervisekeskuse füsioteraapia on lahendatud ambulatoorse taastusravi ruumide koosseisus. Esmatasandi tervisekeskusesse on planeeritud töökabinetid 6 nimistuga perearstile, eraldi pereõdedele ja kliinilistele assistentidele ning protseduuriruumid. Kõigile perearstidele ning pereõdedele on planeeritud eraldi vastuvõturuumid. Iga kolme perearsti kohta on planeeritud eraldi protseduuriruumid ja kindlasti vaktsineerimiskabinet (külmhoiu tingimustega). Samasse alasse on veel planeeritud 2 koduõe ja 2 sotsiaaltöötaja (tulevikus tervisejuhid) vastuvõturuumid. Samale korrusele luuakse rendipind seni puuduvale toetavale erateenusele jaeapteegi avamiseks. 2.2.2. Diagnostika Tulenevalt EMO asukohast hoones, on kogu oluline diagnostika olemasolu võimalikult selle lähedal. Seega jäävad olemasolev ultraheli-, röntgen, endoskoopia ja kompuutertomograafia jätkuvalt teenindama EMO, AIRO, operatsiooniplokki ning kogu haiglakompleksi ambulatoorseid ja statsionaari patsiente, vajadusel ka tervisekeskust. Olemasolevate ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 6. Tabel 6. Ruumide jaotus ja pindala - Diagnostika Funktsioon Ruumi pind (m²) Ruumide arv Pind kokku (m²) Diagnostika (olemasolev) 3 259 14  Kompuuter (koos abiruumide ja ootealaga) 190 1 190 Röntgen 34 1 34 Ultraheli diagnostika 36 1 36 2.3. II korrus – ambulatoorsed vastuvõtud ja operatsiooniplokk Võrreldes olemasoleva olukorraga on 6 korruselises hoones planeeritud eriarstide ja õdede ambulatoorsete vastuvõturuumide kaasajastamine. Olemasolevas kõrvalhoone 2 korruse operatsiooniblokis ning peahoone 2 korruse onkoloogia-hematoloogia keskuses muutusi ei planeerita. Üksuste jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 7. Tabel 7. Üksuste jaotus ja pindala – II korrus Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²) 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 32 1823 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 30 509 Ravi ja protseduurid 16 392 Vastuvõtukabibet 16 392 Personal 1 8 Laod jm abiruumid 5 31 Üldruumid 8 78 Operatsiooniplokk (ei kohandata) 1 1054 Päevaravi (onkoloogia-hematoloogia) (ei kohandata) 1 261 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 520 Kokku 2343 Haigete ambulatoorse eriarsti vastuvõtu ruumid diagnoosimiseks ja raviks on kavandatud 2. ja 3. korrusele – kahe korruse peale kokku on 25 vastuvõturuumi. Korrusele planeeritakse 16 vastuvõtukabinetti arstidele ja õdedele. Haiglas toimuvad 22 erineva arsti eriala ja 21 õe-eriala jm. tervishoiutöötajate vastuvõtud. Vastuvõtule tulevate plaaniliste haigete registreerimine toimub haige enda või raviarsti poolt. Hoone registratuuris ja vahetult keskses kohas erialaüksuses korraldab patsientide informeerimist ja suunamist vastuvõtule või protseduuriruumi vastava üksuse assistent- sekretär. Kabinettide ja/või nende juurde planeeritakse ka vajalikud protseduuri-, abi jm erialateenuse osutamiseks vajalikud pinnad (sh laboratoorsete analüüside võtuks). Patisentidele planeeritakse funktsionaalne ja mugav ooteala. Abiruumid kohandatakse kesk-sektsioonidesse, mahtu planeeritakse laod, patsientide pesuruumid (palatiosakondades), üldkasutatavad tualettruumid, koristus, patsientide puhkealad ja ootealade istumiskohad jms. Täpsem ruumipaigutus sõltub olemasolevate 15 tehnosüsteemide ümberpaigutamise võimalusest ja ruumivajadusest ja selgub projekteerimistööde käigus. Osa ambulatoorseid vastuvõtte hakkab toimuma uues korpuses (P1) osa jätkub Haigla 5 hoones. Kaasajastatud ruumide arv võimaldab lõpetada vastuvõtud aadressil Vestervalli 15. 