Neeme Nõmme
MTÜ Elurikkuse Kaitse Teie 10.08.2026
[email protected]
Meie 08.09.2026 nr 13-3/2783-2
Vastuskiri
Täname Teid Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu kohta esitatud arvamuse
eest.
Õhuliini ja maakaabli ning merekaabli terviklahenduse käsitlemine
Täpsustame esmalt, et planeeringu koostamisel ei ole lähtutud eeldusest, et 330 kV õhuliin ei
võiks paikneda ranniku lähedal. Vastupidi, nii Saaremaa kui mandriosa lahenduste
kavandamisel on üheks eesmärgiks olnud majanduslikult kulukama merekaabli pikkuse
vähendamine võimaluse piires. Sellest põhimõttest lähtuvalt on Saaremaa läänerannikule
kavandatud rannikualajaam, kus toimub üleminek maismaalahenduselt merekaablile.
Õhuliini eelistamine maismaal ei põhine üksnes rajamismaksumusel. Planeeringu koostamisel
võrreldi erinevaid tehnilisi lahendusi, sealhulgas õhuliini- ja kaabellahendusi. Võrdluses hinnati
nende tehnilist teostatavust, ehitus- ja käidukulusid, töökindlust, elektrisüsteemi toimimist,
elektrilisi kadusid, hooldus- ja remondivõimalusi ning keskkonna-, sotsiaalseid ja
majanduslikke mõjusid. Hindamise tulemusena osutus kavandatava ühenduse puhul
sobivaimaks 330 kV õhuliin.
Saaremaa läänerannikul hinnati erinevaid alternatiive, sealhulgas Kotlandi ja Lõmala piirkonna
lahendusi. Eelistatud lahendus kujunes tehniliste, majanduslike, keskkonnaalaste, kultuuriliste
ja sotsiaalsete kriteeriumide koondhindamise tulemusena.
Läti suunas kavandatav merekaabel on Eesti–Läti neljanda elektriühenduse toimimiseks
vajalik, kuid selle täpne trass ja tehniline lahendus määratakse eraldi menetluses. Käesoleva
planeering ei käsitle merekaabli lõplikku tehnilist lahendust ega täpset trassi, samuti ei koostata
selle kohta projekteerimistaseme maksumusarvestust.
Ettepanekus toodut on hinnatud planeeringu koostamisel võrreldud alternatiivide kontekstis,
kuid nende põhjal ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaksid aluse eelistatud lahenduse
muutmiseks. Saaremaa lääneranniku lahendus on kujunenud planeeringus võrreldud
alternatiivide ning nende tehniliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste mõjude
koondkaalutlusel.
Kotlandi alajaama asukoht ja võimalik seos meretuuleparkidega
Kotlandi alajaama asukohta ei ole valitud üksnes majanduslikel kaalutlustel. Eelistatud
trassikoridoride ja alajaamade asukohad on kujunenud keskkonnamõju strateegilise hindamise
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
tulemuste, tehniliste näitajate ja sotsiaalmajanduslike mõjude koondkaalutlusena. Kotlandi
alajaam kavandatakse Varpe külla riigimaale ning see moodustab Eesti-Läti neljanda
elektriühenduse Saaremaa lääneranniku tehnilise sõlmpunkti.
Planeeringu eesmärk on luua Eesti ja Läti vahelise elektriühenduse rajamiseks vajalik
põhivõrgu taristu. Planeeringuga ei kavandata võrguühendusi ühegi konkreetse meretuulepargi,
tööstusala või muu arendusprojektiga seotud vajaduste alusel. Samuti ei ole hinnatud ega
võrreldud konkreetsete tulevaste meretuuleparkide liitumislahendusi ega tehtud valikut
võimalike Liivi lahe meretuuleparkide ühenduspunkte silmas pidades. Samas ei välista
planeering tulevikus täiendavate tootmisüksuste või muude arenduste ühendamist põhivõrguga,
kui selleks on olemas tehnilised võimalused ning täidetud õigusaktidest tulenevad tingimused.
Elektrituruseaduse § 65 kohaselt ühendab võrguettevõtja asjakohase taotluse alusel võrguga
nõuetekohase elektripaigaldise ning peab võrguteenuse osutamisel järgima turuosaliste võrdse
kohtlemise põhimõtet. Liitumise tegelik võimalikkus sõltub seejuures võrgu tehnilistest
tingimustest ja vaba edastusvõimsuse olemasolust.
Sellest tulenevalt ei saa järeldada, et Kotlandi alajaama asukoht oleks valitud eesmärgiga
eelistada või välistada mõne konkreetse meretuulepargi tulevast ühendamist. Alajaama asukoht
on kujunenud Eesti–Läti neljanda elektriühenduse rajamiseks hinnatud alternatiivide
koondkaalutluse tulemusena.
