Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus Koostamise kuupäev ja koht: 15.07.2024 Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 24231550941 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi, isikukood: Xxx Xxxxx, ik xxxxxxxxxxxx Kuriteo toimepanemise aeg: 08.03.2024, 10.03.2024 Kahtlustatavale Xxxx Xxxxx on kriminaalasjas 24231550941 esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema - 08.03.2024 kella 15:00 paiku, viibides Xxxx xxxx maja taga pargitud sõiduautos Xxxxxx lõi verbaalse konflikti käigus elukaaslase Xxxx Xxxx teda ühe korra rusikaga vasaku jala piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse hematoomi vasaku jala piirkonnas. - 10.03.2024 ajavahemikul 12.30-15.30 vahel, viibides Xxxx Xxxx pargitud sõiduautos Xxxx Xxxx haaras verbaalse konflikti käigus elukaaslase Xxxx Xxxx käega jopekraest kinni ja hakkas tirima enda poole, et võtta Xxxx Xxxx mobiiltelefoni enda kätte. Rüseluse käigus Xxx Xxx Xxx Xxxx nägu ning hammustas Xxxx Xxxx parema käe pöialt nii, et tal sõrmest hakkas verd jooksma. Oma tegudega tekitas Xxxx Xxxxx kannatanule füüsilist valu ja vastavalt isiku läbivaatuse protokollile tervisekahjustused: kriimustuse näo paremal põsel, marrastuse parema käe pöidlal. Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). Ruslan Fesenko teod kvalifitseeruvad KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3). Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Kannatanuga Xxxx Xxxx võttis prokurör 08.07.2024 ühendust telefoni teel. Kannatanu sõnul on tekkinud olukord/juhtum nende vahel lahendatud ja menetlusosalised ei suhtle enam omavahel. Xxxx Xxxx ei soovi kohtumenetlust ega kahtlustatava karistamist kriminaalkorras, pretensioone kriminaalasjas kannatanul samuti pole. Käesoleva kriminaalasja materjalidest selgub, et kahtlustataval Xxxx Xxxx ei ole kehtivaid karistusi. Prokuratuuris 10.07.2024 ja 15.07.2024 toimunud kohtumistel kinnitas kahtlustatav Xxxx Xxxx et ta on oma tegudest aru saanud, kahetseb teotoimepanemist, nõustub temale määratud kohustusega. Ta kinnitas, et mõistab, et verbaalseid konflikte tuleb lahendada rahumeelselt, vägivalda kasutamata. Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine Xxxx Xxxx suhtes käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval juhul puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning Xxxx Xxxxx suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi ning antakse võimalus teha oma tegudest järeldusi ning hakata õiguskuulekaks. Xxxx Xxxxx on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231550941 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Xxxx Xxxx on kohustatud maksma summa 400 eurot riigituludesse 2 (kahe) kuu jooksul. Tähtajaks määrata 15.09.2024. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendeid ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD-plaat ja 1 DVD-plaat jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. 5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete kustutamine: kogutud andmeid ei kustutata. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale Xxxx Xxxx. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanule Xxxx Xxxxx. 8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud. 9. Kannatanul on õigus: - tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS § 206 lg 3); - taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab; - esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3). Mulle on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise aluseid, olen nendest aru saanud, olen nõus kriminaalmenetluse lõpetamise ja minule määratud kohustusega. Määruse olen kätte saanud ja see on mulle tõlgitud vene keelde. Olen teadlik, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 6 alusel. _______________________________________________________________________________