Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 28.03.2023, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna Varik Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21267000085 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 212 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 29.12.2020 Kriminaalasjas nr 21267000085 alustati 01.02.2021 kriminaalmenetlust KarS § 212 lg 1 tunnustel. XXX kahtlustatakse KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, omades aadressile XXX, Tallinn oma endise elukaaslase XXX poolt 03.12.2020a kindlustusfirmaga Ergo Insurance SE sõlmitud kehtivat kodukindlustuslepingut, mis laienes ka koduse vara kindlustusele, esitas 29.12.2020 Ergo Insurance SE-le internetis avalduse kindlustushüvitise saamiseks seoses sellega, et 26.12.2020 kukkusid maha ja said kahjustada auto katusele unustatud sülearvuti MacBook Pro ja kaks mobiiltelefoni – Apple iPhone 11 Pro Midnight Green ja Apple iPhone XS Space Gray. Ergo Insurance SE poolt, antud kindlustusjuhtumi eest, kahjukannatajale väljamakstav minimaalne summa oleks olnud 1238,50 eurot. Täpselt samade objektide, sülearvuti MacBook Pro ja kahe mobiiltelefoni Apple iPhone, kuid 08.09.2020 auto katuselt allakukkumise ja kahjustada saamise kohta, tegi XXX oma endise elukaaslase XXX poolt sõlmitud ja 12.11.2019a kuni 11.11.2022a kehtiva kindlustuspoliisi alusel kindlustusjuhtumi avalduse AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile, kuid kindlustushüvitis jäi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali poolt välja maksmata, kuna kindlustuslepingu kohaselt kuulus hüvitamisele üks arvutite ja mobiiltelefonidega toimunud kindlustusjuhtum aastas. Seega XXX, kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisega kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, pani toime kindlustuskelmuse, kui esitas Ergo Insurance SE-le kindlustusjuhtumi avalduse sülearvuti ja kahe mobiiltelefoni kahjustada saamise kohta, mis tegelikkuses olid kahjustada saanud juba enne 26.12.2020, millal XXX väitis, et kindlustusjuhtum aset leidis. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. 1/4 Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna isiku süü ei ole suur. XXX esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 212 lg 1 eest ei näe karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni maksimummääraks on kuni viieaastane vangistus. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et kahtlustatava süü oleks piisavalt suur, et õigustada tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et kuna kindlustusandja kindlustushüvitist välja ei maksnud, siis kannatanule ei ole kahju tekitatud. Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. XXX ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning samuti puuduvad kehtivad väärteokaristused isiku suhtes. Prokurör märgib, et kahtlustatavale etteheidetava teo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta ning prokuratuuri andmetel ei ole tema suhtes hetkel käimas ühtegi muud kriminaalmenetlust. Seega ei ole kuritegude toimepanemine tema elustiiliks. Kahtlustatavale etteheidetava süüteo puhul on tegemist ühekordse teoaktiga. Ka karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes XXX käitumises puuduvad. Kuigi XXX ei ole kahtlustatavana ütlusi andes oma tegu tunnistanud, on XXX käesolevaks hetkeks oma teo õigusvastasusest aru saanud ning nõustunud tasuma 180 eurot riigi tuludesse. Eeltoodut arvesse võttes leiab prokurör, et kahtlustatava süü ei ole antud kuriteoepisoodi puhul suur. Kahtlustatava puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.7 avaliku menetlushuvi juhul, kui KarS § 212 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel tekitatud kahju ületab olulise kahju määra, mis KarS § 121 p 1 järgi on 4000 eurot. Avalik menetlushuvi on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus, või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Selliste juhtudega käesoleval juhul tegemist ei ole. 2/4 Prokuröri hinnangul puudub käesoleval juhul avalik menetlushuvi. XXX etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXX koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ning vastavalt sellele arusaamisele käituda ja hoiduda süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Prokuröri hinnangul saab KrMS § 202 sätestatud kohustusega suunata XXX õiguskuulekusele. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava suhtes ei ole vajalik ilmtingimata eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine või karistuse kohaldamine. Seega puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks XXX suhtes. Prokurör leiab, et kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuse panemisega kahtlustatavale ning tema allutamisega kriminaalmenetlusele, on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustus. Seoses menetluse lõpetamisel XXX kohustuste määramisega, märgib prokurör, et käesoleval juhul leiduvad alused eelviidatud Riigi peaprokuröri juhise punktis 2.4 sätestatust kõrvale kaldumiseks. Isiku sissetulekuks kuus on umbes 250 töövõimetuspensionist ning puudetoetusest 230 eurot ning isikul on kolm ülalpeetavat. Lähtudes toimepandud kuriteo asjaoludest, süü suurusest ja isiku varalisest seisundist, on põhjendatud vähendada riigituludesse maksmise kohustust summani 180 eurot. Kuna isikul on keskmine liikumispuue ning osaline töövõime, ei pea prokurör eeltoodut arvestades võimalikuks ega otstarbekaks määrata isikule üldkasuliku töö tegemise kohustust. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21267000085 menetlus XXX osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - maksma riigi tuludesse 180 eurot. Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on 28.08.2023 (k.a). 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale XXX ja kannatanule ERGO Insurance SE. 8. Kannatanul on õigus tutvuda vastavalt KarS § 206 lg 3 kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Õhtu põik 5, Pärnu. 3/4 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Hanna Varik abiprokurör Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustustega nõus:____________________________________________________ 4/4