OÜ LMK Teie 09.08.2026
[email protected]
Meie 08.09.2026 nr 13-3/2759-2
Vastuskiri
Täname Teid Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu kohta esitatud arvamuse
ja konkreetsete ettepanekute eest. Olete teinud ettepaneku korrigeerida maakaabli trassikoridori
Aadu maaüksusel ja nihutada Mägi-Kurdla alajaam sama piirkonna põõsastikuga kaetud alale.
Samuti olete küsinud Parmu maaüksusel paikneva kuusenoorendiku raadamise ja edaspidi
metsanduslikult piiratud maa eest makstava hüvitise kohta. Oleme esitatud ettepanekud läbi
vaadanud ja hinnanud nende sobivust planeeringulahenduse tehniliste ning ruumiliste
lähtekohtadega.
Ettepanek muuta trassikoridori Aadu maaüksusel
Mõistame Teie ettepaneku eesmärki vähendada Aadu maaüksusel väärtuslikuma metsamaa
mõjutamist ning kasutada kaabli rajamisel võimalikult palju olemasolevate teede lähedust.
Metsamaa hõive ja raadamise vähendamine on ka planeeringu koostamisel oluline kaalutlus.
Samas tuleb elektriühenduse kavandamisel arvestada kogu ühenduse tehnilise
terviklahendusega. Planeeringu üheks põhimõtteks on hoida trass võimalikult lühike ja sirge,
kuna trassi pikenemine suurendab investeeringu- ja ülekandekulusid ning üldjuhul ka
maahõivet ja keskkonnamõju.
Teie kirja joonisel 1 punasega näidatud lahendus muudaks kavandatud kaablikoridori pikemaks
ja käänulisemaks. Esitatud alternatiivi on võrreldud eelistatud lahendusega maakasutuse,
keskkonnamõjude ning tehniliste ja majanduslike aspektide lõikes. Hindamise tulemusel ei ole
ilmnenud asjaolusid, mis annaksid alust eelistatud lahenduse muutmiseks.
Hindamise põhjal ei vähenda esitatud alternatiiv raadamisvajadust. Vastupidi, alternatiivse
trassi korral tuleks raadata suurem metsamaa pindala kui eelistatud lahenduse puhul.
Hinnanguliselt kuulub eelistatud lahenduse korral raadamisele ligikaudu 1,4 hektarit
metsamaad, samas kui esitatud alternatiivi korral ligikaudu 2,0 hektarit. Ka puudutatud
kinnistul jääb raadatava ala ulatus mõlema lahenduse puhul suurusjärgus samaks.
Lisaks on esitatud alternatiiv ligikaudu 430 meetrit pikem kui eelistatud lahendus. Arvestades
maakaabli rajamise maksumust, suurendaks selline lahendus investeeringukulu
märkimisväärselt. Seetõttu ei ole alternatiiv tehniliste, keskkonnaalaste ja majanduslike
kaalutluste koondhindamisel osutunud eelistatud lahendusest soodsamaks.
See ei tähenda siiski, et kaabli täpne kulgemine määratud koridoris oleks lõplikult fikseeritud.
Planeeringuga on maakaablile määratud 20 meetri laiune trassikoridor, mis võimaldab
projekteerimisel täpsustada selle paiknemist ning hinnata võimalusi mõju vähendamiseks
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
olemasolevale maakasutusele ja loodusväärtustele. Seetõttu saab projekteerimise järgmises
etapis hinnata, kas kaablit on võimalik koridori piires paigutada viisil, mis vähendab mõju Teie
kirjeldatud metsaeraldistele.
Ettepanek muuta Mägi-Kurdla alajaama asukohta
Planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse Mägi-Kurdla alajaam riigi omandis olevale
Tammemäe maaüksusele (38601:003:0454). Alajaama maa-ala vajadus on ligikaudu 300 × 200
meetrit. Selles sõlmpunktis ühendatakse Saaremaa keskosast saabuv 330 kV õhuliin Saaremaa
idarannikule suunduvate kaabelliinidega ning nähakse ette ka perspektiivse 110 kV ühenduse
valmidus.
Mõistame Teie tähelepanekut, et praegu kavandatud alajaam paikneb kõrge boniteediga
põllumajandusmaal. Alajaama asukoha valikul on siiski arvestatud mitut tegurit, sealhulgas
olemasoleva juurdepääsu olemasolu, riigimaa kasutamise võimalust, maa hõive ulatust ning
liinide ja kaablite tehnilist sobivust.
Teie pakutud alternatiivne asukoht ei jää tervikuna riigi omandisse, vaid ulatuks osaliselt
eraomandisse. See tähendaks täiendava eraomandi omandamise vajadust, samas kui
kavandatud lahendus võimaldab rajada alajaama tervikuna riigimaale.
