3. isiku täiendav seisukoht ja menetluskulude taotlus

Lp vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJON Tartu mnt 85, 10115 Tallinn E-post: [email protected] 01. september 2026 KOLMANDA ISIKU TÄIENDAV SEISUKOHT riigihankes „Tugikeskus Juks (Kadaka tee 153) ehitustööd" (viitenumber 310749) esitatud vaidlustuses Kolmas isik: Tesron Ehitus OÜ Registrikood: 11926901 Kolmanda isiku lepinguline esindaja: jurist Kätlin Hinnov Fondia Eesti OÜ E-post: [email protected] Hankija: Tallinna Linnavaraamet Registrikood: 75023757 E-post: [email protected] Vaidlustaja: RAMM Ehituse Osaühing Registrikood: 11250266 Vaidlustaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE E-post: [email protected] Kolmas isik on tutvunud hankija 21.08.2026 vastusega vaidlustusele ning vaidlustaja 27.08.2026 täiendavate seisukohtadega. Kolmas isik jääb varem esitatu juurde, kuid soovib seoses vaidlustaja täiendavate seisukohtadega märkida järgmist. 1. HANKIJA JA KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD EI OLE OMAVAHEL VASTUOLUS 1.1. Vaidlustaja väidab, et hankija ja kolmanda isiku seisukohtades ilmneb väidetav sisemine vastuolu – kolmas isik olevat tunnistanud, et ärisaladus katab vaid üksikuid fragmente tema selgitustest, samas kui hankija olevat väitnud, et kolmanda isiku „vastused ja nendes sisalduv teave on täies ulatuses ärisaladus“. Kolmas isik sellega ei nõustu. 1.2. Esmalt. Faktiliselt ei ole hankija 13.08.2026 keeldunud teabe esitamisest ega teinud eraldiseisvat otsust jätta vaidlustajale hankija ja kolmanda isiku vaheline suhtlus väljastamata. Seega puudub 13.08.2026 kuupäevaga hankija otsus, mille õigusvastasust saaks käesolevas vaidlustusmenetluses hinnata. Vaidlustaja vastavasisulised etteheited ei tugine seega tegelikult aset leidnud menetlustoimingule ega olemasolevale hankija otsusele. 1.3. Teiseks. Asjaoludest nähtub, et hankija küsis pärast vaidlustajalt teabenõude saamist (so 17.08.2026) kolmandalt isikult seisukohta andmete avaldamise kohta. Samal päeval laekus hankijale ka vaidlustus. Seega ei olnud hankijal 13.08.2026 võimalik teha kolmanda isiku ärisaladuse kohta sellist lõplikku otsust, mille Fondia Eesti OÜ / Ahtri 6, 10151 Tallinn Registrikood 12350857 E-mail [email protected] www.fondia.com  2 olemasolu vaidlustaja talle omistab. Puudub alus teha hankijale etteheiteid selle eest, et hankija ei olnud 13.08.2026 lõplikult otsustanud küsimust, mille kohta ta küsis kolmandalt isikult seisukohta alles 17.08.2026. 1.4. Kolmandaks. Vaidlustaja tõlgendab hankija seisukohta viisil, mis hankija vastusest ei tulene. Hankija poolt vaidlustusele esitatud vastuse p-s 2.4.2 ei ole väidetud, et kolmanda isiku vastuste avaldamine oleks põhjendamatu „täies ulatuses“, vaid käsitletud on üksnes sellise teabe avaldamist, mille avaldamine riivaks kolmanda isiku õigust ärisaladuse kaitsele, st teavet „ulatuses, milles need sisaldavad pakkuja ärisaladust“. Seega ei esine kolmanda isiku hinnangul vaidlustaja väitetud vastuolusid juba ainuüksi seetõttu kuna hankija ei ole vaidlustaja väidetud seisukohta väljendanud. 1.5. Kolmas isik ei pea vajalikuks käsitleda käesolevaga kõiki vaidlustaja poolt välja toodud oletuslikke ja spekulatiivseid arvamusi selle kohta milliseid täiendavaid toiminguid oleks vaidlustaja hinnangul pidanud hankija või kolmas isik veel tegema. Vaidlustusmenetluses tuleb lähtuda faktiliselt aset leidnud menetlustoimingutest ja olemasolevatest otsustest ning hinnata nende õiguspärasust, mitte oletada, milliseid muid toiminguid ja millal oleks menetlusosalised võinud „veel“ teha. 2. ALAPAKKUMUSE KONTROLLIMENETLUSE JA EDUKAKS TUNNISTAMISE AJALINE JÄRJESTUS EI MÕJUTA OTSUSE SISULIST ÕIGUSPÄRASUST 2.1. Vaidlustaja on tõstatanud väite, et hankija olevat rikkunud RHS § 115 lg-t 2, kuna alapakkumuse kontrolli küsimused (10.08.2026 ja 11.08.2026) esitati pärast kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust (07.08.2026). Kolmas isik on seisukohal, et see argument ei anna alust vaidlustuse rahuldamiseks. 