Majanduslike mõjude hindamine
Planeeringu koostamisel tehtud analüüside põhjal ei ole alust järeldada, et õhuliini alternatiivi
hindamisel oleks arvesse võetud üksnes võrguettevõtjale tekkivaid kulusid või mõjusid.
Alternatiivide võrdlemisel käsitleti majanduslike kriteeriumidena muu hulgas maa hõivamist,
maaomandit, elamu-, äri- ja tootmismaade kasutust, turismi- ja puhkealasid,
metsamajanduslikku maakasutust, väärtuslikku põllumajandusmaad, maardlaid ning
kalandusega seotud alasid. Sotsiaalsete mõjude hindamisel arvestati ka mõju elanikele,
elamualadele ja kogukondadele.
Planeeringu tasandil ei ole siiski võimalik hinnata iga üksiku kinnisasja võimalikku väärtuse
muutust ega arvutada konkreetsetele isikutele tekkivat majanduslikku mõju, sest planeeringuga
määratakse trassikoridorid ja vajalikud maa-alad, mitte rajatiste lõplik paiknemine. Täpne
maahõive ja püsivate kitsenduste ulatus selgub projekteerimisel.
Selgitame, et maakaabli lahenduse mõjusid on hinnatud. Planeeringu koostamisel võrreldi nii
õhuliini- kui ka maakaablilahenduse tehnilisi, majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid
mõjusid. Maakaabli eelistamata jätmise põhjendused on esitatud planeeringu seletuskirjas ja
alternatiivide võrdluse materjalides.
Merekaabli ühendamine alajaamaga
Planeeringu ülesanne on määrata ühenduse rajamiseks vajalikud trassikoridorid ja maa-alad
ettenähtud detailsusastmele vastavalt, sellega ei määrata elektrikaabli lõplikku ehituslikku
lahendust ega täpset asukohta meetrise täpsusega.
Saaremaa lääneranniku piirkonnas on planeeringuga määratud Kotlandi alajaama maa-ala ning
ühenduse rajamiseks vajalikud koridorid. Lahendus näeb ette võimaluse ühendada tulevikus
Saaremaa läänerannikult Läti suunas kulgev merekaabel Kotlandi alajaamaga. Kaabli täpne
maabumiskoht ja tehniline lahendus täpsustatakse projekteerimise ning järgnevate
loamenetluste käigus.
Selgitame, et menetluste eraldatus ei tähenda, et ühenduspunkt oleks määramata. Käesolev
planeering määrab ühenduse maismaaosa tehnilise sõlmpunktina Kotlandi alajaama asukoha.
Läti suunas kulgeva kaabli täpne tee alajaamast rannikule ja edasi lahendatakse eraldi
menetluses.
2
Olemasoleva 110 kV koridori kasutamine
Planeeringumenetluse materjalidest ega läbiviidud hindamistest ei nähtu asjaolusid, mis
toetaksid väidet, et olemasolevat liinikoridori oleks aastatel 2024–2025 teadlikult laiendatud
eesmärgiga mõjutada käesoleva menetluse tulemust. Planeeringu elluviimiseks ei ole enne
kehtestamist rajatud uusi liinikoridore ega tehtud planeeringu realiseerimiseks vajalikke
raadamistöid.
Samuti ei lähtu planeering eeldusest, et olemasoleva 110 kV koridori kasutamisel ei ole
täiendavat ruumivajadust või raadamist. 110 kV õhuliini kaitsevöönd on 25 meetrit mõlemal
pool liini, samas kui 330 kV liini kaitsevöönd on 40 meetrit mõlemal pool telge. Olemasoleva
koridori kasutamisel arvestab planeering seega kaitsevööndi laiendamisega 25 meetrilt 40
meetrini mõlemale poole ning õgvenduste ja möödaviikude puhul ka täiendava nihutusruumiga.
Planeeringu seletuskirja elluviimise peatükis on samuti sätestatud, et projekteerimistingimusi
hakatakse taotlema pärast planeeringu kehtestamist ning sellele järgnevad
projekteerimishanked, uuringud, maa hindamine, kasutusõiguste seadmine ja ehituse
ettevalmistamine. Võimalikke olemasoleva elektrivõrgu tavapärase käidu ja hoolduse raames
tehtud töid ei saa käsitada Eesti-Läti neljanda elektriühenduse REP-i elluviimise eeltöödena.
Olemasoleva koridori kasutamist on peetud eelistatavaks eelkõige seetõttu, et see võimaldab
vähendada vajadust rajada uusi taristukoridore ning seeläbi piirata täiendavaid mõjusid
looduskeskkonnale, maakasutusele ja maaomanikele.