Samuti ei saa alajaama asukohta käsitleda eraldiseisvalt sellele suunduvatest liinidest ja
kaablitest. Alajaam peab võimaldama tehniliselt terviklikult ühendada Saaremaa keskosa
õhuliini ning Saaremaa idarannikule suunduvad 330 kV kaabelliinid.
Sellest tulenevalt ei ole võimalik Mägi-Kurdla alajaama nihutada kirja joonisel 1 rohelisega
näidatud asukohta. Alajaama täpsem lahendus, sealhulgas seadmete, juurdepääsude,
kuivenduse ning muu tehnilise taristu paiknemine, täpsustub projekteerimise käigus. Seejuures
võetakse arvesse ka Teie tähelepanekuid väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise kohta.
Parmu maaüksusel noorendiku raadamine ja hüvitamine
Teie kirjelduse kohaselt läbib eelistatud trassikoridor Parmu maaüksusel rajatud ja hooldatud
kuusenoorendikku, mille rajamiseks on tehtud märkimisväärseid kulutusi.
Selgitame, et planeeringuga näidatud õhuliini trassikoridor ei võrdu automaatselt kogu ulatuses
raadatava maa-alaga. Praegu on õhuliini trassikoridori laius 140 meetrit, kuna see sisaldab nii
võimalikku kaitsevööndit kui ka projekteerimiseks vajalikku nihutamisruumi. Liini ja mastide
täpne paiknemine selgub projekteerimise käigus.
Samuti ei tähenda kaitsevööndi olemasolu automaatselt kogu ala raadamist. Planeeringu
kohaselt tuleb metsamaal kasutada lahendusi, mis vähendavad raadamise ulatust ning püsivaid
maakasutuspiiranguid võimalikult palju. Seetõttu saab Parmu maaüksusel raadamise tegeliku
ulatuse ja maa kasutamise piirangud kindlaks määrata alles pärast projekteerimislahenduse
valmimist.
Planeeringu kehtestamise järel ning enne ehitamist sõlmib Elering AS puudutatud
maaomanikega kasutusõiguse lepingud. Hüvitise suurus ja kasutusõiguse tingimused sõltuvad
rajatise lõplikust paiknemisest ning kinnisasjale avalduvast tegelikust mõjust. Noorendiku
rajamiseks tehtud kulud, puistu vanus, seisund ja muud kinnistupõhised asjaolud on võimalik
Eleringiga peetavates läbirääkimistes eraldi välja tuua.
Kokkuvõte
Selgitame, et Aadu maaüksuse maakaabli trassikoridori ega Mägi-Kurdla alajaama asukohta ei
ole võimalik muuta esitatud ettepaneku kohaselt, kuna alternatiivne lahendus ei osutunud
tehniliste, keskkonnaalaste ja majanduslike kaalutluste koondhindamisel eelistatud lahendusest
soodsamaks.
Samas peame oluliseks Teie tähelepanekuid Aadu maaüksuse väärtuslikumate metsaeraldiste
kohta. Esitatud teavet võetakse arvesse projekteerimise käigus maakaabli täpse paiknemise
2
määramisel.
Parmu maaüksuse puhul selgub raadamise tegelik ulatus ning maa kasutamise piirangute ulatus
projekteerimise käigus. Hüvitamise põhimõtted ja kasutusõiguse tingimused määratakse pärast
rajatiste täpse asukoha selgumist vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
Teie ettepanek lisatakse planeeringu menetlusmaterjalide hulka ning sellega arvestatakse
võimalusel projekteerimislahenduse koostamisel.
Hüvitamise ja talumistasu põhimõtetega saab tutvuda Eleringi veebilehel: Maakasutus ja
maaomanike hüvitamine.
Täiendav teave
Kompensatsiooni ja talumistasu kohta saab täpsemat teavet maaomanikele koostatud juhendist:
juhendmaterjal maaomanikele. Lisateave, sh korduma kippuvad küsimused, on kättesaadav
planeeringu veebilehel: Eesti-Läti neljas elektriühendus | Riigiplaneering.
Lisaks teavitame, et Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu avaliku
väljapaneku tulemusi tutvustatakse avalikel aruteludel, mis toimuvad järgmistelt:
16.09.2026 kell 17.30 Järvakandi Kultuurihallis (1. Mai 1, Järvakandi, Kehtna vald)
21.09.2026 kell 17.30 Kuressaare Kultuurikeskuses (Tallinna 6, Kuressaare)
22.09.2026 kell 17.30 Lihula Kultuurimajas (Tallinna mnt 1a, Lihula, Lääneranna vald)
23.09.2026 kell 17.30 veebiarutelul (osalemislink avaldatakse planeeringu kodulehel)
28.09.2026 kell 17.30 Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18, Paide)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivan Sergejev
planeeringute asekantsler
Monika Korolkov +372 5884 7055
[email protected]
3