2.2. Vaidlustaja poolt esile toodud asjaolu, et hankija alustas ja viis RHS § 115 kohase pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli lõpule pärast 07.08.2026 tehtud pakkumuse edukaks tunnistamise otsust, ei too iseenesest kaasa nimetatud otsuse õigusvastasust. 2.3. Kolmas isik rõhutab, et pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine ning pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimine RHS § 115 alusel on kaks sisuliselt erinevat menetlustoimingut. Asjaolu, et hankija on pakkumuse edukaks tunnistanud enne alapakkumuse kontrollimenetluse formaalset lõpetamist, ei tingi iseenesest edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasust, kui kontrollimenetlus on sisuliselt läbi viidud ja selle tulemus kinnitab, et pakkumuse maksumus on põhjendatud. Riigikohus on otsuses nr 3-20-924/24 (p 17) sõnaselgelt leidnud, et hankija võib kontrollida pakkumuse maksumuse põhjendatust ka pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsust ja enne hankelepingu sõlmimist. Riigikohus põhjendas seda mh sellega, et hankemenetlus lõpeb alles hankelepingu sõlmimisega ning menetlusökonoomia seisukohalt on mõistlik võimaldada hankijal oma võimalik viga ise parandada. Määrav ei ole seega üksnes kontrollimenetluse formaalne ajastus edukaks tunnistamise otsuse suhtes, vaid see, kas hankija viis RHS § 115 kohase kontrolli tegelikult läbi, sai pakkujalt sisulised selgitused ning hindas neid enne hankemenetluse lõplikku lõppemist. 2.4. Antud juhul on hankija oma vastuses selgitanud, et ta käsitles alapakkumuse kontrolli tulemust enne lõpliku seisukoha kujundamist ning et kontrollimenetluse tulemusena ei ilmnenud asjaolusid, mis oleksid andnud alust 07.08.2026 otsuse muutmiseks või kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamiseks. Hankija jõudis kontrollimenetluse tulemusel samale järeldusele, milleni ta oli jõudnud ka varem, ning kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus jäi seetõttu muutmata. Selline menetlusökonoomiline lähenemine, kus hankija ei tee identse sisuga uut otsust, kui kontrollimenetlus kinnitab varasema otsuse õigsust, on kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga menetlus- või vorminõude rikkumise mõju kohta otsuse kehtivusele. 2.5. Kolmas isik rõhutab, et tema poolt hankijale esitatud selgitused (11.08.2026 ja 12.08.2026) olid sisulised ja põhjalikud sõltumata sellest, millisel kuupäeval need suhtes edukaks tunnistamise otsusesse paigutuvad. Kontrollimenetluse käigus antud selgituste sisu ja kvaliteet ei muutu olenevalt sellest, kas need eelnesid või järgnesid edukaks tunnistamise otsusele. Seega ei ole vaidlustaja poolt esile toodud ajaline järjestus asjakohane argument selle vastu, et pakkumuse maksumus on tegelikult põhjendatud. Kolmas isik rõhutab, et tema poolt hankijale esitatud selgitused (11.08.2026 ja 12.08.2026) olid sisulised ja põhjalikud. Nende selgituste õiguslik tähtsus seisneb selles, et hankija sai nende alusel hinnata, kas pakkumuse maksumus on hankelepingu nõuetekohase täitmise seisukohalt põhjendatud. Riigikohtu praktika kohaselt peab hankija  3 