Riigikohus · 7. detsember 2023
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
07.12.2023 nr 1-3/138
Siseministri 14. veebruari 2023. a
käskkirja nr 1-3/27 "Sisejulgeolekufondi
meetme 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja
koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna
suutlikkuse suurendamine" toetuse
andmise tingimused" muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning koosõlas siseministri 14. veebruari 2023. a
käskkirja nr 1-3/27 „Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 „Kuritegevuse ennetamine ja koolituste
kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise tingimused “
punktiga 11.1.
Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/27 „Sisejulgeolekufo nd i
meetme 3.3 „Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna
suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:
1. Täiendan käskkirja punkti 2.2.2. ja sõnastan selle järgmiselt:
„2.2.2 Projekti sihtrühm.
IKT, tehisintellekti ning digitaalsete tõendite ja arvutikuritegevuse alase e-kursuse
sihtgrupiks on kohtute ja prokuratuuri töötajad, kelleks on: kohtunik ud,
kohtunikuabid, kohtujuristid, Riigikohtu nõunikud, prokurörid ja konsultand id.
Koolituste sihtgrupiks on terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamise ning raske ja
organiseeritud kuritegevuse teemadega seotud kohtute ja prokuratuuri teenistujad
(sh põhjendatud juhtudel koolituste korraldamisega seotud teenistujad),
Justiitsministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei ning Politsei- ja Piirivalvea me ti
teenistujad ning põhjendatud juhtudel ka teised terrorismi ja radikaliseerumise
tõkestamise ning raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega seotud
spetsialistid. Õppevisiitide ja väliskoolituste sihtrühmaks on terrorismi ja
radikaliseerumise tõkestamise ning raske ja organiseeritud kuritegevuse teemadega,
sh inimkaubandusega seotud kohtute ja prokuratuuri teenistujad (sh põhjendatud
juhtudel koolituste korraldamisega seotud teenistujad), Justiitsministeeriumi ja
Õiguskantsleri Kantselei teenistujad ning teised terrorismi ja radikaliseerumise ning
raske ja organiseeritud kuritegevuse ning inimkaubanduse tõkestamisega seotud
spetsialistid (nt politseinikud, tööinspektorid, maksu- ja tolliametnik ud,
ohvriabitöötajd).“.
2. Täiendan käskkirja punkti 7.5.3. ja sõnastan selle järgmiselt:
„7.5.3. koolitusmaterjalide (sh e-õppematerjalide), koolitusvahendite, metoodikate,
infomaterjalide ja juhiste kulu (sh materjalide ja e-kursuste koostamine,
toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine ja tootmine
(nt õppevideod)), koolitusmaterjalide koostajate eksperttasud ning neile
ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud (nt subtiitrid videotele);“.
3. Täiendan käskkirja punkti 8.5. lausega: „Kui makse tõendamise aluseks olevates
dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet,
võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe
esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.“.
4. Täiendan käskkirja punkti 8.6. lausega: „SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate
dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste
maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh
aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse
kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“.
5. Täiendan käskkirja punkti 9.3.7. ja sõnastan selle järgmiselt:
„9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid
koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning
tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hilje ma lt
maksetaotluse esitamise ajaks arvestades riigisaladuse ja salastatud välisteabe
seadusega sätestatud piiranguid;“.
6. Täiendan käskkirja punkti 10.4. lausega „Lõpparuandes kirjeldab elluviija „Eesti 2035“
aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud
tegevusi ja tegevuste tulemusi.“.
7. Asendan käskkirja punktides 7.5.6., 8.4., 9.3.5., 10.1., 10.2., 10.4., 10.5. ja 10.9. läbiva lt
sõnad „e-toetuste keskkond“ sõnadega „e-toetuse keskkond“.
8. Asendan käskkirja lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsioo niga
arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga.