16 2.4. III korrus – ambulatoorsed vastuvõtud ja intensiivravi Hoone kolmandal korrusel saab olema uuendatud tingimustega eriarstide ambulatoorne vastuvõtt kirurgia erialadel. Olemasolevas intensiivraviosakonnas ning endoskoopiakeskuses muutusi ei planeerita. Korrusele planeeritakse 9 vastuvõtukabinetti ja protseduuriruumid. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 8. Tabel 8. Üksuste jaotus ja pindala – III korrus Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²) 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 24 577 Endoskoopiakeskus (ei kohandata) 1 225 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt 23 353 Ravi ja protseduurid 16 296 Audiomeetria 2 16 Haavaravi kabinet 1 27 KNK kabinet 2 35 Protseduurid 2 54 Protseduurid (kirurgia) 1 27 Protseduurid (uroloogia) 1 27 Vastuvõtukabinet 2 53 Vastuvõtukabinet (kirurgia) 2 26 Vastuvõtukabinet (ortopeedia) 1 13 Vastuvõtukabinet (uroloogia) 1 13 WC 1 6 Personal 2 25 Laod jm abiruumid 2 13 Üldruumid 3 19 2. PALATIOSAKOND 8 679 Intensiivravi (ei kohandata) 679 Intensiivravi 1 129 Intensiivravi muud ruumid 405 Isolaator 2 51 Protseduurid 1 18 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 394 Tehnoruumid 693 Kokku 2343 17 2.5. IV korrus – sünnitusabi ja gümekoloogia Hoone neljandal korrusel on planeeritud naistekliiniku ruumide terviklik kaasajastamine - ambulatoorse vastuvõtu ruumid, päevastatsionaarne ravi, sünnituplokk ja palatiosakond (kasutusele võetakse 2019 läbiprojekteeritud ja ehitusloa saanud lahendus, et vähendada projekteerimise üldkulu). Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 9. Tabel 9. Üksuste jaotus ja pindala – IV korrus Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²) 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 44 519 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt (günekoloogia) 25 284 Ravi ja protseduurid 14 190 KTG ruum 1 10 Läbivaatuse ruum 4 51 Naistekliiniku juhataja kabinet 1 10 Perekool 1 26 Ultraheli kabinet 1 17 Vastuvõtukabinet 4 52 Ämmaemanda ambulatoorne vastuvõtt 2 26 Personal 5 51 Arstituba 1 13 Personali dušširuum 1 5 Sekretäri kabinet 1 9 Valvearsti tuba 1 12 Vanem-ämmaemanda kabinet 1 12 Laod jm abiruumid 4 25 Üldruumid 2 18 Sünnitusplokk 6 103 Sünnitussaal 2 52 Vannituba 2 25 Vastsündinute intensiivravi 1 13 Vastsündinute jälgimise ruum 1 13 Päevaravi ja -kirurgia (günekoloogia) 13 133 Päevaravi 10 115 Operatsioonijärgne palat 1 26 Palat 1k 3 30 Palat 2k 1 13 Protseduurid 2 40 WC 3 7 Personal 1 10 Üldruumid 2 8 2. PALATIOSAKOND 21 358 Sünnitusabi ja günekoloogia 21 358 Palatid 9 121 Palat 2k 1 17 Perepalat 3 67 Sünnitussaal-isolaator 1 24 WC ja dušš 4 13 Ravi ja protseduurid 1 11 Läbivaatuse ruum 1 11 Personal 3 17 Laod jm abiruumid 4 37 Üldruumid 4 172 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 492 Kokku 1370 18 2.6. V korrus - üldkirurgia Hoone viiendal korrusel on planeeritud kaasajastada kirurgiliste erialade palatiosakond 35 voodikohaga, protseduuride ja personali ruumid ning kesksektsioon abiruumidega (sh patsientide pesuruum). Olemasolevate intensiivravikohtade (6 voodikohta) osas kaasajastamist ei planeerita. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 10. Tabel 10. Üksuste jaotus ja pindala – V korrus Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²) 2. PALATIOSAKOND 55 952 Üldkirurgia 55 952 1. Palatid 17 339 Isolaator 4 56 Palat 1k 4 50 Palat 3k 9 233 2. Intensiivravi 5 112 4. Ravi ja protseduurid 10 127 Hügieeniruum 2 12 Kirurg 1 18 Klistiiriruum 2 7 Protseduurid 1 17 Raamipesu 1 10 Sidumine 1 27 Sidumine (puhas) 2 35 5. Personal 11 138 Arstide tuba 1 35 Kirurgiakiiiniku juhataja 1 13 Personali puhkeruum 2 16 Personali WC/dušš 2 19 Sekretär 1 8 Vastutav õde 1 17 Õepost 2 17 Kirurgiakliiniku ülemõde 1 13 6. Laod jm abiruumid 7 55 7. Üldruumid 5 183 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 418 Kokku 1370 19 2.7. VI korrus – ambulatoorne taastusravi Hoone kuues korrus jääb hemodialüüsi ja taastusravi osakkonna kasutusse. Ambulatoorne taastusravi osas laiendatakse protseduuride valikuvõimalusi ja kaasajastatakse osutamise tingimusi. Olemasolev hemodialüüsikeskus on eraldi rendipind, liftihallist eraldatud sektsioonis ning rentnik on teinud parendused iseseisvalt ning seal ehitustöid ei planeerita. Taastusravi on planeeritud nii ambulatoorse teenusena, kui ka statsionaarsete osakondade patsientide taastavateks protseduurideks, päevaraviks ja tervisekeskuse füsioteraapia teenuste osutamiseks. Igas protseduuriruumis on pesemisvõimalus kohapeal. Ruumide jaotus ja pindala on välja toodud tabelis 11. Tabel 11. Ruumide jaotus ja pindala – Taastusravi Funktsioon Ruumide arv Ruumide pind (m²) 1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 25 920 Taastusravi 24 440 4. Ravi ja protseduurid 13 296 Aparatuurne taastusravi 2 52 Arsti vastuvõtt 1 27 Füsioterapeutide vastuvõtt 4 115 Logopeed 1 27 Massaaž 2 25 Mudaravi 1 13 Spordiarst 1 25 Muud raviprotseduurid 1 13 5. Personal 4 44 6. Laod jm abiruumid 7 100 Päevaravi ja -kirurgia (hemodialüüs) (ei kohandata) 480 4. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 397 6. TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS 2 53 Kokku 1370 20 2.8. Katusekorrus Katusekorrus on tehniline korrus, st tervishoiuteenuseid korrusele planeeritud ei ole. Vajalik rekonstrueerimistööde ulatus ja sisu selgub projekteerimistööde käigus valmivate eriosade (eelkõige ventilatsioon ja tugevvool) projektlahendustega. 2.9. Õendushoolduskorpus Kümnend tagasi ehitatud õendushooldusosakonna hooneplokk kuulub rekonstrueerimistööde mahtu ainult energiasäästumeetmete rakendamiseks (välisseinte täiendav soojustamine, uute 3-kordse paketiga akende, LED valgustite ja päikesepaneelide paigaldus). Hooneosa funktsionaalsuses ja töökorralduses muutusi ei kavandata. Remontööde ajaks on planeeritud osaliselt korpusesse üle tuua 5 korruse kirurgiaosakonna tavapalatite patsiendid. Lisa: arhitektuurne plaanilahendus 1:500 21