juhul, kui ta on RHS § 115 alusel pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli alustanud, saadud selgitusi ka sisuliselt hindama. Käesolevas asjas on hankija oma vastuses kinnitanud, et ta tegi seda. 3. KOLMANDA ISIKU SELGITUSED OLID SISULISED, MITTE ÜLDSÕNALISED 3.1. Vaidlustaja väidab oma tekstianalüüsile tuginedes, et kolmanda isiku selgitused koosnesid u 80% ulatuses "õõnsatest trafarettidest" ning ainult 3–4% ulatuses sisulisest teabest. Kolmas isik ei nõustu selle hinnanguga ega selle aluseks oleva metoodikaga. 3.2. Vaidlustaja tekstianalüüs tugineb subjektiivsele ja meelevaldsele liigitusele, mille kohaselt lahutatakse pakkuja selgitustest "trafaretid" ülejäänud tekstist, arvestamata selle sisu tegelikku funktsiooni ega konteksti. Kolmanda isiku selgitustes esitatud viited pikaajalisele kogemusele, väljakujunenud alltöövõtjasuhetele ja tööde organiseerimise efektiivsusele ei ole sisutühjad loosungid, vaid pakkumuse madalamat maksumust potentsiaalselt selgitavad objektiivsed asjaolud. Seejuures ei ole RHS § 115 lg-s 7 nimetatud põhjenduste loetelu ammendav. Seetõttu ei saa selliste asjaolude sisulist väärtust eitada üksnes põhjusel, et tegemist on levinud või üldiselt kasutatavate väljenditega. Määrav on see, kas konkreetsed asjaolud selgitavad kolmanda isiku puhul tegelikult seda, kuidas oli tal võimalik pakkumuse maksumus kujundada. 3.3. Lisaks üldistele selgitustele esitas kolmas isik 12.08.2026 vastuses konkreetsed ja detailsed vastused viie erineva kulukomponendi (välisvalgustus, sisevalgustus, jahutussüsteem, tõsteseadmete kasutamine, puitribistik) kohta, sealhulgas märkis konkreetse valgustite materjalide ja paigalduse maksumuse. Need on kontrollitavad ja konkreetsed arvandmed, mitte üldsõnalised kommentaarid. Vaidlustaja tekstianalüüsi järeldus, et sisulist infot oli vaid 3–4%, ei arvesta selliste konkreetsete, arvuliste ja kontrollitavate selgituste sisulist väärtust. 3.4. Kolmas isik märgib täiendavalt, et RHS § 115 ei nõua, et hankija peaks alapakkumuse kontrollis jõudma iga üksiku hinnakomponendi või pakkuja sisemise kalkulatsiooni detailideni välja. Kontrolli eesmärk on veenduda, et pakutud hinnaga on hankelepingu nõuetekohane täitmine objektiivselt võimalik. Kolmanda isiku esitatud selgituste kogum – nii üldised põhjendused kui konkreetsed vastused hankija täpsustavatele küsimustele – võimaldasid hankijal seda hinnata. Lisaks on hankija selgitanud, et peale vastuste saamist ei loetud kolmanda isiku pakkumust automaatselt põhjendatuks, vaid hankekomisjon analüüsis esitatud selgitusi, hindas pakkumust erinevate kuluridade kaupa ning võttis arvesse ka pakkumuse kogumaksumuse suhet hankelepingu eeldatava maksumusega. Sellest lähtuvalt ei toimunud otsustamine mitte pelgalt üherealise kinnituse vaid sisulise ning tervikliku kontrolli tulemusena. 3.5. VAKO on oma hiljutises 30.06.2026 otsuses nr 122-26/307018 selgelt rõhutanud, et küsimus ei ole selles, kas hankija küsis midagi, vaid kas saadud selgituste põhjal oli hankijal võimalik kahtlus põhjendamatult madala maksumuse suhtes kõrvaldada. Vaidlustaja käsitlus lähtub seevastu sisuliselt sellest, millistele täiendavatele küsimustele oleks tema hinnangul pidanud hankija veel vastust otsima, mitte sellest, milline kahtlus hankijal tegelikult tekkis ja kas see kahtlus sai esitatud selgitustega kõrvaldatud. Kolmas isik leiab, et RHS § 115 kohase kontrolli piisavust ei saa hinnata lähtudes kõigist võimalikest küsimustest, mida vaidlustaja tagantjärele oma vaidlustuses tõstatab. Seda kinnitab ka VAKO praktika. VAKO on oma 30.06.2026 otsuses nr 122-26/307018 selgitanud ka seda, et hankija kontroll peab olema piisav hankijal tekkinud põhjendatud kahtluse kõrvaldamiseks ning hankija ei pea kõrvaldama kõiki võimalikke kahtlusi, mida hankijal endal ei olnud, kuid mis võivad olla tekkinud vaidlustajal. Käesolevas asjas tuleb seega hinnata, kas kolmanda isiku selgitused olid piisavad hankija enda poolt tuvastatud kahtluse kõrvaldamiseks, mitte kas need oleksid ammendanud kõik võimalikud küsimused, mida vaidlustaja võiks hiljem tõstatada. 