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.09.2023.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
Lisa 1. Seletuskiri
Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-
leht
2 (2)
KINNITATUD
Siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138
„Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr
1-3/27 "Sisejulgeolekufondi meetme 3.3
"Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu
siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse
suurendamine" toetuse andmise tingimused"
muutmine“
LISA 1
Seletuskiri
I Sissejuhatus
Käskkirjaga muudetakse siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 1-3/27 kinnitatud
Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalis use
valdkonna suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise tingimused " toetuse andmise tingimus i.
Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ülle Leht (ylle.leht@siseministeerium. ee)
koostöös asjaomaste partneritega.
II Käskkirja sisu
Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 projekti „Kohtuteenistujate ja prokuröride koolitused “
elluviija Justiitsministeeriumi palvel1 laiendame projekti sihtrühma, et viia kokku erinevates
valdkondades tegutsevaid spetsialiste ning avada probleemistikku operatiivsel, järelevalve ja
seadusloome tasandil. Lisame koolitatavate hulka Justiitsministeeriumi, Õiguskants le r i
Kantselei ning Politsei- ja Piirivalveameti teenistujad. Täpsustame kohtute ja prokuratuur i
töötajate mõistet, mis asendatakse mõistega „teenistujad“, et see hõlmaks nii töötajaid kui
ametnikke, sh ka näiteks kohtute ja prokuratuuri teenistujaid, kes osalevad õppereisidel või
konverentsidel välisriigis koos kohtunike või prokuröridega eesmärgiga väliskoolitaja te ga
koostöökohtade leidmiseks ja sarnaste koolituste korraldamiseks Eestis. Samuti kuuluvad
terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamist ning rasket ja organiseeritud kuritegevust käsitlevate
koolituste ning õppevisiitide (sh õpikodade) ja väliskoolituste sihtrühma ka teised (lisaks
kohtunikele ja prokuröridele) nimetatud valdkondadega seotud teenistujad või spetsialis tid
(nt kohtunikuabid, konsultandid, kohtujuristid, nõunikud ning põhjendatud juhtudel ka
koolituste korraldamisega seotud teenistujad). Elluviija peab vajadusel põhjendama ürituste l
osalejate kaasamist ning rahastamist projektist.
Täpsustame abikõlblike kulude nimekirja ja lisame abikõlbliku kuluna koolitusvahendid, kuna
Euroopa Komisjon on täpsustanud, et Sisejulgeolekufondi mõistes ei loeta koolitusvahend e id
seadmeteks.
Toome eraldi välja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite
andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-is 33 võimaluse makse menetlemise peatamiseks
kulude osas, mille abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda.
Täpsustame, et e-toetuse keskkonda koolitatavate andmete sisestamisel tuleb arvestada
riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega sätestatud piirangutega.
1 Justiitsministeeriumi 20. oktoobri 2023. a kiri nr 7-6/6926 Siseministeeriumile
Kuna elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“
arenguvajadusi ning arvestavad määruse nr 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalse id
põhimõtteid, lisatakse elluviijale kohustus kirjeldada lõpparuandes „Eesti 2035“
aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud
tegevusi ja tegevuste tulemusi.
Struktuuritoetuse registri põhimääruse § 3 lõike 2 punkti 3 kohaselt on struktuuritoetuse registri
osa õige nimetus e-toetuse keskkond.
Kuna ühtekuuluvusfondide huvigrupid palusid täiendada „Põhiõiguste hartaga ja puuetega
inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- lehte“ ÜRO puuetega inimeste õiguste
konventsiooni ja keskkonnakaitse osas ning võttes arvesse, et eeltingimustega seonduv peab
olema riigis kontrollitud ühtemoodi, on kontroll- lehte täiendatud.
III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste
Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149.
IV Käskkirja mõju
TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele.
V Käskkirja rakendamine
Käskkiri jõustub allkirjastamisel.
VI Käskkirja kooskõlastamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kliimaministeerium kooskõlastasid eelnõu
eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu märkusteta ning Justiitsministeerium ja Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium vaikimisi.
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060,millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid.
2 (2)