Alajaamade asukohad ja rohevõrgustik
Planeeringu eesmärk ei ole määrata tööstusparkide või tootmisalade asukohti ega kavandada
piirkondlikku majandusarengut suunavaid tööstusvõrke. Eesmärk on luua Eesti ja Läti vahelise
neljanda elektriühenduse rajamiseks vajalik põhivõrgu taristu.
Seetõttu ei saa alajaamade asukoha sobivust hinnata üksnes võimaliku tulevase tööstusarengu
või tootmispiirkondade kujunemise kaudu. Alajaamade asukohad on valitud elektriühenduse
tehnilisi, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke terviklikult arvestades.
Kotlandi alajaama ja Saaremaa lääneosa õhuliini mõju rohevõrgustikule ja linnustikule on
planeeringu koostamisel eraldi hinnatud. Linnustiku eksperthinnangu kohaselt ei lõiku ükski
Saaremaa lääneosa alternatiiv Karala-Pilguse linnualaga. Kotlandi-Paiküla alternatiivid jäävad
selle piirist ligikaudu 2,4 km kaugusele. Samuti ei lõiku ükski alternatiiv Vilsandi linnualaga.
Kotlandi-Paiküla 1 ja 4 alternatiivide lähimad lühikesed lõigud jäävad linnuala piirist ligikaudu
300 meetri kaugusele. Eksperthinnangus on arvestatud võimalikku sookure ja teiste lindude
kokkupõrkeriski ning ehitusaegset häiringut. Mõju hinnati tõenäoliselt nõrgaks ning
vähendatavaks leevendusmeetmetega, eelkõige liinide tähistamise ja tööde ajastamise kaudu.
Linnustiku alternatiivide koondvõrdluses said Kotlandi-Paiküla 1 ja Kotlandi-Paiküla 4
elupaigakao ja kokkupõrkeriski arvestades tugeva eelistuse.
Rohevõrgustiku analüüsis on samuti hinnatud uue koridori tekitatavat metsamaa killustumist ja
olemasolevate liinikoridoride kasutamist. Kotlandi-Paiküla 4 puhul hinnati, et rohevõrgustiku
üldine sidusus säilib ning olulist negatiivset mõju võrgustiku toimimisele ei prognoosita.
Teistes võrreldud Kotlandi koridorides säilib samuti elustiku liikumisvõimalus, kuigi avatud ja
raadatud ala võib suureneda.
Seega on Kotlandi alajaama ja selle õhuliini mõju linnustikule ning rohevõrgustikule
planeeringu koostamise käigus hinnatud. Projekteerimisel tuleb lähtuda planeeringus ja
eksperthinnangutes määratud leevendusmeetmetest ning täpsustada nende rakendamise
vajadust ja ulatust.
3
Varasemad seisukohad
Teie varasemates menetlusetappides esitatud arvamused ja vastuväited on
planeeringumenetluse materjalide osa ning neid on planeeringu koostamisel käsitletud. Varem
esitatud seisukohtadele antud vastused jäävad kehtima osas, milles planeeringulahenduse
hilisem täpsustamine ei ole nende sisu muutnud.
Kuna käesolevas arvamuses ei ole varasemaid vastuväiteid eraldi täpsustatud ega täiendavalt
põhjendatud, lähtutakse nende osas varem antud vastustest. Kui planeeringulahenduse
täpsustumine või menetluse käigus lisandunud uus teave mõjutab mõnda varem esitatud
küsimust, on seda käsitletud või käsitletakse vastavas osas koos käesolevas menetlusetapis
esitatud arvamustega.
Täiendav teave
Kompensatsiooni ja talumistasu kohta saab täpsemat teavet maaomanikele koostatud juhendist:
juhendmaterjal maaomanikele. Lisateave, sh korduma kippuvad küsimused, on kättesaadav
planeeringu veebilehel: Eesti-Läti neljas elektriühendus | Riigiplaneering.
Lisaks teavitame, et Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu avaliku
väljapaneku tulemusi tutvustatakse avalikel aruteludel, mis toimuvad järgmiselt:
16.09.2026 kell 17.30 Järvakandi Kultuurihallis (1. Mai 1, Järvakandi, Kehtna vald)
21.09.2026 kell 17.30 Kuressaare Kultuurikeskuses (Tallinna 6, Kuressaare)
22.09.2026 kell 17.30 Lihula Kultuurimajas (Tallinna mnt 1a, Lihula, Lääneranna vald)
23.09.2026 kell 17.30 veebiarutelul (osalemislink avaldatakse planeeringu kodulehel)
28.09.2026 kell 17.30 Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18, Paide)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivan Sergejev
planeeringute asekantsler
Monika Korolkov +372 5884 7055
[email protected]
4