3.6. Samuti tuleb arvestada, et pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamine on olemuselt majanduslik ja prognoosiv hinnang. Hankija ülesanne ei ole asendada pakkuja majanduslikku otsustust enda hinnakalkulatsiooniga, vaid hinnata, kas pakkuja selgituste põhjal on hankelepingu nõuetekohane täitmine pakutud hinnaga objektiivselt võimalik. Hankijal on selles hinnangus teatav kaalutlusruum, mille piires antud hinnangut ei saa tagantjärele ümber lükata üksnes seetõttu, et vaidlustaja oleks pakkuja kulude kujunemist hinnanud teisiti.  4 4. HANKIJA KÜSIMUSED JA KOLMANDA ISIKU VASTUSED OLID NÕUETEKOHASED 4.1. Vaidlustaja väidab, et kaks hankija küsimustest olid "kas-küsimused", mille informatiivne väärtus olevat alapakkumuse kontrollis olematu. Kolmas isik ei nõustu selle iseloomustusega. Küsimuse grammatiline vorm ei määra iseenesest selle küsimuse õiguslikku ega faktilist asjakohasust RHS § 115 menetluses. Oluline on, millist asjaolu hankija küsimusega kontrollis ning millise sisuga vastuse pakkuja sellele andis. 4.2. Kolmas isik vastas mõlemale viidatud küsimusele (välisvalgustuse ja sisevalgustuse komplektsuse kohta) sisuliselt ning ei piirdunud pelgalt jaatava või eitava vastusega. Välisvalgustuse küsimusele vastas kolmas isik, et arvestatud on kogu välisvalgustuse komplektiga, sealhulgas valgustite, mastide, tarvikute, kinnituste ja kaabeldusega kogu vajalikus mahus. Sisevalgustuse küsimusele vastas kolmas isik samuti sisuliselt, tuues välja, et arvestatud on kogu hoone valgustussüsteemiga, sh sisevalgustid, hädavalgustid ja varikatuse valgusti koos paigaldusega, ning esitas konkreetsed maksumused. 4.3. Mis puudutab keskmise valgusti ühikhinna küsimust, siis kolmas isik ei jätnud sellele küsimusele vastamata, vaid selgitas põhjendatult, miks ühe keskmise ühikhinna väljatoomine ei anna objektiivselt võrreldavat ega asjakohast ülevaadet valgustussüsteemi tegelikust maksumusest, kuna süsteem koosneb eri tüüpi ja eri maksumusega valgustitest, LED-ribadest ja valgussiinidest. Ühe keskmise arvnäitaja esitamine oleks olnud sisuliselt eksitav ega oleks võimaldanud hankijal valgustussüsteemi maksumust adekvaatselt hinnata. Selle asemel esitas kolmas isik hankijale sisulisemad ja informatiivsemad andmed – valgustite materjalide ja paigalduse eraldi kogumaksumused, mis võimaldasid hankijal valgustussüsteemi maksumust reaalselt hinnata. 4.4. Käesolevas menetluses saab ja tuleb hinnata, kas hankija poolt läbi viidud kontroll ja selle tulemusel tehtud järeldus olid põhjendatud. Kolmas isik on seisukohal, et olid, ning vaidlustaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust väita vastupidist. VAKO ülesanne ei ole hinnata, kas vaidlustaja suudab tagantjärele püstitada täiendavaid küsimusi, millele hankija kontrollimenetluses ei tuginenud. Hinnata tuleb seda, kas hankija poolt RHS § 115 alusel läbi viidud kontroll oli piisav hankija enda põhjendatud kahtluse kõrvaldamiseks ning kas hankija järeldus oli esitatud materjali põhjal mõistlikult põhjendatud. 