Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 26.01.2024, Narva Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond Kriminaalasja number: 23233051037 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X., ik xxxxxxxxxxx Kuriteo toimepanemise aeg: 2021 või 2022 suvi, 01.12.2023 Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna menetluses on kõnesolev kriminaalasi, mille raames on esitatud X.X. kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kehalises väärkohtlemises, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kriminaalmenetluse raames on leidnud tuvastamist, et X.X. 2021 või 2022 suvel täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal Narvas asuvas korteris lõi oma alaealist poega D.D. rihmaga vastu jalgu, tekitades sellise teoga viimasele füüsilist valu. Samuti on leidnud tuvastamist, et X.X. 01.12.2023 kella 14.00 paiku Narvas asuvas korteris lõi oma alaealist poega X.X. korduvalt rihmaga vastu selga ja kaela, tekitades sellise teoga kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse – hematoom kaela piirkonnas. Korduvuse (antud juhul KarS § 121 lg 2 p 3) mõiste ja ulatuse on Riigikohus ammendavalt kokku võtnud lahendis 1-17-1327/52. Selle kohaselt on korduvus ehk retsidiiv eriline isikutunnus § 24 lg 1 mõttes. Isik peab olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv, RKKK 1-17-1327/52 p 8). Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus- huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Menetluse käigus on leidnud tuvastamist, et X.X. süü ei ole suur. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tuvastati kannatanul hematoom kaela piirkonnas. Et vigastus oleks vajanud pikemaajalist ravi või toonuks kaasa mingeid tüsistusi, pole avaldanud kannatanu ise ega tema seaduslik esindaja ning seda ei nähtu ka kriminaalasja materjalidest. Sellele eelnenud kehaline väärkohtlemine 1 piirdus üksnes sellega, et kannatanu tundis rihmaga vastus jalga saadud löögist füüsilist valu. Seega kahel erineval ajal toimunud kehalised väärkohtlemised ei ole antud juhul ületamatuks takistuseks kriminaalmenetluse lõpetamisel. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus- hüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Isikul puuduvad kehtivad karistused. Puudub informatsioon, et X.X. oleks enne või pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime oma poja suhtes süütegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele. X.X. on mõistnud kriminaalmenetluse käigus, et kahtlustuse aluseks olev käitumine oli lubamatu ning edaspidi on võimalik lahendada perekondlikke konflikte rahumeelsel teel, mistõttu prokuröri hinnangul jääb riigi reageering kriminaalasja kohtusse saatmise kaudu sedavõrd abstraktseks, et ei võimalda tajuda kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ega tagajärgi. Kuritegude toimepanemise põhjusteks olid kahtlemata puudulikud vanemlikud oskused ning enesekontrolli puudulikkus. Sedastatav on X.X. soov omandada vajalikud teadmised ning oskused enesekontrolli säilitamiseks olukordades, kus ta on rahulolematu oma poja käitumisega ning püstitatud ootused erinevad suuresti reaalsusest. Seega prokurör on seisukohal, et X.X. õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatava edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks tuleb X.X. määrata kohustuseks läbida viha juhtimise programm, mida 2 viib läbi kahtlustatava elukohajärgne kriminaalhooldusosakond. Programmi raames tegeletakse eri teemadega, sh õigusrikkumiste toimepaneku ja enesekontrolli puudulikkuse küsimustega. Programmi viiakse läbi grupitööna, erandjuhtudel ka individuaalselt. Kohtumistel käsitletakse järgmisi teemasid: oma viha jälgimine, vihakäitumise mõistmine, enesevalitsuse kaotamise tagajärjed, agressiivsuse arenemise mudel, viha välised tundemärgid, mõtted vihaolukorras ning enne ja pärast vihastamist, ärrituse üle valitsemine, kujutluspildid ja rahustavad mõtted, lõõgastumine, erinevad käitumisviisid, vihastamise väljendamine väljapeetult, kriitika ja solvangud, toimetulek grupi survega, riski- ja ebamugavate olukordade äratundmine. Programmi kestus 9 grupikohtumist (1,5-2h).1 Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele,et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei saa sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid tegusid võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle hukkamõistu väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Lisaks eeltoodule räägib otsuse kasuks lõpetada kriminaalasjas menetlus KrMS § 202 alusel asjaolu, et tunnistajana ülekuulamisel 27.12.2023 on kannatanu seaduslik esindaja, lapse ema M.M. avaldanud, et X.X. on hea isa, kes hoolitseb oma poja eest. Tunnistaja märkis ülekuulamisel, et X.X. on kannatanu ees vabandanud ning tal ei ole oma lapse isa suhtes pretensioone. Seega kriminaalmenetluse lõpetamine aitab hoida isa ja poja omavahelisi suhteid stabiilsena ning on kodurahu hoidmise huvides. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23233051037 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg: KrMS § 202 lg 2 p 5 alusel on X.X. kohustatud osalema sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, mida viib läbi Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond. Programmi tuleb läbida hiljemalt 01.12.2024. 3. Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD+R plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei kustutata. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Kahju hüvitamine vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele: puudub. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 saata kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamatult alaealise kannatanu D.D. seaduslikule esindajale M.M. ning Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale e-postiga ja anda kahtlustatavale X.X. prokuratuuris allkirja vastu kätte. 1 https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/viha-juhtimise-programm 3 9. Kui kannatanu seaduslik esindaja ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. Kannatanu seaduslikul esindajal on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnas aadressil Koidula 3a, Narva. 11. Kannatanu seaduslikul esindajal on õigus lihtsustatud (põhistamata) määruse puhul esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale (Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond, Koidula 3a, Narva) taotlus põhistatud määruse saamiseks. 12. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. Kannatanu seaduslikul esindajal on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188) põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Ragnar Plistkin Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle arusaadav. Olen nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva määruse punktis 2 nimetatud kohustust. Olen teadlik sellest, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt on kohustuse rikkumise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine ja kriminaaltoimiku kohtusse saatmine. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte. Kaitsjat ei soovi. X.X. Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimistest võttis osa prokuratuuri koosseisuline tõlk Irina Ogurova, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest KarS § 318 ja § 321 järgi. Irina Ogurova 4