5. MOBIILKRAANA KULU SELGITUSES EI OLE VASTUOLU 5.1. Vaidlustaja väidab, et kolmanda isiku selgituses mobiilkraana kulu kohta esineb loogiline vastuolu - kui tõsteseadmete kasutamise kulu on juba arvestatud teiste tööde ühikhindades, siis ei tohiks pakkumuse maksumustabelis eksisteerida eraldi 59,50-eurost mobiilkraana rida. Kolmas isik sellega ei nõustu. 5.2. Kolmas isik selgitab, et pakkumuse maksumustabelis sisalduv mobiilkraana kulurida on sisuliselt nullitud väärtusega rida, mis oli pakkumuse vormil ette nähtud, kuid mille sisuline maksumus kajastub – nagu kolmas isik on hankijale ka selgitanud – vastavate tööde (nt kulurida "220 mm paneelidest laed") ühikhindades. Kolmas isik ei saanud kululoendit ise muuta, sealt mingeid ridu lihtsalt ära kustutada ega seda positsiooni tühjaks jätta. Seetõttu märkis kolmas isik reale 832 ehitusplatsi korralduskuluna 1 tunni tõstetööd ning kraanatööd lisas muudele vastavatele positsioonidele. Selline lähenemine on tavapärane. Tegemist ei ole seega sisulise topeltarvestuse ega loogilise vastuoluga, vaid pakkumuse vormistusliku iseloomuga asjaoluga, mis tuleneb pakkumuse esildise vormist ning ei mõjuta pakkumuse kogumaksumuse ega selle põhjendatuse hindamist. 6. KOKKUVÕTE 6.1. Kokkuvõttes vaidlustaja täiendavad seisukohad ei anna alust teistsuguseks järelduseks, kuna neis ei ole esitatud ühtegi uut tõendit, millest nähtuks, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus oleks objektiivselt põhjendamatult madal või et hankija oleks jätnud talle RHS § 115 alusel tekkinud kahtluse sisuliselt kontrollimata. 6.2. Kolmas isik jääb oma 21.08.2026 seisukoha juurde ning kordab, et: (i) puudub hankija keelduv otsus, mille õigusvastasust saaks käesolevas vaidlustusmenetluses hinnata ning kolmanda isiku ja hankija seisukohad selles küsimuses ei ole omavahel vastuolus;  5 (ii) alapakkumuse kontrollimenetluse ja edukaks tunnistamise otsuse ajaline järjestus ei mõjuta otsuse sisulist õiguspärasust, kuna kontrollimenetlus oli sisuliselt läbi viidud ning kinnitas varasema järelduse õigsust; (iii) kolmanda isiku selgitused olid sisulised ja detailsed, mitte üldsõnalised ega sisutühjad, ning võimaldasid hankijal reaalselt hinnata pakkumuse maksumuse põhjendatust; (iv) väidetavad vastuolud kolmanda isiku selgitustes (sh mobiilkraana kulurida) on selgitatavad pakkumuse vormistusliku ülesehitusega ega kujuta endast sisulist põhjendamatust. 6.3. Eeltoodust tulenevalt palub kolmas isik jätta vaidlustuse täies ulatuses rahuldamata ning mõista kolmanda isiku menetluskulud välja vaidlustajalt. 7. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 7.1. Vastuse tähtaegsus. VAKO on määranud täiendavate seisukohtade esitamise tähtajaks 01.09.2026, seega on käesolev täiendav seisukoht esitatud tähtaegselt. 7.2. Menetluskulud. Kolmas isik on VAKO-le juba esitanud oma menetluskulude nimekirja 27.08.2026. Vaidlustaja on esitanud sellele vastuväite osas, mis puudutab tulevikus kantavaid kulusid. Kolmas isik on vajadusel valmis esitama täiendava, kantud kulusid kajastava menetluskulude nimekirja VAKO määratud täiendavaks tähtajaks. Samas on selge, et käesoleva täiendava seisukoha koostamise ja esitamisega on kolmandale isikule tekkinud täiendav menetluskulu, mille hüvitamist ta taotleb seaduses sätestatud ulatuses. Menetluskulude taotluses positsioonil 6 toodud kulu on tegelikkuses osutunud suuremaks – 2,5 h ehk 450 eurot (taotluses märgitud 1,5 h/255 eurot). Lugupidamisega Kätlin Hinnov ______________________ /allkirjastatud digitaalselt/ Tesron Ehitus OÜ lepinguline esindaja